Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse1 vahel 15.12.2015. a sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004 muutmine 24.7-3/18-437-
2
Tallinnas, 28.01.2022
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus), mida esindab
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel,
ja
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis on käesoleva lepingu alusel määratud täitma elluviija
(edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid, mida esindab juhatuse liige Paul Kalle, kes
tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel,
tulenevalt asjaolust, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse vahel 15.12.2015. a sõlmitud rahastamisvahendi lepingut nr 1.1-8/15-
004 (mida on muudetud 21.12.2016. a lepinguga nr 1.1-8/16-004 ning 12.12.2018. a, jõustus
19.06.2018. a) (edaspidi ka Leping) on vaja õigusselguse huvides täpsustada ja seonduvalt uue
toote (regionaallaen) kehtestamisega läbi eelhindamise osalise uuendamise. Mille raames
tunnistatakse kehtetuks lepingu lisa 2. Põhjusel, et rahastamisvahendi seirearuande vormi sisu on
ajas muutuv ja esitatakse peale iga muudatust korraldusasutuse poolt uuesti. Lisaks, lisa 1 punktis
14 toodud stardikäenduse osa rakendatakse tagasiulatuvalt alates 19.06.2018. Lähtuvalt eeltoodust
lepitakse kokku, et:
1. Lepingu tekst ja lisad 1, 3 ja 4 asendatakse teksti ja lisadega alltoodud sõnastuses:
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registreerimisnumbriga 70003158, mis on
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014-2020) § 12 lõike 3 alusel
Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. a korraldusega nr 295 kinnitatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ alusel määratud täitma „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise
suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme 5.2
„Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ raames rakendusasutuse ülesandeid
(edaspidi rakendusasutus), mida esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes
tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel,
1
Kuni 04.01.2022 kandis sihtasutus ärinime SA KredEx.
1
ja
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikoodiga 90006012, mis on käesoleva lepingu
alusel määratud täitma elluviija (edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid ja vastab
Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 7 sätestatud kriteeriumitele,
mida esindab juhatuse liige Paul Kalle, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel,
mida edaspidi nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled, sõlmivad STS § 18 lõike 2 alusel käesoleva
rahastamisvahendi rakendamise lepingu ehk rahastamislepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu eesmärk, objekt ja üldised tingimused
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte õigusi ja kohustusi haldusülesande üleandmisel ja
täitmisel ning sätestab rahastamisvahendi rakendamise tingimused.
1.2. Lepingu objektiks on Lepingu lisa 4 alusel valitud rahastamisvahendi rakendajale
haldusülesande delegeerimine STS2014-2020 § 18 lõike 2 alusel ja vastavalt ettevõtluse
toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 4 lõike 2 alusel kehtestatud
määrusele.
1.3. Haldusülesandeks on saavutada Lepingu lisas 1 kirjeldatud investeerimisstrateegia (edaspidi
investeerimisstrateegia) eesmärgid.
1.4. Pooled lepivad kokku, et rahastamisvahendi rakendaja juhindub haldusülesande täitmisel
eesmärgist saavutada Lepingu kehtivuse perioodil meetme „Kapitali ja krediidikindlustuse
kättesaadavuse parandamine“ tegevusele „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse
väljastamine“ meetmete nimekirjas seatud väljundnäitajate sihttasemed, mis on sätestatud
investeerimisstrateegia punktis 6.
1.5. Lepingu eelarve on sätestatud Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. a korralduses nr 295
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“2, mis tasutakse 100% Lepingu
sätetele tuginedes Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Lepingu eelarvet saab rahastamisvahendi rakendaja kasutada kuni 31.12.2023. a.
1.6. Pooled juhinduvad Lepingu objektiks oleva haldusülesande delegeerimisel ja täitmisel
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus),
Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 480/2014 (edaspidi delegeeritud määrus),
Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 821/2014 (edaspidi rakendusmäärus), STS2014-2020-
st, selle alusel antud õigusaktidest ja muudest asjakohastest õigusaktidest ning Lepingust.
1.7. Rahastamisvahendite rakendamine toimub vastavalt ühissätete määruse artikli 38 lõike 1
punktile b, lõike 3 punktile b ja lõike 4 punkti b alapunktile iii.
1.8. STS2014-2020 §-s 8 sätestatud rakendusüksuse ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse
kinnitatud meetmete nimekirjas määratud asutus.
2
Leitav: https://www.rtk.ee/meetmete-nimekiri . Vt meetmete nimekiri, meetme tegevuse nr 5.2.1, 23.12.2021 jõustunud
redaktsiooni kohaselt on eelarve 52 000 000 eurot
2
2. Rahastamisvahendi rakendaja õigused ja kohustused
2.1. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus:
2.1.1. teha rakendusasutusele põhjendatud ettepanekuid Lepingu või selle lisade muutmise kohta;
2.1.2. kaasata investeerimisstrateegia ja äriplaani (Lepingu lisa 1, osa III) elluviimisel riikliku
tagatise saaja, kes vastavad ETS § 7 lõikes 2 märgitud tingimustele;
2.1.3. saada rakendusasutuselt rahalised vahendid haldusülesande täitmiseks.
2.2. Rahastamisvahendi rakendajal on kohustus:
2.2.1. viia korrektselt ellu investeerimisstrateegiat ja äriplaani ning kasutada saadud vahendeid
sihtotstarbeliselt;
2.2.2. järgida Lepingus sätestatud kohustusi ja tegutseda kooskõlas usaldusväärse
finantsjuhtimise põhimõtetega ning teha seeläbi kõik endast olenev
investeerimisstrateegias ja äriplaanis seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks ning
rahastamisvahendi rakendamiseks eraldatud vahendite säilitamiseks võimalikult suures
mahus;
2.2.3. tagada aruandluse teostamine vastavalt Lepingu punktile 4;
2.2.4. esitada rakendusüksusele maksetaotlused ja pärast viimast maksetaotlust kuluaruande ning
nende menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni tähtaegselt;
2.2.5. tagada Lepingu eesmärkide tulemuslikuks elluviimiseks vajaliku personali olemasolu ja
nende tehniline varustatus;
2.2.6. tagada arvepidamine Lepingu alusel eraldatud varade ja kohustuste, tulude ja kulude üle
ning nende selge eristatavus muudest varadest, kohustustest ning tuludest ja kuludest, sh
pakutavate toodete lõikes;
2.2.7. näidata investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel, et tegemist on struktuuritoetusega,
kasutades selleks nõutud sümboolikat;
2.2.8. riigiabi andmisel tagada, et rahastamisvahendi rakendamine toimub vastavalt riigiabi
reeglitele;
2.2.9. lubada teostada STS2014-2020 peatüki 3 jagu 11 alusel kontrolle ja järelevalvet Lepingu
täitmise üle;
2.2.10. tagada tagatisvara realiseerimine võimalikult maksimaalselt ja mõistlike kuludega,
delegeerides realiseerimise ülesande vajadusel koostööpartneritele;
2.2.11. käenduste puhul kordaja(te) (defineeritud Lepingu lisa 1 punktis 10) muutmisel esitada
rakendusasutusele arvestuskäik ja kirjalik selgitus ning rakendusasutuse nõudmisel
korrigeerida kordaja arvestust;
2.2.12. täita teisi Lepingus sätestatud kohustusi.
3
3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
3.1. Rakendusasutusel on õigus:
3.1.1. teha ettepanekuid Lepingu ja selle lisade muutmise kohta;
3.1.2. saada rahastamisvahendi rakendajalt informatsiooni tema tegevuse kohta;
3.1.3. kinnitada finantsinstrumentide kordajate muudatus, küsides vajadusel nõu või hinnangut
kolmandalt isikult;
3.1.4. juhtida rahastamisvahendi rakendaja tähelepanu Lepingu täitmisel esinevatele puudustele,
ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku
tähtaja.
3.2. Rakendusasutusel on kohustus:
3.2.1. teostada haldusjärelevalvet Lepingu täitmise üle;
3.2.2. arvestada valdkondliku komisjoni ja seirekomisjoni arvamusi Lepingu muutmise
ettepanekute kohta;
3.2.3. edastada info muudetud finantsinstrumentide kordajatest koheselt rakendusüksusele;
3.2.4. lubada teostada STS2014-2020 peatüki 3 jagu 11 alusel kontrolle ja järelevalvet Lepingu
täitmise üle.
4. Seire ja aruandlus
4.1. Rahastamisvahendi rakendaja koostab ja esitab elektrooniliselt rakendusasutusele ja
rakendusüksusele rakendusmääruse lisas nr 1 esitatud vormil (edaspidi seirevorm) aruande
seisuga 30. juuni sama aasta 30. augustiks ja seisuga 31. detsember järgmise aasta 15.
veebruariks.
4.2. Rahastamisvahendi rakendaja koostab kogu rakendamise perioodi kohta lõpparuande
vastavalt seirevormile ning esitab selle rakendusasutusele ja rakendusüksusele pooleteise
kuu jooksul pärast rahastamisvahendi rakendamise lõppemist.
4.3. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt
täiendavaid selgitusi esitatud aruannete kohta.
4.4. Vähemalt kord kalendriaastas teostavad Pooled rahastamisvahendi rakendamise jooksva
hindamise (Lepingu lisa 3).
4.5. Korralise jooksva hindamise teostavad Pooled aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks.
Erakorraline jooksev hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele, ent mitte tihemini kui kord
kvartalis.
4.6. Pooled kasutavad jooksva hindamise tulemusi vajadusel rahastamisvahendi rakendaja
täpsustavate tingimuste muutmiseks, eelhindamise ajakohastamiseks Lepingu sätetele
tuginedes, Lepingu muutmiseks, uue eelhindamise läbiviimiseks või korraldamiseks või
muul asjakohasel viisil.
4.7. Rakendusasutus esitab rahastamisvahendi iga-aastase jooksva hindamise tulemused
ühtekuuluvuspoliitika prioriteetse suuna 5 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete
4
arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” valdkondlikule komisjonile
arvamuse avaldamiseks ja rakendusüksusele teadmiseks.
4.8. Rakendusasutusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt taasesitamist võimaldaval
kujul teavet ja aruandlust, mis ei kajastu poolaasta- ja aastaaruannetes, ent mis tulenevalt
STS2014-2020-st või EL õigusaktidest seondub rakendusasutuse kohustustega
struktuurivahendite rakendamisel.
5. Eelhindamise ajakohastamine
5.1. Juhul kui Lepingu rakendamise käigus selgub, et kehtiva eelhindamisega tuvastatud
turutõrgetes on toimunud muutus või investeerimisstrateegias seatud eesmärgi
saavutamiseks on vajalik muuta äriplaani või selle üksikut osa selliselt, et see väljub
varasemalt eelhinnatud ulatusest ja sisust, otsustavad Pooled, kas eelhindamine vajab
terviklikku või osalist ajakohastamist.
5.2. Vastavalt STS2014-2020 § 18 lõikele 1 viib läbi või korraldab eelhindamise või selle osa(de)
uuendamise rakendusasutus. Lähtudes eelhindamise lõpparuande peatükist 10 ning jooksva
hindamise tulemustest arvestab rakendusasutus eelhindamise uuendamise juures
rahastamisvahendi rakendaja arvamusega.
5.3. Eelhindamise üksiku komponendi uuendamine, mis ei mõjuta Lepingu lisas 1 punktides 3–
13 kirjeldatud investeerimisstrateegiat ega Lepingu punktis 1 seatud eesmärke, toimub
Lepingu lisas 1 punktides 18–19 kirjeldatud protsessi alusel.
6. Auditeerimine ja kontroll
6.1. Rahastamisvahendi rakendajal on kohustus võimaldada kontrolli ja järelevalve teostamist,
sealhulgas anda audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik investeerimisstrateegia ja
äriplaani elluviimisega seotud andmed ja dokumendid STS2014-2020 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
6.2. Vastavalt STS2014-2020 § 18 lõikele 3 teeb Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet
rakendusasutus.
6.3. Vastavalt STS2014-2020 § 8 ja § 41 lõikele 2 teostab rahastamisvahendi rakendamise
kontrolli rakendusüksus.
6.4. Vastavalt STS2014-2020 § 11 teostab rahastamisvahendi rakendamise auditit auditeeriv
asutus.
6.5. Vastavalt STS2014-2020 § 41 teostavad rahastamisvahendi rakendamise kontrolli
korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus.
7. Maksete tegemine rahastamisvahendisse
7.1. Makseid rahastamisvahendisse taotleb rahastamisvahendi rakendaja rakendusüksuselt
maksetaotluse alusel rakendusüksuse etteantud vormil.
7.2. Rahastamisvahendisse tehtava makse suurus maksetaotlusel ei tohi ületada 25% Lepingu
mahust.
5
7.2.1. Maksetaotluste esitamise tingimused:
7.2.1.1. teist makset rahastamisvahendisse võib rakendaja taotleda tingimusel, et vähemalt 60%
esimesest makse summast on kulutatud abikõlblikult vastavalt Lepingu punktile 8;
7.2.1.2. kolmandat ja järgnevaid makseid võib rakendaja taotleda tingimusel, et vähemalt 85%
eelmiste maksete kogusummast on kulutatud abikõlblikult vastavalt Lepingu punktile 8;
7.2.1.3. igas maksetaotluses tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse siiani makstud kogusumma
ja vastavalt Lepingu punktile 8 tekkinud abikõlblike kulude maht iga rahastamisvahendist
pakutava toote lõikes.
7.3. Rahastamisvahendi lõppemisel esitab rahastamisvahendi rakendaja kuluaruande väljamakse
taotlusega samal vormil. Aruanne esitatakse pärast rahastamisvahendi eelarve kasutamise
lõppemist, kuid mitte hiljem kui 17.01.2024. a. Kuluaruanne sisaldab ülevaadet iga
rahastamisvahendi pakutud toote lõikes tekkinud kuludest, sh Lepingu punktile 8 vastavatest
abikõlblikest kuludest.
7.4. Rahastamisvahendi rakendaja tagastab rakendusüksusele 31.12.2023. a seisuga kasutamata
eelarvevahendid, mis ei ole abikõlblikud Lepingu punkti 8 kohaselt, hiljemalt 15.03.2024. a.
7.5. Maksetaotluste ja kuluaruande menetlemisel järgib rakendusüksus Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ § 12 lõikes 1 nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise
rakendajale olles veendunud kulude abikõlblikkuses lähtuvalt Lepingu punktist 8.
8. Abikõlblikud kulud
8.1. Abikõlblikud kulud ühissätete määruse artikli 2 punkti 12 mõistes lõppsaaja tasandil on
kulud, mis on tekkinud kooskõlas Lepingu, kohalduvate ühissätete määruse tingimuste ja
muude asjaomaste Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse sätetega, sh riigiabi eeskirjadega.
9. Kohustustega katmata eelarvevahendite investeerimine ja kasutamine
9.1. Rahastamisvahendi rakendajal on vastavalt ühissätete määruse artikli 43 lõikele 1 ja 2 õigus
seda osa Lepingu alusel saadud vahenditest, mis on kohustustega katmata, tähtajaliselt
investeerida. Rahastamisvahendi rakendaja hoiab kohustustega katmata vahendeid
riigikassas.
9.2. Kui Poolte volitatud esindajad lepivad kohustustega katmata vahendite investeerimises
kokku teisiti kui Lepingu punktis 9.1, kohustub rahastamisvahendi rakendaja investeerimisel
lähtuma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest.
9.3. Rahastamisvahendi rakendaja kohustub:
9.3.1. investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid edasi investeerima sama või
muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas Lepingu eesmärkidega;
9.3.2. pidama teenitud intresside ja muude tulude kohta eraldi arvestust;
9.3.3. esitama aruande rakendusasutusele Lepingu punkti 4.1 kohaselt;
6
9.3.4. andma Lepingu punktis 4.1 sätestatud tähtaegadel rakendusasutusele aru teenitud
intresside ja muu tulu kohta, kasutades selleks rakendusasutuse etteantud vormi.
9.4. Juhul kui 2023. aasta 31. detsembri seisuga ei ole investeeringutelt teenitud intresse või muid
tulusid sihtotstarbeliselt kasutatud, tuleb kasutamata intresside või muude tulude summa
abikõlblikest kuludest maha arvata.
10. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti
kasutamine
10.1. Vastavalt ühissätete määruse artikli 44 lõikele 1 on rahastamisvahendi rakendajal
tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamisel kuni 2023. aasta
31. detsembrini järgnevad õigused ja kohustused:
10.1.1. hüvitada rahastamisvahendi rakendajale rahastamisvahendi rakendamisel tekkinud
halduskulud;
10.1.2. teostada edasisi investeeringuid sama või muu rahastamisvahendi kaudu, kui see on
kooskõlas Lepingu eesmärkidega, arvestades, et edasiste investeeringutena on
abikõlblikud Lepingu punktis 8 sätestatud kulud;
10.1.3. hüvitada seoses edasiste investeeringutega tekkinud halduskulud vastavalt Lepingu
punktile 11.
10.2. Rahastamisvahendi rakendaja peab arvestust rahastamisvahendisse tagasilaekunud ja
kohustuste alt vabanenud vahendite üle.
10.3. Rahastamisvahendi rakendaja lõpetab alates 01.01.2024. a rahastamisvahendi väljastamise
ning hakkab tagasilaekuvaid vahendeid või kohustuste alt vabanevaid vahendeid
rakendusüksusele tagasi kandma kui Vabariigi Valitsus ei ole tulenevalt STS2014-2020 §
19 lõikest 2 otsustanud teisiti. Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisel juhinduvad Pooled
nimetatust ning vajadusel muudavad Lepingut.
11. Rahastamisvahendi rakendamise arvepidamine ja kulud
11.1. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab perioodi 2014–2020 struktuurifondide vahendite
elluviimisel tekkiva halduskulu hüvitamiseks ühissätete määruse artikli 44 lõikes 1
nimetatud vahendeid tulenevalt sama artikli punktist c, millele delegeeritud määruse artiklis
13 sätestatud piirmäärad ei rakendu.
11.2. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab Lepingu punktis 2.2.6 ette nähtud tingimuste
täitmiseks vähemalt projektikoodi.
11.3. Rahastamisvahendi rakendamiseks Lepingu raames hüvitatav halduskulude kogumahu
ülempiir on 10% Lepingu punktis 1.5. toodud Lepingu eelarvest.
11.4. Rahastamisvahendi rakendamisel hüvitatakse halduskuludena proportsioon
rahastamisvahendi rakendaja ettevõtlusvaldkonna kuludest, täpsem halduskulude arvutamise
metoodika on kirjeldatud Lepingu punktis 4.1 välja toodud aruannete lisas.
7
11.5. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele rahastamisvahendi rakendamisel
tekkinud halduskulude aruande iga aasta ning poolaasta vastavalt Lepingu punktides 4.2 ja
4.4 sätestatud tähtaegadel rakendusasutuse etteantud vormil.
11.6. Rahastamisvahendi rakendamisel Lepingu raames hüvitatud halduskulusid ei käsitleta
ühissätete määruse artikkel 44 lõikes 1 nimetatud sulgemisel abikõlblikuks loetavaks
vahendiks.
11.7. Halduskulusid hüvitatakse vaid tagasilaekuvatest vahenditest. Vastavalt Lepingu punktile
10.1.1 tekkinud halduskulude võrra vähendatud tagasilaekuvate vahendite summa
suunatakse tagasi rahastamisvahendisse vastavalt Lepingu punktile 10.
11.8. Juhul kui ühissätete määruse artikkel 44 lõikes 1 nimetatud vahenditest ei piisa tekkinud
halduskulude katmiseks, tuleb rahastamisvahendi rakendajal rahastamisvahendi
haldamisega seotud kulud katta omavahenditest. Kui kulude katmine omavahenditest
ohustab rahastamisvahendi rakendajale kohaldatud isetasuvuse printsiipi, tuleb rakendada
Lepingu punkti 16.5.
12. Riigiabi ning välistatud tegevused ja ettevõtjad
12.1. Juhul, kui Lepingu rakendamisel antakse riigiabi, lähtutakse Euroopa Komisjoni määrusest
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (edaspidi VTA määrus), või seda asendavast
määrusest, ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. VKE puhul ei sisalda käendus abi
elementi, kui käenduse andmisel on täidetud Garantiide teatise (Euroopa Liidu Teataja C155,
20.6.2008 ) punktis 3.4 sätestatud tingimused. Laen sisaldab abi elementi, kui selle intress
on madalam kui turu intressimäärad toetuse andmise ajal. Turu intressimäära fikseerimisel
kohaldatakse Viitemäärade teatises (Euroopa Liidu Teataja C14, 19.1.2008 lk 6 ) sätestatut.
12.2. Vähese tähtsusega abi kava kehtestatakse rahastamisvahendi rakendaja juhatuse liikme
käskkirjaga. Kehtiv riigiabi või vähese tähtsusega abi kava esitatakse rakendusasutusele ja
rakendusüksusele koheselt teadmiseks.
12.3. Rahastamisvahendist ei toetata Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja
tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006, vastavalt artiklile 3:
12.3.1. tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;
12.3.2. investeeringuid vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad
direktiivi 2003/87/EÜ lisas I loetletud tegevusaladel;
12.3.3. tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;
12.3.4. raskustes olevaid ettevõtjaid, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 kohaldamisel ei
käsitata ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise raamistiku (ELT C 91 I, 20.3.2020)
või komisjoni määruste (EL) nr 1407/2013, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr
717/2014 kohast toetust, raskustes olevate ettevõtjatena;
8
12.3.5. investeeringuid lennujaamataristusse, välja arvatud juhul, kui need on seotud
keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud
lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks.
12.4. Rahastamisvahendit ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale.
12.5. Rahastamisvahendit ei kohaldata VTA määruse artiklis 1 nimetatud tegevustele.
13. Finantskorrektsioonid
13.1. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusasutus vastavalt STS2014-2020 §-dele 45–47.
13.2. Rakendusasutus algatab finantskorrektsiooni menetluse rakendusüksuse kirjaliku ettepaneku
alusel.
13.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014-2020 §-dele 48–49.
14. Dokumentide säilitamine
14.1. Kooskõlas ühissätete määruse artikli 40 lõikega 5 tagab rahastamisvahendi rakendaja, et
abikõlblikke kulusid tõendavaid dokumente säilitatakse võimaldamaks tõendada rahaliste
vahendite kasutamist ettenähtud otstarbel, kohaldatavate õigusaktide järgimist ning
programmist rahastamise kriteeriumide ja tingimuste täitmist.
14.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab vähese tähtsusega abi andmise puhul dokumentide
säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase vähese tähtsusega abi andmisest. Juhul, kui vähese
tähtsusega abi ei anta, tagab rahastamisvahendi rakendaja dokumentide säilitamise 10 aasta
jooksul alates laenu või tagatise andmise otsuse tegemisest rahastamisvahendi rakendaja
juures.
14.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et krediidiasutused säilitavad rahastamisvahendi
rakendamisega seonduvaid dokumente 10 aasta jooksul vastavalt Lepingu punktis 14.2
sätestatule.
15. Lepingu jõustumine ja tähtaeg
15.1. Käesolev muudatus jõustub Poolte poolt allakirjutamisest.
15.2. Leping kehtib kuni Poolte kohustuste täitmiseni
16. Lepingu muutmine ja lõpetamine
16.1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjalike kokkulepetena, mis on Lepingu
lahutamatu osa.
16.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema Poole poolt või Poolte
poolt kirjalikult määratud tähtajal.
9
16.3. Rakendusasutusel on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada või vastavalt haldusmenetluse
seadusele ühepoolselt muuta:
16.3.1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist,
arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid;
16.3.2. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingut või haldusülesande täitmist
reguleerivat muud õigusakti rikkunud, põhjustades olulise kahju kolmandale isikule
või tema varale;
16.3.3. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingust tulenevaid kohustusi jätnud täitmata
või täitnud mitte nõuete kohaselt ning ei lõpeta Lepingu rikkumist ka
rakendusasutuse poolt antud mõistliku tähtaja möödumisel;
16.3.4. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnud rakendusasutuse või rakendusüksuse
korralduse puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse täitmata.
16.4. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus nõuda Lepingu ennetähtaegset lõpetamist
rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise
korral. Sellisel juhul ei vastuta rahastamisvahendi rakendaja Lepingu eesmärgi saavutamata
jäämise eest, samuti Lepingus sätestatud rahastamisvahendi rakendaja kohustuste täitmata
jätmise eest, kui kohustuste täitmine rahastamisvahendi rakendaja poolt oli võimatu või
oluliselt takistatud kohustuste rikkumise tõttu rakendusasutuse poolt.
16.5. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada, kui Lepingu
punktis 11.3 nimetatud vahendid ei ole piisavad rakendamisega seotud kulude katmiseks
ning Pooled ei jõua muude lahendusteni.
16.6. Vajadus Lepingu muutmiseks võib muu hulgas tekkida kui:
16.6.1. jooksvale hindamisele (kirjeldatud Lepingu lisas 3), seirearuandele või muudele
allikatele tuginedes on tuvastatud oluline risk rahastamisvahendi eesmärkide
saavutamisel;
16.6.2. rakendusasutusele on teatavaks saanud asjaolud, mis tingivad muutusi
strateegilistes eesmärkides või Lepingu investeerimisstrateegia kohustuslikes
elementides (rakendamiskorra valik, pakutavad finantstooted, sihtrühm, (vajaduse
korral) kombineerimine toetustega) ning on aluseks Lepingu muutmisele.
16.7. Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva, v.a
Lepingu punkti 16.3.1 korral, mil etteteatamistähtaega ei kohaldata.
17. Vääramatu jõud
Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on
tingitud vääramatu jõuna kvalifitseerivatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida Pooled ei saanud
mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise
ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid,
kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju
tekitamine ja tagada võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste
täitmine.
10
18. Vaidluste lahendamine
18.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja
vaidlused kokkuleppel.
18.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus
kohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
19. Lepingu lisad:
19.1. Lisa 1. Äriplaan ja investeerimisstrateegia.
19.2. Lisa 3. Jooksva hindamise vormi näidis.
19.3. Lisa 4. Rahastamisvahendit rakendava asutuse valiku kriteeriumid vastavalt delegeeritud
määruse artiklile 7.
20. Poolte volitatud esindajad
20.1. Rakendusasutuse volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja
vastuvõtmisel on majandusarengu osakonna ekspert Andres Võrang, telefon 625 63906, e-
post
[email protected].
20.2. Rahastamisvahendi rakendaja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja
kontrollimisel on välisvahendite projektijuht Annelii Ausmees, telefon 667 4112, e-post
[email protected].
20.3. Rakendusasutuse volitatud esindajal on õigus esindada rakendusasutust kõikides Lepinguga
seotud küsimustes (sealhulgas investeerimisstrateegia ja äriplaani muutmine tulenevalt
ajakohastamise vajadusest), välja arvatud Lepingu põhiteksti muutmine ja Lepingu
ühepoolne lõpetamine.
Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele kirjalikult.
21. Poolte rekvisiidid ja allkirjad
RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
reg nr 70003158 Hobujaama 4
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 10151 Tallinn
11
Telefon: 625 6342 Telefon: 667 4100
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Paul Kalle
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse liige
12
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel 15.12.2015. a sõlmitud
lepingu nr 1.1-8/15-004
Lisa 1
Investeerimisstrateegia ja äriplaan
I Üldosa
1. ESIF fondidest finantsinstrumentidena tehtavad investeeringud on suunatud
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020 seatud eesmärkide saavutamiseks, mis
omakorda tulenevad ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 seatud eesmärkidest ja oodatavate
tulemuste saavutamise vajadusest.
2. ESIF fondide investeeringud rahastamisvahendisse on kaudselt suunatud ettevõtluse
kasvustrateegia katuseesmärgi „Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega
võrreldes 80%-ni“ alaeesmärkide „Eesti ettevõtjad on aktiivsed eksportijad“ ning „Eesti ettevõtted
toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ saavutamisse.
II Investeerimisstrateegia
3. ESIF fondide investeeringuid rahastamisvahendisse viiakse otseselt ellu ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetses suunas nr 5 „Väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ investeerimiseks
kavandatud prioriteedi „VKE-de kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja
rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine“ raames.
4. Rahastamisvahendit rakendatakse meetme „Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse
parandamine“ tegevusena „laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“, mille
sisuks on parendada kapitali kättesaadavust muude, samas investeerimisprioriteedis tehtavate
sekkumiste (sh. ambitsioonikate äriideede ja ärimudelite loomise toetamine, eksporditegevuse
hoogustamine) võimendamiseks.
5. Rahastamisvahendi kasutamise eesmärk eelnevalt viidatud investeerimisprioriteedis on
panustada tegevustesse, mis orienteerivad VKE-d kasvule ja ekspordile. Rahastamisvahendi
rakendamisel tagavad pooled, et sekkumine piirdub turutõrgete lahendamisega ega häiri mingil
moel tavapärast turukonkurentsi. Rahastamisvahendi rakendamine panustab järgmiste tulemuste
saavutamisse:
5.1. VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on aastaks 2023 kasvanud 31 500 euroni.
6. Rahastamisvahendi lepingu eesmärkide täitmist hinnatakse alljärgnevate näitajate alusel:
Rahastamisvahendi rakendamine panustab rakenduskava meetme 5.2 „Kapitali ja
krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ alameetme tegevuse 5.2.1 „Laenude, tagatiste ja
eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ väljundnäitajasse järgnevalt:
2023. a lõpuks laenu, tagatist ja ekspordi krediidikindlustust saanud ettevõtete arv: 5623
Loodud töökohtade arv: 0
3
Seatud eesmärkide saavutamisel lähtub rahastamisvahendi rakendaja Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 415
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lisas toodud siht- ja saavutusväärtustest.
13
7. Kapitali kättesaadavuse parandamiseks pakutakse meetme tegevusena järgmisi finantstooteid:
laenud ja käendused. Toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule või
lisandväärtuse kasvatamisele.
Mõisted
8. Laen Lepingu tähenduses on laenuandja vara või bilansiväline kohustus, mis tuleneb lepingust,
mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või
lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või
muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
9. Tagatis Lepingu tähenduses on riiklik tagatis (edaspidi tagatis) ettevõtluse toetamise ja
laenude riikliku tagamise seadus § 6 punkti 4 tähenduses.
10. Kordaja (multiplier) arvestatakse käendustoodete puhul delegeeritud määruse artikli 8 lõikele
(a) tuginedes järgnevalt: (1) käendustega tagatud laenusummade suhe (2) kogu
rahastamisvahendile eraldatud toetusesse, millega kaetakse uute laenude või teiste
riskijagamisinstrumentide oodatud ja ootamatud kahjud.
11. Võimendus e. võimendav mõju (leverage) väljendub finantsinstrumentide (laenud ja
käendused) puhul selles, et väljastatud struktuurivahendite kohta jõuab koos erasektori
panusega ettevõteteni kordades suurem finantseerimise maht.
12. Investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise tähtaeg on 2023. aasta 31. detsember.
13. Põhitingimused investeerimisstrateegia elluviimisel4.
Tingimused ühissätete määruse alusel
Rahastamisvahendi rakendaja valik Vastavalt delegeeritud määruse artiklile 7,
Lepingu Lisa 4
Pakutavad finantstooted Laenud ja käendused
Lõppsaajate sihtrühm VKE-d
Kavandatud kombineerimine toetuse vormis Ei ole kavandatud.
rahastamisega (vajaduse korral)
Laenutoodete üldtingimused Käendustoodete üldtingimused
Kordaja: ei kohaldu Kordaja: sõltub käendustootest, defineeritud
äriplaanis.
Osakaal rahastamisvahendi eelarvest: 40% Osakaal rahastamisvahendi eelarvest: 60%
Olemasolevad turutõrked: alustavatele Olemasolevad turutõrked: alustavatele
ettevõtetele pole pangalaenud ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad:
kättesaadavad: tagatised on ebapiisavad ja tagatised on ebapiisavad ja omafinantseerimise
omafinantseerimise suutlikkus madal;
suutlikkus madal; innovatsiooni (sh
innovatsiooni (sh tootearenduse ja
automatiseerimise) finantseerimine pankade tootearenduse ja automatiseerimise)
poolt puudulik; eksporditehingute finantseerimine pankade poolt puudulik;
finantseerimine piiratud; käibekapitali ja käibekapitali ja piisavate tagatiste puudumine
piisavate tagatiste puudumine VKE-del, VKE-del.
innovatsiooni puudulik rahastamine, sobiva
nõustamise puudumine.
4
Põhitingimuste muutmiseks tuleb muuta lepingut.
14
III Äriplaan
14. Turule sekkumise viisid ja rahastamisvahendist pakutavate toodete kirjeldus5.
Toode Kirjeldus
Laenukäendus
Probleem: VKE-del puuduvad piisavad tagatised laenu, liisingu või
pangagarantii saamiseks.
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab krediidi- või
finantseerimisasutusele riikliku tagatise kuni 80% laenu, liisingu või
pangagarantii summast.
Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes või kaaskirjas.
Kordaja: 6 kordne kordaja VKE-dele kättesaadavaks tehtud laenusummasse,
kui laenusumma on kuni 1 mln EUR. 1 mln EUR ja suuremate
laenusummade puhul on kordaja 4 korda VKE-dele kättesaadavaks
tehtud laenusummasse.
Prognoositav 6,7x
võimendus:
Tulemus: VKE-del ei ole tagatiste puudumine kasvule ja/või lisandväärtuse
kasvatamisele suunatud projektide ellu viimiseks laenu saamise
takistuseks.
Stardikäendus
Probleem Ettevõtte käivitamisel on takistuseks algkapitali puudumine ning
pangalaenu saamiseks puuduvad piisavad tagatised ja
tegutsemisajalugu.
Tegevus Rahastamisvahendi rakendaja annab laenu väljastajale ettevõtja eest
tagatise kuni 80% laenu summast investeeringute ja käibevahendite
rahastamiseks.
Struktuurivahenditest tagatakse nii panga poolt väljastatavat
stardilaenu (aruandluses kajastatud kui Stardilaenu käendus) kui ka
rahastamisvahendi rakendaja poolsetest vahenditest (st. vastav
summa antakse laenu väljastaja kasutusse) panga vahendusel
antavat stardilaenu (aruandluses kajastatud kui Stardilaen).
Rakendamisviis Rakendusviisina kasutatakse riski jagamise mehhanismi, põhimõttel
(80/20). SF-ga kaetakse riski 80% ulatuses.
Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes (nn.
tootetingimused).
5
Äriplaani tingimused tuginevad eelhindamisel, kuid neid käsitletakse näitlikuna ning äriplaani muutmine ei eelda
lepingu muutmist.
15
Täpsem sekkumisloogika SF teenuse väljastamiseks koostatakse
eraldiseisvana ning kooskõlastatakse rakendusasutuse ja
korraldusasutusega.6
Kordaja 2 kordne kordaja VKE-dele kättesaadavaks tehtud laenusummasse.
Prognoositav 2,5x
võimendus:
Tulemus: Ettevõtte käivitamisel on ettevõtjatele tagatud ligipääs laenukapitalile
investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks.
Ekspordilaen
Probleem: Eksportivatel ettevõtetel puudub ligipääs kapitalile, millega saaks
rahastada teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud
suuremahulisi eksporditehinguid.
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja väljastatud ekspordilaenu abil saab
ettevõtja pakkuda välisostjale pikaajalist maksetähtaega, tasuda
krediidikindlustuse preemiamakset või rahastada välisostjale
müüdavate kaupade tootmist.
Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.
Prognoositav 1x
võimendus:
Tulemus: Eksportivatel ettevõtetel on ligipääs kapitalile, millega saab rahastada
teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi
eksporditehinguid.
Tööstuslaen
Probleem: Tööstusettevõtjatel puudub investeeringute tegemiseks kapital, mis
on vajalik krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutava
omafinantseeringu tegemiseks.
Tegevus: Investeeringu tegemiseks on vaja kasutatakse pangalaenu või
liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu
tegemiseks, siis on võimalik kasutada tööstuslaenu. Sarnaselt
ettevõtte omanikule annab rahastamisvahendi rakendaja allutatud
laenuna ettevõtte kasutusse kapitali, mis suurendab krediidiasutuse
silmis omafinantseeringut. See võimaldab võtta täiendavat liisingut
või pangalaenu ja aitab seeläbi ettevõttel kiiremini kasvada
Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.
Prognoositav 3,3x
võimendus:
Tulemus: Tööstusettevõtjatel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi-
või finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa.
6
SF toode „Stardikäenduse“ alajaotuse „Stardilaenu kui SF toote sekkumisloogika koos (eri-)protsesse tutvustava
kirjeldusega, 14.09.2021.
16
Kapitalilaen
Probleem: Ärimudeli toimimist tõestanud ettevõtted ei saa investeerida
arengusse ja tegevusmahtude kasvu, sest puuduvad
kommertspankade poolt laenu saamiseks nõutavad tagatised,
omafinantseerimise võime on liiga madal või projekti riskitase on
kõrge.
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja pakub kapitalilaenu ärimudeli
toimimist tõestanud VKE-dele, kel seni puudub
investeerimisvõimalus kommertspankade poolt nõutavate tagatiste,
kõrge riskitaseme või muu seonduva takistuse tõttu.
Kapitalilaen on allutatud laen, mis aitab, kui ettevõtte kiiret kasvu
soovitakse finantseerida laenuga, kuid pangalaenu saamiseks on
omafinantseerimise võimekus liialt madal või puuduvad piisavad
tagatised. Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja kasutusse
kapitali, mis tulenevalt allutatusest suurendab teiste finantseerijate
silmis ettevõtte omafinantseerimisvõimekust.
Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.
Prognoositav 1x
võimendus:
Tulemus: Laenukapital on ettevõtete jaoks kättesaadavam.
Regionaallaen
Probleem: Madal tagatisvara turuväärtus väljaspool Tallinna, Tartut ning
osaliselt neid ümbritsevaid valdu muudab ettevõtete laenu saamise
võimalused oluliselt halvemaks.
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja kaaslaenab koos eraturu panga
finantseeringuga, st tehing väljastatakse koostöös krediidi- ja
finantseerimisasutustega. Regionaallaen aitab allutatud laenuna katta
krediidi- või finantseerimisasutuse poolt ettevõtjalt nõutavat
omafinantseeringu osa (ehk osa mida pank ei kata).
Rakendamisviis: Rakendusviis: Laenu väljastamine
Klient pöördub esmalt panga poole regionaallaenu finantseeringu
saamiseks, kui panga poolt on hinnatud ettevõtte kinnisvara väärtust
liialt madalaks või puuduvad ettevõttel piisavad tagatised. Panga
vahendusel esitatakse laenutaotlus KredExile. KredEx menetleb
laenutaotlusi, mis on saanud krediidi- või finantseerimisasutuselt
positiivse finantseerimisotsuse.
Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes (nn. teenuse
tingimused). Menetluskord koos teenuse tingimustega edastatakse
rakendusasutusele ja korraldusasutusele.
17
Prognoositav 2x
võimendus:
Tulemus Laenukapital on maapiirkonna ettevõtete jaoks kättesaadavam.
15. Vastavalt STS2014-2020 § 18 lõikele 5 ja ETS § 4 lõike 2 alusel kehtestatud määruse
„Ettevõtluslaenud andmise tingimused“ tuginedes kehtestab rahastamisvahendi rakendaja
rahastamisvahendite rakendamisel toodete pakkumiseks täpsustavad tingimused, mis tuginevad
kehtivale eelhindamise lõppjäreldustele ja on suunatud rahastamislepingu eesmärkide täitmisele.
IV Rahastamisvahendi investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise kord
16. Lepingu lisa 1 punktis 14 kirjeldatud toodete pakkumiseks punktis 15 nimetatud täpsustavad
tingimused või nende muudatused esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele ja
rakendusüksusele teadmiseks, vajadusel selgitades tehtud muudatusi, kinnitades nende kooskõla
eelhindamisega ja esitades vähese tähtsusega abi kava muutmise kavatsuse või kinnitades, et
vähese tähtsusega abi kava kohaldub/on asjakohane.
17. Rakendusasutusele ja rakendusüksusele edastatakse täpsustavad tingimused vähemalt 5
tööpäeva enne tingimuste jõustamist teadmiseks. Rakendusasutus ja rakendusüksus vaatavad
täpsustavad tingimused läbi ja küsivad selgitusi juhul kui ei ole võimalik hinnata tingimuste
kooskõla investeerimisstrateegia, lepingu eesmärkide või eelhindamise kehtivate järeldustega.
Juhul kui tuvastatakse vastuolu eelhindamise kehtivate järelduste, investeerimisstrateegia või
lepingu eesmärkidega, annab rakendusasutus sellest rahastamisvahendi rakendajale teada palvega
puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada või täiendavalt selgitada vastuolude puudumist ning
hoiduda muudetud tingimuste rakendamisest kuni kooskõla on tagatud.
18. Juhul kui rahastamisvahendi rakendaja esitatud täpsustavad tingimused eeldavad Lepingu lisa
1 punktis 14 esitatud äriplaani ja/või sekkumise viiside muutmist ulatuses, mida eelhindamise
kehtivad järeldused ei kata, esitab rahastamisvahendi rakendaja esmalt ettepaneku eelhindamise
osaliseks ajakohastamiseks vastavalt Lepingu punktile 5 ning arvestades järgnevat:
18.1. Eelhindamise osaline ajakohastamine on selliste olukordade lahendamiseks, kus lepingu
eesmärk ja investeerimisstrateegia ei muutu, kuid Lepingu eesmärkide saavutamiseks on vajalik
äriplaani või täpsustavate tingimuste rakendamisel kasutada sekkumisviise või muid täpsustavaid
tingimusi, mis ei tugine kehtival eelhindamisel.
18.2. Eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks esitab rahastamisvahendi rakendaja
rakendusasutusele kinnitamiseks sellekohase ettepaneku, mis sisaldab eelhindamise
lõpparuandega võrreldavaid meetodeid kasutavat analüüsi, mis vastab vähemalt järgnevatele
küsimustele:
18.2.1. Millist Lepingus kirjeldatud turutõrget leevendatakse?
18.2.2. Millis(t)e eelhindamise lõpparuandest erinevate sekkumisviisi(de)ga seda turutõrget
lahendada soovitakse?
18.2.3. Mis on muutus(t)e prognoositav mõju Lepingu eesmärkide täitmisele?
18.2.4. Mis on muutus(t)e prognoositav mõju Lepingu näitajate täitmisele?
18
18.3. Rakendusasutusel on ettepanekule vastamiseks aega 20 tööpäeva, mida Poolte kirjalikul
kokkuleppel võib pikendada 10 tööpäeva võrra. Tähtaegselt mitte vastamist loetakse
keeldumiseks.
18.4. Lepingu punkti 18.3 kohaselt esitatud ettepaneku hindamisel veendub rakendusasutus, kas
Lepingu eesmärk ja investeerimisstrateegia ning lahendatavad turutõrked ei muutu. Kui
rakendusasutus on veendunud, et Lepingu punktis 14 nimetatud põhitingimused ja lahendatavad
turutõrked ei muutu, on rakendusasutusel õigus ettepanek rahuldada. Kui rakendusasutus leiab, et
tarvis on muuta Lepingu eesmärki või investeerimisstrateegiat, algatab rakendusasutus jooksva
hindamise või lähtub STS2014-2020 § 18 lõikest 1 või algatab lepingu muutmise.
19. Lepingu lisa 1 punkti 14 (äriplaan) muutmine Lepingu lisa 1 punktile 18 tuginedes toimub
Poolte volitatud esindajate poolt kirjalikult. Lepingu lisa 1 punkti 14 muutmine kehtiva
eelhindamise piires toimub Lepingu lisa 1 punktile 16 tuginedes. Ülejäänud Lepingu lisa 1
punktide muutmise aluseks on vastavad sätted lepingust.
19
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel 15.12.2015. a
sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004
Lisa 3
Jooksva hindamise vormi näidis
1. Jooksev hindamine on rahastamisvahendi siseriiklik juhtimisinstrument. Jooksvat hindamist
teostavad Pooled vähemalt korra aastas (31.03 seisuga, eelneva kalendriaasta kohta), vajadusel
tihemini. Jooksva hindamise tulemused kinnitavad Pooled kirjalikult.
2. Initsiatiiv mitteregulaarse jooksva hindamise läbiviimiseks võib tulla nii rakendusasutuse kui
rahastamisvahendi rakendaja poolt.
3. Rakendusasutuse jaoks täidab jooksev hindamine järgnevaid eesmärke:
3.1. Lepingu seire, vajadusel Lepingu muutmise initsieerimine, mis sõnastatakse otsusena jooksva
hindamise raames.
3.2. Infoallikas, mis on aluseks kehtiva eelhindamise ajakohastamisele.
4. Rahastamisvahendi rakendaja jaoks täidab jooksev hindamine järgnevaid eesmärke:
4.1. Vajadusel sisend ja suunis täiendava, eelhindamises soovitatud metodoloogiatele tugineva
analüüsi teostamiseks, mis annab aluse kehtiva eelhindamise ajakohastamiseks.
5. Jooksva hindamise teostamisel võtavad Pooled täiendavalt arvesse:
5.1.1. rahastamisvahendi rakendaja poolt rakendusasutusele esitatud aruandeid (Lepingu lisa 2
alusel);
5.1.2. muudatusi rahastamisvahendi investeerimisstrateegia täpsustavates tingimustes, mis on
teostatud alates Lepingu algusest (esimesel lepinguaastal) või viimasest jooksvast
hindamisest;
5.1.3. teadaolevat parimat praktikat.
Rahastamisvahendi jooksev hindamine vastavalt kehtiva eelhindamise juhistele ja Poolte
kokkuleppele (aruandlus riigisiseseks kasutamiseks)
Jooksev hindamine toimumise kuupäev
Osapool Nimi Amet
MKM
Rahastamisvahendi
rakendaja
MKM
Kehtivas Vahend Jooksva Metodoloogia / Otsuse
eelhindamises turutõrke hindamise allikad, millele projekt:
kirjeldatud leevendamiseks (…/…) tulem toetub:
turutõrge tulem.
Lepingust ja ex Vahend tõrke Jooksva Metodoloogia / Otsuse
antest sõltumatud leevendamiseks hindamise allikad, millele projekt:
tõrked tulem toetub:
20
(…/…)
tulem.
21
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel
15.12.2015. a sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004
Lisa 4
Rahastamisvahendit rakendava asutuse (KredEx) valiku kriteeriumid rahastamislepingu
esialgsel sõlmimisel vastavalt EL määruse nr 480/2014 art 77
1. Üldsätted
Käesolevaga sätestatakse laenude, käenduste ning omakapitali investeeringute vastavus määruse
(EL) nr 480/2014 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud miinimumnõuetele ning kriteeriumitele.
2. Õigus teha Euroopa Liidu ja liikmesriigi õiguses asjakohaseid rakendustoiminguid
2.1 Rahastamisvahendi rakendaja eesmärk on luua kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide
maandamise abil võimalusi ettevõtluse ning ekspordi arenguks, kui pole tagatud
finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt.
2.2 Rahastamisvahendi rakendaja asutajaõigusi teostab ettevõtlusminister ning
rahastamisvahendi rakendaja õigused toetada ettevõtlust eelnevas nimetatud teenuste abil
tulenevad järgnevast:
2.2.1 ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus § 4 ja § 7;
2.2.2 perioodi 2014 –2020 struktuuritoetuste seadus.
3. Piisav majanduslik ja rahaline elujõulisus
3.1 Rahaliste vahendite piisavuse nõue
3.1.1 Rahastamisvahendi rakendajal peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta
kehtivate tagatislepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Rahastamisvahendi
rakendaja vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised.
Tehnilised eraldised on kehtivatest tagatislepingutest tulenevate ja tulevikus
rahastamisvahendi rakendaja poolt potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete
katteks arvestatud kohustuste summa, mille põhimõtted ja arvutamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus.
3.1.2 Seisuga 31.12.2013. a vastavad tehnilised eraldised seadusega kehtestatud
miinimummääradele, moodustades kehtivast portfellist ja pakkumustest
ettevõtlusvaldkonnas 1%. Maksimaalsest tagatiskohustusest moodustasid tehnilised
eraldised kokku ettevõtlusvaldkonnas 4,58%.
7
Valikukriteeriumide täitmine lepingu sõlmimise hetkel. EL regulatsiooni nr 480/2014 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
miinimumnõuete ning kriteeriumide toitmine on tagatud igal ajahetkel.
22
3.1.3 Omavahendite minimaalne suurus ettevõtluslaenude tagamisel on 10% kehtivate
tagatiste põhiväärtustest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2014. a
on nimetatud kriteerium täidetud.
3.1.4 Seisuga 31.12.2014. a oli rahastamisvahendi rakendaja bilansimaht 176 529 tuh EUR,
laenunõuded 69 907 tuh EUR, tehnilised eraldised 6 459 tuh EUR, sihtkapital 72 999
tuh EUR ja bilansivälised kohustused (tagatisportfell) 168 271 tuh EUR.
3.2 Laenude tagamise isetasuvuse nõue
3.2.1 Rahastamisvahendi rakendaja peab oma laenude tagamise alase tegevuse
korraldamisel tagama laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema
perioodi vältel ning tagamislepingutest tulenevate kohustuste varadega kaetuse igal
hetkel.
3.2.2 Alates asutamisest 2000. aastal on rahastamisvahendi rakendaja teeninud kasumit
kokku 6,2 mln eurot. 2014. aasta lõpu seisuga oli rahastamisvahendi rakendaja
sihtkapitali 73,0 mln eurot, bilansimaht 176,5 mln eurot ning tagatisportfell kokku
168,3 mln eurot. Seega on rahastamisvahendi rakendaja tegevus olnud pikaajaliselt
kasumlik, kulud alates algusaastast on kaetud saadud tuludega ning lepingutest
tulenevad kohustused on kaetud varadega.
3.3 Majandusliku tegevuse reguleeritus
3.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel.
3.3.2 Riigieelarves toetusteks ettenähtud rahasummat ning riiklikke arengukavasid ja –
strateegiaid arvestades otsustab ettevõtlusminister, millist liiki toetusi eelarveaastal
antakse.
3.3.3 Jõusolevate tagatislepingute kogusumma ei või ühelgi hetkel ületada
ettevõtluslaenude puhul 160 mln eurot. Rahastamisvahendi rakendaja maksimaalne
krediidirisk ühe ettevõtja või seotud ettevõtjate grupi kohta, samuti ühe majandusharu
ettevõtjate suhtes, määratletakse rahastamisvahendi rakendaja krediidiriskide
juhtimise korraga. Nimetatud kord kinnitab ka vastavad otsustuspädevused.
3.3.4 Kui omavahendeid on ühes sihtfondis omavahendite normatiiviga ettenähtust vähem,
ei või rahastamisvahendi rakendaja vastavast sihtfondist uusi tagatisi anda.
Omavahendite taastamise otsustab Vabariigi Valitsus.
3.3.5 Rahastamisvahendi rakendaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile viimase
poolt määratud tähtajaks auditeeritud aruande antud tagatiste, tagatislepingute alusel
väljamakstud summade ja tehniliste eraldiste kohta.
3.3.6 Investeerimistegevuses lähtub rahastamisvahendi rakendaja seaduses sätestatud
riskide maandamise normatiividest.
4. Piisav võimekus rahastamisvahendi rakendamiseks, kaasaarvatud organisatsiooni
struktuur ja juhtimisraamistik, mis annab korraldusasutusele vajaliku kindlustunde
23
4.1 Kuigi rahastamisvahendi rakendaja on asutatud riigi poolt ning riik teostab tema tegevuse
üle kontrolli läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, on rahastamisvahendi
rakendaja oma otsustes iseseisev. Rahastamisvahendi rakendaja ei ole kasumit taotlev
organisatsioon ning lähtub oma tegevuses kahest peamisest põhialusest – riiklikust
tagatisest ja isetasuvuse põhimõttest. Kui vaatamata konservatiivsele riskide juhtimisele
ning piisava kapitali olemasolule ei suuda rahastamisvahendi rakendaja siiski käendustest
ja tagatistest tulenevaid kohustusi täita, täidab seaduste kohaselt vastavad kohustused riik,
tasudes nõuded otse käenduste või tagatiste saajatele või kandes täiendavaid vahendeid
rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali. Seadustega on paika pandud riskide
maandamiseks sätestatud omakapitali normatiivid ning piirangud
investeerimistegevusele.
4.2 Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik
4.2.1 Rahastamisvahendi rakendajal on nii nõukogu kui ka juhatus.
4.2.2 Rahastamisvahendi rakendaja juhatuse ülesandeks on juhtida rahastamisvahendi
rakendaja igapäevast tegevust, tagades nõukogu otsuste elluviimise ja vastutades
nende täitmise eest. Nõukogu peamiseks ülesandeks on rahastamisvahendi rakendaja
tegevust puuduvate strateegiliste otsuste langetamine ning tegevuse seisukohalt
olulisimate dokumentide (eelarve, strateegia, tegevuse eesmärgid, riskide haldamine,
krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtted) kinnitamine ja muutmine. Samuti on
nõukogu heakskiit vajalik kõikide projektide puhul, kus rahastamisvahendi rakendaja
antud tagatise, käenduse või laenu kogusumma ületab 1 miljonit eurot ühe ettevõtte
kohta.
4.2.3 Põhikirja järgi on rahastamisvahendi rakendaja nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu
koosseisu kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Rahandusministeeriumi esindaja.
4.2.4 01.06.2018 seisuga on nõukogu liikmeteks8:
Merike Saks – nõukogu esimees, Rahandusministeeriumi kantsler;
Raivo Rand – nõukogu aseesimees, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees;
Kaido Padar – nõukogu liige, AS Eesti Talleks juhatuse esimees
Pille Parind-Nisula – nõukogu liige, Aon Baltic Eesti filiaali juhataja
Priit Värk – nõukogu liige, Paide linnapea
4.2.5 Käendustaotluste ja laenude menetlemises osalevad struktuuriüksused on büroo,
ettevõtlusosakond, finantsosakond ja riskiosakond:
4.2.5.1 büroo vormistab nii finantskomitee kui ka nõukogu otsused ning korraldab
dokumentide digitaalse allkirjastamise ning registreerimise dokumendihalduse
süsteemis;
8
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu liikmete info on kättesaadav asutuse kodulehel.
24
4.2.5.2 ettevõtlusdivisjon konsulteerib ja menetleb laenutaotlusi, teostab täielikku kontrolli ja
laenude järelvalvet ja VTA-ga seotud toiminguid ning koostab maksegraafikuid;
4.2.5.3 finantsosakond teostab laenude väljamakseid, koostab arveid ning edastab infot
tähtajaks laekumata maksete kohta;
4.2.5.4 riskiosakond teostab juriidilist- ja riskianalüüsi.
4.2.6 Rahastamisvahendi rakendaja koosseisus töötab 35 inimest, neist kümme omavad üle
kümneaastast tööstaaži. Üks personalipoliitika olulisemaid tegevusi on
koolitustegevus, mille kaudu tagatakse ameti-, juhtimis- ja meeskonnatööalaste
teadmiste andmine. Samuti on olulisel kohal kogemuste vahetus, mille eesmärk on
kontaktide loomine ning hoidmine teiste riikide organisatsioonidega rakendamaks
saadud teadmisi rahastamisvahendi rakendaja eesmärkide saavutamiseks.
4.3 Laenude ja käenduste väljastamise kord
4.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja rakendab laenude ja käenduste väljastamisel ettevõtjate
hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid lähtudes ettevõtte
riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse arvesse
laenusaaja majanduslikku korda, krediidivõimelisust, tagatise väärtust ja
realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste
täitmist rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees.
4.3.2 Käenduse ja laenu väljastamise aluseks on laenuanalüüs, mis on suunatud eelkõige
laenutaotleja krediidivõimelisuse konservatiivsele hindamisele ning tugineb
kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsil võttes arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad
mõjutada laenu tagasimakse tõenäosust.
4.3.3 Laenu ja käenduse väljastamise otsuse võib teha vaid selleks pädev sihtorgan vastavalt
järgmistele otsustuspädevustele:
4.3.3.1 juhatuse pädevuses on rahastamisvahendi rakendaja poolt väljastatud laenu või
käenduskohustuse otsused summades kuni 100 000 eurot. Kui rahastamisvahendi
rakendaja käenduskohustus põhineb krediidiasutusega kokkulepitud kahjude
proportsionaalsel jagamisel on juhatuse pädevuses otsused rahastamisvahendi
rakendajale käenduskohustuse võtmiseks kuni 520 000 eurot;
4.3.3.2 finantskomitee pädevuses on otsused summades kuni 600 000 eurot tingimusel, et
finantskomitee otsuste tegemisel osalevad vähemalt kolm finantskomitee põhiliiget
või kaks finantskomitee põhiliiget ja üks asendusliige;
4.3.3.3 laiendatud finantskomitee pädevuses on otsused, kus rahastamisvahendi rakendaja
poolt väljastatav laen või käenduskohustus on kuni 1 000 000 eurot. Enam kui
1 000 000 euro suuruse laenu või käenduskohustuse väljastamine eeldab nõukogu
heakskiitu.
5. Tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi olemasolu
5.1 Sisekontrollisüsteemi erapooletuse ja tõhususe tagamiseks valitakse siseauditi teenuse
osutaja riigihankega.
25
5.2 Alates 2009. aastast on rahastamisvahendi rakendaja siseauditi läbiviijaks Ernst & Young
Baltic AS. Seni on aruanded kinnitatud eranditult märkusteta. Alates 2015. aastast on
sihtasutuse siseaudiitor KPMG.
5.3 Lisaks kontrollitakse ja auditeeritakse rahastamisvahendi rakendajat
Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt.
5.4 Rahastamisvahendi rakendaja enda riskijuhtimise põhimõtted, millest
sisekontrollisüsteem lähtub, on järgmised: võetav risk ja saadav tasu on omavahel
vastavuses, riskid on piisavalt hajutatud, üksiku riskiga kaasnev kahju ei ole kapitaliga
võrreldes liiga suur, kogu edasikindlustamata risk on kaetud piisava kapitaliga ja
eraldistega.
6. Raamatupidamissüsteemi kasutamine
6.1 Tehingute kirjendamiseks kasutatakse raamatupidamistarkvara SAF. Varukoopiaid
raamatupidamistarkvara andmetest tehakse vastavalt „Varukoopiate tegemise korrale“.
Andmebaasi säilitatakse 10 aastat. Seega on tagatud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste
seadus § 35 lõikes 2 toodud dokumentide säilitamise nõue. Finants- ja muude aruannete
koostamiseks kasutatakse lisaks SAF-le analüüsitarkvara QlikView.
6.2 Rahastamisvahendi rakendaja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt Eesti Vabariigis
kehtivast raamatupidamise seadusest, EV Raamatupidamise Toimkonna otsusest, heast
raamatupidamistavast ning oma põhikirjast.
6.3 Tulenevalt rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjast nr 56-üld 20.06.2012
„Raamatupidamise sise-eeskirjad“ ja rahastamisvahendi rakendaja põhikirjast peetakse
erinevate tegevusvaldkondade (ekspordi, elamumajanduse ja ettevõtluse) tulude, kulude,
reservide ja tehniliste eraldiste moodustamise üle eraldi arvestust. Tegevuste analoogiast
lähtudes tuleb võimaluste piires järgida krediidiasutuste ja kindlustusandjate
raamatupidamise korraldamise nõudeid.
6.4 Struktuuritoetuste väljamaksetaotlused sisestatakse SFOS-i andmebaasi ning väljamaksed
teostatakse Riigikassa poolt peale nende aktsepteerimist makseasutuse
(Rahandusministeerium) poolt. Kannetele lisatakse vastava programmi või taotlusvooru
tähis ning võimalusel kajastatakse summasid selleks eraldi loodud raamatupidamise
kontol. Nõuded on bilansivälised.
6.5 Riigieelarveliste toetuste eraldamisel kantakse vahendid rahastamisvahendi rakendaja
pangakontole ning väljamakse teostatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt. Nõuded on
bilansivälised.
7. Nõusolek kontrollide teostamiseks ja auditeerimiseks
7.1 Tulenevalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus §-st 11 peab rahastamisvahendi
rakendaja võimaldama kontrollide ja auditite teostamist ning osutama selleks igakülgset
abi, sealhulgas võimaldama volitatud isiku(te)l esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks
juurdepääsu andmetele ja dokumentidele.
7.2 Eelnimetatud seaduse § 24 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama ja tagama, et audiitoril
ja kontrollijal on võimalik viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma
audiitorile ja kontrollijale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi
26
ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist
ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid.
8. Finantsvahendajate või lõppsaajate (olukorra kohaselt) väljaselgitamise ja hindamise
metoodika töökindlus ning usaldusväärsus
8.1 Riikliku tagatise saajaks võib olla ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus (või selle
konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus), kes ise või kelle filiaal on kantud
Eesti äriregistrisse.
8.2 Rahastamisvahendi rakendaja peab laenude ja käenduste jälgimiseks rakendama
sihtgruppide hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid lähtudes
ettevõtte riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse
arvesse laenusaaja majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust, tagatiste väärtust ja
realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist
rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees.
8.3 Vastavalt kliendihalduri poolt teostatavale riskianalüüsile (maatriksstruktuur, kus
ettevõtte skoor kujuneb tema individuaalsete riskikriteeriumite näitajate väärtuste alusel)
klassifitseeritakse laenusaaja sobivasse riskikategooriasse. Riskikategooriad on tähistatud
tähtedega B (riskihinde skoor 100…86) kuni G (riskihinde skoor < 40).
8.4 Tasude määramisel lähtutakse ettevõtjate klassifitseerimisest ja igale kategooriale
määratud miinimummääradest.
8.5 Ettevõtjate klassifitseerimise sagedus käenduste ja nõuete haldamisel sõltub laenu
suurusest, laenuinstrumendist, ettevõtjale omistatud riskikategooriast ja sellest, kui olulist
mõju omab või riski kujutab käendus või nõue rahastamisvahendi rakendajale tervikuna.
8.6 Analüüsimisel lähtutakse nn nelja silma printsiibist, mille kohaselt käenduse taotluse
esitluse vaatab läbi ja allkirjastab koostajale lisaks teine sama ja sõltumatu divisjoni
töötaja.
8.7 Laenu ja käenduse andmise otsuse võib teha vaid selleks rahastamisvahendi
rakendajaasutuse organ. Otsustuspädevused on paika pandud lähtuvalt väljastatava laenu
või käenduskohustuse summast. Juhatus annab nõukogule regulaarselt aru finantskomitee
vastavate otsuste kohta.
8.8 Rahastamisvahendi rakendaja poolt antud laene jälgitakse pidevalt hindamaks laenusaaja
majanduslikku olukorda, samuti tagatise neto realiseerimismaksumust jm olulisi riske, mis
võivad mõjutada laenusaaja krediidivõimelisust. Vastavad protseduurireeglid (sh nõuete
ja käenduste hindamiseks ja kuludesse kandmiseks) kinnitatakse juhatuse poolt ning
nende eesmärk on tagada struktuuriüksuste koostöö, jälgimise järjepidevus ning
metoodika töökindlus ja usaldusväärsus.
9. Rahastamisvahendi rakendamise haldustasude suurus ning nende arvutamiseks
kavandatav metoodika
27
Rahastamisvahendi rakendaja lähtub oma tegevuses põhimõttest, mille kohaselt teenitud tuluga
käendustasudest ning intressi- ja investeerimistuludest kaetakse kahjud ja haldustasud, kuid mitte
suuremas ulatuses kui on sätestatud Lepingus. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab
tegevuspõhist kuluarvestust.
10. Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused, kaasa arvatud hinnakujundus
10.1 Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused ning hinnakujundus
(käendustasu, laenuintress, lepingutasu) on sätestatud rahastamisvahendi rakendaja
juhataja käskkirjaga nr 215-üld 11.12.2014, „Ettevõtluslaenude krediidiriskide hindamise
ja laenuintresside, käendustasude ning lepingutasude määramise juhend“ või seda
uuendava käskkirjaga.
10.2 Riikliku tagamise sihtgrupid ning tagatiste ja tagatislepingute üldised põhimõtted
on sätestatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses.
10.3 Laenukäenduste ja otselaenude menetlemise ja väljastamisega seotud protseduurid
on reguleeritud rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjadega nr 71-üld 19.07.2013
ja nr 21-üld 13.03.2015 või neid käskkirju uuendavate käskkirjadega.
11. Võimekus leida lisaks programmimaksetele teisi ressursse lõppsaajatesse
investeerimiseks
Ettevõtluse riikliku toetamise rahalised allikad on vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude
riikliku tagamise seadus § 2 eraldised riigieelarvest, ettevõtluse tugisüsteemi kuuluvate
sihtasutuste omatulu ning muud vahendid. Eelkõige keskendutakse uutele ja senistele
sihtgruppidele pakutavate olemasolevate teenuste arendamise ja uute teenuste pakkumisega
programmimaksete ja –perioodi raames.
12. Võimekus tõendada hetke tegevusega võrreldes täiendavat tegevust
12.1 Täiendavalt käib aktiivne arendustöö ettevõtete ja elanike finantseerimisvõimaluste
laiendamiseks. Seoses EL 2014–2020 programmeerimisperioodiga on kavas aastatel
2014–2020 suunata märkimisväärsed summad ettevõtluse toetamiseks mõeldud
finantsinstrumentidesse, mille rakendajaks Eestis on KredEx.
12.2 EL-i vahendite abil on kavas täita ühtekuuluvusfondide rakenduskavas kirjeldatud
eesmärgid ning olla valmis enam toetama eelkõige alustavaid ja innovaatilisi ettevõtteid.
Loomisel on uus täiendav riskikapitali fondifond just alustavate ning varase faasi
ettevõtete finantseerimiseks.
12.3 Võimalusel on kavas tõsta maksimaalse tagatise piiri ühe ettevõtte kohta, et
eelkõige ekspordiga seotud projektide puhul oleks võimalik kasutada ka suuremaid
tagatisi kui 2 mln eurot.
12.4 Kuna rahastamisvahendi rakendaja on loodud avalikust huvist lähtudes, siis on tema
tegevuse märksõnaks innovatiivsus – muutuvatele vajadustele vastavad teenused. Teisest
28
küljest tegeletakse pidevalt Euroopa Komisjoni initsiatiivide raames pakutavate sobivate
finantseerimis- ja nõustamisvõimaluste leidmisega.
13. Kui rahastamisvahendit rakendav asutus eraldab rahastamisvahendile oma
finantsressursse või jagab riski, kavandatavad meetmed huvide kooskõlastamiseks
ning võimalike huvide konfliktide leevendamiseks
Rahastamisvahendi rakendajal ei ole plaanis omavahendeid täiendavalt kaasata.“.
29