Teie 07.12.2021 nr 8-1/7512
Justiitsministeerium JUM/21-1506/-1K
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 31.01.2022 nr 2-7/21-0011/7272
10122, Tallinn
Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
Austatud justiitsminister
Infotehnoloogia võimaluste pideva arengu tõttu peame antud eelnõu väga oluliseks algatuseks. Eelnõu
ühtlustab juba mitmesse eriseadusesse toodud automaatselt antavate haldusaktide regulatsiooni.
Lisaks automaatsetele haldusaktidele on kehtivas õiguses sätestatud ka haldusakti vaikimisi andmine,
kui taotlust ei lahendata tähtaegselt (näit MSÜS § 20 lg 4) ja seaduses sätestatud tingimustel haldusakti
kehtetuks muutumine (näit MSÜS § 40). Praktikas on infosüsteemides need juhtumid lahendatud
selliselt, et menetlustähtaja saabumisel või automaatse päringu tulemusel antakse automaatselt
haldusakt või muudetakse haldusakt infosüsteemis kehtetuks. Ka eelkirjeldatud juhtude puhul tuleb
analüüsida, kas need mahuvad eelnõuga kavandatud muudatuste raami.
Kaaluma peaks ka automaatse haldusakti andmise lubamist kaalutlusotsust nõudvatel juhtudel. Nimelt
peaks olema võimalus kasutada kindlaks määratud parameetritega algoritme kui tagatakse algoritmi
selgitatavus ning ebatüüpilistes olukordades võtab juhtumi lahendamise üle haldusorgani nimel
tegutsev isik. Harvikjuhte võib esineda ja nendel juhtudel tuleks inimesel sekkuda.
Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega ning esitame ettepanekud eelnõu kohta.
Ettepanek eelnõu § 1 p 2 kohta. Lisatava HMS § 71 lg 2 ja 3 järgi võib haldusakti anda automaatselt,
kui see ei sisalda „haldusorgani kaalutlusõigust“. Ettepanek sõnastust täpsustada: „haldusorgani nimel
tegutseva isiku kaalutlust“ vms, kuna põhimõtteliselt sisaldab ka automaatse haldusotsuse tegemise
protsess haldusorgani kaalutlust – nt valikut erinevate otsustuste vahel, kuigi teostaja ei ole inimene.
Märkus lisatava HMS § 71 lg 4 kohta. Nähakse ette, et enne vestluse algust peab inimest teavitama
võimalusest suhelda haldusorgani nimel tegutseva inimesega. Praktikas ei ole enne vestluse algust
võimalik alati teada, millisel teemal vestlus toimub. Seetõttu peaks antud võimalusest teavitama kui
on tuvastatud vestluse eesmärk. Lisaks ei ole praktikas võimalik pakkuda 24/7 võimalust suhelda
inimesega, seega peab jääma erisus, kus robotiga saab suhelda kui teenus töötab ja inimesega suhelda
määratud perioodil. Hetkel jääb seletuskirjast mulje, et peab olema alati võimalus ka inimesega
suhelda, aga ebaselgeks jääb, kas see võimalus peab olema kogu aeg olemas.
Ettepanek eelnõu § 1 p 4 kohta. HMS § 35 lisatavas lõikes 11 nimetatud „haldusorgani omal algatusel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
alustatud haldusmenetlus“, on tähenduselt sama, mis lg 1 nimetatud „haldusorgani initsiatiivil
algatatud haldusmenetlus“ ja see algab ilma taotluseta. Seetõttu võiks pigem sätestada, et lg 1 p 2 ja 3
hõlmavad ka menetlust soodustava haldusakti andmiseks või soodustava toimingu sooritamiseks.
Parandada võiks ka § 35 lg 2 sõnastust, mis ei ole üheselt mõistetav. Seletuskirjast selgub, et mõeldud
on teisi menetlusosalisi kui taotleja, kuid selleks, et sätet õigesti tõlgendada, ei peaks pöörduma
käsiraamatu poole. Lisaks märgime, et seletuskirjas on nimetatud digiühiskonna arengukavas 2030
ettenähtud võimalust proaktiivsest teenusest loobuda. Tuleb aga tähele panna, et selle all on mõeldud
loobumist proaktiivselt juba pakutud teenusest (pakutud soodustusest, hüvitisest, toetusest vms), mitte
aga teenuse proaktiivsest pakkumisest, mis oleks äärmiselt keeruline. Nt tuleb arvestada, et kui NEET-
noortega sarnasest nõustamisteenusest loobumisest peaks inimene saama haldusorganit teavitada juba
enne sihtrühma väljasõelumist, siis tähendab see, et loobumistaotluste kaudu kogutakse inimestelt
siiski andmed selle kohta, et nad sihtrühma kindlasti või tõenäoliselt kuuluvad.
Märkus lisatava § 71 lg 5 kohta. Siin ei ole vaja IKÜM-i pikalt välja tuua, kuna see on juba toodud
HMS § 7 lg-s 4.
Märkus lisatava HMS § 561 lg 1 kohta. Sätestatakse kohustus nimetada x-teega nimetatud
andmekogud, kuid see ei tekita nõuet, et see andmevahetus erinevate andmekogude vahel peab olema
üle x-tee. Kas sel juhul kohaldub AvTS § 439 lõikest 5 tulenev nõue, et riigi andmekogudega seotud
andmevahetus käib üle x-tee? Kui jah, siis palume seda seletuskirjas korrata või vajadusel ka eelnõu
täiendada. Ei tohi tekkida olukorda, kus andmevahetus erinevate andmekogude vahel toimub x-tee
väliselt. Samas juhime tähelepanu ka võimalikule juhtumile, kus automaatne haldusakt antakse ainult
ühe andmekogu andmete põhjal. Sel juhul ei ole x-teega liitunud andmekogude nimetamine
asjakohane.
Märkus eelnõu §-st 2 lähtuvalt ja ettepanek eelnõu § 2 kohta. Selles sisalduva tööturuteenuste ja -
toetuste seaduse § 52 lõige 1 alusel on Töötukassal õigus anda haldusakte lisaks määratlemata
õigusmõiste ja haldusorgani kaalutlusõiguse puudumisele eeldusel, et andmeid on kogutud piisavalt.
Samasugust sõnastust on kasutatud ka teiste seaduste muutmise puhul paragrahvides, mille pealkiri on
„Automaatne haldusakt“. Eelnõu punktis 2 sisalduv HMS paragrahv 71 lõige 2 ei näe ette üldist eeldust,
et automaatse haldusakti andmiseks peab andmeid olema kogutud piisavalt. Arvestades, et mitte ühtegi
automaatset haldusakti ei saa anda ilma, et andmeid selleks oleks kogutud piisavalt, võiks see eeldus
sisalduda HMS § 71 lõikes 2. Lisaks arvestades, et eelnimetatud eriseaduste muutmise „Automaatne
haldusakt“ paragrahvid dubleerivad oma sisult eelnõu punkt 2 HMS § 71 lõikes 2 sisalduvat teksti (kui
lisada puuduolev eeldus), mitte ei anna konkreetsemaid aluseid automaatse haldusakti andmiseks,
võiks lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 28 lõikest 1 tulenevalt vastavad sõnastused
olla viitena HMS-le, näiteks: „Töötukassal on õigus anda haldusmenetluse seaduse 71 lõikes 2
nimetatud tingimustel automaatset haldusakti.“
Märkus seletuskirja ptk 6 kohta. Mõjude hinnang ei sisalda endas kõiki vajalike elemente. Mõjude
olulisust ei ole hinnatud kõigis neljas kategoorias (sihtrühm, sagedus, ulatus, ebasoovitavad mõjud) ja
kolmes skaalas (suur, väike, keskmine).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Alar Teras
625 6377
[email protected]
2 (2)