dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. jaanuar 2022
Viit
2-13/21-7671
Registreeritud
27. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Maarja Mere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-1321-7671 27.01.2022 Väljaminev kiri.asice332 KB

Sisu (failidest)

Teie 21.12.2021 nr 2-5/21-02879, Riigikantselei 18.1.1/21-1317/-2T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 27.01.2022 nr 2-13/21-7671 15161, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile platvormitöö tingimuste parandamise kohta Käesolevaga toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja oma seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta. Üldiselt oleme ettepaneku suhtes toetavad, et kitsaskohtade leidmisel tuleb parandada platvormitöö tingimusi ja toetada samal ajal platvormimajanduse pakutavaid võimalusi, innovatsiooni ja paindlikkust. Tunnustame, et digitaalsed tööplatvormid edendavad uuenduslikke teenuseid ja uusi ärimudeleid ning loovad tarbijatele ja ettevõtjatele palju võimalusi. Nad suudavad tõhusalt sobitada tööjõu pakkumist ja nõudlust ning pakkuda võimalusi elatist või lisasissetulekut teenida, sealhulgas neile, kelle juurdepääs tööturule on takistatud (noored või hoolduskohustustega inimesed). Platvormitöö annab ettevõtjatele palju laiema juurdepääsu tarbijatele, võimaluse mitmekesistada tulusid ja arendada uusi äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate jaoks tähendab see paremat juurdepääsu toodetele ja teenustele, millele muidu oleks raske ligi pääseda, samuti juurdepääsu uuele ja mitmekesisemale teenuste valikule. Näeme kasu, et direktiivi tulemusel saab platvormitöötaja staatus olema EL-üleselt tänasest enam ühtlustatud, mis peaks vähendama õiguskindlusetust ja kohtuvaidlusi. Samas mööname, et ühtlustamine ei ole täielik ning EL liikmesriigid võivad alati otsustada direktiivi miinimumnõuetest kaugemale minna, mis võib kaasa tuua lisaprobleeme piiriüleste teenuste osutamisel EL ühtsel turul. Peame asjakohaseks direktiivi kohaldamisalaga, mis hõlmab kitsalt digitaalseid tööplatvorme, kes korraldavad üksikisikute tööd. Direktiivi ei kohaldata digitaalsete platvormide suhtes, kes üksnes reklaamivad pakkumisi või teenuste taotlusi ega teenuseosutajate suhtes, kelle peamine eesmärk on varade jagamine, nagu lühiajalise majutuse pakkumine. Teisest küljest oleme mures, et platvormitöötajate töötajateks klassifitseerimine võib ohustada platvormitöö paindlikkust ja suruda tööturult kõrvale need inimesed, kellel pole fikseeritud töölepingu alusel töötamine võimalik. Ühtlasi võib eelnõu vähendada nende inimeste arvu, kellel on võimalik platvormi kaudu elatist või lisasissetulekut teenida, kuna platvormidel pole tõenäoliselt võimalik kõiki seniseid teenusepakkujaid töötajatena palgata. Eelnõu võib negatiivselt mõjutada ka neid EL vabakutselisi, kes pakuvad enda teenuseid veebis, kuna nad ei suuda EL-st väljaspool asuvate vabakutselistega hinna ja regulatsiooni paindlikkuse poolest konkureerida. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Platvormi kaudu tegutsejate töötajateks ümberklassifitseerimisega kaasneb Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt platvormidele lisakulusid 4,5 € miljardit eurot aastas. Eelnõuga võib kaasneda platvormitöötajate sissetuleku vähenemine ning sissetulek langeda töötasu alammäära lähedale, kuna platvormidel pole suurenenud kulutuste tõttu võimalik neile senist töötasu tagada. Eelnõu võib kahjulikult mõjutada tarbijaid, kuna platvormide kaudu osutatavate teenuste hinnad tõusevad tarbijatele Komisjoni hinnangul 24% (max 40%), kuid väheneb teenuste kättesaadavus, kuna võimalikke teenuseosutajaid on vähem. Eelnevast tulenevalt tooks direktiivi eelnõu praegusel kujul kaasa negatiivseid tagajärgi ja heaolu vähenemist nii tarbijatele, platvormi kaudu tegutsejatele kui ka platvormidele. Me ei ole kindlad, kas ja kelle probleemi teatud platvormi kaudu tegutsejate töötajateks liigitamine Eestis lahendab. Eestis on platvormitöö ainus sissetulekuallikas vaid 4,4% platvormitöötajate jaoks - see on u 2500 inimest. Iganädalaselt teeb platvormitööd 7% tööealisest elanikkonnast (u 56 000 inimest) ning antud arv on võrreldes 2018. aastaga jäänud samale tasemele või isegi veidi vähenenud. Samas on Eesti platvormitöö tegijate teenitud kogutulult EL-s viies ning meil on antud valdkonnas ka edukaid iduettevõtjaid. Seega usume, et peaksime kuuluma pigem platvormitöös võimalusi kui takistusi nägevate riikide hulka. 1. Oleme seisukohal, et direktiivi eesmärk peaks olema ka platvormimajanduse siseturu parema toimimise tagamine ning teenuste piiriülese liikumise edendamine, milleks peaks direktiiv olema võimalikult harmoneeriv ning ühtlustama Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu nõuded platvormitööle. Direktiivi eesmärk peaks olema mh siseturu harmoneerimine ning digitaalsetele tööplatvormidele kohalduvate nõuete ühtlustamine, milleks peaks direktiiv olema võimalikult harmoneeriv, võttes arvesse direktiivi õiguslikku alust. Mõistame, et kuivõrd tegemist on töövaldkonda puudutava regulatsiooniga, ei ole võimalik kõiki nõudeid, sh töösuhte õigusliku eelduse määramise kriteeriume, täielikult ühtlustada EL-üleselt. Samas tuleb arvesse võtta, et tööplatvormidele kohalduvate sätete ja kohustuste erinevus liikmesriigiti tekitab õiguslikku killustatust ning takistab digitaalsete tööplatvormide teenuste piiriülest osutamist. Digitaalsed tööplatvormid on enda olemuselt piiriülesed ning asuvad sageli ühes riigis, kuid tegutsevad samal ajal mitmes teises liikmesriigis mujal asuvate inimeste kaudu. Digitaalsed tööplatvormid ei ole seotud ühegi põhivara ega ruumiga, mistõttu saavad nad hõlpsasti liikuda ja tegutseda piiriüleselt ning alustada kiiresti tegevust uutel turgudel. Üleüldiselt on platvormimajanduse põhitunnused ärimudelite paindlikkus ja nende pidev kohandamine ning nende peamised tootmisvahendid on algoritmid, andmed ja pilved. Direktiivi harmoneeriv eesmärk võimaldaks kehtestada ühtsemad eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi ELis tegutsevate digitaalsete tööplatvormide suhtes, vältides samal ajal killustumist digitaalsete tööplatvormide jaoks kiiresti areneval ühtsel turul, hõlbustades platvormimajanduse arengut kogu ELis. Nõuete ühtlustamiseks teeme ettepaneku kaaluda lisaks artiklis 4 lõikes 2 toodud töölepingulise suhte õigusliku eelduse kriteeriumitele ka kriteeriumite „negatiivse nimekirja“ loomist, milliseid platvormimajanduse eripärast tulenevaid asjaolusid ei tohiks liikmesriigid käsitada määravate teguritena, mis näitavad töösuhte olemasolu, nt tarbijate kaitseks ning tarbijate ohutuse ja turvalisuse tagamiseks võetud meetmeid (juhiloa olemasolu kontroll, kohustuse panemine järgida teenuse osutamisel liiklusreegleid ning juhtida sõidukit üksnes kaines olekus). Antud lahendus piiritleks kriteeriume, mida liikmesriikidel on võimalik kehtestada, välistades teatud ebakohased või ebamõistlikud kriteeriumid, suurendades platvormide õiguskindlust. Arvesse tuleb võtta, et platvormi kaudu tegutsejate töötajateks ümberklassifitseerimisega kaasneb Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt platvormidele lisakulusid 4,5 € miljardit eurot aastas. Nõuete 2 (7) võimalikult suures ulatuses ühtlustamine kõigis liikmesriikides võimaldaks digitaalsetel tööplatvormidel hõlpsalt piiriüleselt ühest liikmesriigist teise laieneda ning vähendaks nende administratiiv- ja halduskulusid, mis aitaks direktiivi eelnõuga kaasnevaid ülisuuri kulusid vähemalt osaliselt kompenseerida. Ühtlasi vähendaks harmoneerimine digitaalsete tööplatvormide õiguskindlusetust, millisel juhul võidakse nende kaudu teenuseid osutavaid isikuid pidada töötajateks. See võimaldaks neil kohelda erinevates liikmesriikides asuvaid lepingupartnereid võrdselt ning tagada kõigile lepingupartneritele paremaid teenuse osutamise tingimusi ja keskkonda, ilma riskita, et neid peetaks seetõttu tööandjateks. 2. Oleme seisukohal, et direktiivis toodud töösuhte õigusliku eelduse kriteeriumid tuleb ümber vaadata ja viia kooskõlla Euroopa Kohtu kohtupraktikaga. Digitaalsed tööplatvormid võtavad kasutusele uusi töökorralduse vorme, mistõttu toetame eelnõu eesmärki tagada, et platvormide kaudu töötavatel inimestel oleks olemas või oleks võimalik saada õige tööalane staatus, mis võtab arvesse nende tegelikku suhet digitaalse tööplatvormiga, ning et neil oleks juurdepääs kohaldatavatele töö- ja sotsiaalkaitseõigustele. Mõistame, et direktiivi ülevõtmise tulemusel ei loeta kõiki platvormitöötajaid automaatselt töötajateks. Samas võttes arvesse, et direktiivi, sh töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumite, siseriiklikusse õigusesse ülevõtmine on liikmesriikidele kohustuslik ning arvestades ka seda, et direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama õigusliku eelduse kriteeriumite rakendamise töölepinguliste suhete määramisel, peame oluliseks, et töösuhte õiguslikud eeldused saaksid asjakohased, iseloomulikud üksnes töölepingulisele suhtele ja arvestaksid platvormi ärimudeliga. Oluline on, et tööalase staatuse määramise kriteeriumid oleksid tasakaalus ning tagaksid, et tegelikud sõltumatud enesehõivatud saaksid enda teenuste pakkumist jätkata ka platvormimajanduses. Töösuhte kriteeriumid ei tohiks välistada võimalust tegutseda enesehõivatuna ainuüksi seetõttu, et tellimuste saamiseks kasutatakse tehnoloogilist platvormi. Enesehõivatuna tegutsemine peab jääma võimalikuks ka platvormimajanduses, kuna vastasel juhul piiraks see ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning lisaks kahjustaks platvormimajanduse konkurentsivõimet nendel kaubaturgudel, kus lisaks töölepingule on lubatud ka muud võlaõiguslikud töösuhted (nt taksondus). Seetõttu tuleb direktiivis kindlasti lähtuda üldpõhimõttest, et platvormimajandusele ei rakendataks piiranguid, mida ei kohaldata samal kaubaturul tegutsevatele teistele teenusosutajatele ja ka vastupidi. Euroopa kohus on 22. aprilli 2020.a kohtuotsuses C-692/19 B v Yodel Delivery Network Ltd hinnanud, millal on platvormi kaudu teenuseid osutava isiku näol tegemist enesehõivatud iseseisva töövõtjaga. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tegemist töölepingulise alluvussuhtega, kui digitaalne tööplatvorm võimaldab: 1) kasutada enda teenuse osutamiseks alltöövõtjaid või asendajaid teenuse osutamiseks; 2) vabalt otsustada, kas pakutavaid ülesandeid vastu võtta, või määrata ühepoolselt kindlaks teostatavate ülesannete maksimaalse arvu; 3) pakkuda oma teenuseid mis tahes kolmandatele isikutele, sealhulgas eeldatava tööandja otsestele konkurentidele; 4) määrata kindlaks oma "tööaeg", võttes arvesse teenuse osutamise eripärasid, ning kohandada oma tööaega vastavalt oma isiklikule mugavusele, mitte üksnes eeldatava tööandja huvidele. Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et hetkel artiklis 4 lõikes 2 toodud kriteeriumid on liiga laiad ega ole iseloomulikud üksnes digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku vahelisele töölepingulisele suhtele, kuna lähevad kaugemale Euroopa Kohtu kõige hilisemast kohtupraktikast. Eelistame digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku vahelise töölepingulise suhte määratlemisel lähtuda hetkel direktiivis loetletud eelduste asemel eeltoodud Euroopa Kohtu kohtuotsuses loetletud kriteeriumitest. Tegemist on platvormitöö küsimuses kõige hilisema kohtuotsusega, mis määratleb ja piiritleb meie hinnangul direktiivis 3 (7) sätestatust õigemini ja täpsemini, millisel juhul on tegemist töölepingule iseloomuliku alluvussuhtega ning millisel juhul on digitaalse tööplatvormi kaudu tegutsev isik antud platvormi lahutamatu osa, moodustades ühtse majandusüksuse. 3. Oleme seisukohal, et direktiivis toodud töösuhte õigusliku eelduse kriteeriumid peavad olema iseloomulikud töölepingust tulenevale alluvussuhtele ning võtma arvesse platvormimajanduse eripära, eraõiguslikku lepinguvabadust ning platvormide teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kui üksnes Euroopa Kohtu kohtuasjas toodud kõige asjakohasematest ja töölepingulisele suhtele iseloomulikest kriteeriumitest lähtumine pole võimalik, siis toome välja, et mitmed artiklis 4 lõikes 2 toodud kriteeriumid ei võta arvesse platvormimajanduse eripära, eraõiguslikku lepinguvabadust ega platvormidele teistest õigusaktidest, eelkõige tarbijakaitsest, tulenevaid kohustusi. Esiteks on hetkel artiklis 4 lõikes 2 punktis a toodud kriteerium “töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine" liiga lai ega võta arvesse digitaalse tööplatvormi loodavat lisandväärtust ega ärimudelit. Digitaalse tööplatvormi loodav lisandväärtus seisneb pakkumise ja nõudluse kokkuviimises ning kasvatamises, et tagada kõigile turuosalistele lisandväärtuse saamine. Digitaalsete tööplatvormide edu seisneb paindlikkuses, et neil on võimalik turu nõudlusele vastamiseks kasutada suurt hulka potentsiaalseid partnereid ilma märkimisväärsete kaasnevate püsikuludeta. Sõidujagamise tööplatvormid tagavad nõudluse vastamise pakkumisele hindade reguleerimise kaudu, tõstes nõudluse kasvades hindu, mis suunab omakorda enam pakkujaid enda teenuseid osutama. Reaalajas paindlikult nõudluse kasvule reageerides ja pakkumist ergutades on tööplatvormidel võimalik vältida ressursside üleplaneerimisega kaasnevaid kõrgeid püsikulusid. See omakorda võimaldab tööplatvormidel hoida teenuse hinnad kasutajatele madalad, pakkudes samal ajal platvormi kaudu teenuseid osutavatele isikutele võrdlemisi kõrgeid teenustasusid madala komisjonitasuga. Eelnevast tulenevalt võimaldab paindlik hinnastamine tegutseda tööplatvormidel efektiivsemalt võrreldes olukorraga, kui nad peaksid looma teenuse pakkumise võimekuse enne nõudluse tekkimist. Tööplatvormid on toonud välja, et vaba hinnakujundus muudaks teenuse tarbijatele ebatõhusaks ning ebamugavaks, kuna teenuse hinna suhtes tuleks kokku leppida iga lepingupartneriga eraldi, mis vähendaks teenuse efektiivsust, kiirust ja mugavust. Ühtlasi tekiks taolisel juhul platvormil teenuseid osutavate isikute vahel alapakkumise konkurents madalaima hinna pakkumise nimel, mis vähendaks platvormi kaudu teenuseid osutavate isikute sissetulekut. Eelnevast tulenevalt tagab keskne hinnakujundus teenuse kiiruse ja mugavuse kasutajatele ning on kasulikum ka platvormi kaudu tegutsevatele isikutele. Teiseks on hetkel artiklis 4 lõikes 2 punktides b ja c toodud kriteeriumid liiga laiad ega võta arvesse eraõiguses kehtivat lepinguvabaduse põhimõtet ega digitaalse tööplatvormi ärimudelit. Direktiivi eelnõu artiklis 4 lõikes 2 punkti b kohaselt loetakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhe, kui tööplatvorm on kehtestanud nõude, et platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega. Seoses sellega märgime, et lepingutingimuste kindlaksmääramine on iseloomulik kõigile eraõiguslikele lepingutele, mitte üksnes töölepingule. Lepingupooltel on õigus ja vabadus lepingutingimustes kokku leppida, kuidas peab leping olema täidetud ning millistele nõuetele peab lepingu sõlmimise ese vastama. Nõuded lepingu teostamise tingimustele on iseloomulikud ka näiteks töövõtulepingule ja käsunduslepingule ega iseloomusta kuidagi üksnes töölepingut. Antud tingimus läheb palju kaugemale töösuhtele iseloomulikust alluvussuhtest, et töö tegemine toimub tööandja võimu ja kontrolli all. Tingimus ei võta arvesse digitaalse tööplatvormi ärimudelit, et kliendibaasi hoidmiseks ja suurendamiseks on oluline, et 4 (7) platvormi kaudu pakutav teenus oleks kvaliteetne ja turvaline. Halva teenuse pakkumine ja negatiivsed teeninduskogemused vähendavad tööplatvormi kaudu teenuste tellijate arvu, mis omakorda kahjustab kõigi tööplatvormi kaudu teenuseid osutavate isikute võimalust kliente leida ja tulu teenida. Direktiivi eelnõu artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt loetakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhe, kui tööplatvorm teostab järelevalvet töö tegemise üle või kontrollib töötulemuste kvaliteeti, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil. Seoses sellega märgime, et lepingu täitmise kontrollimine on iseloomulik kõigile eraõiguslikele lepingutele, mitte üksnes töölepingule. Lepingupooltel on õigus kontrollida lepingu täitmist, siduda lepingupoole lepingu täitmine enda lepinguliste kohustuste täitmisega (endapoolse teenuse osutamisega, tasu maksmisega), ning kasutada lepingu rikkumise korral erinevaid õiguskaitsevahendeid. Lepingu täitmise kontrollimise õigust ei mõjuta kuidagi asjaolu, et lepingu täitmist kontrollitakse innovatiivsete elektrooniliste vahendite abil, mis muudab lepingu täitmise kontrollimise efektiivsemaks ja tõhusamaks. Seegi tingimus läheb palju kaugemale töösuhtele iseloomulikust alluvussuhtest. Ühtlasi ei võta antud tingimus arvesse digitaalse tööplatvormi ärimudelit, et kliendibaasi hoidmiseks ja suurendamiseks on oluline, et platvormi kaudu pakutav teenus oleks kvaliteetne ja turvaline, kuna ebakvaliteetse teenuse pakkumine vähendab tööplatvormi kaudu teenuste tellijate arvu, kahjustades kõiki tööplatvormi kaudu teenuseid osutavaid isikuid. Lisaks tuleb tähele panna, et kui tööplatvorm on teenuse kasutamiseks sõlminud lepingu tarbijaga ning võimaldab tarbijatel enda kaudu teenuste tellimist, siis kohalduvad tööplatvormile tarbijakaitse nõuded, sealhulgas kohustus tagada, et tarbijale osutatav teenus vastaks nõuetele, oleks ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning selle kasutamine ei oleks keelatud. Tööplatvormil on taolisel juhul kohustus käituda hoolsalt ja vastutustundlikult kooskõlas kaupleja ametialase hoolsuse nõuetega. Oleme seisukohal, et käesolevast direktiivist tulenevad nõuded ei tohiks takistada tööplatvormidel enda tarbijaõigusest tulenevate nõuete täitmist ning tarbijate kõrgetasemelise kaitse tagamist. Tööplatvormidel peab olema võimalik tarbijate kaitseks võetud meetmeid edasi kasutada ning kriteeriumid ei tohiks takistada platvormidel kontrollimist, kas nende kaudu teenust pakkuvad isikud vastavad seadusest tulenevatele nõuetele ning osutavad teenust ohutul ja turvalisel viisil. Viimaks, juhul kui kõik direktiivi eelnõus sätestatud kriteeriumid peaksid jääma muutmata kujul direktiivi alles, siis oleks mõistlik sätestada, et praeguse kahe kriteeriumi asemel on tegemist töölepingulise suhtega juhul, kui täidetud on kas kõik või vähemalt neli kriteeriumit. Põhjusel, et kõik kriteeriumid eraldiseisvalt ei ole iseloomulikud üksnes töölepingulisele suhtele, kuid kõiki asjaolusid kogumis hinnates võivad nad paremini töölepingulist alluvussuhet iseloomustada. 4. Toetame, et direktiiv soodustab tööplatvormidel vabatahtlike meetmete võtmist enesehõivatute tingimuste parandamiseks, kuid soovime, et suurema õiguskindluse tagamiseks oleks antud põhimõte kinnitatud direktiivi preambuli asemel regulatiivosas. Toetame, et direktiivi põhjenduspunktis 23 on sätestatud, et vabatahtlike meetmete võtmine enesehõivatute töötingimuste parandamiseks (nagu sotsiaalkaitse ja kindlustuse tagamine, koolituste võimaldamine) ei tähenda, et platvorm sekkub töökorraldusse viisil, mis muudaks ta koheselt tööandjaks. Hetkel on ühe liikmesriigi kohtupraktikas tööplatvormide vabatahtlike kaitsemeetmete pakkumist ning sotsiaalkaitse tagamist peetud töölepingulist suhet iseloomustavaks tunnuseks, mis on tekitanud õiguskindlusetust ning heidutanud tööplatvorme enda platvormil teenuseid osutavatele isikutele lisahüvede ja kaitsemeetmete pakkumist. Direktiivi eelnõu peaks soodustama tööplatvormidel vabatahtlike meetmete võtmist platvormi kaudu teenust 5 (7) osutavate isikute olukorra parandamiseks. Enda platvormi kaudu tegutsevatele isikutele erinevate lisahüvede ja soodustuste pakkumine võib olla erinevate tööplatvormide vahel üheks konkurentsieeliseks, mis meelitab teenuseosutajaid just nende kaudu enda teenuseid pakkuma. Ühtlasi annab antud põhimõte tööplatvormidele kindlust, et võimalikud kollektiivläbirääkimiste käigus kokku lepitud lisahüved ei muuda kuidagi tööplatvormi ja tema partnerite õiguslikku staatust. Hetkel on asjakohane täpsustus küll põhjenduspunktides, kuid õiguskindlust ja platvormi kaudu tööd tegevate isikute suurimat võimalikku kaitset ja kasu silmas pidades tuleks antud põhimõte sätestada artiklis. 5. Toetame eesmärki tagada suurem läbipaistvus seoses platvormitöö algoritmipõhise juhtimisega, kuid peame oluliseks läbirääkimiste käigus tagada algoritmilistele süsteemidele kehtiva regulatsiooni koherentsus, proportsionaalsus ja selgus. Eelistame AI määruse lähenemist, mis seab inimjärelevalvele eesmärgid, kuid jätab määratletud eesmärkide saavutamiseks konkreetsete meetmete valiku tehisintellekti pakkujale. Inimjärelevalve kohustus peab olema proportsionaalne, sh ei tohi põhjendamatult piirata võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks. Toetame algoritmilises juhtimises läbipaistvuse tagamise meetmeid, mille tulemusena saavad kõik platvormide kaudu töötavad inimesed kasu paremast läbipaistvusest ning neil tekib selgem arusaam algoritmilise juhtimise tavadest. Nõustume, et platvormitööd tegevatel inimestel võiks olla õigus saada teavet kasutatavate seire- ja otsustamissüsteemide kohta ning selle kohta, kuidas need mõjutavad töötingimusi. Näiteks peaks neil olema õigus saada teavet selle kohta, mis faktorid mõjutavad tasude arvestamist ja tööülesannete jaotust. Toetame, et algoritmide läbipaistvusnõuded kehtivad ka platvormide kaudu tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, mistõttu saavad nemadki suurenenud läbipaistvusest kasu. Algoritmilistele süsteemidele kehtivate nõuete osas on oluline tagada kooskõla läbirääkimistel oleva tehisintellekti määrusega (AI määrus), millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid. Tehisintellekti määruses toodud suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka kuuluvad ka tööhõive, töötajate juhtimise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tehisintellektisüsteemid, mistõttu kohalduvad käesolevas direktiivis toodud tehisintellektisüsteemidele ka AI määrusest tulenevad tehisintellekti üldnõuded ja õigusraamistik. Võttes arvesse õigusaktide tihedat seotust ja koosmõju, tuleb eelnõu läbirääkimistel tagada, et AI määruse üldnormide ja käesoleva direktiivi erinormide vahel ei oleks vastuolusid. Lahendada tuleb kahe õigusakti erineva ühtlustamise taseme probleem, kuna AI määruses toodud nõuded on maksimumharmoneerivad, mistõttu pole nende osas liikmesriikidel võimalik siseriiklikes regulatsioonides erinõudeid kehtestada, kuid käesoleva direktiivi õiguslik alus võimaldab sätestada üksnes miinimumnõuded. Ühtlasi tuleb selgitada, kuidas seonduvad omavahel käesolevas direktiivis toodud nõuded tehisintellektisüsteemide inimkontrollile ja AI määruses toodud nõuded tehisintellektisüsteemide inimjärelevalvele, kas käesolevas direktiivis toodud nõuded on eriregulatsioon AI määruses toodud nõuetele, mis reguleerivad täpselt sama kasutusvaldkonnaga suure riskiga süsteeme. Tehisintellektisüsteemidele kohalduv inimjärelevalve kohustus peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning lähtuma konkreetsetest asjaoludest ja kasutusjuhust, eelkõige riskidest, mis võivad tekkida konkreetse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisel. Toetame AI määruse lähenemist, mis seab inimjärelevalvele eesmärgid, kuid jätab määratletud eesmärkide saavutamiseks konkreetsete meetmete valiku tehisintellekti pakkujale, arvestades konkreetset olukorda. Arvesse tuleb võtta, et automatiseerimine ja automaatsed otsused ei ole iseenesest probleemsed, mistõttu ei tohi käesoleva direktiiviga kehtestatav inimjärelevalve kohustus põhjendamatult piirata võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks. 6 (7) Eelnõu läbirääkimistel tuleb tagada kooskõla ka muude siseturu- ja andmekaitsevaldkonna õigusaktidega, sealhulgas platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva määrusega ((EL) 2019/1150)(P2B määrus). Käesoleva direktiivi läbirääkimiste käigus tuleb selgitada, kuidas seonduvad käesolevas direktiivis toodud algoritmiliste süsteemide läbipaistvuse nõuded P2B määruses toodud läbipaistvusnõuetega. Arvesse tuleb võtta, et P2B määruses kasutatud ärikasutaja mõiste hõlmab lisaks juriidilistele isikutele ka eraisikuid, kes tegutsevad oma majandus- või kutsetegevuse raames. Eelnevast tulenevalt ei ole selge, kuidas saab käesoleva direktiivi artiklis 8 toodud oluliste otsuste inimese poolt läbivaatamise õigust kohaldada ka selliste platvormitööd tegevate isikute suhtes, kellel puudub tööleping või töösuhe, kuna need isikud oleksid ärikasutajad P2B määruse tähenduses, kelle suhtes käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 2 kohaselt artiklis 8 toodud õigust ei kohaldata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadresssaat: Sotsiaalministeerium Maarja Mere [email protected] 7 (7)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel