Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
- Viit
- 24.1-1/2022/757
- Registreeritud
- 31. jaanuar 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Riigikantselei, Maaeluministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- EIS
- Funktsioon
- 24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
- Sari
- 24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
- Toimik
- 24.1-1/2022
- Vastutaja
- Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Sisu (failidest)
Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse>
Saaja: 'MEM Eurokoordinatsioon', Silver Tammik, Külli Kraner, Kristina Jerjomina, Merike Koppel, 'Karin Maisvee'
Teema: Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon toidu märgistamine – tarbijatele antavat teavet käsitlevate eeskirjade läbivaatamine - MKM kommentaarid
Tere!
Saadan meie ministeeriumi ettepanekud Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis puudutab toidu märgistamist – tarbijatele antavat teavet käsitlevate eeskirjade läbivaatamine. Loodame, et saate meie ettepanekutega arvestada. Oleme valmis hilisemas faasis vaatama üle ka seletuskirja.
Head
Evelin
Evelin Kuuse
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Eesti
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisend vastamaks konsultatsioonile „Tarbijatele
toidualase teabe esitamist käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamine“
1. Pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe märgistus ja toitainelise koostise kehtestamine,
et piirata väidete kasutamist toidu kohta - küsimused 1-5
(Kas pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe märgistus on oluline vahend elanikkonna
toitumisharjumuste parandamiseks? Kas tarbijad pööravad sellele rohkem tähelepanu (võrreldes
tagumisel küljel oleva teabega)? Kas esiküljel olev teave peaks olema ühesugune kogu ELis? jm)
Märgime, et tarbijate jaoks on oluliseks kriteeriumiks toidu valikul siiski hind. On suur hulk inimesi, kel
ei ole võimalik midagi valida ja kes vajavad toiduabi. Tuleb vältida selliste tarbijate seadmist olukorda,
kus toit on neile veel vähem kättesaadav. Peame oluliseks saavutada toimiv tasakaal tootmise ja
säästliku/kestliku tarbimise vahel, rakendades meetmeid, mis ühelt poolt soodustavad kestlikkust,
kuid samal ajal ei pärsi toidutootmise konkurentsivõimet ega kahjusta meie toidujulgeolekut.
Selge ja hästi märgatav teave pakendi esiküljel jääb tarbijale ilmselt paremini silma, kuid see ei tähenda
ilmtingimata ka selle mõistmist ja selle põhjal paremate valikute tegemist. Sellele peaks eelnema
tarbijate teadlikkuse tõstmine ja toitumisharjumuste muutmine. Tarbija toitumisharjumuste
muutmise ja teadlikkuse tõstmisega peab alustama aga juba koolis.
Teabe selguse osas märgime, et kogu toidu märgistust tuleks revideerida ning võimalik, et täiendavat
märgistust ei olegi vaja, vaid juba nõutava toitumisalase teabe parem visualiseerimine võib tarbijatele
info paremini mõistetavaks teha. Tuleks vältida info üleküllust. Täna on kasutusel juba liiga palju
erinevaid märke (mahe, keskkonnasäästlik, tervislik, aus kaubandus jne). Mida rohkem märke, seda
raskem on tarbijal neis orienteeruda ja seda väiksem on usaldus nende vastu. Võib-olla on võimalik
mitmed olemasolevad märgid asendada ühega.
Juhul, kui kehtestatakse uued toidu märgistuse nõuded, peaksid need olema ühtsed kogu ELis. Ühtsed
märgistamise reeglid ELis aitavad nii ettevõtjatel nõudeid väiksemate kuludega täita (üks pakend ELi
igasse riiki eksportimisel) kui ka tarbijatel märgistuse sisu paremini mõista (ühesuguse märgistuse
korral on sisust lihtsam aru saada).
Muudatuste elluviimine, et olla uute nõuetega kooskõlas, eeldab ettevõtjatelt aega ja võrdlemisi suuri
kulusid. Seetõttu on oluline, et ettevõtjatele antakse võimalikud pikad üleminekuajad, et oleks
võimalik ära kasutada juba olemasolevad pakendid ja sildid. See on muu hulgas kooskõlas ka
keskkonnahoiu ja säästliku tootmisressursside kasutamise eesmärkidega. Arvestades Eesti ettevõtjate
suurust/väiksust ja sellega, et pakendite hinnad on soodsamad suuremaid partiisid tellides, siis liiga
lühikese üleminekuaja korral võivad Eesti ettevõtjad jääda ebavõrdsesse olukorda.
2. Alkohoolsete jookide märgistamine (koostisosade loetelu ja toitumisalane teave) - küsimused 6-9
(Kas sarnaselt muude toitude ja jookidega tuleks ka alkohoolsete jookide puhul tarbijatele esitada
koostisosade loetelu ja toitumisalane teave? Kas esitatav teave peaks olema ühesugune kogu ELis?
Kuidas tuleks teavet esitada – kas märgisel või ruutkoodi kaudu? jm)
Alkohoolsete jookide puhul koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe lisamine muudab tarbijale
teabe arusaadavamaks ka muude ainete osas, nt suhkru sisalduse osas. Teave võib olla vajalik
erinevatel põhjustel. Näiteks võivad tarbijatel olla erinevad tervisemured, toidutalumatused ja
allergiad, ning sellest tulenevalt vajatakse informatsiooni toiduainete koostisosade kohta olulisel
määral. Samas tähendavad uued nõuded märgistusele ka täiendavaid kulusid ettevõtjatele. Peame
oluliseks saavutada võetavate meetmete osas toimiv tasakaal, soodustades ühelt poolt tarbijate
teadlikkust, kuid teisalt kahjustamata tootjate konkurentsivõimet. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka seda,
kas ettevõtjad esitavad asjakohast teavet juba vabatahtlikult.
Ruutkoodi kasutamine toodetel on hea alternatiiv, kui toote märgistus ei mahu tootele. Tuleb aga
silmas pidada seda, et kõigil tarbijatel, nt eakamatel, ei pruugi olla kaupluses käepärast nutitelefoni ja
internetiühendust, mis võimaldaksid alkohoolsete jookide ostmisel saada olulist teavet kätte ruutkoodi
kaudu.
Juhul, kui kehtestatakse uued reeglid, peaksid olema need võimalikud ühtsed kogu ELis, et ettevõtjad
saaksid neid täita võimalikult väikeste kuludega ning et tarbijatele oleks esitatava teabe sisu
võimalikult hästi mõistetav.
3. Kuupäevamärgistus - küsimused 10-14
„Kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevade erinevuse parem mõistmine ilmselt aitab teatud määral
vähendada toidu raiskamist ning annab panuse kestliku toidusüsteemi loomisse. See, kas tarbijad
mõistavad nende kuupäevade erinevust, sõltub konkreetsetest tarbijatest. On neid, kellele on see
selge, kuid ka neid, kes vahest aru ei saa või sellele tähelepanu ei pööra. Näeme siin eelkõige vajadust
tarbijate teadlikkuse tõstmise osas. Abi võib olla ka terminoloogilisest täpsustusest pakendil, kuid tuleb
hinnata, kas saavutatav tulemus kaalub üle ettevõtjatele tekkivat lisakoormuseks täiendavate kulude
näol.
4. Päritolu märgistamine - küsimused 15-20
Kuigi tarbijad teevad oma ostuvalikud tihti tuginedes hinnale, siis on tarbijatele oluline toidu päritolu.
Mida kõrgem on ostja haridustase, seda enam valitakse kodumaist kaupa, ja mida vanem on tarbija,
seda rohkem hindab ta kohalikku toodangut oma ostukorvis.
Päritolu teema on väga kompleksne ja natuke raske seisukohta kujundada. Alati ei tähenda päritolu,
et toit on kasvatatud selles riigis, mõnikord on toodetud ainult seal. Tuleb hinnata, millist infot tarbija
tegelikult vajab. Töödeldud toodete kõikide erinevate koostisosade päritolu välja toomine ei pruugi
tarbijale asja selgemaks teha, vaid võib muuta valiku tegemise hoopis keerulisemaks.