dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuste heakskiitmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
2-3/2022/749-1
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/2022
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎2-32022749-1 31.01.2022 Väljaminev kiri.asice2259 KB

Sisu (failidest)

26 . 01 .202 2 Vabariigi Valitsuse korralduse „ 8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuste heakskiitmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ülemnõukogu 23. märtsi 1992 otsusega liitus Eesti teeliikluse konventsiooniga , mis on koostatud 8. novembril 1968 . aastal Viinis (edaspidi konventsioon ) . Konventsiooni on aastate jooksul muudetud ning muudatused vajavad riigisisest heakskiitmist. Käesoleva korraldusega kiidetakse heaks konventsiooni 3. septembril 1993, 28. märtsil 2006, 23. märtsil 2016, 19. septembril 2016 jõustunud muudatused ja 1 3 . jaanuaril 2021 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO ) peasekretärile esitatud muudatusettepanek. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist id Mait Klein (tel: 625 6379 , e-post: [email protected] ) . Eelnõu le tegi juriidilis i ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ( e-post: [email protected] , telefon: 625 6360 ). Konventsiooni ja selle muudatused on eesti keelde tõlkinud OÜ Dussan tõlkebüroo vandetõlk Mariliis Soomäe . 1.3. Märkused Riigisiseseks menetlemiseks vaja vad konventsioon i muudatused Vabariigi Valitsuse heakskiitu vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS ) § 25 lõikele 2 . Konventsiooni artiklis 49 on ette nähtud lihtsustatud muutmismenetlus, mille kohaselt edastab ÜRO peasekretär konventsiooniosalistele riigilt või organisatsioonilt laekunud muudatusettepaneku ja konventsiooniosalistel on võimalik teatada peasekretärile kaheteistkümne kuu jooksul, kas osaline kiidab muudat u se heaks, lükkab selle tagasi või soovib muudatuse arutamiseks konverentsi kokkukutsumist. Muudatusettepanek loetakse heakskiidetuks, kui vähem kui üks kolmandik konventsiooniosalistest on kaheteistkümne kuu jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest või konverentsi kokkukutsumise soovist muudatuse arutamiseks. Kuna konventsioonis on ette nä htud muudatuste lihtsustatud menetlemi n e, on Vä S S § 25 lõike 2 alusel võimalik lihtsustatud menetlemine ka riigi sees Vabariigi Valitsuse tasemel. M uudatus ei too kaasa sisulisi ega olulisi muudatusi . Kuna muudatuse tõttu ei ole vaja vastu võtta, muuta ega kehtetuks tunnistada seadusi , saab muudatuste heakskiitmine toimuda Vabariigi Valitsuse tasemel . 2. Korralduse eesmärk Korralduse ga kiidetakse heaks 8. novembril 1968 . aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni 3. septembril 1993, 28. märtsil 2006, 23. märtsil 2016, 19. septembril 2016 jõustunud muudatused ja 1 3 . jaanuaril 2021 ÜRO peasekretärile esitatud muudatusettepanek . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldusega kiidetakse heaks konventsiooni 3. septembril 1993, 28. märtsil 2006, 23. märtsil 2016, 19. septembril 2016 jõustunud muudatused ja 1 3 . jaanuaril 2021 ÜRO peasekretärile esitatud muudatusettepanek . 3. septembril 1993 jõustunud konventsiooni muudatuste vastavus Eesti õigusele on toodud allolevas tabelis. Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile Konventsiooni tervikteksti muudatuse na asendatakse inglisekeelses versioonis sõna „ weight “ sõnaga „mass“. Masside ja mõõtmete esitamisel kasutatakse tekstis edaspidi vaid meetermõõdustikku. Vahemaad esitatakse kilomeetrites ja sulgudes näidatakse miilid. I peatükk Üldsätted 3 Muudatusega kohustatakse konventsiooniosalisi tagama süstemaatili ne ja järjepidev liiklusohutusala n e haridus, määrama miinimumnõuded sõiduõppija õppekavale ja õpet pakkujate kvalifikatsioonile. Lisaks kohust u vad konventsiooniosalised , teiste osaliste taotluse korral, andma lepinguosalistele riikidele vajalikku teavet, kelle nimele on sõidukid registreeritud, kui sõidukiga on tehtud avarii või sõidukijuht on pannud toime raske liikluseeskirjade rikkumise. Vastab. Liiklusohutusalase hariduse andmist käsitle vad liiklusseaduse (edaspidi LS ) § 3 lg 5 (kohalike omavalitsuste kohustused liiklushariduse korraldamisel) ja § 4 (liikluskasvatuse eesmärgid ja läbiviijad) , laste liikluskasvatust lisaks ka Vabariigi Valitsuse 20.10.2011 määrus nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“. Mootorsõidukijuhi koolitajatele on kehtestatud tegevusloa kohustus (LS § 111) ja õpetajatele kvalifikatsiooni omamise kohustus (LS § 118). Nõuded sõiduõppija õppekavadele on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määrusega nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“. Isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7. jagu lubab isikuandmete kolmandale riigile edastamist süüteo tõkestamiseks, avastamiseks või menetlemiseks või karistuse täideviimiseks. Andmete edastamisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seaduse §-des 46-50 sätestatust. 4 Muudatus puudutab konventsiooniosalisi, kes ei ole ühtlasi 8. novembril 1968. a Viinis koostatud liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni osalised. Artiklis täpsus tatakse , et selliste konventsiooniosaliste kõik nende territooriumile paigaldatud liiklusmärgid, foorituled ja teekattemärgised peavad lisaks ühtse süsteemi moodustamisele olema ka sellise kujunduse ja paigutusega, et nad oleksid kergesti äratuntavad. Lisaks k eelatakse paigaldada kõnniteedele ja teeservadesse seadmeid, mis võivad asjatult takistada jalakäijate, esmajoones vanurite või liikumispuudega isikute liiklemist. Vastab. Eesti on 8. novembril 1968. a Viinis koostatud liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni osaline , milles on sätestatud teeliikluse konventsiooniga võrreldes täpsemad nõuded liiklusmärkidele, fooridele ja teekattemärgistele. I I peatükk Liikluseeskirjad 7 Muudatusega kohustatakse juhte olema tähelepanelik kõige haavatavamate liiklejate suhtes, jälgima, et juhi sõiduk ei takistaks liiklejaid ega tekitaks müra, tolmu või suitsu ning kohustatakse juhti ja sõitjat kandma turvavööd, kui nende iste on turvavööga varustatud. Vastab. LS § 35 lg 1 keelab juhil oma tegevusega ohustada haavatavamaid liiklejaid. Liigse müra, tolmu või heitgaasiga keskkonna kahjustamise keeld on sätestatud LS § 13 lg-s 1, turva v öö kandmise kohustus on sätestatud LS § 30 lg-s 1 ja § 33 lg-s 3. 10 Sätestatakse , et liiklusmärgiga tähistatud lisaraja olemasolul kasutavad aeglaselt liikuvad sõidukijuhid seda sõidurada. Vastab. LS § 53 lg 4 kohustab aeglase sõiduki juhti hoiduma võimalikult paremale. 11 Artiklis sätestatakse reeglid ohutuks möödasõiduks. Vastab. M öödasõitmisel ohutuses veendumise kohustus on sätestatud LS § 51 l g 3 punktides 3-5. 13 Kohustatakse riigisisestes õigusaktides kehtestama suurim lubatud sõidukiiruse kõigile teedele ning kiiruspiirangud teatavatele sõidukikategooriatele, mis on ohtlikud esmajoones oma massi või koorma tõttu. Lisaks luba takse kehtestada riigisiseste õigusaktidega tingimused teatavatele juhtidele, esmajoones algajatele juhtidele. Sätestatakse , et lubatud suurima sõidukiiruse nõuet ei pea kehtestama alarmsõidukitele. Vastab. Suurimad lubatud sõidukiirused on kehtestatud LS § 15 lõikega 1. Alarmsõiduki juhi õigus kõrvale kalduda kiiruspiirangust on sätestatud LS § 84 lõikes 2. 1 8 Muudatusega kohustatakse mitterööbassõiduki juhti andma teed rööbassõidukitele. Vastab. Mitterööbassõidukijuhi kohustust teed anda reguleerib LS § 17 lg 5 punkt 8. Raudteesõidukile tee andmise kohustus on sätestatud LS § 19 lõikes 1. 19 Keelatakse juhil sõi ta raudteeülesõidukohale, tegemata eelnevalt kindlaks, et ta ei pea seal peatuma. Vastab. Keeld sõita raudtee ülesõidukohale, kui seal tuleb seisma jääda on sätestatud LS § -s 60. 21 S ätestatakse juhi kohustus hoiduda jalakäijaid ohustada võivast käitumisest ja kohusta takse juhti peatuma edasisõitu keelava fooritule või reguleerija märguande korral enne ülekäigukohta või ülekäigukohale eelnevat põikmärgist. Liikumisloa saamisel ei tohi juht ohustada ülekäigurajale astunud jalakäijat . J uht, kes pöörab teele, mille alguses on ülekäigurada, liigub aeglaselt ja vajaduse korral peatub, et anda teed juba ülekäigurajale astunud või astuvale jalakäijale. Vastab. Juhi kohustus hoiduda jalakäija ohustamisest on sätestatud LS § 35 lõikes 5. Kohustus seisma jääda ülekäiguraja ees või stoppjoone olemasolul selle ees on sätestatud LS § 35 lõikes 10. Kohustus anda teed jalakäijale, kes lõpetab sõidutee ületamist, kuigi juhile on süttinud fooris roheline tuli või reguleerija on andnud lubava märguande on sätestatud LS § 35 lõike 2 punktis 2. Pöörde lõpetamisel jalakäijale teeandmise kohustus on sätestatud LS § 17 lg 5 punktis 2. 23 S ätestatakse väljaspool asulat sõiduk peata mise ja parki mise ning loomad e seisma jät mise reeglid , keelatakse peatumine ja parkimine kohas, kus sõiduk varjaks teiste liiklejate eest liiklusmärke või fooritulesid ning aeglaselt liikuvatele sõidukitele ettenähtud lisarajal, mis on märgiga tähistatud. Vastab. Asulavälisel teel sõiduki peatamise ja parkimise kohustus väljaspool sõiduteed on sätestatud LS § 20 lõikes 7. Keel ud parkida sõidukit kohtadesse, kus see teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid , varjab fooritulesid või liiklusmärke on sätestatud LS § 21 lg 2 punkti des 5 ja 10. 25 S ätestatakse, et kiirteel e sõitvad juhid annavad teed juba kiirteel liikuvatele sõidukijuhtidele, kiirendusraja olemasolul tuleb kasutada seda. Vastab. Kohustus kasutada kiirendusrada ja anda teed juba teel sõitvale juhile on sätestatud LS § 48 lõikes 5. 25 bis Artikliga kehtestatakse e eskirjad liiklusmärgiga tähistatud tunnelite kohta. Vastab. Tunnelis sõitmise reeglid on sätestatud LS §-s 67. 28 S ätest atakse , et pimeda ajal võib sõidukijuht kasutada helisignaali asemel möödasõitu alustades kaugtuledega märgu andmist. Vastab. Kaugtulede vilgutamisega märguandmine möödasõidu alustamisel on sätestatud LS § 41 lõikes 2. 30 bis Artikkel keelab sõitjaid vedada sellisel hulgal ja viisil, mis segab sõiduki juhtimist või piirab juhi vaatevälja. Vastab. Sõitjate vedamist käsitleb LS § 34 lõige 1. 32 Artikkel 32 muudetakse ja sellega kehtestatakse laternate kasutamise eeskirjad. Vastab. Laternate kasutamise reeglid on kehtestatud LS §-de ga 39-41, 44 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrus ega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42 ) . 33 Artikkel muudetakse ja sätestatakse nõuded artiklis 32 nimetamata sõidukite ja teatavate liiklejate tuledele. Reguleeritakse käsikäru, loomveoki ja vastutava isiku juhtimisel või rongkäigus liikuva jalakäijarühma korral tulede ja helkurite kasutamise nõuded. Vastab. Nõuded käsikäruga pimeda ajal või halva nähtavuse korral liikumisel selle tuledele on kehtestatud LS § 27 lõikega 2. Loomveoki ja loomadega pimeda ajal või halva nähtavuse korral liiklemisel tulede kasutamise reeglid on sätestatud LS § 71 lõigetes 4 ja 5, loomveoki helkurile on kehtestatud nõuded LS § 11 lõikes 2. Pimeda ajal või halva nähtavuse korra liikleva organiseeritud inimrühma kohta on nõuded kehtestatud LS § 22 lõikega 6. III peatükk Mootorsõidukite ja haagiste rahvusvahelisse liiklusesse lubamise tingimused 35 T äiendatakse sõiduki registreerimistunnistusele kantavaid andmeid , nõude i d A- ja B-kategooria mootorsõidukite registreerimistunnistustele ja nõuded riiki muul viisil kui maanteed mööda toodud haagiste registreerimistunnistusele. Vastab. Sõiduki registreerimistunnistuse vorm on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 19 ). Haagiste registreerimistunnistuste nõuded on sätestatud LS § 88 lõikega 1. 39 Artikliga kohustatakse riigisiseste õigusaktidega ette nägema korraline tehnoülevaatus inimeste vedamiseks kasutatavatele mootorsõidukitele, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ja kaubaveoks kasutatavatele mootorsõidukitele, mille lubatud täismass on üle 3500 kg ja selliste sõidukite külge haakimiseks mõeldud haagistele. Lisaks sätestatakse, et riigisisestes õigusaktides laiendatakse tehnoülevaatuse kohustust teistele sõidukikategooriatele nii palju kui võimalik. Vastab. Tehnoülevaatuse kohustus on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määrusega nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 77 ) . 40 Artiklit täiendatakse üleminekusättega, mis sätestab , et registreerimistunnistus viiakse vastavusse viie aasta jooksul arvates artikli 35 lõikes 1 tehtud muudatuse jõustumisest. Selle perioodi vältel väljastatud tunnistusi tunnustatakse vastastikku kuni tunnistustele märgitud kehtivusaja lõpuni. Vastab. Artikli 35 lõikes 1 antud üleminekuperiood on möödunud, Eestis väljastatavad registreerimistunnistused vastavad konventsiooni nõuetele. IV PEATÜKK Mootorsõidukijuhid 41 Muudatusega nõutakse igalt mootorsõidukijuhilt juhiluba, lepinguosalised riigid peavad tagama, et juhiluba väljastatakse pärast seda, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et juhil on olemas nõutavad teadmised ja oskused. Kindlaks tuleb määrata juhiloa saamise nõuded ning lubatud on nõuda juhiluba ka teiste mootori jõul liikuvate sõidukite ja mopeedide juhtimiseks. Kui juhiluba piirat akse teatava kategooria sõidukitega, siis lisatakse vastavat kategooriat tähistava tähe juurde number ja juhiloale märgitakse piirangu sisu. Vastab. Eestis nõutakse juhiluba (LS § 88 lg 1) ja juhiloa saamiseks tuleb läbida autokool n ing sooritada eksamid Transpordiametis (LS § 100). Mootorsõidukite kategooriate tähised on toodud LS §-s 93. 43 Sätestatakse, et lisa 6 kohaseid riigisiseseid juhilube hakatakse väljastama hiljemalt viis aastat pärast sätete jõustumist. Sellel perioodil väljastatud juhilube tunnustatakse kuni nende kehtivuse lõppemiseni. Vastab. Muudatus es sätestatud tähtaeg on möödunud, Eesti väljastab lisa 6 kohaseid juhilube (vt. võrdlus lisa 6 juures). Lisa 5 Mootorsõidukite ja haagiste tehnonõuded 1 ja 3 Muudatusega lubatakse konventsiooniosalistel kehtestada konventsioonis sätestatust rangemad tehnonõuded , sõidukite esmakordselt kasutusele võtmisel peavad need vastama registreerimisriigi kehtivatele nõuetele. Vastab. Registreerimise reeglid on kehtestatud määrusega nr 19. I peatükk Pidurdamine 5, 7, 10 bis, 10 ter , 10 quater , 11, 13, 16, 17, 18. Muudatusega sätestatakse nõuded mootorsõidukite seisupidurile, sõidupidurile, pidurdamisele kaasaaitavatele seadmetele, haagise pidurisüsteemile, autorongi pidurisüsteemile, kolmerattalise mootorratta piduritele. Vastab. Nõuded on kehtestatud määrusega nr 42. II peatükk Sõiduki valgustus ja valgussignaalseadmed II peatüki pealkiri muudetakse, uus pealkiri on „Sõiduki valgustus ja valgussignaalseadmed“ Inglisekeelses tekstis asendatakse sõna „ lights “ sõnaga „ lamps “. 19 Punktis sätestatakse peatükis kasutatavad mõisted. Vastab. Vastavad mõisted on kehtestatud määrusega nr 42 ja LS § 2 punktiga 11. 21-31 Punktides sätestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende haagiste (v.a mootorrataste) tuledele, nende elektriühendustele, helkuritele. Vastab. Nõuded mootorsõiduki ja selle haagise laternatele ning helkuritele on kehtestatud määrusega nr 42 32-37 Punktides sätestatakse nõuded mootorratta ja selle haagise laternatele ja helkuritele. Vastab. Mootorratta ja selle haagise laternatele on kehtestatud nõuded määruse nr 42. 38 Punkti s sätestatakse nõuded kolmerattalisele sümmeetrilise rataste asetusega mootorsõiduki ja elektrisõiduki, mille laius ei ületa 1,3 m ja mille kiirus ei ületa 40 km/h kaug - ja lähitulelaternatele. Vastab. Nõuded lähi- ja kaugtulelaternatele on sätestatud määruse ga nr 42 . 39-42 Punktides sätestatakse nõuded mootorsõiduki ja selle haagisel suunatulelaternatele, udutulelaternatele, tagurduslaternale ning keelatakse laternatel (peale suunatulelaternate ja märgutule) vilkuda. Vastab. Nõuded on kehtestatud määruse ga nr 42 . 42 bis - 42 septies Lisa täiendatakse punktidega 42 bis -42 septies . Kehtestatakse nõuded märgutulele, mootorsõiduki ja haagise ohutuledele, tagumistele udutuledele, külghelkuritele, küljeääretulelaternatele . Vastab. Nõuded on kehtestatud määruse ga nr 42 ja Vabariigi Valitsus 16.06.2011 . a määrusega nr 77 „ Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord “. 43 Sätestatakse lisas kasutatavate mõistete tähendused. III peatükk Muud nõuded 47 Sätestatakse nõuded mootorsõiduki tahavaatepeeglile. Vastab. Nõuded tahavaatepeeglile on kehtestatud määruse ga nr 42. 53 Kehtestatakse sisepõlemismootoriga mootorsõidukile summuti nõue. Vastab. Nõuded heitgaaside väljalaskeseadmele on kehtestatud määruse ga nr 42 . 54 Sätestatakse nõuded mootorsõiduki rehvidele. Vastab. Nõuded rehvidele on kehtestatud määruse ga nr 42 . 56 Sätestatakse nõuded ohukolmnurgale. Vastab. Nõuded ohukolmnurgale on kehtestatud määruse ga nr 42 . 58 Muudatusega nõutakse B-kategooria sõidukites näoga sõidusuunas olevate istmete varustamist turvavöödega või sarnaste heakskiidetud seadmetega. Vastab. Nõuded turvavööle ja turvasüsteemile on kehtestatud määruse ga nr 42 . 59 Sätestatakse kõrgepinge-süüteseadme raadiohäirete vältimise nõue ning kohustus varustada üle 3,5 t lubatud massiga sõidukid külgmiste ja tagumiste allasõidutõketega . Vastab. Nõuded on kehtestatud määrusega nr 42. IV peatükk Erandid 60 Muudatusega lubatakse konventsiooniosalistel teha erandeid kuni 30 km/h liikuvatele mootorsõidukitele ja haagistele ning puuetega isikute jaoks kohandatud sõidukitele. Vastab. Võimalus teha erandeid puudega inimese sõidukile on sätestatud määruse s nr 42 . 61 Sätestatakse võimalus lepinguosalistel riikidel teha erandeid lisas sätestatust. Lubatakse erandeid merevaigukollaste eesmiste ääretulelaternate kasutamisele, eriotstarbelise sõiduki laternate asendile, pikki veoseid vedavale haagisele, alarmsõidukite ja erandlikke veoseid vedavate sõidukite laternatele, küljeääretulelaternatele ja helkuritele ning valgustatud märkidele katusel. Vastab. Erandi d on sätestatud määrusega nr 42 ja m ajandus- ja taristuminist ri 4.09.2015 . a määrusega nr 114 „ E riveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad “. V peatükk Üleminekusätted 62 bis Konventsiooni täiendatakse lõikega 62 bis, mis sätestab, et lisa 5 ei kohaldata nende mootorsõidukite suhtes, mis esmakordselt registreeriti enne konventsiooni muudatuse jõustumist või kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist, tingimusel, et nad vastavad enne muudatusi kehtinud konventsiooni lisa 5 nõuetele või nimetatud lisa V peatükis osutatud muudele sätetele. Vastab. Üleminekutähtaeg on praeguseks möödunud, m uudetud lisa 5 sätestatud nõuetele ei pea vastama kuni 3. septembril 1995. a esmakordselt registreeritud sõidukid. Eestis registree r itavad sõidukid vastavad konventsiooni lisas 5 sätestatud nõuetele. Lisa 5 Liide Värvuskoordinaate täiendatakse sinise värvi filtrite määratlusega. Vastab. Nõuded vilkuri sinisele värvusele on sätestatud määrusega nr 42 ja E-reegliga nr 65 . Lisa 6 Riigisisene juhiluba Riigisisene juhiluba Lisas muudetakse riigisisesele juhiloale sätestatud nõudeid. Vastab. Juhiloa vormid on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 50 „ Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele “ (edaspidi määrus nr 50 ) . Lisa 7 Rahvusvaheline juhiluba Näidislehekülg nr 1 Sätestatakse rahvusvahelisele juhiloale pikim kehtivusaeg. Vastab. Rahvusvahelise juhiloa pikim kehtivus on määratud LS § 97 lõikega 6 ja määrusega nr 50. 28. märtsil 2006 . a jõustunud konventsiooni muudatuste vastavus Eesti õigusele on toodud allolevas tabelis. Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile I peatükk Üldsätted 1 Artiklit täiendatakse jalgrattaraja ja jalgrattatee mõistetega. Vastab. Jalgrattaraja ja jalgrattatee mõisted on sätestatud LS § 2 punktides 16 ja 17. 8 Muudatus kohustab riigisisestes õigusaktides määrama kindlaks eeskirjad sõidukijuhtide telefonikasutuse kohta, keelab mootorsõiduki- ja mopeedijuhtidel kasutada käes hoitavat telefoni sõiduki liikumise ajal ning kohustab sõidukijuhti hoiduma juhtimisega mitteseotud tegevustest . Vastab. LS § 33 lg 11 p 1 keelab juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis võivad juhtimist segada, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. 11 Konventsiooniosalistele antakse õigus riigisiseste õigusaktidega lubada jalgratturitel ja mopeedijuhtidel mööduda seisvatest või aeglaselt liikuvatest sõidukitest, mis ei ole jalgrattad või mopeedid, pärisuunavööndis, kui selleks on piisavalt ruumi. Vastab. Jalgratturite ja mopeedijuhtide õigus möödud a on sätestatud LS § 32 lõikes 9 . 16 Sätestatakse reeglid teelt ära pööramisele. Vastab. Enne vasak- või tagasipööret sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale suundumise kohustus ja keeld sattuda pöörde lõpetamisel vastassuunavööndisse on sätestatud LS § 48 lõi g etes 1 ja 2. Kohustus teed anda möödasõitvale juhile on sätestatud LS § 17 lõike 5 punktis 3. 23 Keelatakse asulas ja väljaspool asulat sõidukitel parkida ja loomadel seista jalgrattateel, jalgrattarajal, ühissõidukirajal, ratsateel , jalgteel, kõnniteel või jalakäijatele mõeldud teeservas, välja arvatud juhul, kui seda lubavad kohaldatavad riigisisesed õigusaktid . Konventsiooniosalistel või nende allüksustel lubatakse kehtestada parkimisele või peatumisele muid sätteid või eraldi sätteid jalgrataste ja mopeedide peatumisele ja parkimisele. Vastab. Reeglid peatumisele ja parkimisele on kehtestatud LS §- dega 20 ja 21. 25 bis Muudetakse tunnelis liiklemise reegleid. Vastab. Tunnelis liiklemise reeglid on sätestatud LS §-s 67. 27 Muudatusega antakse lepinguosalistele õigus keelata jalgratturil ja mopeedijuhil kasutada ülejäänud sõiduteed, kui on olemas jalgrattarada või -tee. Riigisisestes õigusaktides täpsustatakse, millistel tingimustel võivad jalgrattarada või -teed kasutada või ületada teised liiklejad. Vastab. Eestis ei ole kasutanud õigust keelata jalgratturitel ja mopeedijuhtidel kasutada sõiduteed, kui tee kõrval on olemas jalgrattarada või -tee. 37 Täpsustatakse nõudeid riigi tunnusmärgile. Vastab. Nõuded riigi tunnusmärgile on sätestatud määruse s nr 42 . 41 Täiendatakse juhilubade väljastamise, juhilubade tunnustamise, kehtivusaja, juhi vanuse alammäära ja rahvusvahelise juhiloa väljastamise nõudeid. Vastab. Juhiloa omamise nõue on sätestatud LS § 96 lõikes 1, juhtimisõiguse andmise reeglid on kehtestatud LS §-ga 100, tervisekontrolli teostamise kohustus on sätestatud LS §-ga 102 ja vanuse alammäärad LS §-ga 103. Juhilubade tunnustamist reguleerib LS § 99. Rahvusvahelise juhiloa väljastamise nõuded on sätestatud määruses nr 50. 43 Kehtestatakse üleminekusätted riigisiseste ja rahvusvaheliste juhilubade väljastamisele. Uutele lisadele 6 ja 7 vastavaid riigisiseseid ja rahvusvahelisi juhilubasid tuleb hakata väljastama hiljemalt 5 aastat pärast sätete jõustumist ehk hiljemalt 29. märtsil 2011. Vastab. Eestis väljastab konventsiooni lisadele 6 ja 7 vastavaid riigisiseseid ja rahvusvahelisi juhilube (vt. ka võrdlus lisade 6 ja 7 juures). Lisa 1 Mootorsõidukite ja haagiste rahvusvahelisse liiklusse lubamise kohustuse erandid 9 Konventsiooniosalistele antakse õigus mitte lubada oma territooriumile mootorsõidukit ja haagist, millel puudub registreerimisriigi tunnusmärk. Vastab. LS § 76 lõige 11 kohustab kasutama välisriigis registreeritud mootorsõidukil ja haagisel riigi tunnusmärki. Lisa 2 Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste registreerimisnumber ja -märk Pealkiri, 3-5 Sätestatakse nõuded registreerimismärgi paigutusele ja materjalile. Vastab. Nõuded registreerimismärgi paigutusele on kehtestatud määruse ga nr 42 , nõuded materjalile on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 1.06.2011 määrusega nr 49 „ Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded “ (edaspidi määrus nr 49 ). Lisa 3 Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste tunnusmärk Lisas s ätestatakse nõuded riigi tunnusmärgile. Vastab. Nõuded riigi tunnusmärgile on kehtestatud määruse ga nr 42 ja EÜ Nõukogu määrusega nr 2411/98 . Lisa 6 Riigisisene juhiluba Lisas sätestatakse nõuded riigisisese juhiloa vormile, juhiloale kantavatele andmetele, sõidukikategooriatele. Vastab. Mootorsõidukite kategooriad on kehtestatud LS §- ga 93, juhiloa vorm ja loale kantavad andmed määrusega 50. Lisa 7 Rahvusvaheline juhiluba Näidisleheküljed 1-3. Muudatusega sätestatakse rahvusvahelisele juhiloale kehtivusajaks kolm aastat või kuni riigisisese juhiloa aegumise kuupäevani, olenevalt kumb on varasem. Täpsustatakse rahvusvahelise juhiloa kehtivust ja kategooriaid, mille kohta luba kehtib. Rahvusvahelise juhiloa näidist täiendatakse piktogrammidega ja lisatakse alamkategooriad, mille jaoks luba kehtib. Vastab. LS § 97 lõike 6 kohaselt antakse rahvusvaheline juhiluba välja kehtivusega kuni 3 aastat. Transpordiamet väljastab rahvusvahelise juhiloa kuni kolmeks aastaks või kuni riigisisese juhiloa aegumise kuupäevani, kui see on varasem, kui kolm aastat. Rahvusvahelise juhiloa vorm ja sellele kantavad andmed on kehtestatud määruse ga nr 50. 23. märtsil 2016. a jõustunud konventsiooni muudatus te vastavus Eesti õigusele on toodud allolevas tabelis. Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile I peatükk Üldsätted 8 ja 39 Sätestatakse nõuded sõidukite juhtimisviisi mõjutavatele süsteemidele. Vastab. Nõuded stabiilsuskontrollsüsteemidele on kehtestatud määrusega nr 42 ja E-reegli tega nr 13 ja 13-H . 19. septembril 2016. a jõustunud konventsiooni muudatus e vastavus Eesti õigusele on toodud allolevas tabelis. Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile Lisa 2 Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste registreerimisnumber ja -märk 1 Sätestatakse, et sõiduki registreerimisnumber võib koosneda ka ainult tähtedest. Varasemalt oli sätestatud, et registreerimisnumber koosneb numbritest või numbritest ja tähtedest. Vastab. Määruse nr 49 kohaselt koosnevad Eestis kasutatavad registreerimismärgid numbritest ja tähtedest. 1 3 . jaanuaril 2021 ÜRO peasekretärile esitatud muudat us ettepaneku vastavus Eesti õigusele. Art. nr Peatüki ja artikli pealkiri Eesti õiguse vastavus artiklile 1 ja 34 bis Konventsiooni artiklit 1 täiendatakse kahe uue mõistega- automaatjuhtimissüsteem ja dünaamiline kontroll. Konventsiooni lisatakse artikkel 34 bis, milles sätestatakse reeglid sõiduki automaatjuhtimisele. Artikli kohaselt ei nõuta igal liikuval sõidukil või autorongil juhi olemasolu, kui sõiduk kasutab automaatjuhtimissüsteemi, mis vastab riigisisestele tehnilistele eeskirjadele ja kohaldatavatele rahvusvahelistele õigusaktidele, mis käsitavad ratassõidukeid, ratassõidukitele paigaldatavaid ja/või nendel kasutatavaid seadmeid ja osasid, ning sõidukite töötamist käsitavatele riigisisestele õigusaktidele. Artiklit kohaldatakse konventsiooniosaliste territooriumil, kus kehtivad asjakohased riigisisesed tehnilised eeskirjad ja sõiduki töötamist käsitavad õigusaktid. Vastab. Ar tiklit 34 bis kohaldatakse vaid konventsiooniosaliste territooriumil, kus kehtivad sõidukite automaatset juhtimist puudutavad asjakohased riigisisesed tehnilised eeskirjad ja sõidukite töötamist käsitavad õigusaktid. Eestis vastavaid riigisiseseid tehnilisi eeskirju ja õigusakte kehtestatud ei ole. 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on ELi õigusega kooskõlas. 5 . Korralduse mõju Korraldusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule, ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. 5 .1 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul on väike mõju suhetele teiste konventsiooniosalistega . Korraldusega kiidetakse siseriiklikult heaks konventsiooni muudatused, mis tagab, et Eesti järgib konventsioonis kokku lepitud põhimõtteid. 5 .2 Mõju liiklusohutusele Konventsiooni ga on kokku lepitud ühistes liiklusreeglites , sõidukitele esitatud nõuetes ja juhiloa vormides . Konventsiooni muudatuste heakskiitmi ne kindlustab , et teeliikluses osalevad vaid konventsioonis toodud nõutele vastavad ohutud sõidukid ja sõidukijuhid. Samuti tagab muudatuste heakskiitmine ühesugused liiklusreeglid konventsiooniosalistes riikides ja seeläbi lihtsustab nii Eesti juhiloa omanike jaoks teises konventsiooniosalises riigis sõiduki juhtimis t ja juhtimisõiguse tunnustamist kui ka teisest konventsiooniosalisest riigist pärit juhtide Eestis liiklemist. 6 . Korralduse rakendamise ks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne kulutusi ega eeldatavaid tulusid. 7 . Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras . 8 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu , kes kooskõlastasid eelnõu märkusteta . EELNÕU 26 . 01 .202 2 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 8. novembril 1968 . aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuste heakskiitmine V älissuhtlemisseaduse § 25 lõike 2 alusel kiita heaks 8. novembril 1968 . aastal Viinis koostatud t eeliikluse konventsiooni 3. septembril 1993, 28. märtsil 2006, 23. märtsil 2016, 19. septembril 2016 jõustunud muudatused ja 1 3 . jaanuaril 2021 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile esitatud muudatus ettepanek . Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Välisministeerium 31.01.2022 nr 2-3/2022/749-1 8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuste heakskiitmine Austatud minister Saadame Välisministeeriumile Vabariigi Valitsusele esitamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuste heakskiitmine“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) korralduse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) konventsioon koos 3. septembril 1993 ja 28. märtsil 2006 jõustunud muudatustega inglise keeles; 4) konventsioon koos 3. septembril 1993 ja 28. märtsil 2006 jõustunud muudatustega eesti keeles; 5) konventsiooni 23. märtsil 2016 jõustunud muudatused inglise keeles; 6) konventsiooni 23. märtsil 2016 jõustunud muudatuste tõlge eesti keeles; 7) konventsiooni 19. septembril 2016 jõustunud muudatused inglise keeles; 8) konventsiooni 19. septembril 2016 jõustunud muudatuste tõlge eesti keelde; 9) konventsiooni 13. jaanuari 2021 muudatusettepanek inglise keeles; 10) konventsiooni 13. jaanuari 2021 muudatusettepaneku tõlge eesti keelde. Mait Klein 625 6379 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel