Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon
Meie 25.01.2022 nr 1.1-10.1/1017-1
[email protected]
Täpsemad nõuded pandikirjaportfelli
stressitestile
Austatud härra Kessler
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse „Pandikirjaportfelli stressitesti
tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine“ eelnõu, mis on
kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi
vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
eelnõu
seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kadri Martin 611 3156
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministri määruse „Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk
ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Pandikirjaseaduse § 22 lõige 3 annab võimaluse valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada täpsemad
nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale, eesmärgile ja stressitesti käigus
leitud puudujäägi tagamisele. Määrus kehtestataksegi nimetatud sätte alusel pandikirja emiteerimiseks
täiendava tegevusloa saanud krediidiasutustele (edaspidi emitent).
Määruse peamisteks eesmärkideks on:
a) kehtestada täpsemad nõuded emitendi sise-eeskirjas sisalduvale pandikirjaportfelli stressitesti
tegemise korrale ja metoodikale;
b) sätestada stressitesti tegemise täpsem eesmärk ja nõuded stressitesti käigus leitud puudujäägi
tagamisele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik
Kadri Martin (611 3156,
[email protected]).
Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Marge
Kaskpeit (611 3611,
[email protected]) ja keeleliselt toimetas nimetatud osakonna keeletoimetaja
Sirje Lilover (611 3638,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga, kuid tuleneb pandikirjaseaduse uuest
versioonist, mis jõustus 10. detsembril 2021. aastal.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Selleks on pandikirjaportfelli stressitesti
tulemuste Finantsinspektsioonile esitamise kord, nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale
ja metoodikale, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine. Pandikirjaportfelli stressitesti
tegemise kohustus on sätestatud pandikirjaseaduse §-s 22. Emitent peab ise oma sise-eeskirjades muu
hulgas kehtestama pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korra ja metoodika (pandikirjaseaduse § 10
lõige 1 punkt 4). Samas võib seaduse kohaselt valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada
täpsemad nõuded emitendi kehtestatavale pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale,
eesmärgile ja stresstesti käigus leitud puudujäägi tagamisele. Seaduse kohaselt emitent peab
pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks vähemalt
kord iga kolme kuu järel tegema pandikirjaportfelli stressitesti. Kui stressitesti käigus arvutatud
tagatisvara väärtus ei vasta pandikirjaseaduses sätestatud nõuetele, tuleb stressitesti käigus leitud
suurima puudujäägi võrra suurendada tagatisregistrisse kantavaid tagatisi või tagada vastav puudujääk
muus vormis. Stressitesti käigus tagatisvara riskide hindamisel või väärtuse arvutamisel tuleb arvestada
pandikirjaseaduse §-des 25 ja 26 sätestatud piirangutega.
Paragrahvis 2 määratletakse nõuded pandikirjaportfelli stressitesti eesmärgile ja tegemise
korrale. Lõikes 1 piiritletakse pandikirjaportfelli stressitestide eesmärk, milleks on võrrelda ja hinnata
pandikirjaportfelli tagatisvara väärtuse vastavust pandikirjaseaduses sätestatud nõuetele teatud makro-
1
või mikromajanduslike stsenaariumide ja arengute korral ning pandikirjaportfelli, selle tagatise ja
emitendi finantsseisundi vastupanuvõimet majandusšokkidele.
Lõike 2 kohaselt peab emitent pandikirjaportfelli riskide hindamiseks sätestama pandikirjaportfelli
stressitesti tegemise korra ja metoodika vähemalt järgmistele stressitestidele:
1. pandikirjade tagatiseks oleva nõude võlgniku maksevõimelisuse riski (krediidiriski)
stressitestile;
2. tagatisvara ehk pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara ja muude tagatiste hindade
muutumise riski stressitestile;
3. likvideerimisväärtuse stressitestile;
4. intressiriski stressitestile;
5. vahetuskursiriski stressitestile;
6. tasaarvestamise riski stressitestile; ja
7. tururiski stressitestile.
Lõige 3 nõuab emitendilt stressitesti tegemise korras eelkõige stsenaariumianalüüsi läbiviimise
ettenägemist.
Lõikes 4 antakse emitendile võimalus stressitesti tegemise korras ette näha, et vajadusel võib läbi viia
ka tundlikkusanalüüsi.
Lõikes 5 on täpsustatud, et stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, kuidas lõikes 2 nimetatud
stressitestide läbiviimisel võetakse arvesse emitendi aktsepteeritavat riskitaset (riskivalmidust) ja riskide
maandamise erinevaid meetmeid nagu tuletisinstrumente, mida pandikirja emitent riskide maandamise
eesmärgil kasutab.
Lõige 6 reguleerib stressitesti tegemise korras pandikirjaportfelli stressitesti käigus kasutatavate
andmete ja stressiolukorra stsenaariumite käsitlemist.
Lõige 7 fikseerib, millest lähtuvalt tuleb emitendil stressitesti tegemise korras emitendi strateegiat või
positsioone arvestades prioriteetseid valdkondi, riike ja geograafilisi piirkondi, omavahelisi sõltuvusi ja
ülekanduvaid mõjusid stressitesti käigus arvesse võtta.
Stressitesti tulemused tuleb pandikirjaseaduse § 56 lõike 6 kohaselt esitada Finantsinspektsioonile.
Vastavalt lõikele 8 peabki emitent pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korras ja metoodikas
sätestama tulemuste kohese esitamise Finantsinspektsioonile. Vastav vorm tuleb emitendil ja
Finantsinspektsioonil kokku leppida.
Paragrahvis 3 sätestatakse minimaalsed nõuded metoodikale, millest emitent peab stressitesti
tegemise korra koostamisel lähtuma. Emitendi stressitesti korra aluseks on lõike 1 kohaselt
Finantsinspektsiooni asjakohased juhendid. Finantsinspektsioon kehtestas 26. veebruaril 2019. a
Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendina Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse 19. juuli 2018. a
suunise „Suunised finantseerimisasutuse stressitestide kohta (EBA/GL/2018/04)“.
Lõikes 2 on loetletud ka elemendid, mis emitendi stresstesti tegemise korras peavad olema vähemalt
kirjeldatud. Sealhulgas:
1) stressitestimise tüübid ning nende peamised eesmärgid ja rakendusalad;
2) emitendi sisesed selgelt määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutus- ja menetlusliinid;
3) asjakohane andmetaristu, kus andmed võivad olla emitendi sisesed ja välised ning mis võib hõlmata
võrdlusuuringuid;
4) põhimõte, et stsenaariumianalüüsil on stressitestides keskne roll;
5) metoodilised üksikasjad, sealhulgas kasutatavad mudelid ja § 2 lõikes 2 nimetatud stressitestide
vahelised seosed;
2
6) stressitestide peamised eeldused, sealhulgas äri- ja juhtimiseeldused, ning kavandatud meetmed, kui
tagatisvara väärtus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
7) kogu stressitestimise korra ja selle väljundite kavandamise, heakskiitmise, teostamise, järelevalve ja
perioodilise hindamise protsessi kirjeldus.
Lõige 3 sätestab, et kui Finantsinspektsiooni hinnangu põhjal tuleb stressitestiga hõlmata täiendavad
riskid lisaks määruse §-s 2 loetletutele, peab emitent muutma pandikirjaportfelli stressitesti korda.
Paragrahvis 4 määratletakse pandikirjaportfelli stsenaariumianalüüsi tegemise üldised
põhimõtted ja stsenaariumid, mille emitent peab stsenaariumianalüüsi käigus minimaalselt läbi
viima. Lõikes 1 täpsustatakse, et stressitesti stsenaariumid peavad olema tulevikku suunatud ja võtma
arvesse süstemaatilisi ning pandikirjaportfelli spetsiifilisi muutusi olevikus ja prognoositavas tulevikus.
Sealhulgas tuleb stsenaariumide kavandamisel arvesse võtta muu hulgas hüpoteetilisi mitteajaloolistel
sündmustel põhinevaid stsenaariume, mis haaraksid erinevaid sündmuseid ja raskusastmeid ja ei tohiks
põhineda ainult ajaloolistel sündmustel.
Lõige 2 täpsustab, mida stressitesti stsenaariumid peavad arvesse võtma. Stsenaariumites tuleb arvesse
võtta erinevate riikide, regioonide ja piirkondade ning majandussektorite, sealhulgas finantssektori ja
tagatiste (kinnisvara) sektori vahelisi omavahelisi sõltuvusi, oluliste majandusnäitajate nagu
intressimäärade ja valuutakursside dünaamikat ja pandikirjaportfelli tagatistes domineerivate
piirkondade kinnisvara hindade langust ning negatiivse tagasimõju dünaamikat, mida põhjustavad
näiteks sellised tegurid nagu tagatisvara hindamiste, pandikirjaportfelliga seotud nõuete kahjude ja
riskimarginaali nõuete omavahelised suhted.
Lõige 3 kohustab emitenti lähtuma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kõige värskema stressitesti
ebasoodsast stsenaariumist (adverse scenario)1 ja arvestama emitendi riskiprofiili eripära. Kui Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse ebasoodsa stsenaariumi üks või mitu riski on lähiminevikus eelnevalt
realiseerunud, on lubatud emitendil erandjuhul stressitesti stsenaariumi eelduseid realiseerunud ulatuses
leevendada.
Lõikes 4 on täpsemalt välja toodud, milliseid stsenaariumeid peab emitendi stsenaariumianalüüs
vähemalt sisaldama. Eraldi punktides määratletakse millisesse piiri tuleb stsenaariumianalüüsis
pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara väärtuse langus, pandikirjaportfelli tagatistega seotud
üle 90 päeva makseviivituses ja maksepuhkusel olevate nõuete suurenemine, valitsussektori
netopositsiooni suurenemine, keskpankade põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäärade
muutumine ja riikide valuutakursside muutumine seada. Stsenaariumite piiritlemisel on kasutatud
Finantsinspektsiooni soovitusi ja näitena teiste riikide, sealhulgas Saksamaa, Madalmaade ja Belgia,
õigusraamistikke.
Lõige 5 täpsustab, mida stressitesti stsenaariumianalüüsi tulemus peab näitama. Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse stressitestis kasutatavate näitajate toel peab tulemus näitama stressitesti
mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja kvaliteedile. Sealhulgas peab olema tulemuses näha võimalikud
kahjud investoritele, ja võimalik puudujääk, mis tekib tagatisvara kõlbmatuks muutumise tõttu seaduses
või pandikirja tingimustes sätestatud piirangute ületamise tulemusel (näiteks laenusumma-tagatisvara
väärtuse piirmäära ületamisel).
Lõige 6 annab emitendile võimaluse üksikute stsenaariumite mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja
kvaliteedile koondada. Seda juhul, kui stsenaariumianalüüsis on kasutatud eelnõus nimetatud
stsenaariumeid kõikehõlmavalt.
Paragrahvis 5 määratletakse pandikirjaportfelli stressitestide tulemuste arvestamine emitendi
tegevuses ja nõuded stressitesti tegemise käigus leitud puudujäägi tagamisele. Lõige 1 paneb
emitendi juhatusele kohustuse regulaarselt hinnata stressitestide kavasid ja tulemusi, mida tuleb
äriplaanide ja turustrateegiate määratlemisel ja kohandamisel alati arvesse võtta. Pandikirjaseaduse §-s
18 ning §-s 25 sätestatakse pandikirjade tagatisvaraga tagamise ja arvestamise põhimõtted.
1 https://www.eba.europa.eu/risk-analysis-and-data/eu-wide-stress-testing
3
Lõike 2 kohaselt tuleb stressitesti tulemusel, kui test näitab kahjusid investoritele ehk kui stressitesti
käigus arvutatud tagatisvara väärtus ei vasta pandikirjaseaduses tagatisvarale sätestatud nõuetele,
stressitesti käigus leitud suurima kahju võrra suurendada tagatisregistrisse kantavaid tagatisi või
vahetada tagatisregistrisse kantud tagatised.
Pandikirjaseaduse § 26 on samas sätestatud piirangud, kui palju võib krediidi suhe hüpoteekkrediiti
tagava vara väärtusesse moodustada. Hüpoteekkrediidist tulenevaid emitendi nõudeid võib
hüpoteekpandikirjade tagatisena kasutada kuni 70 protsendi ulatuses hüpoteekkrediiti tagava vara
väärtusest, kuid sellest hoolimata kuuluvad kõik tagatisregistrisse kantud hüpoteekkrediidist tulenevad
emitendi nõuded tagatisvarasse tervikuna. Tagatisregistrisse kantavale hüpoteekkrediiti tagavale varale
peab olema seatud hüpoteek summas, mis vastab vähemalt 110 protsendile väljastatud krediidisummast.
Hüpoteegisumma võib ületada krediiti tagava vara väärtust.
Lõige 3 määratlebki, et pandikirjaseaduse § 26 sätestatud ja eelnevalt kirjeldatud või pandikirja
tingimustes sätestatud piirangute ületamisest tuleneva puudujäägi, mis stressitesti käigus on leitud, võib
tagada tagatisvaraga väljaspool pandikirjaportfelli ja selleks võib emitent kasutada sihtotstarbeliselt
kogutud reservi.
Tasakaalustamaks emitendile kehtivaid nõudeid stressitestide tulemuste arvestamisel on Saksamaa
näitel lõikes 4 sätestatud, et juhul, kui stressitesti käigus puudujääki ei teki, võib tagatisregistrisse
kantavaid tagatisi üksnes Finantsinspektsiooni loal vähendada.
Paragrahvis 6 esitatakse rakendussäte. Pandikirjaseaduse § 66 järgi võib emitent emiteerida
pandikirju alates 1. oktoobrist 2019 ja § 22 kohaselt on pidanud emitent vähemalt kord iga kolme kuu
järel juba tegema pandikirjaportfelli stressitesti. Seetõttu on määruse jõustumise hetkel tegevusluba
omav emitent kohustatud oma tegevuse määruses sätestatuga üksnes ajakohastama ja seda hiljemalt 1.
aprilliks 2022. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2162, mis käsitleb
pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet, ja Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutuse pandikirjade raamistikke käsitleva soovitusliku juhise parimate praktikatega 2.
4. Eelnõu rakendamisega seotud mõjud
Eelnõu otsene sihtrühm on emitendid, kelleks on pandikirju emiteerinud või emiteerimist kavandavad
krediidiasutused. Pandikirju saavad emiteerida vaid pangad, kes on selleks taotlenud
Finantsinspektsioonilt eraldi tegevusloa. 2019. aastal andis Euroopa Keskpank Finantsinspektsiooni
ettepanekul Luminor Bank AS-ile ja 2020. aastal LHV Pank AS-ile loa emiteerida pandikirju.
Kaudsemalt on eelnõu sihtrühmadeks pandikirjade investorid, Finantsinspektsioon ja pandikirjaportfelli
kuuluvate laenude võlgnikud (laenuvõtjad).
Eelnõu tõstab kindlasti teatud määral nii Finantsinspektsiooni kui ka emitentide administratiivset
koormust. Eelnõuga kaasnevad administratiivse koormuse tõus ja majanduslikud kulud on käsitatavad
emitentide ettevõtlusvabaduse (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31) riivena, kuid tulenevalt
pandikirjaportfelli stressitesti tegemise eesmärgist (pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamine ja
pandikirjade ja üldse finantsturu usaldusväärsuse suurendamine) õigustab riivet oluline legitiimne
eesmärk. Stresstestide koostamise täpsema korra kehtestamine on õigustatud ja proportsionaalne meede
investorite huvide ja avalikkuse huvide kaitseks. Investorite kaitseks peab emitent hoidma
pandikirjaportfellis piisavalt likviidseid varasid ja tagatiste hulk olema suurem kui pandikirjadega
2 EBA Report on covered bonds. Recommendations on harmonisation of covered bond frameworks in the EU. EBA-Op-2016-
23 |20 DECEMBER 2016. Kättesaadav:
https://www.eba.europa.eu/documents/10180/1699643/EBA+Report+on+Covered+Bonds+%28EBA-Op-2016-23%29.pdf
4
seotud kohustuste maht. Seda ka siis, kui seda nõuab stressitesti tulemus. Pandikirjaportfelli kuuluvate
laenude võlgnike (laenuvõtjate) jaoks pandikirjade emiteerimine midagi ei muuda. Kui laen lisatakse
pandikirjaportfelli, siis jätkub laenu- ja intressimaksete tegemine nii nagu varem.
Määruse kohaldamisega kaasnevad mõjud tulenevad pandikirjaseadusest, mille algne versioon jõustus
1. märtsil 2019. a ja hetkel kehtiv versioon 10. detsembril 2021. a. Pandikirjaseaduse sätestamisega
seotud mõjusid analüüsiti põhjalikumalt nimetatud seaduse eelnõude seletuskirjades.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud
Määruse rakendamine ei nõua riigilt ega kohalikelt omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Määruse
rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Finantsinspektsiooni tegevus ei ole
riigieelarvest rahastatav.
6. Eelnõu jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumise hetkel tegevusluba omavad emitendid peavad oma
tegevuse ajakohastama määruses sätestatuga hiljemalt 1. aprilliks 2022. aastal ja esitama täpsustatud
põhimõtete kohased stressitesti tulemused Finantsinspektsioonile.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu ettevalmistamisel on juba arvestatud Finantsinspektsiooni mitte-ametlikke ettepanekuid. Eelnõu
esitatakse käesolevaga ametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile,
Eesti Pangaliidule, Eesti Pangale, Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile.
5
EELNÕU
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk
ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine
Määrus kehtestatakse pandikirjaseaduse § 22 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale,
eesmärgile ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamisele ja Finantsinspektsioonile
stressitesti tulemuste esitamise kord.
§ 2. Nõuded pandikirjaportfelli stressitesti eesmärgile ja tegemise korrale
(1) Pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks
läbiviidavate stressitestide eesmärk on võrrelda ja hinnata pandikirjaportfelli tagatisvara
väärtuse vastavust pandikirjaseaduses sätestatud nõuetele teatud makro- või mikromajanduslike
stsenaariumide ja arengute korral ning pandikirjaportfelli, selle tagatise ja emitendi
finantsseisundi vastupanuvõimet majandusšokkidele.
(2) Pandikirjaportfelli riskide hindamiseks peab emitent sätestama pandikirjaportfelli
stressitesti tegemise korra ja metoodika vähemalt järgmistele stressitestidele:
1) pandikirjade tagatiseks oleva nõude võlgniku maksevõimelisuse riski (krediidiriski)
stressitestile, millega hinnatakse kohustuste mittetäitmise mõju pandikirjaportfelli väärtusele;
2) tagatisvara ehk pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara ja muude tagatiste hindade
muutumise riski stressitestile, millega hinnatakse pandikirjaportfelli kuuluvate nõuete tagatiste,
sealhulgas hüpoteekide või muude tagatiste, ja likviidsusvaru väärtuse muutumise, eelkõige
selle vähenemise, mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja kvaliteedile. Tagatisvara kõlbmatuks
muutmise riski hindamisel peab emitent arvestama ka muude nõuetega, mis tulenevad
pandikirjade tingimustest, näiteks krediidi makseviivitusele sätestatud rangematest
tingimustest;
3) likvideerimisväärtuse stressitestile, millega hinnatakse sellist mõju pandikirjaportfelli
väärtusele kui pandikirjaportfelli kuuluvate nõuete tagatiste likvideerimine on emitendi
maksejõuetuse korral õiguslikult täitmisele pööratav;
4) intressiriski stressitestile, millega hinnatakse intressimäärade muutumise mõju
pandikirjaportfelli väärtusele;
1
5) vahetuskursiriski stressitestile, millega hinnatakse valuutakursi mõju pandikirjaportfelli
väärtusele;
6) tasaarvestamise riski stressitestile, millega hinnatakse täiendava tagatise tagatisregistrisse
lisamise ebaõnnestumise mõju pandikirjaportfelli kvaliteedile;
7) tururiski stressitestile, millega hinnatakse ebasoodsaid liikumisi pandikirjaportfelliga seotud
turgudel (piirkondades, väärtpaberiturgudel, majandussektorites) ja nende liikumiste mõju
pandikirjaportfelli väärtusele.
(3) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, et stressitesti käigus tuleb läbi viia
eelkõige stsenaariumianalüüs, milles hinnatakse pandikirjaportfelli vastupanuvõimet
konkreetses stsenaariumis, mis hõlmab riskitegurite kogumit.
(4) Emitent võib stressitesti tegemise korras ette näha võimaluse stressitesti käigus vastavalt
vajadusele tundlikkusanalüüsi läbi viimiseks, mis mõõdab pandikirjaportfelli, selle tagatist ja
emitenti mõjutava riskiteguri ja mitut riski hõlmavate tegurite potentsiaalset mõju
pandikirjaportfellile ja emitendile tervikuna.
(5) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, kuidas lõikes 2 nimetatud stressitestide
läbiviimisel võetakse arvesse emitendi aktsepteeritavat riskitaset (riskivalmidust) ja riskide
maandamise erinevaid meetmeid nagu tuletisinstrumente, mida pandikirja emitent riskide
maandamise eesmärgil kasutab.
(6) Emitendi stressitesti tegemise korras nähakse ette, et pandikirjaportfelli stressitesti käigus
võetakse arvesse nii ajaloolisi andmeid kui ka stressiolukorra stsenaariumeid, millele kehtivad
tingimused on määratletud §-s 4.
(7) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha viis, mille toel stressitestid annavad
teavet valdkondade kohta, kus emitendi strateegia või positsioonid on kõige haavatavamad.
Emitendil tuleb stressitesti tegemise korras ette näha, et stressitesti käigus keskendutakse
riikidele ja geograafilistele piirkondadele, kuhu emitendi positsioonid on kontsentreeritud,
arvestatakse erinevate majanduspiirkondade omavahelist sõltuvust ja aega, mis kulub
riskipositsiooni maandamiseks või juhtimiseks keerulistes majanduslikes tingimustes, ning
arvestatakse ülekanduvaid mõjusid, mis tulevad majandus- või finantssurutise ajal esinevate
riskitüüpide vaheliste sõltuvuste ja korrelatsioonide korral esile.
(8) Stressitesti läbiviimise periood on kvartal. Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette
näha stressitesti tulemuste esitamine Finantsinspektsioonile.
§ 3. Nõuded metoodikale
(1) Emitent peab stressitesti tegemise korra koostamisel lähtuma Finantsinspektsiooni
asjakohasest juhendist ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohastest suunistest.
(2) Emitent peab oma stressitesti korras kirjeldama vähemalt:
1) stressitestimise tüüpe ning nende peamisi eesmärke ja rakendusalasid;
2) emitendi siseseid selgelt määratletud, läbipaistvaid ja järjepidevaid vastutus- ja
menetlusliine;
2
3) asjakohast andmetaristut, kus andmed võivad olla emitendi sisesed ja välised ning mis võib
hõlmata võrdlusuuringuid;
4) põhimõtet, et stsenaariumianalüüsil on stressitestides keskne roll;
5) metoodilisi üksikasju, sealhulgas kasutatavaid mudeleid ja § 2 lõikes 2 nimetatud
stressitestide vahelisi seoseid;
6) stressitestide peamisi eeldusi, sealhulgas äri- ja juhtimiseeldusi, ning kavandatud meetmeid,
kui tagatisvara väärtus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
7) stressitesti tegemise korra ja selle väljundite kavandamise, heakskiitmise, teostamise,
järelevalve ja perioodilise hindamise protsessi kirjeldust.
(3) Emitent peab muutma pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korda, kui
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleb stressitestiga hõlmata täiendavad riskid lisaks §-s 2
sätestatule.
§ 4. Stsenaariumianalüüs
(1) Stressitesti tegemise korras kirjeldatavad stressitesti stsenaariumid peavad olema tulevikku
suunatud ja võtma arvesse süstemaatilisi ning pandikirjaportfelli spetsiifilisi muutusi olevikus
ja prognoositavas tulevikus. Stsenaariumide kavandamisel tuleks arvesse võtta muu hulgas
hüpoteetilisi mitteajaloolistel sündmustel põhinevaid stsenaariume, mis haaraksid erinevaid
sündmuseid ja raskusastmeid ja ei tohiks põhineda ainult ajaloolistel sündmustel.
(2) Stressitesti stsenaariumid peavad võtma arvesse:
1) muutuvaid omavahelisi sõltuvusi, näiteks erinevate riikide, regioonide ja piirkondade ning
majandussektorite, sealhulgas finantssektori ja tagatiste (kinnisvara) sektori vahel;
2) oluliste majandusnäitajate dünaamikat, sealhulgas intressimäärade, valuutakursside, olulist
muutust, ja tagatisvara riskikontsentratsioone, eelkõige pandikirjaportfelli tagatistes
domineerivate piirkondade kinnisvara hindade langust ning
3) negatiivse tagasimõju dünaamikat, mida põhjustavad näiteks sellised tegurid nagu
tagatisvara hindamiste, pandikirjaportfelliga seotud nõuete kahjude ja riskimarginaali nõuete
omavahelised suhted.
(3) Stsenaariumianalüüsis peab emitent lähtuma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kõige
värskema stressitesti ebasoodsast stsenaariumist ja arvestama emitendi riskiprofiili eripära. Kui
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ebasoodsa stsenaariumi üks või mitu riski on
lähiminevikus eelnevalt realiseerunud, võib emitent erandjuhul stressitesti stsenaariumi
eelduseid realiseerunud ulatuses leevendada.
(4) Emitendi stsenaariumianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmiseid stsenaariume:
1) pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara väärtus langeb Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse kõige värskema stressitesti ebasoodsas stsenaariumis
määratletud ulatuses;
2) pandikirjaportfelli tagatistega seotud üle 90 päeva makseviivituses ja maksepuhkusel olevad
3
nõuded moodustavad 10% kõikidest tagatistega seotud nõuetest;
3) valitsussektori netopositsioon ulatub 10%ni sisemajanduse koguproduktist;
4) keskpankade põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavad intressimäärad muutuvad
globaalselt kuni 2%;
5) Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi valuutakursid muutuvad kuni 10%, teiste
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni riikide valuutakursid muutuvad 20% ja
ülejäänud riikide valuutakursid vähemalt 25%.
(5) Stressitesti stsenaariumianalüüsi tulemus peab näitama Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutuse stressitestis kasutatavate näitajate toel mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja
kvaliteedile, sealhulgas
1) võimalikke kahjusid investoritele ja
2) võimalikku puudujääki, mis tekib tagatisvara kõlbmatuks muutumise tõttu seaduses või
pandikirja tingimustes sätestatud piirangute ületamise tulemusel (näiteks laenusumma-
tagatisvara väärtuse piirmäära ületamisel).
(6) Kui stsenaariumianalüüsis on kasutatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud stsenaariumeid
kõikehõlmavalt, siis võib üksikute stsenaariumite mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja
kvaliteedile koondada.
§ 5. Stressitestide tulemuste arvestamine emitendi tegevuses ja nõuded stressitesti
tegemise käigus leitud puudujäägi tagamisele
(1) Emitendi juhatus hindab regulaarselt stressitestide kavasid ja tulemusi. Stressitestimise
tulemusi tuleb äriplaanide ja turustrateegiate määratlemisel ja kohandamisel alati arvesse võtta.
(2) Kui stressitesti tulemus sisaldab kahjusid investoritele ehk kui stressitesti käigus arvutatud
tagatisvara väärtus ei vasta pandikirjaseaduse § 18 lõigetes 1, 11 ja 2 ning § 25 lõikes 41
sätestatud nõuetele, siis tuleb stressitesti käigus leitud suurima kahju võrra suurendada
tagatisregistrisse kantavaid tagatisi või vahetada tagatisregistrisse kantud tagatised.
(3) Stressitesti käigus leitud puudujäägi, mis tekib tagatisvara vähenemisest pandikirjaseaduse
§ 26 lõigetes 1 ja 2 sätestatud või pandikirja tingimustes sätestatud piirangute ületamise
tulemusel, võib tagada tagatisvaraga väljaspool pandikirjaportfelli. Selleks võib kasutada
sihtotstarbeliselt kogutud reservi.
(4) Finantsinspektsiooni loal võib tagatisregistrisse kantavaid tagatisi vähendada üksnes juhul,
kui stressitesti käigus puudujääki ei teki.
§ 6. Rakendussäte
Määruse jõustumise hetkel tegevusluba omav emitent on kohustatud oma tegevuse
ajakohastama määruses sätestatuga hiljemalt 1. aprilliks 2022. a.
Keit Pentus-Rosimannus
4
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
5
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/22-0087 - Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.02.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/90e80b73-3de2-4a7f-8233-2345294844ea
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/90e80b73-3de2-4a7f-8233-2345294844ea?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main