dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikantseleist saabunud kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
1.15-5/2022/754-1
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Andri Haran (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎RK_22-00245-2.asice589 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Riigikantselei <[email protected]> Saadetud: 31.01.2022 13:57 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Riigikantseleist saabunud kiri Riigikantselei dokumendihaldussüsteemist on Teile saadetud kirinr 22- 00245Reg kp 31.01.2022 13:42:51.Pealkiri : Pöördumise edastamineProbleemide tekkimisel palun pöörduda telefonil 693 5555 või e- posti teel: [email protected] Pr Kaja Kallas Peaminister [email protected] Koopia Pr Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister [email protected] Hr Andres Sut Etevõttlus- ja inootehnoloogiaminister [email protected] Hr Taavi Aas Majandus- ja taristuminister [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Gaasiliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu (edaspidi liidud) etepanekud Vabariigi Valitsusele ekstreemselt kõrge maagaasi hinna negatiiisete mõjude iältimiseks nii era- kui ka juriidilistele isikutele Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436 Tel: +372 524 6885 e-mail: [email protected] Swedbank EE542200221001182188 Allakirjutanud liitude näol on tegemist suurimate gaasitarbimise tootmissektoritega, sest statistilistele andmetele tuginedes oli kogu tööstussektori gaasitarbimine ca 1 TWh, millest suurimate gaasitarbijatena toiduainete ja joogitootmine tarbis 2020. aastal ca 0,33 TWh, paberi- ja trükitööstus 0,23 TWh ja ehitusmaterjalide tootmine 0,21 TWh . Liidud tegid pöördumise praegusele Vabariigi Valitsusele 22. oktoobril kõtrge maagaasi hinna negatiivsete mõtjude vältimiseks nii era- kui ka juriidilistele isikutele. Kui eelmises pöördumises olime arvestanud maagaasi hinnalaeks 90–100 €/MWh, siis käesolev kuu on löömas uusi rekordeid ning jaanuaris tuleb maagaasi eest välja käia 113 €/MWh. On ilmne, et olukord on eskaleerunud ja hinnad on muutunud veel kõtrgemaks, mistõttu leiame, et Vabariigi Valitsuse senisest jõtulisem sekkumine nii era- kui ka juriidiliste isikute hinna kompenseerimiseks on vältimatu. Saame tunnustada Vabariigi Valitsust, et eelmisest pöördumisest leiti võtimalus toetada maagaasi võtrgutasu alandamist tarbijatele. Samas on endiselt selguseta, mis saab etepanekust laiendada energiaintensiivsete etevõttete ringi saamaks soodusaktsiisimäära. Seetõttu teevad liidud eskaleerunud olukorras täiendavad etepanekud, mis annaksid reaalset tuge nii era- kui ka juriidilistele tarbijatele. Olemasolei olukord Hetkel on kõtikide tarbijate jaoks viidud maagaasi võtrgutasu nulli. Lisaks on Vabariigi Valitsuse töötanud välja paketi, mille alusel hüvitatakse madala sissetulekuga inimestele 80% maagaasi hinnast, mis on kõtrgem kui 49 €/MWh. Järgnevalt illustreerib joonis 1 maagaasi lõtpphinda tarbijale jaanuaris. Joonis 1. Jaanuarikuu maagaasi TTF hind ja hinnad lõtpptarbijatele JAanuar, 113,02 €/MWH Gaasi hind Aktsiis Käibemaks 16,67% 2,73% 80,60% Sellelt jooniselt nähtub, et jaanuarikuus on lõtpptarbija hind koos aktsiisi ja käibemaksuga 140,23 €/MWh. Madala sissetulekuga inimesele hüvitatakse 80% maagaasi hinnast ning tema jaoks on lõtpphind 82,94 €/MWh. Võtrreldes ajaloolise hinnaga maksab tavatarbija ja juriidiline isik 7 korda kõrgemat maagaasi hinda kui varem ning madala sissetulekuga inimene maksab 4 korda kõrgemat hinda. Riigi seatud minimaalne lävend, mida peab olema võtimeline maksma madala 2 sissetulekuga indiviid, on 49 €/MWh ehk 2,5 korda kõtrgem hind kui tavaliselt. Kui vaadata gaasikütel opereerivat kortermaja, kus elavad samaaegselt pensionärid, noored pered ja töötavad üksikud inimesed, siis hinnatõtus mõtjutab neid kõtiki ühesuguselt. Kui kahe- ja kolmetoalise korteri toasooja hind jääb vahemikku 40–65 € ühes kuus, siis praeguse hinnatõtusu juures oleks kulu järgmine: 1) Pensionäri (2–toaline korter) toasooja lõtpphind koos soodustustega ca 160 eurot kuus ehk 120 eurot enam kui eelmisel aastal; 2) Noor pere ja töötavad inimesed (2–3 toaline korter) maksaiad 280–465 eurot kuus ehk 240–400 eurot rohkem kui eelmisel aastal; 3) Eramus, kus toimub gaasiga kütmine ning mille aastane gaasi tarbimismaht on 25 MWh, makstakse eelmise aasta jaanuariga võtrreldes 232 eurot rohkem; 4) Piimakombinaat, kelle tarbimine on aastas 15 000 MWh, maksab eelmise aasta jaanuariga võtrreldes ca 130 000 eurot enam. Siia juurde lisandub veel kõtrgem elektriarve, mis ühe keskmise korteri puhul on ca 10–30 eurot iga kuu kohta. Seetõttu on üsna selge, et surve all ei ole enam ainult pensionärid, aga ka Eesti keskmist palka saavad inimesed, kelle energiaarved ületavad tihti kodulaenumakseid. Väga suureks mureks on ka eteiõtjate ekstreemselt kõrged energiaaried. Praegune soodustus on etevõttjatele võtrguteenuse alandamise näol on 6,67 €/MWh kohta. Kui vaadata lähinaabrite aktsiisimäärasid, mis on ka hetkel kehtiva 40 €/1000 m3 (3,8 €/MWh) maagaasiaktsiisimäärast ca 7 korda odavam ning võttes arvesse, et näiteks Läti valitsus on otsustanud käibemaksu määra alandada, siis Eesti etevõttete konkurentsivõtime eksporturgudel väheneb veelgi. Seega toonitame veelkord, et Eesti etevõttlust ei tohi praeguses kriisiolukorras ära unustada, sest kõtrge maagaasi hind paneb enamiku tarbijatest väga keerulisse olukorda. Võttes arvesse, et maagaasi kõtrval kasutatakse transpordis, merenduses, tööstuses ja tootmises ka veeldatud maagaasi, siis praegusel hetkel on need kliendid jäänud ilma riigipoolse toetuseta, mis on seotud võtrgutasu kaotamisega. Kuna LNG hind on seotud maagaasi hinnaga ning see on võtrreldes maagaasiga ca 10 €/MWh kallim, siis tuleb ka LNG tarbijatele vastu tulla ning leida võtimalusi, et kõtige puhtam oossiilne kütus saaks osa soodustustest ja vähendada survet lõtpptarbijate hinnatõtusuks. Sellest tulenevalt teeme järgmised etepanekud: 1. Seada maagaasile ja ieeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamisel kompenseerib Vabariigi Valitsus kõikidele tarbijatele 50–100% ulatuses maagaasi ja ieeldatud maagaasi hinnast kuni 01.05.2022. Vastava soodustuse rakendamisest kujunevat hinda illustreerib tabel 1. Tabel 1. Maagaasi hind lõtpptarbijale koos võtimalike soodustustega 3 Selguse huvides olgu välja toodud, et TTF hinnad on 12.01.2022 seisuga ning tarbimismahud pärinevad Eleringist 2021. aasta statistikast. Tabelis 2 on välja toodud riigi kulu erinevate soodustuste juures. Tabel 2. Riigi kulu maagaasi hinna kompenseerimisel erinevate soodustuste juures Võttes arvesse, et käibemaksu enamlaekumine on hetkel väga kõtrge ja vajadus soodustuse jaoks on suur, siis oleks mõtistlik kogu käibemaksust enamlaekuv tulu kasutada maagaasi ja veeldatud maagaasi hinna leevendamiseks. Võttes arvesse tabelis 1 ja 2 välja toodud hindasid ja tarbimismahte ning kui arvestada maha etevõttete gaasi kasutamine, oleks käibemaksu enamlaekumise suurus praeguste hindade juures 30 mln eurot. Seega näeme, et riigil peaks olema võtimekus pakkuda soodustust vähemasti 70-90 % ulatuses kõtigile tarbijatele, sellisel juhul oleks meetme maksumus 39–59 mln eurot. 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 3 muutmine, mis käsitleb energiaintensiiisete eteiõtete määratlust Eesti paistab silma eeskät sellega, et ei ole kasutanud energiamaksustamise direktiiiiga etenähtud iõimalusi teha sihitud maksusoodustusi. Kehtiva direktiivi artikkel 17 võtimaldab liikmesriigil teha energiamahukate etevõttetele aktsiisimäärade osas erandeid. Vastavalt direktiivile on energiamahuka etevõtte defnitsioon järgmine: „Energiamahukas eteevõe on artkki 11 õähenduses majandusüksus, kus energiaõoodeõe ja ekekõrienergia osõ moodusõab eähemakõ 3% õoodangu eäärõusesõ evi maksmiseke kuukue kiikmesriigi energiamaks eähemakõ 0,5% kisandeäärõusesõ.“ Lisaks annab direktiiv võtimaluse kohaldada ka piiravamaid põthimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi, mida Eesti on ka teinud. Kokkuvõtte alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest (ATKEAS): 4 (3) Inõensiiese gaasiõarbimisega eteevõja on eteevõja, kes easõab kvikideke järgmisõeke tngimusõeke: 1) eteevõja pvhi-t ega kvreakõegeeusaka ei oke ekekõrienergia, gaasi, auru ja kondiõsioneeriõud vhuga earusõamine; 2) eteevõjak oki energia akõsiisieabasõuse koa õaoõkemiseke eaheõukõ eeknenud ühek kuni nekjak järjestkusek majandusaasõak gaasiõarbimise inõensiiesus keskmisekõ eähemakõ 13 proõsent evi eteevõjak on prognoosiõud gaasiõarbimise inõensiiesus järgmisek 12 kakendrikuuk keskmisekõ eähemakõ 13 proõsent; 3) eteevõja energiajuhtmissüsõeem vastab standardile EVS-EN ISO 50001; 4) eteevõja ei oke raskusões; 5) eteevõja raamaõupidamise sise-teeskiri easõab raamaõupidamise seaduses säõesõaõud nvueõeke. Eestis kvaliftseerub selliste kriteeriumite alusel intensiivse gaasitarbimisega etevõtteks 5– 6juriidilist isikut, kuigi neid on ca 2000, kes kasutavad maagaasi oma äritegevuses. Nii ATKEASe menetlusprotsessis, aga ka hiljem, on konkreetselt Eesti Gaasiliit korduvalt tähelepanu juhtinud ning teinud etepanekuid, et kriteeriumid kriitilise pilguga üle vaadataks. Kui energiamaksustamise direktiiv loeb energiaintensiivseks etevõtteks üksuse, kus gaasitarbimise intensiivsus on alates 3%, siis Eestis on 13%, mis on 4,3 korda kõtrgem. Ka roheleppe valguses on Euroopa Komisjon näinud, et konkurentsivõtime tagamiseks Euroopa Liidus tervikuna, peaksid energiaintensiivsed etevõtted olema määratletud ühistel alustel. Sellest tulenevalt on energiamaksustamise direktiivi etepanekus väljapakutud uus defnitsioon, kusjuures välja on jäetud klausel, mille alusel saab liikmesriik ise energiaintensiivse etevõtte määratlemisel sätestada lisakriteeriume ning ühtse kriteeriumina on säilitatud 3% piirmäär. Liidud teevad etepaneku harmoniseerida ATKEAS § 203 kehtiia ja planeeritaia energiamaksustamise direktiiiiga ning: a) määratleda energiaintensiivse etevõttena üksus, mille keskmine gaasitarbimise intensiivsus on 3%; b) kaotada ISO standardi kasutamise nõtue; c) kaotada nõtue, et kõtrvaltegevuseks ei tohi olla ei elektri ega soojuse tootmine. Lisaks on § 20 punktis 3 toodud nõtue väikestele ja keskmistele etevõttetele liiga koormav, mistõttu tuleks lähtuda edaspidi ainult kehtiia energiamaksustamise defnitsioonist. See võtimaldaks hoida kokku ka administratiivset töökoormust menetlusprotsessis. Usume, et seadusloome etevalmistusprotsessi on võtimalik läbi viia kiirendatud korras, andmaks etevõttjatele kohest leevendust kõtrgete gaasihindade valguses ning et võtimalik on seadust kohaldada tagasiulatuvalt, alates 1. oktoobrist 2021. Liitude pöördumisele on andnud oma tagasiside ka rahandusminister. Toome iälja rahandusministri 22. noiembri iastusest järgmise lõigu: 5 „Lävendkriteeriumiina on gaaii inteniiiviumie 13%e iäär võrdleiiii kõrge, kumid arveitai ieetie rakendaiiieki eraldatumd riigieelarveliite vahenditega iumiiai 1,2 iln € aaitai. Lävendi alandaiiiel iumumreneb ka kumlum riigieelarvei. Selle võiialikkumi iõltumb aktiiiiiiäära vähendaiiie ieetie kumlumkumieit. Käeioleva aaita lõ̃umi oleie kavandanumd ieetie tumleiumilikkumit umumeiti hinnata ning vajadumiel otiumitaie edaiiied iaiiumd.“ Meie hinnangul möönab ka rahandusministeerium, et praegune gaasi intensiivsuse määr on väga kõtrge ja 2021. aasta lõtpus hinnati meetme tulemuslikkust ning vajadusel planeeritakse uusi samme. Kokkuiõtialt usume, et kõtrgete maagaasi ja veeldatud maagaasi hindade juures on riigil võtimalik tulla vastu kõtigile tarbijatele ja keerulises olukorras leida võtimalused gaasiintensiivsetele etevõttete konkurentsivõtime suurendamiseks, sest meie etevõttjad on lähiturgudega võtrreldes oluliselt keerulisemas olukorras. Lugupidamisega Heiko Heitur Tegevjuht Eesti Gaasiliit Sirje Potisepp Juhataja Eesti Toiduainetööstuse Liit Enno Rebane Tegevdirektor Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Katre Savi Juhatuse liige Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit ........................................... /Allkirjastatud digitaalselt/ 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 31.01.2022 nr 7-5.6/22-00245-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Gaasiliidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu ühispöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Sirje Potisepp <[email protected]> Sent: Thursday, January 27, 2022 4:11 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Urmas Kruuse <[email protected]>; [email protected]; keit.pentus–[email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; eva- [email protected] Cc: Gerrit Mäesalu <[email protected]> Subject: Importance: High Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed, kuna viimastel päevadel on meedias palju kõneldud maagaasi hinnatõusu mõjust toidukaupade jaehinnale ja tootjate konkurentsivõimele ning ettevõtetele ajutiste leevendusmeetmete loomisest, saadan teile 12.01.2022 liitude ühispöördumise ja ettepanekud ning peamised seisukohad uuesti: • Seada maagaasile ja veeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamisel kompenseerib Vabariigi Valitsus kõikidele tarbijatele 50–100% ulatuses maagaasi ja veeldatud maagaasi hinnast kuni 01.05.2022. Tegemist oleks sarnaselt eratarbijatele kehtestatud hinnalaega, mitte mõistagi riikliku energiahinnaga. • Lisaks peame oluliseks, et energiaintensiivsetele ettevõtetele suunatud aktsiisimäära soodustuse saamiseks kehtestatud nõuded ja lävendid tuleks uuesti ja kiiremas korras üle vaadata ning muuta Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, mis käsitleb energiaintensiivsete ettevõtete määratlust. • Juhul kui konsensuse leidmine venib, meetmeid ei tule või need jäävad kosmeetiliseks, kallinevad mitmed jaekaubad veelgi ning riigil jääb Eesti tööstuse konkurentsi- ja ekspordivõime languse tõttu oluline osa maksutulust saamata. • Suur osa tööstusettevõtetest sõltub gaasi hinnast, eriti valusalt puudutab see toiduaine, trükitööstust ja ehitusmaterjalitööstust. Tootjad on enda tegevusest sõltumata sattunud täiesti prognoosimatusse olukorda. • Tegemist on ajutiste mitte pikaajaliste meetmetega, need on kiired lahendused, mis annaksid ka ettevõtetele aega kohandumiseks ning juba järgmiseks sügiseks valmistumiseks. Lugupidamisega Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja 002_VV_Liitude ettepanekud gaasi hinna leevendamiseks_12.01.22.docx
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel