dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. jaanuar 2022
Viit
2-7/2022/577
Registreeritud
25. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond)
Lahendamise tähtaeg
8. veebruar 2022

Failid

  • 📎1.1-10.11017-1 25.01.2022 Väljaminev kiri.asice1278 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kilvar Kessler Finantsinspektsioon Meie 25.01.2022 nr 1.1-10.1/1017-1 [email protected] Täpsemad nõuded pandikirjaportfelli stressitestile Austatud härra Kessler Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse „Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine“ eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Pank Eesti Pangaliit MTÜ Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kadri Martin 611 3156 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministri määruse „Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Pandikirjaseaduse § 22 lõige 3 annab võimaluse valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada täpsemad nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale, eesmärgile ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamisele. Määrus kehtestataksegi nimetatud sätte alusel pandikirja emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud krediidiasutustele (edaspidi emitent). Määruse peamisteks eesmärkideks on: a) kehtestada täpsemad nõuded emitendi sise-eeskirjas sisalduvale pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale ja metoodikale; b) sätestada stressitesti tegemise täpsem eesmärk ja nõuded stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Kadri Martin (611 3156, [email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]) ja keeleliselt toimetas nimetatud osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga, kuid tuleneb pandikirjaseaduse uuest versioonist, mis jõustus 10. detsembril 2021. aastal. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Selleks on pandikirjaportfelli stressitesti tulemuste Finantsinspektsioonile esitamise kord, nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale ja metoodikale, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine. Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kohustus on sätestatud pandikirjaseaduse §-s 22. Emitent peab ise oma sise-eeskirjades muu hulgas kehtestama pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korra ja metoodika (pandikirjaseaduse § 10 lõige 1 punkt 4). Samas võib seaduse kohaselt valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada täpsemad nõuded emitendi kehtestatavale pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale, eesmärgile ja stresstesti käigus leitud puudujäägi tagamisele. Seaduse kohaselt emitent peab pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks vähemalt kord iga kolme kuu järel tegema pandikirjaportfelli stressitesti. Kui stressitesti käigus arvutatud tagatisvara väärtus ei vasta pandikirjaseaduses sätestatud nõuetele, tuleb stressitesti käigus leitud suurima puudujäägi võrra suurendada tagatisregistrisse kantavaid tagatisi või tagada vastav puudujääk muus vormis. Stressitesti käigus tagatisvara riskide hindamisel või väärtuse arvutamisel tuleb arvestada pandikirjaseaduse §-des 25 ja 26 sätestatud piirangutega. Paragrahvis 2 määratletakse nõuded pandikirjaportfelli stressitesti eesmärgile ja tegemise korrale. Lõikes 1 piiritletakse pandikirjaportfelli stressitestide eesmärk, milleks on võrrelda ja hinnata pandikirjaportfelli tagatisvara väärtuse vastavust pandikirjaseaduses sätestatud nõuetele teatud makro- 1 või mikromajanduslike stsenaariumide ja arengute korral ning pandikirjaportfelli, selle tagatise ja emitendi finantsseisundi vastupanuvõimet majandusšokkidele. Lõike 2 kohaselt peab emitent pandikirjaportfelli riskide hindamiseks sätestama pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korra ja metoodika vähemalt järgmistele stressitestidele: 1. pandikirjade tagatiseks oleva nõude võlgniku maksevõimelisuse riski (krediidiriski) stressitestile; 2. tagatisvara ehk pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara ja muude tagatiste hindade muutumise riski stressitestile; 3. likvideerimisväärtuse stressitestile; 4. intressiriski stressitestile; 5. vahetuskursiriski stressitestile; 6. tasaarvestamise riski stressitestile; ja 7. tururiski stressitestile. Lõige 3 nõuab emitendilt stressitesti tegemise korras eelkõige stsenaariumianalüüsi läbiviimise ettenägemist. Lõikes 4 antakse emitendile võimalus stressitesti tegemise korras ette näha, et vajadusel võib läbi viia ka tundlikkusanalüüsi. Lõikes 5 on täpsustatud, et stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, kuidas lõikes 2 nimetatud stressitestide läbiviimisel võetakse arvesse emitendi aktsepteeritavat riskitaset (riskivalmidust) ja riskide maandamise erinevaid meetmeid nagu tuletisinstrumente, mida pandikirja emitent riskide maandamise eesmärgil kasutab. Lõige 6 reguleerib stressitesti tegemise korras pandikirjaportfelli stressitesti käigus kasutatavate andmete ja stressiolukorra stsenaariumite käsitlemist. Lõige 7 fikseerib, millest lähtuvalt tuleb emitendil stressitesti tegemise korras emitendi strateegiat või positsioone arvestades prioriteetseid valdkondi, riike ja geograafilisi piirkondi, omavahelisi sõltuvusi ja ülekanduvaid mõjusid stressitesti käigus arvesse võtta. Stressitesti tulemused tuleb pandikirjaseaduse § 56 lõike 6 kohaselt esitada Finantsinspektsioonile. Vastavalt lõikele 8 peabki emitent pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korras ja metoodikas sätestama tulemuste kohese esitamise Finantsinspektsioonile. Vastav vorm tuleb emitendil ja Finantsinspektsioonil kokku leppida. Paragrahvis 3 sätestatakse minimaalsed nõuded metoodikale, millest emitent peab stressitesti tegemise korra koostamisel lähtuma. Emitendi stressitesti korra aluseks on lõike 1 kohaselt Finantsinspektsiooni asjakohased juhendid. Finantsinspektsioon kehtestas 26. veebruaril 2019. a Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendina Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse 19. juuli 2018. a suunise „Suunised finantseerimisasutuse stressitestide kohta (EBA/GL/2018/04)“. Lõikes 2 on loetletud ka elemendid, mis emitendi stresstesti tegemise korras peavad olema vähemalt kirjeldatud. Sealhulgas: 1) stressitestimise tüübid ning nende peamised eesmärgid ja rakendusalad; 2) emitendi sisesed selgelt määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutus- ja menetlusliinid; 3) asjakohane andmetaristu, kus andmed võivad olla emitendi sisesed ja välised ning mis võib hõlmata võrdlusuuringuid; 4) põhimõte, et stsenaariumianalüüsil on stressitestides keskne roll; 5) metoodilised üksikasjad, sealhulgas kasutatavad mudelid ja § 2 lõikes 2 nimetatud stressitestide vahelised seosed; 2 6) stressitestide peamised eeldused, sealhulgas äri- ja juhtimiseeldused, ning kavandatud meetmed, kui tagatisvara väärtus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele; 7) kogu stressitestimise korra ja selle väljundite kavandamise, heakskiitmise, teostamise, järelevalve ja perioodilise hindamise protsessi kirjeldus. Lõige 3 sätestab, et kui Finantsinspektsiooni hinnangu põhjal tuleb stressitestiga hõlmata täiendavad riskid lisaks määruse §-s 2 loetletutele, peab emitent muutma pandikirjaportfelli stressitesti korda. Paragrahvis 4 määratletakse pandikirjaportfelli stsenaariumianalüüsi tegemise üldised põhimõtted ja stsenaariumid, mille emitent peab stsenaariumianalüüsi käigus minimaalselt läbi viima. Lõikes 1 täpsustatakse, et stressitesti stsenaariumid peavad olema tulevikku suunatud ja võtma arvesse süstemaatilisi ning pandikirjaportfelli spetsiifilisi muutusi olevikus ja prognoositavas tulevikus. Sealhulgas tuleb stsenaariumide kavandamisel arvesse võtta muu hulgas hüpoteetilisi mitteajaloolistel sündmustel põhinevaid stsenaariume, mis haaraksid erinevaid sündmuseid ja raskusastmeid ja ei tohiks põhineda ainult ajaloolistel sündmustel. Lõige 2 täpsustab, mida stressitesti stsenaariumid peavad arvesse võtma. Stsenaariumites tuleb arvesse võtta erinevate riikide, regioonide ja piirkondade ning majandussektorite, sealhulgas finantssektori ja tagatiste (kinnisvara) sektori vahelisi omavahelisi sõltuvusi, oluliste majandusnäitajate nagu intressimäärade ja valuutakursside dünaamikat ja pandikirjaportfelli tagatistes domineerivate piirkondade kinnisvara hindade langust ning negatiivse tagasimõju dünaamikat, mida põhjustavad näiteks sellised tegurid nagu tagatisvara hindamiste, pandikirjaportfelliga seotud nõuete kahjude ja riskimarginaali nõuete omavahelised suhted. Lõige 3 kohustab emitenti lähtuma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kõige värskema stressitesti ebasoodsast stsenaariumist (adverse scenario)1 ja arvestama emitendi riskiprofiili eripära. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ebasoodsa stsenaariumi üks või mitu riski on lähiminevikus eelnevalt realiseerunud, on lubatud emitendil erandjuhul stressitesti stsenaariumi eelduseid realiseerunud ulatuses leevendada. Lõikes 4 on täpsemalt välja toodud, milliseid stsenaariumeid peab emitendi stsenaariumianalüüs vähemalt sisaldama. Eraldi punktides määratletakse millisesse piiri tuleb stsenaariumianalüüsis pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara väärtuse langus, pandikirjaportfelli tagatistega seotud üle 90 päeva makseviivituses ja maksepuhkusel olevate nõuete suurenemine, valitsussektori netopositsiooni suurenemine, keskpankade põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäärade muutumine ja riikide valuutakursside muutumine seada. Stsenaariumite piiritlemisel on kasutatud Finantsinspektsiooni soovitusi ja näitena teiste riikide, sealhulgas Saksamaa, Madalmaade ja Belgia, õigusraamistikke. Lõige 5 täpsustab, mida stressitesti stsenaariumianalüüsi tulemus peab näitama. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse stressitestis kasutatavate näitajate toel peab tulemus näitama stressitesti mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja kvaliteedile. Sealhulgas peab olema tulemuses näha võimalikud kahjud investoritele, ja võimalik puudujääk, mis tekib tagatisvara kõlbmatuks muutumise tõttu seaduses või pandikirja tingimustes sätestatud piirangute ületamise tulemusel (näiteks laenusumma-tagatisvara väärtuse piirmäära ületamisel). Lõige 6 annab emitendile võimaluse üksikute stsenaariumite mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja kvaliteedile koondada. Seda juhul, kui stsenaariumianalüüsis on kasutatud eelnõus nimetatud stsenaariumeid kõikehõlmavalt. Paragrahvis 5 määratletakse pandikirjaportfelli stressitestide tulemuste arvestamine emitendi tegevuses ja nõuded stressitesti tegemise käigus leitud puudujäägi tagamisele. Lõige 1 paneb emitendi juhatusele kohustuse regulaarselt hinnata stressitestide kavasid ja tulemusi, mida tuleb äriplaanide ja turustrateegiate määratlemisel ja kohandamisel alati arvesse võtta. Pandikirjaseaduse §-s 18 ning §-s 25 sätestatakse pandikirjade tagatisvaraga tagamise ja arvestamise põhimõtted. 1 https://www.eba.europa.eu/risk-analysis-and-data/eu-wide-stress-testing 3 Lõike 2 kohaselt tuleb stressitesti tulemusel, kui test näitab kahjusid investoritele ehk kui stressitesti käigus arvutatud tagatisvara väärtus ei vasta pandikirjaseaduses tagatisvarale sätestatud nõuetele, stressitesti käigus leitud suurima kahju võrra suurendada tagatisregistrisse kantavaid tagatisi või vahetada tagatisregistrisse kantud tagatised. Pandikirjaseaduse § 26 on samas sätestatud piirangud, kui palju võib krediidi suhe hüpoteekkrediiti tagava vara väärtusesse moodustada. Hüpoteekkrediidist tulenevaid emitendi nõudeid võib hüpoteekpandikirjade tagatisena kasutada kuni 70 protsendi ulatuses hüpoteekkrediiti tagava vara väärtusest, kuid sellest hoolimata kuuluvad kõik tagatisregistrisse kantud hüpoteekkrediidist tulenevad emitendi nõuded tagatisvarasse tervikuna. Tagatisregistrisse kantavale hüpoteekkrediiti tagavale varale peab olema seatud hüpoteek summas, mis vastab vähemalt 110 protsendile väljastatud krediidisummast. Hüpoteegisumma võib ületada krediiti tagava vara väärtust. Lõige 3 määratlebki, et pandikirjaseaduse § 26 sätestatud ja eelnevalt kirjeldatud või pandikirja tingimustes sätestatud piirangute ületamisest tuleneva puudujäägi, mis stressitesti käigus on leitud, võib tagada tagatisvaraga väljaspool pandikirjaportfelli ja selleks võib emitent kasutada sihtotstarbeliselt kogutud reservi. Tasakaalustamaks emitendile kehtivaid nõudeid stressitestide tulemuste arvestamisel on Saksamaa näitel lõikes 4 sätestatud, et juhul, kui stressitesti käigus puudujääki ei teki, võib tagatisregistrisse kantavaid tagatisi üksnes Finantsinspektsiooni loal vähendada. Paragrahvis 6 esitatakse rakendussäte. Pandikirjaseaduse § 66 järgi võib emitent emiteerida pandikirju alates 1. oktoobrist 2019 ja § 22 kohaselt on pidanud emitent vähemalt kord iga kolme kuu järel juba tegema pandikirjaportfelli stressitesti. Seetõttu on määruse jõustumise hetkel tegevusluba omav emitent kohustatud oma tegevuse määruses sätestatuga üksnes ajakohastama ja seda hiljemalt 1. aprilliks 2022. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet, ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pandikirjade raamistikke käsitleva soovitusliku juhise parimate praktikatega 2. 4. Eelnõu rakendamisega seotud mõjud Eelnõu otsene sihtrühm on emitendid, kelleks on pandikirju emiteerinud või emiteerimist kavandavad krediidiasutused. Pandikirju saavad emiteerida vaid pangad, kes on selleks taotlenud Finantsinspektsioonilt eraldi tegevusloa. 2019. aastal andis Euroopa Keskpank Finantsinspektsiooni ettepanekul Luminor Bank AS-ile ja 2020. aastal LHV Pank AS-ile loa emiteerida pandikirju. Kaudsemalt on eelnõu sihtrühmadeks pandikirjade investorid, Finantsinspektsioon ja pandikirjaportfelli kuuluvate laenude võlgnikud (laenuvõtjad). Eelnõu tõstab kindlasti teatud määral nii Finantsinspektsiooni kui ka emitentide administratiivset koormust. Eelnõuga kaasnevad administratiivse koormuse tõus ja majanduslikud kulud on käsitatavad emitentide ettevõtlusvabaduse (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31) riivena, kuid tulenevalt pandikirjaportfelli stressitesti tegemise eesmärgist (pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamine ja pandikirjade ja üldse finantsturu usaldusväärsuse suurendamine) õigustab riivet oluline legitiimne eesmärk. Stresstestide koostamise täpsema korra kehtestamine on õigustatud ja proportsionaalne meede investorite huvide ja avalikkuse huvide kaitseks. Investorite kaitseks peab emitent hoidma pandikirjaportfellis piisavalt likviidseid varasid ja tagatiste hulk olema suurem kui pandikirjadega 2 EBA Report on covered bonds. Recommendations on harmonisation of covered bond frameworks in the EU. EBA-Op-2016- 23 |20 DECEMBER 2016. Kättesaadav: https://www.eba.europa.eu/documents/10180/1699643/EBA+Report+on+Covered+Bonds+%28EBA-Op-2016-23%29.pdf 4 seotud kohustuste maht. Seda ka siis, kui seda nõuab stressitesti tulemus. Pandikirjaportfelli kuuluvate laenude võlgnike (laenuvõtjate) jaoks pandikirjade emiteerimine midagi ei muuda. Kui laen lisatakse pandikirjaportfelli, siis jätkub laenu- ja intressimaksete tegemine nii nagu varem. Määruse kohaldamisega kaasnevad mõjud tulenevad pandikirjaseadusest, mille algne versioon jõustus 1. märtsil 2019. a ja hetkel kehtiv versioon 10. detsembril 2021. a. Pandikirjaseaduse sätestamisega seotud mõjusid analüüsiti põhjalikumalt nimetatud seaduse eelnõude seletuskirjades. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamine ei nõua riigilt ega kohalikelt omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Finantsinspektsiooni tegevus ei ole riigieelarvest rahastatav. 6. Eelnõu jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumise hetkel tegevusluba omavad emitendid peavad oma tegevuse ajakohastama määruses sätestatuga hiljemalt 1. aprilliks 2022. aastal ja esitama täpsustatud põhimõtete kohased stressitesti tulemused Finantsinspektsioonile. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu ettevalmistamisel on juba arvestatud Finantsinspektsiooni mitte-ametlikke ettepanekuid. Eelnõu esitatakse käesolevaga ametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti Pangaliidule, Eesti Pangale, Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 5 EELNÕU RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine Määrus kehtestatakse pandikirjaseaduse § 22 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale, eesmärgile ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamisele ja Finantsinspektsioonile stressitesti tulemuste esitamise kord. § 2. Nõuded pandikirjaportfelli stressitesti eesmärgile ja tegemise korrale (1) Pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks läbiviidavate stressitestide eesmärk on võrrelda ja hinnata pandikirjaportfelli tagatisvara väärtuse vastavust pandikirjaseaduses sätestatud nõuetele teatud makro- või mikromajanduslike stsenaariumide ja arengute korral ning pandikirjaportfelli, selle tagatise ja emitendi finantsseisundi vastupanuvõimet majandusšokkidele. (2) Pandikirjaportfelli riskide hindamiseks peab emitent sätestama pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korra ja metoodika vähemalt järgmistele stressitestidele: 1) pandikirjade tagatiseks oleva nõude võlgniku maksevõimelisuse riski (krediidiriski) stressitestile, millega hinnatakse kohustuste mittetäitmise mõju pandikirjaportfelli väärtusele; 2) tagatisvara ehk pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara ja muude tagatiste hindade muutumise riski stressitestile, millega hinnatakse pandikirjaportfelli kuuluvate nõuete tagatiste, sealhulgas hüpoteekide või muude tagatiste, ja likviidsusvaru väärtuse muutumise, eelkõige selle vähenemise, mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja kvaliteedile. Tagatisvara kõlbmatuks muutmise riski hindamisel peab emitent arvestama ka muude nõuetega, mis tulenevad pandikirjade tingimustest, näiteks krediidi makseviivitusele sätestatud rangematest tingimustest; 3) likvideerimisväärtuse stressitestile, millega hinnatakse sellist mõju pandikirjaportfelli väärtusele kui pandikirjaportfelli kuuluvate nõuete tagatiste likvideerimine on emitendi maksejõuetuse korral õiguslikult täitmisele pööratav; 4) intressiriski stressitestile, millega hinnatakse intressimäärade muutumise mõju pandikirjaportfelli väärtusele; 1 5) vahetuskursiriski stressitestile, millega hinnatakse valuutakursi mõju pandikirjaportfelli väärtusele; 6) tasaarvestamise riski stressitestile, millega hinnatakse täiendava tagatise tagatisregistrisse lisamise ebaõnnestumise mõju pandikirjaportfelli kvaliteedile; 7) tururiski stressitestile, millega hinnatakse ebasoodsaid liikumisi pandikirjaportfelliga seotud turgudel (piirkondades, väärtpaberiturgudel, majandussektorites) ja nende liikumiste mõju pandikirjaportfelli väärtusele. (3) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, et stressitesti käigus tuleb läbi viia eelkõige stsenaariumianalüüs, milles hinnatakse pandikirjaportfelli vastupanuvõimet konkreetses stsenaariumis, mis hõlmab riskitegurite kogumit. (4) Emitent võib stressitesti tegemise korras ette näha võimaluse stressitesti käigus vastavalt vajadusele tundlikkusanalüüsi läbi viimiseks, mis mõõdab pandikirjaportfelli, selle tagatist ja emitenti mõjutava riskiteguri ja mitut riski hõlmavate tegurite potentsiaalset mõju pandikirjaportfellile ja emitendile tervikuna. (5) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, kuidas lõikes 2 nimetatud stressitestide läbiviimisel võetakse arvesse emitendi aktsepteeritavat riskitaset (riskivalmidust) ja riskide maandamise erinevaid meetmeid nagu tuletisinstrumente, mida pandikirja emitent riskide maandamise eesmärgil kasutab. (6) Emitendi stressitesti tegemise korras nähakse ette, et pandikirjaportfelli stressitesti käigus võetakse arvesse nii ajaloolisi andmeid kui ka stressiolukorra stsenaariumeid, millele kehtivad tingimused on määratletud §-s 4. (7) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha viis, mille toel stressitestid annavad teavet valdkondade kohta, kus emitendi strateegia või positsioonid on kõige haavatavamad. Emitendil tuleb stressitesti tegemise korras ette näha, et stressitesti käigus keskendutakse riikidele ja geograafilistele piirkondadele, kuhu emitendi positsioonid on kontsentreeritud, arvestatakse erinevate majanduspiirkondade omavahelist sõltuvust ja aega, mis kulub riskipositsiooni maandamiseks või juhtimiseks keerulistes majanduslikes tingimustes, ning arvestatakse ülekanduvaid mõjusid, mis tulevad majandus- või finantssurutise ajal esinevate riskitüüpide vaheliste sõltuvuste ja korrelatsioonide korral esile. (8) Stressitesti läbiviimise periood on kvartal. Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha stressitesti tulemuste esitamine Finantsinspektsioonile. § 3. Nõuded metoodikale (1) Emitent peab stressitesti tegemise korra koostamisel lähtuma Finantsinspektsiooni asjakohasest juhendist ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohastest suunistest. (2) Emitent peab oma stressitesti korras kirjeldama vähemalt: 1) stressitestimise tüüpe ning nende peamisi eesmärke ja rakendusalasid; 2) emitendi siseseid selgelt määratletud, läbipaistvaid ja järjepidevaid vastutus- ja menetlusliine; 2 3) asjakohast andmetaristut, kus andmed võivad olla emitendi sisesed ja välised ning mis võib hõlmata võrdlusuuringuid; 4) põhimõtet, et stsenaariumianalüüsil on stressitestides keskne roll; 5) metoodilisi üksikasju, sealhulgas kasutatavaid mudeleid ja § 2 lõikes 2 nimetatud stressitestide vahelisi seoseid; 6) stressitestide peamisi eeldusi, sealhulgas äri- ja juhtimiseeldusi, ning kavandatud meetmeid, kui tagatisvara väärtus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele; 7) stressitesti tegemise korra ja selle väljundite kavandamise, heakskiitmise, teostamise, järelevalve ja perioodilise hindamise protsessi kirjeldust. (3) Emitent peab muutma pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korda, kui Finantsinspektsiooni hinnangul tuleb stressitestiga hõlmata täiendavad riskid lisaks §-s 2 sätestatule. § 4. Stsenaariumianalüüs (1) Stressitesti tegemise korras kirjeldatavad stressitesti stsenaariumid peavad olema tulevikku suunatud ja võtma arvesse süstemaatilisi ning pandikirjaportfelli spetsiifilisi muutusi olevikus ja prognoositavas tulevikus. Stsenaariumide kavandamisel tuleks arvesse võtta muu hulgas hüpoteetilisi mitteajaloolistel sündmustel põhinevaid stsenaariume, mis haaraksid erinevaid sündmuseid ja raskusastmeid ja ei tohiks põhineda ainult ajaloolistel sündmustel. (2) Stressitesti stsenaariumid peavad võtma arvesse: 1) muutuvaid omavahelisi sõltuvusi, näiteks erinevate riikide, regioonide ja piirkondade ning majandussektorite, sealhulgas finantssektori ja tagatiste (kinnisvara) sektori vahel; 2) oluliste majandusnäitajate dünaamikat, sealhulgas intressimäärade, valuutakursside, olulist muutust, ja tagatisvara riskikontsentratsioone, eelkõige pandikirjaportfelli tagatistes domineerivate piirkondade kinnisvara hindade langust ning 3) negatiivse tagasimõju dünaamikat, mida põhjustavad näiteks sellised tegurid nagu tagatisvara hindamiste, pandikirjaportfelliga seotud nõuete kahjude ja riskimarginaali nõuete omavahelised suhted. (3) Stsenaariumianalüüsis peab emitent lähtuma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kõige värskema stressitesti ebasoodsast stsenaariumist ja arvestama emitendi riskiprofiili eripära. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ebasoodsa stsenaariumi üks või mitu riski on lähiminevikus eelnevalt realiseerunud, võib emitent erandjuhul stressitesti stsenaariumi eelduseid realiseerunud ulatuses leevendada. (4) Emitendi stsenaariumianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmiseid stsenaariume: 1) pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara väärtus langeb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kõige värskema stressitesti ebasoodsas stsenaariumis määratletud ulatuses; 2) pandikirjaportfelli tagatistega seotud üle 90 päeva makseviivituses ja maksepuhkusel olevad 3 nõuded moodustavad 10% kõikidest tagatistega seotud nõuetest; 3) valitsussektori netopositsioon ulatub 10%ni sisemajanduse koguproduktist; 4) keskpankade põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavad intressimäärad muutuvad globaalselt kuni 2%; 5) Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi valuutakursid muutuvad kuni 10%, teiste Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni riikide valuutakursid muutuvad 20% ja ülejäänud riikide valuutakursid vähemalt 25%. (5) Stressitesti stsenaariumianalüüsi tulemus peab näitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse stressitestis kasutatavate näitajate toel mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja kvaliteedile, sealhulgas 1) võimalikke kahjusid investoritele ja 2) võimalikku puudujääki, mis tekib tagatisvara kõlbmatuks muutumise tõttu seaduses või pandikirja tingimustes sätestatud piirangute ületamise tulemusel (näiteks laenusumma- tagatisvara väärtuse piirmäära ületamisel). (6) Kui stsenaariumianalüüsis on kasutatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud stsenaariumeid kõikehõlmavalt, siis võib üksikute stsenaariumite mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja kvaliteedile koondada. § 5. Stressitestide tulemuste arvestamine emitendi tegevuses ja nõuded stressitesti tegemise käigus leitud puudujäägi tagamisele (1) Emitendi juhatus hindab regulaarselt stressitestide kavasid ja tulemusi. Stressitestimise tulemusi tuleb äriplaanide ja turustrateegiate määratlemisel ja kohandamisel alati arvesse võtta. (2) Kui stressitesti tulemus sisaldab kahjusid investoritele ehk kui stressitesti käigus arvutatud tagatisvara väärtus ei vasta pandikirjaseaduse § 18 lõigetes 1, 11 ja 2 ning § 25 lõikes 41 sätestatud nõuetele, siis tuleb stressitesti käigus leitud suurima kahju võrra suurendada tagatisregistrisse kantavaid tagatisi või vahetada tagatisregistrisse kantud tagatised. (3) Stressitesti käigus leitud puudujäägi, mis tekib tagatisvara vähenemisest pandikirjaseaduse § 26 lõigetes 1 ja 2 sätestatud või pandikirja tingimustes sätestatud piirangute ületamise tulemusel, võib tagada tagatisvaraga väljaspool pandikirjaportfelli. Selleks võib kasutada sihtotstarbeliselt kogutud reservi. (4) Finantsinspektsiooni loal võib tagatisregistrisse kantavaid tagatisi vähendada üksnes juhul, kui stressitesti käigus puudujääki ei teki. § 6. Rakendussäte Määruse jõustumise hetkel tegevusluba omav emitent on kohustatud oma tegevuse ajakohastama määruses sätestatuga hiljemalt 1. aprilliks 2022. a. Keit Pentus-Rosimannus 4 Rahandusminister Merike Saks Kantsler 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0087 - Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/90e80b73-3de2-4a7f-8233-2345294844ea Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/90e80b73-3de2-4a7f-8233-2345294844ea?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel