dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
2-7/21-0011/7272
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)

Failid

  • 📎2-721-00117272 31.01.2022 Väljaminev kiri.asice230 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.12.2021 nr 8-1/7512 Justiitsministeerium JUM/21-1506/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 31.01.2022 nr 2-7/21-0011/7272 10122, Tallinn Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud justiitsminister Infotehnoloogia võimaluste pideva arengu tõttu peame antud eelnõu väga oluliseks algatuseks. Eelnõu ühtlustab juba mitmesse eriseadusesse toodud automaatselt antavate haldusaktide regulatsiooni. Lisaks automaatsetele haldusaktidele on kehtivas õiguses sätestatud ka haldusakti vaikimisi andmine, kui taotlust ei lahendata tähtaegselt (näit MSÜS § 20 lg 4) ja seaduses sätestatud tingimustel haldusakti kehtetuks muutumine (näit MSÜS § 40). Praktikas on infosüsteemides need juhtumid lahendatud selliselt, et menetlustähtaja saabumisel või automaatse päringu tulemusel antakse automaatselt haldusakt või muudetakse haldusakt infosüsteemis kehtetuks. Ka eelkirjeldatud juhtude puhul tuleb analüüsida, kas need mahuvad eelnõuga kavandatud muudatuste raami. Kaaluma peaks ka automaatse haldusakti andmise lubamist kaalutlusotsust nõudvatel juhtudel. Nimelt peaks olema võimalus kasutada kindlaks määratud parameetritega algoritme kui tagatakse algoritmi selgitatavus ning ebatüüpilistes olukordades võtab juhtumi lahendamise üle haldusorgani nimel tegutsev isik. Harvikjuhte võib esineda ja nendel juhtudel tuleks inimesel sekkuda. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega ning esitame ettepanekud eelnõu kohta. Ettepanek eelnõu § 1 p 2 kohta. Lisatava HMS § 71 lg 2 ja 3 järgi võib haldusakti anda automaatselt, kui see ei sisalda „haldusorgani kaalutlusõigust“. Ettepanek sõnastust täpsustada: „haldusorgani nimel tegutseva isiku kaalutlust“ vms, kuna põhimõtteliselt sisaldab ka automaatse haldusotsuse tegemise protsess haldusorgani kaalutlust – nt valikut erinevate otsustuste vahel, kuigi teostaja ei ole inimene. Märkus lisatava HMS § 71 lg 4 kohta. Nähakse ette, et enne vestluse algust peab inimest teavitama võimalusest suhelda haldusorgani nimel tegutseva inimesega. Praktikas ei ole enne vestluse algust võimalik alati teada, millisel teemal vestlus toimub. Seetõttu peaks antud võimalusest teavitama kui on tuvastatud vestluse eesmärk. Lisaks ei ole praktikas võimalik pakkuda 24/7 võimalust suhelda inimesega, seega peab jääma erisus, kus robotiga saab suhelda kui teenus töötab ja inimesega suhelda määratud perioodil. Hetkel jääb seletuskirjast mulje, et peab olema alati võimalus ka inimesega suhelda, aga ebaselgeks jääb, kas see võimalus peab olema kogu aeg olemas. Ettepanek eelnõu § 1 p 4 kohta. HMS § 35 lisatavas lõikes 11 nimetatud „haldusorgani omal algatusel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 alustatud haldusmenetlus“, on tähenduselt sama, mis lg 1 nimetatud „haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus“ ja see algab ilma taotluseta. Seetõttu võiks pigem sätestada, et lg 1 p 2 ja 3 hõlmavad ka menetlust soodustava haldusakti andmiseks või soodustava toimingu sooritamiseks. Parandada võiks ka § 35 lg 2 sõnastust, mis ei ole üheselt mõistetav. Seletuskirjast selgub, et mõeldud on teisi menetlusosalisi kui taotleja, kuid selleks, et sätet õigesti tõlgendada, ei peaks pöörduma käsiraamatu poole. Lisaks märgime, et seletuskirjas on nimetatud digiühiskonna arengukavas 2030 ettenähtud võimalust proaktiivsest teenusest loobuda. Tuleb aga tähele panna, et selle all on mõeldud loobumist proaktiivselt juba pakutud teenusest (pakutud soodustusest, hüvitisest, toetusest vms), mitte aga teenuse proaktiivsest pakkumisest, mis oleks äärmiselt keeruline. Nt tuleb arvestada, et kui NEET- noortega sarnasest nõustamisteenusest loobumisest peaks inimene saama haldusorganit teavitada juba enne sihtrühma väljasõelumist, siis tähendab see, et loobumistaotluste kaudu kogutakse inimestelt siiski andmed selle kohta, et nad sihtrühma kindlasti või tõenäoliselt kuuluvad. Märkus lisatava § 71 lg 5 kohta. Siin ei ole vaja IKÜM-i pikalt välja tuua, kuna see on juba toodud HMS § 7 lg-s 4. Märkus lisatava HMS § 561 lg 1 kohta. Sätestatakse kohustus nimetada x-teega nimetatud andmekogud, kuid see ei tekita nõuet, et see andmevahetus erinevate andmekogude vahel peab olema üle x-tee. Kas sel juhul kohaldub AvTS § 439 lõikest 5 tulenev nõue, et riigi andmekogudega seotud andmevahetus käib üle x-tee? Kui jah, siis palume seda seletuskirjas korrata või vajadusel ka eelnõu täiendada. Ei tohi tekkida olukorda, kus andmevahetus erinevate andmekogude vahel toimub x-tee väliselt. Samas juhime tähelepanu ka võimalikule juhtumile, kus automaatne haldusakt antakse ainult ühe andmekogu andmete põhjal. Sel juhul ei ole x-teega liitunud andmekogude nimetamine asjakohane. Märkus eelnõu §-st 2 lähtuvalt ja ettepanek eelnõu § 2 kohta. Selles sisalduva tööturuteenuste ja - toetuste seaduse § 52 lõige 1 alusel on Töötukassal õigus anda haldusakte lisaks määratlemata õigusmõiste ja haldusorgani kaalutlusõiguse puudumisele eeldusel, et andmeid on kogutud piisavalt. Samasugust sõnastust on kasutatud ka teiste seaduste muutmise puhul paragrahvides, mille pealkiri on „Automaatne haldusakt“. Eelnõu punktis 2 sisalduv HMS paragrahv 71 lõige 2 ei näe ette üldist eeldust, et automaatse haldusakti andmiseks peab andmeid olema kogutud piisavalt. Arvestades, et mitte ühtegi automaatset haldusakti ei saa anda ilma, et andmeid selleks oleks kogutud piisavalt, võiks see eeldus sisalduda HMS § 71 lõikes 2. Lisaks arvestades, et eelnimetatud eriseaduste muutmise „Automaatne haldusakt“ paragrahvid dubleerivad oma sisult eelnõu punkt 2 HMS § 71 lõikes 2 sisalduvat teksti (kui lisada puuduolev eeldus), mitte ei anna konkreetsemaid aluseid automaatse haldusakti andmiseks, võiks lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 28 lõikest 1 tulenevalt vastavad sõnastused olla viitena HMS-le, näiteks: „Töötukassal on õigus anda haldusmenetluse seaduse 71 lõikes 2 nimetatud tingimustel automaatset haldusakti.“ Märkus seletuskirja ptk 6 kohta. Mõjude hinnang ei sisalda endas kõiki vajalike elemente. Mõjude olulisust ei ole hinnatud kõigis neljas kategoorias (sihtrühm, sagedus, ulatus, ebasoovitavad mõjud) ja kolmes skaalas (suur, väike, keskmine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Alar Teras 625 6377 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel