dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. jaanuar 2022
Viit
24.8-4/894
Registreeritud
26. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
24.8 Välisabi ja struktuurivahendite rakendamine
Sari
24.8-4 Rakendusasutuse ülesannete täitmisega seotud kirjavahetus (kirjavahetus, pakkumused, taotlused jms) (2021-2027, SA kuni 2034)
Toimik
24.8-4
Vastutaja
Liis Vahter (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf78 KB
  • 📎Raba-Lai tn sild- esialgne taotlusettepaneku vorm..docx51 KB
  • 📎Vastuskiri MKMile ERF vahendite rakendamiseks.rtf

Sisu (failidest)

Saatja: Taavi Aas <[email protected]> Saadetud: 26.01.2022 14:42 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Pärnu Raba-Lai tänavate silla kergliiklusosa ehituse toetamine Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) linnapiirkondades säästva liikuvuse arendamise meetmest Tähtsus: Kõrgeim From: Meelis Kukk &lt;[email protected]&gt; Sent: Wednesday, January 26, 2022 2:38 PMTo: Taavi Aas &lt;[email protected]&gt;Cc: Romek Kosenkranius &lt;[email protected]&gt;Subject: Pärnu Raba-Lai tänavate silla kergliiklusosa ehituse toetamine Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) linnapiirkondades säästva liikuvuse arendamise meetmestImportance: High Tere Pöördun Pärnu uue silla ehitus kaasrahastamise perspektiiviga Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) linnapiirkondades säästva liikuvuse arendamise meetmest perioodil 2021 - 2027. Pärnu Raba-Lai tänavate silla kergliiklusosa ehituse toetamine Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) linnapiirkondades säästva liikuvuse arendamise meetmest Austatud minister! Pärnu Linnavalitsuse korraldatud rahvusvahelise hanke, Raba-Lai tänavate silla ehitamiseks, tulemused selguvad 25. veebruaril 2022. Projekti kohaselt saab sillaplaadil olema kolm 3,25 meetrist sõidurada autodele ja kahel pool külgedel 4,0 m laiused kergliiklusalad, eraldi jalgratturite ala 2 m ja jalakäijate ala 2m. 45 % sillast pindalast on mõeldud kergliiklusele, mis moodustab silla rahalisest ehitusmahust minimaalselt 30%. Tänased kaks jõge ületavat silda Pärnu linnas on projekteeritud ja ehitatud eelkõige raskeliikluse vajadusteks ja ei võimalda seetõttu täita säästva liikuvuse eesmärke. Raba-Lai tänavate silla ehitamine on väga suure kaaluga säästva ja keskkonnaneutraalse liikuvuse edendamisel Pärnus. Rajatava Raba-Lai tn. silla kergliikluse osa ühendab olemasoleva kergliiklusteede võrgustiku ühtseks tervikuks ja kõrvaldab suurima pudelikaela, viimaks kergliikluse võrgustiku uuele tasemele. Arvestades esimese hanke tulemusi ja majanduskeskkonnas toimuvat oleme suurendanud Raba-Lai tänavate silla ehitusmaksumust 40 miljoni euroni (koos k.m.), mis on ligi 50% Pärnu linnaeelarve aastamahust. Silla rahastamise katteallikatena oleme kavandanud Pärnu linna eelarvelised vahendid (pea täies mahus laen) ja minimaalselt 17 miljonit eurot toetusvahendeid keskvalitsuse kaudu ning Euroopa Liidu toetusmeetmetest. Pärnu linna tegevus Raba-Lai tänavate silla rajamisel on Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) linnapiirkondades säästva liikuvuse arendamise eesmärke otseselt täitev ja kaasrahastatav meetmest. Esitame oma poolsed ettepanekud (manuses) meetme sisustamiseks koos Pärnu linna kavadega, kus keskseim koht on Raba-Lai tänavate silla ehitamisel. Hoiame teid kursis arengutega Pärnus ja anname vajadusel täiendavaid selgitusi. Usume väga, et meie edastatu leiab mõistmist ja toetust ning vaid üheskoos saavutame soovitud eesmärgid! Manused: * Vastuskiri MKMile ERF vahendite rakendamiseks * Raba-Lai tn sild- esialgne taotlusettepaneku vorm. Austusega Pärnu linnarahva nimel Meelis Kukk Pärnu rahanduse ja taristu abilinnapea Meelis Kukk | abilinnapea | | +372 5348 6866 | Pärnu Linnavalitsus | Suur-Sepa 16, Pärnu 80098 | | | EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI EELTAOTLUS 20 21 -202 7 ÜLDINE INFO PROJEKTI NIMI Pärnu Raba-Lai tn kergliiklusvõimekusega silla ehitamine TAOTLEJA Taotleja täielik juriidiline nimi Pärnu Linnavalitsus Registreerimisnumber 75000064 Kontaktandmed Telefon: Aadress: E-mail: 444 8200 Suur-Sepa 16 80098 Pärnu linn Pärnu linn [email protected] Taotleja seaduslik esindaja (vajadusel lisada volitus) Nimi: Ametikoht: Romek Kosenkranius linnapea Taotleja kontaktisik Nimi: Ametikoht: Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed): Sirje Allmaa arenguprojektide koordinaator 444 8357 [email protected] PROJEKTI INFO Projekti asukoht (milliseid linnu, linnapiirkondi ja valdasid tegevused hõlmavad?) Pärnu linn , Ülejõe-Rääma ja kesklinna ühendamine üle Pärnu jõe. Kirjeldada projekti eesmärki ja tulemusi . Kirjeldada hetkeolukorda , arendatavat infrastruktuuri . Pärnu linnaterritooriumil ületab Pärnu jõge kaks silda P ärnu linnale kuuluv Kesklinna sild (ehitatud 1938, ümber ehitatud 1956) ja Maanteeametile kuuluv Papiniidu sild (ehitatud 1976) . Papiniidu sild paikneb Pärnu jõe suudmest 5,3 km kaugusel ja selles vahemikus on Kesklinna sild ainuke jõest ülepääsu võimalus. Kuna Kesklinn ja rannarajoon asub Pärnu jõe suudmealal ja 5 0% Pärnu linna elanikest elab jõe paremak a ldal , on sild strateegilise tähtsusega elanike ja turistide igapäeva elus. Samas Papiniidu silla kasutajad on peamiselt Pärnu linna lõuna-osa (Raeküla, Mai piirkonna) elanikud ja Tallinn-Riia suunal liikuv transiit. Jalgsi ja jalgrattaga üle jõe liikumiseks puudub täna korralik jalg- ja jalgrattatee . Tänase lahenduse juures on jõeületus muutunud jalgsi ja jalgrattaga liikujate jaoks problemaatiliseks Kesklinna silla kitsa jalakäijate osa tõttu. Jalgratturite silla ületamine on reguleeritud liiklusmärkidega vaid silla ühel pool. Kahel pool silda on jalakäijatele vaid 1,5 m laiune tee. Liiklemine on raskendatud, sest jalgteel asuvad ka tänavavalgustus - postid. Papiniidu sild on klassikaline liiklussild, mis ei ole ehitatud mõeldes kergliiklejaile . Seda on täiendatud hiljem pandusega. Jalakäijad ja jalgratturid pääsevad sillale ja sillalt maha mööda ainult ühel pool silda paiknevat kergteed. Pärnu linnas on 60 km jalgrattateid . Viimasel kümnendil on kasvanud jalgratturite arv tänu sellele, et on loodud uusi jalgrattateid. 2011 a loenduse andmetel on nt kesklinna silda ületanud keskmiselt 523 jalgratturit päevas. 2019 a loenduse andmed näitavad 1069 jalgratturit päevas. Kirjeldada probleemi, mida projektiga lahendatakse . Pärnu linna liikumisvõimaluste ning transpordiühenduste parandamiseks alustatakse 2022 aastal Pärnu linna Raba - Lai tn silla ehitamisega. Raba-Lai tn sillale on planeeritud läbivalt kolm sõidurada laiusega 3,25 m ja kahele poole külgedele 4,0 m laiusega jalgteed, eraldi jalgratturite ala 2 m ja jalakäijate ala 2 m. Jalg- ja jalgrattateede osa moodustab kogu sillast ca 30%. Paraneb tervikuna linnaliikuvus. Jõe ületusvõimalused mõjutavad oluliselt inimeste liikumisteede pikkuseid ja sõitude marsruute ning sellest tulenevalt ka liikumisviisi valikut . 40% Pärnu linna elanikest elab Ülejõe-Rääma piirkonna s, n n magalapiirkond paikneb jõe vasakkaldal ja ettevõtluspiirkond paremkaldal . Rääma linnaosas paikneb Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Pärnu Haigla ja valdavad tööstusettevõtted (suured tööandjad) , mistõttu toimub üle jõe pidev inimeste liikumine. Otse pääs kesklinna soodustab liiklema jalgsi või jalgrattaga (väheneb autokasutus - varasemalt võeti teekond ette autoga, Kesklinna või Papiniidu silla kaudu). Paraneb liiklusturvalisus , lühenevad ja parenevad kooli- ja tööteed ning muud liikumisvõimalused jõe eri kallaste elanikele. Uue silla ehitamisega suunatakse transiitliiklus kesklinnast eemale, et tõsta avaliku ruumi kvaliteeti ja kergliikleja sõbralikkust. Väheneb liikluskoormus Pikal, Akadeemia ja Vee tänaval. Kesklinna silla kaudu toimub täna oluline osa transiitliiklusest, mis juhib intensiivse liikluse otse läbi Pärnu südalinna, mille sihtpunkt ei ole kesklinnas ning mis koormab kesklinna piirkonda asjatult. Raba - Lai tn silla ehitusega , koos kergliikluse otstarbeliste sillaosadega , muudab kesklinn a paremaks - väheneb autoliiklus ja sellest tulenevad heitgaasid. Paraneb ülelinnaline ühenduvus ühistranspordile , autodele ning eelkõige kergliiklusele . Uue silla rajamine võimaldab võtta seni transiittänavana toimiva ruumi kesklinna jaoks sobilikumasse kasutusse ning tõsta sellega kesklinna avaliku ruumi kvaliteeti ja kergliiklejasõbralikkust . Tänase lahenduse juures on jõeületus muutunud jalgsi ja jalgrattaga liikujate jaoks problemaatiliseks Kesklinna silla kitsa jalakäijate osa tõttu. Uue silla rajamine võimaldab Kesklinna sillal ruumi ümber jagada, luues sõidutee kitsamaks tegemise arvelt paremad ja turvalisemad tingimused jalgsi ja jalgrattaga liikujatele. Uue, hea kergliiklusvõimekusega Raba - Lai tn silla ehitamise järgselt on võimalik alustada Kesklinna silla rekonstrueerimisega. Sillaplaadi laiendamisega tekitatakse 3,5 meetri laiused jalg- ja jalgrattateed, mis soodustavad kergliiklemist . Olemas on rekonstrueerimise projekt. Raba - Lai tn silla kergliiklusvõimekuse juures on oluline osa universaalsel disainil - st kõikidel kasutajagruppidel on pääs mugavalt sillale ja sillal liikumine. Sillale pääseb nii mõlemal kaldal ja silla kummalgi pool otstes asuvatest pandustest, treppidest kui ka liftidest (üks lift kummalgi pool jõge). Lifti mahub ratastooliga, lapsevankriga, jalgrattaga. Pandused võimaldavad kergliiklemist sõiduvahendilt maha tulemata. Lühenev teepikkus kesklinna ja Rääma linnaosa vahel annab parema võimaluse eri vanuses inimestel ja ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult liigelda ning igapäevatoimetusi teha. Rajatava Raba-Lai tn silla kergliikluse osa ühendab olemasoleva kergliiklusteede võrgustiku tervikuks ja kõrvaldab pudelikaela kergliikluse arengul uuele tasemele. Suure -Jõe tänava kergliiklustee ehitamine seob jõe paremkalda Rail-Baltica tulevase reisiterminaliga ning loob täiendavalt juurde üle 6 km jalgrattateid. Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse . Projekti üld eesmärgiks on parandada Pärnu linnas liikumisvõimalusi ning transpordiühendusi, suunata transiitliiklus kesklinnast eemale ning tõsta avaliku ruumi kvaliteeti ja kergliikleja sõbralikkust. P rojekti otseseks eesmärgiks on ehitada uus kergliiklusvõimekusega Raba - Lai tn sil d , ühendades olemasoleva kergliiklusteede võrku . Projekti tulemusena on Pärnu linnas paranenud elanike liikumisvõimalused, tõstetud on säästvate liikumisviiside kasutust ja liikumiskeskkonna kvaliteeti ning vähendatud õhusaastet kesklinnas: V alminud on uus Pärnu jõge ületav kergliiklusvõimekusega Raba – Lai tn sild; Ü le silla ja silla otstes kulgevad jalg - ja jalgratta teed on ühendatud olemasoleva kergliiklusvõrgustikuga . Sillale pääseb nii mõlemal kaldal ja kummalgi pool asuvatest treppidest kui ka liftidest (üks lift kummalgi pool jõge ). V ähenenud on autode kasutajate arv, sest Rääma linnaosa elanikud liiguvad kesklinna jalgsi või jalgrattaga; P aranenud on liiklusturvalisus , lühenevad kooli- ja tööteed kesklinna ja Rääma linnaosa vahel ; P aranenud on ühendus ja juurdepääsetavus ning vähenenud on kesklinna läbiva autoliikluse hulk . Pärnu kesklinn on keskkonnasõbralik ja vähese CO2 heitega piirkond; Pärnu kesklinnale on antud uus kvalitatiivne kasv. Uus sild aitab hajutada liiklust suunates läbiva autoliikluse kesklinnast eemale ja võimaldades võtta seni transiittänavana (Pikk tn) toimiva ruumi kesklinna jaoks sobilikumasse kasutusse, kus kesklinn on paremini ühendatud jõega ning lähtub jalakäija- ja jalgratturisõbralikest keskkonnasäästlikest põhimõtetest; Linnaliikuvus tervikuna on paranenud jõe eri kallaste elanikele . Tegevused: Eeltööna on läbi viidud : arhitektuurikonkurss Raba - Lai tn silla ehitamiseks. Projekteerimine ja ekspertiis. Läbi riigihanke on sõlmitud leping eel- ja põhiprojekti koostamiseks. Tellitud on sõltumatu ekspertiis põhiprojektile. Eelprojekti alusel on antud välja ehitusluba. Ehitamine koos tööprojekti koostamisega. Silla e hitus tööde tellimiseks viiakse läbi rahvusvaheline hange . Pakkumiste tähtaeg on 25.02.2022 . Tul e museks on hankelepingu sõlmimine. Hankelepingu abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud jagatakse vastavalt silla kergliiklustee ehitamise proportsioonile: 30 % ehitustööde kuludest on abikõlblikud ehk jalg - ja jalgrattatee ehituskulud. Omanikujärelvalve . Tellitakse ehitusaegne omanikujärelevalve, et tagada sõltumatu järelevalve ehitustegevusele. Omanikujärelevalve tellimiseks viiakse läbi hankemenetlus. Om a nikujärelvalve kulud kaetakse Pärnu linna eelarvest. Hangete läbiviimine. Hankeid viib läbi Pärnu Linnavalitus. Keda projekt puudutab (sihtpopulatsioon), kui suur on kasusaajate hulk ja kuidas see neid mõjutab? Otsesed kasusaajad on Pärnu l inna elanikud , kes vajavad üle jõe jalgsi või jalgrattaga liikumiseks häid võimalusi. Jõe paremkaldal paikne b Pärnu Haigla , s amuti Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja valdava lt tööstusettevõtted (suured tööandjad) . Jõe vasakkaldal on linnakeskus oma kultuuri - ja ärikes kkonna ning kaubandus ettevõtetega , samuti maaliini bussijaam ja ran d . I gapäevaselt tuleb liikumisteekonnaks vali d a kas Kesklinna või Papiniidu sil d. Uus sild parandab haiglasse sõit mise võimalusi ja seob Ülejõe tihe damalt kesklinnaga . Linnasüda mega head e ühendu steede olemasolu soodustab liiklema jalgsi- ja jalgratastega. Millised on alternatiivsed variandid ja alternatiivsed kulud? Alternatiivseid variante ei ole. Rajatava Raba-Lai tn silla kergliikluse osa ühendab olemasoleva kergliiklusteede võrgustiku tervikuks ja kõrvaldab pudelikaela kergliikluse arengul uuele tasemele. Raba-Lai tn silla, ERC Konsultatsiooni OÜ koostatud, sotsiaalmajandusliku tasuvusanalüüsi järgne tulu/kulu suhe on 4,30. Peamised tulud saadakse teekasutajate kulude vähenemisest (58,5%), liiklejate ajakulude vähenemisest (18,4%), eeldatavast liiklusohutuse olukorra paranemisest (13,9%) ning keskkonna kulude vähenemisest (9,1%). Kirjeldada, milliseid uuringuid/analüüse on projekti elluviimise edukuse tagamise hindamisel läbi viidud ning kuidas on need tulemused aidanud kaasa parima lahenduse leidmisel . Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? (kirjeldada, millal valmib/on valminud) Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsus nr 21) Pärnu uue silla põhiprojekt i tasuvus- finants- ja riskianalüüs. ERC Konsultatsiooni OÜ ( 19.02.2021 ) (lisa 1) Pärnu linna liiklusuuring. Inseneribüroo Stratum (2019) Uuele sillakoridorile on kehtestatud „Pärnu linnas Raba-Lai tänava silla detailplaneering (I etapp)“ (2019) Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine (Keskkonnaagentuur Virdis OÜ 2018) (lisa 2 ). Silla ehituse keskkonnamõjude eelhinnang (KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ töö nr 2-13.1/180/2020 ), milline annab teada, et silla rajamiseks puudub vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõjude hindamine (lisa 3 ). Pärnu kesklinn - Sidus areng. Olemasolev situatsioon ja tuleviku väljavaated (Pärnu Linnavalitsus Planeerimisosakond 2018) (lisa 4 ). Kas MKMilt on saadud kooskõlastus projektilahendusele? Hetkel ei ole vajalik Kas on olemas tehniline-, eel- või ehitusprojekt? (kirjeldada, mis on projekti seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg) Põhiprojekt 2021 Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise aeg) Ehitusluba on väljasta t ud 2021 a. Silla ehitamiseks on välja kuulutatud rahvusvaheline riigihange , mille pakkumise esitamise tähtaeg on 25.02.2022. Kas maade omandamisega on alustatud? (kui asjakohane) + (siduda eelmise punktiga) Silla ehitamine toimub Pärnu linnale kuuluvatel ning detailplaneeringuga kehtestatud aladel ja täiendavat maade omandamist ei ole vaja. Kas projekt vajab keskkonnamõjude ( KMH ) hindamist? Kas sellega on alustatud või on KMH teostatud? Silla ehituseks on läbi viidud keskkonnamõjude eelhinnang (KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ töö nr 2-13.1/180/2020 ), milline annab teada, et silla rajamiseks puudub vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõjude hindamine. Kas riigiabiandmise luba on olemas? (kui asjakohane) Ei kohaldu . Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt? Läbi on viidud ehituse hankemenetlus. Ehitushanke tulemuse d 25.02.2022 Omanikujärelvalve maksumusel on tuginetud varasematele ellu viidud investeeringuprojektide omanikujärelvalve maksumustele. Projekti rakendamise üldine ajakava Projekti eeldatav alguskuupäev 2021 Esimese hanke väljakuulutamine 2021 Projekti eeldatav lõppkuupäev 31.10.2025 Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi etappe ning seda, mille alusel on projekt etappideks jagatud Projekt on ühe etapiline . Loetleda projekti kõik tulemusindikaatorid ning näidata, mitu % rakenduskavas toodud indikaatorist projekt saavutab. Plaanide kohaselt saavutatakse toetuse andmise tulemusena 2029. aastaks: Jalgrattateede põhivõrkude ehitami s e ja jalgratta parkimisvõimaluste parandami se raames m inimaalselt 10 km uut või uuendatud sihtotstarbeli st jalgrattataristu t Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendami s e raames minimaalset 1 suur või X väiksemat uut või uuendatud mitmeliigilis t sõlmpunkti Trammiliikluse arendami s e raames Tallinna linnapiirkonnas minimaalselt 3 km uut trammitaristut Indikaatori „…“ algtase (2021lõpu seisuga) 0 Indikaatori „…“ lõpptase (projekti lõppemisel) 1,85 km % rakenduskava indikaatorist (projekti lõppemisel) Kas olete saanud/taotlenud käesoleva projekti finantseerimiseks vahendeid teistest EL programmidest, rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, riigieelarvest jmt? Jah/Ei Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“ Ei Hinnang investeeringu-objekti(de) edasistele ülalpidamiskuludele (EUR) ja nende katmise allikad. Kui suured olid objekti(de) iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud enne projekti rakendamist? ……… eurot Kui suured on objekti(de) iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud pärast projekti rakendamist? ……… eurot Täpsustada, millistest allikatest (riiklik jm) ülalpidamiskulud kaetakse. Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude riiklik rahastamine? Selgitada. Kirjeldada täpsemalt objekti hilisemaid hoolduskulusid või siis uuendamise lisakulusid seoses tehtava investeeringuga (nt elektri tarbimise või teehoolde kulude suurenemine seoses lampide paigaldamisega, lisanduvate kergliiklusteedega vms) Milline on teostatava investeeringu või hangitud seadme eluiga, millal tuleb töid korrata (litsentsi uuendada, midagi välja vahetada)? PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus Tegevuse kirjeldus/ kulu Tegevuse ajavahemik (KK/AAAA-KK/AAAA) Tegevuse hinnanguline maksumus (eurodes, käibemaksu ta ) Tegevuse tulemus või indikaator, et määratleda seda, kas tegevus on ellu viidud ja allikas, mis seda kinnitab Kirjeldada, kas on eeldada või on näha riske, mis ohustavad tegevuse/toimingu elluviimist tähtaegselt või üldse Maa omandamine ( max 10% projekti abikõlblikest kuludest) Ehitustööd ( eristada võimalusel taristukulu (nt trammitee, rattatee), seonduvad tehnilise taristu kulud (nt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised) , vajalikud kaasnevad kulud tänavaruumi ümber kujundamiseks projektialal jm ) Soetatavad seadmed ja paigaldus ( nt rattaloendurid) ( loetleda ) Ehitus-/ omanikujärelevalve (loetleda) … PROJEKTI EELDATAV ABIKÕLBLIK MAKSUMUS KOKKU (ilma käibemaksuta) 12 500 000 eurot Abikõlblik käibemaks (riigiasutus, KOV) 2 500 000 eurot Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest ( max 70 %) ……………. % Projekti eeldatava maksumuse arvutamise metoodika kirjeldus. Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)? HINNANG PROJEKTI TASUVUSELE Projekti eeldatavad kulud ning finantstulud ja sotsiaalmajanduslikud tulud rahalises väärtuses ning hinnangu metoodika . Piisab arvutustabelist koos selgituste ja kokkuvõttega. ( Lähtuma peab tulu-kulu analüüsi põhimõtetest. Esmastes arvutustes kasutatakse reaalset diskontomäära 4% , arvutustes peab välja tooma peamiste tulude ja kulude tekkimise eeldused (sh prognoosid tuleviku kohta), jälgitav peab olema arvutuskäik ning välja toodud lõpptulemused (sh projekti tasuvuse näitajad, finantseerimisvajak jne ) . K ui pole finantstulu , siis muu mõju /tulu – kaudne tulu või kuidas soosib kaudselt tulude suurendamist, prognoositavad tulu tõus, efektiivsem töö, ajasääst , loodussääst, paranenud tervis jmt) PROJEKTI PARTNERID Kas projekti kaastakse partner ( id ) ? Kes? Loetleda partneri tegevused. Võimalusel tuua rahaline maht, mida partneri tegevused katavad. KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik ( volitus lisatud ), kinnitan, et kõik käesolevas investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Ametikoht: Allkirjastatud digitaalselt Aeg ja koht:
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel