dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. jaanuar 2022
Viit
2-1/21-0544/695
Registreeritud
28. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Saaremaa Vallavalitsus, Hiiumaa Vallavalitsus, TS Laevad OÜ, KIHNU VEETEED AS, Saaremaa Ettevõtjate Liit, Hiiumaa Ettevõtjate Liit, Muhu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EIS, DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0544
Vastutaja
Hana-Maarja Helinurm (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-121-0544695 28.01.2022 Väljaminev kiri.asice1158 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 28.01.2022 nr 2-1/21-0544/695 Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kuivastu- Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu lisa; 3) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Saaremaa Vallavalitsus Hiiumaa Vallavalitsus TS Laevad OÜ KIHNU VEETEED AS Saaremaa Ettevõtjate Liit Hiiumaa Ettevõtjate Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Muhu Vallavalitsus Hana-Maarja Helinurm 639 7663 [email protected] 2 (2) EELNÕU 23.12.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr ………… Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmine Määrus kehtestatakse ühistranspordi seaduse § 31 lõike 2 punkti 3, § 31 lõike 3 punkti 1, § 36 lõike 1 punkti 2, § 36 lõike 3 punkti 1 ja § 36 lõike 5 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruses nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sõidusoodustusega 100 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita ühistranspordiseaduse §-s 34 nimetatud isik. (2) Sõidusoodustusega 65% sõitjapileti hinnast võib sõita: 1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja; 2) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandav õpilane ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbiv õpilane; 3) üliõpilane 1. septembrist kuni 30. juunini; 4) üle 65-aastane isik; 5) Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saare maakonnas ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Hiiu maakonnas ning Sõru-Triigi parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saare või Hiiu maakonnas; 6) Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel veetava liinibussi sõitja; 7) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud sõiduki, samuti jalgratta juht. (3) Tasuta sõidu või sooduspiletiga sõidu õiguse olemasolu saab tõendada ühistranspordiseaduse §-s 32 nimetatud dokumentide alusel, samuti elektroonilise vahendi või asjaoluga, mis võimaldab järeldada sõidusoodustuse olemasolu.“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punkte 1–3 täiendatakse pärast sõnu „kohaselt on“ sõnadega „sooduspiletit kasutavaks isikuks“; 3) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vedaja on kohustatud tasuta vedama sügava puudega isikut, raske nägemispuudega isikut või puudega kuni 16-aastast isikut transportivat sõiduautot või alla 3,5-tonnise täismassiga sõidukit, välja arvatud meditsiini- või raviasutuse transpordivahendit.“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „2,5-meetrise“ sõnadega „2,6-meetrise“; 5) määruse lisa asendatakse käeoleva määruse lisaga (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2022. a. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kuivastu–Virtsu, Rohuküla–Heltermaa ja Sõru–Triigi parvlaevaliinidel Majandus- ja taristuministri 25.09.2015. a määrus nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ Lisa (muudetud sõnastuses) Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kuivastu–Virtsu, Rohuküla– Heltermaa ja Sõru–Triigi parvlaevaliinidel 1. Sõitja kõrgeim piletihind Kuivastu- Rohuküla- Virtsu Heltermaa Sõru-Triigi Sõitjapilet 4,29 4,86 3 2. Sõiduki ning selle haagise piletihind Kuivastu- Rohuküla- Virtsu Heltermaa Sõru-Triigi Sõiduauto pilet 12 14,29 8,40 Sõiduauto sooduspilet 4,20 5 4,20 Täismassiga kuni 750 kg haagise pilet 9,71 11,43 6,80 Täismassiga kuni 750 kg haagise sooduspilet 3,40 4 3,40 Täismassiga üle 750 kg haagise (sh täis-, kesktelg- ja poolhaagis) ja haagissuvila pilet 10,80 12 12 Täismassiga kuni 3500 kg veoauto pilet 12 14,29 12 Täismassiga kuni 3500 kg veoauto sooduspilet 4,20 5 Täismassiga üle 3500 kg veoauto, traktori ja liikurmasina pilet 16 18 20 Kuni 23-kohalise (sh bussijuhi koht) bussi ja autoelamu pilet 12 14,29 12 Kuni 23-kohalise (sh bussijuhi koht) liinibussi pilet 8,80 10 Üle 23-kohalise (sh bussijuhi koht) bussi pilet 16 18 13 Üle 23-kohalise (sh bussijuhi koht) liinibussi pilet 13 17 Mootorratta, mopeedi ja pisimopeedi pilet 4,86 6 3,40 Mootorratta, mopeedi ja pisimopeedi sooduspilet 1,70 2,10 1,70 Jalgratta pilet 1,20 1,70 1,20 21.01.2022 Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõu on välja töötatud ühistranspordi seaduse (ÜTS) § 31 lõike 2 punkti 3, § 31 lõike 3 punkti 1, § 36 lõike 3 punkti 1 ja § 36 lõike 5 alusel. ÜTS kohaselt on maakonnaliinil ja kaugliinil majandus- ja taristuministri pädevuses kehtestada sõitja puhul kõrgeim piletihind ning selle piires kehtestab Transpordiameti peadirektor sõitjapileti konkreetse hinna. Sõiduki ja haagise puhul on majandus- ja taristuminister pädev kehtestama konkreetsed piletihinnad. Samuti kuulub majandus- ja taristuministri pädevusse sõidusoodustuste kehtestamine. Käesoleva määrusega muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ 1. mail 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 08.01.2019, 1). Muudatuste kohaselt muudetakse määruse teksti ning määruse lisaga kehtestatakse uued piletihinnad suursaarte (Saaremaa, Muhu, Hiiumaa) ja mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel toimuval liiniveol. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 7663, e-post: hana- [email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sisaldab määruse muudatusi ning teine on määruse jõustumisnorm. Kuna võrreldes kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. septembri 2015. a määrusega nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu- Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ (edaspidi kehtiv määrus) on muudatusi alla poole teksti mahust, on eelnõu koostatud muudatuste loeteluna. 1 ÜTS § 31 lõike 2 punkti 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kõrgeima piletihinna sõitjateveol laevaliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kaugliinil ja maakonnaliinil avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses sõiduki ja selle haagise veo hinna. ÜTS § 36 lõike 1 punkt 2, lõike 3 punkt 1 ja lõige 5 annavad valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kaugliinil ja maakonnaliinil sõidusoodustusi. Sõitjapileti konkreetse hinna kehtestab ÜTS § 31 lõikest 4 tulenevalt Transpordiameti peadirektor käskkirjaga ministri poolt määratud kõrgeima hinna piires, arvestades riigieelarvest eraldatud vahendite mahtu. § 1. Määruse muudatused Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 4. Paragrahvi 4 lõige 1 sätestas seitsme punktiga loetelu tasuta sõidu õigust omavatest isikutest. Kuna tasuta sõidu õigust omavate isikute loetelu on toodud ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-s 34, viidatakse ka muudatuse kohaselt sellele sättele ega korrata sätte sisu, sarnaselt majandus- ja taristuministri 30.04.2021 määruses nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“1 (edaspidi määrus nr 20) kehtestatule. Paragrahvi 4 lõige 2 sätestas loetelu 50% suuruse sõidusoodustuse saamise õigust omavatest isikutest. Kuna valdkonna eest vastutava ministri pädevuses on kehtestada sõitja kõrgeim piletihind, mitte konkreetne sõitjapileti hind, siis on sõidusoodustuse fikseerimiseks asjakohane näha ette soodustuse määr ning muudatuse kohaselt suureneb sättes kirjeldatud isikute sõidusoodustus 65 protsendini. See tähendab, et nimetatud isikute piletihind on 65% väiksem tavapileti hinnast. ÜTS § 36 lõige 4 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks §-s 36 nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. ÜTS-i seletuskirjas2 on selgitatud: „Avalik huvi võib seisneda näiteks muu ühiskonnaga võrreldes halvemas situatsioonis olevate isikute toetamises läbi soodustuse, suurendades seega ühiskondlikku õiglust. Seega ei saa soodustusi kehtestada oma äranägemisel, vaid selleks peab olema kujunenud teatav ebavõrdne olukord, mida püütakse soodustuste andmisega leevendada. Näiteks saartel elavad inimesed eristuvad teistest Eesti elanikest selle tõttu, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita praamiga, see aga toob kaasa lisakulusid. Seega kuuluvad saareelanikud isikute gruppi, kes eristuvad teistest eesti elanikest. Järelikult olemas on objektiivne eristamise alus, see on suuremad kulud Eestis liikumiseks. Siinjuures peab rõhutama, et soodustuste tegemise põhjuseks saavad olla just suuremad kulud, aga mitte elukoht, mille kohta on vaja teavet vaid soodustusi saavate isikute kindlakstegemiseks. Samuti on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, miks teha soodustusi just saartel elavatele isikutele – tagada neile võimalus liikuda Eestis vähemalt ligilähedaseltki samasuguste kuludega võrreldes mandril elavate isikutega. Samas, kui näiteks kehtestada ühes omavalitsuses sõidusoodustus ainult selle omavalitsuse elanikena rahvastikuregistrisse kantud üliõpilastele, 1 Majandus- ja taristuministri 30.04.2021 määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052021005 2 Ühistranspordiseadus 812 SE. Seletuskiri kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44d39212-790c-442f-894b-930c8e69d223 2 jättes soodustatute hulgast välja teistesse omavalitsustesse registreeritud üliõpilased, kuigi mõlemad õpivad ühes ülikoolis, siis võib mõistlik ja asjakohane põhjus puududa ja tegemist olla keelatud diskrimineerimisega. Eelkõige on võimalike soodustatud isikutena silmas peetud eelnõu § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuid: näiteks eakaid, üliõpilasi ning saarte ja väikesaarte elanikke.“. Määruse § 4 lõikega 2 kehtestatakse teatava kategooria sõitjate piletihinnale 65% sõidusoodustus. Täpsemalt nähakse 65% suurune sõidusoodustus ette järgmistele sõitjate kategooriatele: 1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja. ÜTS § 36 lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol veeliikluse sättes nimetatud isikutele sõidusoodustust kuni 100 protsenti piletihinnast. Sõidusoodustuse ulatuse kehtestamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril; 2) põhi-, üldkesk- või kutseharidust omandav või lisaõpet läbiv õpilane. ÜTS § 36 lõige 1 punkt 2 lubab õpilasele kehtestada sõidusoodustuse kuni 100 protsenti pileti hinnast; 3) üliõpilane, välja arvatud suveperioodil. Soodustus on juba kehtivas määruses kehtestatud ÜTS § 36 lõike 4 alusel, mis sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. ÜTS-i seletuskirja kohaselt on võimalike soodustatud isikutena silmas peetud eelkõige ÜTS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuid: näiteks eakaid, üliõpilasi ning saarte ja väikesaarte elanikke. Õppeperioodi välisel ajal on üliõpilane võrdne tavapärase täiskasvanuga; 4) üle 65-aastane isik. Soodustus on juba kehtivas määruses kehtestatud ÜTS § 36 lõike 4 alusel ning nagu eelnevas punktis välja toodud, on seadusandja pidanud võimalike soodustatud isikutena silmas ka eakaid; 5) Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saare maakonnas ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Hiiu maakonnas ning Sõru-Triigi parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saare või Hiiu maakonnas; 6) Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel veetava liinibussi sõitja; 7) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud sõiduki, samuti jalgratta juht. Arvestades, et juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, ei ole tal võimalik endale kuuluvat sõidukit juhtida. Seetõttu kehtestatakse sättega sooduspilet Saarema või Hiiumaa asukohaga juriidilise isiku sõiduki juhile. Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole aga saare püsielaniku (füüsilise isiku) sõidukit juhtivale mitte- püsielanikule sõidusoodustuse kehtestamine. Tegemist on olukorraga, kus juriidiline isik ostab oma nimel ja arvel pileti sõiduks, mis on seotud tema majandustegevusega. Kui füüsilisest isikust reisijad saavad oma soodustuse õigust tõendada ID-kaardiga, mille kaudu tehakse päring rahvastikuregistrisse, siis juriidilise isiku puhul ei ole vastav lahendus mõeldav ning soodustuse saamise õigus on mõistlik siduda juriidilisele isikule kuuluva sõiduki juhtimise faktiga (vt ka selgitust punktis 2). Jalgratta juhi sooduspilet kehtib sõltumata juhi rahvastikujärgsest elukohast. Loetelu punktides 5-6 nimetatud isikute soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 4 alusel ning nagu eespool välja toodud, on seadusandja pidanud võimalike soodustatud isikutena silmas ka saarte elanikke. Täiendavalt on seadusandja ÜTS seletuskirjas märkinud, et soodustusi ei saa kehtestada oma äranägemisel, vaid selleks peab olema kujunenud teatav ebavõrdne olukord, mida püütakse soodustuste andmisega leevendada. Näiteks saartel elavad inimesed eristuvad teistest Eesti elanikest selle tõttu, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita parvlaevaga, see aga toob kaasa lisakulusid. Saartel elavatele isikutele soodustuste tegemist on seadusandja pidanud mõistlikuks ja asjakohaseks, vähendamaks nende kulusid ja tagamaks neile mandril elavate isikutega ligilähedane võimalus Eestis liikumiseks. 3 Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil sõitis 2020. aastal püsielaniku sooduspiletiga 16% vähem inimesi kui 2019. aastal (316 853 vs 377 949), tavapiletiga sõideti 2020. aastal 2019. aastast vähem 17% võrra (632 295 vs 761 979). Sooduspiletiga reisijate arv vähenes 31%. 2020. ja 2021. aasta võrdluses on tavapiletiga reisijate arv kasvanud 11,6% (632 295 vs 708 169) ning püsielaniku soodustusega reisijate arv on kasvanud vähem – 10,8% (316 853 vs 351 314). Kasvanud ka tavapiletiga sõidukite arv – 11% (291 477 vs 327 713) ning soodustusega sõidukite arv– 12,7% (177 368 vs 203 070).3 Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil sõitis 2020. aastal püsielaniku sooduspiletiga 14,3% vähem inimesi kui 2019. aastal (131 851 vs 154 271), ent tavapiletiga sõideti 2020. aastal 2019. aastast vähem vaid 1% võrra (249 384 vs 252 059). Sooduspiletiga reisijate arv vähenes 2020. aastal 17,1%. 2020. aastal sõitis Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil püsielaniku soodustusega 131 851 inimest, ent tavapiletiga 249 384 inimest. Seega saari külastavate isikute, kes ei ole suursaarte püsielanikud, arv on püsinud ka pandeemia aja piirangutest sõltumata ning püsielanikest reisijate arv märgatavalt langenud. 2020. ja 2021. aasta võrdluses on tavapiletiga reisijate arv kasvanud 13,5% (249 384 vs 288 266) ning püsielaniku soodustusega reisijate arv on kasvanud vähem – 10% (131 851 vs 147 049). Kasvavate tavapiletiga reisijate arvuga seonduvalt on kasvanud ka tavapiletiga sõidukite arv – 15% (110 275 vs 126 820), soodustusega sõidukite arv on kasvanud vähem – 12,5% (79 706 vs 90 786). Võrreldes 2020. aasta ja 2019. aasta liinivedude statistikat Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla- Heltermaa parvlaevaliinidel, on selge, et 2020. aasta COVID-19 pandeemia tingimustes vähenesid püsielanike ülesõidud (nii reisijad kui ka sõidukid) rohkem või sarnasel määral kui külastajate ülesõidud ning suurenenud nõudlus liiniveole on tingitud suures osas suursaarte külastajate ja mandrilt pärit ettevõtete sõidukite ülevedude arvu kasvust, mis moodustavad enamuse ülesõitvatest sõidukitest. Järelikult on märkimisväärne osa liiniveomahu nõudluse ja seeläbi kulude suurenemisest tekkinud tavapiletiga reisijate (külastajate) ja neist tingitult sõidukite arvu suurenemisest, mitte suursaarte püsielanike arvelt, seda eriti Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil, mistõttu on õigustatud püsielanike jt soodustatud isikute sõidusoodustuse suurenemine läbi selle, et sõidusoodustusega pileti hind jääb kehtiva määrusega samale tasemele. Kui suursaarte elanikel on seoses oma elukohaga suuremad kulutused transpordile, siis külastajate puhul see nii ei ole. Majandus- ja taristuministri hinnangul ei ole põhjendatud, et külastajate tõusust tingitud liiniveo kulude kasvu peaksid katma ka suursaarte püsielanikud ja muud soodustatud grupid, mistõttu neile kehtiv sõidusoodustuse määr tõuseb 65%-ni. Paragrahvi 4 lõige 3 sätestas, et tasuta sõidu või sooduspiletiga sõidu õiguse olemasolu saab tõendada ka määruse paragrahvi 4 lõikes 1 nimetamata dokumendi, samuti elektroonilise vahendi või asjaoluga, mis võimaldab järeldada sõidusoodustuse olemasolu. Sõidusoodustuse olemasolu tõendamise alused on sätestatud juba ÜTS § 32 lõigetes 2 ja 3, mistõttu neid määruse tekstis üle ei korrata. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 5 lõike 1 punkte 1-3. Määruse § 5 lõige 1 sätestab sõiduki sooduspileti kasutamise alused suursaarte püsielanikele. Õiguskantsler on oma 27.09.2021 kirjas nr 6-3/211378/2106415 nentinud, vastusena pöörduja esitatud küsimusele kehtiva määruse ja määruse nr 20 sõnastuse erisuse kohta, et kui sama küsimust käsitlevates määrustes on erinev sõnastus, ning see osutub oluliseks, on võimalik korrigeerida ka määruse nr 120 (s.o kehtiva määruse) sõnastust. Õigusselguse huvides täpsustatakse seega määrust ning sõnastatakse säte kooskõlas ÜTS § 36 lõikega 3 selliselt, et sõiduki sooduspiletiga saavad sõita need suursaarte püsielanikud, kes on sama sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki omanikuks, vastutavaks kasutajaks või kasutajaks. 3 Siin ja edaspidi on statistika pärit avaliku liiniveo korraldaja Transpordiameti andmetest. 4 Punktiga 3 muudetakse määruse § 5 lõiget 3, mis sätestab, et vedaja on kohustatud tasuta vedama sügava puudega isikut, raske nägemispuudega isikut või puudega kuni 16-aastast isikut transportivat sõiduautot ja alla 3,5-tonnise täismassiga sõidukit, välja arvatud meditsiini- või raviasutuse transpordivahendit, kui puudega isik esitab isikut tõendava dokumendi ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaardi või riikliku pensionikindlustuse seaduse § 35 alusel väljastatud pensionitunnistuse, millele on märgitud andmed puude raskusastme ja puude tähtaja kohta. Muudatuse kohaselt jäetakse välja viide tasuta veo aluseks olevatele tõenditele, kuivõrd need on toodud ÜTS § 32 lõigetes 2 ja 3. Punktiga 4 muudetakse määruse § 6 lõike 1 punkti 1, mis kehtestas hinnakordaja (1,5) üle 2,5- meetrise laiusega sõiduki piletile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“4 (edaspidi määrus nr 42) lisas 1 koodi 1103 all on toodud lubatud sõidukite suurim laius, mis üldjuhul on 2,55 m, ent teatud sõidukite puhul (köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered) on lubatud laius 2,6 m. Sellest lähtuvalt on õigem rakendada hinnakordajat sõidukitele, mis ületavad määruses nr 42 toodud maksimaalset lubatud laiust 2,6 m. Muudatuse kohaselt hakkaks hinnakordaja kehtima seega üle 2,6-meetrise laiusega sõiduki piletile. Punktiga 5 muudetakse ja kehtestatakse määruse lisa „Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kuivastu–Virtsu, Rohuküla–Heltermaa ja Sõru– Triigi parvlaevaliinidel“ uues redaktsioonis. Uue lisa kohaselt tõstetakse reisija tavapileti ning teatud sõidukite ja nende haagiste tavapiletite hinda. Sõidukite sooduspiletitele jäävad kehtima kehtivas määruses toodud hinnad. See omakorda tähendab, et soodustusega piletite hindadele kehtiv sõidusoodustus suureneb võrreldes kehtiva määruse kohase sõidusoodustuse ulatusega. Reisija tavapileti kõrgeim hind suureneb Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil 1,29 euro võrra ning Rohuküla-Heltermaa liinil 1,46 euro võrra. Sõiduauto tavapileti hind suureneb Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil 3,60 euro võrra ning Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 4,29 euro võrra. Kõik nimetatud hinnad tõusevad võrreldes kehtiva määrusega 43%. Muude sõidukite puhul jääb hinnatõus Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil vahemikku 7-43% ning Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil vahemikku 20-43%. Sõru-Triigi parvlaevaliinil hindu ei muudeta, sest teostatavate reiside arv on väike ning puuduvad järjekordadega seonduvad ülesõiduprobleemid. Nagu punkti 2 selgituste juures välja toodud, on selge, et võrreldes 2020. aasta ja 2019. aasta liinivedude statistikat Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel, vähenesid 2020. aasta COVID-19 pandeemia tingimustes püsielanike ülesõidud (nii reisijad kui ka nende sõidukid) mõlema liini peale kokku rohkem kui külastajate ülesõidud. Oluliselt on kasvanud ka haagiste ja veokite ülevedu 2019. aasta ja 2020. aasta võrdluses. Virtsu- Kuivastu parvlaevaliinil on olnud haagiste kasv 8%, Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 4%. Samuti on kasvanud veoautode ülesõit – Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil 1,4%, Rohuküla- Heltermaa parvlaevaliinil 5%. 2020. ja 2021. aasta võrdluses on haagiste arv kasvanud kokku 14% kõikide haagisepiletite arvu summast Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil, 16% Rohuküla- Heltermaa parvlaevaliinil. Veoautode arv on kõikide veoautopiletite arvestuses kasvanud kokku 20% Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil ning 24% Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil. 2020. ja 2021. aasta võrdluses vähenes Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil üleveetavate busside arv 2,8 % ning kasvas Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 20%. 4 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“: MKM_m41_lisa1.pdf (riigiteataja.ee). 5 Hiiumaa vallavalitsus on esitanud Transpordiametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise seoses parvlaevaühenduste jätkusuutlikkusega, milles muu hulgas tuuakse välja, et vaatamata reiside arvu pidevale suurenemisele on viimastel aastatel juunis-juulis tõusnud nii 100-protsendilise täituvusega reiside osakaal kui mahajäämusega reiside arv. Juulikuus tehti reise eelmise aastaga võrreldes 21 võrra rohkem, aga kaile maha jäänud autode arv siiski suurenes, suisa 1219 liinimeetri võrra. Maha jäänute hulk on tegelikkuses veelgi suurem, kuna statistikas ei kajastu sadama-alast väljaspool ootavad sõidukid. 2018. aastaga võrreldes on suvekuudel Heltermaa-Rohuküla parvlaevaliinil reiside arv suurenenud 6 protsenti ja üle mere sõitnud 10 protsenti rohkem inimesi. Sõidukite arv on tõusnud 19 protsenti. 2021. aasta kolmel suvekuul kokku oli 100% täituvusega reise 26% rohkem kui aasta varem.5 Viimati tõsteti piletihindu 2016. aastal. 2016. aastaga võrreldes on parvlaevaliinide kulud oluliselt suurenenud, peamiselt kütusekulude ja palkade kasvu tõttu ning samuti alates aastast 2018 suvekuude ja suuremate pühade tõttu suurenenud nõudluse rahuldamiseks täiendavalt tellitud reiside tõttu. Võrreldes 2019. aastaga on suursaarte parvlaevaliinide maksumus suurenenud ca 2,5 mln euro võrra, mis tuleneb lisareiside tellimisest, lisaks on toetuse suurenemise vajadust mõjutanud ka merendussektori palgatõus 11% ja tarbijahinnaindeksi 4,2% kasv. Maksumuse suurenemist on oluliselt mõjutanud 2021. aasta järsk diislikütuse hinnatõus, mis Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise prognoosi6 kohaselt oli 2020. aastaga võrreldes 9,7 %. 2022. aasta kokkuvõttes prognoositakse diislikütuse jaehinna tõusu keskmiselt 6,8%. Piletihindade regulaarne ülevaatamine on vajalik, kuna avaliku teenindamise lepingu alusel makstav toetus sõltub tarbijahinnaindeksist, valdkonna keskmisest brutopalgast ja kütuse hinnast. Viimastel aastatel on nii tarbijahinnaindeks, valdkonna keskmine brutopalk kui ka kütuse hind kasvanud järsult viimase pooleteise aasta jooksul. Lähitulevikus tõusevad ka sadamatasud, mis juhul, kui avaliku teenindamise lepingu tasude korrigeerimismehhanism vastavat tõusu ei kata, tuleks samuti riigi ühistranspordi vahendite arvelt vedajale täiendavalt kompenseerida. Lisaks on olnud reisijate, sõidukite ja veokite mahud pidevas kasvus, mis omakorda nõuab pidevat reiside arvu suurendamist ja lisareiside tellimist. Kui Rohuküla- Heltermaa parvlaevaliinil oli 2019. aasta kinnitatud veomahuks 5354 reisi, siis 2021. aastaks oli reiside maht kasvanud 5682 reisini. Kui Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinil oli veomahuks 2019. aastal 15 656 reisi, siis 2021. aastaks oli reiside maht kasvanud 15 836 reisini. Transpordiamet on käesoleva eelnõu valmimise hetkeks kinnitanud suursaarte liiniveo graafiku kuni 6. märtsini 2022. Kuni märtsini on Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil jaanuari ja veebruari veomaht sama, mis 2021 aastal. Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil on 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris võrreldes 2021 aastaga 62 reisi rohkem. 2022. aasta veomahu osas on vedaja teinud järgmise ettepaneku: Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinile 5830 reisi ning reservi lisaväljumisteks 58 reisi, mis kokku teeb 5888 reisi 2022. aastaks. See teeb Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil veomahu 2022. aasta tõusuks võrreldes 2021. aasta veomahuga 206 reisi. Kulu mahu suurenemisest on ca 141 522 eurot. Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini veomahuks 2022. aastal on tehtud ettepanek 16 700 reisile. Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini ettepaneku kohaselt tõuseks 2022. aasta veomaht võrreldes 2021. aastaga 864 reisi võrra. Kulu mahu suurenemisest on ca 194 400 eurot. Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil on võimalik tõsta reiside arvu veel minimaalselt 500 reisi võrra lisalaeva Regulaga perioodil 20.05-11.09.2022, mille maksumuseks on ligikaudu 1 400 000 5 Hiiumaa vallavalitsus: vajame kolmandat laeva. Kättesaadav: https://online.le.ee/2021/09/27/hiiumaa- vallavalitsus-vajame-kolmandat-laeva/ 6 Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, 2021. Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/2849/download 6 eurot. Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil on 206 reisi võrra tõusnud veomaht maksimaalne tõus olemasolevate laevadega. Sellele lisaks on toimumas otsingud täiendava laeva prahtimiseks Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinile, mille maksumuseks 2023. aastal on tänaste hinnangute kohaselt ca 2 000 000 eurot, ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinile, mille maksumuseks 2023. aastal on tänaste hinnangute kohaselt ca 5 525 000 eurot. Täpsed hinnad selguvad konkreetselt prahilepingute sõlmimise protsessis ja konkreetsete aluste leidmisel. Eeltoodust tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul põhjendatud sõidukite ja nende haagiste tavapiletite hindade tõstmine liiniveo suurenenud nõudluse, kütuse hinna, palkade ja tarbijahinnaindeksi tõusu ning sellega seotud liiniveo suurenenud ja suurenevate kulude katmiseks. ÜTS § 10 lg 1 p 1 kohaselt on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärgiks ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistranspordi pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri sotsiaalsete gruppide, sealhulgas puuetega ja eakate inimeste, õpilaste ja üliõpilaste ning saarte ja väikesaarte elanike liikumisvajadusest. ÜTS § 10 lg 1 p 2 kohaselt on eesmärgiks ka soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse eelnõuga kavandatavas lisas Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel soodsam pilet kuni 23-kohalistele ja üle 23-kohalistele liinibussidele. Liinibussi all tuleb mõista ühissõidukit ÜTS § 7 mõistes, mis teostab liinivedu ÜTS § 4 mõistes. Kuivõrd ÜTS § 10 lg 1 p 2 kohaselt peab riik soodustama ühissõidukite eeliskasutamist ning kuivõrd statistika kohaselt on suurenenud tavapiletiga reisijate arv ning sõiduauto tavapiletiga reisivate isikute (s.o mitte suursaarte püsielanike) arv, on oluline suunata reisijaid, eriti külastajaid, kasutama rohkem ühistransporti ning vähendama erasõidukitega ülesõitu. See aitaks vähendada lisareiside vajadust, hoides kokku ruumi parvlaeval ning seeläbi vähendades liiniveo ülalpidamisele kuluvaid vahendeid, ning ka koormust keskkonnale. Seetõttu on võrreldes kehtiva määrusega kõrgem hind kehtestatud sellistele bussidele, mis ei teosta liinivedu, ning ka autoelamutele, mis võtavad parvlaeval tavasõidukitest enam ruumi. Liinibussi piletihinda ei kehtestata Sõru-Triigi liinil, sest teadaolevalt antud liinil liinibussid ei sõida, ent kui mõni liinibuss seal sõidab, kohaldub sellisele liinibussile määruse lisas ettenähtud bussi piletihind. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse eelnõuga kavandatavas lisas Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel soodsam pilet täismassiga kuni 3500 kg veoautole, analoogselt sõiduautole kehtiva sooduspiletiga, kui sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõidusoodustust kasutav isik sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja füüsiline või juriidiline isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht või äriregistrijärgne või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri järgne asukoht on Saare maakonnas (Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil) või Hiiu maakonnas (Rohuküla- Heltermaa parvlaevaliinil). Kuivõrd liiniveo kulude suurenemise üheks põhjuseks on kütuse- ja tarbijahinnaindeksi kõrval olnud suursaarte mittepüsielanikest külastajate arvu märkimisväärne suurenemine, ning kuivõrd piletihinna suurenemine veoautode suhtes võib põhjustada omakorda suursaartel müüdavate kaupade ja osutatavate teenuste hinna tõusu, mõjudes seega negatiivselt saarte püsielanike toimetulekule, on ministri hinnangul põhjendatud kehtestada soodsam pilet suursaarte elanikele, ettevõtetele või asutustele kuuluvatele täismassiga kuni 3500 kg veoautodele, toetamaks väikeettevõtlust, millega tegelemine on transpordiühenduste vaatest suursaartel kulukam kui mandril. 7 Lisaks tuleb märkida, et kehtiv hinnakiri (kui ka tõstetud hindadega hinnakiri) on võrreldes osade Eesti väikesaarte parvlaevaliinidega oluliselt odavam. Näiteks on määruse nr 20 järgi Kihnu- Munalaid parvlaevaliinil sõiduauto ja haagise tavapileti hind 16 eurot, bussi hind vastavalt istekohtade arvule 25 või 100 eurot ning Ringsu-Munalaid parvlaevaliinil on mootorsõiduki pilet 25 eurot. Kui eelnõu lisaga kehtestatava hinnakirja järgi oleks sõiduauto sooduspileti soodustuse ulatus tavapiletiga võrreldes 65%, siis näiteks määruse nr 20 lisa kohaselt on Rohuküla-Sviby, Kihnu- Munalaid, Kihnu-Pärnu, Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare ning Laaksaare-Piirissaar parvlaevaliinide hinnakirjades kehtestatud oluliselt suuremad soodustused sõidukite sooduspiletitele – Rohuküla-Sviby parvlaevaliinil on soodustuse ulatus 68%, Kihnu- Munalaid ja Kihnu-Pärnu parvlaevaliinil on soodustuse ulatus 79%, Ringsu-Munalaid, Ringsu- Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinidel vastavalt 76% ja 75% ning Laaksaare-Piirissaare parvlaevaliinil 79%. § 2. Jõustumisnorm Määrus jõustub 2022. a 1. märtsil. Jõustumisnorm on vajalik, kuna Transpordiameti peadirektor peab määruse jõustumisega üheaegselt etteantud piirmääradest lähtuvalt kehtestama konkreetsed reisijapileti hinnad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste korraldusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning muu otsene või kaudne mõju. Määrusest tulenevad mõjud avalduvad peamiselt majandusele. Kavandatav muudatus: Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil reisija tavapileti kõrgeima hinna ning sõidukite ja nende haagiste tavapiletite hindade tõus. Mõju valdkond: mõju Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa majandusele. Mõju sihtrühm: Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa mittepüsielanikest külastajad, Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa ettevõtjad, mandril registreeritud ettevõtjad, kelle majandustegevus on seotud Saaremaa, Muhu või Hiiumaaga. Mõju kirjeldus: reisija tavapileti kõrgeima hinna ning sõidukite ja nende haagiste piletihindade tõus katab ühistransporditeenuse osutaja suurenenud kulud avaliku liiniveo osutamisel, ent toob kaasa suuremad kulud Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa mittepüsielanikest külastajatele ning Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa või nendega seotud ettevõtjatele. Tõenäoliselt väheneks sõidukite arv ja prognoositav piletitulu vähesel määral või üldse mitte. Kuna ettevõtted peavad niikuinii kaupa suursaartele/suursaartelt transportima, siis nende puhul olulist langust ette näha ei ole. Sama kehtib ka liinivedu mitteteostavate bussifirmade puhul, kelle sõitude arv samuti ilmselt ei vähene, sest turismiga seotud nõudlus ei ole oluliselt vähenenud. Suurenenud sõiduauto piletihind võib mõjutada inimesi kasutama rohkem liinibusse, seega võib mõju bussiettevõtetele olla positiivne suurenenud sõitjate arvu kaudu. Näiteks Virtsu-Kuivastu liinil kuni 23-kohalise bussi pileti hinna tõus 3,20 eurot tähendaks 23 reisija vedamisel seda, et iga reisija kohta läheks ülesõit kallimaks 14 senti. Üle 23-kohalise bussi pileti hinna tõus 3 euro võrra tähendaks 23 8 reisija vedamisel, et iga reisija kohta läheks ülesõit kallimaks 10 senti. Rohuküla-Heltermaa liinil kuni 23-kohalise bussi pileti hinna tõus 4,29 eurot tähendaks 23 reisija vedamisel, et iga reisija kohta läheks ülesõit kallimaks 14 senti. Veoautode suurenenud piletihind võib kajastuda toodete ja teenuste hinna mõningases tõusus, ent ei pruugi, arvestades, et vähenevad ootejärjekorrad sadamates hoiavad ettevõtjate kulusid oluliselt kokku ja tagavad kauba kiirema liikumise. Sadamates järjekorras ootamine on ettevõtjatele kulukam kui piletihinnatõus, mis täismassiga kuni 3500 kg veoautole on Virtsu- Kuivastu liinil 3,20 eurot ning Rohuküla-Heltermaa liinil 4,29 eurot ning täismassiga üle 3500 kg veoautole Virtsu-Kuivastu liinil 1 euro ning Rohuküla-Heltermaa liinil 3 eurot. Kui veoauto peal on näiteks 15-20 tonni kaupa, siis kauba veohinda ei tõsta piletihinna tõus praktiliselt üldse. Mõju ulatus: väike kuni keskmine – tõenäoliselt ei too kallim piletihind endaga kaasa olulist külastajate ja nende sõidukite, busside ja ettevõtjate sõidukite liinil liikumise olulist vähenemist, sest seni kehtinud hinnad on olnud aastaid muutmata, piletite hinnatõusud ei ole märkimisväärselt suured, tõus võimaldab tõsta reiside arvu ning vähendada järjekordi ning ka ostujõud on aastatega kasvanud, mistõttu hinnatõus peaks olema talutav. Samuti on turismisektori statistika kohaselt näiteks 2020. aastal kasvanud Hiiu maakonnas siseturistide ööbimised7 ning 2021. aastal kasvanud Saare maakonnas ööbimised.8 Mõju avaldumise sagedus: keskmine – eelduslikult kuulub kuni pool liinil veetavatest sõidukitest Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa mittepüsielanikest külastajatele ja ettevõtjatele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sest mõju ei ole sellise suurusega, et kahjustaks oluliselt Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa turismi ja ettevõtlust. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju majandusele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. Kavandatav muudatus: Virtsu-Kuivastu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinil reisija ning Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil sõidukite sooduspiletite soodustuste ulatuse tõus ja uute soodustuste kehtestamine. Mõju valdkond: sotsiaalne ja majanduslik (mõju suursaarte püsielanikele, suursaartel tegutsevatele ettevõtetele ja teistele soodustatud isikutele). Mõju sihtrühm: Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa püsielanikud, Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa ettevõtjad, teised soodustatud isikud. Mõju kirjeldus: reisija sooduspileti ja sõidukite piletihindade soodustuse ulatuse tõus, mille tulemusena jäävad kehtima kehtivas määruses kehtivad hinnad, omab neutraalset mõju. Nimetatud sihtrühma jaoks ei muutu määruse tulemusel otseselt midagi, sest ülesõiduga seotud kulud jäävad neile samaks nagu kehtivas määruses. Erandina omab positiivset mõju sooduspileti hinna kehtestamine täismassiga kuni 3500 kg veoautole, mille eesmärgiks on toetada kohalikku ettevõtlust, ning liinibussi soodsam piletihind, mille eesmärgiks on soodustada ühistranspordi kasutamist. Samuti omab positiivset mõju Sõru-Triigi parvlaevaliinil reisija pileti soodustuse määra suurenemine 65%, mis teeb reisijatele ülesõidu odavamaks. 7 Puhka Eestis. Uuringud ja statistika. Kättesaadav: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud- ja-statistika 8 Eesti turism, september 2021. EAS. Kättesaadav: https://static.visitestonia.com/docs/3743880_stat-9k2021.pdf 9 Mõju ulatus: väike – tõenäoliselt ei too suurem sõidusoodustuse ulatus ja seniste hindade püsimine, uue soodushinna ja soodsama liinibussihinna kehtestamine kaasa rohkem püsielanikest reisijaid või suursaartel registreeritud ettevõtjatest ülesõitjaid ega mõjuta nende liikumist. Mõju avaldumise sagedus: madal. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused, kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seonduvalt peab Transpordiameti peadirektor määrama reisija tava- ja sooduspiletite hinnad. Vedajad (Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvalaevaliinidel TS Laevad OÜ ja Sõru-Triigi parvlaevaliinil AS Kihnu Veeteed) peavad rakendama uusi hindu oma piletimüügisüsteemides. Määruse rakendamisega kaasneb Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliini ühistransporditoetuse vajaduse vähenemine tulenevalt asjaolust, et mitmele piletiliigile rakendub kehtiva määrusega võrreldes kõrgem hind. Ühistranspordi toetuse vajadus 2022. aastal on Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil 2 228 317,13 eurot ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 9 279 800,08 eurot, lisandub toetuse vajadus reisiparvlaeva Regula täiendavate reiside jaoks summas 1 400 000 eurot, kokku 12 908 117,2 eurot. Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil on 2022. aasta prognoositav piletitulu 13 192 909 eurot ning Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 5 701 534 eurot, kokku 18 894 443 eurot. Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini periooditasu aastaks on kokku 5 314 725,73 eurot (muutuvtasu) ja 6 248 800 eurot (fikseeritud tasu). Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliini periooditasu aastaks kokku on 4 587 381,81 eurot (muutuvtasu) ja 6 248 800 eurot (fikseeritud tasu). Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini reisitasu 2022. aastaks on prognoositavalt 16 700 x 231 = 3 857 700 eurot. Sisaldab lisamahtu 864 reisi näol. Sellele lisandub Regulaga tehtavate täiendavate reiside tasu, minimaalselt 500 reisi lähtuvalt lepingust. Regula tasu sõltub igaks perioodiks tehtavast vedajapoolsest pakkumisest. Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliini reisitasu kulutus 2022. aastaks on prognoositavalt 5888 x 704 = 4 145 152 eurot. Sisaldab lisamahtu 206 reisi näol. Riigi kuludele lisanduvad plaanitavad laeva(de) prahtimiskulud (esialgsetel andmetel hinnanguliselt 2 000 000 eurot Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil 5 525 000 eurot). Sõru-Triigi parvlaevaliinil on 2022. aasta prognoositav piletitulu 190 000 eurot ning ühistranspordi toetuse vajadus 1 210 915,64 eurot. Kuivõrd kulusid ja tulusid ei ole võimalik täpselt ette hinnata, sest need sõltuvad erinevatest teguritest, siis on riigi poolt vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingutes vedajatele ette nähtud keeld teenida ülemäärast kasu ning sellise kasu teenimisel kohustus see riigile Euroopa Komisjoni teatise 2012/C 8/02 ja Altmarki kriteeriumite kohaselt tagastada. 10 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. märtsil. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Saaremaa vallavalitsusele, Hiiumaa vallavalitsusele, Muhu vallavalitsusele, Saaremaa Ettevõtjate Liidule, Hiiumaa Ettevõtjate Liidule, TS Laevad OÜ-le ja AS-le Kihnu Veeteed. 11
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel