Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 25.01.2022
nr 7-5.6/22-00214-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Taastuvenergia Koja ning Eesti Jõujaamade ja
Kaugkütte Ühingu ühispöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Mihkel Annus <
[email protected]>
Sent: Monday, January 24, 2022 3:08 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Jüri Ratas Riigikogu
<
[email protected]>
Cc: 'Siim Umbleja' <
[email protected]>
Subject: ETEK ja EJKÜ avalik ühispöördumine energiahinna leevendusmeetmete laiendamise osas
Lugupeetavad!
Edastan käesolevaga Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu avaliku
ühispöördumise energiahinna leevendusmeetmete laiendamise osas. Pöördumise esitajate hinnangul tuleb
leevendusmeetmete paketti esimesel võimalusel täiendada kaugkütte tarbijatele suunatud laiendusega.
Kaugküttesoojus on siiani olnud kõige soodsam energiavarustuse viis, mida kasutab enamus Eesti
soojatarbijatest just korteriühistute kaudu. Lisaks on laialdane taastuvenergiaallikate kasutamine paljudes
kaugkütte piirkondades aidanud vältida energiakriisi süvenemist.
Edastame järgnevalt sektoripõhised ettepanekud koos põhjendustega:
• Analoogselt elektri ja gaasi hinnatõusu leevendamise meetmetele leida võimalused, et
kompenseerida küttehooaja 2021/2022 hinnatõusu mõju kõigile kaugküttetarbijatele neis piirkondades, kus
hinnatõusu dünaamika on olnud erakordselt suur või soojuse ühikhind ületab teatava taseme.
Energiaettevõtted on valmis aktiivselt kaasa mõtlema tõhusate tehnilise lahenduse korraldamisel. Näiteks
on võimalik kasutada teatud ülempiiri seadmist köetava pinna ruutmeetri kohta. Vastavalt möödunud aastal
koostatud kaugküttetarbijate võrdlusprofiilile on keskmised tarbimised teada ja leitavad siit.
• Rakendada täiendavalt pikaajalisi jätkusuutlikuid lahendusi soojusmajanduses. Kiirendada tuleks
struktuurivahendite 2021. aastal alanud programmperioodi käivitamist ja leida täiendavad riigieelarvelised
vahendid järgmiste abinõude rakendamiseks:
o Kaugküttekatlamajade taastuvkütustele ülemineku kiirendamiseks koos hoonete energiatõhususe
meetmetega (sh elektriboileritest loobumine).
o Kaugküttesüsteemidega liitumise kiirendamiseks tiheasustusaladel, et vähendada sõltuvust
imporditud fossiilkütustest ning kaasnevat ülekulu kompenseerimise vajadust.
o Tiheasustusaladel hoonetele hoonesiseste küttesüsteemide (vesiküttesüsteem ja soojussõlm)
rajamiseks kaugküttega liitumise eesmärgil
o Kortermajade keskküttesüsteemide renoveerimiseks ning kaugküttesüsteemide digitaliseerimiseks,
et vähendada fossiilkütustel baseeruvate tipukoormuste vajadust.
• Toetada uute tehaste ja tööstusparkide rajamist, mille energiavajaduse katab kohalik
koostootmisjaam ja mille soojust on võimalik kasutada kaugküttepiirkondades. Sarnased
tööstussümbioosid on maailmas laialt levinud. Lisaks kogukondade tugevdamisele ning töökohtade
loomisele, panustavad sellised lahendused ka energiatõhususse ning regionaalse elektrienergia
varustuskindluse paranemisse.
Kompensatsioonipaketist nähtub, et eelisseisu seatakse imporditud fossiilkütuste tarbijad, kes tegutsevad
energiaturul individuaalselt. Kuigi turul tegutsevad mitmed teenusepakkujad, siis sõltumata kasutatud
kütustest jäetakse täielikult energiakriisi meelevalda tarbijad, kes on koondunud ja kes kasutavad
energiateenuste ühisostu läbi korteriühistute.
See on kaasa toonud tahtliku või tahtmatu turueelise, sest linnapiirkonnas kahe kõrvuti oleva kortermaja
lõpptarbijateks olevad elanike kodukulud erinevad märgatavalt - eelise on saanud majad, kus elanikud pole
pidanud vajalikuks ühistut moodustada ning lepingud on sõlmitud individuaalselt. Lisaks pöörame
tähelepanu ebavõrdsele käsitlusele ülekulu kompenseerimisel: gaasi kasutamisel kompenseeritakse
ülekulu hinnatasemel 65 eurot/MWh, samas kui kaugkütteteenuse tarbija ülekulusid hakatakse
kompenseerima alles 78 eurot/MWh piirmäära saabumisel ning sedagi kompenseeritakse üksnes 80%
ulatuses, kui tegemist on keskmise sissetulekuga leibkonnaga.
Rõhutame, et Eesti kaugküttesoojus pärineb suures mahus kohalikust hakkepuidust, Eestis kõige
laialdasemalt kasutatavast taastuvenergia allikast, mille turuhinnad on siiani olnud suhteliselt stabiilsed ja
prognoositavad. Enamikus Eesti kaugküttepiirkondades pole soojusenergia hinnad ületanud esimeses
kompensatsioonipaketis määratud piirmäärasid või on seda teinud marginaalselt, jäädes mõne euro
piiresse. Seetõttu pole tarbijad üle Eesti pidanud ehmatama, kui saabuvad järjekordsed kommunaalarved.
Lugupidamisega
Siim Umbleja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht
Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja
1995. aastal loodud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim energeetika-ja soojusvaldkonna
ettevõtteid esindav ning nende ettevõtete ühishuvide nimel tegutsev organisatsioon. Täna kuulub ühingusse 40
ettevõtet.
Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) asutati 2011. aastal ning ühendab taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioone
valdkonna arendamiseks ning edendamiseks. Täna on ETEK liikmeteks 3 energiatootjat ning 5 valdkonnapõhist
erialaorganisatsiooni.
Lp Kaja Kallas, peaminister
Lp Taavi Aas, majandus- ja taristuminister
Lp Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister
Lp Jaak Aab, riigihalduse minister
Lp Mart Võrklaev, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
Lp Jaanus Karilaid, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Lp Jüri Ratas, Riigikogu esimees
24. jaanuar 2022
Energiahinna leevendusmeetmed peavad toetama ka kaugkütte tarbijat, soodustama ühistegevust
ja kohaliku taastuvenergia kasutamist
Energiakriisi mõjude leevendamiseks avalikustati möödunud nädalal täiendav toetuspakett elektri- ja
gaasitarbijatele. Kuigi valitsuse tööd tuleb tunnustada, jäid paketist välja korteriühistud, kus elanikud
tegutsevad energiaturul ühiselt. Leevendusmeetmete paketti tuleb esimesel võimalusel täiendada
kaugkütte tarbijatele suunatud laiendusega. Kaugküttesoojus on siiani olnud kõige soodsam
energiavarustuse viis, mida kasutab enamus Eesti soojatarbijatest just korteriühistute kaudu. Lisaks on
laialdane taastuvenergiaallikate kasutamine paljudes kaugkütte piirkondades aidanud vältida
energiakriisi süvenemist.
Edastame järgnevalt sektoripõhised ettepanekud koos põhjendustega:
• Analoogselt elektri ja gaasi hinnatõusu leevendamise meetmetele leida võimalused, et
kompenseerida küttehooaja 2021/2022 hinnatõusu mõju kõigile kaugküttetarbijatele neis
piirkondades, kus hinnatõusu dünaamika on olnud erakordselt suur või soojuse ühikhind
ületab teatava taseme. Energiaettevõtted on valmis aktiivselt kaasa mõtlema tõhusate
tehnilise lahenduse korraldamisel. Näiteks on võimalik kasutada teatud ülempiiri seadmist
köetava pinna ruutmeetri kohta. Vastavalt möödunud aastal koostatud kaugküttetarbijate
võrdlusprofiilile on keskmised tarbimised teada ja leitavad siit.
• Rakendada täiendavalt pikaajalisi jätkusuutlikuid lahendusi soojusmajanduses. Kiirendada
tuleks struktuurivahendite 2021. aastal alanud programmperioodi käivitamist ja leida
täiendavad riigieelarvelised vahendid järgmiste abinõude rakendamiseks:
o Kaugküttekatlamajade taastuvkütustele ülemineku kiirendamiseks koos hoonete
energiatõhususe meetmetega (sh elektriboileritest loobumine).
o Kaugküttesüsteemidega liitumise kiirendamiseks tiheasustusaladel, et vähendada
sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning kaasnevat ülekulu kompenseerimise
vajadust.
o Tiheasustusaladel hoonetele hoonesiseste küttesüsteemide (vesiküttesüsteem ja
soojussõlm) rajamiseks kaugküttega liitumise eesmärgil
o Kortermajade keskküttesüsteemide renoveerimiseks ning kaugküttesüsteemide
digitaliseerimiseks, et vähendada fossiilkütustel baseeruvate tipukoormuste vajadust.
• Toetada uute tehaste ja tööstusparkide rajamist, mille energiavajaduse katab kohalik
koostootmisjaam ja mille soojust on võimalik kasutada kaugküttepiirkondades. Sarnased
tööstussümbioosid on maailmas laialt levinud. Lisaks kogukondade tugevdamisele ning
töökohtade loomisele, panustavad sellised lahendused ka energiatõhususse ning regionaalse
elektrienergia varustuskindluse paranemisse.
Kompensatsioonipaketist nähtub, et eelisseisu seatakse imporditud fossiilkütuste tarbijad, kes
tegutsevad energiaturul individuaalselt. Kuigi turul tegutsevad mitmed teenusepakkujad, siis
sõltumata kasutatud kütustest jäetakse täielikult energiakriisi meelevalda tarbijad, kes on koondunud
ja kes kasutavad energiateenuste ühisostu läbi korteriühistute.
See on kaasa toonud tahtliku või tahtmatu turueelise, sest linnapiirkonnas kahe kõrvuti oleva
kortermaja lõpptarbijateks olevad elanike kodukulud erinevad märgatavalt - eelise on saanud majad,
kus elanikud pole pidanud vajalikuks ühistut moodustada ning lepingud on sõlmitud individuaalselt.
Lisaks pöörame tähelepanu ebavõrdsele käsitlusele ülekulu kompenseerimisel: gaasi kasutamisel
kompenseeritakse ülekulu hinnatasemel 65 eurot/MWh, samas kui kaugkütteteenuse tarbija
ülekulusid hakatakse kompenseerima alles 78 eurot/MWh piirmäära saabumisel ning sedagi
kompenseeritakse üksnes 80% ulatuses, kui tegemist on keskmise sissetulekuga leibkonnaga.
Rõhutame, et Eesti kaugküttesoojus pärineb suures mahus kohalikust hakkepuidust, Eestis kõige
laialdasemalt kasutatavast taastuvenergia allikast, mille turuhinnad on siiani olnud suhteliselt
stabiilsed ja prognoositavad. Enamikus Eesti kaugküttepiirkondades pole soojusenergia hinnad
ületanud esimeses kompensatsioonipaketis määratud piirmäärasid või on seda teinud marginaalselt,
jäädes mõne euro piiresse. Seetõttu pole tarbijad üle Eesti pidanud ehmatama, kui saabuvad
järjekordsed kommunaalarved.
Lugupidamisega
Siim Umbleja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht
Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja
1995. aastal loodud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim energeetika-ja
soojusvaldkonna ettevõtteid esindav ning nende ettevõtete ühishuvide nimel tegutsev organisatsioon.
Täna kuulub ühingusse 40 ettevõtet
Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) asutati 2011. aastal ning ühendab taastuvenergiaga seotud Eesti
organisatsioone valdkonna arendamiseks ning edendamiseks. Täna on ETEK liikmeteks 3
energiatootjat ning 5 valdkonnapõhist erialaorganisatsiooni.