TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 1/11
7/22/41
SISUKORD
1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1
2. ORGANISATSIOONI KESKKOND ..........................................................................................2
2.1. Organisatsiooni ajalugu ......................................................................................................................2
2.2. Organisatsiooni kontekst ....................................................................................................................2
2.3. Organisatsiooni asukoht .....................................................................................................................2
3. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA ................................................................................................2
4. TEGEVUSE KIRJELDUS ...........................................................................................................3
4.1. Lennundusvaldkonna juhtimisstruktuur .............................................................................................3
4.2. Volitused ja vastutused .......................................................................................................................4
4.3. Lennundusvaldkonna teenused...........................................................................................................5
4.4. Strateegia ja arengukava .....................................................................................................................6
4.5. Tööplaanid ..........................................................................................................................................6
4.6. Eelarve ja varad ..................................................................................................................................7
4.7. Teenuste juhtimine ja arendamine ......................................................................................................7
4.8. Personalijuhtimine ja -arendus ...........................................................................................................7
4.9. Vastavusseire ......................................................................................................................................8
4.10. Muudatuste ja riskide juhtimine .....................................................................................................9
4.11. Kommunikatsioon ..........................................................................................................................9
4.12. Teabevahetus (mutual exchange of information) .........................................................................10
4.13. Klientide tagasiside ......................................................................................................................10
1. EESMÄRK
1.1. Käesolev dokument kirjeldab Transpordiameti lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi ja
osapoolte vastutusi.
1.2. Lennundusjulgestusalase riikliku järelevalve organisatsiooniline struktuur ja vastutus,
järelevalvetegevuste planeerimise alused, järelevalvetegevuste läbiviimine ja
dokumenteerimine, tuvastatud puuduste kõrvaldamisega seotud tegevused ning sunnivahendi
kohaldamise põhimõtted on kirjeldatud lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamatus, mis on
käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008 lisa II
punktis 3 viidatud riikliku järelevalveprogrammina (NCASQCP).
1.3. Juhtimissüsteem toetab Transpordiameti lennundusohutuse, -julgestuse ja kvaliteedi
juhtpõhimõtete rakendamist ning Transpordiameti põhimäärusest tulenevate ülesannete ja
strateegias toodud eesmärkide saavutamist.
1.4. Transpordiameti lennundusvaldkonna juhtpõhimõtted:
kindlustada kõrgetasemeline lennundusohutuse järelevalve teostamine ohutusriskide
tuvastamise ja parendusmeetmete kaudu;
toimida kooskõlas õiguslike ja muude nõuetega;
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 2/11
7/22/41
olla ohutuskultuuri edendaja ja lennunduse jätkusuutliku arengu toetaja;
kasutada olemasolevaid ressursse eesmärgipäraselt;
tagada lennundusvaldkonna ametnike pädevus seatud ülesannete täitmiseks;
tagada klientide rahulolu efektiivse, pädeva ja tähtaegse teenindamise teel;
tagada juhtimissüsteemi toimivus ja pidev parendamine.
2. ORGANISATSIOONI KESKKOND
2.1. Organisatsiooni ajalugu
Transpordiamet loodi 1. jaanuaril 2021 seniste Lennu-, Maantee- ja Veeteede Ameti ühendamisega
(ning nende õigusjärgsena). Transpordiamet on transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu
liiklemiskeskkonna arendaja. Transpordiamet lähtub oma tegevuses liikuvuse terviklikust
kujundamisest, mille eesmärk on pakkuda inimestele ja kaupadele võimalikult mugavaid, kiireid ja
keskkonnahoidlikke liikumislahendusi, kasutades erinevaid transpordiliike. Transpordiamet on Eesti
Vabariigis lennundusvaldkonnas pädev riiklik asutus (EASA mõistes national competent authority,
ICAO mõistes civil aviation authority) ja riiklik järelevalveasutus (Euroopa Komisjoni mõistes
national supervisory authority).
2.2. Organisatsiooni kontekst
Transpordiameti järelevalve alla kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud ning õhusõidukid on välja
toodud SIS küsimustiku kokkuvõttes.
2.3. Organisatsiooni asukoht
Transpordiameti juriidiline aadress on Valge 4, 11413 Tallinn. Transpordiameti tegevuskohad on ära
toodud Transpordiameti kodulehel.
3. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
3.1. Juhtimissüsteemi loomisel on arvesse võetud järgmisi sisendeid:
3.1.1. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) standardid ja soovitatud
praktikad (SARP).
3.1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2018/1139, tema rakendusaktid (Regulations Table
(europa.eu)) ja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ning juhendmaterjalid, sh üldised
nõuded (cross domain requirements), mis on standardiseeritud Euroopa Liidu
Lennundusohutusameti (edaspidi EASA) poolt (loetelu ei ole täielik):
EU reg nr 965/2012 (OPS + RAMP),
EU reg nr 1178/2011 (ACW),
EU reg nr 139/2014 (ADR),
EU reg 2015/340 (ATCO),
EU reg 2017/373 (ATM/ANS),
EU reg nr 748/2012 (AIR),
EU reg nr 1321/2014 (AIR),
EU reg nr 2019/947 (UAS),
EU reg 2018/1976,
EU reg 2018/395,
EU reg nr 628/2013 (Standardisation inspections).
3.1.3. Lennundusvaldkonnale kohalduvad siseriiklikud õigusaktid:
Haldusmenetluse seadus,
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 3/11
7/22/41
Lennundusseadus,
Väärteomenetluse seadustik,
Transpordiameti põhimäärus.
3.2. Juhtimissüsteem kohaldub kõikidele lennundusvaldkonna protsessidele ja
lennundusvaldkonnaga otseselt seotud struktuuriüksustele Transpordiameti struktuuris (vt
joonis 1). Struktuuriüksuste juhid vastutavad juhtimissüsteemi tutvustamise eest kõigile
olemasolevatele ja uutele töötajatele.
3.3. Lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi kirjeldus ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni
ning on kõigile Transpordiameti töötajatele kättesaadav juhendite keskkonnas.
3.4. Juhtimissüsteemiga seotud dokumendid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks
Transpordiameti järelevalve alla kuuluvatele isikutele ja organisatsioonidele ning
standardiseerimisinspektsiooni eesmärgil Euroopa Komisjonile (nt lennundusjulgestuse
auditid), EASA-le, ICAO-le ja teistele asjakohastele Transpordiameti (sh
lennundusvaldkonna) üle järelevalvet tegevatele organisatsioonidele.
4. TEGEVUSE KIRJELDUS
4.1. Lennundusvaldkonna juhtimisstruktuur
Vastavusseire ekspert (NSC) Peadirektor (DGCA) Riskijuht
Liikuvuse korraldamise teenistus Ohutuse ja järelevalve teenistus
Juhtimis- Teenuste
õiguse Sõidukite Lennunduse ohutuse ja järelevalve osakond
osakond juhtimise (CAO)
osakond osakond
Lennuliiklus-
Lennu-
teeninduse ja
tegevuse Lennundus- Lennundus-
üksus tehnika julgestuse
lennuväljade Lennundus-
(ACW, OPS, üksus üksus üksus (ADR, ohutus-
RAMP, (AIR) (SEC)
ATM/ANS, nõunik
ATCO,
UAS)
ENV, SAR)
Tugiteenuste teenistus Arendusteenistus
Õigus- Haldus- Personali- Finants-
osakond osakond osakond Avalike suhete teenistus
osakond
Lennundusvaldkonnaga otseselt seotud struktuuriüksused
Lennundusvaldkonda toetavad struktuuriüksused
Joonis 1. Lennundusvaldkonnaga seotud struktuuriüksused Transpordiameti struktuuris.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 4/11
7/22/41
4.1.1. Transpordiameti üldine struktuur on kättesaadav Transpordiameti kodulehel.
4.1.2. Lennundusvaldkonna struktuuriüksuste koosseisu planeerimisel on aluseks eraldatud eelarve.
Koosseisu planeerimisel arvestatakse vastavas valdkonnas väljastatavate lubade arvu,
järelevalve all olevate organisatsioonide arvu, sektori suurust jms töökoormust puudutavaid
aspekte.
4.1.3. Transpordiameti peadirektor (ICAO määratluses Director General of Civil Aviation, DGCA)
on lennundusvaldkonnas kõrgeim juhtimistase ning lõpliku otsustusõigusega ja vastutusega
(power to exercise authority over civil aviation matters). Strateegiliste otsuste vastuvõtmine
kuulub Transpordiameti juhtkonna pädevusse lähtuvalt Transpordiameti juhtkonna koosoleku
korrale.
4.1.4. Lennunduse valdkonna koordinaator (Chief Aviation Officer, CAO) koordineerib lennunduse
valdkonna juhtimissüsteemi juurutamist ning sertifitseerimise ja järelevalve funktsioonidega
üksuste lennunduse alast järelevalvet, koordineerib rahvusvahelist koostööd ning osaleb
lennundusohutusalases õigusloomes, organisatsiooniüleses ja siseriiklikus koostöös ning
esindab Transpordiametit rahvusvahelistes ja siseriiklikes organsatsioonides.
4.1.5. Transpordiameti ametlik esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide (EASA, ICAO, Euroopa
Komisjon, ECAC, Eurocontrol jms) juures on Transpordiameti peadirektor, kellel on õigus
volitada lennunduse valdkonna koordinaatorit või vastava valdkonna teenistujaid esindama
Transpordiametit nendes organisatsioonides või töörühmades.
4.1.6. Struktuuriüksuste ülesanded ja vastutused on kirjeldatud teenistuste põhimäärustes ja
ametikohtade ülesanded ametijuhendites (vt dokumendihaldussüsteemist Delta või
Transpordiameti struktuurist töötaja info alt).
4.1.7. Lennundusvaldkonna alamvaldkondade üldine jagunemine on näha joonisel 1, detailsem
kirjeldus on valdkondade ja valdkonna ekspertide tabelis.
4.2. Volitused ja vastutused
4.2.1. Juhtimissüsteemi toimimise eest vastutab Transpordiameti peadirektor (edaspidi peadirektor).
Kõik töötajad tegutsevad lähtuvalt kinnitatud kordadest , muudest juhenddokumentidest ning
peadirektori ja struktuuriüksuste juhtide korraldustest.
4.2.2. Struktuuriüksuste (teenistuste, osakondade ja üksuste) põhifunktsioonid ning ülesanded on
fikseeritud Transpordiameti põhimääruses, detailsem kirjeldus on teenistuse põhimääruses.
Struktuuriüksuse toimimise ja arendamise eest vastutab struktuuriüksuse juht.
4.2.3. Juhtimissüsteemi rakendamise ja järjepideva toimimise eest vastutavad struktuuriüksuste
juhid, kes annavad ka sisendi juhtimissüsteemi arendamiseks.
4.2.4. Juhtimissüsteeme kirjeldavate dokumentide eest vastutab arendusteenistus vaadates vastavate
dokumentide uuendusvajadused üle vähemalt üks kord aastas.
4.2.5. Konkreetse lennunduse alamvaldkonna protsesside, protseduuride ja dokumentatsiooni
pideva nõuetele vastavuse tagab vastava alamvaldkonna teenusejuht. Tugitegevuste
(personalijuhtimine, finantsjuhtimine jne.) protsesside, protseduuride ja dokumentatsiooni
kaasajastamise eest vastutab konkreetset tugiteenust osutava struktuuriüksuse juht.
4.2.6. Transpordiametisisese vastavusseire korraldamise ja läbiviimise eest vastutab vastavusseire
ekspert.
4.2.7. EASA ja ICAO standardiseerimisauditite puhul vastutab auditi koordineerimise,
teabevahetuse ning assisteerimise eest Transpordiameti vastavusseire ekspert (EASA mõistes
riiklik standardimiskoordinaator, National Standardisation Coordinator, NSC) ning sisuliste
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 5/11
7/22/41
teemade, dokumentide ja info eest valdkondade määratud eksperdid (EASA mõistes Sectorial
Focal Points, SFPs).
4.2.8. Erakorralise olukorra puhul koordineerib olukorra lahendamist ja meeskonna kokkukutsumist
lennunduse valdkonna koordinaator.
4.2.9. Riiklikku lennuohutusprogrammi koordineerib lennunduse valdkonna koordinaator.
4.3. Lennundusvaldkonna teenused
OTSESED JA KAUDSED AVALIKUD TEENUSED
SISENDID
taotlus TEENUSTE PROTSESSID VÄLJUNDID
regulatsioon sertifikaat/tunnistus
protsessid ACW ENV SAFETY luba
intsidendid ADR MED SEC järelevalve akt
muud ajendid (nt AIR OPS UAS väärteomenetluse
rikkumised) ATM/ANS RAMP menetlusdokumendid
ATCO
TUGITEENUSED
ORGANISATSIOONI JUHTIMINE
Üld- ja strateegiline juhtimine
IT FINANTSJUHTIMINE
Arenduste korraldamine ja haldamine Finantsjuhtimine-ja eelarvestamine
Arvutitöökoha haldamine Juhtimisinformatsiooni kogumine, aruandlus ja analüüs
Digitaristu haldamine Raamatupidamisarvestuse korraldamine ja õigsuse tagamine
RISKIJUHTIMINE AVALIKUD SUHTED
Riskide hindamine ja sisekontrolli korraldamine Rahvusvahelise koostöö korraldamine
Riigisaladuse kaitse korraldamine Sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamine
PERSONALIJUHTIMINE ÕIGUSTEENUSED
Personali hindamine, arendamine ja hoidmine Õigusteenuse osutamine
Personali planeerimine ja tööreeglistiku kujundamine Hangete korraldamine
Töökeskkonna ja töövahendite tagamine ning haldamine
Tööohutuse ja töötervishoiu korraldamine DOKUMENDIHALDUS
Dokumendihalduse korraldamine
Joonis 2. Lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi ülesehitus.
4.3.1. Transpordiameti lennundusvaldkonna juhtimissüsteem põhineb teenusekesksel lähenemisel
(vt joonis 2). Teenus on kliendi eesmärgi saavutamisele suunatud tegevuste korrastatud
kogum, mis võib olla jagatud alamprotsessideks, sellel on alati algus ja lõpp, sisend ja kliendi
jaoks kasutatav väljund.
4.3.2. Teenus on suunatud kas välis- või sisekliendile, vastavalt siis avalik teenus või tugiteenus.
Teenused on kaardistatud Transpordiameti teenusepuus. Teenusepuus on iga teenuse juurde
märgitud antud teenuse eest vastutav teenusejuht.
4.3.3. Juhtimissüsteemi dokumentidele ligipääsude tellimise eest vastutab teenistuja otsene juht.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 6/11
7/22/41
4.3.4. Transpordiameti teenused on jaotatud teenuste üldiseloomu järgi kolmeks:
otsesed teenused – füüsilisele või juriidilisele isikule taotluse alusel osutatav teenus;
kaudsed teenused – proaktiivselt (taotluseta) osutatavad või korraga suuremale
ühiskonnagrupile osutatavad teenused;
tugiteenused – asutusesisesed teenused, mis toetavad otseste ja kaudsete teenuste või asutuse
toimimist.
4.3.5. Lennundusvaldkonna teenused on lisaks eeltoodule grupeeritud lennunduse alamvaldkondade
loogikast tulenevate teemade järgi (Transpordiameti teenusepuus):
ACW Õhusõiduki meeskonnaga seotud teenused (sh. FCL, MED, FSTD)
ADR Lennuväljade ja kopteriväljakutega seotud teenused
AIR Lennukõlblikkusega seotud teenused
ATM/ANS Lennuliikluse juhtimise ja aeronavigatsiooniga seotud teenused
ATCO Lennujuhtidega seotud teenused (sh MED)
ENV Keskkonnaga seotud teenused lennunduses
MED Lennundusmeditsiiniga seotud teenused
OPS Lennutegevusega seotud teenused (sh RAMP inspektsioonid)
SAFETY Lennuohutusega seotud teenused
SEC Lennundusjulgestusega seotud teenused
UAS Mehitamata õhusõidukitega seotud teenused
4.3.6. Kõikide teenuste dokumendid on olemas Juhendite keskkonnas.
4.4. Strateegia ja arengukava
4.4.1. Transpordiameti strateegia, missioon ja visioon on kinnitatud Transpordiameti juhtkonnas
ning kättesaadav Transpordiameti kodulehel. See vaadatakse juhtkonna poolt üle vähemalt
üks kord aastas ning vajadusel kinnitatakse uus täiendatud versioon.
4.4.2. Lennunduse valdkonna eestvedamise eest vastutab peadirektor koostöös lennunduse
valdkonna koordinaatoriga ja valdkonna struktuuriüksuste juhtidega.
4.4.3. Juhtkonnapoolne Transpordiameti eesmärkide ülevaatamine toimub vähemalt üks kord
aastas. Eesmärgid kinnitatakse juhtkonnas.
4.5. Tööplaanid
4.5.1. Strateegia elluviimiseks koostatakse igal aastal tööplaan, millega määratakse konkreetsed
ülesanded püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos tähtaja, vastutaja ning eraldatud
ressurssidega.
4.5.2. Lennunduse valdkonna tulemuslikkuse hindamisega seotud tegevuste plaan juhindub
Transpordiameti juhtimiskalendrist, mille arendusteenistuse direktor esitab juhtkonna
koosolekule kinnitamiseks hiljemalt veebruarikuu lõpuks. Juhtimiskalender kajastab infot
vähemalt järgmiste teemade käsitlemise kohta juhtkonnas: strateegia ja aastaeesmärkide
ülevaatamine, organisatsiooni töötajate rahulolu-uuring, klientide tagasiside (sh
kliendikaebused) ja parendusprotsess, tulemusvestlused, eelarvestamine, teenuste
dokumentide uuendamine, sise- ja välisauditite plaan ning mittevastavuste ülevaade, tarnijate
hindamine, riskide hindamine ja ülevaade.
4.5.3. Teenistuste detailsete eesmärkide ja tööplaanide (tegevuskavad ja järelevalve plaanid)
koostamise, täitmise ja kaasajastamise eest vastutavad teenistuste juhid. Eesmärkide,
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 7/11
7/22/41
tööplaanide ülevaatamine ja töö tulemuste hindamine toimub vähemalt üks kord aastas.
Peadirektor teavitab juhtkonna koosolekul struktuuriüksuste lõppeva aasta tööplaani täitmise
aruannete esitamise tähtajast vähemalt neli nädalat ette.
4.5.4. Tööplaanid kirjeldatakse Transpordiameti-üleselt PlanPro planeerimise ja projektijuhtimise
süsteemis ja Lennuohutuse Infosüsteemi (LOIS) tabelites.
4.6. Eelarve ja varad
4.6.1. Transpordiameti eelarve koostamise algatatakse juhtkonna otsusega.
4.6.2. Eelarve ülevaatamine toimub vähemalt kord kvartalis.
4.6.3. Eelarve koostamiseks kasutatakse Eelarve infosüsteemi (EAIS).
4.6.4. Lepingute, arvete jms dokumentide käsitlemine on kirjeldatud asjaajamiskorras.
4.6.5. Sõidukite kasutamine on korraldatud vastavalt autode kasutamise juhendile.
4.7. Teenuste juhtimine ja arendamine
4.7.1. Teenuste juhtimisel on peamisteks eesmärkideks:
teenuste vastavus kliendi vajadustele ning lennundusvaldkonna nõuetele,
teenuste kättesaadavus ja kasutusmugavus klientidele,
efektiivsus teenuste osutamisel.
4.7.2. Teenuste eesmärgid, osutamise protsessid ja kanalid, protsessis osalejate vastutused ning
toetavad infosüsteemid kirjeldatakse teenuste kordades, kirjeldustes ja juhendites vastavalt
teenuste dokumentide korrale. Teenuste mõõdikud ja riskid on toodud Transpordiameti
teenusepuus.
4.7.3. Transpordiamet julgustab kõiki töötajaid tegema ettepanekuid, teatama probleemidest ja
mittevastavustest seoses teenustega või juhtimissüsteemiga. Parendusettepanekute
kogumiseks töötajatelt on loodud e-posti aadress
[email protected],
mis töötab ühtlasi parendusettepanekute registrina. E-postkasti eest vastutab
arendusteenistuse kliendikogemuse arendusjuht. Kliendikogemuse arendusjuht esitleb
laekunud ettepanekud ja tegevuskava juhtkonnas mitte harvem kui kord poolaastas.
4.8. Personalijuhtimine ja -arendus
4.8.1. Transpordiameti ajakohane organisatsioonistruktuur asub Transpordiameti kodulehel.
Struktuuri dokumentide koostamise ja asjakohasena hoidmise eest vastutab tugiteenuste
teenistuse personalijuhtimise osakond.
4.8.2. Personalijuhtimise põhimõtted ja organisatsiooni struktuuri koostamine on kirjeldatud
personalijuhtimise korras ning personali arendamise koolituskorras. Transpordiametis on
kehtestatud uute töötajate värbamiskord ning sisseelamiskord, tunnustamise ja äramärkimise
kord ning praktikakord.
4.8.3. Lennundusvaldkonna personali (sh inspektorite) kvalifikatsiooninõuded tulenevad
vastavatele valdkondadele kohalduvatest Euroopa Liidu (vt punkt 3.1.2) ja siseriiklikest
määrustest ning on kirjeldatud vastavate ametikohtade ametijuhendites. Ametijuhendites on
määratud ka valdkonna eksperdid.
4.8.4. Transpordiametis on kehtestatud töökorralduse reeglid, mis muuhulgas sisaldavad
korruptsiooni ja huvide konflikti vältimise juhiseid.
4.8.5. Töötajate tööohutuse ja töötervishoiuga seotud tegevus on kirjeldatud töötervishoiu ja
tööohutuse üldjuhendis.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 8/11
7/22/41
4.8.6. Töötajate rahulolu hindamine toimub vähemalt kord aastas. Rahulolu hindamise kokkuvõte
esitatakse kõigile töötajatele Transpordiameti siseveebis ja tutvustatakse valdkondlikel
koosolekutel.
4.8.7. Personalivaldkonna eesmärkide täitmise ja aastavestluste kokkuvõtete ülevaatus toimub
vähemalt ühel korral aastas.
4.9. Vastavusseire
4.9.1. Vastavusseire eesmärk on tagada Transpordiameti põhiülesannete ja eesmärkide täitmine
kooskõlas rahvusvaheliste lennundusalaste nõuete, Euroopa Liidu ja siseriiklike
õigusaktidega ning nende muudatustega, mis on integreeritud Transpordiameti poolt
teostatavatesse toimingutesse, sealhulgas protseduuride parendamise, siseriiklikule ja
rahvusvahelisele õigusloomele kaasaaitamise, sektori informeerimise jms teel.
4.9.2. Õigusosakonna vastava valdkonna jurist vastutab uute õigusaktide ja õigusaktide muudatuste
informatsiooni edastamise eest valdkonna määratud eksperdile (EASA mõistes Sectorial
Focal Points, SFPs) läbi Delta dokumendihaldussüsteemi ning õigusaktide kandmise eest
õigusosakonna poolt hallatavasse Õigusmuudatuste registrisse (v.a riigisisesed õigusaktid).
4.9.3. Valdkonna määratud ekspert on kohustatud teavitama õigusosakonda juhul, kui muudatused
Euroopa Liidu õigusaktides võivad päädida muudatustega vastava valdkonna protseduurides
ja/või siseriiklikes õigusaktides (vt täpsemalt protseduuri rahvusvaheliste organisatsioonide
(ICAO, EL/EASA) nõuete ja nende muudatuste analüüsi, kehtestamise ning ICAOle
siseriiklikest erinevustest teatamise kord ja õigusaktide väljatöötamise kord).
4.9.4. Teenusejuht vastutab tema teenuse valdkonda puudutavatest õigusaktidest tulenevate nõuete
õigeaegse ja asjakohase juurutamise eest Transpordiameti teenuste protsessides ning
vajadusel seotud sektorile edastamise eest.
4.9.5. Igale lennundusvaldkonna teenusegrupile korraldatakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul
sisemine vastavusseire (vastavalt vastavusseire plaanile). Sisemise vastavusseire elluviimise
ja koordineerimise eest vastutab vastavusseire ekspert.
4.9.6. Vastavusseire läbiviimisel on aluseks auditite ja mittevastavuste käsitlemise kord.
4.9.7. Sisekontrollide läbiviimisel on aluseks sisekontrolli kord.
4.9.8. Kõik ametisiseste ja -väliste vastavusseirete leiud kantakse mittevastavuste registrisse.
Vastavusseire ekspert teeb Transpordiameti juhtkonnale ülevaate mittevastavustest ja nende
likvideerimise tegevuskavast vähemalt ühe korra kvartalis.
4.9.9. Mittevastavus registreeritakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast standardiseerimisauditi
raporti koostamist (sisemise vastavusseire korral) või saabumist (välise
standardiseerimisauditi korral) vastavusseire eksperdi poolt mittevastavuse registrisse, kuhu
lisatakse koostöös vastutava struktuuriüksuse juhiga mittevastavuse lahendamise tähtaeg ja
tegevused.
4.9.10. Välisorganisatsioonide (EASA, ICAO) standardiseerimisauditite puhul on peavastutajaks
Transpordiameti peadirektor, kes vastavalt auditi sisule määrab auditi töögrupi. Üldjuhul on
esmaseks kontaktpunktiks lennunduse valdkonna koordinaator (CAO), kuid auditi
koordineerimise ja teabevahetuse eest vastutab NSC. NSC annab standardiseerimisauditi
käigus leitud mittevastavused üle vastavusseire eksperdile ja auditeeritud struktuuriüksuse
juhile esimesel võimalusel pärast auditi tulemuste kättesaamist.
4.9.11. Mittevastavuste lahendamise eest vastutab vastava teema eest vastutava struktuuriüksuse juht.
Mittevastavuse likvideerimisest informeerib osakonna juht vastavusseire eksperti esitades
ühtlasi dokumentatsiooni, mis mittevastavuse lahendamist kinnitab. Vastavusseire ekspert
kinnitab teema sulgemisega mittevastavuste registris mittevastavuse lahendamise.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 9/11
7/22/41
4.9.12. Välisorganisatsiooni (EASA, ICAO) poolt tehtud standardiseerimisauditite puhul teavitab
mittevastavuse likvideerimise eest vastutav struktuuriüksuse juht lisaks NSC’d, kelle
kohustuseks on teavitada välisorganisatsiooni mittevastavuse likvideerimisest. Pärast
välisorganisatsiooni otsust mittevastavuse (leiu) sulgemise kohta, teavitab NSC vastavusseire
eksperti, kes saab alles pärast seda sulgeda mittevastavuse ka Transpordiameti
mittevastavuste registris.
4.10. Muudatuste ja riskide juhtimine
4.10.1. Muudatustega, teenustega, arendusprojektidega ja struktuuriüksustega seotud riskide
hindamisel lähtutakse riskide hindamise korrast.
4.10.2. Riskide juhtimise eesmärk on läbi süsteemse korrigeerivate tegevuste planeerimise ning
elluviimise maandada riski esinemise tõenäosust ja mõju.
4.10.3. Muudatuste planeerimisel ja elluviimisel lähtub Transpordiamet mõjususe (teeme õigeid asju)
ja tõhususe põhimõtetest (teeme asju õigesti). Muudatuste puhul tuleb fikseerida selge
eesmärk ja võimalusel mõõdikud, hinnata tuleb nii ressursside vajadust kui olemasolu,
potentsiaalseid muudatusi vastutustes, mõju klientidele ja teistele protsessidele ning teisi
konkreetse projektiga kaasnevaid asjaolusid.
4.10.4. Muudatuse elluviimisega kaasnevate tegevuste ja mõjude, sh võimalike riskide hindamise ja
negatiivsete mõjude maandamistegevuste elluviimise eest vastutab muudatuse projekti
elluviiva struktuuriüksuse juht.
4.10.5. Muudatuste planeerimisel riskide hindamise ja maandamistegevuste elluviimise eesmärk on
riskide tuvastamine, kaardistamine ning nende Transpordiametile või kliendile negatiivsete
mõju kõrvaldamiseks ja/või leevendamiseks maandamismeetmete planeerimine ja nende
tulemuslikkuse kontrollimine. Nimetatud protsessis peab riskide hindamine olema
integreeritud korrigeerivate tegevuste planeerimisse.
4.10.6. Transpordiametiülestest muudatustest ja väliskeskkonna muudatustest tulenevate riskide
tuvastamise protsessi koordineerib riskijuht koostöös struktuuriüksuste juhtide ning
lennunduse valdkonna koordinaatoriga. Riskide kaardistamisel hinnatakse muudatuste
võimalikku mõju Transpordiameti eesmärkide täitmisele ning võimalikku negatiivset mõju
lennunduse valdkonnale. Tuvastatud ohte koos riskide mõju hindamisega ning määratud
korrigeerivate tegevustega tutvustatakse juhtkonnas.
4.10.7. Kui muudatuse iseloomust lähtuvalt on vajalik erinevate majasiseste või -väliste osapoolte
teavitamine, siis vastutab selle eest muudatuse projekti juht (nt teenusejuht, kes muudab
teenuse tingimusi), kes saab vajadusel kaasata kommunikatsiooni- ja turundusosakonda ning
teisi majasiseseid osapooli.
4.11. Kommunikatsioon
4.11.1. Sise- ja kriisikommunikatsiooni põhimõtted ja vastutused on kirjeldatud avalike suhete
osakonna põhimääruses.
4.11.2. Teabenõuetele vastamist koordineerib teenuse- või struktuuriüksuse juht, kes kaasab ameti
mainet puudutavate keerukate teemade puhul kommunikatsiooni- ja turundusosakonna.
4.11.3. Transpordiameti kodulehel avaldatava teabe korrektsuse ja ajakohasuse eest vastutab
teenusejuht (info teenusejuhtide kohta on toodud Transpordiameti teenusepuus). Teenusejuht
peab vajalike muudatuste puhul teavitama kommunikatsiooni- ja turundusosakonna
kommunikatsioonieksperti ning kontrollima, et muudatused viiakse sisse kokkulepitud
tähtajaks.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 10/11
7/22/41
4.12. Teabevahetus (mutual exchange of information)
4.12.1. Lennunduse valdkonna koordinaator vastutab koostöös peadirektoriga Transpordiameti
suhtluse eest siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (EASA, ICAO, Euroopa
Komisjoni töörühmad, ECAC, Eurocontrol jms).
4.12.2. Riiklik standardimiskoordinaator (NSC) vastutab igapäevase teabevahetuse koordineerimise
eest, mis on vajalik rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetele vastamiseks:
EASA-ga info vahetamine;
ICAO CMA süsteem (v.a EFOD, erisustest teavitamine, mis on õigusosakonna vastava
valdkonna juristi vastutusel).
4.12.3. Valdkonna määratud eksperdid kasutavad igapäevaselt teabevahetuseks rahvusvaheliste
organisatsioonidega järgmisi infovahetuse kanaleid:
Flextool’i kasutamine eranditest (excemptions) teavitamiseks (Erandite tegemise kord);
AltMocidest teavitamine e-posti teel
[email protected] (Nõuete täitmise
alternatiivsete meetodite lubamise kord).
4.12.4. Teiste riikide lennuametitega (või sarnaseid funktsioone täitvate asutustega), kellega toimub
tihe teabevahetus ja koostöö, on mõnel juhul sõlmitud koostööleping, millega on määratletud
täpne käsitlusala ja vastutused infovahetuse ning kommunikatsiooni osas.
4.12.5. Teiste riikide pädevatele riiklikele asutustele (Competent Authority) tehakse andmed
vajadusel kättesaadavaks koopia saatmise või konsultatsiooni teel, kuid andmepäring peab
olema teise liikmesriigi poolt selgelt põhjendatud.
4.12.6. Lisaks teistele riikidele loob lennunduse valdkonna koordinaator koostöös peadirektoriga
kontakti infovahetuseks:
keskkonnakaitseasutustele lennundusohutuse ja keskkonnanõuete vaheliste konfliktide
ohjamiseks;
kohalike planeerimis- ja maakasutusasutustega.
4.12.7. Kui liikmesriikide lennundusvaldkonda haldavate riigiametite vahel esineb vaidlusi, mida ei
ole võimalik lahendada, on vaidlusaluse valdkonna struktuuriüksuse juhi kohustus suunata
küsimus vahendamiseks EASA-le läbi lennunduse valdkonna koordinaatori.
4.12.8. NSC edastab kaks korda aastas vastavalt valdkonna määratud ekspertide sisendile andmed
läbi (EASA) SIS süsteemi vastavalt IC.PD.STD.CMA.Model.Paper-ile.
4.12.9. Arendusteenistuse avalike teenuste arendusjuht edastab Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile ühe korra aastas läbi Riigiteenuste portaali vastavalt
teenuse juhtide poolt antud sisendile kõikide otseste avalike teenuste mahud (nt taotluste arv,
järelevalve menetluste arv), kliendirahulolu hinnangu (soovitusindeks), kliendi otsese ajakulu
ning teenuse kogu ajakulu kliendile (sh menetlusaeg). Vastava sisendi annavad teenuste juhid.
4.12.10. Lennundusohutusnõunik uuendab ühe korra aastas riiklikku lennundusohutuse plaani (State
Plan for Aviation Safety, SPAS).
4.13. Klientide tagasiside
4.13.1. Klientide tagasiside hindamise eesmärk on saada infot Transpordiameti pakutavate teenuste
kohta, mis on sisend parenduskohtade tuvastamiseks ja parendustegevuste rakendamiseks.
4.13.2. Klientide tagasiside kogumise, analüüsimise ja teabevahetusprotsessi eest vastutab
arendusteenistuse kliendikogemuse arendusjuht.
4.13.3. Kliendi tagasiside mõõdikuks on rahulolu teenuste ja teenindusega, mida mõõdetakse
soovitusindeksi (transactional NPS) alusel. Teenuste kohta saadetakse klientidele
tagasisideküsimustik.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2
LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1-
Juhendi koostaja: Sirje Post 11/11
7/22/41
4.13.4. Lisaks kohustuslikule soovitusindeksi küsimusele on teenuste juhtidel võimalik lisada
tagasisideküsimustikule lisaküsimusi, mis aitavad vastata teenuse arendamisega seotud
spetsiifilisematele küsimustele.
4.13.5. Klientide tagasiside kokkuvõtte teeb arendusteenistuse kliendikogemuse arendusjuht
vähemalt üks kord kvartalis. Selles tuuakse välja soovitusindeks ja enim esile tulnud teemad
ning parendusvaldkonnad. Teenusepõhist detailinformatsiooni jälgivad teenusejuht ja vastava
valdkonna töötajad tagasisidesüsteemist ja/või Transpordiameti soovitusindeksi
koondraportist iseseisvalt.
4.13.6. Kliendid saavad anda tagasisidet ja esitada kaebusi ka eraldiseisvalt ilma tagasisideküsitlust
saamata. Sõltuvalt tagasiside andmise vormist ja sihtaadressist registreeritakse saabunud info
kas Jiras või Deltas (nt aadressile
[email protected] laekunud pöördumised
lahendatakse ja talletatakse Jiras, töötajate ameti meiliaadressitele laekunud pöördumised
Deltas) lähtuvalt asjaajamiskorrale.
4.13.7. Kliendikaebuste lahendamise ja parenduste elluviimise eest vastutab teenusejuht ning
tegevust kontrollib struktuuriüksuse juht.
OHUTUSKULTUURI PARENDAMISE PLAAN 2022+
(KAVAND)
EESSÕNA
Riiklik lennundusohutusprogramm kirjeldab erinevaid meetmeid lennundusohutuse taseme
säilitamiseks ja tõstmiseks Eesti tsiviillennunduses. Programm on väljatöötatud järgides Chicago
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades toodud nõudeid ja Euroopa Liidu õigusaktidega
kehtestatud kohustusi.
Lennundusohutusprogramm tuvastab ja kirjeldab väljakutseid, mis on seotud ohutuse jätkuva taseme
säilitamise ja tõstmisega. Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärk on muuhulgas rõhutada
lennundusohutuse vastutuse jagunemist erinevate vastutavate osapoolte vahel.
Ohutuskultuuri parendamise plaan lähtub riikliku lennundusohutusprogrammi mõttest ja on üks
meede selle eesmärkide elluviimisel.
RIIGI LENNUNDUSOHUTUSPOLIITIKA JA EESMÄRGID
Eesti Vabariigi prioriteediks lennunduses on tagada ohutu lennundus Eestis ning Eesti käitajate ja
lennundus ettevõtjate tegevus mujal maailmas. Lennundusohutuse taset tuleb säilitada ja järjepidevalt
parendada püstitatud eesmärkide kaudu ning tulemuslikkuse põhinäitajate seiret teostades.
Lennundusohutuse tagamine Eestis on vastavuses Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni
standardite, Euroopa Liidu, EUROCONTROL’i ja siseriiklike nõuetega. Transpordiamet edendab ohutut
ja efektiivset lennunduskeskkonda. Lennundusohutuse alusteks on ohutusjuhtimise printsiipide
rakendamine ja pidev arendamine ning riskipõhine lähenemine. Vastutusvaldkonnad
lennundusohutuse tagamise eest on jagatud riigi ja lennundusorganisatsioonide vahel ning kooskõlas
nende pädevustega
2021 AASTA
2021 aasta kokkuvõttes nägime langust lennuohutuse näitajates. Kõige selgemalt väljendus see
lennuõnnetustes, mis sel aastal aset leidsid ja rohketes rikkumistes. Protsessid mis mõjutavad
lennuohutust on pikaajalised ja nii nagu tänased õnnetused peegeldavad varasemaid tegematajätmisi
tuleb ka parendusmeetmeid planeerides arvestada, järgmiste aastate ootustega.
Aasta Lennuõnnetused Tõsised intsidendid Intsidendid Muud juhtumid
2019 2 123 524 843
2020 0 71 243 479
2021 3 84 183 619
Vaadates lennuõnnetuste ja intsidentide arvu võib esimesel hetkel tunduda, et olukord ei ole
halvenenud, kuid tegelikult vähenesid 2020 aasta lennud pea poole võrra ja 2021 numbrid on ainult
natuke paremad. Oluline on ka arvestada juhtumite iseloomu ja analüüsides lennuõnnetusi ning
kriitilisemaid intsidente võime selgelt öelda, et ühiseks nimetajaks nende puhul on ohutuskultuuri
lõdvenemine, paljudel juhtudel on tegemist ignorantse suhtumise ja ohutuse eiramisega.
Tõmmates paralleele EASA 2019 Lennuameti juhtimissüsteemi auditiga, tuleb sealt välja märkus, et
EASA audiitorid, ei ole 2019, ega ka 2020 aasta Lennuameti/TRAM-i ohutuskokkuvõtetest leidnud
selgeid parendustegevusi üldlennunduse valdkonnas.
TRAM-i lennuohutusosakonna ekspertide hinnangul on oluline kiirelt ja nähtavalt reageerida, et selline
mõtteviis ja suhtumine väikelennunduses peatada ja tagada, et selline mõtteviis ei liiguks
väikelennunduselt ärilennundusele.
Järgnevalt jagame oma esmase analüüsi ja tegevuskava kaheks põhimõtteliseks osaks, esimene mis
käsitleb peamiselt ärilennundusega seotud tegevusi ja teine mis tegeleb üldlennunduse teemadega.
ÄRILENNUNDUS
Alates 2021 aasta algusest TRAM-is kasutusele võetud Euroopa Komisjoni raporteerimise süsteem
ECCAIRS 2 ei ole ennast veel õigustanud, tegemist on uue arendatava süsteemiga, mida Euroopas
hetkel katsetavad/testivad 5 riiki, Eesti sealhulgas. Süsteem ei võimalda täna teha korralikke
väljavõtteid ja paljud kasutajad kaebavad ning edastavad oma raporteid käsitsi. Selle tulemusena on
ka osa raporteid kaduma läinud. Lisaks on raporteid kaduma läinud ka süsteemis endas.
Eesti üldisele lennuohutuskultuurile ei ole hästi mõjunud ka 2021 varasügisel ohutusnõuniku
lahkumisest tingitud paus juhtumitega tegelemisel. Kuigi uus ohutusnõunik on pädev selle töö
tegemiseks, siiski protsessi ülevõtmine ja sisseelamine on võtnud oma aja.
Olemasolevaid raporteid analüüsides on selgunud, et läbi erinevate kanalite ECCAIRS 2-te jõudnud
follow-up raportid ei sisalda paljude teavitatud juhtumi kohta esmast analüüsi, ega lõppjäreldust mida
on nõutud Euroopa komisjoni nr 376/2014 määrusega art 13 punkt 4:
Kui liikmesriigis asutatud organisatsioon, mis ei ole lõikega 5 hõlmatud, tuvastab artikli 4 lõike 8 ja
artikli 5 lõike 6 kohaselt teatatud tsiviillennuohutust mõjutavate juhtumite või juhtumite rühma
käsitleva analüüsi põhjal tegeliku või võimaliku lennundusohutuse riski, edastab ta selle liikmesriigi
pädevale asutusele 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teataja annab teada lennuohutust
mõjutavast juhtumist:
a) ja lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi (kui see on olemas) esialgse tulemuse;
b) lõike 2 kohaselt võetavad mis tahes meetmed.
Organisatsioon teatab tehtud analüüsi lõplikud tulemused vajaduse korral niipea, kui need on
selgunud, ja põhimõtteliselt hiljemalt kolme kuu jooksul alates juhtumist teatamise kuupäevast.
Ohutuskultuuri seisukohalt on oluline, et TRAM-il oleks täielik ülevaade nii juhtumite käsitlemisest
ettevõttetes kui ka järeltegevustest. Seepärast oleme otsustanud kõikide TRAM-i järelevalve all olevate
lennuettevõtjate sisendid andmebaasis üle vaadata ja vajadusel esitada neile päringud puuduvate
järeltegevuste raportite kohta. Eesmärgiks on 2022 aasta jooksul ettevõtete ohutusjuhtimise
protsessid korrektselt toimima panna.
Parendustegevused:
Tegevus Vastutaja Tähtaeg
Ohutusjuhtimise süsteemi koolitus/infopäev ettevõtetele. Selgitame Ohutusnõunik I kv
ohutusraporteerimise süsteemi protsesse ja nende rakendamise
iseärasusi. Selgitame ka määrusest tulenevat ülesannet, meie ootusi
ja võimalikke meetmeid, millega me tagame selle ülesande täitmise.
Ettevõttete külastamine ja raportite koostamise süsteemide Ohutusnõunik I - II kv
eripäradega ja nendest tulenevate võimalike iseärasustega
tutvumine.
ECCAIRS 2 süsteemi koha pealt suhtleme täna ja edaspidi aktiivselt EASA, ECCAIRS 2 help deski ja
arendajatega, et saada TRAM-i ja lennuettevõtjate probleemid koheselt edastatud.
Parendustegevused:
Tegevus Vastutaja Tähtaeg
võtame kasutusele Excel põhise lahenduse, mis katab ECCAIRS 2 Ohutusnõunik I kv
kitsaskohad ja võimaldab tagada piisava kontrolli juhtumite uurimise
ja käitlemise üle.
2022 aasta auditite puhul kontrollime kohustuslikult järeltegevuste ja Struktuuriüksu I - IV kv
analüüside käsitlemist, ning seda vähemalt 2022 aasta lõpuni. Aasta ste juhid
lõpul vaatame tehtu üle ja kui on veel ettevõtteid, kes ei ole protsessi
kontrolli alla saanud, siis jätkame sellega ka 2023 aastal.
ettevõtetes, kus antud perioodil auditeid ei ole ette nähtud viime läbi Struktuuriüksu I - IV kv
külastuse, kus kontrollitakse järeltegevuste ja analüüside käsitlemist. ste juhid
TRAM-i esindajad käsitlevad kogu 2022 aasta jooksul järeltegevuste Struktuuriüksu I - IV kv
ja analüüside teemat kõikidel töökohtumistel lennuettevõtjatega. ste juhid
ÜLDLENNUNDUS
Üldlennunduses toimunud õnnetused on need, mis avalikkusele kõige selgemalt on silma paistnud.
2021 aastal toimunud kaks deltaplaaniõnnetust on pikaajaliselt puuduliku järelevalve tulemus.
Eeldatavasti on Eestis deltaplaane 20-30 ringis, aga registris deltaplaane ja paberitega piloote on kaks.
Ülejäänud deltaplaanerid pigem käituvad ignorantselt ja karistamatult lennates kontrollimata ja
registreerimata lennuvahenditega ning ei oma ka vastavaid õigusi ja pädevusi.
Lisaks on mitmed teised valdkonnad ja rikkumised, mis peegeldavad suhtumist ohutusse,
ohutuskultuuri ja puudulikku järelevalvesse. Eestis on olemas pilootide kategooria, kes kuritarvitavad
TRAM-i ressursipuudust järelevalve teostamiseks lennuväljakutel ja platsidel. Kujunenud on olukord,
kus teatav seltskond piloote võtab puudulikku järelevalvet kui vabadust teha mida iganes.
Üldlennunduse puhul me näeme ette riskide suurenemist seoses droonilennunduse tulekuga. Järjest
suuremate mehitamata õhusõidukite tulek ja autonoomne lendamine tähendab vajadust lähiaastatel
nii suuremate droonide, kui ka näiteks deltaplaanide varustamist transpondritega. Mehitamata
õhusõidukite tulek tähendab seda, et nii õhusõidukid kui ka muud õhuruumi kasutajad peavad olema
varustatud seadmetega, mis võimaldavad neid seirata, neid õhuruumis automaatselt vastavalt
vajadusele kas vältida või siis sundida teed andma.
See viimane eeldab seadusandlikke muudatusi, mis kohustavad kõiki lendajaid ennast nähtavaks
muutma ja need tulevad läbi U-space alaste seadusandlike muudatuste.
2022 aastal tuleb fokuseeruda legaalse lendamise ja lennuvahendite registreerimise olulisuse
rõhutamisele. Vaja on selgitada, et seoses mehitamata lennunduse kiire arenguga on vaja alumises ehk
kontrollimata õhuruumis korrastada seal toimuvad lennutegevused. See tähendab, et intsidentide
vältimiseks peavad õhusõidukid olema registris ja piloodid koolitatud ning kehtivate tunnistustega.
Seetõttu on oluline tugevdada järelevalvet lennuväljakute ja platside üle ja seda eriti kevadel, suvel ja
sügisel nädalavahetustel, kus toimub põhiline hobiline lennutegevus.
Parendustegevused:
Tegevus Vastutaja Tähtaeg
lennuväljade ja platside inspekteerimised nädalavahetustel. Lennutege- II-III kv
vuse ja
Lennutehnika
üksuse juhid
meedia programm – lugude ja harivate artiklite kaudu droonide, AST, I - IV kv
deltaplaanide registreerimise vajalikkuse teadvustamine. Struktuuriüksu
ste juhid
droonide ohutuskampaania. AST, 4.aprill –
lennutegevuse 24.aprill
üksuse juht
droonide ja väikelennunduse teemade ja väljakutsete kajastus AST, I - IV kv
ristmeedia lahenduses. Struktuuriüksu
ste juhid
lennundusega seotud ettevõtmistel üritustel kus TRAM osaleb Struktuuriüksu I - IV kv
propageeritakse legaalse lennutegevuse olulisust. Valmistatakse ette ste juhid
2-3 slaidine ettekanne, mis lisatakse kõigi TRAM lennundusteemaliste
esinemiste juurde.
üldlennundust puudutavate 2022 inspekteerimiste ja menetluste Struktuuriüksu I - IV kv
juures rõhutatakse vajadust legaalse lennutegevuse järele, et tagada ste juhid
selle kinnistumine.
Ohutusjuurdluse Keskuse koostööleping uuendatakse, et parendada Lennundus- I-II kv
koostööd järeltegevuste rakendamiseks. valdkonna
koordinaator
Lennuakadeemiat ja teisi koolitajaid teavitatakse vastavatest Struktuuriüksu I-IV kv
prioriteetidest ja palutakse kas konkreetselt TRAM-i slaide, või ste juhid
õppeasutuse enda poolt koostatud sama sisuga slaide kõikidel
asjakohastel koolitustel edastada. Lisaks on kavas kaasata
Lennuakadeemia üliõpilasi vabatahtlikena lennu- ja
drooniohutuskampaaniatesse.
TRAM-i kodulehekülje raporteerimise süsteem vaadatakse üle, et see Ohutusnõunik I kv
toetaks/rõhutaks legaalse lennutegevuse olulisust.
2022 aasta lõpus tuleb hinnata toimunud kampaaniate edukust ja otsustada, kuidas edasi.
2023 aastaks tuleb üle vaadata, suurendada ja rakendada karistused lenduritele, kelle lennumasin ei
ole registris ning kelle puuduvad kehtivad load lendamiseks.
Rene Arikas
Ohutusjuurdluse Keskus Teie 30.12.2021 nr 27-4/2021/7851-1
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 31.01.2022 nr 13.1-3/21/25831-4
Lennuõnnetus motodeltaplaaniga "Aeros" Kuusiku lennuväljal 27.09.2021
Austatud Rene Arikas
Käesoleva kirjaga edastame teile järgmised dokumendid:
Lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi kirjeldus ja Ohutuskultuuri parendamise plaan 2022
(kavand).
Lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi kirjelduse oleme värskelt juhtkonna poolt kinnitanud. See
dokument on pidevas muutumises ja täiendamises. Hetkel on valmimas ja kohe lisatakse sinna
näiteks lennunduse muudatuste juhtimise protseduur ja teiste pädevate asutustega infovahetuste
protseduur.
Ohutuskultuuri parendamise plaan 2022 on meie poolt kokku pandud tegevuskava lennuohutuse
parandamiseks. Oleme seda käsitlenud juhtkonna tasemel ja tutvustame seda ka MKM-ile. Osa
nendest tegevustest seal plaanis on ka juba teostamisel.
Palun vaadake see OJK poolt üle ja minu ettepanek oleks, et me võiksime lähiajal kohtuda, et
täpsustada nii plaanis esitatud tegevusi, kui ka vaadata üle meie omavahelise koostöö küsimused.
Oleme valmis ka tutvustama oma tegevusi ja planeeritud tegevusi teie kirjas välja toodud juhtumite
puhul. Arvan, et on oluline kokku leppida põhimõtted, kuidas me käsitleme OJK poolt uuritud
juhtumeid ja eriti läbi rääkida järeltegevuste osas mida TRAM peaks teostama. Oleme tuvastanud
OJK ja Lennuameti vahelise koostöö alased eelkokkulepped, kuid arvestades meie vajadusega
ohutusalast koostööd parendada ja seda piiratud ressursside tingimustes oleks kindlasti vaja need
üle vaadata
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Padar
Katrin Põldmaa
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
5065349,
[email protected]
2 (2)