dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. jaanuar 2022
Viit
15-2/2021/7513-3
Registreeritud
25. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ehitusekspertiisibüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Ehitusvaldkonna korraldamine
Sari
15-2 Ehitusreeglite ja normiloomega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-2/2021
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎15-220217513-3 25.01.2022 Väljaminev kiri.asice229 KB

Sisu (failidest)

Teie 21.12.2021 Ehitusekspertiisibüroo OÜ [email protected] Meie 25.01.2022 nr 15-2/2021/7513-3 Vastus selgitustaotlusele Austatud härra Sepaste Vastuseks Teie selgitustaotlusele kutsekvalifikatsiooni küsimuses anname alljärgneva selgituse. Teie samasisuline kiri Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile edastati samuti läbivaatamiseks ja vastamiseks Majandus- ja Kommunkatsiooniministeeriumile. 1. Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruses nr 3 on läbivalt kasutatud dokumentide koostajate puhul terminti “pädev isik”. Termin “pädev isik” on defineeritud EhS § 23 lg 2 - Isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Isik ei või anda eksitavat teavet oma kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub kvalifikatsioon. Kas eelnevast tuleneb, et dokumentide koostajatel peab olema kutsetunnistus isegi siis, kui kirjas nr 15-2/2021/7513-1 mainitud juhtudel ei pea ettevõtjal olema MTR-is majandustegevuse teadet? Ehitusseadustiku (EhS) § 23 lõike 5 kohaselt peab seaduses sätestatud juhtudel ja tegevusaladel tegutsemisel pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud (pädeva isiku kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded). Need juhud ja tegevusalad on nimetatud EhS §-s 24. Teie poolt viidatud kirjas me selgitasime, et ei ole põhjendatud nõuda ehitamise dokumenteerimist majandustegevusteadet omava ettevõtja ja kutsekvalifikatsiooni omava isiku poolt, kui dokumenteeritakse ehitustöid, mis iseseisvalt ei nõua majandustegevusteate esitamist ega ka kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Jääme siinkohal selle selgituse juurde. 2. Kas kandekonstruktsioone ehitaval alltöövõtjal peab olema MTR-i teade, kui ehitusloale märgitud peatöövõtjal on see olemas? Avalik võim peab saama kontrollida pädevat ettevõtet, kes ehitusloakohustuslikku ehitustööd teeb (töövõtuvorm avaliku võimu jaoks ei ole määrav). See ettevõte võib olla alltöövõtja, kellega õigussuhtes on kutsega pädev isik või peatöövõtja, kellega õigussuhtes on kutsega pädev isik. Kui peatöövõtjal ehitusloakohustusliku ehitustöö tegemiseks kutsega pädevat isikut ei ole (st ka ettevõtjal puudub pädevus), siis võib ta tellida selle töö pädevalt alltöövõtjalt, kellel on kutsega pädev isik. Kui peatöövõtjal on kutsega pädev isik, kes ehitusloakohustuslikku ehitustööd juhib ja kontrollib, siis võib töö füüsiliselt ära teha ka ilma kutsega pädeva isikuta alltöövõtja, kes osutab sisuliselt tööjõu rendi teenust. Esimesel juhul koostab ehitusdokumendi alltöövõtja ja selle allkirjastab alltöövõtjaga õigussuhtes olev kutsega pädev isik. Teisel juhul koostab ehitusdokumendi peatöövõtja ja selle allkirjastab peatöövõtjaga õigussuhtes olev kutsega pädev isik. Kummalgi juhul peab vastav õigussuhe ettevõtja ja kutsega pädeva isiku vahel olema tuvastatav MTR-s majandustegevusteates. 3. Kuna kohalikud omavalitsused kontrollivad kaetud tööde aktide allkirjastajatel MTR-i teadete olemasolu, siis palun täpselt nimetada milliste, majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruse nr 3 § 7 lg 3 esitatud loetelus nimetatud kaetud tööde aktide puhul on nõutud MTR-i teate olemasolu? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 See on vajalik võimalike vaidluste välistamiseks kasutusloa taotluste menetlemisel. EhS seletuskirja kohaselt lähtutakse ehitamise mõiste puhul abstraktsest lähenemisest, mis võimaldab seda kohaldada kõikidele erinevatele ehitistele ja ehitustöödele. Ehitamise mõiste sisustamisel lähtutakse järgmistest eesmärkidest: - ehitamise mõiste peab olema võimalikult suures kooskõlas tavakeeles ehitamisena mõistetava tegevusega; - ehitamise mõiste peab olema võimalikult kõikehõlmav ja arvestama eesmärgiga hõlmata kõiki seadusega reguleeritud valdkondade ehituslikke tegevusi; - ehitamise mõiste ei tähenda, et kõiki hõlmatavaid tegevusi peaks seadustik käsitlema ühte moodi. Regulatsioon võib tegevusi käsitleda diferentseeritult. Juhul kui tegevuse tulemusena ei valmi ehitis tervikuna vaid tegemist on ehitatavas ehitises tehtava konkreetse üksiku tööga või tööde kogumiga, tuleb hinnata, kas tegemist on üldse ehitusseadustikuga reguleeritud ehitustööga. Võrdluse alusena on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul kohane kasutada ehitusseadustiku § 4 lõikes 3 sätestatut. EhS § 4 lõike 2 kohaselt on ehitise ümberehitamine eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Hinnangu andmisel, kas tegemist võib olla ehitusseadustikuga hõlmatud ehitustööga või mitte, tuleks ministeeriumi hinnangul siinkohal võrrelda sama tegevust kahes olukorras: tegevust reaalselt ehitatavas ehitises ja sama tegevust hüpoteetilises ümberehitatavas ehitises. Kui tegevus hüpoteetilises ümberehitatavas ehitises ei ole hõlmatud ehitusseadustiku § 4 lõikes 3 nimetatud tegevustega, st tegemist ei ole tegevusega, mis eraldiseisvalt vajaks ümberehitamisel ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist, ei oleks samale tegevusele tegelikult püstitatavas ehitises teistsuguste nõuete seadmine millegagi põhjendatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Õigusalase selgituse raames ei anna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kohalikule omavalitsusele kohustuslikke juhiseid. 4. Täiendavalt eelnevale viidatud loetelule, palun selgitada, kas majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruse nr 3 § 7 lg-s 3 nimetamata plokkmüüritisest kandekonstruktsiooni armeerimise kohta tuleb koostada kaetud tööde akt või mitte? Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruse nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ § 7 lõike 1 kohaselt koostatakse kaetud töö akt ehitise selle osa kohta, mis kaetakse järgmisel ehituse etapil ning millega seoses puudub hilisem võimalus mõistliku pingutuse ja kuluga selle vahetuks ülevaatamiseks. Lõikes 3 on toodud loetelu töödest, mille kohta kaetud tööde akt tuleb koostada, mille hulgas on nimetatud sarruse või taridetaili või muu betooni valatava kinnituselemendi paigaldamine. Juhin siinkohal tähelepanu, et sõna „vähemalt“ näitab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Seega juhul, kui plokkmüüritisest kandekonstruktsiooni armeerimisel puudub hilisem võimalus mõistliku pingutuse ja kuluga selle töö vahetuks ülevaatamiseks, tuleb kaetud tööde akt koostada. 2 (3) 5. Eraldi palun selgitust seoses kirjas nr 15-2/2021/7513-1 MTR-i teadet mittenõudva töö näitena nimetatud akende-uste paigaldusega. Kas MTR-i teade ei ole vajalik ka ehitusloakohustuslikele hoonetele tuletõkke avatäiteid paigaldaval ettevõtjal, kuigi see on otseselt seotud hoonete ohutusega? Avatäidete paigaldamine ei ole ümberehitatavas ehitises üldjuhul käsitletav ümberehitustööna, vaid osa asendamisega samaväärsega. Ehitusseadustiku § 4 lõike 3 kohaselt ei käsitleta ümberehitamisena olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Avatäideteks kasutatavad tooted ei moodusta reeglina osa hoone piirdekonstruktsioonidest ega kande- ja jäigastavatest konstruktsioonidest. Sama põhimõtet võib kasutada ka teiste üksikute toodete paigaldamise puhul, mis ei moodusta piirde- ega kande- ja jäigastavate konstruktsioonide osa. Seega juhul, kui olemasolevas hoones puudub avatäidete vahetamisel kutsekvalifikatsiooni nõue, ei saa meie hinnangul ka ehitatavas ehitises kutsekvalifikatsiooni nõuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass Ehituse asekantsler Ülle Reidi 625 6457 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →