dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
24.1-1/2022/757
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-12022757 31.01.2022 Väljaminev kiri.asice616 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse> Saaja: 'MEM Eurokoordinatsioon', Silver Tammik, Külli Kraner, Kristina Jerjomina, Merike Koppel, 'Karin Maisvee' Teema: Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon toidu märgistamine – tarbijatele antavat teavet käsitlevate eeskirjade läbivaatamine - MKM kommentaarid Tere! Saadan meie ministeeriumi ettepanekud Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis puudutab toidu märgistamist – tarbijatele antavat teavet käsitlevate eeskirjade läbivaatamine. Loodame, et saate meie ettepanekutega arvestada. Oleme valmis hilisemas faasis vaatama üle ka seletuskirja. Head Evelin Evelin Kuuse Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 625 6353 +372 58505904 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisend vastamaks konsultatsioonile „Tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamine“ 1. Pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe märgistus ja toitainelise koostise kehtestamine, et piirata väidete kasutamist toidu kohta - küsimused 1-5 (Kas pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe märgistus on oluline vahend elanikkonna toitumisharjumuste parandamiseks? Kas tarbijad pööravad sellele rohkem tähelepanu (võrreldes tagumisel küljel oleva teabega)? Kas esiküljel olev teave peaks olema ühesugune kogu ELis? jm) Märgime, et tarbijate jaoks on oluliseks kriteeriumiks toidu valikul siiski hind. On suur hulk inimesi, kel ei ole võimalik midagi valida ja kes vajavad toiduabi. Tuleb vältida selliste tarbijate seadmist olukorda, kus toit on neile veel vähem kättesaadav. Peame oluliseks saavutada toimiv tasakaal tootmise ja säästliku/kestliku tarbimise vahel, rakendades meetmeid, mis ühelt poolt soodustavad kestlikkust, kuid samal ajal ei pärsi toidutootmise konkurentsivõimet ega kahjusta meie toidujulgeolekut. Selge ja hästi märgatav teave pakendi esiküljel jääb tarbijale ilmselt paremini silma, kuid see ei tähenda ilmtingimata ka selle mõistmist ja selle põhjal paremate valikute tegemist. Sellele peaks eelnema tarbijate teadlikkuse tõstmine ja toitumisharjumuste muutmine. Tarbija toitumisharjumuste muutmise ja teadlikkuse tõstmisega peab alustama aga juba koolis. Teabe selguse osas märgime, et kogu toidu märgistust tuleks revideerida ning võimalik, et täiendavat märgistust ei olegi vaja, vaid juba nõutava toitumisalase teabe parem visualiseerimine võib tarbijatele info paremini mõistetavaks teha. Tuleks vältida info üleküllust. Täna on kasutusel juba liiga palju erinevaid märke (mahe, keskkonnasäästlik, tervislik, aus kaubandus jne). Mida rohkem märke, seda raskem on tarbijal neis orienteeruda ja seda väiksem on usaldus nende vastu. Võib-olla on võimalik mitmed olemasolevad märgid asendada ühega. Juhul, kui kehtestatakse uued toidu märgistuse nõuded, peaksid need olema ühtsed kogu ELis. Ühtsed märgistamise reeglid ELis aitavad nii ettevõtjatel nõudeid väiksemate kuludega täita (üks pakend ELi igasse riiki eksportimisel) kui ka tarbijatel märgistuse sisu paremini mõista (ühesuguse märgistuse korral on sisust lihtsam aru saada). Muudatuste elluviimine, et olla uute nõuetega kooskõlas, eeldab ettevõtjatelt aega ja võrdlemisi suuri kulusid. Seetõttu on oluline, et ettevõtjatele antakse võimalikud pikad üleminekuajad, et oleks võimalik ära kasutada juba olemasolevad pakendid ja sildid. See on muu hulgas kooskõlas ka keskkonnahoiu ja säästliku tootmisressursside kasutamise eesmärkidega. Arvestades Eesti ettevõtjate suurust/väiksust ja sellega, et pakendite hinnad on soodsamad suuremaid partiisid tellides, siis liiga lühikese üleminekuaja korral võivad Eesti ettevõtjad jääda ebavõrdsesse olukorda. 2. Alkohoolsete jookide märgistamine (koostisosade loetelu ja toitumisalane teave) - küsimused 6-9 (Kas sarnaselt muude toitude ja jookidega tuleks ka alkohoolsete jookide puhul tarbijatele esitada koostisosade loetelu ja toitumisalane teave? Kas esitatav teave peaks olema ühesugune kogu ELis? Kuidas tuleks teavet esitada – kas märgisel või ruutkoodi kaudu? jm) Alkohoolsete jookide puhul koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe lisamine muudab tarbijale teabe arusaadavamaks ka muude ainete osas, nt suhkru sisalduse osas. Teave võib olla vajalik erinevatel põhjustel. Näiteks võivad tarbijatel olla erinevad tervisemured, toidutalumatused ja allergiad, ning sellest tulenevalt vajatakse informatsiooni toiduainete koostisosade kohta olulisel määral. Samas tähendavad uued nõuded märgistusele ka täiendavaid kulusid ettevõtjatele. Peame oluliseks saavutada võetavate meetmete osas toimiv tasakaal, soodustades ühelt poolt tarbijate teadlikkust, kuid teisalt kahjustamata tootjate konkurentsivõimet. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka seda, kas ettevõtjad esitavad asjakohast teavet juba vabatahtlikult. Ruutkoodi kasutamine toodetel on hea alternatiiv, kui toote märgistus ei mahu tootele. Tuleb aga silmas pidada seda, et kõigil tarbijatel, nt eakamatel, ei pruugi olla kaupluses käepärast nutitelefoni ja internetiühendust, mis võimaldaksid alkohoolsete jookide ostmisel saada olulist teavet kätte ruutkoodi kaudu. Juhul, kui kehtestatakse uued reeglid, peaksid olema need võimalikud ühtsed kogu ELis, et ettevõtjad saaksid neid täita võimalikult väikeste kuludega ning et tarbijatele oleks esitatava teabe sisu võimalikult hästi mõistetav. 3. Kuupäevamärgistus - küsimused 10-14 „Kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevade erinevuse parem mõistmine ilmselt aitab teatud määral vähendada toidu raiskamist ning annab panuse kestliku toidusüsteemi loomisse. See, kas tarbijad mõistavad nende kuupäevade erinevust, sõltub konkreetsetest tarbijatest. On neid, kellele on see selge, kuid ka neid, kes vahest aru ei saa või sellele tähelepanu ei pööra. Näeme siin eelkõige vajadust tarbijate teadlikkuse tõstmise osas. Abi võib olla ka terminoloogilisest täpsustusest pakendil, kuid tuleb hinnata, kas saavutatav tulemus kaalub üle ettevõtjatele tekkivat lisakoormuseks täiendavate kulude näol. 4. Päritolu märgistamine - küsimused 15-20 Kuigi tarbijad teevad oma ostuvalikud tihti tuginedes hinnale, siis on tarbijatele oluline toidu päritolu. Mida kõrgem on ostja haridustase, seda enam valitakse kodumaist kaupa, ja mida vanem on tarbija, seda rohkem hindab ta kohalikku toodangut oma ostukorvis. Päritolu teema on väga kompleksne ja natuke raske seisukohta kujundada. Alati ei tähenda päritolu, et toit on kasvatatud selles riigis, mõnikord on toodetud ainult seal. Tuleb hinnata, millist infot tarbija tegelikult vajab. Töödeldud toodete kõikide erinevate koostisosade päritolu välja toomine ei pruugi tarbijale asja selgemaks teha, vaid võib muuta valiku tegemise hoopis keerulisemaks.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel