Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 26.01.2022 nr 8-4/22/1134-2
Suur-Ameerika tn 1
10122, Tallinn, Harju maakond
Riigi huvi taotletavas Konuvere
uuringuruumis
Keskkonnaamet oma 17.01.2022 kirjaga nr DM-116885-23 küsis Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi seisukohta riigi huvi väljaselgitamiseks Konuvere uuringuruumi uuringuloa taotlusele.
Transpordiamet, kui puudutatud isik, esitab omapoolsed põhjendatud seisukohad taotletava Konuvere
uuringuruumi taotlusest keeldumiseks.
1. Konuvere uuringuala taotlus puudutab Märjamaa metskond 48 (kat tunnus 50402:007:0112), mille
osas on Transpordiameti huvi seoses Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu
„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0
– 92,0“ (kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/3489) ja
Transpordiameti korralduse 22.06.2021 nr 1.1-3/21/262 „Projekteerimistingimuste andmine
riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva– Konuvere lõigu I klassi maantee
ehitusprojekti koostamiseks“ alusel koostamisel olevas „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km
62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektis“ (Selektor Projekt töö nr P20014) kavandatud
teede ja rajatiste ehitamisega. Projekteerimistingimused ja teeprojekti eskiis on leitavad lingil
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–
Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks | Maanteeamet (mnt.ee).
Järgneval joonisel on leitavad Märjamaa metskond 48 kinnisasjale kavandatud teed ja rajatised
eskiisi staadiumis. Teede ja rajatiste ehitamiseks vajalikku maa-ala ulatus täpsustub eelprojekti
koostamise käigus, eeldatavalt 2022. a. I poolaastal.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Joonis. Päädeva-Konuvere lõigu eskiisi väljavõte
2. Transpordiameti tellimusel koostatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 77,7–88,7
Konuvere-Jädivere lõigu põhiprojekt“ (Tuulekaru OÜ, töö nr 17018) koosseisus teostatud
ulukiuuringu (OÜ Rewild töö nr 2017-5) alusel on projekteeritud põhimaantee 4 km-l 78,6
Konuvere ökodukt. Kavandatava ökodukti asukoht on leitav Maa-ameti kaardirakenduses
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/sH4JOM3X. Ökodukti suudmeala ulatub Märjamaa
metskond 48 kinnisasjale. Transpordiameti hinnangul takistab kavandatava ökodukti suudmealale
kaevanduse rajamine ulukite liikumist ja seab kahtluse alla investeeringu otstarbekuse. Koostöös
Märjamaa Vallavalitsusega on Märjamaa valla üldplaneeringus kavandamisel ökoduktide ja
suurulukitunneli suudmealadele piiranguvööndite seadmine, 500 meetrit arvestades ökodukti
keskpunktist, tagamaks rohelise võrgustiku sidusus ja ulukiuuringute alusel kavandatavate
ulukirajatiste toimivus. Infoks, et projekti koostamise alguseks on Transpordiameti (end
Maanteeameti) 04.07.2019 korraldus nr 1-3/19/118 „Projekteerimistingimuste andmine
põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Konuvere-Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojekti
koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“.
3. Transpordiameti tellimusel on koostamisel „Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 78,8-99,0
Konuvere – Pärnu-Jaagupi lõigu eelprojekt“ ning selle käigus tuleb arvestada võimalikult suurel
määral lõigule varasemalt koostatud projektide ja teostatud uuringutega (sh eelpoolmainitud
Tuulekaru OÜ tööga nr 17018 ja OÜ Rewild tööga nr 2017-5) ning viia kokku eelnevale ja
järgnevale lõigule koostatud projektlahendustega. Projekt valmimise tähtaeg on 2024. a alguses.
4. Riigiteede teehoiukava 2021-2030 Teehoiukava aastateks 2021–2030 | Transpordiamet Lisa 4.
Ehitusobjektid TEN-T teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel aastatel 2025-2030, sh Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 eesmärgiks seatud Tartu, Pärnu ja Narva suunaliste
põhimaanteede neljarealiseks ehitamise indikatiivne ehitamise kava alusel on Päädeva-Konuvere
lõigu ehitus kavandatud aastatel 2025-2027 ja järgneva, Konuvere-Jädivere lõigul aastatel 2026-
2027. Arvestades teede ehitamise indikatiivse ajakavaga, võib projektalale täiendavate piirangute
seadmine mõjutada projektide realiseerimise tähtaegadest kinnipidamist.
2 (6)
Lisaks esitame täiendavat infot, et eelprojekti koostamisel on 2021.a. teostanud Päädeva-Konuvere lõigul
teede ja rajatiste projekteerimiseks geotehnilised uuringud (OÜ Rakendusgeoloogia töö nr 21-088), mille
koosseisus uuriti muuhulgas taotletava Konuvere uuringuruumi serva-alal (joonis 1 ja 2). Teeprojekti
koosseisus teostatud uuring ei toeta Marina Minerals OÜ Konuvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa
taotluse lisa 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 21/3618 seletuskirja ptk-s 2.2 lk 4 toodud eeldusi, mis
tuginevad peamiselt Maa-ameti kaardirakenduse andmetele, et „… esineb taotletavas uuringuruumis
eeldatavasti liiv kasuliku kihi paksusega 2 - 10 meetrit. Eeldades, et maavaraks sobilikke setteid leidub
uuringuruumis ligikaudu 22 ha suurusel pindalal ning kasuliku kihi paksuseks on keskmiselt 5 m, on
maavara hinnanguliseks mahuks 1100 tuh m3. Taotletava uuringuruumi maavara võib olla sobilik
kasutamiseks teedeehituses ning fraktsioneeritult ehitussegude koostises. Maavara täpsemat kvaliteeti ning
kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist.“
Transpordiameti tellimisel koostatud geotehniliste uuringute aruande (OÜ Rakendusgeoloogia, töö nr 21-
088) alusel esineb Vigala jõe lähiümbruses liivadest savine peenliiv (clSa, pinnasegrupp B1,
eIV/mIV/fglIII). Loodusliku savise peenliiva kihi paksus on 0,05...1,25 meetrit ning sellel lasub enamasti
loodusliku mulla kiht ning lamamiks on valdavalt jääjärveline savi. Savine peenliiv on enamasti
hallikasbeeži, beeži, kollakasbeeži või -pruuni värvi, kohev kuni kesktihe ja kuiv kuni veeküllastunud.
Savisest peenliivast võeti kaks rikutud struktuuriga pinnaseproovi (lab. tähised 809R857, 937R361), millest
määrati täislõimised ja ühe proovi plastsuspiirid. Proovide peenosise sisaldus oli 16,8...21,4%.
Kiht on mittedreeniv ja külmatundlik, mistõttu on maavara teede- ja üldehituses kasutamise võimalused
piiratud.
Joonis 1. Puuraukude R-PA-27, K88 ja K-89 asukohad alusplaanil.
3 (6)
Joonis 2. Puuraugud K90-K92 asukohad alusplaanil.
Uuringu tulemused puuraukudes K88 kuni K92 on esitatud alloleval joonisel nr 3. Savine peenliiv
puuraukudes kas puudub või on leitav kuni 55 cm kihina.
4 (6)
Joonis nr 3. Geoloogiline profiil puuraukudes K88 kuni K92.
Toome välja ka rajatise puuraugu R-PA-27 (sügavus 13,7 m) tulemused:
„Konuvere sõiduautotunnel (R-PA-27...28)
Puuraukude R-PA-27...28 alal oli pindmiseks kihiks 0,15...0,65 meetri paksune mullase täitepinnase kiht
(kiht 9), mis koosnes mullast, liivast ja kruusast. Mõlema uuringupunkti alal oli säilinud ka loodusliku
mulla kiht (kiht 10), mis lamas mullase täitepinnase (kiht 9) all, abs. kõrgustel 22,20...22,45 meetrit. 0,50
meetri paksune eoolse/merelise savise peenliiva kiht (kiht 12B) esines vaid puuraugu R-PA-28 alal, kus
see lamas loodusliku mulla (kiht 10) all, maapinnast 0,85 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 22,00 meetrit.
Savine peenliiv on pruuni kuni kollakaspruuni värvi, kohev kuni kesktihe ja niiske kuni veeküllastunud.
Loodusliku mulla (kiht 10) või savise peenliiva (kiht 12B) all, maapinnast 0,45...1,35 meetri sügavusel, abs.
kõrguste 21,50...22,15 meetrit lamas mõlemas uuringupunktis 8,25...8,85 meetri paksune jääjärvelise savi
kiht (kiht 14B). Jääjärveline savi on pruuni, hallikaspruuni või halli kuni hallikaspruuni värvi, väga
plastne kuni üliplastne ning sisaldab mölli viirge ja üksikuid liiva vahekihte. Kiht on ülaosas sitke, sügavuse
suurenedes voolava kuni pehme konsistentsiga. Savikihi (kiht 14B) all lamas mõlema puuraugu alal
0,40...0,65 meetri paksune jääjärvelise savimölli kiht (kiht 13), mis lamas maapinnast 9,30...9,60 meetri
sügavusel, abs. kõrgustel 13,25...13,30 meetrit. Jääjärveline savimöll on halli värvi, väheplastne ja pehme
kuni sitke. Kruusaga ja rohke liivaga savimöll-moreen (kiht 16) lamas jääjärvelise savimölli (kiht 13) all,
maapinnast 9,95...10,00 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 12,65...12,85 meetrit. 1,00...1,10 meetri paksune
kiht oli halli värvi, väheplastne, sitke ning sisaldas 10-15% jämepurdu. 0,65...0,90 meetri paksune
jämepurdmoreeni kiht (kiht 18) lamas mõlema puuraugu alal kruusaga ja rohke liivaga savimölli (kiht 16)
all, maapinnast 11,00...11,05 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 11,55...11,85 meetrit. Jämepurdmoreen
koosneb lubjakivirähast ja -lahmakatest, mille vahetäiteks on halli värvi, väheplastne ja sitke rohke liivaga
savimöll. Kiht sisaldab 60-80% jämepurdu. Aluspõhjalise lubjakivi kiht (kiht 20) läbiti mõlemas
uuringupunktis 2,00 meetri ulatuses. Kiht lamas jämepurdmoreeni (kiht 18) all, maapinnast 11,90 meetri
sügavusel, abs. kõrgustel 10,95 meetrit. Pinnasevee tase oli väliuuringute ajal maapinnast 2,30...2,55
meetri sügavusel, abs. kõrgusel 20,30 meetrit. Puuraugu R-PA-28 alal esines lisaks maapinnast 0,95 meetri
sügavusel, abs. kõrgusel 21,90 meetrit ajutine ülavesi.“
Lähtuvalt maapõueseaduse § 35 lg 4 leiab Transpordiamet, et riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-
78,5 Päädeva– Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamine ja ehitamine on ülekaalukas riigi
huvi ning Konuvere uuringuruumi taotluse rahuldamine seda ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
5 (6)
Lisaadressaat: Keskkonnaamet
[email protected]
[email protected]
6 (6)