Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 25.01.2022
nr 7-5.6/22-00194-4
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni
pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Pr Kaja Kallas Peaminister Hr Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Vabariigi Valitsus Riigikogu fraktsioonid 2 3 .01.2022 nr 4-22 Austatud peaminister, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmed Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate ettepanekud peaministrile, majandus- ja taristuministrile, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile, Vabariigi Valitsusele energiakriisi tagajärgede leevendamiseks lühi- ja keskpikas perspektiivis Juba 2 aastat tegutsevad ettevõtjad koroonakriisi tingimustes, teadmata kas ja kuidas oma ettevõtte tegevust planeerida ning kuidas prognoosida kulusid ja tulusid. Justkui koroonakriisist veel ei piisaks, peavad ettevõtjad ja elanikud nüüd maadlema üle jõu käivate energiakuludega, mis kanduvad ka kõigi sisendite hindadesse. Mõistame, et valitsus ja seadusandjad on praegu suure surve all, et leida kiiresti tulemuslikud ja mõistlikud lahendused nii lühiajalises kui pikaajalises vaates ning soovime olla abiks andes riigile otsest tagasisidet väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatelt. Võitlust energiakriisiga võib tinglikult jagada kolme etappi: Kiireloomulised ellujäämislahendused, et vältida ettevõtluse kollapsit - elektri ja teiste energiakandjate hinnatõusu kompensatsioonimehhanism, mis on hädavajalik energiamahukatele sektoritele, kuid vajalik ka teistes sektorites tegutsevatele väike- ja keskmistele ettevõtetele; Lahendused keskpikas vaates - eelkõige lokaalsete taastuvenergialahenduste arendamise toetamine, võrkude arendamine ja tugevdamine, hoonete energiatõhususe parandamine jms; Pikaajaline strateegiline vaade - näiteks tuumajaamad, tuulepargid jms. EVEA käsitleb oma järgnevates ettepanekutes kahte esimest etappi ning vaid osas, mis puudutab riigi ja ettevõtjate vahelisi suhteid. Kiireloomulised lahendused Täna on Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja erakondade tähelepanu keskendunud peamiselt eratarbijatele energiakulude kompenseerimisele. Kui aga jätta ettevõtjaid energiakriisis hätta, siis tõusevad hinnad, väheneb ostujõud ning seeläbi kaob ettevõtete käive, kaovad paljud töökohad; riigi maksutulu väheneb, aga kulud sotsiaalsüsteemile kasvavad oluliselt. EVEA poolt jaanuari keskel läbiviidud kiirküsitluses selgus, et keskmiselt on väike- ja keskmiste ettevõtete elektrikulude osakaal kogukulus kasvanud 2021 a. 4ndas kvartalis 3kordselt võrreldes 2020. a näitajatega. Sellisel kulude kasvul on eriti laastav mõju sektoritele, kus ka enne hinnatõusu oli näiteks tootmisprotsessi iseärasuste tõttu elektrikulude osakaal kogukuludes kõrge. Need ettevõtted peavad kas oluliselt tõstma hindu või kui see pole turukonkurentsist tulenevalt võimalik, taluma prognoosimatult pikka kahjumiperioodi või tegevuse sootuks lõpetama. EVEA poolt hiljuti läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et elektrienergia hinnatõusu katmiseks on vaja tõsta hindu keskmiselt 24%, samas kui tarbijale talutavaks, seega võimalikuks tõusuks nähakse vaid 5%. Mitmes valdkonnas aga tooks igasugune hinnatõus kaasa turu ja klientide kaotuse sel määral, et tegutsemise jätkumine muutub võimatuks. Võrgutasu vähendamine nullini ei aita, kui elektriarve on tavapärasest 3 korda suurem. Võrgutasu osakaal elektriarve kogusummast on detsembrikuu arvetel olnud 5-6% ja sellisel soodustusel üksinda ei ole reaalset leevendavat mõju. Peaministri poolt väljapakutud mõte, anda energiakulude tasumiseks ettevõtjatele laenu (just seda on peetud silmas “ likviidsuse toetamise” all?) on aga suisa hukatuslik. Tänu kahele kriisile l ikviidsusr askustes se sattunud ettevõtjaid ei tohi sundida võtma täiendavat laenukoormust oma igapäevaste kulude katmiseks! Paljud ettevõtted on juba võtnud „kriisilaene“ ja hetkel ei ole neil enam laenamise võimekust. Kiireloomulise ja ajutise lahendusena näevad väikeettevõtjad järgmisi võimalusi: Elektrienergiale hinnalae kehtestamine koos selle vastava kompenseerimisega elektrimüüjatele vähemalt perioodil jaanuar - märts 2022 – see oleks universaalne ja lihtsalt administreeritav meede. Maagaasi ja LNG hinnalae kehtestamine. Alternatiivselt - elektrikulude osaline otsehüvitamine energiamahukamatele väike- ja keskmistele ettevõtetele perioodil detsember 2021 – märts 2022. Selle meetme rakendamiseks on vajalik mõningane administreerimise jõupingutus, kuid kindlasti on see kordades väiksem kui eratarbijatele juba käivitatud taotluste süsteem . See eeldaks elektriarvete üleslaadimi st , ettevõtte kuluandmete kontroll i e-maksuametist või - mittekäibemaksukohuslaste puhul - kasumiaruande üleslaadimi st . Samas võimaldaks see lahendus toetust hästi sihtida. Maksta kõrgemat hüvitisemäära valdkondadele, mille tegevus on tänaseni koroonapiirangute tõttu takistatud , sh kõigile meelelahutus- ja teenindusettevõtetele, mis on kannatanud seoses al ates 2021. a novembrist keht estatud lahtiolekuaja piirangutega ja immuniseerimistõendi kohustuslikkuse nõudega. Anda korraldus Elektrilevile ja Eleringile tagada kiiremas korras liitumist jaotusvõrguga neile 1300le juba valmis ehitatud lokaalsele päikseelektrijaamale, mille kasutuselevõtt on ootel ning sõltub Elektrilevi ja Eleringi poolsest asjaajamisest. Lahendused keskpikas vaates on ettevõtjate jaoks järgmised: Toetame peaministri 18.01.2022 Riigikogus ja 19.01.2022 ETV teledebatis tehtud ettepanekut muuta elektrivõrguga liitumine kiiremaks ning toetada ettevõtjatele elektri omatootmise investeeringuid. Peaministri ettepanek ühtib EVEA strateegilise seisukohaga, et rohepöörde valguses on energiapoliitika kandvaks suunaks hajutatud lokaalne ja kogukondlik taastuvenergia tootmine. Tuleb kohe asuda toetama ettevõtete ja ühistute investeeringuid lokaalsetesse, eeskätt oma vajadustele suunatud taastuvenergia lahendustesse. Energiajulgeoleku tagab vaid hajutatud energiatootmine. On oluline mõista, et hajutatud energiatootmine ei ole mitte riigi monopolile kuuluvate suurte tuuleparkide paigutamine mõnesse piirkonda maismaal ja merel, vaid paljude sõltumatute väiketootjate tekkimine üle Eesti. Vabas konkurentsis kujuneb ka taastuvenergia hind turu osapooltele aktsepteeritavaks. EVEA poolt jaanuari keskel läbiviidud pea kõik sektoreid hõlmanud veebiküsitluse andmetel kasutab juba praegu 26% vastanutest oma taastuvenergialahendust - peamiselt päikeseelektrijaamu - kattes keskmiselt 32% oma aastasest elektritarbest. Küsitluse alusel võib samas aga järeldada, et paljud ettevõtjad ei ole veel ise läbi mõelnud lahendusi, mida soovivad energiakriisis kasutusele võtta. Taastuvenergia lahendusi kavandab oma ettevõttes rakendada vaid napp veerand (24,5%), 37% kaalub seda teha toetuste ja soodsate laenude olemasolul. Oleme seisukohal, et riigilt on vaja tugevamat sekkumist taastuvenergia lahenduste loomiseks ja kasutuselevõtmiseks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes: investeeringutoetused, soodsad finantsinstrumendid, lihtne ja kiire võrguga liitumine, samuti rohkem teavitamist, miks need lahendused pikas perspektiivis vajalik ud on. Enamus plaanitavaid investeeringuid jäävad vahemikku 20 000 – 50 000 € , kuigi plaanitakse ka 200 000 € ületavaid investeeringuid . K eskmine investeeringu summa on c a 70 000 € . Lähtuvalt e e ltoodus t ning erinevate pakkujate päiksejaama seadmete 1 kW võimsuse keskmisest hinnast (detsembris 2021 – ca. 700€/kW) , peab v äike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud toetus olema sihitatud 50 -100 kW võimsusega jaamade ehitusele. Eelkirjeldatud hajutatud tootmisvõimsuste kasutusele võtmiseks on vaja kiirendatud korras rekonstrueerida jaotusvõrgud ning ühtlustada ülekandevõimsused erinevates piirkondades. (Elektrilevi väidab praegu, et annab “ rohelise tule” kõigile neile, kes ehitavad alla 15 kWh päikesejaama. See tuleneb võrgu puudulikust ülekandevõimsusest selle “ viimases otsas”). Kui majapidamiste vajadust 15 kW võib rahuldada, siis väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele sellest kindlasti ei piisa. Tuleb teha kiire ja tõhus muutus Elektrilevi poolt liitumistaotluste menetlemise protsessis - lõpetada riigiettevõtte diktaat ja oma infrastruktuuri investeerimiskohustuste lükkamine väikeste elektritootjate õlgadele . Siin peame silm a s sagedasi ettepanekuid liituma soovijatele , et nad rekonstrueeriksid riigile kuuluva alajaama omavahenditest . Lisaks kutsume riiki toetama ettevõtete investeeringuid hoonete energiatõhusamaks muutmisse – energiasääst on kõige lihtsam viis vähendada kasvavaid energiakulusid. Kusjuures abikõlbulikkuse määr tuleks diferentseerida vastavalt piirkondade elatustasemetele. Mahajäänud piirkondades tehtavad investeeringud peaksid olema kõrgema toetusmääraga. Eeltoodud tegevusteks on võimalik (ja osaliselt on juba planeeritud) kasutada nii Euroopa Liidu kui riigieelarve vahendeid. Nii päikseenergia- kui ka hoonete energiatõhususe tugiprogrammid olid Eestis olemas juba varasemast ajast, nüüd tuleks neid vaid kohandada olukorraga ja adekvaatselt rahastada ning arvestada regionaalsete iseärasustega riigi erinevates piirkondades. Selgitame hea meelega oma seisukohti ja ettepanekuid lähemalt ning soovime Vabariigi Valitsusele üksmeelt ja edu energiakriisi ületamiseks. Lisame taustainformatsi ooniks ka kokkuvõtte EVEA poolt läbiviidud ettevõtjate küsitlusest. Lugupidamisega Heiki Rits EVEA president
[email protected] Koostas: Marina Kaas, EVEA asepresident, tel. +3725021484,
[email protected]
Kokkuvõte EVEA küsitlusest elektrihindade kasvu mõjust väike- ja keskmistele ettevõtetele 2 1 . jaanuar 2022 .a. Küsitlus toimus veebis perioodil 11-18. Jaanuar 2022.a. Küsitlusele vastas 53 väike- ja keskmise suurusega ettevõtet (VKE) . Vastajate hulgas o li esindatud väga lai valik tegevusvaldkondi , s.h. : puidu- , plasti-, toidu- , tekstiili ja meenete tootmine, põllumajandus, majutus-, toitlustus -, spa- ja turismiteenused, autoremont, ehitus, moedisain , sotsiaal hoolekande - , helitehnika- ja erinevad äriteenused. Võrdlus 202 1.a 4-nda kvartali elektrikulude osakaalu ettevõtte kogukuludes 2020.a. keskmise ga näitas, et keskmiselt on VKE-de elektrikulude osakaal kogukulus kasvanud 2021 a. 4 - ndas kvartalis 3 - kordselt (294%) võrreldes aastataguste näitajatega. Küsi sime , m itu % peaksite tõstma oma toodangu või teenuste hinda, et katta energia kallinemist ja k ui palju saate tegelikult tõsta hinda kaotamata kliente või turupositsiooni? Va s tuste keskmine näitab, et elektrienergia hinnatõusu katmiseks on vaja tõsta hindu keskmiselt 24%, samas kui tarbijale talutavaks, seega võimalikuks tõusuks nähakse vaid 5%. Mitme ettevõtja ja valdkonna puhul aga ei ole lühiajalises perspektiivis hinna tõstmine võimalik, sest tooks kaasa turu ja klientide kaotuse. Tundsime huvi, mil määral on ettevõtjad juba rakendanud enda heaks taastuvenergia lahend u si ning millised need on. Selgus, et üle 26% vastanutest kasutab juba praegu oma toodetud taastuvenergia t - peamiselt päikeseelektrijaamu , aga ka puitgraanuleid ja puitu, kattes keskmiselt 32% oma aastasest e nergia tarbest. Küsitluse alusel võib samas aga järeldada, et paljud ettevõtjad ei ole veel ise läbi mõelnud lahendusi, mida soovivad energiakriisis kasutusele võtta. Taastuvenergia lahendusi kavandab täiendavalt oma ettevõttes rakendada vaid napp veerand (24,5%), 37% kaalub seda teha toetuste ja soodsate laenude olemasolul. Enamus plaanitavaid investeeringuid jäävad vahemikku 20 000 – 50 000€, kuigi plaanitakse ka 200 000€ ületavaid investeeringuid. Keskmine investeeringu summa on ca 70 000€. Küsitlus näitas, et nende VKE hulgas, kes on kas otsustanud või kaalub investeeringut taastuvenergia lahendusse , hindab vaid väike osa (6%) enda finantsvõimekust piisavaks teostamaks investeeringuid täielikult omavahenditest . Sama suur osa hindab end krediidivõimelisena laenu võtmiseks investeeringu eesmärgil. Üle 48% näeb vajadust toetuse ja laenu kombineerimise ks ning 39% teostaks investeeringut vaid toetuse olemasolul (mis loomulikult eeldab ka omafinantseeringut). Seega vajadust toetuse järgi roheenergia investeeringuteks on väljendanud 88% vastajatest. Küsitluse käigus tehti ka arvukaid ettepanekuid energiakriisi lahendamiseks nii lühi- kui pikemas perspektiivis , mis said aluseks EVEA poolt Vabariigi Valitsusele 23. j aanuaril 2022.a. esitatud ettepanekut ele . © EVEA 2022 .a.
From: EVEA <
[email protected]>
Sent: Sunday, January 23, 2022 11:52 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>; Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: EVEA ettepanekud energiakriisi mõju leevendamiseks ettevõtjatele.
Austatud Riigikogu liikmed, peaminister ja ministrid
Saadan ettepanekud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) liikmete nimel energiakriisi
mõju leevendamiseks ettevõtjatele. Palun, et kindlasti tutvute esitatud ettepanekutega ja pakute välja
lahendused, millest on ettevõtjatele reaalselt kasu.
Lugupidamisega,
Heiki Rits
EVEA president
[email protected]
Mob. 56 355424