dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
27-4/2021/7851-2
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
27/S Ohutusjuurdluse korraldamine
Sari
27-4/S Lennuõnnetuste ja intsidentidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
27-4/2021
Vastutaja
Karl-Eerik Unt (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ohutusjuurdluse Keskus)
Lahendamise tähtaeg
2. märts 2022

Failid

  • 📎13.1-32125831-4 31.01.2022 Valjaminev kiri.asice1279 KB

Sisu (failidest)

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 1/11 7/22/41 SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. ORGANISATSIOONI KESKKOND ..........................................................................................2 2.1. Organisatsiooni ajalugu ......................................................................................................................2 2.2. Organisatsiooni kontekst ....................................................................................................................2 2.3. Organisatsiooni asukoht .....................................................................................................................2 3. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA ................................................................................................2 4. TEGEVUSE KIRJELDUS ...........................................................................................................3 4.1. Lennundusvaldkonna juhtimisstruktuur .............................................................................................3 4.2. Volitused ja vastutused .......................................................................................................................4 4.3. Lennundusvaldkonna teenused...........................................................................................................5 4.4. Strateegia ja arengukava .....................................................................................................................6 4.5. Tööplaanid ..........................................................................................................................................6 4.6. Eelarve ja varad ..................................................................................................................................7 4.7. Teenuste juhtimine ja arendamine ......................................................................................................7 4.8. Personalijuhtimine ja -arendus ...........................................................................................................7 4.9. Vastavusseire ......................................................................................................................................8 4.10. Muudatuste ja riskide juhtimine .....................................................................................................9 4.11. Kommunikatsioon ..........................................................................................................................9 4.12. Teabevahetus (mutual exchange of information) .........................................................................10 4.13. Klientide tagasiside ......................................................................................................................10 1. EESMÄRK 1.1. Käesolev dokument kirjeldab Transpordiameti lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi ja osapoolte vastutusi. 1.2. Lennundusjulgestusalase riikliku järelevalve organisatsiooniline struktuur ja vastutus, järelevalvetegevuste planeerimise alused, järelevalvetegevuste läbiviimine ja dokumenteerimine, tuvastatud puuduste kõrvaldamisega seotud tegevused ning sunnivahendi kohaldamise põhimõtted on kirjeldatud lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamatus, mis on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008 lisa II punktis 3 viidatud riikliku järelevalveprogrammina (NCASQCP). 1.3. Juhtimissüsteem toetab Transpordiameti lennundusohutuse, -julgestuse ja kvaliteedi juhtpõhimõtete rakendamist ning Transpordiameti põhimäärusest tulenevate ülesannete ja strateegias toodud eesmärkide saavutamist. 1.4. Transpordiameti lennundusvaldkonna juhtpõhimõtted:  kindlustada kõrgetasemeline lennundusohutuse järelevalve teostamine ohutusriskide tuvastamise ja parendusmeetmete kaudu;  toimida kooskõlas õiguslike ja muude nõuetega; TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 2/11 7/22/41  olla ohutuskultuuri edendaja ja lennunduse jätkusuutliku arengu toetaja;  kasutada olemasolevaid ressursse eesmärgipäraselt;  tagada lennundusvaldkonna ametnike pädevus seatud ülesannete täitmiseks;  tagada klientide rahulolu efektiivse, pädeva ja tähtaegse teenindamise teel;  tagada juhtimissüsteemi toimivus ja pidev parendamine. 2. ORGANISATSIOONI KESKKOND 2.1. Organisatsiooni ajalugu Transpordiamet loodi 1. jaanuaril 2021 seniste Lennu-, Maantee- ja Veeteede Ameti ühendamisega (ning nende õigusjärgsena). Transpordiamet on transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu liiklemiskeskkonna arendaja. Transpordiamet lähtub oma tegevuses liikuvuse terviklikust kujundamisest, mille eesmärk on pakkuda inimestele ja kaupadele võimalikult mugavaid, kiireid ja keskkonnahoidlikke liikumislahendusi, kasutades erinevaid transpordiliike. Transpordiamet on Eesti Vabariigis lennundusvaldkonnas pädev riiklik asutus (EASA mõistes national competent authority, ICAO mõistes civil aviation authority) ja riiklik järelevalveasutus (Euroopa Komisjoni mõistes national supervisory authority). 2.2. Organisatsiooni kontekst Transpordiameti järelevalve alla kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud ning õhusõidukid on välja toodud SIS küsimustiku kokkuvõttes. 2.3. Organisatsiooni asukoht Transpordiameti juriidiline aadress on Valge 4, 11413 Tallinn. Transpordiameti tegevuskohad on ära toodud Transpordiameti kodulehel. 3. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA 3.1. Juhtimissüsteemi loomisel on arvesse võetud järgmisi sisendeid: 3.1.1. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) standardid ja soovitatud praktikad (SARP). 3.1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2018/1139, tema rakendusaktid (Regulations Table (europa.eu)) ja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ning juhendmaterjalid, sh üldised nõuded (cross domain requirements), mis on standardiseeritud Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi EASA) poolt (loetelu ei ole täielik):  EU reg nr 965/2012 (OPS + RAMP),  EU reg nr 1178/2011 (ACW),  EU reg nr 139/2014 (ADR),  EU reg 2015/340 (ATCO),  EU reg 2017/373 (ATM/ANS),  EU reg nr 748/2012 (AIR),  EU reg nr 1321/2014 (AIR),  EU reg nr 2019/947 (UAS),  EU reg 2018/1976,  EU reg 2018/395,  EU reg nr 628/2013 (Standardisation inspections). 3.1.3. Lennundusvaldkonnale kohalduvad siseriiklikud õigusaktid:  Haldusmenetluse seadus, TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 3/11 7/22/41  Lennundusseadus,  Väärteomenetluse seadustik,  Transpordiameti põhimäärus. 3.2. Juhtimissüsteem kohaldub kõikidele lennundusvaldkonna protsessidele ja lennundusvaldkonnaga otseselt seotud struktuuriüksustele Transpordiameti struktuuris (vt joonis 1). Struktuuriüksuste juhid vastutavad juhtimissüsteemi tutvustamise eest kõigile olemasolevatele ja uutele töötajatele. 3.3. Lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi kirjeldus ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni ning on kõigile Transpordiameti töötajatele kättesaadav juhendite keskkonnas. 3.4. Juhtimissüsteemiga seotud dokumendid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks Transpordiameti järelevalve alla kuuluvatele isikutele ja organisatsioonidele ning standardiseerimisinspektsiooni eesmärgil Euroopa Komisjonile (nt lennundusjulgestuse auditid), EASA-le, ICAO-le ja teistele asjakohastele Transpordiameti (sh lennundusvaldkonna) üle järelevalvet tegevatele organisatsioonidele. 4. TEGEVUSE KIRJELDUS 4.1. Lennundusvaldkonna juhtimisstruktuur Vastavusseire ekspert (NSC) Peadirektor (DGCA) Riskijuht Liikuvuse korraldamise teenistus Ohutuse ja järelevalve teenistus Juhtimis- Teenuste õiguse Sõidukite Lennunduse ohutuse ja järelevalve osakond osakond juhtimise (CAO) osakond osakond Lennuliiklus- Lennu- teeninduse ja tegevuse Lennundus- Lennundus- üksus tehnika julgestuse lennuväljade Lennundus- (ACW, OPS, üksus üksus üksus (ADR, ohutus- RAMP, (AIR) (SEC) ATM/ANS, nõunik ATCO, UAS) ENV, SAR) Tugiteenuste teenistus Arendusteenistus Õigus- Haldus- Personali- Finants- osakond osakond osakond Avalike suhete teenistus osakond Lennundusvaldkonnaga otseselt seotud struktuuriüksused Lennundusvaldkonda toetavad struktuuriüksused Joonis 1. Lennundusvaldkonnaga seotud struktuuriüksused Transpordiameti struktuuris. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 4/11 7/22/41 4.1.1. Transpordiameti üldine struktuur on kättesaadav Transpordiameti kodulehel. 4.1.2. Lennundusvaldkonna struktuuriüksuste koosseisu planeerimisel on aluseks eraldatud eelarve. Koosseisu planeerimisel arvestatakse vastavas valdkonnas väljastatavate lubade arvu, järelevalve all olevate organisatsioonide arvu, sektori suurust jms töökoormust puudutavaid aspekte. 4.1.3. Transpordiameti peadirektor (ICAO määratluses Director General of Civil Aviation, DGCA) on lennundusvaldkonnas kõrgeim juhtimistase ning lõpliku otsustusõigusega ja vastutusega (power to exercise authority over civil aviation matters). Strateegiliste otsuste vastuvõtmine kuulub Transpordiameti juhtkonna pädevusse lähtuvalt Transpordiameti juhtkonna koosoleku korrale. 4.1.4. Lennunduse valdkonna koordinaator (Chief Aviation Officer, CAO) koordineerib lennunduse valdkonna juhtimissüsteemi juurutamist ning sertifitseerimise ja järelevalve funktsioonidega üksuste lennunduse alast järelevalvet, koordineerib rahvusvahelist koostööd ning osaleb lennundusohutusalases õigusloomes, organisatsiooniüleses ja siseriiklikus koostöös ning esindab Transpordiametit rahvusvahelistes ja siseriiklikes organsatsioonides. 4.1.5. Transpordiameti ametlik esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide (EASA, ICAO, Euroopa Komisjon, ECAC, Eurocontrol jms) juures on Transpordiameti peadirektor, kellel on õigus volitada lennunduse valdkonna koordinaatorit või vastava valdkonna teenistujaid esindama Transpordiametit nendes organisatsioonides või töörühmades. 4.1.6. Struktuuriüksuste ülesanded ja vastutused on kirjeldatud teenistuste põhimäärustes ja ametikohtade ülesanded ametijuhendites (vt dokumendihaldussüsteemist Delta või Transpordiameti struktuurist töötaja info alt). 4.1.7. Lennundusvaldkonna alamvaldkondade üldine jagunemine on näha joonisel 1, detailsem kirjeldus on valdkondade ja valdkonna ekspertide tabelis. 4.2. Volitused ja vastutused 4.2.1. Juhtimissüsteemi toimimise eest vastutab Transpordiameti peadirektor (edaspidi peadirektor). Kõik töötajad tegutsevad lähtuvalt kinnitatud kordadest , muudest juhenddokumentidest ning peadirektori ja struktuuriüksuste juhtide korraldustest. 4.2.2. Struktuuriüksuste (teenistuste, osakondade ja üksuste) põhifunktsioonid ning ülesanded on fikseeritud Transpordiameti põhimääruses, detailsem kirjeldus on teenistuse põhimääruses. Struktuuriüksuse toimimise ja arendamise eest vastutab struktuuriüksuse juht. 4.2.3. Juhtimissüsteemi rakendamise ja järjepideva toimimise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid, kes annavad ka sisendi juhtimissüsteemi arendamiseks. 4.2.4. Juhtimissüsteeme kirjeldavate dokumentide eest vastutab arendusteenistus vaadates vastavate dokumentide uuendusvajadused üle vähemalt üks kord aastas. 4.2.5. Konkreetse lennunduse alamvaldkonna protsesside, protseduuride ja dokumentatsiooni pideva nõuetele vastavuse tagab vastava alamvaldkonna teenusejuht. Tugitegevuste (personalijuhtimine, finantsjuhtimine jne.) protsesside, protseduuride ja dokumentatsiooni kaasajastamise eest vastutab konkreetset tugiteenust osutava struktuuriüksuse juht. 4.2.6. Transpordiametisisese vastavusseire korraldamise ja läbiviimise eest vastutab vastavusseire ekspert. 4.2.7. EASA ja ICAO standardiseerimisauditite puhul vastutab auditi koordineerimise, teabevahetuse ning assisteerimise eest Transpordiameti vastavusseire ekspert (EASA mõistes riiklik standardimiskoordinaator, National Standardisation Coordinator, NSC) ning sisuliste TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 5/11 7/22/41 teemade, dokumentide ja info eest valdkondade määratud eksperdid (EASA mõistes Sectorial Focal Points, SFPs). 4.2.8. Erakorralise olukorra puhul koordineerib olukorra lahendamist ja meeskonna kokkukutsumist lennunduse valdkonna koordinaator. 4.2.9. Riiklikku lennuohutusprogrammi koordineerib lennunduse valdkonna koordinaator. 4.3. Lennundusvaldkonna teenused OTSESED JA KAUDSED AVALIKUD TEENUSED SISENDID  taotlus TEENUSTE PROTSESSID VÄLJUNDID  regulatsioon  sertifikaat/tunnistus  protsessid ACW ENV SAFETY  luba  intsidendid ADR MED SEC  järelevalve akt  muud ajendid (nt AIR OPS UAS  väärteomenetluse rikkumised) ATM/ANS RAMP menetlusdokumendid ATCO TUGITEENUSED ORGANISATSIOONI JUHTIMINE  Üld- ja strateegiline juhtimine IT FINANTSJUHTIMINE  Arenduste korraldamine ja haldamine  Finantsjuhtimine-ja eelarvestamine  Arvutitöökoha haldamine  Juhtimisinformatsiooni kogumine, aruandlus ja analüüs  Digitaristu haldamine  Raamatupidamisarvestuse korraldamine ja õigsuse tagamine RISKIJUHTIMINE AVALIKUD SUHTED  Riskide hindamine ja sisekontrolli korraldamine  Rahvusvahelise koostöö korraldamine  Riigisaladuse kaitse korraldamine  Sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamine PERSONALIJUHTIMINE ÕIGUSTEENUSED  Personali hindamine, arendamine ja hoidmine  Õigusteenuse osutamine  Personali planeerimine ja tööreeglistiku kujundamine  Hangete korraldamine  Töökeskkonna ja töövahendite tagamine ning haldamine  Tööohutuse ja töötervishoiu korraldamine DOKUMENDIHALDUS  Dokumendihalduse korraldamine Joonis 2. Lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi ülesehitus. 4.3.1. Transpordiameti lennundusvaldkonna juhtimissüsteem põhineb teenusekesksel lähenemisel (vt joonis 2). Teenus on kliendi eesmärgi saavutamisele suunatud tegevuste korrastatud kogum, mis võib olla jagatud alamprotsessideks, sellel on alati algus ja lõpp, sisend ja kliendi jaoks kasutatav väljund. 4.3.2. Teenus on suunatud kas välis- või sisekliendile, vastavalt siis avalik teenus või tugiteenus. Teenused on kaardistatud Transpordiameti teenusepuus. Teenusepuus on iga teenuse juurde märgitud antud teenuse eest vastutav teenusejuht. 4.3.3. Juhtimissüsteemi dokumentidele ligipääsude tellimise eest vastutab teenistuja otsene juht. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 6/11 7/22/41 4.3.4. Transpordiameti teenused on jaotatud teenuste üldiseloomu järgi kolmeks:  otsesed teenused – füüsilisele või juriidilisele isikule taotluse alusel osutatav teenus;  kaudsed teenused – proaktiivselt (taotluseta) osutatavad või korraga suuremale ühiskonnagrupile osutatavad teenused;  tugiteenused – asutusesisesed teenused, mis toetavad otseste ja kaudsete teenuste või asutuse toimimist. 4.3.5. Lennundusvaldkonna teenused on lisaks eeltoodule grupeeritud lennunduse alamvaldkondade loogikast tulenevate teemade järgi (Transpordiameti teenusepuus): ACW Õhusõiduki meeskonnaga seotud teenused (sh. FCL, MED, FSTD) ADR Lennuväljade ja kopteriväljakutega seotud teenused AIR Lennukõlblikkusega seotud teenused ATM/ANS Lennuliikluse juhtimise ja aeronavigatsiooniga seotud teenused ATCO Lennujuhtidega seotud teenused (sh MED) ENV Keskkonnaga seotud teenused lennunduses MED Lennundusmeditsiiniga seotud teenused OPS Lennutegevusega seotud teenused (sh RAMP inspektsioonid) SAFETY Lennuohutusega seotud teenused SEC Lennundusjulgestusega seotud teenused UAS Mehitamata õhusõidukitega seotud teenused 4.3.6. Kõikide teenuste dokumendid on olemas Juhendite keskkonnas. 4.4. Strateegia ja arengukava 4.4.1. Transpordiameti strateegia, missioon ja visioon on kinnitatud Transpordiameti juhtkonnas ning kättesaadav Transpordiameti kodulehel. See vaadatakse juhtkonna poolt üle vähemalt üks kord aastas ning vajadusel kinnitatakse uus täiendatud versioon. 4.4.2. Lennunduse valdkonna eestvedamise eest vastutab peadirektor koostöös lennunduse valdkonna koordinaatoriga ja valdkonna struktuuriüksuste juhtidega. 4.4.3. Juhtkonnapoolne Transpordiameti eesmärkide ülevaatamine toimub vähemalt üks kord aastas. Eesmärgid kinnitatakse juhtkonnas. 4.5. Tööplaanid 4.5.1. Strateegia elluviimiseks koostatakse igal aastal tööplaan, millega määratakse konkreetsed ülesanded püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos tähtaja, vastutaja ning eraldatud ressurssidega. 4.5.2. Lennunduse valdkonna tulemuslikkuse hindamisega seotud tegevuste plaan juhindub Transpordiameti juhtimiskalendrist, mille arendusteenistuse direktor esitab juhtkonna koosolekule kinnitamiseks hiljemalt veebruarikuu lõpuks. Juhtimiskalender kajastab infot vähemalt järgmiste teemade käsitlemise kohta juhtkonnas: strateegia ja aastaeesmärkide ülevaatamine, organisatsiooni töötajate rahulolu-uuring, klientide tagasiside (sh kliendikaebused) ja parendusprotsess, tulemusvestlused, eelarvestamine, teenuste dokumentide uuendamine, sise- ja välisauditite plaan ning mittevastavuste ülevaade, tarnijate hindamine, riskide hindamine ja ülevaade. 4.5.3. Teenistuste detailsete eesmärkide ja tööplaanide (tegevuskavad ja järelevalve plaanid) koostamise, täitmise ja kaasajastamise eest vastutavad teenistuste juhid. Eesmärkide, TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 7/11 7/22/41 tööplaanide ülevaatamine ja töö tulemuste hindamine toimub vähemalt üks kord aastas. Peadirektor teavitab juhtkonna koosolekul struktuuriüksuste lõppeva aasta tööplaani täitmise aruannete esitamise tähtajast vähemalt neli nädalat ette. 4.5.4. Tööplaanid kirjeldatakse Transpordiameti-üleselt PlanPro planeerimise ja projektijuhtimise süsteemis ja Lennuohutuse Infosüsteemi (LOIS) tabelites. 4.6. Eelarve ja varad 4.6.1. Transpordiameti eelarve koostamise algatatakse juhtkonna otsusega. 4.6.2. Eelarve ülevaatamine toimub vähemalt kord kvartalis. 4.6.3. Eelarve koostamiseks kasutatakse Eelarve infosüsteemi (EAIS). 4.6.4. Lepingute, arvete jms dokumentide käsitlemine on kirjeldatud asjaajamiskorras. 4.6.5. Sõidukite kasutamine on korraldatud vastavalt autode kasutamise juhendile. 4.7. Teenuste juhtimine ja arendamine 4.7.1. Teenuste juhtimisel on peamisteks eesmärkideks:  teenuste vastavus kliendi vajadustele ning lennundusvaldkonna nõuetele,  teenuste kättesaadavus ja kasutusmugavus klientidele,  efektiivsus teenuste osutamisel. 4.7.2. Teenuste eesmärgid, osutamise protsessid ja kanalid, protsessis osalejate vastutused ning toetavad infosüsteemid kirjeldatakse teenuste kordades, kirjeldustes ja juhendites vastavalt teenuste dokumentide korrale. Teenuste mõõdikud ja riskid on toodud Transpordiameti teenusepuus. 4.7.3. Transpordiamet julgustab kõiki töötajaid tegema ettepanekuid, teatama probleemidest ja mittevastavustest seoses teenustega või juhtimissüsteemiga. Parendusettepanekute kogumiseks töötajatelt on loodud e-posti aadress [email protected], mis töötab ühtlasi parendusettepanekute registrina. E-postkasti eest vastutab arendusteenistuse kliendikogemuse arendusjuht. Kliendikogemuse arendusjuht esitleb laekunud ettepanekud ja tegevuskava juhtkonnas mitte harvem kui kord poolaastas. 4.8. Personalijuhtimine ja -arendus 4.8.1. Transpordiameti ajakohane organisatsioonistruktuur asub Transpordiameti kodulehel. Struktuuri dokumentide koostamise ja asjakohasena hoidmise eest vastutab tugiteenuste teenistuse personalijuhtimise osakond. 4.8.2. Personalijuhtimise põhimõtted ja organisatsiooni struktuuri koostamine on kirjeldatud personalijuhtimise korras ning personali arendamise koolituskorras. Transpordiametis on kehtestatud uute töötajate värbamiskord ning sisseelamiskord, tunnustamise ja äramärkimise kord ning praktikakord. 4.8.3. Lennundusvaldkonna personali (sh inspektorite) kvalifikatsiooninõuded tulenevad vastavatele valdkondadele kohalduvatest Euroopa Liidu (vt punkt 3.1.2) ja siseriiklikest määrustest ning on kirjeldatud vastavate ametikohtade ametijuhendites. Ametijuhendites on määratud ka valdkonna eksperdid. 4.8.4. Transpordiametis on kehtestatud töökorralduse reeglid, mis muuhulgas sisaldavad korruptsiooni ja huvide konflikti vältimise juhiseid. 4.8.5. Töötajate tööohutuse ja töötervishoiuga seotud tegevus on kirjeldatud töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhendis. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 8/11 7/22/41 4.8.6. Töötajate rahulolu hindamine toimub vähemalt kord aastas. Rahulolu hindamise kokkuvõte esitatakse kõigile töötajatele Transpordiameti siseveebis ja tutvustatakse valdkondlikel koosolekutel. 4.8.7. Personalivaldkonna eesmärkide täitmise ja aastavestluste kokkuvõtete ülevaatus toimub vähemalt ühel korral aastas. 4.9. Vastavusseire 4.9.1. Vastavusseire eesmärk on tagada Transpordiameti põhiülesannete ja eesmärkide täitmine kooskõlas rahvusvaheliste lennundusalaste nõuete, Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega ning nende muudatustega, mis on integreeritud Transpordiameti poolt teostatavatesse toimingutesse, sealhulgas protseduuride parendamise, siseriiklikule ja rahvusvahelisele õigusloomele kaasaaitamise, sektori informeerimise jms teel. 4.9.2. Õigusosakonna vastava valdkonna jurist vastutab uute õigusaktide ja õigusaktide muudatuste informatsiooni edastamise eest valdkonna määratud eksperdile (EASA mõistes Sectorial Focal Points, SFPs) läbi Delta dokumendihaldussüsteemi ning õigusaktide kandmise eest õigusosakonna poolt hallatavasse Õigusmuudatuste registrisse (v.a riigisisesed õigusaktid). 4.9.3. Valdkonna määratud ekspert on kohustatud teavitama õigusosakonda juhul, kui muudatused Euroopa Liidu õigusaktides võivad päädida muudatustega vastava valdkonna protseduurides ja/või siseriiklikes õigusaktides (vt täpsemalt protseduuri rahvusvaheliste organisatsioonide (ICAO, EL/EASA) nõuete ja nende muudatuste analüüsi, kehtestamise ning ICAOle siseriiklikest erinevustest teatamise kord ja õigusaktide väljatöötamise kord). 4.9.4. Teenusejuht vastutab tema teenuse valdkonda puudutavatest õigusaktidest tulenevate nõuete õigeaegse ja asjakohase juurutamise eest Transpordiameti teenuste protsessides ning vajadusel seotud sektorile edastamise eest. 4.9.5. Igale lennundusvaldkonna teenusegrupile korraldatakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul sisemine vastavusseire (vastavalt vastavusseire plaanile). Sisemise vastavusseire elluviimise ja koordineerimise eest vastutab vastavusseire ekspert. 4.9.6. Vastavusseire läbiviimisel on aluseks auditite ja mittevastavuste käsitlemise kord. 4.9.7. Sisekontrollide läbiviimisel on aluseks sisekontrolli kord. 4.9.8. Kõik ametisiseste ja -väliste vastavusseirete leiud kantakse mittevastavuste registrisse. Vastavusseire ekspert teeb Transpordiameti juhtkonnale ülevaate mittevastavustest ja nende likvideerimise tegevuskavast vähemalt ühe korra kvartalis. 4.9.9. Mittevastavus registreeritakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast standardiseerimisauditi raporti koostamist (sisemise vastavusseire korral) või saabumist (välise standardiseerimisauditi korral) vastavusseire eksperdi poolt mittevastavuse registrisse, kuhu lisatakse koostöös vastutava struktuuriüksuse juhiga mittevastavuse lahendamise tähtaeg ja tegevused. 4.9.10. Välisorganisatsioonide (EASA, ICAO) standardiseerimisauditite puhul on peavastutajaks Transpordiameti peadirektor, kes vastavalt auditi sisule määrab auditi töögrupi. Üldjuhul on esmaseks kontaktpunktiks lennunduse valdkonna koordinaator (CAO), kuid auditi koordineerimise ja teabevahetuse eest vastutab NSC. NSC annab standardiseerimisauditi käigus leitud mittevastavused üle vastavusseire eksperdile ja auditeeritud struktuuriüksuse juhile esimesel võimalusel pärast auditi tulemuste kättesaamist. 4.9.11. Mittevastavuste lahendamise eest vastutab vastava teema eest vastutava struktuuriüksuse juht. Mittevastavuse likvideerimisest informeerib osakonna juht vastavusseire eksperti esitades ühtlasi dokumentatsiooni, mis mittevastavuse lahendamist kinnitab. Vastavusseire ekspert kinnitab teema sulgemisega mittevastavuste registris mittevastavuse lahendamise. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 9/11 7/22/41 4.9.12. Välisorganisatsiooni (EASA, ICAO) poolt tehtud standardiseerimisauditite puhul teavitab mittevastavuse likvideerimise eest vastutav struktuuriüksuse juht lisaks NSC’d, kelle kohustuseks on teavitada välisorganisatsiooni mittevastavuse likvideerimisest. Pärast välisorganisatsiooni otsust mittevastavuse (leiu) sulgemise kohta, teavitab NSC vastavusseire eksperti, kes saab alles pärast seda sulgeda mittevastavuse ka Transpordiameti mittevastavuste registris. 4.10. Muudatuste ja riskide juhtimine 4.10.1. Muudatustega, teenustega, arendusprojektidega ja struktuuriüksustega seotud riskide hindamisel lähtutakse riskide hindamise korrast. 4.10.2. Riskide juhtimise eesmärk on läbi süsteemse korrigeerivate tegevuste planeerimise ning elluviimise maandada riski esinemise tõenäosust ja mõju. 4.10.3. Muudatuste planeerimisel ja elluviimisel lähtub Transpordiamet mõjususe (teeme õigeid asju) ja tõhususe põhimõtetest (teeme asju õigesti). Muudatuste puhul tuleb fikseerida selge eesmärk ja võimalusel mõõdikud, hinnata tuleb nii ressursside vajadust kui olemasolu, potentsiaalseid muudatusi vastutustes, mõju klientidele ja teistele protsessidele ning teisi konkreetse projektiga kaasnevaid asjaolusid. 4.10.4. Muudatuse elluviimisega kaasnevate tegevuste ja mõjude, sh võimalike riskide hindamise ja negatiivsete mõjude maandamistegevuste elluviimise eest vastutab muudatuse projekti elluviiva struktuuriüksuse juht. 4.10.5. Muudatuste planeerimisel riskide hindamise ja maandamistegevuste elluviimise eesmärk on riskide tuvastamine, kaardistamine ning nende Transpordiametile või kliendile negatiivsete mõju kõrvaldamiseks ja/või leevendamiseks maandamismeetmete planeerimine ja nende tulemuslikkuse kontrollimine. Nimetatud protsessis peab riskide hindamine olema integreeritud korrigeerivate tegevuste planeerimisse. 4.10.6. Transpordiametiülestest muudatustest ja väliskeskkonna muudatustest tulenevate riskide tuvastamise protsessi koordineerib riskijuht koostöös struktuuriüksuste juhtide ning lennunduse valdkonna koordinaatoriga. Riskide kaardistamisel hinnatakse muudatuste võimalikku mõju Transpordiameti eesmärkide täitmisele ning võimalikku negatiivset mõju lennunduse valdkonnale. Tuvastatud ohte koos riskide mõju hindamisega ning määratud korrigeerivate tegevustega tutvustatakse juhtkonnas. 4.10.7. Kui muudatuse iseloomust lähtuvalt on vajalik erinevate majasiseste või -väliste osapoolte teavitamine, siis vastutab selle eest muudatuse projekti juht (nt teenusejuht, kes muudab teenuse tingimusi), kes saab vajadusel kaasata kommunikatsiooni- ja turundusosakonda ning teisi majasiseseid osapooli. 4.11. Kommunikatsioon 4.11.1. Sise- ja kriisikommunikatsiooni põhimõtted ja vastutused on kirjeldatud avalike suhete osakonna põhimääruses. 4.11.2. Teabenõuetele vastamist koordineerib teenuse- või struktuuriüksuse juht, kes kaasab ameti mainet puudutavate keerukate teemade puhul kommunikatsiooni- ja turundusosakonna. 4.11.3. Transpordiameti kodulehel avaldatava teabe korrektsuse ja ajakohasuse eest vastutab teenusejuht (info teenusejuhtide kohta on toodud Transpordiameti teenusepuus). Teenusejuht peab vajalike muudatuste puhul teavitama kommunikatsiooni- ja turundusosakonna kommunikatsioonieksperti ning kontrollima, et muudatused viiakse sisse kokkulepitud tähtajaks. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 10/11 7/22/41 4.12. Teabevahetus (mutual exchange of information) 4.12.1. Lennunduse valdkonna koordinaator vastutab koostöös peadirektoriga Transpordiameti suhtluse eest siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (EASA, ICAO, Euroopa Komisjoni töörühmad, ECAC, Eurocontrol jms). 4.12.2. Riiklik standardimiskoordinaator (NSC) vastutab igapäevase teabevahetuse koordineerimise eest, mis on vajalik rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetele vastamiseks:  EASA-ga info vahetamine;  ICAO CMA süsteem (v.a EFOD, erisustest teavitamine, mis on õigusosakonna vastava valdkonna juristi vastutusel). 4.12.3. Valdkonna määratud eksperdid kasutavad igapäevaselt teabevahetuseks rahvusvaheliste organisatsioonidega järgmisi infovahetuse kanaleid:  Flextool’i kasutamine eranditest (excemptions) teavitamiseks (Erandite tegemise kord);  AltMocidest teavitamine e-posti teel [email protected] (Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite lubamise kord). 4.12.4. Teiste riikide lennuametitega (või sarnaseid funktsioone täitvate asutustega), kellega toimub tihe teabevahetus ja koostöö, on mõnel juhul sõlmitud koostööleping, millega on määratletud täpne käsitlusala ja vastutused infovahetuse ning kommunikatsiooni osas. 4.12.5. Teiste riikide pädevatele riiklikele asutustele (Competent Authority) tehakse andmed vajadusel kättesaadavaks koopia saatmise või konsultatsiooni teel, kuid andmepäring peab olema teise liikmesriigi poolt selgelt põhjendatud. 4.12.6. Lisaks teistele riikidele loob lennunduse valdkonna koordinaator koostöös peadirektoriga kontakti infovahetuseks:  keskkonnakaitseasutustele lennundusohutuse ja keskkonnanõuete vaheliste konfliktide ohjamiseks;  kohalike planeerimis- ja maakasutusasutustega. 4.12.7. Kui liikmesriikide lennundusvaldkonda haldavate riigiametite vahel esineb vaidlusi, mida ei ole võimalik lahendada, on vaidlusaluse valdkonna struktuuriüksuse juhi kohustus suunata küsimus vahendamiseks EASA-le läbi lennunduse valdkonna koordinaatori. 4.12.8. NSC edastab kaks korda aastas vastavalt valdkonna määratud ekspertide sisendile andmed läbi (EASA) SIS süsteemi vastavalt IC.PD.STD.CMA.Model.Paper-ile. 4.12.9. Arendusteenistuse avalike teenuste arendusjuht edastab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ühe korra aastas läbi Riigiteenuste portaali vastavalt teenuse juhtide poolt antud sisendile kõikide otseste avalike teenuste mahud (nt taotluste arv, järelevalve menetluste arv), kliendirahulolu hinnangu (soovitusindeks), kliendi otsese ajakulu ning teenuse kogu ajakulu kliendile (sh menetlusaeg). Vastava sisendi annavad teenuste juhid. 4.12.10. Lennundusohutusnõunik uuendab ühe korra aastas riiklikku lennundusohutuse plaani (State Plan for Aviation Safety, SPAS). 4.13. Klientide tagasiside 4.13.1. Klientide tagasiside hindamise eesmärk on saada infot Transpordiameti pakutavate teenuste kohta, mis on sisend parenduskohtade tuvastamiseks ja parendustegevuste rakendamiseks. 4.13.2. Klientide tagasiside kogumise, analüüsimise ja teabevahetusprotsessi eest vastutab arendusteenistuse kliendikogemuse arendusjuht. 4.13.3. Kliendi tagasiside mõõdikuks on rahulolu teenuste ja teenindusega, mida mõõdetakse soovitusindeksi (transactional NPS) alusel. Teenuste kohta saadetakse klientidele tagasisideküsimustik. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_18_K2_r2 LENNUNDUSVALDKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS Kinnitamine: 21.01.2022 nr 1.1- Juhendi koostaja: Sirje Post 11/11 7/22/41 4.13.4. Lisaks kohustuslikule soovitusindeksi küsimusele on teenuste juhtidel võimalik lisada tagasisideküsimustikule lisaküsimusi, mis aitavad vastata teenuse arendamisega seotud spetsiifilisematele küsimustele. 4.13.5. Klientide tagasiside kokkuvõtte teeb arendusteenistuse kliendikogemuse arendusjuht vähemalt üks kord kvartalis. Selles tuuakse välja soovitusindeks ja enim esile tulnud teemad ning parendusvaldkonnad. Teenusepõhist detailinformatsiooni jälgivad teenusejuht ja vastava valdkonna töötajad tagasisidesüsteemist ja/või Transpordiameti soovitusindeksi koondraportist iseseisvalt. 4.13.6. Kliendid saavad anda tagasisidet ja esitada kaebusi ka eraldiseisvalt ilma tagasisideküsitlust saamata. Sõltuvalt tagasiside andmise vormist ja sihtaadressist registreeritakse saabunud info kas Jiras või Deltas (nt aadressile [email protected] laekunud pöördumised lahendatakse ja talletatakse Jiras, töötajate ameti meiliaadressitele laekunud pöördumised Deltas) lähtuvalt asjaajamiskorrale. 4.13.7. Kliendikaebuste lahendamise ja parenduste elluviimise eest vastutab teenusejuht ning tegevust kontrollib struktuuriüksuse juht. OHUTUSKULTUURI PARENDAMISE PLAAN 2022+ (KAVAND) EESSÕNA Riiklik lennundusohutusprogramm kirjeldab erinevaid meetmeid lennundusohutuse taseme säilitamiseks ja tõstmiseks Eesti tsiviillennunduses. Programm on väljatöötatud järgides Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades toodud nõudeid ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud kohustusi. Lennundusohutusprogramm tuvastab ja kirjeldab väljakutseid, mis on seotud ohutuse jätkuva taseme säilitamise ja tõstmisega. Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärk on muuhulgas rõhutada lennundusohutuse vastutuse jagunemist erinevate vastutavate osapoolte vahel. Ohutuskultuuri parendamise plaan lähtub riikliku lennundusohutusprogrammi mõttest ja on üks meede selle eesmärkide elluviimisel. RIIGI LENNUNDUSOHUTUSPOLIITIKA JA EESMÄRGID Eesti Vabariigi prioriteediks lennunduses on tagada ohutu lennundus Eestis ning Eesti käitajate ja lennundus ettevõtjate tegevus mujal maailmas. Lennundusohutuse taset tuleb säilitada ja järjepidevalt parendada püstitatud eesmärkide kaudu ning tulemuslikkuse põhinäitajate seiret teostades. Lennundusohutuse tagamine Eestis on vastavuses Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standardite, Euroopa Liidu, EUROCONTROL’i ja siseriiklike nõuetega. Transpordiamet edendab ohutut ja efektiivset lennunduskeskkonda. Lennundusohutuse alusteks on ohutusjuhtimise printsiipide rakendamine ja pidev arendamine ning riskipõhine lähenemine. Vastutusvaldkonnad lennundusohutuse tagamise eest on jagatud riigi ja lennundusorganisatsioonide vahel ning kooskõlas nende pädevustega 2021 AASTA 2021 aasta kokkuvõttes nägime langust lennuohutuse näitajates. Kõige selgemalt väljendus see lennuõnnetustes, mis sel aastal aset leidsid ja rohketes rikkumistes. Protsessid mis mõjutavad lennuohutust on pikaajalised ja nii nagu tänased õnnetused peegeldavad varasemaid tegematajätmisi tuleb ka parendusmeetmeid planeerides arvestada, järgmiste aastate ootustega. Aasta Lennuõnnetused Tõsised intsidendid Intsidendid Muud juhtumid 2019 2 123 524 843 2020 0 71 243 479 2021 3 84 183 619 Vaadates lennuõnnetuste ja intsidentide arvu võib esimesel hetkel tunduda, et olukord ei ole halvenenud, kuid tegelikult vähenesid 2020 aasta lennud pea poole võrra ja 2021 numbrid on ainult natuke paremad. Oluline on ka arvestada juhtumite iseloomu ja analüüsides lennuõnnetusi ning kriitilisemaid intsidente võime selgelt öelda, et ühiseks nimetajaks nende puhul on ohutuskultuuri lõdvenemine, paljudel juhtudel on tegemist ignorantse suhtumise ja ohutuse eiramisega. Tõmmates paralleele EASA 2019 Lennuameti juhtimissüsteemi auditiga, tuleb sealt välja märkus, et EASA audiitorid, ei ole 2019, ega ka 2020 aasta Lennuameti/TRAM-i ohutuskokkuvõtetest leidnud selgeid parendustegevusi üldlennunduse valdkonnas. TRAM-i lennuohutusosakonna ekspertide hinnangul on oluline kiirelt ja nähtavalt reageerida, et selline mõtteviis ja suhtumine väikelennunduses peatada ja tagada, et selline mõtteviis ei liiguks väikelennunduselt ärilennundusele. Järgnevalt jagame oma esmase analüüsi ja tegevuskava kaheks põhimõtteliseks osaks, esimene mis käsitleb peamiselt ärilennundusega seotud tegevusi ja teine mis tegeleb üldlennunduse teemadega. ÄRILENNUNDUS Alates 2021 aasta algusest TRAM-is kasutusele võetud Euroopa Komisjoni raporteerimise süsteem ECCAIRS 2 ei ole ennast veel õigustanud, tegemist on uue arendatava süsteemiga, mida Euroopas hetkel katsetavad/testivad 5 riiki, Eesti sealhulgas. Süsteem ei võimalda täna teha korralikke väljavõtteid ja paljud kasutajad kaebavad ning edastavad oma raporteid käsitsi. Selle tulemusena on ka osa raporteid kaduma läinud. Lisaks on raporteid kaduma läinud ka süsteemis endas. Eesti üldisele lennuohutuskultuurile ei ole hästi mõjunud ka 2021 varasügisel ohutusnõuniku lahkumisest tingitud paus juhtumitega tegelemisel. Kuigi uus ohutusnõunik on pädev selle töö tegemiseks, siiski protsessi ülevõtmine ja sisseelamine on võtnud oma aja. Olemasolevaid raporteid analüüsides on selgunud, et läbi erinevate kanalite ECCAIRS 2-te jõudnud follow-up raportid ei sisalda paljude teavitatud juhtumi kohta esmast analüüsi, ega lõppjäreldust mida on nõutud Euroopa komisjoni nr 376/2014 määrusega art 13 punkt 4: Kui liikmesriigis asutatud organisatsioon, mis ei ole lõikega 5 hõlmatud, tuvastab artikli 4 lõike 8 ja artikli 5 lõike 6 kohaselt teatatud tsiviillennuohutust mõjutavate juhtumite või juhtumite rühma käsitleva analüüsi põhjal tegeliku või võimaliku lennundusohutuse riski, edastab ta selle liikmesriigi pädevale asutusele 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teataja annab teada lennuohutust mõjutavast juhtumist: a) ja lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi (kui see on olemas) esialgse tulemuse; b) lõike 2 kohaselt võetavad mis tahes meetmed. Organisatsioon teatab tehtud analüüsi lõplikud tulemused vajaduse korral niipea, kui need on selgunud, ja põhimõtteliselt hiljemalt kolme kuu jooksul alates juhtumist teatamise kuupäevast. Ohutuskultuuri seisukohalt on oluline, et TRAM-il oleks täielik ülevaade nii juhtumite käsitlemisest ettevõttetes kui ka järeltegevustest. Seepärast oleme otsustanud kõikide TRAM-i järelevalve all olevate lennuettevõtjate sisendid andmebaasis üle vaadata ja vajadusel esitada neile päringud puuduvate järeltegevuste raportite kohta. Eesmärgiks on 2022 aasta jooksul ettevõtete ohutusjuhtimise protsessid korrektselt toimima panna. Parendustegevused: Tegevus Vastutaja Tähtaeg Ohutusjuhtimise süsteemi koolitus/infopäev ettevõtetele. Selgitame Ohutusnõunik I kv ohutusraporteerimise süsteemi protsesse ja nende rakendamise iseärasusi. Selgitame ka määrusest tulenevat ülesannet, meie ootusi ja võimalikke meetmeid, millega me tagame selle ülesande täitmise. Ettevõttete külastamine ja raportite koostamise süsteemide Ohutusnõunik I - II kv eripäradega ja nendest tulenevate võimalike iseärasustega tutvumine. ECCAIRS 2 süsteemi koha pealt suhtleme täna ja edaspidi aktiivselt EASA, ECCAIRS 2 help deski ja arendajatega, et saada TRAM-i ja lennuettevõtjate probleemid koheselt edastatud. Parendustegevused: Tegevus Vastutaja Tähtaeg võtame kasutusele Excel põhise lahenduse, mis katab ECCAIRS 2 Ohutusnõunik I kv kitsaskohad ja võimaldab tagada piisava kontrolli juhtumite uurimise ja käitlemise üle. 2022 aasta auditite puhul kontrollime kohustuslikult järeltegevuste ja Struktuuriüksu I - IV kv analüüside käsitlemist, ning seda vähemalt 2022 aasta lõpuni. Aasta ste juhid lõpul vaatame tehtu üle ja kui on veel ettevõtteid, kes ei ole protsessi kontrolli alla saanud, siis jätkame sellega ka 2023 aastal. ettevõtetes, kus antud perioodil auditeid ei ole ette nähtud viime läbi Struktuuriüksu I - IV kv külastuse, kus kontrollitakse järeltegevuste ja analüüside käsitlemist. ste juhid TRAM-i esindajad käsitlevad kogu 2022 aasta jooksul järeltegevuste Struktuuriüksu I - IV kv ja analüüside teemat kõikidel töökohtumistel lennuettevõtjatega. ste juhid ÜLDLENNUNDUS Üldlennunduses toimunud õnnetused on need, mis avalikkusele kõige selgemalt on silma paistnud. 2021 aastal toimunud kaks deltaplaaniõnnetust on pikaajaliselt puuduliku järelevalve tulemus. Eeldatavasti on Eestis deltaplaane 20-30 ringis, aga registris deltaplaane ja paberitega piloote on kaks. Ülejäänud deltaplaanerid pigem käituvad ignorantselt ja karistamatult lennates kontrollimata ja registreerimata lennuvahenditega ning ei oma ka vastavaid õigusi ja pädevusi. Lisaks on mitmed teised valdkonnad ja rikkumised, mis peegeldavad suhtumist ohutusse, ohutuskultuuri ja puudulikku järelevalvesse. Eestis on olemas pilootide kategooria, kes kuritarvitavad TRAM-i ressursipuudust järelevalve teostamiseks lennuväljakutel ja platsidel. Kujunenud on olukord, kus teatav seltskond piloote võtab puudulikku järelevalvet kui vabadust teha mida iganes. Üldlennunduse puhul me näeme ette riskide suurenemist seoses droonilennunduse tulekuga. Järjest suuremate mehitamata õhusõidukite tulek ja autonoomne lendamine tähendab vajadust lähiaastatel nii suuremate droonide, kui ka näiteks deltaplaanide varustamist transpondritega. Mehitamata õhusõidukite tulek tähendab seda, et nii õhusõidukid kui ka muud õhuruumi kasutajad peavad olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad neid seirata, neid õhuruumis automaatselt vastavalt vajadusele kas vältida või siis sundida teed andma. See viimane eeldab seadusandlikke muudatusi, mis kohustavad kõiki lendajaid ennast nähtavaks muutma ja need tulevad läbi U-space alaste seadusandlike muudatuste. 2022 aastal tuleb fokuseeruda legaalse lendamise ja lennuvahendite registreerimise olulisuse rõhutamisele. Vaja on selgitada, et seoses mehitamata lennunduse kiire arenguga on vaja alumises ehk kontrollimata õhuruumis korrastada seal toimuvad lennutegevused. See tähendab, et intsidentide vältimiseks peavad õhusõidukid olema registris ja piloodid koolitatud ning kehtivate tunnistustega. Seetõttu on oluline tugevdada järelevalvet lennuväljakute ja platside üle ja seda eriti kevadel, suvel ja sügisel nädalavahetustel, kus toimub põhiline hobiline lennutegevus. Parendustegevused: Tegevus Vastutaja Tähtaeg lennuväljade ja platside inspekteerimised nädalavahetustel. Lennutege- II-III kv vuse ja Lennutehnika üksuse juhid meedia programm – lugude ja harivate artiklite kaudu droonide, AST, I - IV kv deltaplaanide registreerimise vajalikkuse teadvustamine. Struktuuriüksu ste juhid droonide ohutuskampaania. AST, 4.aprill – lennutegevuse 24.aprill üksuse juht droonide ja väikelennunduse teemade ja väljakutsete kajastus AST, I - IV kv ristmeedia lahenduses. Struktuuriüksu ste juhid lennundusega seotud ettevõtmistel üritustel kus TRAM osaleb Struktuuriüksu I - IV kv propageeritakse legaalse lennutegevuse olulisust. Valmistatakse ette ste juhid 2-3 slaidine ettekanne, mis lisatakse kõigi TRAM lennundusteemaliste esinemiste juurde. üldlennundust puudutavate 2022 inspekteerimiste ja menetluste Struktuuriüksu I - IV kv juures rõhutatakse vajadust legaalse lennutegevuse järele, et tagada ste juhid selle kinnistumine. Ohutusjuurdluse Keskuse koostööleping uuendatakse, et parendada Lennundus- I-II kv koostööd järeltegevuste rakendamiseks. valdkonna koordinaator Lennuakadeemiat ja teisi koolitajaid teavitatakse vastavatest Struktuuriüksu I-IV kv prioriteetidest ja palutakse kas konkreetselt TRAM-i slaide, või ste juhid õppeasutuse enda poolt koostatud sama sisuga slaide kõikidel asjakohastel koolitustel edastada. Lisaks on kavas kaasata Lennuakadeemia üliõpilasi vabatahtlikena lennu- ja drooniohutuskampaaniatesse. TRAM-i kodulehekülje raporteerimise süsteem vaadatakse üle, et see Ohutusnõunik I kv toetaks/rõhutaks legaalse lennutegevuse olulisust. 2022 aasta lõpus tuleb hinnata toimunud kampaaniate edukust ja otsustada, kuidas edasi. 2023 aastaks tuleb üle vaadata, suurendada ja rakendada karistused lenduritele, kelle lennumasin ei ole registris ning kelle puuduvad kehtivad load lendamiseks. Rene Arikas Ohutusjuurdluse Keskus Teie 30.12.2021 nr 27-4/2021/7851-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 31.01.2022 nr 13.1-3/21/25831-4 Lennuõnnetus motodeltaplaaniga "Aeros" Kuusiku lennuväljal 27.09.2021 Austatud Rene Arikas Käesoleva kirjaga edastame teile järgmised dokumendid: Lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi kirjeldus ja Ohutuskultuuri parendamise plaan 2022 (kavand). Lennundusvaldkonna juhtimissüsteemi kirjelduse oleme värskelt juhtkonna poolt kinnitanud. See dokument on pidevas muutumises ja täiendamises. Hetkel on valmimas ja kohe lisatakse sinna näiteks lennunduse muudatuste juhtimise protseduur ja teiste pädevate asutustega infovahetuste protseduur. Ohutuskultuuri parendamise plaan 2022 on meie poolt kokku pandud tegevuskava lennuohutuse parandamiseks. Oleme seda käsitlenud juhtkonna tasemel ja tutvustame seda ka MKM-ile. Osa nendest tegevustest seal plaanis on ka juba teostamisel. Palun vaadake see OJK poolt üle ja minu ettepanek oleks, et me võiksime lähiajal kohtuda, et täpsustada nii plaanis esitatud tegevusi, kui ka vaadata üle meie omavahelise koostöö küsimused. Oleme valmis ka tutvustama oma tegevusi ja planeeritud tegevusi teie kirjas välja toodud juhtumite puhul. Arvan, et on oluline kokku leppida põhimõtted, kuidas me käsitleme OJK poolt uuritud juhtumeid ja eriti läbi rääkida järeltegevuste osas mida TRAM peaks teostama. Oleme tuvastanud OJK ja Lennuameti vahelise koostöö alased eelkokkulepped, kuid arvestades meie vajadusega ohutusalast koostööd parendada ja seda piiratud ressursside tingimustes oleks kindlasti vaja need üle vaadata Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Padar Katrin Põldmaa Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 5065349, [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel