Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 muutmisvajadusest

Saatja: Marko Pomerants | Powerhouse <[email protected]> Saadetud: 28.01.2022 16:35 Adressaat: <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; 'Rene Hartõkainen' <[email protected]>; Agni Kaldma <[email protected]>; 'Lukin Andres' <[email protected]> Teema: Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 muutmisvajadusest Tere õhtust! Manusest leiate kirja, mis puudutab Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord muutmisvajadust. Allakirjutanute nimel Marko Pomerants Powerhouse OÜ 5031365 Keskkonnaministeerium Merekeskkonna osakond Koopia: Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Transpordiamet Kesk k onna a met Politsei- ja Piirivalveamet Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 „ Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord “ muutmisvajadusest Pöördume teie poole seoses Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 muutmisest tulenevate probleemidega me resõiduohutuse tagamisel ning keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmisel. Meie ettevõtted tegelevad igapäevaselt punkerdamise teenusega ning on seetõttu otseselt eel poolnimetatud määruse mõjualas. Olles kursis määruse muutmise põhjusteks olnud asjaoludega , oleme veendumusel, et meresõiduohutuse olukorda on võimal ik olulisel määral parandada, merekeskkonna võimalik k u reostus ohtu vähendada, luua suuremat õigusselgust ja optimeerida halduskoormust , võttes arvesse järgne vaid asjaolusid ning ettepanekuid. Samal ajal säilitades ka oluliste sadamaga seotud teenuste kvaliteetse kättesaadavus e . Punkerdajate, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaameti ja Transpordiameti esindajate ühisel nõupidamisel 11.01.2022 ilmnes, et meie poolt tõstatatud küsimustel on ka laiem kandepind meresõiduohutuse seisukohast. Me ie ettepanekud on järgnevad: T äie ndada määruse § 2 p unkti 5 ja sõnastada see järgnevalt : „5) laevalt laevale (ship to ship – STS) ümberlaadimine on ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimine ühelt laevalt teisele lastina ;“ Selgitus: STS-i m õiste on määruse kehtiva s regulatsiooni s mitmeti mõistetav ja tekitab asjatut segadust . Täiendus võimaldab üheselt aru saada, et tegu on laeva pardal oleva kau b a ehk last i ümberlaadimisega , mi tte aga laeva omatarbeks kasutatavate ohtlike ja kahjulike ainetega. Täiendada määruse § 3 lõiget 4 ja sõnastada see järgnevalt: „ (4) Sisemerel, Narva jõel ja Peipsi järvel võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult punkerdamise ja kütusest vabastamise eesmärgil kas sadamas või määruse lisas 2 nimetatud ankrualadel. “ Selgitus: keskkonnakaitse seisukohast puudub põhjendus vahe tegemisel kütuse punkerdamisel ja laeva kütusest vabastamisel. Tegemist on oma olemuselt täiesti sarnaste operatsioonidega läbiviimise ohutuse seisukohast. Ka ei saa olla tegemist administratiivsete takistustega, sest punkrilaevad tegutsevad samade tollireeglite alusel ja lubade olemasolul, mis kaldaterminalid (nt tollilaoluba, seestöötlemise luba). De- bunkeringu käigus tagastatakse tavalist kütust, mis vastab kütuse kvaliteedinõuetele. Kütuse kohta on olemas kvaliteedisertifikaat, millest on näha tagastatava kütuse kvaliteedinäitajad. Ka punkerlaevad ise ei ole nõus pardale võtma ebakvaliteetset kütust (tankide puhtus, enda kauba kvaliteedi tagamine jne).Tegemist ei ole jäätmetega või kasutuskõlbmatu kütusega. De- bunkeringi teostamiseks on erinevad põhjused: näiteks laev soovib laadida sadamas rohkem lasti ja selleks tekib tal vajadus vabaneda üleliigse st pardavarust või on näiteks tegemist meresõidu regiooni nõuetega (väävlisisaldus on rangelt reguleeritud ja laev peab vahetama kütust) jne. Lähtudes erineva võimsusega pumpade kasutamisest võib laeva kütuse vabastamist isegi turvalisemaks operatsiooniks pidada võrreldes punkerdamisega : de- bunkeringu käigus pumbatakse kütus klient-laevalt punkerlaevale, kusjuures klient-laeva pumpade jõudlus (to otlikkus) on tavaliselt madalam kui punkerlaeva oma, mis omakorda tagab läbiviidava operatsiooni madalamat riskiastet võrreldes punkerdamisega . Tagastatava kütuse kogused ei ole suured. T unnistada kehtetuks määruse § 3 lõige 5 . Selgitus: määruse § 3 lõige 4 uus redaktsioon kaotaks kehtiva lõike 5 mõtte. Sõnastada § 6 lõige 1 järgnevalt: „(1) Kavandatavast punkerdamisest või laeva kütusest vabastamisest teavitab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveametit, Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kus teated registreeritakse. “ Selgitus: p unkerdami n e ja laeva kütusest vabastamine on operatsioonid, mis kehtiva praktika alusel ei vaja 72 tunnist etteteatamise tähtaega. Punkerda mistellimused võivad (ja suurel määral s a abuvadki) väga ootamatult: laevad, mis seisavad Tallinna reidil erinevatel põhjustel – n äi t eks ootavad , kui sadamas vabaneb kaikoht: saadavad punk erdamise tellimusi ja nende ooteaeg saab olla piiratud. Teiseks näiteks saab tuua transiitlaevu, mis liiguvad ühest riigist teise läbi des Eesti territoriaalvett ja neil tekib vajadus kas korraldada de-bunkering i v õi punkerdamist. Punkerdamisfirmad peavad reageerima koheselt. L aevade ankrualale lubamisel lähtub PPA VV 19.05.2004 määrusest nr 194, mille kohaselt sisemerre siseneva laeva kapten on kohustatud PPA-d teavitama kaks tundi enne laeva sise nemist sisemerre (§ 1 lg 5). Kuid sama määruse § 3 lg 1 sätestab, et nimetatud kohustus ei kehti laevade suhtes, mis sisenevad sisemerre punkerdamiseks. See omakorda tähendab, et punkerdamise eesmärgil laeva sisemerre sisenemiseks ei ole määratud kindlat teavitamise aega. S amas saab PPA laeva sisemerre sisenemise keelata, kui puudub informatsioon (ei ole esitatud taotlust punkerdamiseks ), et laev a sisemerre sisenemise eesmärgiks on just punkerdamine. Nii PPA kui Keskkonnaameti esindajad on toonitanud, et nendepoolne 72 tunni teavitamise nõue on lähtunud informatsiooni vajadusest seoses STS- i, mitte tavapärase punkerdamisega . Kui on soov reguleerida STS operatsioo nide eelset teavitamist , siis õigusselguse huvides on seda mõistlik kehtestada eraldi sättega. Sõnastada § 6 lõige 3 järgnevalt: „(3) Käitlemiseks annab loa Politsei- ja Piirivalveamet elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või e - posti teel. “ Selgitus: p unkerdamine ja laeva kütusest vabastamine on rutiinsed, turvalised operatsioonid, mis toimuvad selleks ettenähtud ankrualadel, määrusega sätestatud kä itlemise turvalisust tagavatel tingimustel, mille puhul puudub vajadus täiendava Keskkonnaameti kooskõlastuse järele. STS operatsioonidele tuleb sätestada täiendav kord. Kui punkerdamise või laeva kütusest vabastamise soovist on võimalik teavitada e-posti teel, siis oleks mõistlik sama infoliini kasutada ka loa edastamiseks. Sõnastada lisa 2 pealkir i järgnevalt: „Ankrualade nimekiri, kus on lubatud ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda punkerdamise ja laevade kütusest vabastamise eesmärgil“ Selgitus: p unkerdamine ja laeva kütusest vabastamine on oma olemuselt sarnased operatsioonid. Täiendavalt lisas 2 olevatele ankrualadele lisada punkerdamiseks ja laeva kütusest vabastamiseks sobivate ankrualade nimekirja Tallinn H1 ja H2 , Muuga I ankruala d , kohustusega nimetatud k äitlemisoperatsioone läbi viima mitte lähemal kui ühe kilomeetri kaugus el rannikust. S elgitus: V abariigi Valitsuse määruse nr 51 muutmise aluseks olnud analüüsimetoodikaga välistati kõik varem punkerdamiseks kasutatud ankrualad, millel maapoolsed koordinaadid on lähemal kui 1km rannajoonest. Selline lähenemine on jätnud välja ka ankrualad, mille kasutamine punkerdamiseks ja laeva kütusest vabastamiseks oleks otstarbekas meresõiduohutuse ja keskkonnakaitse aspektist ning mille territooriumist suurem osa jää b rannikust kaugemale kui 1 km. Konkreetsed ettepanekud lähtuvad asjaolu st , et Tallinn E ja G on läänetuultele avatud ja seetõttu ei ole alati kasutatavad. Muugal – lisaks K, L, J ja M on vajadus kasutada I-d, kuna t egemist on alaga, kus saab ohutult punkerdada läänetuulte korral ja kuhu igasuguse suurusega laevad saavad siseneda ilma lootsi abita. Kuigi määrus e muudatuse aluseks olid ennekõike keskkonnakaitselised aspektid, siis tuleks asjaolusid vaadata kogumis. Muudetud määrusega pole kaasnenud positiivset mõju punkerdamisest tulene v ate võimalike keskkonna riskide väh e ndamisele ega mere sõidu ohutusele. Küll aga on määruse rakendamisega kaasnenud punkerdamise teenuse saadavuse halvenemine ning osade ankrualade koormatusest (näiteks Muuga K ja Tallinn G ) tulenev ruumipuudu s, mis väljendub reaalses laevaõnnetuste ohus. Seda kinnitab laevade teineteisele ohtliku lähenemise statistika ning Laeva liikluse juhtimiskeskuse pidev vajadus laevu ankrualadel ruumipuuduse tõttu ümber paigutada. Lisada punkerdamiseks ja laevade kütusest vabastamiseks sobivate ankrukohtade nimekirja Pakri D. Selgitus : a nkruala kasutuselevõtt on seotud Tallinna ankrualade ülekoormusega. Kuna tegemist on hoiualade lähedusega, siis kasutada kehtiva määruse ga sarnast regulatsiooni, mille kohaselt tuleb sel alal punkerdamisest ja laeva kütusest vabastamisest 72 tundi ette teatada ja luba kooskõlastatakse Keskkonnaametiga . Määrata ankruala Sillamäe sadamale ja lubada punkerdamine Sillamäe ankrualal. Selgitus: määruse muutmise protsessis on mõistlik määrata punkerdamiseks ja laeva kütuseks vabastamiseks ankruala ka Sillamäe sadamale. Lubada punkerdada ka teistel ankrualadel, mis ei ole ära toodud lisas 2 , kui sellest on 72 tundi ette teatatud ja vastav luba saadud. Selgitus: e ttepanek lähtub vajadusest erinevaid situatsioone ette näha. Tegu peaks olema erandliku meresõiduohutusest tuleneva olukorraga. Sellise võimaluse puudumine ei võimalda ametnikel sellist tegevust lubada, kuigi see võib osutuda meresõidu ohutuse aspektist parimaks lahenduseks mingil kindlal ajaperioodil. Soovime enda kaasamist ettepanekute edasisel arutelul. Oleme kursis, et määruse muutmine on Vabariigi Valitsuse töökavas seoses laevastike alluvuse muutmisega ning seetõttu oleks asjakohane kõik praktikast tulenevad probleemid sama menetluse käigus läbi analüüsida ning meresõiduohutuse, keskkonnakaitse ja sadamaga seotud teenuste kättesaadavuse aspektist vajalikud muudatused Vabariigi Valitsuse määruses nr 51 sätestada. Lugupidamisega AS Baltic Marine Bunker Samvel Tšobanjan Juhatuse liige AS NT Bunkering Aleksei Müürisep Juhatuse liige Marine Energy Solutions OÜ Vladimir Koginov Juhatuse liige Starbunker OÜ Maksim Kirvosein Juri Vas siljev Juhatuse lii kmed