dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seaduseelnõu 382 SE muudatusettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. jaanuar 2022
Viit
17-7/19-0325/644-1
Registreeritud
27. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu, Maksu- ja Tolliamet, Elering AS, Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/19-0325
Vastutaja
Liisa Mällo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-719-0325644-1 27.01.2022 Väljaminev kiri.asice667 KB

Sisu (failidest)

ü Kristen Michal Riigikogu [email protected] Meie 27.01.2022 nr 17-7/19-0325/644-1 Seaduseelnõu 382 SE muudatusettepanekud Austatud Kristen Michal Vabariigi Valitsus esitas 2021. aasta 3. mail Riigikogule energiamajanduse korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE)1. Eelnõu algataja esindajana edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) eelnõule 2021. a 21. oktoobril ettepanekud eelnõu täiendamiseks ning selgemaks muutmiseks2. Edasise eelnõu menetluse käigus on laekunud eelnõu täpsustavaid ettepanekuid Maksu- ja Tolliametilt, Elering AS-ilt ning Keskkonnaministeeriumilt. Maksu- ja Tolliameti ning Elering AS- i ettepanekud on seotud 382 SE raames muudetava vedelkütuse seaduse sätetega, mida ka 21. oktoobri muudatusettepanekutes on osaliselt käsitletud. Keskkonnaministeeriumi esitatud ettepanekud on seotud Keskkonnaõiguse Keskuse biomassi säästlikkuse kriteeriumitega seotud arvamuste ja hinnangute3 eelnõus selgemalt lahendamisega. Sellest tulenevalt esitame Riigikogu majanduskomisjonile järgmised eelnõu täpsustavad ja täiendavad ettepanekud 382 SE raames muudetavate energiamajanduse korralduse seaduse, maagaasiseaduse ja vedelkütuse seaduse sätete täpsustamiseks. 1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses: „151) hankimisala – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, 1 382SE - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/18d86acd-7d58-4219-ac63- 5fd6be58a90b/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teis te%20seaduste%20muutmise%20seadus 2 MKM ettepanekud Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/download/8909b3ca-72a5-4cf4-819e-9f46dca00bd0 3 Keskkonnaühenduste Koja arvamus 382SE kaardil Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/download/befa495f- 8162-459f-a1a1-bba96e60e5f0 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata metsa biomassi vastavust säästlikkusele;“;“. Selgitus: Hankimisala definitsiooni sätestamise vajadus tuleneb muudatusettepanekust 2, millega muudetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 323 , kus lõikega 5 tuuakse metsa hankimisala mõiste esmakordselt seadusesse sisse. Mõiste tuleneb otseselt taastuvenergia direktiiviga (EL 2018/2001) sätestatud definitsioonist number 304. 2. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatavat § 323 teksti ning sõnastada see järgmiselt: „(1) Põllumajanduslikust biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel: 1) põllumajanduslikku biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuariks või pärast seda looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus; 2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist; 3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. (2) Metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui toodetud energia vastab: 1) metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud nõuetele; 2) looduskaitseseaduses kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja biomassi hankimisala asukohast tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse kaitstavate loodusobjektide kohta sätestatud nõuetele; 3) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudele peavad metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele: 1) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on Pariisi kliimakokkuleppe osaline; 4 „hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele; - taastuvenergia direktiiv (EL 2018/2001) https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN 2 (13) 2) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaks määratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaks määratud panuse võrra või on kehtestanud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt siseriikliku või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused. (4) Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui vastava riigi õigusaktid sisaldavad sätteid, mille kohaselt: 1) ülestöötamine on seaduslik ja ülestöötatud aladel mets uuendatakse; 2) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud; 3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad, võetakse energiat käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui kütuse tootja või kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala tasandi juhtimissüsteeme, millega tagatakse, et: 1) ülestöötamine on seaduslik ja ülestöötatud aladel mets uuendatakse; 2) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; 3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda. (6) Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest: 1) märgala, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa- ala; 2) püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala, millel olid üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus oli üle 30 protsendi, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda; 3) üle ühe hektari suurune maa-ala, millel oli üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10– 30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 3 (13) 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 05.06.2009, lk 88–113), lisa 4 osas C sätestatud metoodikat, on vastavuses atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele. (7) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega metsandusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse üksnes siis, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele. (8) Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele. (9) Kui biomasskütust kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvas käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, võetakse biomasskütusest toodetud energia käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui see vastab sõltumata geograafilisest päritolust atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.“. Selgitus: Muudatuse eesmärgiks on seaduses selgemalt sätestada, millistele kriteeriumitele biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia tooraine peab vastama, et sellist energiat taastuvenergiana arvesse võtta saaks. Eelnõu lõige 1 on jaotatakse suurema selguse loomise eesmärgil muudatusettepanekute tulemusena kaheks. Muudatusettepaneku kohane esimene lõige esitab sätted põlumajandusliku biomassi kohta ning muudatusettepaneku kohane teine lõige esitab sätted metsa biomassi kohta. Muudatusettepaneku lõike 1 punktis 1 sätestatava erisuse vajadus tuleneb sellest, et ka looduskaitsealustelt niitudelt pärit heina, põhku jm peaks saama kasutada taastuvenergiana, kui selle tootmine ei lähe vastuollu ala kaitse eesmärkidega või selle tootmine on kaitse eesmärkide säilimiseks vajalik. Ühtlasi on eelnõu menetluse käigus saadud tagasisidest (SA Keskkonnaõiguse Keskus) selgunud, et 21. oktoobril edastatud ettepanekutes sisaldunud viide metsaseaduse 4. peatükile hõlmab ka paragrahve, mis taastuvenergia direktiivi 2018/2001 artikkel 29 osas ei ole asjakohased ning seetõttu tehakse käesolevas kirjas ettepanek kustutada 21. oktoobril edastatud ettepanekutes sisaldunud sõnastusest „4. peatükis“. Uue lõikega 3 täiendatakse seadust sätetega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega (LULUCF) seotud kriteeriumitega, et selgemalt üle võtta taastuvenergia direktiivi 2018/2012 artikkel 29 lõige 7. 4 (13) Lõigete 4 ja 5 lisamisega tagatakse teistest Euroopa liidu liikmesriikidest või kolmandates riikides toodetud metsa biomassi vastavus direktiivi 2018/2012 säästvuskriteeriumitele. Lõigete 6–9 osas muutuvad võrreldes varasema eelnõu verisooniga lõigete järjekorranumbrid. Muudatused võrreldes varasema eelnõu versiooniga on allajoonitud. 3. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatava § 327 lõikes 1 asendada sõna „gaasi“ sõnaga „biometaani“ ning lõikes 2 lisada pärast sõna „vesiniku“ sõnadega „,veeldatud biometaani“ ning sama paragrahvi lõikes 3 asendada sõna „gaasi“ sõnaga „biometaani“. Selgitus: Eelnõu praeguses versioonis on selle lõike kütuste loetelust veeldatud biometaan ekslikult välja jäänud ning selleks, et viia § 327 lõikega 1 kooskõlla, on tarvis loetelu täiendada ning muuta ka vastavalt lõikes kolm välja toodud veeldatud gaas õigusselguse huvides veeldatud biometaaniks. Muudatused võrreldes varasema eelnõu versiooniga on allajoonitud. 4. Jätta välja eelnõu § 1 punktiga 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) energiamajanduse korralduse seadusele lisatavast §-st 327 lõige 8 muutes järgnevate lõigete numeratsiooni. Selgitus: muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekuga 5 – säte viiakse lisatava uue §-i 328 lõikeks 1, kuhu see sisu poolest paremini sobib. 5. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seaduse muudatust §-ga 328, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „§ 328. Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise tingimused (1) Päritolutunnistuse tootjale väljastamine, võõrandamine ja kustutamine riigi sees ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel toimub käesoleva seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu. (2) Päritolutunnistuse väljastamist saab taotleda järgmistel tingimustel: 1) süsteemihaldaja on avanud tootjale konto päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis; 2) tootmisseade asub Eesti Vabariigis; 3) tootmisseade on registreeritud päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis; 4) tootja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud määrusega kindlaks määratud teabe, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 329 nimetatud andmete päritolutunnistusel esitamiseks. 5 (13) (3) Energia kogus, mille kohta päritolutunnistus väljastatakse ja kustutatakse, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega. (4) Biometaani päritolutunnistus väljastatakse, kui biometaan vastab maagaasiseaduse § 173 lõike 2 alusel kehtestatud gaasi kvaliteedinõuetele, biometaani kogus ja kvaliteeditingimustele vastavus on mõõdetud mõõteseaduse § 5 lõikes 1 toodud nõuetele vastavalt ning toodetud biometaani mõõteandmed on edastatud maagaasiseaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka biometaanile, mis on toodetud ülekandevõrgust eraldatud tootmisjaamas. (5) Süsteemihaldajal on päritolutunnistuse väljastamise taotlejalt õigus saada teavet, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks. (6) Süsteemihaldaja jätab päritolutunnistuse väljastamata või tunnistab väljastatud päritolutunnistuse kehtetuks, kui: 1) kütus või energia ei vasta käesoleva seaduse § 327 lõigetes 1 ja 2, käesoleva paragrahvi lõikes 4 või elektrituruseaduse § 58 lõikes 2 toodud päritolutunnistuse väljastamise nõuetele; 2) tootja on esitanud valeandmeid või keeldunud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel temalt nõutud andmete väljastamisest. (7) Päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis saab päritolutunnistust kustutada Eestis tarbitud energia päritolu tõendamiseks. (8) Taastuvenergia müümisel tarbijale tuleb tarnijal vastav kogus päritolutunnistusi registris kustutada isiku kasuks, kellele müüdi taastuvenergiat ja kelle tarbimise osas energia päritolu tõendatakse. (9) Kalendriaasta elektrienergia tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnustust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 31. märtsini. (10) Kalendriaasta biometaani tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 15. jaanuarini. (11) Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise korra ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Selgitus: Lisatavas paragrahvis sätestatakse päritolutunnistuste väljastamise, võõrandamise ja kustutamise tingimused. Taastuvenergia direktiivi EL 2018/2012 artikli 19 punktist 6 tulenevalt toimub päritolutunnistuste väljastamine, võõrandamine ja kustutamine elektrooniliselt ning riiklikult määratud päritolutunnistuste süsteemi haldajal on kohustus tagada päritolutunnistuste täpsus, usaldusväärsus ja pettuse-kindlus. Päritolutunnistuste väljastajana on süsteemihaldajal kohustus tagada päritolutunnistuste korrektsus, mistõttu peavad päritolutunnistuse väljastamiseks olema täidetud lisatava paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimused. Lisatava § 328 lõikega 4 sätestatakse biometaani päritolutunnistuste väljastamise täiendavad tingimused, mis kehtivad 6 (13) lisaks võrku sisestatavale biometaanile ka võrgust eraldatud tootmisjaama toodangule. Lõikega 5 antakse süsteemihaldajale õigus nõuda päritolutunnistuse väljastamise taotlejalt täiendavaid andmeid, et tagada päritolutunnistuse täpsus, usaldusväärsus ja pettuse-kindlus. Vastasel juhul jätab süsteemihaldaja päritolutunnistuse väljastamata või tunnistab väljastatud päritolutunnistuse kehtetuks lõike 6 alusel. 6. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduva energiamajanduse korralduse seadusele lisatavast § 328 lõikest 1 punkt 1 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 329 lõike 1 punkt 1) muutes järgnevate punktide numeratsiooni ning täiendada sama lõike punkti 2 pärast sõna „nimetus“ sõnadega „ja tootmisseadme kood“. Selgitus: Taastuvenergia direktiiv EL 2018/2012 ei nõua omaniku teabe esitamist päritolutunnistusel. Omanik võib ajas muutuda, kuid tootmisseadme kood on tootmisseadme unikaalne tunnus, mille kaudu on võimalik antud ajahetkes iget omanikku tuvastada. 7. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduva energiamajanduse korralduse seadusele lisatavast § 328 lõikest 2 punkt 4 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 329 lõike 2 punkt 4), muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni. Selgitus: Taastuvenergia direktiiv EL 2018/2012 ei nõua punktis 4 välja toodud tooraine (biometaani või veeldatud biometaani tootmiseks kasutatud tooraine) päritoluriigi päritolutunnistusel esitamist, seega on üleregeuleerimise vältimiseks otstarbekas see punkt eelnõust välja jätta. 8. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduva energiamajanduse korralduse seadusele lisatavast § 328 lõige 4 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 329 lõige 4). 9. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatavat § 329 lõiget 2 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 3210 lõige 2) ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Päritolutunnistuste süsteemi haldamise kulu kaetakse taastuvenergia tasust ning ei tohi moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast. Süsteemihaldajal on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu. Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks väljatöötatud teenuste hinnakirja.“. Selgitus: Vastav regulatsioon oli varem kehtestatud ELTS § 581 lg-s 2. Päritolutunnistuste regulatsiooni energiamajanduse korralduse seadusesse üle toomisel tuleb ka põhjendatud tasu võtmise regulatsioon üle võtta. Lisaks taastuvenergia tasust kaetavale haldamise kulule on vajalik teenustasu võimaluse kehtestamine eelkõige ekspordi-imporditehingute jaoks, mille osas ei peaks kulu jääma Eesti tarbijate kanda. 7 (13) Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud. 10. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatavat § 329 lõiget 9 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 3210 lõige 9) ja sõnastada see järgmiselt: „(9) Segajääk on Eestis kalendriaastas tarbitud energia osakaal, mille päritolu on päritolutunnistustega tõendamata. Segajääk ja selle energiaallikate jaotus leitakse arvestuslikul teel süsteemihaldaja välja töötatud metoodika aluse. Süsteemihaldaja avaldab segajäägi järgneva kalendriaasta 30. juuniks.“. Selgitus: Segajäägi definitsiooni on täpsustatud õigusselguse huvides. Segajäägi definitsioon ja arvutamise metoodika (hetkel kehtiv ELTS § 3 punkt 221 ja § 582) peaks lähtuvalt sisulisest süstematiseerimisest olema kehtestatud koos päritolutunnistuste regulatsiooniga energiamajanduse korralduse seaduses. Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud. 11. Muuta 21. oktoobril 2021.a esitatud muudatusettepanekut eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) esitatud § 329 lõiget 10 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 3210 lõige 10) ning lisada lõige 11 järgmiselt: „(10) Kui pärast [seaduse jõustumise kuupäev] antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul kui kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest riigiabi andmise reegleid järgides maha või kui saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse või kui toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras. (11) Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Selgitus: Taastuvenergia direktiiv EL 2018/2012 kohaselt ei tohi taastuvenergia tootmise ja tarbimise tõendamiseks kasutatud päritolutunnistustest saadavat tulu nn topelt arvesse võtta ning samas ei tohi ebavõrdsesse olukorda panna toetust saavaid tootmisseadmeid nende terve eluea lõpuni. Samuti ei tohi olemasolevatele tootjatele tagantjärgi seadusandlikke muudatusi tekitada, mis muudavad äriprojekti kasumlikkust ja rikuks tootja õigustatud ootust. Sätte järgi ei saa üldise reeglina tootja päritolutunnistust, kui tootja on käesoleva seaduse jõustumisest alates saanud riigipoolset investeeringutoetust või kui on tehtud tootmisseadme tegevustoetuse suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta. Sisuliselt tähendab see, et tootja saab ise selgetel alustel otsustada, kas tugineb tootmisseadme majandamisel turupõhistele meetmetele (tulu kütusest ja päritolutunnistusest) või rajab tootmise riigipoolse toetuse vastu. Tagamaks tootja diskrimineerimise välistamine, on oluline lisada sättesse nn tasaarvelduse põhimõtte, mis 8 (13) võimaldab toetust saavate tootmisseadmetele väljastada päritolutunnistusi, kui topelt toetuse saamine on läbi tasaarvelduse toetuse ja päritolutunnistustest saadava tulu osas välistatud. Tasaarvelduse põhimõtted sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mis kätkeb endas päritolutunnistusi. Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud. 12. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 9) sisalduvat energiamajanduse korralduse seaduse § 329 lõikega 11 (käesoleva kirjas punktis 5 toodud muudatusettepanekut arvestades § 3210 lõige 11) järgmises sõnastuses: „(10) Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kasutamise tingimused ja korra.“. Selgitus: Süsteemihaldaja loob sama paragrahvi lõike 1 alusel päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi. Lisatava sättega pannakse süsteemihaldajale kohustus töötada välja ja avaldada vastava andmebaasi kasutamise kord. 13. Asendada eelnõu § 1 punktis 10 (käesoleva kirjas punktis 1 toodud muudatusettepanekut arvestades punkt 11) sisalduvat energiamajanduse korralduse seadusele lisatava § 381 pealkirjas ja tekstis sõnad „329“ sõnadega „3210“. Selgitus: seotud muudatusettepanekuga 5, mille arvestamise korral muutuvad §-de numbrid. 14. Muuta eelnõu § 3 sõnastada see järgmiselt: „§ 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1231 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest kütustest, peab alates 2021. aasta 30. juunist olema vähemalt 70 protsenti võrreldes fossiilkütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukusega energiaühiku kohta.“.“ 2) paragrahvi 1232 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui tarnijad otsustavad täita käesoleva seaduse § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse ühiselt, tuleb selle kohta sõlmida kokkulepe vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna kaudu.“; 3) paragrahvi 1232 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9 (13) 4) seadust täiendatakse §-ga 1234 järgmises sõnastuses: „§ 1234. Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise korraldamine (1) Tarnija võib käesoleva seaduse § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse osaliselt või täielikult täita vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna kaudu omandatud kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga. (2) Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemist korraldab maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur. (3) Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Selgitus: Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS-i) § 1232 muudetakse, et lihtsustada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ühiselt täitmist. Varasem süsteem põhines aruandlusperioodi lõpus kokkuleppe edastamisel Keskkonnametile ühise kohustuse täitmise osas. Kuna digitaalne keskkond võimaldab heitkoguste tarbimisse andmise raporteerimist ja andmete vahetamise jooksvalt, usaldusväärselt ja paindlikult, siis puudub vajadus vormistada ja edastada tagantjärele eraldi kirjalikke kokkuleppeid. AÕKS § 1232 lõikega 2 sätestatakse alus kasvuhoonegaaside heitkoguste statistika ostu-müügi kokkulepete digitaalseks sõlmimiseks selleks ette nähtud keskkonnas. Kokkulepete sõlmimine digitaalses keskkonnas vähendab riiklikku halduskoormust ja turuosaliste raporteerimiskohustust ning tagab samas tõendatud ja usaldusväärsed andmed. AÕKS §-ga 1234 luuakse tarnijatele võimalus AÕKS § 1231 lõikes 1 nimetatud kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõude täitmiseks vastava heitkoguste vähendamise koguse omandamisega teistelt tarnijatelt vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise koguseid väljendatuna gCO2ekv/MJ saavad müügiks pakkuda need tarnijad, kes täidavad AÕKS § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse ka pärast teiste tarnijate heitkoguste enda portfelli juurde võtmist. Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine annab kütuse tarnijatele paindlikuma võimaluse, et täita AÕKS § 1231 lõikes 1 kehtestatud nõuet. Paragrahvi 1234 lõiked 2 ja 3 sätestavad kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise korraldaja ning volitusnormi kasvuhoonegaaside statistikaga kauplemise korrale. Nimetatud kord kehtestatakse samas määruses, milles sätestatakse biokütuse, biometaani ja elektrienergia statistikaga kauplemise kord vastavalt VKS § 26 lõikele 4. Lisaks täpsustatakse muudatusettepanekus muudetava seaduse pealkirja. Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud. 15. Täiendada eelnõu § 4 punktiga 1 (meie 21. oktoobril 2021. a esitatud muudatusettepanekut 7 arvestades punktiga 2), muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „1) paragrahvi 3 punkt 221 tunnistatakse kehtetuks;“. 10 (13) Selgitus: Segajäägi definitsiooni on täpsustatud õigusselguse huvides ning toodud muudatusettepanekuga nr 9 energiamajanduse korralduse seadusesse, tulenevalt sisulisest süstematiseerimisest päritolutunnistuste regulatsiooniga, mistõttu on vajalik elektrituruseadusest vastavad sätted välja jätta. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks elektrituruseaduse § 3 p 221 ja § 582 (vt muudatusettepanek 13). 16. Muuta eelnõu § 4 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3) paragrahvid 581 ja 582 tunnistatakse kehtetuks;“. Selgitus: põhjendus on toodud muudatusettepaneku 11 juures. Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud. 17. Muuta eelnõu § 6 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „Maagaasiseaduse § 103, § 23 lõige 32 ja § 485 tunnistatakse kehtetuks.“. Selgitus: Muudatusega tunnistatakse kehtetuks ka MGS § 485, mis viitab Elering AS kohustusele teha 2017. aastaks valmis andmevahetusplatvorm ja päritolutunnistuste elektrooniline andmebaas. Kohustuse pidi täitma aastaks 2017 ning kohustus adresseeris ka MGS § 103 nimetatud päritolutunnistuste andmebaasi. Pärast 382SE seadusena jõustumist tunnistatakse MGS § 103 kehtetuks. Seetõttu ei ole ka täiendavat vajadust MGS §-le 485 ning selle võib seadusest välja jätta. 18. Muuta 21. oktoobril 2021. a esitatud muudatusettepanekut vedelkütuse seaduse § 21 lõike 43 lisamise kohta ning sõnastada nimetatud lõike 43 punkt 2 järgmiselt: „2) lähteriigi biometaani tootjal ja sihtriigi tarbimisse andjal on sõlmitud biometaani tarneleping;“. Selgitus: Selleks, et teisest liikmesriigist pärit biometaani saaks Eesti transpordistatistikas kajastada, peab see biometaani arvestus olema kooskõlas taastuvenergia direktiivi 2018/2001 põhimõtetega. Teisest liikmesriigist pärit biometaan peab olema riiklikusse statistikasse arvestamiseks ka päriselt Eestisse jõudnud ja siin ära kasutatud. Õigusselguse huvides täpsustatakse sõnastust, et tarnelepingu peavad sõlmima lähteriigi biometaani tootja ja sihtriigi tarbimisse andja. Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud. 19. Muuta 21. oktoobril 2021. a esitatud muudatusettepanekut vedelkütuse seaduse § 332 lõike 1 lisamise kohta ning sõnastada see järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1–6 sätestatud nõude rikkumise või § 92 lõikes 1–3 või 5 nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 11 (13) Selgitus: 21. oktoobril esitatud muudatusettepanekust on jäänud karistussättest välja viide vedelkütuse seaduse § 91 lõikele 5. See lõige käsitleb akrediteeritud vastavushindamisasutuse kohustust võtta kontrollitava kütuse proov kas paakautost või paakautosse segatud kütuse lähteainetest laboris segatud kütusest. Maksu- ja Tolliameti hinnangul on oluline kõnealune viide lõikele 5 karistussätetesse sisse tuua. Muudatus võrreldes varasema muudatusettepanekuga on allajoonitud. 20. Täiendada eelnõu § 7 punktiga 4, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „4) paragrahvi 26 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „biokütuse“ sõnaga „, biometaani“.“. Selgitus: Kehtiva vedelkütuse seaduse §-st 26 tulenev volitusnorm statistikaga kauplemise korra kehtestamiseks katab normitehniliselt vaid biokütust ning elektrienergiat ning mitte biometaani statistikatt. Tegemist on ebaselgusega, mida on kasulik käesoleva eelnõu raames lahendada. Vedelkütuse seaduse § 22 lõigete 1 ja 2 ning § 26 lõike 1 koosmõjus saab järeldada, et biokütuse, biometaani ja elektrienergia statistikaga kauplemine tuleb korraldada samas digitaalses keskkonnas. Suurema selguse loomise eesmärgil tehakse ettepanek vedelkütuse seaduse § 26 lõiget 4 täiendatakse selliselt, et biometaan on selgelt volitusnormis märgitud. Ühtlasi täpsustatakse paragrahvi pealkirja. Loodame, et kõnealuseid muudatusi on võimalik 382 SE menetluses juhtivkomisjoni muudatustena arvesse võtta. Oleme igati valmis muudatusi majanduskomisjonile ka täpsemalt tutvustama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Maksu- ja Tolliamet Elering AS Liisa Mällo 625 6321 [email protected] 12 (13) 13 (13)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel