ü
Kristen Michal
Riigikogu
[email protected] Meie 27.01.2022 nr 17-7/19-0325/644-1
Seaduseelnõu 382 SE muudatusettepanekud
Austatud Kristen Michal
Vabariigi Valitsus esitas 2021. aasta 3. mail Riigikogule energiamajanduse korraldamise seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE)1. Eelnõu
algataja esindajana edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) eelnõule
2021. a 21. oktoobril ettepanekud eelnõu täiendamiseks ning selgemaks muutmiseks2.
Edasise eelnõu menetluse käigus on laekunud eelnõu täpsustavaid ettepanekuid Maksu- ja
Tolliametilt, Elering AS-ilt ning Keskkonnaministeeriumilt. Maksu- ja Tolliameti ning Elering AS-
i ettepanekud on seotud 382 SE raames muudetava vedelkütuse seaduse sätetega, mida ka
21. oktoobri muudatusettepanekutes on osaliselt käsitletud. Keskkonnaministeeriumi esitatud
ettepanekud on seotud Keskkonnaõiguse Keskuse biomassi säästlikkuse kriteeriumitega seotud
arvamuste ja hinnangute3 eelnõus selgemalt lahendamisega. Sellest tulenevalt esitame Riigikogu
majanduskomisjonile järgmised eelnõu täpsustavad ja täiendavad ettepanekud 382 SE raames
muudetavate energiamajanduse korralduse seaduse, maagaasiseaduse ja vedelkütuse seaduse
sätete täpsustamiseks.
1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:
„151) hankimisala – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine,
1
382SE - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/18d86acd-7d58-4219-ac63-
5fd6be58a90b/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teis
te%20seaduste%20muutmise%20seadus
2
MKM ettepanekud Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/download/8909b3ca-72a5-4cf4-819e-9f46dca00bd0
3
Keskkonnaühenduste Koja arvamus 382SE kaardil Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/download/befa495f-
8162-459f-a1a1-bba96e60e5f0
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt
ühtsed, et hinnata metsa biomassi vastavust säästlikkusele;“;“.
Selgitus: Hankimisala definitsiooni sätestamise vajadus tuleneb muudatusettepanekust 2, millega
muudetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 323 , kus lõikega 5 tuuakse metsa hankimisala
mõiste esmakordselt seadusesse sisse. Mõiste tuleneb otseselt taastuvenergia direktiiviga (EL
2018/2001) sätestatud definitsioonist number 304.
2. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades
punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatavat § 323 teksti ning sõnastada
see järgmiselt:
„(1) Põllumajanduslikust biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat
võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel
juhtudel:
1) põllumajanduslikku biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on
saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuariks või pärast seda looduskaitseseaduse alusel kaitse
all, välja arvatud, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti
eesmärkidega vastuolus;
2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on
saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle
tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist;
3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja
biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju
pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele.
(2) Metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud
energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui
toodetud energia vastab:
1) metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud nõuetele;
2) looduskaitseseaduses kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja biomassi hankimisala asukohast
tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse kaitstavate loodusobjektide kohta sätestatud nõuetele;
3) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud
kriteeriumitele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudele peavad metsa biomassist toodetud
biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama järgmistele maakasutuse, maakasutuse
muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:
1) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on Pariisi
kliimakokkuleppe osaline;
4
„hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav
usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi
säästlikkusele ja seaduslikkusele; - taastuvenergia direktiiv (EL 2018/2001) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN
2 (13)
2) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaks määratud
panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist
ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse
riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaks
määratud panuse võrra või on kehtestanud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt siseriikliku või
piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate
kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse
ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused.
(4) Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud
biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu
arvutamisel arvesse, kui vastava riigi õigusaktid sisaldavad sätteid, mille kohaselt:
1) ülestöötamine on seaduslik ja ülestöötatud aladel mets uuendatakse;
2) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt
looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud;
3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et
minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või
suurendab seda.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad, võetakse energiat
käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui kütuse tootja või
kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala tasandi juhtimissüsteeme, millega tagatakse, et:
1) ülestöötamine on seaduslik ja ülestöötatud aladel mets uuendatakse;
2) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt
looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud, kui ei
esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega
vastuolus;
3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et
minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või
suurendab seda.
(6) Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala, mida 2008. aasta
jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest:
1) märgala, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-
ala;
2) püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala, millel olid üle viie meetri
kõrgused puud, mille võrade liitus oli üle 30 protsendi, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni
jõuda;
3) üle ühe hektari suurune maa-ala, millel oli üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–
30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle
kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ
seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside
heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi
3 (13)
1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 05.06.2009, lk 88–113), lisa 4 osas C sätestatud
metoodikat, on vastavuses atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses
sätestatud tingimustele.
(7) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega
metsandusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu
arvutamisel arvesse üksnes siis, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike
1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise
kriteeriumidele.
(8) Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia võetakse käesoleva
seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab
atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise
kriteeriumidele.
(9) Kui biomasskütust kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvas käitises,
mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning
vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, võetakse biomasskütusest toodetud energia
käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui see vastab
sõltumata geograafilisest päritolust atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud
määruses nimetatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
kriteeriumidele.“.
Selgitus: Muudatuse eesmärgiks on seaduses selgemalt sätestada, millistele kriteeriumitele
biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia tooraine peab vastama, et
sellist energiat taastuvenergiana arvesse võtta saaks.
Eelnõu lõige 1 on jaotatakse suurema selguse loomise eesmärgil muudatusettepanekute
tulemusena kaheks. Muudatusettepaneku kohane esimene lõige esitab sätted põlumajandusliku
biomassi kohta ning muudatusettepaneku kohane teine lõige esitab sätted metsa biomassi kohta.
Muudatusettepaneku lõike 1 punktis 1 sätestatava erisuse vajadus tuleneb sellest, et ka
looduskaitsealustelt niitudelt pärit heina, põhku jm peaks saama kasutada taastuvenergiana, kui
selle tootmine ei lähe vastuollu ala kaitse eesmärkidega või selle tootmine on kaitse eesmärkide
säilimiseks vajalik.
Ühtlasi on eelnõu menetluse käigus saadud tagasisidest (SA Keskkonnaõiguse Keskus) selgunud,
et 21. oktoobril edastatud ettepanekutes sisaldunud viide metsaseaduse 4. peatükile hõlmab ka
paragrahve, mis taastuvenergia direktiivi 2018/2001 artikkel 29 osas ei ole asjakohased ning
seetõttu tehakse käesolevas kirjas ettepanek kustutada 21. oktoobril edastatud ettepanekutes
sisaldunud sõnastusest „4. peatükis“.
Uue lõikega 3 täiendatakse seadust sätetega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega
(LULUCF) seotud kriteeriumitega, et selgemalt üle võtta taastuvenergia direktiivi 2018/2012
artikkel 29 lõige 7.
4 (13)
Lõigete 4 ja 5 lisamisega tagatakse teistest Euroopa liidu liikmesriikidest või kolmandates riikides
toodetud metsa biomassi vastavus direktiivi 2018/2012 säästvuskriteeriumitele.
Lõigete 6–9 osas muutuvad võrreldes varasema eelnõu verisooniga lõigete järjekorranumbrid.
Muudatused võrreldes varasema eelnõu versiooniga on allajoonitud.
3. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut
arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatava § 327 lõikes 1
asendada sõna „gaasi“ sõnaga „biometaani“ ning lõikes 2 lisada pärast sõna „vesiniku“ sõnadega
„,veeldatud biometaani“ ning sama paragrahvi lõikes 3 asendada sõna „gaasi“ sõnaga
„biometaani“.
Selgitus: Eelnõu praeguses versioonis on selle lõike kütuste loetelust veeldatud biometaan
ekslikult välja jäänud ning selleks, et viia § 327 lõikega 1 kooskõlla, on tarvis loetelu täiendada
ning muuta ka vastavalt lõikes kolm välja toodud veeldatud gaas õigusselguse huvides veeldatud
biometaaniks.
Muudatused võrreldes varasema eelnõu versiooniga on allajoonitud.
4. Jätta välja eelnõu § 1 punktiga 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut
arvestades punkt 9) energiamajanduse korralduse seadusele lisatavast §-st 327 lõige 8 muutes
järgnevate lõigete numeratsiooni.
Selgitus: muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekuga 5 – säte viiakse lisatava uue §-i
328 lõikeks 1, kuhu see sisu poolest paremini sobib.
5. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut
arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seaduse muudatust §-ga 328, muutes
järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„§ 328. Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise tingimused
(1) Päritolutunnistuse tootjale väljastamine, võõrandamine ja kustutamine riigi sees ja Euroopa
Majanduspiirkonna riikide vahel toimub käesoleva seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud
päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.
(2) Päritolutunnistuse väljastamist saab taotleda järgmistel tingimustel:
1) süsteemihaldaja on avanud tootjale konto päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;
2) tootmisseade asub Eesti Vabariigis;
3) tootmisseade on registreeritud päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;
4) tootja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud määrusega kindlaks
määratud teabe, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 329 nimetatud andmete päritolutunnistusel
esitamiseks.
5 (13)
(3) Energia kogus, mille kohta päritolutunnistus väljastatakse ja kustutatakse, määratakse kindlaks
kauglugemisseadmega.
(4) Biometaani päritolutunnistus väljastatakse, kui biometaan vastab maagaasiseaduse § 173 lõike
2 alusel kehtestatud gaasi kvaliteedinõuetele, biometaani kogus ja kvaliteeditingimustele vastavus
on mõõdetud mõõteseaduse § 5 lõikes 1 toodud nõuetele vastavalt ning toodetud biometaani
mõõteandmed on edastatud maagaasiseaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka biometaanile, mis on toodetud ülekandevõrgust eraldatud
tootmisjaamas.
(5) Süsteemihaldajal on päritolutunnistuse väljastamise taotlejalt õigus saada teavet, mis on vajalik
käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.
(6) Süsteemihaldaja jätab päritolutunnistuse väljastamata või tunnistab väljastatud
päritolutunnistuse kehtetuks, kui:
1) kütus või energia ei vasta käesoleva seaduse § 327 lõigetes 1 ja 2, käesoleva paragrahvi lõikes
4 või elektrituruseaduse § 58 lõikes 2 toodud päritolutunnistuse väljastamise nõuetele;
2) tootja on esitanud valeandmeid või keeldunud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel temalt nõutud
andmete väljastamisest.
(7) Päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis saab päritolutunnistust kustutada Eestis
tarbitud energia päritolu tõendamiseks.
(8) Taastuvenergia müümisel tarbijale tuleb tarnijal vastav kogus päritolutunnistusi registris
kustutada isiku kasuks, kellele müüdi taastuvenergiat ja kelle tarbimise osas energia päritolu
tõendatakse.
(9) Kalendriaasta elektrienergia tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnustust kustutada kuni
tarbimisele järgneva kalendriaasta 31. märtsini.
(10) Kalendriaasta biometaani tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni
tarbimisele järgneva kalendriaasta 15. jaanuarini.
(11) Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise korra ning päritolutunnistuse
taotlemisel esitatava teabe koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
Selgitus: Lisatavas paragrahvis sätestatakse päritolutunnistuste väljastamise, võõrandamise ja
kustutamise tingimused. Taastuvenergia direktiivi EL 2018/2012 artikli 19 punktist 6 tulenevalt
toimub päritolutunnistuste väljastamine, võõrandamine ja kustutamine elektrooniliselt ning
riiklikult määratud päritolutunnistuste süsteemi haldajal on kohustus tagada päritolutunnistuste
täpsus, usaldusväärsus ja pettuse-kindlus. Päritolutunnistuste väljastajana on süsteemihaldajal
kohustus tagada päritolutunnistuste korrektsus, mistõttu peavad päritolutunnistuse väljastamiseks
olema täidetud lisatava paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimused. Lisatava § 328 lõikega 4
sätestatakse biometaani päritolutunnistuste väljastamise täiendavad tingimused, mis kehtivad
6 (13)
lisaks võrku sisestatavale biometaanile ka võrgust eraldatud tootmisjaama toodangule. Lõikega 5
antakse süsteemihaldajale õigus nõuda päritolutunnistuse väljastamise taotlejalt täiendavaid
andmeid, et tagada päritolutunnistuse täpsus, usaldusväärsus ja pettuse-kindlus. Vastasel juhul
jätab süsteemihaldaja päritolutunnistuse väljastamata või tunnistab väljastatud
päritolutunnistuse kehtetuks lõike 6 alusel.
6. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut
arvestades punkt 9) sisalduva energiamajanduse korralduse seadusele lisatavast § 328 lõikest 1
punkt 1 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 329 lõike 1 punkt 1)
muutes järgnevate punktide numeratsiooni ning täiendada sama lõike punkti 2 pärast sõna
„nimetus“ sõnadega „ja tootmisseadme kood“.
Selgitus: Taastuvenergia direktiiv EL 2018/2012 ei nõua omaniku teabe esitamist
päritolutunnistusel. Omanik võib ajas muutuda, kuid tootmisseadme kood on tootmisseadme
unikaalne tunnus, mille kaudu on võimalik antud ajahetkes iget omanikku tuvastada.
7. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut
arvestades punkt 9) sisalduva energiamajanduse korralduse seadusele lisatavast § 328 lõikest 2
punkt 4 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 329 lõike 2 punkt 4),
muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni.
Selgitus: Taastuvenergia direktiiv EL 2018/2012 ei nõua punktis 4 välja toodud tooraine
(biometaani või veeldatud biometaani tootmiseks kasutatud tooraine) päritoluriigi
päritolutunnistusel esitamist, seega on üleregeuleerimise vältimiseks otstarbekas see punkt
eelnõust välja jätta.
8. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut
arvestades punkt 9) sisalduva energiamajanduse korralduse seadusele lisatavast § 328 lõige 4
(käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 329 lõige 4).
9. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades
punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatavat § 329 lõiget 2 (käesoleva
kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 3210 lõige 2) ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Päritolutunnistuste süsteemi haldamise kulu kaetakse taastuvenergia tasust ning ei tohi
moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast. Süsteemihaldajal on
õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu. Süsteemihaldaja töötab
välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks
väljatöötatud teenuste hinnakirja.“.
Selgitus: Vastav regulatsioon oli varem kehtestatud ELTS § 581 lg-s 2. Päritolutunnistuste
regulatsiooni energiamajanduse korralduse seadusesse üle toomisel tuleb ka põhjendatud tasu
võtmise regulatsioon üle võtta. Lisaks taastuvenergia tasust kaetavale haldamise kulule on vajalik
teenustasu võimaluse kehtestamine eelkõige ekspordi-imporditehingute jaoks, mille osas ei peaks
kulu jääma Eesti tarbijate kanda.
7 (13)
Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud.
10. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades
punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatavat § 329 lõiget 9 (käesoleva
kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 3210 lõige 9) ja sõnastada see järgmiselt:
„(9) Segajääk on Eestis kalendriaastas tarbitud energia osakaal, mille päritolu on
päritolutunnistustega tõendamata. Segajääk ja selle energiaallikate jaotus leitakse arvestuslikul teel
süsteemihaldaja välja töötatud metoodika aluse. Süsteemihaldaja avaldab segajäägi järgneva
kalendriaasta 30. juuniks.“.
Selgitus: Segajäägi definitsiooni on täpsustatud õigusselguse huvides. Segajäägi definitsioon ja
arvutamise metoodika (hetkel kehtiv ELTS § 3 punkt 221 ja § 582) peaks lähtuvalt sisulisest
süstematiseerimisest olema kehtestatud koos päritolutunnistuste regulatsiooniga
energiamajanduse korralduse seaduses.
Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud.
11. Muuta 21. oktoobril 2021.a esitatud muudatusettepanekut eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva
kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) esitatud § 329 lõiget 10
(käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 3210 lõige 10) ning lisada
lõige 11 järgmiselt:
„(10) Kui pärast [seaduse jõustumise kuupäev] antakse tootmisseadmele riigipoolset
investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta,
väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole,
välja arvatud juhul kui kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu
toetusest riigiabi andmise reegleid järgides maha või kui saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu
tasaarveldatakse või kui toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras.
(11) Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
Selgitus: Taastuvenergia direktiiv EL 2018/2012 kohaselt ei tohi taastuvenergia tootmise ja
tarbimise tõendamiseks kasutatud päritolutunnistustest saadavat tulu nn topelt arvesse võtta ning
samas ei tohi ebavõrdsesse olukorda panna toetust saavaid tootmisseadmeid nende terve eluea
lõpuni. Samuti ei tohi olemasolevatele tootjatele tagantjärgi seadusandlikke muudatusi tekitada,
mis muudavad äriprojekti kasumlikkust ja rikuks tootja õigustatud ootust. Sätte järgi ei saa üldise
reeglina tootja päritolutunnistust, kui tootja on käesoleva seaduse jõustumisest alates saanud
riigipoolset investeeringutoetust või kui on tehtud tootmisseadme tegevustoetuse suhtes otsus
toetusperioodi alustamise kohta. Sisuliselt tähendab see, et tootja saab ise selgetel alustel
otsustada, kas tugineb tootmisseadme majandamisel turupõhistele meetmetele (tulu kütusest ja
päritolutunnistusest) või rajab tootmise riigipoolse toetuse vastu. Tagamaks tootja
diskrimineerimise välistamine, on oluline lisada sättesse nn tasaarvelduse põhimõtte, mis
8 (13)
võimaldab toetust saavate tootmisseadmetele väljastada päritolutunnistusi, kui topelt toetuse
saamine on läbi tasaarvelduse toetuse ja päritolutunnistustest saadava tulu osas välistatud.
Tasaarvelduse põhimõtted sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mis kätkeb
endas päritolutunnistusi.
Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud.
12. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut
arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seaduse § 329 lõikega 11 (käesoleva
kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 3210 lõige 11) järgmises sõnastuses:
„(10) Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste elektroonilise
andmebaasi kasutamise tingimused ja korra.“.
Selgitus: Süsteemihaldaja loob sama paragrahvi lõike 1 alusel päritolutunnistuste haldamiseks
elektroonilise andmebaasi. Lisatava sättega pannakse süsteemihaldajale kohustus töötada välja
ja avaldada vastava andmebaasi kasutamise kord.
13. Asendada eelnõu § 1 punktis 10 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut
arvestades punkt 11) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatava § 381 pealkirjas ja
tekstis sõnad „329“ sõnadega „3210“.
Selgitus: seotud muudatusettepanekuga 5, mille arvestamise korral muutuvad §-de numbrid.
14. Muuta eelnõu § 3 sõnastada see järgmiselt:
„§ 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1231 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest kütustest, peab alates 2021. aasta 30. juunist
olema vähemalt 70 protsenti võrreldes fossiilkütuse olelusringi jooksul tekkiva
kasvuhoonegaaside heite mahukusega energiaühiku kohta.“.“
2) paragrahvi 1232 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui tarnijad otsustavad täita käesoleva seaduse § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse ühiselt,
tuleb selle kohta sõlmida kokkulepe vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse
keskkonna kaudu.“;
3) paragrahvi 1232 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9 (13)
4) seadust täiendatakse §-ga 1234 järgmises sõnastuses:
„§ 1234. Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise korraldamine
(1) Tarnija võib käesoleva seaduse § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse osaliselt või täielikult täita
vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna kaudu omandatud
kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga.
(2) Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemist korraldab maagaasiseaduse §-s 15
nimetatud süsteemihaldur.
(3) Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“.
Selgitus: Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS-i) § 1232 muudetakse, et lihtsustada
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ühiselt täitmist. Varasem süsteem põhines
aruandlusperioodi lõpus kokkuleppe edastamisel Keskkonnametile ühise kohustuse täitmise osas.
Kuna digitaalne keskkond võimaldab heitkoguste tarbimisse andmise raporteerimist ja andmete
vahetamise jooksvalt, usaldusväärselt ja paindlikult, siis puudub vajadus vormistada ja edastada
tagantjärele eraldi kirjalikke kokkuleppeid. AÕKS § 1232 lõikega 2 sätestatakse alus
kasvuhoonegaaside heitkoguste statistika ostu-müügi kokkulepete digitaalseks sõlmimiseks selleks
ette nähtud keskkonnas. Kokkulepete sõlmimine digitaalses keskkonnas vähendab riiklikku
halduskoormust ja turuosaliste raporteerimiskohustust ning tagab samas tõendatud ja
usaldusväärsed andmed.
AÕKS §-ga 1234 luuakse tarnijatele võimalus AÕKS § 1231 lõikes 1 nimetatud kütuse elutsükli
jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõude täitmiseks vastava
heitkoguste vähendamise koguse omandamisega teistelt tarnijatelt vedelkütuse seaduse § 26 lõikes
2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
koguseid väljendatuna gCO2ekv/MJ saavad müügiks pakkuda need tarnijad, kes täidavad AÕKS §
1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse ka pärast teiste tarnijate heitkoguste enda portfelli juurde
võtmist. Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine annab kütuse tarnijatele paindlikuma
võimaluse, et täita AÕKS § 1231 lõikes 1 kehtestatud nõuet.
Paragrahvi 1234 lõiked 2 ja 3 sätestavad kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise
korraldaja ning volitusnormi kasvuhoonegaaside statistikaga kauplemise korrale. Nimetatud kord
kehtestatakse samas määruses, milles sätestatakse biokütuse, biometaani ja elektrienergia
statistikaga kauplemise kord vastavalt VKS § 26 lõikele 4.
Lisaks täpsustatakse muudatusettepanekus muudetava seaduse pealkirja.
Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud.
15. Täiendada eelnõu § 4 punktiga 1 (meie 21. oktoobril 2021. a esitatud muudatusettepanekut 7
arvestades punktiga 2), muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„1) paragrahvi 3 punkt 221 tunnistatakse kehtetuks;“.
10 (13)
Selgitus: Segajäägi definitsiooni on täpsustatud õigusselguse huvides ning toodud
muudatusettepanekuga nr 9 energiamajanduse korralduse seadusesse, tulenevalt sisulisest
süstematiseerimisest päritolutunnistuste regulatsiooniga, mistõttu on vajalik elektrituruseadusest
vastavad sätted välja jätta. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks elektrituruseaduse § 3 p 221 ja § 582
(vt muudatusettepanek 13).
16. Muuta eelnõu § 4 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„3) paragrahvid 581 ja 582 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: põhjendus on toodud muudatusettepaneku 11 juures. Muudatus võrreldes varasema
muudatusettepanekuga on allajoonitud.
17. Muuta eelnõu § 6 teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„Maagaasiseaduse § 103, § 23 lõige 32 ja § 485 tunnistatakse kehtetuks.“.
Selgitus: Muudatusega tunnistatakse kehtetuks ka MGS § 485, mis viitab Elering AS kohustusele
teha 2017. aastaks valmis andmevahetusplatvorm ja päritolutunnistuste elektrooniline
andmebaas. Kohustuse pidi täitma aastaks 2017 ning kohustus adresseeris ka MGS § 103
nimetatud päritolutunnistuste andmebaasi. Pärast 382SE seadusena jõustumist tunnistatakse
MGS § 103 kehtetuks. Seetõttu ei ole ka täiendavat vajadust MGS §-le 485 ning selle võib seadusest
välja jätta.
18. Muuta 21. oktoobril 2021. a esitatud muudatusettepanekut vedelkütuse seaduse § 21 lõike 43
lisamise kohta ning sõnastada nimetatud lõike 43 punkt 2 järgmiselt:
„2) lähteriigi biometaani tootjal ja sihtriigi tarbimisse andjal on sõlmitud biometaani tarneleping;“.
Selgitus: Selleks, et teisest liikmesriigist pärit biometaani saaks Eesti transpordistatistikas
kajastada, peab see biometaani arvestus olema kooskõlas taastuvenergia direktiivi 2018/2001
põhimõtetega. Teisest liikmesriigist pärit biometaan peab olema riiklikusse statistikasse
arvestamiseks ka päriselt Eestisse jõudnud ja siin ära kasutatud. Õigusselguse huvides
täpsustatakse sõnastust, et tarnelepingu peavad sõlmima lähteriigi biometaani tootja ja sihtriigi
tarbimisse andja.
Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud.
19. Muuta 21. oktoobril 2021. a esitatud muudatusettepanekut vedelkütuse seaduse § 332 lõike 1
lisamise kohta ning sõnastada see järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1–6 sätestatud nõude rikkumise või § 92 lõikes 1–3 või 5
nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
11 (13)
Selgitus: 21. oktoobril esitatud muudatusettepanekust on jäänud karistussättest välja viide
vedelkütuse seaduse § 91 lõikele 5. See lõige käsitleb akrediteeritud vastavushindamisasutuse
kohustust võtta kontrollitava kütuse proov kas paakautost või paakautosse segatud kütuse
lähteainetest laboris segatud kütusest. Maksu- ja Tolliameti hinnangul on oluline kõnealune viide
lõikele 5 karistussätetesse sisse tuua.
Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud.
20. Täiendada eelnõu § 7 punktiga 4, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„4) paragrahvi 26 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „biokütuse“ sõnaga „,
biometaani“.“.
Selgitus: Kehtiva vedelkütuse seaduse §-st 26 tulenev volitusnorm statistikaga kauplemise korra
kehtestamiseks katab normitehniliselt vaid biokütust ning elektrienergiat ning mitte biometaani
statistikatt. Tegemist on ebaselgusega, mida on kasulik käesoleva eelnõu raames lahendada.
Vedelkütuse seaduse § 22 lõigete 1 ja 2 ning § 26 lõike 1 koosmõjus saab järeldada, et biokütuse,
biometaani ja elektrienergia statistikaga kauplemine tuleb korraldada samas digitaalses
keskkonnas. Suurema selguse loomise eesmärgil tehakse ettepanek vedelkütuse seaduse § 26 lõiget
4 täiendatakse selliselt, et biometaan on selgelt volitusnormis märgitud. Ühtlasi täpsustatakse
paragrahvi pealkirja.
Loodame, et kõnealuseid muudatusi on võimalik 382 SE menetluses juhtivkomisjoni
muudatustena arvesse võtta. Oleme igati valmis muudatusi majanduskomisjonile ka täpsemalt
tutvustama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Maksu- ja Tolliamet
Elering AS
Liisa Mällo
625 6321
[email protected]
12 (13)
13 (13)