Saatja: Heiko Heitur <
[email protected]>
Saadetud: 27.01.2022 16:32
Adressaat: Taavi Aas <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>
Teema: Eesti Gaasiliidu pöördumine hoonete energiatõhususe direktiivi
osas
Tähtsus: Tavaline
Lugupeetud Taavi Aas!
Edastan Eesti Gaasiliidu kommentaarid ja ettepanekud hoonete
energiatõhususe direktiivi läbivaatuse osas.
Kommentaarid on lisatud manusena.
Lugupidamisega/Best regards
Heiko Heitur
Tegevjuht/CEO
Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association
www.gaasiliit.ee
[email protected]
+3725246885
2366645 -367665 0 0 Taavi Aas Majandusminister taavi.aas @ mkm .ee Koopia info @ mkm .ee Gaasiliidu arvamus Euroopa Komisjoni algatuse „Energiatõhusus – hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatus“ kohta Eesti Gaasiliit tänab võimalust avaldada arvamust Euroopa Komisjoni algatatud hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatuse kohta. Tegemist on üsna olulise failiga, mis suunab elamuehitust ning hakkab seniste energiakandjate veel olulisemat vahet tegema. Järgnevalt toome välja mõtted ja ettepanekud, mida peaks faili ülevaatusel arvesse võtma: Soovime tähelepanu juhtida, et roheleppe paketi valguses peaksid erinevad failid andma liikmesriikidele piisavalt paindlikkust, et vastavalt oma vajadustele ja võimalustele disainida üleüldist energiapoliitikat ja energiakasutust , et jõuda soovitud eesmärgini. Peame oluliseks välja tuua, et energiatõhususe direktiivi läbivaatuse juures peaks arvestama ka põhimõtteid, mis juba teistes roheleppe ettepanekutes on välja too dud, vältimaks põhimõttelisi vastuolusid. Eriti oluline on järgida kõiki käimasolevaid kõnelusi, sest roheleppe paketi sisu on ajas muutuv , mis tõttu peaksid Eesti seisukohad ja lähtepunktid seda arvestama . Vältima pea ks olukorda, kus ühe ministeeriumi vastutusalas oleva faili osas koostatakse seisukohad, mis ei haaku turu vajaduste ga või jäävad eraldiseisvaks ega ole sünergias teiste oluliste EL eelnõude ja põhimõtetega; Primaarenergia ja kaalumisteguri definitsioon direktiivi tasandil on segane ja iga liikmesriik saab seda ise defineerida. Praegusel hetkel on Eestis maagaasi kaalumisteguriks määratud väärtus 1. Sellel puudub teaduslik põhjendus ja võttes arvesse rangeid energiatõhususe nõudeid ja võrreldes lähiriikide praktikat, oleks kindlasti parem kui kaalumistegurid oleks paika pandud ELi üleselt või vähemasti piirkonniti. Oluline on siinkohal tagada elamuehitusele võimalikult palju alternatiive, mitte eelistada ainult biomasskütuseid ja soojuspumpasid, nagu praegune seadusandlus seda suunab. Kindlasti peaks kaalumistegurid arvestama ka keskkonnajalajälge , kas või väga kaudselt. Praeguse praktika kohaselt saab biomasskütuse kasutaja samasuguse kaalumisteguri nagu biometaani kasutaja. Samas biomasskütuste põletamisel emiteeritakse saasteaineid, eriti rohkelt PM osakesi. Samal ajal on biometaan väga puhta põlemisega ja saasteaineid ei teki. Biometaan on oluliselt kallim toode, samas aitab selle tootmine kaasa ringmajanduse eesmärkidele, võimaldab ära hoida põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside teket ning panustab maasektori arengusse. Seega puudub praegus tel kaalumisteguri te väärtustel seos roheleppe eesmärkidega ja keskkonnaga üldisemalt ; Energiatõhustusarvutuseks kasutatavad tegelikud energia tarbimisandmed ei saa olla suurema täpsusega kui 1 h, vähemalt gaasi osas ; Primaarenergiana kasutatava elektrienergia puhul ei saa aluseks võ t ta E uroopa keskmistatud andmed, kuna teatud liikmesriikide puhul (s.h Eesti ja Poola) see oleks vastuolus kliimaeesmärkidega ; Loobumine fossiilenergia kasutamisest liginullenergia hoonete puhul ei pea tähendama seda, et neid ei saa liita gaasitaristuga, kuna see võimaldab diversifitseerida primaarenergiallikad ja kasutada rohelist gaasi (biometaani ja vesinik k u) . Siin tuleks ka siseriiklikult mõelda, et kas praegune praktika annab võimaluse elamumajandusel ka tulevikus saada roheliseks . Lugupidamisega ( digitaalselt allkirjastatud ) Heiko Heitur Tegevjuht