dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Säästva liikuvuse toetamine suuremates linnapiirkondades

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
24.8-4/892
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.8 Välisabi ja struktuurivahendite rakendamine
Sari
24.8-4 Rakendusasutuse ülesannete täitmisega seotud kirjavahetus (kirjavahetus, pakkumused, taotlused jms) (2021-2027, SA kuni 2034)
Toimik
24.8-4
Vastutaja
Liis Vahter (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)

Failid

  • 📎LISA 1. Esialgne ettepanek_2021-2027_rattaparklad.docx38 KB
  • 📎LISA 2. Esialgne ettepanek_2021-2027_rattateed.docx37 KB
  • 📎LISA 3. Rattateede joonised.docx5946 KB
  • 📎Säästva liikuvuse toetamine suuremates linnapiirkondades.asice125 KB

Sisu (failidest)

EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI EELTAOTLUS 20 21 -202 7 ÜLDINE INFO PROJEKTI NIMI Jalgratta parkimiskohtade ja jalgrattamajade rajamine Maardu linnas TAOTLEJA Taotleja täielik juriidiline nimi Maardu Linnavalitsus Registreerimisnumber 75011470 Kontaktandmed Telefon: Aadress: E-mail: 6060702 Harju maakond, Maardu linn, Kallasmaa tn 1, 74111 [email protected] Taotleja seaduslik esindaja (vajadusel lisada volitus) Nimi: Ametikoht: Vladimir Arhipov Linnapea Taotleja kontaktisik Nimi: Ametikoht: Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed): Mihhail Solovjov Arendusnõunik [email protected] PROJEKTI INFO Projekti asukoht (milliseid linnu, linnapiirkondi ja valdasid tegevused hõlmavad?) Maardu linn, eelkõige Kallavere elamupiirkond, vähesel määral Muuga aedlinn. Kirjeldada projekti eesmärki ja tulemusi . Maardu linna Kallavere elamupiirkonnas elab valdav enamus inimestest kortermajades, millest omakorda suur osa on kas 5- või 9-korruselised nõukogude ajal ehitatud kortermajad, mõn ed isegi 12-korruselised. Sellistel kortermajadel pole enamikul keldris eraldi panipaiku peavad inimesed jalgrattaid hoidma korteris (tihtipeale rõdul). See muudab igapäevaselt jalgratta kasutamise väga keeruliseks, ebamugavaks ning paljude jaoks ka võimatuks (kes näiteks ei jaksa jalgratast vedada 5ndale korrusele). See pärsib olulisel määral jalgrataste kasutamist Maardu linnas, isegi kui jalgratta- ja jalgteede kavaliteet rattaga sõitmist soodustab. Lisaks on Maardu linna Kallavere piirkonnas puudu jalgrataste parkimiskohtadest avalike asutuste juures või on need parkimiskohad sellised, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele, näiteks ei võimalda parkimiskohad lukustada jalgratast raamist. See muudab omakorda jalgarataste kasutamise tülikamaks ja vähematraktiivseks. Antud projekt koosneb kahest erinevast osast: 1) jalgrattamajade paigaldamine korterelamute juurde; 2) jalgrataste parkimisvõimaluste parendamine linna avalike asutuste juures. Kallavere elamupiirkond on peaaegu perfektse suurusega, et jalgratas võiks olla laialt kasutuses. Piirkond on põhja-lõuna suunaliselt ligi 2 km pikk ning ida-lääne suunaliselt u 1,1 km ehk siis kõik teekonnad on jalgrattaga läbitavad 5-10 minutiga. Projekti eesmärgiks on suurendada jalgratta kui igapäevase transpordivahendi populaarsust Maardu linnas. Eriti tähtis on suurendada jalgratta kasutamise osakaalu laste ja noorte seas, kellele annab see oluliselt juurde iseseisvust ning vabadust ise ringi liikuda. Kui jalgrattaga liikumise harjumust juurutada juba noorest peale, siis on ka suurem tõenäosus, et inimene jätkab jalgratta kasutamist liikumisvahendina ka tulevikus. Lisaks on aktiivsete liikumisviiside edendamine äärmiselt oluline rahvatervise seisukohast. See on ka kooskõlas aktiivse koolitee põhimõttega ( https://www.liikumakutsuvkool.ee/aktiivne-koolitee/ ) Võimalike kasutajate hulk on kogu Kallavere elanikkond, u 12 000 inimest. Tõenäoline kasusaajate hulk jääb umbes 1000-1500 inimese vahele, kes võiksid aktiivselt kasutada jalgrattamajasid ning uusi jalgrataste parkimiskohti. Lisaks noortele võib jalgratta liikumisvõimaluste edendamine olla kasulik vanemaealistele inimestele, kelle jaoks on näiteks 1 km distants kõndimiseks liialt pikk, kuid jalgrattaga sõitmiseks paras. Nende inimeste jaoks vähedab jalgratas sõltuvust ühistranspordist ning võimaldab neil vabamalt linnakeskkonnas liigelda. Alternatiiv oleks lisaks 0-variandile paigaldada kortermajade juurde tavalisi rattahoidjaid. Nende puhul on probleemiks esiteks avatus ilmastikule ning teiseks turvalisus. Kui inimesed ei julge oma jalgratast välja jätta, siis pole nendest rattahoidjatest kasu. Rattamaja võimaldab jalgratast hoida luku taga, lisavõimalusena saab kasutada ka turvakaameraid, mis suurendab veelgi varguste esinemise tõenäosust. Kirjeldada hetkeolukorda , arendatavat infrastruktuuri . Kirjeldada probleemi, mida projektiga lahendatakse . Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse . Keda projekt puudutab (sihtpopulatsioon), kui suur on kasusaajate hulk ja kuidas see neid mõjutab? Millised on alternatiivsed variandid ja alternatiivsed kulud? Kirjeldada, milliseid uuringuid/analüüse on projekti elluviimise edukuse tagamise hindamisel läbi viidud ning kuidas on need tulemused aidanud kaasa parima lahenduse leidmisel . Võrdlemisi põhjaliku alusmaterjali inimeste liikumisharjumuste kohta annab Tallinna lähipiirkonna – Harjumaa (v.a Tallinna linn) ning Kohila ja Rapla valdade elanike liikumisviiside uuring, 2017 . Selle kohaselt on Maardu linnas regulaarseid jalgrattaga liiklejaid (vähemalt 2 korda nädalas) ainult 8%, millega Maardu paigutub koos Jõelähtmega viimasele kohale uuringus osalenud omavalitsustes. Peamiselt jalgrattaga tehtud liikumiste osakaal kõigist liikumistest on Maardu linnas ainult 1%, millega jagab Maardu linn jällegi koos Jõelähtme vallaga viimast kohta. Samas on Maardu linn Harjumaa keskmisega võrreldes palju tihedama asustusmustriga (eriti Kallavere piirkond) ja seega on potentsiaali jalgrattaga liikumise populaarsuse suurendamiseks väga palju. Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? (kirjeldada, millal valmib/on valminud) Kas MKMilt on saadud kooskõlastus projektilahendusele? Kas on olemas tehniline-, eel- või ehitusprojekt? (kirjeldada, mis on projekti seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg) Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise aeg) Kas maade omandamisega on alustatud? (kui asjakohane) + (siduda eelmise punktiga) Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Kas sellega on alustatud või on KMH teostatud? Kas riigiabiandmise luba on olemas? (kui asjakohane) Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt? Projekti rakendamise üldine ajakava Projekti eeldatav alguskuupäev PP/KK/AAAA Esimese hanke väljakuulutamine PP/KK/AAAA Projekti eeldatav lõppkuupäev PP/KK/AAAA Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi etappe ning seda, mille alusel on projekt etappideks jagatud Suurem etapp on jalgrattaga liikumise edendamine Maardu linnas. See koosneb kahest alamprojektist: 1) Jalgratta- ja jalgteede rajamine ja rekonstrueerimine Maardu linnas ; 2) Jalgratta parkimiskohtade ja jalgrattamajade rajamine Maardu linnas . Loetleda projekti kõik tulemusindikaatorid ning näidata, mitu % rakenduskavas toodud indikaatorist projekt saavutab. Plaanide kohaselt saavutatakse toetuse andmise tulemusena 2029. aastaks: Jalgrattateede põhivõrkude ehitami s e ja jalgratta parkimisvõimaluste parandami se raames m inimaalselt 10 km uut või uuendatud sihtotstarbeli st jalgrattataristu t Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendami s e raames minimaalset 1 suur või X väiksemat uut või uuendatud mitmeliigilis t sõlmpunkti Trammiliikluse arendami s e raames Tallinna linnapiirkonnas minimaalselt 3 km uut trammitaristut Indikaatori „…“ algtase (2021lõpu seisuga) Indikaatori „…“ lõpptase (projekti lõppemisel) % rakenduskava indikaatorist (projekti lõppemisel) Kas olete saanud/taotlenud käesoleva projekti finantseerimiseks vahendeid teistest EL programmidest, rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, riigieelarvest jmt? Jah/Ei Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“ Hinnang investeeringu-objekti(de) edasistele ülalpidamiskuludele (EUR) ja nende katmise allikad. Kui suured olid objekti(de) iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud enne projekti rakendamist? ……………. eurot Kui suured on objekti(de) iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud pärast projekti rakendamist? ……………. eurot Täpsustada, millistest allikatest (riiklik jm) ülalpidamiskulud kaetakse. Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude riiklik rahastamine? Selgitada. Kirjeldada täpsemalt objekti hilisemaid hoolduskulusid või siis uuendamise lisakulusid seoses tehtava investeeringuga (nt elektri tarbimise või teehoolde kulude suurenemine seoses lampide paigaldamisega, lisanduvate kergliiklusteedega vms) Milline on teostatava investeeringu või hangitud seadme eluiga, millal tuleb töid korrata (litsentsi uuendada, midagi välja vahetada)? PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus Tegevuse kirjeldus/ kulu Tegevuse ajavahemik (KK/AAAA-KK/AAAA) Tegevuse hinnanguline maksumus (eurodes, käibemaksu ta ) Tegevuse tulemus või indikaator, et määratleda seda, kas tegevus on ellu viidud ja allikas, mis seda kinnitab Kirjeldada, kas on eeldada või on näha riske, mis ohustavad tegevuse/toimingu elluviimist tähtaegselt või üldse Maa omandamine (max 10% projekti abikõlblikest kuludest) Avalike asutuste juurde rajatavad rattahoidjad on munitsipaalmaal; korterelamute juurde rajatavad rattamajad on kas korteriühistu maa peal või munitsipaalmaal. Ehitustööd ( eristada võimalusel taristukulu (nt trammitee, rattatee), seonduvad tehnilise taristu kulud (nt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised) , vajalikud kaasnevad kulud tänavaruumi ümber kujundamiseks projektialal jm ) Rattahoidjate rajamine avalike asutuste juurde, kokku u 100 tk = 1 5 000 € + KM; Rattamajade rajamine korterelamute juurde: Kokku 10 tk (a 20 jalgratast) = 60 000€ + KM. Soetatavad seadmed ja paigaldus ( nt rattaloendurid) ( loetleda ) Ehitus-/ omanikujärelevalve (loetleda) … PROJEKTI EELDATAV ABIKÕLBLIK MAKSUMUS KOKKU (ilma käibemaksuta) 75 000 eurot Abikõlblik käibemaks (riigiasutus, KOV) 15 000 eurot Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest ( max 70 %) 70 % Projekti eeldatava maksumuse arvutamise metoodika kirjeldus. Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)? HINNANG PROJEKTI TASUVUSELE Projekti eeldatavad kulud ning finantstulud ja sotsiaalmajanduslikud tulud rahalises väärtuses ning hinnangu metoodika . Piisab arvutustabelist koos selgituste ja kokkuvõttega. ( Lähtuma peab tulu-kulu analüüsi põhimõtetest. Esmastes arvutustes kasutatakse reaalset diskontomäära 4% , arvutustes peab välja tooma peamiste tulude ja kulude tekkimise eeldused (sh prognoosid tuleviku kohta), jälgitav peab olema arvutuskäik ning välja toodud lõpptulemused (sh projekti tasuvuse näitajad, finantseerimisvajak jne ) . K ui pole finantstulu , siis muu mõju /tulu – kaudne tulu või kuidas soosib kaudselt tulude suurendamist, prognoositavad tulu tõus, efektiivsem töö, ajasääst , loodussääst, paranenud tervis jmt) PROJEKTI PARTNERID Kas projekti kaastakse partner ( id ) ? Kes? Korteriühistud, kellega koostöös nendele rattamaja ehitatakse. Loetleda partneri tegevused. Võimalusel tuua rahaline maht, mida partneri tegevused katavad. Partner peab tagama rattamajale asukoha oma kinnistul või koostöös linnaga leidma sobiva asukoha linna kinnistul. Partner peab tasuma osaliselt rattamaja paigaldamise kulu, protsent on vaja veel kindlaks määrata. Selle jaoks on vaja ühistu üldkoosoleku otsust. KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik ( volitus lisatud ), kinnitan, et kõik käesolevas investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Ametikoht: Allkirjastatud digitaalselt Aeg ja koht: EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI EELTAOTLUS 20 21 -202 7 ÜLDINE INFO PROJEKTI NIMI Jalgratta- ja jalgteede rajamine ja rekonstrueerimine Maardu linnas TAOTLEJA Taotleja täielik juriidiline nimi Maardu Linnavalitsus Registreerimisnumber 75011470 Kontaktandmed Telefon: Aadress: E-mail: 6060702 Harju maakond, Maardu linn, Kallasmaa tn 1, 74111 [email protected] Taotleja seaduslik esindaja (vajadusel lisada volitus) Nimi: Ametikoht: Vladimir Arhipov Linnapea Taotleja kontaktisik Nimi: Ametikoht: Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed): Mihhail Solovjov Arendusnõunik PROJEKTI INFO Projekti asukoht (milliseid linnu, linnapiirkondi ja valdasid tegevused hõlmavad?) Maardu linn, täpsemalt Maardu linna Kallavere elamupiirkond ja Järveäärne elamupiirkond. Kirjeldada projekti eesmärki ja tulemusi . Praegusel hetkel on Maardu linna jalgratta- ning jalgteede võrgustikus mitu puuduolevat lõiku . See tähendab, et jalgratturitel ja jalakäijatel tuleb muuhulgas ületada sõiduteed kohas, mis pole selleks ette nähtud, tuleb liikuda sõidutee servas või teepeenral. Kõik see muudab nii jalgrattaga kui ka jalgsi liikumise ohtlikumaks, ebamugavamaks ning vähenda b nende liikumisviiside atraktiivsust. Projekti eesmärgiks on täita puuduolevad lüngad Maardu linna jalgratta- ja jalgteede võrgustikus. See tagab võrgustiku parema sidususe, muudab jalgrattaga ja jalgsi liikumise inimestele arusaadavamaks ning turvalisemaks (nii faktiliselt kui ka tajutavalt). Projekti eesmärgiks on see, et rohkem kohalikke inimesi valiks Maardu linna sisesteks teekondadeks liikumisvahendiks jalgratta, selle asemel, et kasutada selleks sõiduautot. Jalgrattateede võrgustiku sidusus ning ühtlane kvaliteet on väga olulised selleks, et inimesed oleksid nõus mingi konkreetse teekonna ette võtma jalgrattaga. Puuduolevate kohtade rajamisega tõuseb ka kogu ülejäänud võrgustiku väärtus liiklejate silmis. Kõige enam puudutab see projekt Kallavere elamupiirkonna inimesi, keda on ligikaudu 12 000. Kaudsemalt on mõjutatud ka Järveäärse elamupiirkonna elanikud (ca 200-300) või kõik need, kes soovivad Maardu järve äärde pääseda rekreatiivsetel eesmärkidel. Alternatiivne variant on n-ö 0-variant on see, et neid puuduolevaid lülisid ei rajata. Selle alternatiivkulu seisneb selles, et suurem hulk inimesi valib liiklemiseks isikliku sõiduauto. See omab kulu nii otseselt inimestele (sõiduki ost, hooldus, kütus), keskkonnale (õhu- ja mürasaaste, kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine) kui ka linnakeskkonnale (sõiduautod vajavad linnakeskkonnas ebaproportsioaalselt palju ruumi nii sõitmiseks kui parkimiseks, võr reldes teiste liikumisviisidega). Lisaks säästab kuludelt kohalik omavalitsus, sest vähem sõidukeid tähendab väiksemat kulu teedevõrgu ülalpidamiseks, lisaks võib väheneda vajadus rajada munitsipaalmaale täiendavaid parkimiskohti elanike tarbeks. 0-variandiga jäävad ka alles potentsiaalselt liiklusohtlikud kohad. Kirjeldada hetkeolukorda , arendatavat infrastruktuuri . Kirjeldada probleemi, mida projektiga lahendatakse . Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse . Keda projekt puudutab (sihtpopulatsioon), kui suur on kasusaajate hulk ja kuidas see neid mõjutab? Millised on alternatiivsed variandid ja alternatiivsed kulud? Kirjeldada, milliseid uuringuid/analüüse on projekti elluviimise edukuse tagamise hindamisel läbi viidud ning kuidas on need tulemused aidanud kaasa parima lahenduse leidmisel . Eraldi tasuvusanalüüs või uuringut pole käesolevaks hetkeks läbi viidud. Puuduolevate lõikude nimekiri tugineb Maardu Linnavalitsuse spetsialistide hinnagutel ja analüüsil. Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? (kirjeldada, millal valmib/on valminud) Kas MKMilt on saadud kooskõlastus projektilahendusele? Kas on olemas tehniline-, eel- või ehitusprojekt? (kirjeldada, mis on projekti seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg) Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise aeg) Kas maade omandamisega on alustatud? (kui asjakohane) + (siduda eelmise punktiga) Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Kas sellega on alustatud või on KMH teostatud? Kas riigiabiandmise luba on olemas? (kui asjakohane) Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt? Projekti rakendamise üldine ajakava Projekti eeldatav alguskuupäev 01.01.2023 Esimese hanke väljakuulutamine 0 Projekti eeldatav lõppkuupäev 01.01.2025 Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi etappe ning seda, mille alusel on projekt etappideks jagatud Suurem etapp on jalgrattaga liikumise edendamine Maardu linnas. See koosneb kahest alamprojektist: 1) Jalgratta- ja jalgteede rajamine ja rekonstrueerimine Maardu linnas ; 2) Jalgratta parkimiskohtade ja jalgrattamajade rajamine Maardu linnas . Loetleda projekti kõik tulemusindikaatorid ning näidata, mitu % rakenduskavas toodud indikaatorist projekt saavutab. Plaanide kohaselt saavutatakse toetuse andmise tulemusena 2029. aastaks: Jalgrattateede põhivõrkude ehitami s e ja jalgratta parkimisvõimaluste parandami se raames m inimaalselt 10 km uut või uuendatud sihtotstarbeli st jalgrattataristu t Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendami s e raames minimaalset 1 suur või X väiksemat uut või uuendatud mitmeliigilis t sõlmpunkti Trammiliikluse arendami s e raames Tallinna linnapiirkonnas minimaalselt 3 km uut trammitaristut Indikaatori „…“ algtase (2021lõpu seisuga) Indikaatori „…“ lõpptase (projekti lõppemisel) % rakenduskava indikaatorist (projekti lõppemisel) Kas olete saanud/taotlenud käesoleva projekti finantseerimiseks vahendeid teistest EL programmidest, rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, riigieelarvest jmt? Jah/Ei Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“ Hinnang investeeringu-objekti(de) edasistele ülalpidamiskuludele (EUR) ja nende katmise allikad. Kui suured olid objekti(de) iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud enne projekti rakendamist? ……………. eurot Kui suured on objekti(de) iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud pärast projekti rakendamist? ……………. eurot Täpsustada, millistest allikatest (riiklik jm) ülalpidamiskulud kaetakse. Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude riiklik rahastamine? Selgitada. Kirjeldada täpsemalt objekti hilisemaid hoolduskulusid või siis uuendamise lisakulusid seoses tehtava investeeringuga (nt elektri tarbimise või teehoolde kulude suurenemine seoses lampide paigaldamisega, lisanduvate kergliiklusteedega vms) Milline on teostatava investeeringu või hangitud seadme eluiga, millal tuleb töid korrata (litsentsi uuendada, midagi välja vahetada)? PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus Tegevuse kirjeldus/ kulu Tegevuse ajavahemik (KK/AAAA-KK/AAAA) Tegevuse hinnanguline maksumus (eurodes, käibemaksu ta ) Tegevuse tulemus või indikaator, et määratleda seda, kas tegevus on ellu viidud ja allikas, mis seda kinnitab Kirjeldada, kas on eeldada või on näha riske, mis ohustavad tegevuse/toimingu elluviimist tähtaegselt või üldse Maa omandamine (max 10% projekti abikõlblikest kuludest) 0 € (kavandatud 100% munitsipaalmaale) Ehitustööd ( eristada võimalusel taristukulu (nt trammitee, rattatee), seonduvad tehnilise taristu kulud (nt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised) , vajalikud kaasnevad kulud tänavaruumi ümber kujundamiseks projektialal jm ) Järvekal da tee jalgratta- ja jalgtee: 24 2 00 € (+KM) Fosforiidi tänava jalgratta- ja jalgteed: 29 300 € (+KM) Kütte tänava jalgratta- ja jalgtee: 4600 € (+KM) Keemikute-Kallasmaa jalgratta- ja jalgteed: 158 900 € (+KM) Projekteerimine: 25 000 € (+KM) Soetatavad seadmed ja paigaldus ( nt rattaloendurid) ( loetleda ) Ehitus-/ omanikujärelevalve (loetleda) … PROJEKTI EELDATAV ABIKÕLBLIK MAKSUMUS KOKKU (ilma käibemaksuta) 242 000 eurot Abikõlblik käibemaks (riigiasutus, KOV) 48 400 eurot Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest ( max 70 %) 70 % Projekti eeldatava maksumuse arvutamise metoodika kirjeldus. Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)? HINNANG PROJEKTI TASUVUSELE Projekti eeldatavad kulud ning finantstulud ja sotsiaalmajanduslikud tulud rahalises väärtuses ning hinnangu metoodika . Piisab arvutustabelist koos selgituste ja kokkuvõttega. ( Lähtuma peab tulu-kulu analüüsi põhimõtetest. Esmastes arvutustes kasutatakse reaalset diskontomäära 4% , arvutustes peab välja tooma peamiste tulude ja kulude tekkimise eeldused (sh prognoosid tuleviku kohta), jälgitav peab olema arvutuskäik ning välja toodud lõpptulemused (sh projekti tasuvuse näitajad, finantseerimisvajak jne ) . K ui pole finantstulu , siis muu mõju /tulu – kaudne tulu või kuidas soosib kaudselt tulude suurendamist, prognoositavad tulu tõus, efektiivsem töö, ajasääst , loodussääst, paranenud tervis jmt) PROJEKTI PARTNERID Kas projekti kaastakse partner ( id ) ? Kes? Loetleda partneri tegevused. Võimalusel tuua rahaline maht, mida partneri tegevused katavad. KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik ( volitus lisatud ), kinnitan, et kõik käesolevas investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Ametikoht: Allkirjastatud digitaalselt Aeg ja koht: Jalgratta- ja jalgteede rajamine ja rekonstrueerimine Maardu linnas LISA 1. Jalgratta- ja jalgteede asukohad MAARDU LINNAVALITSUS Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Majadus- ja Kommunikatsiooniministeerium 31.01.2022 nr 8-4/5621-1 Sisend säästva liikuvuse toetusmeetmete jaoks Austatud härra Taavi Aas Täname võimaluse eest anda omapoolne sisend Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021 – 2027 Eestile eraldatavate toetuste planeerimiseks eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames. Maardu Linnavalitsus näeb säästvama liikuvuse eesmärkide saavutamisel suurt potentsiaali just jalgrattaga liikumise edendamises. Kantar Emori 2017. aastal läbi viidud uuringu järgi kasutab Maardu linnas vähemalt 2 korral nädalas jalgratast liikumisvahendina vaid 8% vastanutest, millega jagab Maardu linna Jõelähtme vallaga Harjumaa (v.a. Tallinn) ning Kohila ja Rapla valdade seas viimast kohta. Kui vaadata, kui paljude uuringus osalenute jaoks oli jalgratas peamine liikumisviis, siis Maardu linnas oli neid vaid 1%, jagades jällegi viimast kohta Jõelähtme vallaga. Maardu linnal on aga võrdlemisi kompaktne ning rahvarohke keskusala (Kallavere elamupiirkond), kus elab u 12 tuhat inimest. Muuga elamupiirkond ning Järveäärse elupiirkond jäävad linna keskusalast aga vaid 3-4 km kaugusele. Seega on Maardu linnal märgatav potentsiaal jalgrattaga liiklemise osakaalu suurendamiseks. Jalgrattateede põhivõrkude ehitamise ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamise meetme puhul on Maardu Linnavalitsuse esialgne soov panustada ühe projektiga, mis koosneb kahest alamprojektist. Projekti nimi on Jalgrattaga liikumise edendamine Maardu linnas ja see koosneks kahest alamprojektist: 1. Jalgratta- ja jalgteede rajamine ja rekonstrueerimine Maardu linnas; 2. Jalgratta parkimiskohtade ja jalgrattamajade rajamine Maardu linnas. Täpsem info on toodud kirjale lisatud esialgsetes ettepanekutes ning jalgrattateede skeemidel. Mõlemad alamprojektid on sihitud rattaliikluse kitsaskohtadele Maardu linnas – lüngad võrgustikus ning parkimiskohtade vähesus. Maardu linna üleselt on jalgratta- ja jalgteede võrgustik juba võrdlemisi heas seisu, kuid võrgustikus on mõned puuduolevad lõigud ning kitsaskohad. Teiseks suureks probleemiks on jalgrataste parkimisvõimaluste vähesus või lausa puudumine. Selle projektiga on võetud fookusesse nii avalike hoonete juures parkimisvõimaluste tagamine kui ka kortermajade juurde parkimismajade ehitamine. Viimane toimuks koostöös korteriühistutega ja nende kaasrahastamisel. _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa 1 Telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu Faks +372 6060 701 SEB pank, kood 401 Eesti E-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 Eelnimetatud alamprojektid on kooskõlas transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 tegevussuund 1 alavaldkonnaga 6.5 „keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“, mille kohaselt tuleb jalgrattakasutuse soodustamiseks välja arendada kasutajasõbralikud, funktsionaalsed ja ohutud rattateevõrgustikud linnapiirkondades. Arengukava peatüki 3.1 kohaselt on transpordivaldkonna peamiste probleemide seas muuhulgas lünklik jalgrattateede ja parkimisvõimaluste võrgustik Eesti linnakeskustes. Maardu linna koostamisel oleva üldplaneeringu peatükk 6.5.3.2 paneb paika kergliiklusteede arendamise põhimõtted. Muuhulgas nähakse ette, et suurema liikluskoormusega tänavatel tuleb kergliiklus autodest eraldada, võimalusel näha jalgratturitele ette eraldi tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkidega. Jalgrattaparklad peavad olema turvalised – lukustamist võimaldavad ning kõrge kasutuskoormusega kohtades ka ilmastiku eest kaitstud. Märgime, et käesolevas kirjas ja selle lisades toodud info on indikatiivne ning käesolevaks hetkeks pole veel vastu võetud siduvaid otsuseid taotlustes toodud tööde elluviimiseks Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aleksander Frosch abilinnapea linnapea ülesannetes Lisad: 1. LISA 1. Esialgne ettepanek 2021-2027. Rattaparklad; 2. LISA 2. Esialgne ettepanek 2021-2027. Rattateed; 3. LISA 3. Rattateede joonised. Taavi Rebane 6060729 [email protected] Mihhail Solovjov 6064250 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →