Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
- Viit
- 2-13/21-7813
- Registreeritud
- 31. jaanuar 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Riigikantselei, Justiitsministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- EIS
- Funktsioon
- 2/S Õigusalane teenindamine
- Sari
- 2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
- Toimik
- 2-13/2021
- Vastutaja
- Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Sisu (failidest)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus Euroopa Komisjoni teatise
kohta: „Suuniste kavand ELi konkurentsiõiguse kohaldamise kohta enesehõivatute
töötingimuste kollektiivläbirääkimiste osas“
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab põhimõtete sätestamist hindamaks ELTL
artikli 101 alusel kokkuleppeid, mis käsitlevad enesehõivatute töötingimusi. Meie hinnangul
tundub õigustatud platvormitööd tegevatele isikutele kollektiivläbirääkimiste õiguste
olemasolu selgitamine, et anda platvormitööd tegevatele isikutele kindlus oma teenuse hinnas
ja teenuse osutamise tingimustes kaasa rääkimise võimaluste kohta. Platvormide võimalus
ühepoolselt määrata teenuse hinda ja tingimusi platvormitööd tegevate isikute suhtes võib
aidata kaasa platvormi monopoolse seisundi tekkimisele ja pärssida konkurentide turule
sisenemist. Mõistame, et suunised loovad üksnes Komisjonile raamistiku enesehõivatute
töötingimuste kokkulepete hindamiseks ning selgitavad EL konkurentsiõiguse kohaldamisala.
Suunised ei kohusta riike andma enesehõivatutele õigust sõlmida kollektiivlepinguid, kui
selline õigusraamistik või praktika riigis puudub. Ühtlasi ei teki suuniste tulemusel
platvormidel ega platvormi kaudu teenuste osutajatel kohustust kollektiivsetel läbirääkimistel
osaleda ega kokkuleppeid sõlmida.
1. Suunistes peaks enesehõivatute mõiste olema paremini selgitatud.
Enesehõivatute mõiste selgitus on oluline, et hinnata suuniste kohaldamisala, kas suunised
kehtivad ainult füüsilistest isikutest ettevõtjate sõlmitud kokkulepetele või võivad teatud
juhtudel hõlmata ka äriühingute vahelisi kokkuleppeid. Käesolevates suunistes tähendab mõiste
„enesehõivatud“ isikuid, kellel puudub tööleping või kes ei ole töösuhtes ja kes kasutavad
asjaomaste teenuste osutamisel peamiselt oma isiklikku tööjõudu. Selge ei ole, kas suunised
kohalduvad üksnes füüsilisest isikutest ettevõtjatele või ka „ühemeheäriühingutele“, millel ei
ole töötajaid ning mille kaudu osutab teenuseid ainult üks isik. Suunistes kasutatud mõiste
„isik“ võib viidata nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule ning on laiem samas töötingimuste
parandamise paketis esitatud platvormitöö direktiivis kasutatud „üksikisiku“ (individual)
mõistest.
2. Kollektiivläbirääkimiste käigus tasu kokkuleppimise tingimused ei tohi tekitada
tarbijate jaoks konkurentsimoonutusi.
Kollektiivläbirääkimiste käigus töötingimuste üle on võimalik muu hulgas kokku leppida ka
enesehõivatute tasus. Tasus kokku leppimise võimaldamisel on suur võimaliku
konkurentsimoonutuse oht, kuna sedakaudu on ettevõtjatel võimalik ka kokku leppida, millise
hinnaga nad teenust tarbijale osutavad, kuna enesehõivatutele makstav tasu jääb hinnanguliselt
teenuse tarbija kanda. Suunistes tuleks tasu kokkuleppimist ulatuslikumalt selgitada ja
piiritleda, millistest kaalutlustest ja tingimustest peavad taolised kokkulepped lähtuma, et
taolised kokkulepped ei viiks konkurentsimoonutuste ega teenuste tarbijatele põhjendamatu ja
ülemäärase kallinemiseni.
3. Selgitada tuleb tingimusi, millistel juhtudel võivad enesehõivatud otsustada mitte
osutada konkreetsele vastaspoolele teenuseid.
Suuniste kohaselt vajavad kaasusepõhist hindamist kokkulepped, mille alusel enesehõivatud
otsustavad kollektiivselt mitte osutada teenuseid konkreetsetele vastaspooltele, näiteks seetõttu,
et vastaspool ei soovi sõlmida töötingimuste kollektiivlepingut. Suuniste kohaselt, kui on
võimalik tõendada, et selline kooskõlastatud keeldumine tööjõu pakkumisest on vajalik ja
proportsionaalne kollektiivlepingu üle läbirääkimiste pidamisel või selle sõlmimisel,
käsitletakse seda käesolevate suuniste kohaldamisel samamoodi nagu kollektiivlepingut,
millega see on seotud (või läbirääkimiste ebaõnnestumise korral oleks olnud seotud).
Arvestades et taolised kokkulepped piiravad tööjõu pakkumist ning võivad seega piirata
konkurentsi, sealhulgas teenuse kasutajate seisukohast õiglast ja optimaalset hinnakujundust,
tuleks suunistes enam selgitada, millisel juhul on tööjõu pakkumisest kollektiivselt keeldumine
vajalik ja proportsionaalne. Eelistatult võiks suunistes tuua ka mõne näite taolise olukorra
kohta.
4. Käesolevate suuniste koosmõju töötingimuste parandamise paketis esitatud
platvormitöö direktiiviga vajab selgitamist.
Kui töötingimused enesehõivatute ja tööplatvormi vahel on kokku lepitud
kollektiivläbirääkimiste käigus, siis vajab selgitamist, et tööplatvormi ei peeta taolisel juhul
kavandatava platvormitöö direktiivi artikkel 4 lg 2 tähenduses töötingimuste kontrollijaks.
Tööplatvorm ei ole taolisel juhul osapoolte vahelisele suhtele kohaldatavaid tingimusi, nagu
tasu või teenuse osutamisele kehtivad nõuded, ühepoolselt kindlaks määranud, vaid taolised
tingimused on osapoolte vahelise dialoogi ja kokkuleppe tulemus. Vastupidine tõlgendus võib
heidutada tööplatvorme enesehõivatute töötingimusi parandamast, kuna ka
kollektiivläbirääkimiste käigus saadava tasu kindlaksmääramine tooks kaasa töötajaks
määramise eelduse rakendumise.