dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

1968. aasta teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe muudatuste heakskiitmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. jaanuar 2022
Viit
2-4/17-0704/638-1
Registreeritud
27. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/2022
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎2-417-0704638 27.01.2022 Väljaminev kiri.asice678 KB

Sisu (failidest)

17 . 0 1 .202 2 Vabariigi Valitsuse korralduse „ 1968. aasta teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe muudatuste heakskiitmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti on ühinenud Ülemnõukogu 23.03.1992 otsusega 1 9 68. aasta teeliikluse konventsiooniga (edaspidi konventsioon ) ning Vabariigi Valitsuse 01.06.1993 määrusega nr 169 konventsiooni Euroopa lisakokkuleppega, mis on koostatud 1. mail 1971 Genfis. (edaspidi lisakokkulepe ) . Lisakokkulepet on aastate jooksul muudetud ning muudatused vajavad riigisisest heakskiitmist. Käesoleva k orraldusega kiidetakse heaks lisakokkuleppe 28. augustil 1993, 27. jaanuaril 2001 ja 26. märtsil 2006 jõustunud muudatused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist id Mait Klein (tel: 625 6379 , e-post: [email protected] ) . Eelnõu le on juriidilise ekspertiisi teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected] , telefon: 5813 7801 ). Lisakokkuleppe ja selle muudatused on eesti keelde tõlkinud OÜ Dussan tõlkebüroo vandetõlk Mariliis Soomäe . 1.3. Märkused Riigisiseseks menetlemiseks vajavad lisakokkuleppe muudatused Vabariigi Valitsuse heakskiitu vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS ) § 25 lõikele 1 . VäSS § 25 lõike 1 kohaselt muudetakse välislepingut sõ l mimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna lisakokkuleppega ühineti Vabariigi Valitsuse määrusega, kiidetakse ka muudatused heaks Vabariigi Valitsuse poolt. 2. Korralduse eesmärk Korralduse ga kiidetakse heaks 1968 . aasta teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe, mis on koostatud 1. mail 1971 Genfis, hilisemad muudatused . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldusega kiidetakse heaks lisakokkuleppe 28. augustil 1993, 27. jaanuaril 2001 ja 26. märtsil 2006 jõustunud muudatused. 28 . augustil 1993 jõustunud lisakokkuleppe muudatus t e vastavus Eesti õigusele . Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile Euroopa kokkuleppe l isa Lisas tähendab mõiste konventsioon 8. novembril 1968 Viinis allkirjastamiseks avatud teeliikluse konventsiooni. 3 Konventsiooni artiklit 1 täiendatakse õueala mõistega. Vastab. Õueala mõiste on sätestatud LS § 2 punktis 96. 6 Konventsiooni artikli 7 lõppu lisatakse uus lõige, mis kohustab riigisisestes õigusaktides kehtestama eeskirjad laste turvavööde või samalaadsete vahendite kasutamise kohta ja laste vedamise kohta esiistmel. Vastab. Lapse ohutust tagavad lisanõuded on s ä testatud LS §-s 36. 7 Konventsiooni artikli 8 lõige 2 muudetakse ja kohustatakse riigisisestes õigusaktides sätestama, et kande-, veo või ratsaloomadel , samuti kariloomadel või loomakarjadel või -parvedel peab olema juht ning sätestatakse erandid, millal juht pole nõutud. Artikli 8 lõige 5 muudetakse ja kohustatakse juhti valitsema alati oma sõiduki üle, olema ettevaatlik ning teadlik teguritest, mis võivad mõjutada tema tegutsemist (nt. väsimus, ravimid, alkohol, narkootikumid). Artikli 8 lõike 5 järele lisatakse uus lõige, mis kohustab riigisisestes õigusaktides kehtestama sätted joobes juhtimise kohta ja määrama piirid juhi alkoholisisaldusele veres ja väljahingatavas õhus. Vastab. Juhi olemasolu loomadega liiklemisel ja erandind, millal juhti ei nõuta on sätestatud LS § 71 l õikes 1. Keeld juhtida sõidukit joobeseisundis on sätestatud LS § 33 lg 11 punktis 2 ja §-s 69 sätestatakse piirid alkoholi sisaldusele veres ja väljahingatavas õhus, keeld juhtida sõidukit haigena või väsinuna on sätestatud LS § 70 lõikes 1. 10 Konventsiooni artikli 11 lõige 11 muudetakse. Sätestatakse, et asula sõiduteel, millel on vähemalt kaks sõidurada, ei ole juht kohustatud hoidma sõidukit pärisuunavööndi ääre lähedale. Pärisuunavööndi ääre lähedale tuleb hoida siiski kiirteedel, mootorsõidukitele mõeldud teedel või teedel, kus on lubatud kiirus üle 80 km tunnis. Lisaks sätestatakse, et pärisuunalisel sõidurajal teisest sõidukist ette jõudmist ei loeta möödasõiduks. Vastab. LS § 45 lg 6 lubab asulas sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal ja lg 7 kohustab asulavälisel teel sõitma võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Teisest sõidukist ettejõudmine pärisuunavööndis on LS mõistete kohaselt möödumine, möödumist ei loeta möödasõiduks. 12 Konventsiooni artikli 13 lõige 1 muudetakse. Muudatusega kohustatakse juhti aeglustama ja vajadusel peatuma, kui tee- või ilmastikuolud seda nõuavad. Vastab. LS § 50 lg 3 punktid 1 ja 2 kohustavad juhti kohandama sõidukiiruse vastavaks oludele. 15 Konventsiooni artikli 18 lõike 7 järele lisatakse uus lõige. Muudatusega antakse konventsiooniosalistele õigus sätestada, et teerajalt või pinnasteelt teele sõites tuleb teed anda kõigile teel liiklejatele. Vastab. Eesti on kasutanud vastavat õigust ja sätesta t ud LS § 17 lõikes 3 , et teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 17 Konventsiooni artikli 21 lõige 3 muudetakse ja artikli lõppu lisatakse uued lõiked. Muudatusega kohustatakse juhte teed andma pöörde lõpetamise ristuval teel teed ületavale jalakäijale, pöörama tähelepanu ühissõidukisse sisenevate või väljuvate jalakäijate teeületamisele, keelatakse juhil sõita ülekäigurajale, kui seal tuleks peatuda ning kohustatakse juhte teega külgnevale alale sõitmisel või sealt lahkumisel teed andma jalakäijatele. Kui sõidukiga on lubatud teatud erijuhtudel sõita jalakäijatele mõeldud teel, tuleb kehtestada eeskirjad, mis väldiksid erinevate liiklejate vahelisi konflikte. Vastab. Pöörde lõpetamisel teeandmise kohustus on sätestatud LS § 35 lõigetes 11 ja 12. Ühissõidukisse sisenevate või väljuvate jalakäijate teeületamist reguleerib LS § 50 lg 4 punkt 5 ja LS § 32 2 lõige 3. Ülekäigurajale sõitmise, kui seal tuleb seisma jääda keelab LS § 35 lg 8. Teega külgnevalt alalt teele sõitmisel kohustab jalakäijatele teed andma LS § 17 lõige 3. Jalakäijatele mõeldud teel sõitvatele juhtidele on kehtestatud reeglid LS § 32 ja § 45 lõikega 11. 18 Konventsiooni artikli 23 lõike 1, lõike 3 punktide b ja c varasem tekst kustutatakse, artikli lõppu lisatakse uus lõige. Muudatusega lubatakse puuetega inimestel parkida oma sõidukeid avalikult kasutatavatel teedel, kus parkimine on muul juhul keelatud või parkida üle määratud aja kohtades, kus parkimisaeg on piiratud. Samuti lubatakse riikidel väljastada puuetega inimestele dokumenti, mida saab kasutada oma parkimise õiguse tõendamiseks. Vastab. Puudega inimese eriõigused parkimisel on sätestatud LS §-s 68, nõuded puudega inimese parkimiskaardile on sätestatud LS §-s 167. 19 Konventsiooni artikli 25 lõiget 1 täiendatakse punktiga c, mis sätestab, et riigisiseste õigusaktidega võib keelata kiirteel rongkäigud, demonstratsioonid, rallid, sõidukite reklaamkolonnid, mootorispordisündmused ning sõidukite ja šassii prototüüpide tehnilised katsetused. Lõike 3 järele lisatakse uus lõige, mis sätestab reeglid sõidukite pukseerimisele kiirteel. Lõige 4 muudetakse ja sätestatakse, et kiirteedega võrdsustatakse ka muud mootorsõidukitele mõeldud ja nõuetekohaselt liiklusmärgiga tähistatud teed. Vastab. Kiirteel pukseerimise reeglid on kehtestatud LS § 62 lg 10 punktiga 1. Lõike 1 punktis c nimetatud õigust keelata kiirteel rongkäigud, demonstratsioonid jne pole Eesti kasutanud, Eestis puuduvad kiirteed ja kiirteedega võrdsustatud muud mootorsõidukitele mõeldud liiklusmärgiga tähistatud teed. 20 Konventsiooni artikli 27 lõppu lisatakse uus lõige, millega kohustatakse mootorrataste ja mopeedide juhte kandma kaitsekiivrit. Vastab. Kiivri kandmise kohustus on sätestatud sõitjale LS § 30 lõikes 4 ja juhile LS § 33 lg 2 punktis 10. 20 bis Konventsiooni täiendatakse artiklitega 27 bis, 27 ter ja 27 quater . Artikliga 27 bis kehtestatakse õuealal liiklemise reeglid, artikkel 27 ter lubab riigisiseste õigusaktidega kehtestada jalakäijate alad ning artikkel 27 quater kohustab teedel ehitus- või hooldustöid tegeva id inimes i kandma helkuritega ja valgust peegeldavaid rõivaid. Vastab. Õuealal liiklemise reeglid on kehtestatud LS §-ga 64. Teel töötava inimese riietusele on kehtestatud nõuded majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusega nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele “. Jalakäijate alasid Eestis kehtestatud ei ole. 22 Konventsiooni artikli 30 lõige 4 muudetakse ja sätestatakse reeglid väljaulatuva veose tähistamisele. Vastab. Reeglid väljaulatuva veose tähistamiseks on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) ning majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusega nr 114 „ Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad “. 23 Euroopa lisa kokkuleppe lisa punkt 23 kustutatakse. Kustutatud lisa punkt 23 käsitles sõitjate vedamist. 25 Euroopa lisa kokkuleppe lisa punkt 25 kustutatakse. Lisa punkt 25 puudutas ilma mootorita sõidukite tulede kasutamist. 27 Konventsiooni artikli 44 lõike 1 lõppu lisatakse uus punkt, millega nõutakse jalgratastelt küljel merevaigukollaste helkurite või pideva ringiga tagasipeegeldavate seadmete kasutamist. Lõike 2 punkt d muudetakse ja lõiget täiendatakse uue punktiga. Muudatusega nõutakse mopeedidel taga punase helkuri ja laterna ja ees valge või valikkollase laterna kasutamist ning külgedel merevaigukollase helkuri või pideva ringiga tagasipeegeldavate seadmete kasutamist. Vastab. Jalgrataste helkuritele on kehtestatud nõuded LS § 87 lg 1 punktiga 2. Nõuded mopeedide tuledele ja helkuritele on kehtestatud määrus ega nr 42. 28 Konventsiooni lisa 1 täiendatakse punktiga 7 bis. Täiendusega võimaldatakse riigisiseste õigusaktidega kehtestada üle 3500 kg lubatud täismassiga sõidukitele lumekettide kasutamise kohustuse. Vastab. Eestis on majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 „ Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele “ kehtestatud lumekettide kasutamist kohustav liiklusmärk. 27. jaanuaril 2001 . a jõustunud lisakokkuleppe muudatuste vastavus Eesti õigusele . Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile Preambul Preambulit täiendatakse ja selles kirjeldatakse soov saavutada kokkuleppega kõrgemal tasemel keskkonnakaitse. 1 Artikli lõiget 1 täiendatakse ja sätestatakse, et kokkuleppeosalised võtavad kohaseid meetmeid lisaks liikluseeskirjadele ka ratassõidukitele kehtivate tehnonõuete sisulise vastavuse osas. Vastab. Eesti on kehtestanud tehnonõuded määrusega nr 42. Euroopa kokkuleppe l isa Lisas tähendab mõiste konventsioon 8. novembril 1968 Viinis allkirjastamiseks avatud teeliikluse konventsiooni. 3 Konventsiooni artikli 1 lõppu lisatakse punktid ab – af . Muudatusega selgitatakse, mida peetakse mõistete 1958. aasta Genfi kokkulepe , ECE eeskiri , 1997. aasta Viini kokkulepe all silmas. Punktis ab täpsustatakse jalakäija mõistet. Vastab. Jalakäi j a mõiste on sätestatud LS § 2 punktis 13. 4 Konventsiooni artikli 3 lõike 2 punkt a ja lõige 3 muudetakse. Muudatustega kohustatakse konventsiooniosalisi tagama oma territooriumil mootorsõidukite ja haagiste tehnonõuete vastavus konventsiooni nõuetele, tagama korralise tehnoülevaatuse läbimine ning kohustatakse lubama oma territooriumile mootorsõidukeid ja haagiseid, mis vastavad muudetud Euroopa kokkuleppe nõuetele. Vastab. Tehnonõuded on Eestis kehtestatud määrusega nr 42, tehnoülevaatuse nõuded majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 . a määrusega nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ . 26 bis Konventsiooni artiklit 39 täiendatakse lõigetega 4 ja 5. Muudatusega kehtestatakse rahvusvahelises liikluses osalevatele üle 3500 kg lubatud täismassiga mootorsõidukitele, välja arvatud sõitjate vedamiseks mõeldud sõidukitele, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta , müra ja saasteainete heitkogustega seotud erinõuded ning kohustatakse juhti kandma kaasas tehnoülevaatuse läbimise tunnistust. Vastab. Müra ja saasteainete heitekoguste normid on kehtestatud määrusega nr 42, tehnoülevaatuse läbimise kohta tehakse märge sõiduki registreerimistunnistusele, mis peab LS § 88 lg 1 kohaselt olema juhil mootorsõiduki juhtimisel kaasas. 26 ter Konventsiooni artiklit 40 täiendatakse uue lõikega, millega antakse kaheaastane üleminekuperiood üle 3500 kg lubatud täismassiga mootorsõidukitele müra ja saasteainete heitkogustega seotud erinõu ete kehtestamiseks. Vastab. Üleminekuperiood lõppes 26. jaanuaril 2003 aastal, Eesti on lisa kokkuleppes sätestatud nõuded kehtestanud. 28. märtsil 2006 . a jõustunud lisakokkuleppe muudatuste vastavus Eesti õigusele . Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile Euroopa lisa kokkuleppe l isa Lisas tähendab mõiste konventsioon 8. novembril 1968 Viinis allkirjastamiseks avatud teeliikluse konventsiooni. 7 Konventsiooni artikkel 8 lõike 5 järele lisatud täiendavas lõikes kehtestatakse piirmäärad lubatud alkoholisisalduse kohta juhi veres või väljahingatavas õhus. Vastab. Piirmäärad on kehtestatud LS §-ga 69. 12 Konventsiooni artikli 13 lõige 6 muudetakse. Muudatusega kohustatakse hoidma aeglaseid sõidukeid, üle 7 m pikkuseid sõidukeid ja autoronge nende ees liikuvate sõidukitega sellist pikivahet , et mööduval sõidukil oleks võimalik nimetatud sõidukite ette ohutult tagasi reastuda. Vastab. Pikivahe hoidmise kohustus on sätestatud LS § 46 lõikes 4. 18 Konventsiooni artikkel 23 lõike 3 punkti a alapunkt i muudetakse ja sätestatakse, et sõiduki peatamine või parkimine on keelatud 5 m enne ülekäigurada ja jalgrattateega ristumise kohta, ülekäigurajal, jalgrattateega ristumise kohas ja raudteeülesõidukohal. Vastab. Peatumise või parkimise konventsioonis nimetatud kohtades keelab LS § 21 lõige 2. 20 Konventsiooni artikli 27 lõige 4 muudetakse. Muudatusega lubatakse mopeedijuhtidel kasutada jalgrattarada või jalgrattateed ning kohustatakse riigisisestes õigusaktides sätestama, millistel tingimustel võivad teised liiklejad kasutada või ületada jalgrattarada või -teed. Vastab. Kaherattalise mopeediga jalgrattarajal ja jalgrattateel sõitmist luba b LS § 32 lg 6. Jalakäija kohustused jalgrat tateel ohutuse tagamisel on sätestatud LS §-s 22. Eritalituse sõidukiga jalgrattarajal ja jalgrattateel sõitmine on reguleeritud LS § 45 lõikega 11. 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on ELi õigusega kooskõlas. 5 . Korralduse mõju Korraldusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule, ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. 5 .1 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul on väike mõju suhetele teiste lisakokkuleppe osalistega . Korraldusega kiidetakse siseriiklikult heaks lisakokkuleppe muudatused, mis tagab, et Eesti järgib lisakokkuleppes kokku lepitud põhimõtteid. 5 .2 Mõju liiklusohutusele Lisakokkuleppega on ko kkuleppeosaliste vahel kokku lepitud ühistes liiklusreeglites , sõidukitele esitatud nõuetes . Lisakokkuleppe muudatuste heakskiitmi ne kindlustab , et teeliikluses osalevad vaid lisakokkuleppes toodud nõutele vastavad ohutud sõidukid ja sõidukijuhid. Samuti tagab muudatuste heakskiitmine ühesugused liiklusreeglid kokkuleppes osalevates riikides ja seeläbi lihtsustab nii Eesti juhiloa omanike jaoks teises konventsiooniosalises riigis sõiduki juhtimist ja juhtimisõiguse tunnustamist kui ka teisest konventsiooniosalisest riigist pärit juhtide Eestis liiklemist. 6 . Korralduse rakendamise ks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne kulutusi ega eeldatavaid tulusid. 7 . Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras . 8 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu , kes kooskõlastasid eelnõu märkusteta . EELNÕU 1 8 . 0 1.202 2 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 1968 . aasta teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe muudatuste heakskiitmine V älissuhtlemisseaduse § 25 lõike 1 alusel k iita heaks 1968. aasta t eeliikluse konventsiooni 1. mail 1971 . a Genfis koostatud Euroopa lisakokkuleppe 28. augustil 1993 . a , 27. jaanuaril 2001 . a ja 26. märtsil 2006 . a jõustunud muudatused. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Välisministeerium 27.01.2022 nr 2-4/17-0704/638 1968. aasta teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe muudatuste heakskiitmine Austatud minister Saadame Välisministeeriumile Vabariigi Valitsusele esitamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „1968. aasta teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe muudatuste heakskiitmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) korralduse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) 1968. a Viini teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppe tõlge eesti keelde; 4) 1968. a Viini teeliikluse konventsiooni täiendav Euroopa kokkuleppe inglise keeles. Mait Klein 625 6379 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel