dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
2-13/21-7813
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-7813 31.01.2022 Väljaminev kiri.asice458 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus Euroopa Komisjoni teatise kohta: „Suuniste kavand ELi konkurentsiõiguse kohaldamise kohta enesehõivatute töötingimuste kollektiivläbirääkimiste osas“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab põhimõtete sätestamist hindamaks ELTL artikli 101 alusel kokkuleppeid, mis käsitlevad enesehõivatute töötingimusi. Meie hinnangul tundub õigustatud platvormitööd tegevatele isikutele kollektiivläbirääkimiste õiguste olemasolu selgitamine, et anda platvormitööd tegevatele isikutele kindlus oma teenuse hinnas ja teenuse osutamise tingimustes kaasa rääkimise võimaluste kohta. Platvormide võimalus ühepoolselt määrata teenuse hinda ja tingimusi platvormitööd tegevate isikute suhtes võib aidata kaasa platvormi monopoolse seisundi tekkimisele ja pärssida konkurentide turule sisenemist. Mõistame, et suunised loovad üksnes Komisjonile raamistiku enesehõivatute töötingimuste kokkulepete hindamiseks ning selgitavad EL konkurentsiõiguse kohaldamisala. Suunised ei kohusta riike andma enesehõivatutele õigust sõlmida kollektiivlepinguid, kui selline õigusraamistik või praktika riigis puudub. Ühtlasi ei teki suuniste tulemusel platvormidel ega platvormi kaudu teenuste osutajatel kohustust kollektiivsetel läbirääkimistel osaleda ega kokkuleppeid sõlmida. 1. Suunistes peaks enesehõivatute mõiste olema paremini selgitatud. Enesehõivatute mõiste selgitus on oluline, et hinnata suuniste kohaldamisala, kas suunised kehtivad ainult füüsilistest isikutest ettevõtjate sõlmitud kokkulepetele või võivad teatud juhtudel hõlmata ka äriühingute vahelisi kokkuleppeid. Käesolevates suunistes tähendab mõiste „enesehõivatud“ isikuid, kellel puudub tööleping või kes ei ole töösuhtes ja kes kasutavad asjaomaste teenuste osutamisel peamiselt oma isiklikku tööjõudu. Selge ei ole, kas suunised kohalduvad üksnes füüsilisest isikutest ettevõtjatele või ka „ühemeheäriühingutele“, millel ei ole töötajaid ning mille kaudu osutab teenuseid ainult üks isik. Suunistes kasutatud mõiste „isik“ võib viidata nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule ning on laiem samas töötingimuste parandamise paketis esitatud platvormitöö direktiivis kasutatud „üksikisiku“ (individual) mõistest. 2. Kollektiivläbirääkimiste käigus tasu kokkuleppimise tingimused ei tohi tekitada tarbijate jaoks konkurentsimoonutusi. Kollektiivläbirääkimiste käigus töötingimuste üle on võimalik muu hulgas kokku leppida ka enesehõivatute tasus. Tasus kokku leppimise võimaldamisel on suur võimaliku konkurentsimoonutuse oht, kuna sedakaudu on ettevõtjatel võimalik ka kokku leppida, millise hinnaga nad teenust tarbijale osutavad, kuna enesehõivatutele makstav tasu jääb hinnanguliselt teenuse tarbija kanda. Suunistes tuleks tasu kokkuleppimist ulatuslikumalt selgitada ja piiritleda, millistest kaalutlustest ja tingimustest peavad taolised kokkulepped lähtuma, et taolised kokkulepped ei viiks konkurentsimoonutuste ega teenuste tarbijatele põhjendamatu ja ülemäärase kallinemiseni. 3. Selgitada tuleb tingimusi, millistel juhtudel võivad enesehõivatud otsustada mitte osutada konkreetsele vastaspoolele teenuseid. Suuniste kohaselt vajavad kaasusepõhist hindamist kokkulepped, mille alusel enesehõivatud otsustavad kollektiivselt mitte osutada teenuseid konkreetsetele vastaspooltele, näiteks seetõttu, et vastaspool ei soovi sõlmida töötingimuste kollektiivlepingut. Suuniste kohaselt, kui on võimalik tõendada, et selline kooskõlastatud keeldumine tööjõu pakkumisest on vajalik ja proportsionaalne kollektiivlepingu üle läbirääkimiste pidamisel või selle sõlmimisel, käsitletakse seda käesolevate suuniste kohaldamisel samamoodi nagu kollektiivlepingut, millega see on seotud (või läbirääkimiste ebaõnnestumise korral oleks olnud seotud). Arvestades et taolised kokkulepped piiravad tööjõu pakkumist ning võivad seega piirata konkurentsi, sealhulgas teenuse kasutajate seisukohast õiglast ja optimaalset hinnakujundust, tuleks suunistes enam selgitada, millisel juhul on tööjõu pakkumisest kollektiivselt keeldumine vajalik ja proportsionaalne. Eelistatult võiks suunistes tuua ka mõne näite taolise olukorra kohta. 4. Käesolevate suuniste koosmõju töötingimuste parandamise paketis esitatud platvormitöö direktiiviga vajab selgitamist. Kui töötingimused enesehõivatute ja tööplatvormi vahel on kokku lepitud kollektiivläbirääkimiste käigus, siis vajab selgitamist, et tööplatvormi ei peeta taolisel juhul kavandatava platvormitöö direktiivi artikkel 4 lg 2 tähenduses töötingimuste kontrollijaks. Tööplatvorm ei ole taolisel juhul osapoolte vahelisele suhtele kohaldatavaid tingimusi, nagu tasu või teenuse osutamisele kehtivad nõuded, ühepoolselt kindlaks määranud, vaid taolised tingimused on osapoolte vahelise dialoogi ja kokkuleppe tulemus. Vastupidine tõlgendus võib heidutada tööplatvorme enesehõivatute töötingimusi parandamast, kuna ka kollektiivläbirääkimiste käigus saadava tasu kindlaksmääramine tooks kaasa töötajaks määramise eelduse rakendumise.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →