dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. jaanuar 2022
Viit
8-2/437-2 (1.1-8/15-004)
Registreeritud
28. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
8 Toetuste rakendamine
Sari
8-2 Välisabi vahenditest rahastatavate projektide lepingud koos aktidega
Toimik
8-2
Vastutaja
Kaspar Peek

Failid

  • 📎Lepingu lisa_28.01.22_1-13.1_22_72-1.asice653 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse1 vahel 15.12.2015. a sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004 muutmine 24.7-3/18-437- 2 Tallinnas, 28.01.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus), mida esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel, ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis on käesoleva lepingu alusel määratud täitma elluviija (edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid, mida esindab juhatuse liige Paul Kalle, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel, tulenevalt asjaolust, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel 15.12.2015. a sõlmitud rahastamisvahendi lepingut nr 1.1-8/15- 004 (mida on muudetud 21.12.2016. a lepinguga nr 1.1-8/16-004 ning 12.12.2018. a, jõustus 19.06.2018. a) (edaspidi ka Leping) on vaja õigusselguse huvides täpsustada ja seonduvalt uue toote (regionaallaen) kehtestamisega läbi eelhindamise osalise uuendamise. Mille raames tunnistatakse kehtetuks lepingu lisa 2. Põhjusel, et rahastamisvahendi seirearuande vormi sisu on ajas muutuv ja esitatakse peale iga muudatust korraldusasutuse poolt uuesti. Lisaks, lisa 1 punktis 14 toodud stardikäenduse osa rakendatakse tagasiulatuvalt alates 19.06.2018. Lähtuvalt eeltoodust lepitakse kokku, et: 1. Lepingu tekst ja lisad 1, 3 ja 4 asendatakse teksti ja lisadega alltoodud sõnastuses: „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registreerimisnumbriga 70003158, mis on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014-2020) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. a korraldusega nr 295 kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ alusel määratud täitma „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme 5.2 „Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ raames rakendusasutuse ülesandeid (edaspidi rakendusasutus), mida esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel, 1 Kuni 04.01.2022 kandis sihtasutus ärinime SA KredEx. 1 ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikoodiga 90006012, mis on käesoleva lepingu alusel määratud täitma elluviija (edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid ja vastab Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 7 sätestatud kriteeriumitele, mida esindab juhatuse liige Paul Kalle, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel, mida edaspidi nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled, sõlmivad STS § 18 lõike 2 alusel käesoleva rahastamisvahendi rakendamise lepingu ehk rahastamislepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk, objekt ja üldised tingimused 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte õigusi ja kohustusi haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning sätestab rahastamisvahendi rakendamise tingimused. 1.2. Lepingu objektiks on Lepingu lisa 4 alusel valitud rahastamisvahendi rakendajale haldusülesande delegeerimine STS2014-2020 § 18 lõike 2 alusel ja vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 4 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele. 1.3. Haldusülesandeks on saavutada Lepingu lisas 1 kirjeldatud investeerimisstrateegia (edaspidi investeerimisstrateegia) eesmärgid. 1.4. Pooled lepivad kokku, et rahastamisvahendi rakendaja juhindub haldusülesande täitmisel eesmärgist saavutada Lepingu kehtivuse perioodil meetme „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ tegevusele „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ meetmete nimekirjas seatud väljundnäitajate sihttasemed, mis on sätestatud investeerimisstrateegia punktis 6. 1.5. Lepingu eelarve on sätestatud Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. a korralduses nr 295 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“2, mis tasutakse 100% Lepingu sätetele tuginedes Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Lepingu eelarvet saab rahastamisvahendi rakendaja kasutada kuni 31.12.2023. a. 1.6. Pooled juhinduvad Lepingu objektiks oleva haldusülesande delegeerimisel ja täitmisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus), Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 480/2014 (edaspidi delegeeritud määrus), Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 821/2014 (edaspidi rakendusmäärus), STS2014-2020- st, selle alusel antud õigusaktidest ja muudest asjakohastest õigusaktidest ning Lepingust. 1.7. Rahastamisvahendite rakendamine toimub vastavalt ühissätete määruse artikli 38 lõike 1 punktile b, lõike 3 punktile b ja lõike 4 punkti b alapunktile iii. 1.8. STS2014-2020 §-s 8 sätestatud rakendusüksuse ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas määratud asutus. 2 Leitav: https://www.rtk.ee/meetmete-nimekiri . Vt meetmete nimekiri, meetme tegevuse nr 5.2.1, 23.12.2021 jõustunud redaktsiooni kohaselt on eelarve 52 000 000 eurot 2 2. Rahastamisvahendi rakendaja õigused ja kohustused 2.1. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus: 2.1.1. teha rakendusasutusele põhjendatud ettepanekuid Lepingu või selle lisade muutmise kohta; 2.1.2. kaasata investeerimisstrateegia ja äriplaani (Lepingu lisa 1, osa III) elluviimisel riikliku tagatise saaja, kes vastavad ETS § 7 lõikes 2 märgitud tingimustele; 2.1.3. saada rakendusasutuselt rahalised vahendid haldusülesande täitmiseks. 2.2. Rahastamisvahendi rakendajal on kohustus: 2.2.1. viia korrektselt ellu investeerimisstrateegiat ja äriplaani ning kasutada saadud vahendeid sihtotstarbeliselt; 2.2.2. järgida Lepingus sätestatud kohustusi ja tegutseda kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teha seeläbi kõik endast olenev investeerimisstrateegias ja äriplaanis seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks ning rahastamisvahendi rakendamiseks eraldatud vahendite säilitamiseks võimalikult suures mahus; 2.2.3. tagada aruandluse teostamine vastavalt Lepingu punktile 4; 2.2.4. esitada rakendusüksusele maksetaotlused ja pärast viimast maksetaotlust kuluaruande ning nende menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni tähtaegselt; 2.2.5. tagada Lepingu eesmärkide tulemuslikuks elluviimiseks vajaliku personali olemasolu ja nende tehniline varustatus; 2.2.6. tagada arvepidamine Lepingu alusel eraldatud varade ja kohustuste, tulude ja kulude üle ning nende selge eristatavus muudest varadest, kohustustest ning tuludest ja kuludest, sh pakutavate toodete lõikes; 2.2.7. näidata investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 2.2.8. riigiabi andmisel tagada, et rahastamisvahendi rakendamine toimub vastavalt riigiabi reeglitele; 2.2.9. lubada teostada STS2014-2020 peatüki 3 jagu 11 alusel kontrolle ja järelevalvet Lepingu täitmise üle; 2.2.10. tagada tagatisvara realiseerimine võimalikult maksimaalselt ja mõistlike kuludega, delegeerides realiseerimise ülesande vajadusel koostööpartneritele; 2.2.11. käenduste puhul kordaja(te) (defineeritud Lepingu lisa 1 punktis 10) muutmisel esitada rakendusasutusele arvestuskäik ja kirjalik selgitus ning rakendusasutuse nõudmisel korrigeerida kordaja arvestust; 2.2.12. täita teisi Lepingus sätestatud kohustusi. 3 3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 3.1. Rakendusasutusel on õigus: 3.1.1. teha ettepanekuid Lepingu ja selle lisade muutmise kohta; 3.1.2. saada rahastamisvahendi rakendajalt informatsiooni tema tegevuse kohta; 3.1.3. kinnitada finantsinstrumentide kordajate muudatus, küsides vajadusel nõu või hinnangut kolmandalt isikult; 3.1.4. juhtida rahastamisvahendi rakendaja tähelepanu Lepingu täitmisel esinevatele puudustele, ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 3.2. Rakendusasutusel on kohustus: 3.2.1. teostada haldusjärelevalvet Lepingu täitmise üle; 3.2.2. arvestada valdkondliku komisjoni ja seirekomisjoni arvamusi Lepingu muutmise ettepanekute kohta; 3.2.3. edastada info muudetud finantsinstrumentide kordajatest koheselt rakendusüksusele; 3.2.4. lubada teostada STS2014-2020 peatüki 3 jagu 11 alusel kontrolle ja järelevalvet Lepingu täitmise üle. 4. Seire ja aruandlus 4.1. Rahastamisvahendi rakendaja koostab ja esitab elektrooniliselt rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakendusmääruse lisas nr 1 esitatud vormil (edaspidi seirevorm) aruande seisuga 30. juuni sama aasta 30. augustiks ja seisuga 31. detsember järgmise aasta 15. veebruariks. 4.2. Rahastamisvahendi rakendaja koostab kogu rakendamise perioodi kohta lõpparuande vastavalt seirevormile ning esitab selle rakendusasutusele ja rakendusüksusele pooleteise kuu jooksul pärast rahastamisvahendi rakendamise lõppemist. 4.3. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi esitatud aruannete kohta. 4.4. Vähemalt kord kalendriaastas teostavad Pooled rahastamisvahendi rakendamise jooksva hindamise (Lepingu lisa 3). 4.5. Korralise jooksva hindamise teostavad Pooled aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks. Erakorraline jooksev hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele, ent mitte tihemini kui kord kvartalis. 4.6. Pooled kasutavad jooksva hindamise tulemusi vajadusel rahastamisvahendi rakendaja täpsustavate tingimuste muutmiseks, eelhindamise ajakohastamiseks Lepingu sätetele tuginedes, Lepingu muutmiseks, uue eelhindamise läbiviimiseks või korraldamiseks või muul asjakohasel viisil. 4.7. Rakendusasutus esitab rahastamisvahendi iga-aastase jooksva hindamise tulemused ühtekuuluvuspoliitika prioriteetse suuna 5 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete 4 arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks ja rakendusüksusele teadmiseks. 4.8. Rakendusasutusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt taasesitamist võimaldaval kujul teavet ja aruandlust, mis ei kajastu poolaasta- ja aastaaruannetes, ent mis tulenevalt STS2014-2020-st või EL õigusaktidest seondub rakendusasutuse kohustustega struktuurivahendite rakendamisel. 5. Eelhindamise ajakohastamine 5.1. Juhul kui Lepingu rakendamise käigus selgub, et kehtiva eelhindamisega tuvastatud turutõrgetes on toimunud muutus või investeerimisstrateegias seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik muuta äriplaani või selle üksikut osa selliselt, et see väljub varasemalt eelhinnatud ulatusest ja sisust, otsustavad Pooled, kas eelhindamine vajab terviklikku või osalist ajakohastamist. 5.2. Vastavalt STS2014-2020 § 18 lõikele 1 viib läbi või korraldab eelhindamise või selle osa(de) uuendamise rakendusasutus. Lähtudes eelhindamise lõpparuande peatükist 10 ning jooksva hindamise tulemustest arvestab rakendusasutus eelhindamise uuendamise juures rahastamisvahendi rakendaja arvamusega. 5.3. Eelhindamise üksiku komponendi uuendamine, mis ei mõjuta Lepingu lisas 1 punktides 3– 13 kirjeldatud investeerimisstrateegiat ega Lepingu punktis 1 seatud eesmärke, toimub Lepingu lisas 1 punktides 18–19 kirjeldatud protsessi alusel. 6. Auditeerimine ja kontroll 6.1. Rahastamisvahendi rakendajal on kohustus võimaldada kontrolli ja järelevalve teostamist, sealhulgas anda audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisega seotud andmed ja dokumendid STS2014-2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 6.2. Vastavalt STS2014-2020 § 18 lõikele 3 teeb Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet rakendusasutus. 6.3. Vastavalt STS2014-2020 § 8 ja § 41 lõikele 2 teostab rahastamisvahendi rakendamise kontrolli rakendusüksus. 6.4. Vastavalt STS2014-2020 § 11 teostab rahastamisvahendi rakendamise auditit auditeeriv asutus. 6.5. Vastavalt STS2014-2020 § 41 teostavad rahastamisvahendi rakendamise kontrolli korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus. 7. Maksete tegemine rahastamisvahendisse 7.1. Makseid rahastamisvahendisse taotleb rahastamisvahendi rakendaja rakendusüksuselt maksetaotluse alusel rakendusüksuse etteantud vormil. 7.2. Rahastamisvahendisse tehtava makse suurus maksetaotlusel ei tohi ületada 25% Lepingu mahust. 5 7.2.1. Maksetaotluste esitamise tingimused: 7.2.1.1. teist makset rahastamisvahendisse võib rakendaja taotleda tingimusel, et vähemalt 60% esimesest makse summast on kulutatud abikõlblikult vastavalt Lepingu punktile 8; 7.2.1.2. kolmandat ja järgnevaid makseid võib rakendaja taotleda tingimusel, et vähemalt 85% eelmiste maksete kogusummast on kulutatud abikõlblikult vastavalt Lepingu punktile 8; 7.2.1.3. igas maksetaotluses tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse siiani makstud kogusumma ja vastavalt Lepingu punktile 8 tekkinud abikõlblike kulude maht iga rahastamisvahendist pakutava toote lõikes. 7.3. Rahastamisvahendi lõppemisel esitab rahastamisvahendi rakendaja kuluaruande väljamakse taotlusega samal vormil. Aruanne esitatakse pärast rahastamisvahendi eelarve kasutamise lõppemist, kuid mitte hiljem kui 17.01.2024. a. Kuluaruanne sisaldab ülevaadet iga rahastamisvahendi pakutud toote lõikes tekkinud kuludest, sh Lepingu punktile 8 vastavatest abikõlblikest kuludest. 7.4. Rahastamisvahendi rakendaja tagastab rakendusüksusele 31.12.2023. a seisuga kasutamata eelarvevahendid, mis ei ole abikõlblikud Lepingu punkti 8 kohaselt, hiljemalt 15.03.2024. a. 7.5. Maksetaotluste ja kuluaruande menetlemisel järgib rakendusüksus Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 12 lõikes 1 nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud kulude abikõlblikkuses lähtuvalt Lepingu punktist 8. 8. Abikõlblikud kulud 8.1. Abikõlblikud kulud ühissätete määruse artikli 2 punkti 12 mõistes lõppsaaja tasandil on kulud, mis on tekkinud kooskõlas Lepingu, kohalduvate ühissätete määruse tingimuste ja muude asjaomaste Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse sätetega, sh riigiabi eeskirjadega. 9. Kohustustega katmata eelarvevahendite investeerimine ja kasutamine 9.1. Rahastamisvahendi rakendajal on vastavalt ühissätete määruse artikli 43 lõikele 1 ja 2 õigus seda osa Lepingu alusel saadud vahenditest, mis on kohustustega katmata, tähtajaliselt investeerida. Rahastamisvahendi rakendaja hoiab kohustustega katmata vahendeid riigikassas. 9.2. Kui Poolte volitatud esindajad lepivad kohustustega katmata vahendite investeerimises kokku teisiti kui Lepingu punktis 9.1, kohustub rahastamisvahendi rakendaja investeerimisel lähtuma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest. 9.3. Rahastamisvahendi rakendaja kohustub: 9.3.1. investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid edasi investeerima sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas Lepingu eesmärkidega; 9.3.2. pidama teenitud intresside ja muude tulude kohta eraldi arvestust; 9.3.3. esitama aruande rakendusasutusele Lepingu punkti 4.1 kohaselt; 6 9.3.4. andma Lepingu punktis 4.1 sätestatud tähtaegadel rakendusasutusele aru teenitud intresside ja muu tulu kohta, kasutades selleks rakendusasutuse etteantud vormi. 9.4. Juhul kui 2023. aasta 31. detsembri seisuga ei ole investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid sihtotstarbeliselt kasutatud, tuleb kasutamata intresside või muude tulude summa abikõlblikest kuludest maha arvata. 10. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamine 10.1. Vastavalt ühissätete määruse artikli 44 lõikele 1 on rahastamisvahendi rakendajal tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamisel kuni 2023. aasta 31. detsembrini järgnevad õigused ja kohustused: 10.1.1. hüvitada rahastamisvahendi rakendajale rahastamisvahendi rakendamisel tekkinud halduskulud; 10.1.2. teostada edasisi investeeringuid sama või muu rahastamisvahendi kaudu, kui see on kooskõlas Lepingu eesmärkidega, arvestades, et edasiste investeeringutena on abikõlblikud Lepingu punktis 8 sätestatud kulud; 10.1.3. hüvitada seoses edasiste investeeringutega tekkinud halduskulud vastavalt Lepingu punktile 11. 10.2. Rahastamisvahendi rakendaja peab arvestust rahastamisvahendisse tagasilaekunud ja kohustuste alt vabanenud vahendite üle. 10.3. Rahastamisvahendi rakendaja lõpetab alates 01.01.2024. a rahastamisvahendi väljastamise ning hakkab tagasilaekuvaid vahendeid või kohustuste alt vabanevaid vahendeid rakendusüksusele tagasi kandma kui Vabariigi Valitsus ei ole tulenevalt STS2014-2020 § 19 lõikest 2 otsustanud teisiti. Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisel juhinduvad Pooled nimetatust ning vajadusel muudavad Lepingut. 11. Rahastamisvahendi rakendamise arvepidamine ja kulud 11.1. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab perioodi 2014–2020 struktuurifondide vahendite elluviimisel tekkiva halduskulu hüvitamiseks ühissätete määruse artikli 44 lõikes 1 nimetatud vahendeid tulenevalt sama artikli punktist c, millele delegeeritud määruse artiklis 13 sätestatud piirmäärad ei rakendu. 11.2. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab Lepingu punktis 2.2.6 ette nähtud tingimuste täitmiseks vähemalt projektikoodi. 11.3. Rahastamisvahendi rakendamiseks Lepingu raames hüvitatav halduskulude kogumahu ülempiir on 10% Lepingu punktis 1.5. toodud Lepingu eelarvest. 11.4. Rahastamisvahendi rakendamisel hüvitatakse halduskuludena proportsioon rahastamisvahendi rakendaja ettevõtlusvaldkonna kuludest, täpsem halduskulude arvutamise metoodika on kirjeldatud Lepingu punktis 4.1 välja toodud aruannete lisas. 7 11.5. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele rahastamisvahendi rakendamisel tekkinud halduskulude aruande iga aasta ning poolaasta vastavalt Lepingu punktides 4.2 ja 4.4 sätestatud tähtaegadel rakendusasutuse etteantud vormil. 11.6. Rahastamisvahendi rakendamisel Lepingu raames hüvitatud halduskulusid ei käsitleta ühissätete määruse artikkel 44 lõikes 1 nimetatud sulgemisel abikõlblikuks loetavaks vahendiks. 11.7. Halduskulusid hüvitatakse vaid tagasilaekuvatest vahenditest. Vastavalt Lepingu punktile 10.1.1 tekkinud halduskulude võrra vähendatud tagasilaekuvate vahendite summa suunatakse tagasi rahastamisvahendisse vastavalt Lepingu punktile 10. 11.8. Juhul kui ühissätete määruse artikkel 44 lõikes 1 nimetatud vahenditest ei piisa tekkinud halduskulude katmiseks, tuleb rahastamisvahendi rakendajal rahastamisvahendi haldamisega seotud kulud katta omavahenditest. Kui kulude katmine omavahenditest ohustab rahastamisvahendi rakendajale kohaldatud isetasuvuse printsiipi, tuleb rakendada Lepingu punkti 16.5. 12. Riigiabi ning välistatud tegevused ja ettevõtjad 12.1. Juhul, kui Lepingu rakendamisel antakse riigiabi, lähtutakse Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (edaspidi VTA määrus), või seda asendavast määrusest, ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. VKE puhul ei sisalda käendus abi elementi, kui käenduse andmisel on täidetud Garantiide teatise (Euroopa Liidu Teataja C155, 20.6.2008 ) punktis 3.4 sätestatud tingimused. Laen sisaldab abi elementi, kui selle intress on madalam kui turu intressimäärad toetuse andmise ajal. Turu intressimäära fikseerimisel kohaldatakse Viitemäärade teatises (Euroopa Liidu Teataja C14, 19.1.2008 lk 6 ) sätestatut. 12.2. Vähese tähtsusega abi kava kehtestatakse rahastamisvahendi rakendaja juhatuse liikme käskkirjaga. Kehtiv riigiabi või vähese tähtsusega abi kava esitatakse rakendusasutusele ja rakendusüksusele koheselt teadmiseks. 12.3. Rahastamisvahendist ei toetata Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006, vastavalt artiklile 3: 12.3.1. tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; 12.3.2. investeeringuid vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ lisas I loetletud tegevusaladel; 12.3.3. tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist; 12.3.4. raskustes olevaid ettevõtjaid, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 kohaldamisel ei käsitata ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise raamistiku (ELT C 91 I, 20.3.2020) või komisjoni määruste (EL) nr 1407/2013, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 kohast toetust, raskustes olevate ettevõtjatena; 8 12.3.5. investeeringuid lennujaamataristusse, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks. 12.4. Rahastamisvahendit ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale. 12.5. Rahastamisvahendit ei kohaldata VTA määruse artiklis 1 nimetatud tegevustele. 13. Finantskorrektsioonid 13.1. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusasutus vastavalt STS2014-2020 §-dele 45–47. 13.2. Rakendusasutus algatab finantskorrektsiooni menetluse rakendusüksuse kirjaliku ettepaneku alusel. 13.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014-2020 §-dele 48–49. 14. Dokumentide säilitamine 14.1. Kooskõlas ühissätete määruse artikli 40 lõikega 5 tagab rahastamisvahendi rakendaja, et abikõlblikke kulusid tõendavaid dokumente säilitatakse võimaldamaks tõendada rahaliste vahendite kasutamist ettenähtud otstarbel, kohaldatavate õigusaktide järgimist ning programmist rahastamise kriteeriumide ja tingimuste täitmist. 14.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab vähese tähtsusega abi andmise puhul dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase vähese tähtsusega abi andmisest. Juhul, kui vähese tähtsusega abi ei anta, tagab rahastamisvahendi rakendaja dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates laenu või tagatise andmise otsuse tegemisest rahastamisvahendi rakendaja juures. 14.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et krediidiasutused säilitavad rahastamisvahendi rakendamisega seonduvaid dokumente 10 aasta jooksul vastavalt Lepingu punktis 14.2 sätestatule. 15. Lepingu jõustumine ja tähtaeg 15.1. Käesolev muudatus jõustub Poolte poolt allakirjutamisest. 15.2. Leping kehtib kuni Poolte kohustuste täitmiseni 16. Lepingu muutmine ja lõpetamine 16.1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjalike kokkulepetena, mis on Lepingu lahutamatu osa. 16.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema Poole poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9 16.3. Rakendusasutusel on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada või vastavalt haldusmenetluse seadusele ühepoolselt muuta: 16.3.1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid; 16.3.2. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud, põhjustades olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 16.3.3. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingust tulenevaid kohustusi jätnud täitmata või täitnud mitte nõuete kohaselt ning ei lõpeta Lepingu rikkumist ka rakendusasutuse poolt antud mõistliku tähtaja möödumisel; 16.3.4. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnud rakendusasutuse või rakendusüksuse korralduse puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse täitmata. 16.4. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus nõuda Lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Sellisel juhul ei vastuta rahastamisvahendi rakendaja Lepingu eesmärgi saavutamata jäämise eest, samuti Lepingus sätestatud rahastamisvahendi rakendaja kohustuste täitmata jätmise eest, kui kohustuste täitmine rahastamisvahendi rakendaja poolt oli võimatu või oluliselt takistatud kohustuste rikkumise tõttu rakendusasutuse poolt. 16.5. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada, kui Lepingu punktis 11.3 nimetatud vahendid ei ole piisavad rakendamisega seotud kulude katmiseks ning Pooled ei jõua muude lahendusteni. 16.6. Vajadus Lepingu muutmiseks võib muu hulgas tekkida kui: 16.6.1. jooksvale hindamisele (kirjeldatud Lepingu lisas 3), seirearuandele või muudele allikatele tuginedes on tuvastatud oluline risk rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisel; 16.6.2. rakendusasutusele on teatavaks saanud asjaolud, mis tingivad muutusi strateegilistes eesmärkides või Lepingu investeerimisstrateegia kohustuslikes elementides (rakendamiskorra valik, pakutavad finantstooted, sihtrühm, (vajaduse korral) kombineerimine toetustega) ning on aluseks Lepingu muutmisele. 16.7. Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva, v.a Lepingu punkti 16.3.1 korral, mil etteteatamistähtaega ei kohaldata. 17. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseerivatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 10 18. Vaidluste lahendamine 18.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppel. 18.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 19. Lepingu lisad: 19.1. Lisa 1. Äriplaan ja investeerimisstrateegia. 19.2. Lisa 3. Jooksva hindamise vormi näidis. 19.3. Lisa 4. Rahastamisvahendit rakendava asutuse valiku kriteeriumid vastavalt delegeeritud määruse artiklile 7. 20. Poolte volitatud esindajad 20.1. Rakendusasutuse volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on majandusarengu osakonna ekspert Andres Võrang, telefon 625 63906, e- post [email protected]. 20.2. Rahastamisvahendi rakendaja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on välisvahendite projektijuht Annelii Ausmees, telefon 667 4112, e-post [email protected]. 20.3. Rakendusasutuse volitatud esindajal on õigus esindada rakendusasutust kõikides Lepinguga seotud küsimustes (sealhulgas investeerimisstrateegia ja äriplaani muutmine tulenevalt ajakohastamise vajadusest), välja arvatud Lepingu põhiteksti muutmine ja Lepingu ühepoolne lõpetamine. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele kirjalikult. 21. Poolte rekvisiidid ja allkirjad RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus reg nr 70003158 Hobujaama 4 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 10151 Tallinn 11 Telefon: 625 6342 Telefon: 667 4100 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Paul Kalle ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse liige 12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel 15.12.2015. a sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004 Lisa 1 Investeerimisstrateegia ja äriplaan I Üldosa 1. ESIF fondidest finantsinstrumentidena tehtavad investeeringud on suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020 seatud eesmärkide saavutamiseks, mis omakorda tulenevad ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 seatud eesmärkidest ja oodatavate tulemuste saavutamise vajadusest. 2. ESIF fondide investeeringud rahastamisvahendisse on kaudselt suunatud ettevõtluse kasvustrateegia katuseesmärgi „Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni“ alaeesmärkide „Eesti ettevõtjad on aktiivsed eksportijad“ ning „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ saavutamisse. II Investeerimisstrateegia 3. ESIF fondide investeeringuid rahastamisvahendisse viiakse otseselt ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetses suunas nr 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ investeerimiseks kavandatud prioriteedi „VKE-de kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine“ raames. 4. Rahastamisvahendit rakendatakse meetme „Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ tegevusena „laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“, mille sisuks on parendada kapitali kättesaadavust muude, samas investeerimisprioriteedis tehtavate sekkumiste (sh. ambitsioonikate äriideede ja ärimudelite loomise toetamine, eksporditegevuse hoogustamine) võimendamiseks. 5. Rahastamisvahendi kasutamise eesmärk eelnevalt viidatud investeerimisprioriteedis on panustada tegevustesse, mis orienteerivad VKE-d kasvule ja ekspordile. Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad pooled, et sekkumine piirdub turutõrgete lahendamisega ega häiri mingil moel tavapärast turukonkurentsi. Rahastamisvahendi rakendamine panustab järgmiste tulemuste saavutamisse: 5.1. VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on aastaks 2023 kasvanud 31 500 euroni. 6. Rahastamisvahendi lepingu eesmärkide täitmist hinnatakse alljärgnevate näitajate alusel: Rahastamisvahendi rakendamine panustab rakenduskava meetme 5.2 „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ alameetme tegevuse 5.2.1 „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ väljundnäitajasse järgnevalt: 2023. a lõpuks laenu, tagatist ja ekspordi krediidikindlustust saanud ettevõtete arv: 5623 Loodud töökohtade arv: 0 3 Seatud eesmärkide saavutamisel lähtub rahastamisvahendi rakendaja Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 415 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lisas toodud siht- ja saavutusväärtustest. 13 7. Kapitali kättesaadavuse parandamiseks pakutakse meetme tegevusena järgmisi finantstooteid: laenud ja käendused. Toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule või lisandväärtuse kasvatamisele. Mõisted 8. Laen Lepingu tähenduses on laenuandja vara või bilansiväline kohustus, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. 9. Tagatis Lepingu tähenduses on riiklik tagatis (edaspidi tagatis) ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus § 6 punkti 4 tähenduses. 10. Kordaja (multiplier) arvestatakse käendustoodete puhul delegeeritud määruse artikli 8 lõikele (a) tuginedes järgnevalt: (1) käendustega tagatud laenusummade suhe (2) kogu rahastamisvahendile eraldatud toetusesse, millega kaetakse uute laenude või teiste riskijagamisinstrumentide oodatud ja ootamatud kahjud. 11. Võimendus e. võimendav mõju (leverage) väljendub finantsinstrumentide (laenud ja käendused) puhul selles, et väljastatud struktuurivahendite kohta jõuab koos erasektori panusega ettevõteteni kordades suurem finantseerimise maht. 12. Investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise tähtaeg on 2023. aasta 31. detsember. 13. Põhitingimused investeerimisstrateegia elluviimisel4. Tingimused ühissätete määruse alusel Rahastamisvahendi rakendaja valik Vastavalt delegeeritud määruse artiklile 7, Lepingu Lisa 4 Pakutavad finantstooted Laenud ja käendused Lõppsaajate sihtrühm VKE-d Kavandatud kombineerimine toetuse vormis Ei ole kavandatud. rahastamisega (vajaduse korral) Laenutoodete üldtingimused Käendustoodete üldtingimused Kordaja: ei kohaldu Kordaja: sõltub käendustootest, defineeritud äriplaanis. Osakaal rahastamisvahendi eelarvest: 40% Osakaal rahastamisvahendi eelarvest: 60% Olemasolevad turutõrked: alustavatele Olemasolevad turutõrked: alustavatele ettevõtetele pole pangalaenud ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad: kättesaadavad: tagatised on ebapiisavad ja tagatised on ebapiisavad ja omafinantseerimise omafinantseerimise suutlikkus madal; suutlikkus madal; innovatsiooni (sh innovatsiooni (sh tootearenduse ja automatiseerimise) finantseerimine pankade tootearenduse ja automatiseerimise) poolt puudulik; eksporditehingute finantseerimine pankade poolt puudulik; finantseerimine piiratud; käibekapitali ja käibekapitali ja piisavate tagatiste puudumine piisavate tagatiste puudumine VKE-del, VKE-del. innovatsiooni puudulik rahastamine, sobiva nõustamise puudumine. 4 Põhitingimuste muutmiseks tuleb muuta lepingut. 14 III Äriplaan 14. Turule sekkumise viisid ja rahastamisvahendist pakutavate toodete kirjeldus5. Toode Kirjeldus Laenukäendus Probleem: VKE-del puuduvad piisavad tagatised laenu, liisingu või pangagarantii saamiseks. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab krediidi- või finantseerimisasutusele riikliku tagatise kuni 80% laenu, liisingu või pangagarantii summast. Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes või kaaskirjas. Kordaja: 6 kordne kordaja VKE-dele kättesaadavaks tehtud laenusummasse, kui laenusumma on kuni 1 mln EUR. 1 mln EUR ja suuremate laenusummade puhul on kordaja 4 korda VKE-dele kättesaadavaks tehtud laenusummasse. Prognoositav 6,7x võimendus: Tulemus: VKE-del ei ole tagatiste puudumine kasvule ja/või lisandväärtuse kasvatamisele suunatud projektide ellu viimiseks laenu saamise takistuseks. Stardikäendus Probleem Ettevõtte käivitamisel on takistuseks algkapitali puudumine ning pangalaenu saamiseks puuduvad piisavad tagatised ja tegutsemisajalugu. Tegevus Rahastamisvahendi rakendaja annab laenu väljastajale ettevõtja eest tagatise kuni 80% laenu summast investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. Struktuurivahenditest tagatakse nii panga poolt väljastatavat stardilaenu (aruandluses kajastatud kui Stardilaenu käendus) kui ka rahastamisvahendi rakendaja poolsetest vahenditest (st. vastav summa antakse laenu väljastaja kasutusse) panga vahendusel antavat stardilaenu (aruandluses kajastatud kui Stardilaen). Rakendamisviis Rakendusviisina kasutatakse riski jagamise mehhanismi, põhimõttel (80/20). SF-ga kaetakse riski 80% ulatuses. Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes (nn. tootetingimused). 5 Äriplaani tingimused tuginevad eelhindamisel, kuid neid käsitletakse näitlikuna ning äriplaani muutmine ei eelda lepingu muutmist. 15 Täpsem sekkumisloogika SF teenuse väljastamiseks koostatakse eraldiseisvana ning kooskõlastatakse rakendusasutuse ja korraldusasutusega.6 Kordaja 2 kordne kordaja VKE-dele kättesaadavaks tehtud laenusummasse. Prognoositav 2,5x võimendus: Tulemus: Ettevõtte käivitamisel on ettevõtjatele tagatud ligipääs laenukapitalile investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. Ekspordilaen Probleem: Eksportivatel ettevõtetel puudub ligipääs kapitalile, millega saaks rahastada teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi eksporditehinguid. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja väljastatud ekspordilaenu abil saab ettevõtja pakkuda välisostjale pikaajalist maksetähtaega, tasuda krediidikindlustuse preemiamakset või rahastada välisostjale müüdavate kaupade tootmist. Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. Prognoositav 1x võimendus: Tulemus: Eksportivatel ettevõtetel on ligipääs kapitalile, millega saab rahastada teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi eksporditehinguid. Tööstuslaen Probleem: Tööstusettevõtjatel puudub investeeringute tegemiseks kapital, mis on vajalik krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutava omafinantseeringu tegemiseks. Tegevus: Investeeringu tegemiseks on vaja kasutatakse pangalaenu või liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu tegemiseks, siis on võimalik kasutada tööstuslaenu. Sarnaselt ettevõtte omanikule annab rahastamisvahendi rakendaja allutatud laenuna ettevõtte kasutusse kapitali, mis suurendab krediidiasutuse silmis omafinantseeringut. See võimaldab võtta täiendavat liisingut või pangalaenu ja aitab seeläbi ettevõttel kiiremini kasvada Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. Prognoositav 3,3x võimendus: Tulemus: Tööstusettevõtjatel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa. 6 SF toode „Stardikäenduse“ alajaotuse „Stardilaenu kui SF toote sekkumisloogika koos (eri-)protsesse tutvustava kirjeldusega, 14.09.2021. 16 Kapitalilaen Probleem: Ärimudeli toimimist tõestanud ettevõtted ei saa investeerida arengusse ja tegevusmahtude kasvu, sest puuduvad kommertspankade poolt laenu saamiseks nõutavad tagatised, omafinantseerimise võime on liiga madal või projekti riskitase on kõrge. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja pakub kapitalilaenu ärimudeli toimimist tõestanud VKE-dele, kel seni puudub investeerimisvõimalus kommertspankade poolt nõutavate tagatiste, kõrge riskitaseme või muu seonduva takistuse tõttu. Kapitalilaen on allutatud laen, mis aitab, kui ettevõtte kiiret kasvu soovitakse finantseerida laenuga, kuid pangalaenu saamiseks on omafinantseerimise võimekus liialt madal või puuduvad piisavad tagatised. Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja kasutusse kapitali, mis tulenevalt allutatusest suurendab teiste finantseerijate silmis ettevõtte omafinantseerimisvõimekust. Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. Prognoositav 1x võimendus: Tulemus: Laenukapital on ettevõtete jaoks kättesaadavam. Regionaallaen Probleem: Madal tagatisvara turuväärtus väljaspool Tallinna, Tartut ning osaliselt neid ümbritsevaid valdu muudab ettevõtete laenu saamise võimalused oluliselt halvemaks. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja kaaslaenab koos eraturu panga finantseeringuga, st tehing väljastatakse koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega. Regionaallaen aitab allutatud laenuna katta krediidi- või finantseerimisasutuse poolt ettevõtjalt nõutavat omafinantseeringu osa (ehk osa mida pank ei kata). Rakendamisviis: Rakendusviis: Laenu väljastamine Klient pöördub esmalt panga poole regionaallaenu finantseeringu saamiseks, kui panga poolt on hinnatud ettevõtte kinnisvara väärtust liialt madalaks või puuduvad ettevõttel piisavad tagatised. Panga vahendusel esitatakse laenutaotlus KredExile. KredEx menetleb laenutaotlusi, mis on saanud krediidi- või finantseerimisasutuselt positiivse finantseerimisotsuse. Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes (nn. teenuse tingimused). Menetluskord koos teenuse tingimustega edastatakse rakendusasutusele ja korraldusasutusele. 17 Prognoositav 2x võimendus: Tulemus Laenukapital on maapiirkonna ettevõtete jaoks kättesaadavam. 15. Vastavalt STS2014-2020 § 18 lõikele 5 ja ETS § 4 lõike 2 alusel kehtestatud määruse „Ettevõtluslaenud andmise tingimused“ tuginedes kehtestab rahastamisvahendi rakendaja rahastamisvahendite rakendamisel toodete pakkumiseks täpsustavad tingimused, mis tuginevad kehtivale eelhindamise lõppjäreldustele ja on suunatud rahastamislepingu eesmärkide täitmisele. IV Rahastamisvahendi investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise kord 16. Lepingu lisa 1 punktis 14 kirjeldatud toodete pakkumiseks punktis 15 nimetatud täpsustavad tingimused või nende muudatused esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks, vajadusel selgitades tehtud muudatusi, kinnitades nende kooskõla eelhindamisega ja esitades vähese tähtsusega abi kava muutmise kavatsuse või kinnitades, et vähese tähtsusega abi kava kohaldub/on asjakohane. 17. Rakendusasutusele ja rakendusüksusele edastatakse täpsustavad tingimused vähemalt 5 tööpäeva enne tingimuste jõustamist teadmiseks. Rakendusasutus ja rakendusüksus vaatavad täpsustavad tingimused läbi ja küsivad selgitusi juhul kui ei ole võimalik hinnata tingimuste kooskõla investeerimisstrateegia, lepingu eesmärkide või eelhindamise kehtivate järeldustega. Juhul kui tuvastatakse vastuolu eelhindamise kehtivate järelduste, investeerimisstrateegia või lepingu eesmärkidega, annab rakendusasutus sellest rahastamisvahendi rakendajale teada palvega puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada või täiendavalt selgitada vastuolude puudumist ning hoiduda muudetud tingimuste rakendamisest kuni kooskõla on tagatud. 18. Juhul kui rahastamisvahendi rakendaja esitatud täpsustavad tingimused eeldavad Lepingu lisa 1 punktis 14 esitatud äriplaani ja/või sekkumise viiside muutmist ulatuses, mida eelhindamise kehtivad järeldused ei kata, esitab rahastamisvahendi rakendaja esmalt ettepaneku eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks vastavalt Lepingu punktile 5 ning arvestades järgnevat: 18.1. Eelhindamise osaline ajakohastamine on selliste olukordade lahendamiseks, kus lepingu eesmärk ja investeerimisstrateegia ei muutu, kuid Lepingu eesmärkide saavutamiseks on vajalik äriplaani või täpsustavate tingimuste rakendamisel kasutada sekkumisviise või muid täpsustavaid tingimusi, mis ei tugine kehtival eelhindamisel. 18.2. Eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele kinnitamiseks sellekohase ettepaneku, mis sisaldab eelhindamise lõpparuandega võrreldavaid meetodeid kasutavat analüüsi, mis vastab vähemalt järgnevatele küsimustele: 18.2.1. Millist Lepingus kirjeldatud turutõrget leevendatakse? 18.2.2. Millis(t)e eelhindamise lõpparuandest erinevate sekkumisviisi(de)ga seda turutõrget lahendada soovitakse? 18.2.3. Mis on muutus(t)e prognoositav mõju Lepingu eesmärkide täitmisele? 18.2.4. Mis on muutus(t)e prognoositav mõju Lepingu näitajate täitmisele? 18 18.3. Rakendusasutusel on ettepanekule vastamiseks aega 20 tööpäeva, mida Poolte kirjalikul kokkuleppel võib pikendada 10 tööpäeva võrra. Tähtaegselt mitte vastamist loetakse keeldumiseks. 18.4. Lepingu punkti 18.3 kohaselt esitatud ettepaneku hindamisel veendub rakendusasutus, kas Lepingu eesmärk ja investeerimisstrateegia ning lahendatavad turutõrked ei muutu. Kui rakendusasutus on veendunud, et Lepingu punktis 14 nimetatud põhitingimused ja lahendatavad turutõrked ei muutu, on rakendusasutusel õigus ettepanek rahuldada. Kui rakendusasutus leiab, et tarvis on muuta Lepingu eesmärki või investeerimisstrateegiat, algatab rakendusasutus jooksva hindamise või lähtub STS2014-2020 § 18 lõikest 1 või algatab lepingu muutmise. 19. Lepingu lisa 1 punkti 14 (äriplaan) muutmine Lepingu lisa 1 punktile 18 tuginedes toimub Poolte volitatud esindajate poolt kirjalikult. Lepingu lisa 1 punkti 14 muutmine kehtiva eelhindamise piires toimub Lepingu lisa 1 punktile 16 tuginedes. Ülejäänud Lepingu lisa 1 punktide muutmise aluseks on vastavad sätted lepingust. 19 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel 15.12.2015. a sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004 Lisa 3 Jooksva hindamise vormi näidis 1. Jooksev hindamine on rahastamisvahendi siseriiklik juhtimisinstrument. Jooksvat hindamist teostavad Pooled vähemalt korra aastas (31.03 seisuga, eelneva kalendriaasta kohta), vajadusel tihemini. Jooksva hindamise tulemused kinnitavad Pooled kirjalikult. 2. Initsiatiiv mitteregulaarse jooksva hindamise läbiviimiseks võib tulla nii rakendusasutuse kui rahastamisvahendi rakendaja poolt. 3. Rakendusasutuse jaoks täidab jooksev hindamine järgnevaid eesmärke: 3.1. Lepingu seire, vajadusel Lepingu muutmise initsieerimine, mis sõnastatakse otsusena jooksva hindamise raames. 3.2. Infoallikas, mis on aluseks kehtiva eelhindamise ajakohastamisele. 4. Rahastamisvahendi rakendaja jaoks täidab jooksev hindamine järgnevaid eesmärke: 4.1. Vajadusel sisend ja suunis täiendava, eelhindamises soovitatud metodoloogiatele tugineva analüüsi teostamiseks, mis annab aluse kehtiva eelhindamise ajakohastamiseks. 5. Jooksva hindamise teostamisel võtavad Pooled täiendavalt arvesse: 5.1.1. rahastamisvahendi rakendaja poolt rakendusasutusele esitatud aruandeid (Lepingu lisa 2 alusel); 5.1.2. muudatusi rahastamisvahendi investeerimisstrateegia täpsustavates tingimustes, mis on teostatud alates Lepingu algusest (esimesel lepinguaastal) või viimasest jooksvast hindamisest; 5.1.3. teadaolevat parimat praktikat. Rahastamisvahendi jooksev hindamine vastavalt kehtiva eelhindamise juhistele ja Poolte kokkuleppele (aruandlus riigisiseseks kasutamiseks) Jooksev hindamine toimumise kuupäev Osapool Nimi Amet MKM Rahastamisvahendi rakendaja MKM Kehtivas Vahend Jooksva Metodoloogia / Otsuse eelhindamises turutõrke hindamise allikad, millele projekt: kirjeldatud leevendamiseks (…/…) tulem toetub: turutõrge tulem. Lepingust ja ex Vahend tõrke Jooksva Metodoloogia / Otsuse antest sõltumatud leevendamiseks hindamise allikad, millele projekt: tõrked tulem toetub: 20 (…/…) tulem. 21 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel 15.12.2015. a sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004 Lisa 4 Rahastamisvahendit rakendava asutuse (KredEx) valiku kriteeriumid rahastamislepingu esialgsel sõlmimisel vastavalt EL määruse nr 480/2014 art 77 1. Üldsätted Käesolevaga sätestatakse laenude, käenduste ning omakapitali investeeringute vastavus määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud miinimumnõuetele ning kriteeriumitele. 2. Õigus teha Euroopa Liidu ja liikmesriigi õiguses asjakohaseid rakendustoiminguid 2.1 Rahastamisvahendi rakendaja eesmärk on luua kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise abil võimalusi ettevõtluse ning ekspordi arenguks, kui pole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt. 2.2 Rahastamisvahendi rakendaja asutajaõigusi teostab ettevõtlusminister ning rahastamisvahendi rakendaja õigused toetada ettevõtlust eelnevas nimetatud teenuste abil tulenevad järgnevast: 2.2.1 ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus § 4 ja § 7; 2.2.2 perioodi 2014 –2020 struktuuritoetuste seadus. 3. Piisav majanduslik ja rahaline elujõulisus 3.1 Rahaliste vahendite piisavuse nõue 3.1.1 Rahastamisvahendi rakendajal peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta kehtivate tagatislepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Rahastamisvahendi rakendaja vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised. Tehnilised eraldised on kehtivatest tagatislepingutest tulenevate ja tulevikus rahastamisvahendi rakendaja poolt potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete katteks arvestatud kohustuste summa, mille põhimõtted ja arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3.1.2 Seisuga 31.12.2013. a vastavad tehnilised eraldised seadusega kehtestatud miinimummääradele, moodustades kehtivast portfellist ja pakkumustest ettevõtlusvaldkonnas 1%. Maksimaalsest tagatiskohustusest moodustasid tehnilised eraldised kokku ettevõtlusvaldkonnas 4,58%. 7 Valikukriteeriumide täitmine lepingu sõlmimise hetkel. EL regulatsiooni nr 480/2014 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud miinimumnõuete ning kriteeriumide toitmine on tagatud igal ajahetkel. 22 3.1.3 Omavahendite minimaalne suurus ettevõtluslaenude tagamisel on 10% kehtivate tagatiste põhiväärtustest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2014. a on nimetatud kriteerium täidetud. 3.1.4 Seisuga 31.12.2014. a oli rahastamisvahendi rakendaja bilansimaht 176 529 tuh EUR, laenunõuded 69 907 tuh EUR, tehnilised eraldised 6 459 tuh EUR, sihtkapital 72 999 tuh EUR ja bilansivälised kohustused (tagatisportfell) 168 271 tuh EUR. 3.2 Laenude tagamise isetasuvuse nõue 3.2.1 Rahastamisvahendi rakendaja peab oma laenude tagamise alase tegevuse korraldamisel tagama laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel ning tagamislepingutest tulenevate kohustuste varadega kaetuse igal hetkel. 3.2.2 Alates asutamisest 2000. aastal on rahastamisvahendi rakendaja teeninud kasumit kokku 6,2 mln eurot. 2014. aasta lõpu seisuga oli rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali 73,0 mln eurot, bilansimaht 176,5 mln eurot ning tagatisportfell kokku 168,3 mln eurot. Seega on rahastamisvahendi rakendaja tegevus olnud pikaajaliselt kasumlik, kulud alates algusaastast on kaetud saadud tuludega ning lepingutest tulenevad kohustused on kaetud varadega. 3.3 Majandusliku tegevuse reguleeritus 3.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel. 3.3.2 Riigieelarves toetusteks ettenähtud rahasummat ning riiklikke arengukavasid ja – strateegiaid arvestades otsustab ettevõtlusminister, millist liiki toetusi eelarveaastal antakse. 3.3.3 Jõusolevate tagatislepingute kogusumma ei või ühelgi hetkel ületada ettevõtluslaenude puhul 160 mln eurot. Rahastamisvahendi rakendaja maksimaalne krediidirisk ühe ettevõtja või seotud ettevõtjate grupi kohta, samuti ühe majandusharu ettevõtjate suhtes, määratletakse rahastamisvahendi rakendaja krediidiriskide juhtimise korraga. Nimetatud kord kinnitab ka vastavad otsustuspädevused. 3.3.4 Kui omavahendeid on ühes sihtfondis omavahendite normatiiviga ettenähtust vähem, ei või rahastamisvahendi rakendaja vastavast sihtfondist uusi tagatisi anda. Omavahendite taastamise otsustab Vabariigi Valitsus. 3.3.5 Rahastamisvahendi rakendaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile viimase poolt määratud tähtajaks auditeeritud aruande antud tagatiste, tagatislepingute alusel väljamakstud summade ja tehniliste eraldiste kohta. 3.3.6 Investeerimistegevuses lähtub rahastamisvahendi rakendaja seaduses sätestatud riskide maandamise normatiividest. 4. Piisav võimekus rahastamisvahendi rakendamiseks, kaasaarvatud organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik, mis annab korraldusasutusele vajaliku kindlustunde 23 4.1 Kuigi rahastamisvahendi rakendaja on asutatud riigi poolt ning riik teostab tema tegevuse üle kontrolli läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, on rahastamisvahendi rakendaja oma otsustes iseseisev. Rahastamisvahendi rakendaja ei ole kasumit taotlev organisatsioon ning lähtub oma tegevuses kahest peamisest põhialusest – riiklikust tagatisest ja isetasuvuse põhimõttest. Kui vaatamata konservatiivsele riskide juhtimisele ning piisava kapitali olemasolule ei suuda rahastamisvahendi rakendaja siiski käendustest ja tagatistest tulenevaid kohustusi täita, täidab seaduste kohaselt vastavad kohustused riik, tasudes nõuded otse käenduste või tagatiste saajatele või kandes täiendavaid vahendeid rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali. Seadustega on paika pandud riskide maandamiseks sätestatud omakapitali normatiivid ning piirangud investeerimistegevusele. 4.2 Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik 4.2.1 Rahastamisvahendi rakendajal on nii nõukogu kui ka juhatus. 4.2.2 Rahastamisvahendi rakendaja juhatuse ülesandeks on juhtida rahastamisvahendi rakendaja igapäevast tegevust, tagades nõukogu otsuste elluviimise ja vastutades nende täitmise eest. Nõukogu peamiseks ülesandeks on rahastamisvahendi rakendaja tegevust puuduvate strateegiliste otsuste langetamine ning tegevuse seisukohalt olulisimate dokumentide (eelarve, strateegia, tegevuse eesmärgid, riskide haldamine, krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtted) kinnitamine ja muutmine. Samuti on nõukogu heakskiit vajalik kõikide projektide puhul, kus rahastamisvahendi rakendaja antud tagatise, käenduse või laenu kogusumma ületab 1 miljonit eurot ühe ettevõtte kohta. 4.2.3 Põhikirja järgi on rahastamisvahendi rakendaja nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindaja. 4.2.4 01.06.2018 seisuga on nõukogu liikmeteks8: Merike Saks – nõukogu esimees, Rahandusministeeriumi kantsler; Raivo Rand – nõukogu aseesimees, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees; Kaido Padar – nõukogu liige, AS Eesti Talleks juhatuse esimees Pille Parind-Nisula – nõukogu liige, Aon Baltic Eesti filiaali juhataja Priit Värk – nõukogu liige, Paide linnapea 4.2.5 Käendustaotluste ja laenude menetlemises osalevad struktuuriüksused on büroo, ettevõtlusosakond, finantsosakond ja riskiosakond: 4.2.5.1 büroo vormistab nii finantskomitee kui ka nõukogu otsused ning korraldab dokumentide digitaalse allkirjastamise ning registreerimise dokumendihalduse süsteemis; 8 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu liikmete info on kättesaadav asutuse kodulehel. 24 4.2.5.2 ettevõtlusdivisjon konsulteerib ja menetleb laenutaotlusi, teostab täielikku kontrolli ja laenude järelvalvet ja VTA-ga seotud toiminguid ning koostab maksegraafikuid; 4.2.5.3 finantsosakond teostab laenude väljamakseid, koostab arveid ning edastab infot tähtajaks laekumata maksete kohta; 4.2.5.4 riskiosakond teostab juriidilist- ja riskianalüüsi. 4.2.6 Rahastamisvahendi rakendaja koosseisus töötab 35 inimest, neist kümme omavad üle kümneaastast tööstaaži. Üks personalipoliitika olulisemaid tegevusi on koolitustegevus, mille kaudu tagatakse ameti-, juhtimis- ja meeskonnatööalaste teadmiste andmine. Samuti on olulisel kohal kogemuste vahetus, mille eesmärk on kontaktide loomine ning hoidmine teiste riikide organisatsioonidega rakendamaks saadud teadmisi rahastamisvahendi rakendaja eesmärkide saavutamiseks. 4.3 Laenude ja käenduste väljastamise kord 4.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja rakendab laenude ja käenduste väljastamisel ettevõtjate hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid lähtudes ettevõtte riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse arvesse laenusaaja majanduslikku korda, krediidivõimelisust, tagatise väärtust ja realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees. 4.3.2 Käenduse ja laenu väljastamise aluseks on laenuanalüüs, mis on suunatud eelkõige laenutaotleja krediidivõimelisuse konservatiivsele hindamisele ning tugineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsil võttes arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimakse tõenäosust. 4.3.3 Laenu ja käenduse väljastamise otsuse võib teha vaid selleks pädev sihtorgan vastavalt järgmistele otsustuspädevustele: 4.3.3.1 juhatuse pädevuses on rahastamisvahendi rakendaja poolt väljastatud laenu või käenduskohustuse otsused summades kuni 100 000 eurot. Kui rahastamisvahendi rakendaja käenduskohustus põhineb krediidiasutusega kokkulepitud kahjude proportsionaalsel jagamisel on juhatuse pädevuses otsused rahastamisvahendi rakendajale käenduskohustuse võtmiseks kuni 520 000 eurot; 4.3.3.2 finantskomitee pädevuses on otsused summades kuni 600 000 eurot tingimusel, et finantskomitee otsuste tegemisel osalevad vähemalt kolm finantskomitee põhiliiget või kaks finantskomitee põhiliiget ja üks asendusliige; 4.3.3.3 laiendatud finantskomitee pädevuses on otsused, kus rahastamisvahendi rakendaja poolt väljastatav laen või käenduskohustus on kuni 1 000 000 eurot. Enam kui 1 000 000 euro suuruse laenu või käenduskohustuse väljastamine eeldab nõukogu heakskiitu. 5. Tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi olemasolu 5.1 Sisekontrollisüsteemi erapooletuse ja tõhususe tagamiseks valitakse siseauditi teenuse osutaja riigihankega. 25 5.2 Alates 2009. aastast on rahastamisvahendi rakendaja siseauditi läbiviijaks Ernst & Young Baltic AS. Seni on aruanded kinnitatud eranditult märkusteta. Alates 2015. aastast on sihtasutuse siseaudiitor KPMG. 5.3 Lisaks kontrollitakse ja auditeeritakse rahastamisvahendi rakendajat Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt. 5.4 Rahastamisvahendi rakendaja enda riskijuhtimise põhimõtted, millest sisekontrollisüsteem lähtub, on järgmised: võetav risk ja saadav tasu on omavahel vastavuses, riskid on piisavalt hajutatud, üksiku riskiga kaasnev kahju ei ole kapitaliga võrreldes liiga suur, kogu edasikindlustamata risk on kaetud piisava kapitaliga ja eraldistega. 6. Raamatupidamissüsteemi kasutamine 6.1 Tehingute kirjendamiseks kasutatakse raamatupidamistarkvara SAF. Varukoopiaid raamatupidamistarkvara andmetest tehakse vastavalt „Varukoopiate tegemise korrale“. Andmebaasi säilitatakse 10 aastat. Seega on tagatud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus § 35 lõikes 2 toodud dokumentide säilitamise nõue. Finants- ja muude aruannete koostamiseks kasutatakse lisaks SAF-le analüüsitarkvara QlikView. 6.2 Rahastamisvahendi rakendaja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seadusest, EV Raamatupidamise Toimkonna otsusest, heast raamatupidamistavast ning oma põhikirjast. 6.3 Tulenevalt rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjast nr 56-üld 20.06.2012 „Raamatupidamise sise-eeskirjad“ ja rahastamisvahendi rakendaja põhikirjast peetakse erinevate tegevusvaldkondade (ekspordi, elamumajanduse ja ettevõtluse) tulude, kulude, reservide ja tehniliste eraldiste moodustamise üle eraldi arvestust. Tegevuste analoogiast lähtudes tuleb võimaluste piires järgida krediidiasutuste ja kindlustusandjate raamatupidamise korraldamise nõudeid. 6.4 Struktuuritoetuste väljamaksetaotlused sisestatakse SFOS-i andmebaasi ning väljamaksed teostatakse Riigikassa poolt peale nende aktsepteerimist makseasutuse (Rahandusministeerium) poolt. Kannetele lisatakse vastava programmi või taotlusvooru tähis ning võimalusel kajastatakse summasid selleks eraldi loodud raamatupidamise kontol. Nõuded on bilansivälised. 6.5 Riigieelarveliste toetuste eraldamisel kantakse vahendid rahastamisvahendi rakendaja pangakontole ning väljamakse teostatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt. Nõuded on bilansivälised. 7. Nõusolek kontrollide teostamiseks ja auditeerimiseks 7.1 Tulenevalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus §-st 11 peab rahastamisvahendi rakendaja võimaldama kontrollide ja auditite teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isiku(te)l esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu andmetele ja dokumentidele. 7.2 Eelnimetatud seaduse § 24 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama ja tagama, et audiitoril ja kontrollijal on võimalik viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma audiitorile ja kontrollijale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi 26 ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid. 8. Finantsvahendajate või lõppsaajate (olukorra kohaselt) väljaselgitamise ja hindamise metoodika töökindlus ning usaldusväärsus 8.1 Riikliku tagatise saajaks võib olla ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus (või selle konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus), kes ise või kelle filiaal on kantud Eesti äriregistrisse. 8.2 Rahastamisvahendi rakendaja peab laenude ja käenduste jälgimiseks rakendama sihtgruppide hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid lähtudes ettevõtte riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse arvesse laenusaaja majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust, tagatiste väärtust ja realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees. 8.3 Vastavalt kliendihalduri poolt teostatavale riskianalüüsile (maatriksstruktuur, kus ettevõtte skoor kujuneb tema individuaalsete riskikriteeriumite näitajate väärtuste alusel) klassifitseeritakse laenusaaja sobivasse riskikategooriasse. Riskikategooriad on tähistatud tähtedega B (riskihinde skoor 100…86) kuni G (riskihinde skoor < 40). 8.4 Tasude määramisel lähtutakse ettevõtjate klassifitseerimisest ja igale kategooriale määratud miinimummääradest. 8.5 Ettevõtjate klassifitseerimise sagedus käenduste ja nõuete haldamisel sõltub laenu suurusest, laenuinstrumendist, ettevõtjale omistatud riskikategooriast ja sellest, kui olulist mõju omab või riski kujutab käendus või nõue rahastamisvahendi rakendajale tervikuna. 8.6 Analüüsimisel lähtutakse nn nelja silma printsiibist, mille kohaselt käenduse taotluse esitluse vaatab läbi ja allkirjastab koostajale lisaks teine sama ja sõltumatu divisjoni töötaja. 8.7 Laenu ja käenduse andmise otsuse võib teha vaid selleks rahastamisvahendi rakendajaasutuse organ. Otsustuspädevused on paika pandud lähtuvalt väljastatava laenu või käenduskohustuse summast. Juhatus annab nõukogule regulaarselt aru finantskomitee vastavate otsuste kohta. 8.8 Rahastamisvahendi rakendaja poolt antud laene jälgitakse pidevalt hindamaks laenusaaja majanduslikku olukorda, samuti tagatise neto realiseerimismaksumust jm olulisi riske, mis võivad mõjutada laenusaaja krediidivõimelisust. Vastavad protseduurireeglid (sh nõuete ja käenduste hindamiseks ja kuludesse kandmiseks) kinnitatakse juhatuse poolt ning nende eesmärk on tagada struktuuriüksuste koostöö, jälgimise järjepidevus ning metoodika töökindlus ja usaldusväärsus. 9. Rahastamisvahendi rakendamise haldustasude suurus ning nende arvutamiseks kavandatav metoodika 27 Rahastamisvahendi rakendaja lähtub oma tegevuses põhimõttest, mille kohaselt teenitud tuluga käendustasudest ning intressi- ja investeerimistuludest kaetakse kahjud ja haldustasud, kuid mitte suuremas ulatuses kui on sätestatud Lepingus. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab tegevuspõhist kuluarvestust. 10. Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused, kaasa arvatud hinnakujundus 10.1 Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused ning hinnakujundus (käendustasu, laenuintress, lepingutasu) on sätestatud rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjaga nr 215-üld 11.12.2014, „Ettevõtluslaenude krediidiriskide hindamise ja laenuintresside, käendustasude ning lepingutasude määramise juhend“ või seda uuendava käskkirjaga. 10.2 Riikliku tagamise sihtgrupid ning tagatiste ja tagatislepingute üldised põhimõtted on sätestatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses. 10.3 Laenukäenduste ja otselaenude menetlemise ja väljastamisega seotud protseduurid on reguleeritud rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjadega nr 71-üld 19.07.2013 ja nr 21-üld 13.03.2015 või neid käskkirju uuendavate käskkirjadega. 11. Võimekus leida lisaks programmimaksetele teisi ressursse lõppsaajatesse investeerimiseks Ettevõtluse riikliku toetamise rahalised allikad on vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus § 2 eraldised riigieelarvest, ettevõtluse tugisüsteemi kuuluvate sihtasutuste omatulu ning muud vahendid. Eelkõige keskendutakse uutele ja senistele sihtgruppidele pakutavate olemasolevate teenuste arendamise ja uute teenuste pakkumisega programmimaksete ja –perioodi raames. 12. Võimekus tõendada hetke tegevusega võrreldes täiendavat tegevust 12.1 Täiendavalt käib aktiivne arendustöö ettevõtete ja elanike finantseerimisvõimaluste laiendamiseks. Seoses EL 2014–2020 programmeerimisperioodiga on kavas aastatel 2014–2020 suunata märkimisväärsed summad ettevõtluse toetamiseks mõeldud finantsinstrumentidesse, mille rakendajaks Eestis on KredEx. 12.2 EL-i vahendite abil on kavas täita ühtekuuluvusfondide rakenduskavas kirjeldatud eesmärgid ning olla valmis enam toetama eelkõige alustavaid ja innovaatilisi ettevõtteid. Loomisel on uus täiendav riskikapitali fondifond just alustavate ning varase faasi ettevõtete finantseerimiseks. 12.3 Võimalusel on kavas tõsta maksimaalse tagatise piiri ühe ettevõtte kohta, et eelkõige ekspordiga seotud projektide puhul oleks võimalik kasutada ka suuremaid tagatisi kui 2 mln eurot. 12.4 Kuna rahastamisvahendi rakendaja on loodud avalikust huvist lähtudes, siis on tema tegevuse märksõnaks innovatiivsus – muutuvatele vajadustele vastavad teenused. Teisest 28 küljest tegeletakse pidevalt Euroopa Komisjoni initsiatiivide raames pakutavate sobivate finantseerimis- ja nõustamisvõimaluste leidmisega. 13. Kui rahastamisvahendit rakendav asutus eraldab rahastamisvahendile oma finantsressursse või jagab riski, kavandatavad meetmed huvide kooskõlastamiseks ning võimalike huvide konfliktide leevendamiseks Rahastamisvahendi rakendajal ei ole plaanis omavahendeid täiendavalt kaasata.“. 29
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel