Teie 21.12.2021 nr 2-5/21-02879,
Riigikantselei 18.1.1/21-1317/-2T
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 27.01.2022 nr 2-13/21-7671
15161, Tallinn
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile
platvormitöö tingimuste parandamise kohta
Käesolevaga toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja oma seisukohad Euroopa
Komisjoni ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv platvormitöö tingimuste
parandamise kohta. Üldiselt oleme ettepaneku suhtes toetavad, et kitsaskohtade leidmisel tuleb
parandada platvormitöö tingimusi ja toetada samal ajal platvormimajanduse pakutavaid võimalusi,
innovatsiooni ja paindlikkust. Tunnustame, et digitaalsed tööplatvormid edendavad uuenduslikke
teenuseid ja uusi ärimudeleid ning loovad tarbijatele ja ettevõtjatele palju võimalusi. Nad suudavad
tõhusalt sobitada tööjõu pakkumist ja nõudlust ning pakkuda võimalusi elatist või lisasissetulekut
teenida, sealhulgas neile, kelle juurdepääs tööturule on takistatud (noored või hoolduskohustustega
inimesed). Platvormitöö annab ettevõtjatele palju laiema juurdepääsu tarbijatele, võimaluse
mitmekesistada tulusid ja arendada uusi äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate
jaoks tähendab see paremat juurdepääsu toodetele ja teenustele, millele muidu oleks raske ligi
pääseda, samuti juurdepääsu uuele ja mitmekesisemale teenuste valikule.
Näeme kasu, et direktiivi tulemusel saab platvormitöötaja staatus olema EL-üleselt tänasest enam
ühtlustatud, mis peaks vähendama õiguskindlusetust ja kohtuvaidlusi. Samas mööname, et
ühtlustamine ei ole täielik ning EL liikmesriigid võivad alati otsustada direktiivi
miinimumnõuetest kaugemale minna, mis võib kaasa tuua lisaprobleeme piiriüleste teenuste
osutamisel EL ühtsel turul. Peame asjakohaseks direktiivi kohaldamisalaga, mis hõlmab kitsalt
digitaalseid tööplatvorme, kes korraldavad üksikisikute tööd. Direktiivi ei kohaldata digitaalsete
platvormide suhtes, kes üksnes reklaamivad pakkumisi või teenuste taotlusi ega teenuseosutajate
suhtes, kelle peamine eesmärk on varade jagamine, nagu lühiajalise majutuse pakkumine.
Teisest küljest oleme mures, et platvormitöötajate töötajateks klassifitseerimine võib ohustada
platvormitöö paindlikkust ja suruda tööturult kõrvale need inimesed, kellel pole fikseeritud
töölepingu alusel töötamine võimalik. Ühtlasi võib eelnõu vähendada nende inimeste arvu, kellel
on võimalik platvormi kaudu elatist või lisasissetulekut teenida, kuna platvormidel pole
tõenäoliselt võimalik kõiki seniseid teenusepakkujaid töötajatena palgata. Eelnõu võib negatiivselt
mõjutada ka neid EL vabakutselisi, kes pakuvad enda teenuseid veebis, kuna nad ei suuda EL-st
väljaspool asuvate vabakutselistega hinna ja regulatsiooni paindlikkuse poolest konkureerida.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Platvormi kaudu tegutsejate töötajateks ümberklassifitseerimisega kaasneb Komisjoni
mõjuhinnangu kohaselt platvormidele lisakulusid 4,5 € miljardit eurot aastas. Eelnõuga võib
kaasneda platvormitöötajate sissetuleku vähenemine ning sissetulek langeda töötasu alammäära
lähedale, kuna platvormidel pole suurenenud kulutuste tõttu võimalik neile senist töötasu tagada.
Eelnõu võib kahjulikult mõjutada tarbijaid, kuna platvormide kaudu osutatavate teenuste hinnad
tõusevad tarbijatele Komisjoni hinnangul 24% (max 40%), kuid väheneb teenuste kättesaadavus,
kuna võimalikke teenuseosutajaid on vähem.
Eelnevast tulenevalt tooks direktiivi eelnõu praegusel kujul kaasa negatiivseid tagajärgi ja heaolu
vähenemist nii tarbijatele, platvormi kaudu tegutsejatele kui ka platvormidele. Me ei ole kindlad,
kas ja kelle probleemi teatud platvormi kaudu tegutsejate töötajateks liigitamine Eestis lahendab.
Eestis on platvormitöö ainus sissetulekuallikas vaid 4,4% platvormitöötajate jaoks - see on u 2500
inimest. Iganädalaselt teeb platvormitööd 7% tööealisest elanikkonnast (u 56 000 inimest) ning
antud arv on võrreldes 2018. aastaga jäänud samale tasemele või isegi veidi vähenenud. Samas on
Eesti platvormitöö tegijate teenitud kogutulult EL-s viies ning meil on antud valdkonnas ka
edukaid iduettevõtjaid. Seega usume, et peaksime kuuluma pigem platvormitöös võimalusi kui
takistusi nägevate riikide hulka.
1. Oleme seisukohal, et direktiivi eesmärk peaks olema ka platvormimajanduse siseturu
parema toimimise tagamine ning teenuste piiriülese liikumise edendamine, milleks peaks
direktiiv olema võimalikult harmoneeriv ning ühtlustama Euroopa Liidu digitaalse ühtse
turu nõuded platvormitööle.
Direktiivi eesmärk peaks olema mh siseturu harmoneerimine ning digitaalsetele tööplatvormidele
kohalduvate nõuete ühtlustamine, milleks peaks direktiiv olema võimalikult harmoneeriv, võttes
arvesse direktiivi õiguslikku alust. Mõistame, et kuivõrd tegemist on töövaldkonda puudutava
regulatsiooniga, ei ole võimalik kõiki nõudeid, sh töösuhte õigusliku eelduse määramise
kriteeriume, täielikult ühtlustada EL-üleselt. Samas tuleb arvesse võtta, et tööplatvormidele
kohalduvate sätete ja kohustuste erinevus liikmesriigiti tekitab õiguslikku killustatust ning
takistab digitaalsete tööplatvormide teenuste piiriülest osutamist. Digitaalsed tööplatvormid on
enda olemuselt piiriülesed ning asuvad sageli ühes riigis, kuid tegutsevad samal ajal mitmes teises
liikmesriigis mujal asuvate inimeste kaudu. Digitaalsed tööplatvormid ei ole seotud ühegi põhivara
ega ruumiga, mistõttu saavad nad hõlpsasti liikuda ja tegutseda piiriüleselt ning alustada kiiresti
tegevust uutel turgudel. Üleüldiselt on platvormimajanduse põhitunnused ärimudelite paindlikkus
ja nende pidev kohandamine ning nende peamised tootmisvahendid on algoritmid, andmed ja
pilved. Direktiivi harmoneeriv eesmärk võimaldaks kehtestada ühtsemad eeskirjad, mida
kohaldatakse kõigi ELis tegutsevate digitaalsete tööplatvormide suhtes, vältides samal ajal
killustumist digitaalsete tööplatvormide jaoks kiiresti areneval ühtsel turul, hõlbustades
platvormimajanduse arengut kogu ELis.
Nõuete ühtlustamiseks teeme ettepaneku kaaluda lisaks artiklis 4 lõikes 2 toodud töölepingulise
suhte õigusliku eelduse kriteeriumitele ka kriteeriumite „negatiivse nimekirja“ loomist, milliseid
platvormimajanduse eripärast tulenevaid asjaolusid ei tohiks liikmesriigid käsitada määravate
teguritena, mis näitavad töösuhte olemasolu, nt tarbijate kaitseks ning tarbijate ohutuse ja
turvalisuse tagamiseks võetud meetmeid (juhiloa olemasolu kontroll, kohustuse panemine järgida
teenuse osutamisel liiklusreegleid ning juhtida sõidukit üksnes kaines olekus). Antud lahendus
piiritleks kriteeriume, mida liikmesriikidel on võimalik kehtestada, välistades teatud ebakohased
või ebamõistlikud kriteeriumid, suurendades platvormide õiguskindlust.
Arvesse tuleb võtta, et platvormi kaudu tegutsejate töötajateks ümberklassifitseerimisega kaasneb
Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt platvormidele lisakulusid 4,5 € miljardit eurot aastas. Nõuete
2 (7)
võimalikult suures ulatuses ühtlustamine kõigis liikmesriikides võimaldaks digitaalsetel
tööplatvormidel hõlpsalt piiriüleselt ühest liikmesriigist teise laieneda ning vähendaks nende
administratiiv- ja halduskulusid, mis aitaks direktiivi eelnõuga kaasnevaid ülisuuri kulusid
vähemalt osaliselt kompenseerida. Ühtlasi vähendaks harmoneerimine digitaalsete tööplatvormide
õiguskindlusetust, millisel juhul võidakse nende kaudu teenuseid osutavaid isikuid pidada
töötajateks. See võimaldaks neil kohelda erinevates liikmesriikides asuvaid lepingupartnereid
võrdselt ning tagada kõigile lepingupartneritele paremaid teenuse osutamise tingimusi ja
keskkonda, ilma riskita, et neid peetaks seetõttu tööandjateks.
2. Oleme seisukohal, et direktiivis toodud töösuhte õigusliku eelduse kriteeriumid tuleb
ümber vaadata ja viia kooskõlla Euroopa Kohtu kohtupraktikaga.
Digitaalsed tööplatvormid võtavad kasutusele uusi töökorralduse vorme, mistõttu toetame eelnõu
eesmärki tagada, et platvormide kaudu töötavatel inimestel oleks olemas või oleks võimalik saada
õige tööalane staatus, mis võtab arvesse nende tegelikku suhet digitaalse tööplatvormiga, ning et
neil oleks juurdepääs kohaldatavatele töö- ja sotsiaalkaitseõigustele. Mõistame, et direktiivi
ülevõtmise tulemusel ei loeta kõiki platvormitöötajaid automaatselt töötajateks. Samas võttes
arvesse, et direktiivi, sh töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumite, siseriiklikusse õigusesse
ülevõtmine on liikmesriikidele kohustuslik ning arvestades ka seda, et direktiivi kohaselt peavad
liikmesriigid tagama õigusliku eelduse kriteeriumite rakendamise töölepinguliste suhete
määramisel, peame oluliseks, et töösuhte õiguslikud eeldused saaksid asjakohased, iseloomulikud
üksnes töölepingulisele suhtele ja arvestaksid platvormi ärimudeliga. Oluline on, et tööalase
staatuse määramise kriteeriumid oleksid tasakaalus ning tagaksid, et tegelikud sõltumatud
enesehõivatud saaksid enda teenuste pakkumist jätkata ka platvormimajanduses. Töösuhte
kriteeriumid ei tohiks välistada võimalust tegutseda enesehõivatuna ainuüksi seetõttu, et tellimuste
saamiseks kasutatakse tehnoloogilist platvormi. Enesehõivatuna tegutsemine peab jääma
võimalikuks ka platvormimajanduses, kuna vastasel juhul piiraks see ebaproportsionaalselt
ettevõtlusvabadust ning lisaks kahjustaks platvormimajanduse konkurentsivõimet nendel
kaubaturgudel, kus lisaks töölepingule on lubatud ka muud võlaõiguslikud töösuhted (nt
taksondus). Seetõttu tuleb direktiivis kindlasti lähtuda üldpõhimõttest, et platvormimajandusele ei
rakendataks piiranguid, mida ei kohaldata samal kaubaturul tegutsevatele teistele teenusosutajatele
ja ka vastupidi.
Euroopa kohus on 22. aprilli 2020.a kohtuotsuses C-692/19 B v Yodel Delivery Network Ltd
hinnanud, millal on platvormi kaudu teenuseid osutava isiku näol tegemist enesehõivatud iseseisva
töövõtjaga. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tegemist töölepingulise alluvussuhtega, kui digitaalne
tööplatvorm võimaldab: 1) kasutada enda teenuse osutamiseks alltöövõtjaid või asendajaid teenuse
osutamiseks; 2) vabalt otsustada, kas pakutavaid ülesandeid vastu võtta, või määrata ühepoolselt
kindlaks teostatavate ülesannete maksimaalse arvu; 3) pakkuda oma teenuseid mis tahes
kolmandatele isikutele, sealhulgas eeldatava tööandja otsestele konkurentidele; 4) määrata
kindlaks oma "tööaeg", võttes arvesse teenuse osutamise eripärasid, ning kohandada oma tööaega
vastavalt oma isiklikule mugavusele, mitte üksnes eeldatava tööandja huvidele.
Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et hetkel artiklis 4 lõikes 2 toodud kriteeriumid on liiga
laiad ega ole iseloomulikud üksnes digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva
isiku vahelisele töölepingulisele suhtele, kuna lähevad kaugemale Euroopa Kohtu kõige hilisemast
kohtupraktikast. Eelistame digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku
vahelise töölepingulise suhte määratlemisel lähtuda hetkel direktiivis loetletud eelduste asemel
eeltoodud Euroopa Kohtu kohtuotsuses loetletud kriteeriumitest. Tegemist on platvormitöö
küsimuses kõige hilisema kohtuotsusega, mis määratleb ja piiritleb meie hinnangul direktiivis
3 (7)
sätestatust õigemini ja täpsemini, millisel juhul on tegemist töölepingule iseloomuliku
alluvussuhtega ning millisel juhul on digitaalse tööplatvormi kaudu tegutsev isik antud platvormi
lahutamatu osa, moodustades ühtse majandusüksuse.
3. Oleme seisukohal, et direktiivis toodud töösuhte õigusliku eelduse kriteeriumid peavad
olema iseloomulikud töölepingust tulenevale alluvussuhtele ning võtma arvesse
platvormimajanduse eripära, eraõiguslikku lepinguvabadust ning platvormide teistest
õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Kui üksnes Euroopa Kohtu kohtuasjas toodud kõige asjakohasematest ja töölepingulisele suhtele
iseloomulikest kriteeriumitest lähtumine pole võimalik, siis toome välja, et mitmed artiklis 4 lõikes
2 toodud kriteeriumid ei võta arvesse platvormimajanduse eripära, eraõiguslikku lepinguvabadust
ega platvormidele teistest õigusaktidest, eelkõige tarbijakaitsest, tulenevaid kohustusi. Esiteks on
hetkel artiklis 4 lõikes 2 punktis a toodud kriteerium “töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine
või selle ülempiiri kehtestamine" liiga lai ega võta arvesse digitaalse tööplatvormi loodavat
lisandväärtust ega ärimudelit. Digitaalse tööplatvormi loodav lisandväärtus seisneb pakkumise ja
nõudluse kokkuviimises ning kasvatamises, et tagada kõigile turuosalistele lisandväärtuse
saamine. Digitaalsete tööplatvormide edu seisneb paindlikkuses, et neil on võimalik turu
nõudlusele vastamiseks kasutada suurt hulka potentsiaalseid partnereid ilma märkimisväärsete
kaasnevate püsikuludeta. Sõidujagamise tööplatvormid tagavad nõudluse vastamise pakkumisele
hindade reguleerimise kaudu, tõstes nõudluse kasvades hindu, mis suunab omakorda enam
pakkujaid enda teenuseid osutama. Reaalajas paindlikult nõudluse kasvule reageerides ja
pakkumist ergutades on tööplatvormidel võimalik vältida ressursside üleplaneerimisega
kaasnevaid kõrgeid püsikulusid. See omakorda võimaldab tööplatvormidel hoida teenuse hinnad
kasutajatele madalad, pakkudes samal ajal platvormi kaudu teenuseid osutavatele isikutele
võrdlemisi kõrgeid teenustasusid madala komisjonitasuga. Eelnevast tulenevalt võimaldab
paindlik hinnastamine tegutseda tööplatvormidel efektiivsemalt võrreldes olukorraga, kui nad
peaksid looma teenuse pakkumise võimekuse enne nõudluse tekkimist.
Tööplatvormid on toonud välja, et vaba hinnakujundus muudaks teenuse tarbijatele ebatõhusaks
ning ebamugavaks, kuna teenuse hinna suhtes tuleks kokku leppida iga lepingupartneriga eraldi,
mis vähendaks teenuse efektiivsust, kiirust ja mugavust. Ühtlasi tekiks taolisel juhul platvormil
teenuseid osutavate isikute vahel alapakkumise konkurents madalaima hinna pakkumise nimel,
mis vähendaks platvormi kaudu teenuseid osutavate isikute sissetulekut. Eelnevast tulenevalt
tagab keskne hinnakujundus teenuse kiiruse ja mugavuse kasutajatele ning on kasulikum ka
platvormi kaudu tegutsevatele isikutele.
Teiseks on hetkel artiklis 4 lõikes 2 punktides b ja c toodud kriteeriumid liiga laiad ega võta arvesse
eraõiguses kehtivat lepinguvabaduse põhimõtet ega digitaalse tööplatvormi ärimudelit. Direktiivi
eelnõu artiklis 4 lõikes 2 punkti b kohaselt loetakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu
platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhe, kui tööplatvorm on kehtestanud nõude, et
platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega
teenusesaaja suhtes või töö tegemisega. Seoses sellega märgime, et lepingutingimuste
kindlaksmääramine on iseloomulik kõigile eraõiguslikele lepingutele, mitte üksnes töölepingule.
Lepingupooltel on õigus ja vabadus lepingutingimustes kokku leppida, kuidas peab leping olema
täidetud ning millistele nõuetele peab lepingu sõlmimise ese vastama. Nõuded lepingu teostamise
tingimustele on iseloomulikud ka näiteks töövõtulepingule ja käsunduslepingule ega iseloomusta
kuidagi üksnes töölepingut. Antud tingimus läheb palju kaugemale töösuhtele iseloomulikust
alluvussuhtest, et töö tegemine toimub tööandja võimu ja kontrolli all. Tingimus ei võta arvesse
digitaalse tööplatvormi ärimudelit, et kliendibaasi hoidmiseks ja suurendamiseks on oluline, et
4 (7)
platvormi kaudu pakutav teenus oleks kvaliteetne ja turvaline. Halva teenuse pakkumine ja
negatiivsed teeninduskogemused vähendavad tööplatvormi kaudu teenuste tellijate arvu, mis
omakorda kahjustab kõigi tööplatvormi kaudu teenuseid osutavate isikute võimalust kliente leida
ja tulu teenida.
Direktiivi eelnõu artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt loetakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle
kaudu platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhe, kui tööplatvorm teostab järelevalvet töö
tegemise üle või kontrollib töötulemuste kvaliteeti, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil.
Seoses sellega märgime, et lepingu täitmise kontrollimine on iseloomulik kõigile eraõiguslikele
lepingutele, mitte üksnes töölepingule. Lepingupooltel on õigus kontrollida lepingu täitmist,
siduda lepingupoole lepingu täitmine enda lepinguliste kohustuste täitmisega (endapoolse teenuse
osutamisega, tasu maksmisega), ning kasutada lepingu rikkumise korral erinevaid
õiguskaitsevahendeid. Lepingu täitmise kontrollimise õigust ei mõjuta kuidagi asjaolu, et lepingu
täitmist kontrollitakse innovatiivsete elektrooniliste vahendite abil, mis muudab lepingu täitmise
kontrollimise efektiivsemaks ja tõhusamaks. Seegi tingimus läheb palju kaugemale töösuhtele
iseloomulikust alluvussuhtest. Ühtlasi ei võta antud tingimus arvesse digitaalse tööplatvormi
ärimudelit, et kliendibaasi hoidmiseks ja suurendamiseks on oluline, et platvormi kaudu pakutav
teenus oleks kvaliteetne ja turvaline, kuna ebakvaliteetse teenuse pakkumine vähendab
tööplatvormi kaudu teenuste tellijate arvu, kahjustades kõiki tööplatvormi kaudu teenuseid
osutavaid isikuid.
Lisaks tuleb tähele panna, et kui tööplatvorm on teenuse kasutamiseks sõlminud lepingu tarbijaga
ning võimaldab tarbijatel enda kaudu teenuste tellimist, siis kohalduvad tööplatvormile
tarbijakaitse nõuded, sealhulgas kohustus tagada, et tarbijale osutatav teenus vastaks nõuetele,
oleks ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning selle kasutamine ei oleks keelatud. Tööplatvormil
on taolisel juhul kohustus käituda hoolsalt ja vastutustundlikult kooskõlas kaupleja ametialase
hoolsuse nõuetega. Oleme seisukohal, et käesolevast direktiivist tulenevad nõuded ei tohiks
takistada tööplatvormidel enda tarbijaõigusest tulenevate nõuete täitmist ning tarbijate
kõrgetasemelise kaitse tagamist. Tööplatvormidel peab olema võimalik tarbijate kaitseks võetud
meetmeid edasi kasutada ning kriteeriumid ei tohiks takistada platvormidel kontrollimist, kas
nende kaudu teenust pakkuvad isikud vastavad seadusest tulenevatele nõuetele ning osutavad
teenust ohutul ja turvalisel viisil.
Viimaks, juhul kui kõik direktiivi eelnõus sätestatud kriteeriumid peaksid jääma muutmata kujul
direktiivi alles, siis oleks mõistlik sätestada, et praeguse kahe kriteeriumi asemel on tegemist
töölepingulise suhtega juhul, kui täidetud on kas kõik või vähemalt neli kriteeriumit. Põhjusel, et
kõik kriteeriumid eraldiseisvalt ei ole iseloomulikud üksnes töölepingulisele suhtele, kuid kõiki
asjaolusid kogumis hinnates võivad nad paremini töölepingulist alluvussuhet iseloomustada.
4. Toetame, et direktiiv soodustab tööplatvormidel vabatahtlike meetmete võtmist
enesehõivatute tingimuste parandamiseks, kuid soovime, et suurema õiguskindluse
tagamiseks oleks antud põhimõte kinnitatud direktiivi preambuli asemel regulatiivosas.
Toetame, et direktiivi põhjenduspunktis 23 on sätestatud, et vabatahtlike meetmete võtmine
enesehõivatute töötingimuste parandamiseks (nagu sotsiaalkaitse ja kindlustuse tagamine,
koolituste võimaldamine) ei tähenda, et platvorm sekkub töökorraldusse viisil, mis muudaks ta
koheselt tööandjaks. Hetkel on ühe liikmesriigi kohtupraktikas tööplatvormide vabatahtlike
kaitsemeetmete pakkumist ning sotsiaalkaitse tagamist peetud töölepingulist suhet
iseloomustavaks tunnuseks, mis on tekitanud õiguskindlusetust ning heidutanud tööplatvorme
enda platvormil teenuseid osutavatele isikutele lisahüvede ja kaitsemeetmete pakkumist. Direktiivi
eelnõu peaks soodustama tööplatvormidel vabatahtlike meetmete võtmist platvormi kaudu teenust
5 (7)
osutavate isikute olukorra parandamiseks. Enda platvormi kaudu tegutsevatele isikutele erinevate
lisahüvede ja soodustuste pakkumine võib olla erinevate tööplatvormide vahel üheks
konkurentsieeliseks, mis meelitab teenuseosutajaid just nende kaudu enda teenuseid pakkuma.
Ühtlasi annab antud põhimõte tööplatvormidele kindlust, et võimalikud kollektiivläbirääkimiste
käigus kokku lepitud lisahüved ei muuda kuidagi tööplatvormi ja tema partnerite õiguslikku
staatust. Hetkel on asjakohane täpsustus küll põhjenduspunktides, kuid õiguskindlust ja platvormi
kaudu tööd tegevate isikute suurimat võimalikku kaitset ja kasu silmas pidades tuleks antud
põhimõte sätestada artiklis.
5. Toetame eesmärki tagada suurem läbipaistvus seoses platvormitöö algoritmipõhise
juhtimisega, kuid peame oluliseks läbirääkimiste käigus tagada algoritmilistele süsteemidele
kehtiva regulatsiooni koherentsus, proportsionaalsus ja selgus. Eelistame AI määruse
lähenemist, mis seab inimjärelevalvele eesmärgid, kuid jätab määratletud eesmärkide
saavutamiseks konkreetsete meetmete valiku tehisintellekti pakkujale. Inimjärelevalve
kohustus peab olema proportsionaalne, sh ei tohi põhjendamatult piirata võimalust
kasutada tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks.
Toetame algoritmilises juhtimises läbipaistvuse tagamise meetmeid, mille tulemusena saavad kõik
platvormide kaudu töötavad inimesed kasu paremast läbipaistvusest ning neil tekib selgem
arusaam algoritmilise juhtimise tavadest. Nõustume, et platvormitööd tegevatel inimestel võiks
olla õigus saada teavet kasutatavate seire- ja otsustamissüsteemide kohta ning selle kohta, kuidas
need mõjutavad töötingimusi. Näiteks peaks neil olema õigus saada teavet selle kohta, mis faktorid
mõjutavad tasude arvestamist ja tööülesannete jaotust. Toetame, et algoritmide
läbipaistvusnõuded kehtivad ka platvormide kaudu tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele,
mistõttu saavad nemadki suurenenud läbipaistvusest kasu.
Algoritmilistele süsteemidele kehtivate nõuete osas on oluline tagada kooskõla läbirääkimistel
oleva tehisintellekti määrusega (AI määrus), millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad
ühtlustatud õigusnormid. Tehisintellekti määruses toodud suure riskiga tehisintellektisüsteemide
hulka kuuluvad ka tööhõive, töötajate juhtimise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise
tehisintellektisüsteemid, mistõttu kohalduvad käesolevas direktiivis toodud
tehisintellektisüsteemidele ka AI määrusest tulenevad tehisintellekti üldnõuded ja õigusraamistik.
Võttes arvesse õigusaktide tihedat seotust ja koosmõju, tuleb eelnõu läbirääkimistel tagada, et AI
määruse üldnormide ja käesoleva direktiivi erinormide vahel ei oleks vastuolusid. Lahendada tuleb
kahe õigusakti erineva ühtlustamise taseme probleem, kuna AI määruses toodud nõuded on
maksimumharmoneerivad, mistõttu pole nende osas liikmesriikidel võimalik siseriiklikes
regulatsioonides erinõudeid kehtestada, kuid käesoleva direktiivi õiguslik alus võimaldab
sätestada üksnes miinimumnõuded. Ühtlasi tuleb selgitada, kuidas seonduvad omavahel
käesolevas direktiivis toodud nõuded tehisintellektisüsteemide inimkontrollile ja AI määruses
toodud nõuded tehisintellektisüsteemide inimjärelevalvele, kas käesolevas direktiivis toodud
nõuded on eriregulatsioon AI määruses toodud nõuetele, mis reguleerivad täpselt sama
kasutusvaldkonnaga suure riskiga süsteeme. Tehisintellektisüsteemidele kohalduv inimjärelevalve
kohustus peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning lähtuma konkreetsetest asjaoludest ja
kasutusjuhust, eelkõige riskidest, mis võivad tekkida konkreetse suure riskiga
tehisintellektisüsteemi kasutamisel. Toetame AI määruse lähenemist, mis seab inimjärelevalvele
eesmärgid, kuid jätab määratletud eesmärkide saavutamiseks konkreetsete meetmete valiku
tehisintellekti pakkujale, arvestades konkreetset olukorda. Arvesse tuleb võtta, et
automatiseerimine ja automaatsed otsused ei ole iseenesest probleemsed, mistõttu ei tohi käesoleva
direktiiviga kehtestatav inimjärelevalve kohustus põhjendamatult piirata võimalust kasutada
tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks.
6 (7)
Eelnõu läbirääkimistel tuleb tagada kooskõla ka muude siseturu- ja andmekaitsevaldkonna
õigusaktidega, sealhulgas platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva määrusega ((EL)
2019/1150)(P2B määrus). Käesoleva direktiivi läbirääkimiste käigus tuleb selgitada, kuidas
seonduvad käesolevas direktiivis toodud algoritmiliste süsteemide läbipaistvuse nõuded P2B
määruses toodud läbipaistvusnõuetega. Arvesse tuleb võtta, et P2B määruses kasutatud ärikasutaja
mõiste hõlmab lisaks juriidilistele isikutele ka eraisikuid, kes tegutsevad oma majandus- või
kutsetegevuse raames. Eelnevast tulenevalt ei ole selge, kuidas saab käesoleva direktiivi artiklis 8
toodud oluliste otsuste inimese poolt läbivaatamise õigust kohaldada ka selliste platvormitööd
tegevate isikute suhtes, kellel puudub tööleping või töösuhe, kuna need isikud oleksid ärikasutajad
P2B määruse tähenduses, kelle suhtes käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 2 kohaselt artiklis 8
toodud õigust ei kohaldata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisaadresssaat: Sotsiaalministeerium
Maarja Mere
[email protected]
7 (7)