Saatja: Riigikantselei <
[email protected]>
Saadetud: 31.01.2022 13:57
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Riigikantseleist saabunud kiri
Riigikantselei dokumendihaldussüsteemist on Teile saadetud kirinr 22-
00245Reg kp 31.01.2022 13:42:51.Pealkiri : Pöördumise
edastamineProbleemide tekkimisel palun pöörduda telefonil 693 5555 või e-
posti teel:
[email protected]
Pr Kaja Kallas
Peaminister
[email protected]
Koopia
Pr Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
[email protected]
Hr Andres Sut
Etevõttlus- ja inootehnoloogiaminister
[email protected]
Hr Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Eesti Gaasiliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti
Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu (edaspidi liidud) etepanekud Vabariigi Valitsusele ekstreemselt
kõrge maagaasi hinna negatiiisete mõjude iältimiseks nii era- kui ka juriidilistele isikutele
Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436
Tel: +372 524 6885 e-mail:
[email protected] Swedbank EE542200221001182188
Allakirjutanud liitude näol on tegemist suurimate gaasitarbimise tootmissektoritega, sest
statistilistele andmetele tuginedes oli kogu tööstussektori gaasitarbimine ca 1 TWh, millest
suurimate gaasitarbijatena toiduainete ja joogitootmine tarbis 2020. aastal ca 0,33 TWh, paberi-
ja trükitööstus 0,23 TWh ja ehitusmaterjalide tootmine 0,21 TWh .
Liidud tegid pöördumise praegusele Vabariigi Valitsusele 22. oktoobril kõtrge maagaasi hinna
negatiivsete mõtjude vältimiseks nii era- kui ka juriidilistele isikutele. Kui eelmises pöördumises
olime arvestanud maagaasi hinnalaeks 90–100 €/MWh, siis käesolev kuu on löömas uusi
rekordeid ning jaanuaris tuleb maagaasi eest välja käia 113 €/MWh. On ilmne, et olukord on
eskaleerunud ja hinnad on muutunud veel kõtrgemaks, mistõttu leiame, et Vabariigi Valitsuse
senisest jõtulisem sekkumine nii era- kui ka juriidiliste isikute hinna kompenseerimiseks on
vältimatu. Saame tunnustada Vabariigi Valitsust, et eelmisest pöördumisest leiti võtimalus toetada
maagaasi võtrgutasu alandamist tarbijatele. Samas on endiselt selguseta, mis saab etepanekust
laiendada energiaintensiivsete etevõttete ringi saamaks soodusaktsiisimäära. Seetõttu teevad
liidud eskaleerunud olukorras täiendavad etepanekud, mis annaksid reaalset tuge nii era- kui ka
juriidilistele tarbijatele.
Olemasolei olukord
Hetkel on kõtikide tarbijate jaoks viidud maagaasi võtrgutasu nulli. Lisaks on Vabariigi Valitsuse
töötanud välja paketi, mille alusel hüvitatakse madala sissetulekuga inimestele 80% maagaasi
hinnast, mis on kõtrgem kui 49 €/MWh. Järgnevalt illustreerib joonis 1 maagaasi lõtpphinda
tarbijale jaanuaris.
Joonis 1. Jaanuarikuu maagaasi TTF hind ja hinnad lõtpptarbijatele
JAanuar, 113,02 €/MWH
Gaasi hind Aktsiis Käibemaks
16,67%
2,73%
80,60%
Sellelt jooniselt nähtub, et jaanuarikuus on lõtpptarbija hind koos aktsiisi ja käibemaksuga
140,23 €/MWh. Madala sissetulekuga inimesele hüvitatakse 80% maagaasi hinnast ning tema
jaoks on lõtpphind 82,94 €/MWh. Võtrreldes ajaloolise hinnaga maksab tavatarbija ja juriidiline isik
7 korda kõrgemat maagaasi hinda kui varem ning madala sissetulekuga inimene maksab 4 korda
kõrgemat hinda. Riigi seatud minimaalne lävend, mida peab olema võtimeline maksma madala
2
sissetulekuga indiviid, on 49 €/MWh ehk 2,5 korda kõtrgem hind kui tavaliselt. Kui vaadata
gaasikütel opereerivat kortermaja, kus elavad samaaegselt pensionärid, noored pered ja
töötavad üksikud inimesed, siis hinnatõtus mõtjutab neid kõtiki ühesuguselt. Kui kahe- ja
kolmetoalise korteri toasooja hind jääb vahemikku 40–65 € ühes kuus, siis praeguse hinnatõtusu
juures oleks kulu järgmine:
1) Pensionäri (2–toaline korter) toasooja lõtpphind koos soodustustega ca 160 eurot kuus
ehk 120 eurot enam kui eelmisel aastal;
2) Noor pere ja töötavad inimesed (2–3 toaline korter) maksaiad 280–465 eurot kuus ehk
240–400 eurot rohkem kui eelmisel aastal;
3) Eramus, kus toimub gaasiga kütmine ning mille aastane gaasi tarbimismaht on 25 MWh,
makstakse eelmise aasta jaanuariga võtrreldes 232 eurot rohkem;
4) Piimakombinaat, kelle tarbimine on aastas 15 000 MWh, maksab eelmise aasta jaanuariga
võtrreldes ca 130 000 eurot enam.
Siia juurde lisandub veel kõtrgem elektriarve, mis ühe keskmise korteri puhul on ca 10–30 eurot iga
kuu kohta. Seetõttu on üsna selge, et surve all ei ole enam ainult pensionärid, aga ka Eesti keskmist
palka saavad inimesed, kelle energiaarved ületavad tihti kodulaenumakseid.
Väga suureks mureks on ka eteiõtjate ekstreemselt kõrged energiaaried. Praegune soodustus on
etevõttjatele võtrguteenuse alandamise näol on 6,67 €/MWh kohta. Kui vaadata lähinaabrite
aktsiisimäärasid, mis on ka hetkel kehtiva 40 €/1000 m3 (3,8 €/MWh) maagaasiaktsiisimäärast
ca 7 korda odavam ning võttes arvesse, et näiteks Läti valitsus on otsustanud käibemaksu määra
alandada, siis Eesti etevõttete konkurentsivõtime eksporturgudel väheneb veelgi. Seega toonitame
veelkord, et Eesti etevõttlust ei tohi praeguses kriisiolukorras ära unustada, sest kõtrge maagaasi hind
paneb enamiku tarbijatest väga keerulisse olukorda. Võttes arvesse, et maagaasi kõtrval kasutatakse
transpordis, merenduses, tööstuses ja tootmises ka veeldatud maagaasi, siis praegusel hetkel on need
kliendid jäänud ilma riigipoolse toetuseta, mis on seotud võtrgutasu kaotamisega. Kuna LNG hind on
seotud maagaasi hinnaga ning see on võtrreldes maagaasiga ca 10 €/MWh kallim, siis tuleb ka LNG
tarbijatele vastu tulla ning leida võtimalusi, et kõtige puhtam oossiilne kütus saaks osa soodustustest ja
vähendada survet lõtpptarbijate hinnatõtusuks. Sellest tulenevalt teeme järgmised etepanekud:
1. Seada maagaasile ja ieeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamisel
kompenseerib Vabariigi Valitsus kõikidele tarbijatele 50–100% ulatuses maagaasi ja
ieeldatud maagaasi hinnast kuni 01.05.2022.
Vastava soodustuse rakendamisest kujunevat hinda illustreerib tabel 1.
Tabel 1. Maagaasi hind lõtpptarbijale koos võtimalike soodustustega
3
Selguse huvides olgu välja toodud, et TTF hinnad on 12.01.2022 seisuga ning tarbimismahud
pärinevad Eleringist 2021. aasta statistikast. Tabelis 2 on välja toodud riigi kulu erinevate
soodustuste juures.
Tabel 2. Riigi kulu maagaasi hinna kompenseerimisel erinevate soodustuste juures
Võttes arvesse, et käibemaksu enamlaekumine on hetkel väga kõtrge ja vajadus soodustuse jaoks
on suur, siis oleks mõtistlik kogu käibemaksust enamlaekuv tulu kasutada maagaasi ja veeldatud
maagaasi hinna leevendamiseks. Võttes arvesse tabelis 1 ja 2 välja toodud hindasid ja
tarbimismahte ning kui arvestada maha etevõttete gaasi kasutamine, oleks käibemaksu
enamlaekumise suurus praeguste hindade juures 30 mln eurot. Seega näeme, et riigil peaks
olema võtimekus pakkuda soodustust vähemasti 70-90 % ulatuses kõtigile tarbijatele, sellisel juhul
oleks meetme maksumus 39–59 mln eurot.
2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 3 muutmine, mis käsitleb
energiaintensiiisete eteiõtete määratlust
Eesti paistab silma eeskät sellega, et ei ole kasutanud energiamaksustamise direktiiiiga
etenähtud iõimalusi teha sihitud maksusoodustusi. Kehtiva direktiivi artikkel 17 võtimaldab
liikmesriigil teha energiamahukate etevõttetele aktsiisimäärade osas erandeid. Vastavalt
direktiivile on energiamahuka etevõtte defnitsioon järgmine:
„Energiamahukas eteevõe on artkki 11 õähenduses majandusüksus, kus energiaõoodeõe ja
ekekõrienergia osõ moodusõab eähemakõ 3% õoodangu eäärõusesõ evi maksmiseke kuukue
kiikmesriigi energiamaks eähemakõ 0,5% kisandeäärõusesõ.“
Lisaks annab direktiiv võtimaluse kohaldada ka piiravamaid põthimõtteid, sealhulgas
müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi, mida Eesti on ka teinud. Kokkuvõtte
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest (ATKEAS):
4
(3) Inõensiiese gaasiõarbimisega eteevõja on eteevõja, kes easõab kvikideke järgmisõeke
tngimusõeke:
1) eteevõja pvhi-t ega kvreakõegeeusaka ei oke ekekõrienergia, gaasi, auru ja kondiõsioneeriõud
vhuga earusõamine;
2) eteevõjak oki energia akõsiisieabasõuse koa õaoõkemiseke eaheõukõ eeknenud ühek kuni nekjak
järjestkusek majandusaasõak gaasiõarbimise inõensiiesus keskmisekõ eähemakõ 13 proõsent evi
eteevõjak on prognoosiõud gaasiõarbimise inõensiiesus järgmisek 12 kakendrikuuk keskmisekõ
eähemakõ 13 proõsent;
3) eteevõja energiajuhtmissüsõeem vastab standardile EVS-EN ISO 50001;
4) eteevõja ei oke raskusões;
5) eteevõja raamaõupidamise sise-teeskiri easõab raamaõupidamise seaduses säõesõaõud nvueõeke.
Eestis kvaliftseerub selliste kriteeriumite alusel intensiivse gaasitarbimisega etevõtteks 5–
6juriidilist isikut, kuigi neid on ca 2000, kes kasutavad maagaasi oma äritegevuses. Nii ATKEASe
menetlusprotsessis, aga ka hiljem, on konkreetselt Eesti Gaasiliit korduvalt tähelepanu juhtinud
ning teinud etepanekuid, et kriteeriumid kriitilise pilguga üle vaadataks. Kui
energiamaksustamise direktiiv loeb energiaintensiivseks etevõtteks üksuse, kus gaasitarbimise
intensiivsus on alates 3%, siis Eestis on 13%, mis on 4,3 korda kõtrgem. Ka roheleppe valguses on
Euroopa Komisjon näinud, et konkurentsivõtime tagamiseks Euroopa Liidus tervikuna, peaksid
energiaintensiivsed etevõtted olema määratletud ühistel alustel. Sellest tulenevalt on
energiamaksustamise direktiivi etepanekus väljapakutud uus defnitsioon, kusjuures välja on
jäetud klausel, mille alusel saab liikmesriik ise energiaintensiivse etevõtte määratlemisel
sätestada lisakriteeriume ning ühtse kriteeriumina on säilitatud 3% piirmäär.
Liidud teevad etepaneku harmoniseerida ATKEAS § 203 kehtiia ja planeeritaia
energiamaksustamise direktiiiiga ning:
a) määratleda energiaintensiivse etevõttena üksus, mille keskmine gaasitarbimise
intensiivsus on 3%;
b) kaotada ISO standardi kasutamise nõtue;
c) kaotada nõtue, et kõtrvaltegevuseks ei tohi olla ei elektri ega soojuse tootmine. Lisaks on
§ 20 punktis 3 toodud nõtue väikestele ja keskmistele etevõttetele liiga koormav, mistõttu
tuleks lähtuda edaspidi ainult kehtiia energiamaksustamise defnitsioonist. See
võtimaldaks hoida kokku ka administratiivset töökoormust menetlusprotsessis.
Usume, et seadusloome etevalmistusprotsessi on võtimalik läbi viia kiirendatud korras, andmaks
etevõttjatele kohest leevendust kõtrgete gaasihindade valguses ning et võtimalik on seadust
kohaldada tagasiulatuvalt, alates 1. oktoobrist 2021.
Liitude pöördumisele on andnud oma tagasiside ka rahandusminister. Toome iälja
rahandusministri 22. noiembri iastusest järgmise lõigu:
5
„Lävendkriteeriumiina on gaaii inteniiiviumie 13%e iäär võrdleiiii kõrge, kumid arveitai ieetie
rakendaiiieki eraldatumd riigieelarveliite vahenditega iumiiai 1,2 iln € aaitai. Lävendi
alandaiiiel iumumreneb ka kumlum riigieelarvei. Selle võiialikkumi iõltumb aktiiiiiiäära vähendaiiie
ieetie kumlumkumieit. Käeioleva aaita lõ̃umi oleie kavandanumd ieetie tumleiumilikkumit umumeiti
hinnata ning vajadumiel otiumitaie edaiiied iaiiumd.“
Meie hinnangul möönab ka rahandusministeerium, et praegune gaasi intensiivsuse määr on väga
kõtrge ja 2021. aasta lõtpus hinnati meetme tulemuslikkust ning vajadusel planeeritakse uusi
samme.
Kokkuiõtialt usume, et kõtrgete maagaasi ja veeldatud maagaasi hindade juures on riigil võtimalik tulla
vastu kõtigile tarbijatele ja keerulises olukorras leida võtimalused gaasiintensiivsetele etevõttete
konkurentsivõtime suurendamiseks, sest meie etevõttjad on lähiturgudega võtrreldes oluliselt
keerulisemas olukorras.
Lugupidamisega
Heiko Heitur
Tegevjuht
Eesti Gaasiliit
Sirje Potisepp
Juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Enno Rebane
Tegevdirektor
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Katre Savi
Juhatuse liige
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
...........................................
/Allkirjastatud digitaalselt/
6
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 31.01.2022
nr 7-5.6/22-00245-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Gaasiliidu, Eesti
Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu ühispöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Sirje Potisepp <
[email protected]>
Sent: Thursday, January 27, 2022 4:11 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
Urmas Kruuse <
[email protected]>;
[email protected]; keit.pentus–
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]; eva-
[email protected]
Cc: Gerrit Mäesalu <
[email protected]>
Subject:
Importance: High
Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed,
kuna viimastel päevadel on meedias palju kõneldud maagaasi hinnatõusu mõjust toidukaupade
jaehinnale ja tootjate konkurentsivõimele ning ettevõtetele ajutiste leevendusmeetmete loomisest,
saadan teile 12.01.2022 liitude ühispöördumise ja ettepanekud ning peamised seisukohad uuesti:
• Seada maagaasile ja veeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamisel kompenseerib
Vabariigi Valitsus kõikidele tarbijatele 50–100% ulatuses maagaasi ja veeldatud maagaasi hinnast
kuni 01.05.2022. Tegemist oleks sarnaselt eratarbijatele kehtestatud hinnalaega, mitte mõistagi
riikliku energiahinnaga.
• Lisaks peame oluliseks, et energiaintensiivsetele ettevõtetele suunatud aktsiisimäära soodustuse
saamiseks kehtestatud nõuded ja lävendid tuleks uuesti ja kiiremas korras üle vaadata ning
muuta Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, mis käsitleb energiaintensiivsete
ettevõtete määratlust.
• Juhul kui konsensuse leidmine venib, meetmeid ei tule või need jäävad kosmeetiliseks, kallinevad
mitmed jaekaubad veelgi ning riigil jääb Eesti tööstuse konkurentsi- ja ekspordivõime languse
tõttu oluline osa maksutulust saamata.
• Suur osa tööstusettevõtetest sõltub gaasi hinnast, eriti valusalt puudutab see toiduaine,
trükitööstust ja ehitusmaterjalitööstust. Tootjad on enda tegevusest sõltumata sattunud täiesti
prognoosimatusse olukorda.
• Tegemist on ajutiste mitte pikaajaliste meetmetega, need on kiired lahendused, mis annaksid ka
ettevõtetele aega kohandumiseks ning juba järgmiseks sügiseks valmistumiseks.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja
002_VV_Liitude ettepanekud gaasi hinna leevendamiseks_12.01.22.docx