dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kaubandusmehhanismi loomiseks, et ära hoida kolmandate riikide sunnimeetmeid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Viit
24.1-1/2022/707
Registreeritud
31. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Anu Vask (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-12022707 31.01.2022 Väljaminev kiri.asice581 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kaubandusmehhanismi loomiseks, et ära hoida kolmandate riikide sunnimeetmeid Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-02899 esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sisendi Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kohta kaubandusmehhanismi loomiseks, et ära hoida kolmandate riikide sunnimeetmeid. 1. Oleme valmis toetama Euroopa Liidu täiendavaid meetmeid kolmandate riikide majanduslike sunnimeetmete vastu juhul, kui need järgivad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reegleid ning on kooskõlas EL õiguste ja kohustustega nii WTO kui teistes rahvusvahelistes lepingutes. Komisjoni algatuse eesmärk on luua õiguslik raamistik EL ühepoolsete operatiivsete meetmete kehtestamiseks kolmandate riikide poolt rakendatavate majanduslike nn sunnimeetmete vastu, mis peamiselt avalduvad kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmetena, et seeläbi mõjutada EL või selle liikmesriigi poliitika kujundamist. Nagu eelnõus nenditakse, on kolmandate riikide rakendatavad sunnimeetmed üha enam kasvutrendis, ning arvestades üldist pingestatust rahvusvahelistes suhetes, ei ole põhjust arvata, et see trend muutuks. Komisjoni sõnul puudub selline instrument vastumeetmete kiireks rakendamiseks kehtivates EL regulatsioonides. Vastava võimaluse loomine, st reeglid, millel on reaalsed tagajärjed kolmandate riikide agressiivsele ja sunniviisilisele käitumisele, aitaks eeldatavalt panna kolmandaid riike hoiduma sunnimeetmete rakendamisest või siis annaks võimaluse leevendada operatiivselt nende negatiivset mõju. Peamiselt näeb Komisjon loodavat regulatsiooni heidutusvahendina, vastumeetmete rakendamine võetakse ette vaid viimase abinõuna, kui kõik muud diplomaatilised võimalused kolmandate riikide suunal on ennast ammendanud. Peame vajalikuks rõhutada, et reeglitel põhinev ja õiglane ülemaailmne kaubanduskord on Euroopa huvides. Selle korra väljatöötamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames peab olema EL kaubanduspoliitika üks alustalasid. EL kaubanduspoliitika ülevaatuse teatis seab olulisele kohale WTO reformide vastuvõtmise ning töö WTO reformitud apellatsioonikoguga, et taastada täielikult toimiv vaidluste lahendamine. Olles ise WTO kui laiapinnalise kaubandusfoorumi edendaja, saab Euroopa Liit anda olulise panuse kaubandusvaidlustega kaasnevate dialoogide läbipaistvussesse ja WTO efektiivsesse toimimisse. Samm selle lünga kaotamise suunas astuti nn jõustamismääruse kaasajastamisega. EL võib nüüd näiteks võtta vastumeetmeid, kui kolmandad riigid blokeerivad vaidluste lahendamise WTO-s. Leiame, et tõhusaks vahendiks on vaja majandusliku sunni kõikehõlmavat määratlust ja rohkem rahvusvahelist koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega. Kui mitut riiki puudutavad kaubanduspoliitilised algatused, mida nende vastu poliitilise relvana kasutatakse, oleks mõttekas poliitilisi või isegi majanduslikke vastumeetmeid koordineerida – ja seeläbi nende tõhusust tõsta. See hõlmab koordineeritud tegevust rahvusvahelistes või mitmepoolsetes institutsioonides. 1 EL ja selle liikmesriigid on viimasel ajal olnud mitmete sunnimeetmete sihtmärgiks: - USA ähvardas kehtestada Prantsuse toodetele karistustariifid, et heidutada Pariisi digiteenustele maksu kehtestamast. - Hiina kaubanduspoliitikas kasutatavad meetmeid – viimati näiteks kogu Leedust pärit impordi blokaad seoses Taiwani diplomaatilise esinduse avamisega. - Venemaa impordikeeld EL põllumajandustoodetele (peamiselt Poola, Läti Eesti). Vaadates EL eksportijate poolt välja toodud peamisi probleeme, mis kolmandate riikide turgudele sisenemisel on tekkinud (Access2Markets https://trade.ec.europa.eu/access-to- markets/et/barriers ), siis võib märgata tendentsi mittetariifsete barjääride kasvuks (mitte- automaatsed litsentsid, sertifikaadid, registreeringud, tolliprotseduuridega venitamine jne). Kindlasti ei saa neid kõiki pidada sunnimeetmeteks, kuid mõnede barjääride puhul võib seda siiski arvata, et need on nn varjatud sunnimeetmed. Näiteks Valgevene puhul on mainitud 3 peamist probleemi: mitte-automaatsed impordilitsentsid, ekspordikeelud ja koguselised piirangud, haldus- või tolliprotseduuridega seonduvad probleemid. Venemaa puhul on kaubandustõkkeid loetletud 33, millest peamistena võib välja tuua: riigiettevõtete piirangud välismaiste kaupade ja teenuste ostmiseks; riigihangetel osalemise piirangud; sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas (SPS) olevad arvukad üldised keelud, läbipaistmatu kontrolli ja protseduurid; ainulaadsed kaupade märgistamise ja jälgitavuse nõuded; tervisetoodete (farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed), alkohoolsete jookide ja IKT toodete impordi barjäärid. Hiina turu 39 barjäärist on olulisemad: SPS meetmed; tehnilised eeskirjad, standardid ja vastavushindamine, sh kohustuslik sertifitseerimissüsteem; intellektuaalomandi õigustega ja kaitsega seonduv, välisinvesteeringute piirangud, küberturvalisus. 2. Leiame, et määrust tuleks kohaldada majanduslikku sunnimeedet kasutava kolmanda riigi vastu vaid siis, kui seda rakendatakse kas liidu või liikmesriikide suhtes, mitte muude riikide suhtes. Määruse eelnõu Artiklis 2 on sätestatud kohaldamisala. Esimene lõik kirjeldab olukorda, millal määrust kohaldatakse, eriti kui on täidetud kaks kumulatiivset tingimust, mis on seotud kolmanda riigi meetmega. Teine lõik annab komisjonile täiendavaid juhiseid selle kindlaksmääramiseks, kas tegemist on majandusliku sunni olemasoluga igal konkreetsel juhul, viidates mitmele kolmanda riigi meetmele ja käitumisele. Küsitavust tekitab ja Komisjoni poolset selgitust vajab teise lõike punktis (b) sisse toodud võimalus ka muude riikide, peale EL liikmesriikide, suhtes rakendatava sunnimeetme puhul antud EL regulatsiooni kohaldada: (b) kas kolmas riik osaleb sekkumismudelis, mille eesmärk on saada liidust või liikmesriikidest või muudest riikidest konkreetseid tegusid; Samuti ei toeta seda täiendust eelnõu preambuli 11. punktis toodu, kus räägitakse siiski vaid vajadusest sekkuda liidu või liikmesriigi aspektist: Komisjon peaks uurima kolmanda riigi tegevust kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mis aitavad kindlaks teha, kas kolmas riik sekkub liidu või liikmesriigi õiguspärastesse suveräänsetesse valikutesse ja kas tema tegevus kujutab endast majanduslikku sunnimeedet, mis nõuab liidu vastust. 2 3. Peame oluliseks, et juba menetluse algfaasis oleksid kõik osapooled informeeritud ning toimuks kohene sidusrühmadega konsulteerimine. Samuti on vajalik liikmesriikide ja sidusrühmade kaasatus otsustusprotsesside eri etappides. Eelnõu Artiklis 3, mis sätestab kolmandate riikide meetmete uurimise, on viimases lõigus antud Komisjonile võimalus avaldada teade Euroopa Liidu Teatajas või muu sobiva avalikul suhtlusvahendi kaudu koos üleskutsega esitada teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Leiame, et see ei peaks olema Komisjoni võimalus, vaid kohustus ning sõnastada see ka vastavalt. See annab võimaluse kõigil asjassepuutuvatel osapooltel olla vajadusel kaasatud protsessi ning ühtlasi saada teavet selleks, et juba varakult eelneva info alusel olla valmis vajadusel kiireloomuliselt panustama vastumeetmete menetlusprotsessi. Kahjuks ei selgu eelnõust ega ka seletuskirjast, kui pikaks on Komisjon plaaninud tavamenetlusena kogu protsessi, alates teavitusest EL Teatajas või muu suhtlusvahendi kaudu kuni võimalike vastumeetmete kehtestamiseni rakendusakti kaudu. Sidusrühmadele oleks selguse ja läbipaistvuse huvides oluline teada protsessile kuluvat aega, seda enam peaks olema vähemalt minimaalselt fikseeritud aeg Komisjonile vajaliku informatsiooni esitamiseks Artiklis 11 (liidu vastumeetmetega seotud informatsiooni kogumine). Komisjon on rõhutanud nii seletuskirjas kui mõjuanalüüsis, et protsessi saavad kaasatud kõik osapooled, seda nii info jagamise kui konsulteerimise osas. Preambuli punkt 20 ütleb: On oluline näha ette võimalused sidusrühmade kaasamiseks liidu vastumeetmete vastuvõtmiseks ja muutmiseks ning vajaduse korral peatamise ja lõpetamise eesmärgil, pidades silmas võimalikku mõju sellistele sidusrühmadele. Ühtlasi on eelnõu Artikkel 7 lõikega 6 antud Komisjonile võimalus nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtta vastu meetmeid kehtestavad rakendusaktid viivitamata, et vältida korvamatut kahju liidule või selle liikmesriikidele. Kõnealused õigusaktid jäävad jõusse kuni kolmeks kuuks. Raske on hinnata, millal on tegemist õigustatud ja põhjendatud kiireloomulise vajadusega, kui kusagilt ei selgu kogu tavamenetlusele kuluv aeg. Mõjuhinnangust (lk 37) võib aga lugeda, et otsustamisprotsessi tõhususest sõltub meetme heidutuse väärtus kui ka lõppeesmärk, milleks on sunnimeetme lõpetamine. Otsustamismenetlus võib suurendada heidutust ja soodustada sunnimeetme katkestamist, kui seda on võimalik teha suhteliselt kiiresti (st tegutsemiskiirusel on väärtus) ja protseduur on suhteliselt lihtne (st sellega ei kaasne protsessi blokeerimise või hilinemise liigseid riske). Samas peab otsustusprotsess tagama asjakohase poliitilise vastutuse. Seega võib eeldada, et Komisjoni peamine huvi ja eesmärk on menetlus läbi viia ilma liigseid riske võtmata kiirendatud korras. 4. EL vastumeetmed peavad olema põhjalikult analüüsitud, proportsionaalsed, sihitud ja eesmärgipärased ning arvestama liidu huvi. Komisjoni ettepaneku kohaselt määrataks vastumeetmed kindlaks iga juhtumi puhul eraldi ja need oleksid proportsionaalsed kolmanda riigi sunnimeetmetega. Võimalikud meetmed on loetletud eelnõu lisas I ning need võivad seisneda tariifide kehtestamises, kolmanda riigi impordi piiramises või EL ekspordi piiramises antud kolmandasse riiki, teenuste, riigihangetel osalemise või investeeringute (just uute investeeringute) piiramises või kolmanda riigi juurdepääsu piiramises EL siseturule. Eelnõu kohaselt võib vastumeede sunnimeetmele olla 3 kehtestatud hoopis teisest valdkonnast või sektorist, alati ei ole mõistlik ega võimalik reageerida samas sektoris või sama liiki meetmega. Eelnõuga on antud Komisjonile võimalus lisas I toodud meetmete loetelu ka vajadusel täiendada (Artikkel 7 lg 7) või rakendada hoopis muid meetmeid, mis pole küll lisas I toodud, kuid seda võimaldavad teised EL õigusaktid (eelnõu Artikkel 7 lg 1). Komisjon on märkinud, et vastumeetmete rakendamine võetaks ette vaid viimase abinõuna ning valiku tegemisel, millist meedet rakendada, on põhjalikult kalkuleeritud (st väikseim võimalik kaaskahju): meetme rakendamine ei kestaks kauem, kui selle kehtestamise aluseks olev sunnimeede, rakendamine ei tooks kaasa märgatavat ressursi ja administratiivse koormuse kasvu ning oleks vähem kahjulik EL tööstusele ja tarbijatele, st tuleks arvestada ka liidu huve. Artiklis 9 sätestatakse liidu vastumeetmete valiku- ja kavandamiskriteeriumid ning nähakse ette, et sellised meetmed valitakse ja kavandatakse kättesaadava teabe põhjal, võttes arvesse majandussunnimeetmete kindlaksmääramist ja liidu huve. Selleks, et tagada Komisjonile vajalik ja sisuline/korrektne kättesaadav teave, siis leiame, et on igati õigustatud sidusrühmade ja liikmesriikide kaasamine kogu menetlusprotsessi selle algusest peale (st teate avaldamisest EL Teatajas). Eelnõud läbivalt mainib Komisjon liidu huviga arvestamist. Kahjuks ei selgu eelnõust, mida selle all mõeldakse ning millal ja millises menetluse etapis toimub liidu huvi test. Otsus selle kohta, kas liidu huvid nõuavad sekkumist ning millisel kujul, peab põhinema kõigi huvide, sealhulgas kodumaise tootmisharu, kasutajate ja tarbijate huvide hindamisel tervikuna. Otsuse saab teha aga üksnes siis, kui kõigile isikutele on antud võimalus teha oma seisukohad teatavaks. Selleks, et komisjonil oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvesse võtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, peaksid saama liidu tootjad, ametiühingud, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid eelnõu Artiklis 3 sätestatud uurimise algatamise teates kindlaks määratud tähtaja jooksul endast komisjonile teada anda ja teavet esitada. Mõjuhinnangus on mainitud (lk 37), et ELi üldist huvi silmas pidades võetav meede on asjakohaste huvide hindamine; st ettevõtjate, liikmesriikide ja ELi kui terviku omad, et teha kindlaks, kas vastumeetme tõenäoline positiivne mõju kaalub üles tõenäolise negatiivse mõju, mida see tekitaks või võib tekitada. Hindamine võib hõlmata ka olukorrad, kus otseselt on seotud ainult teatavate liikmesriikide huvid. Hindamist saab läbi viia sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt kogutud teabe põhjal. Võimalikud mõjud Mõjuhinnangus (lk 39) toob Komisjon välja, et määruse rakendamise sagedus sõltub peamiselt kolmanda riigi valikutest sunnimeetmete kehtestamisel, kuid seda võib mõjutada ka edukas heidutusmehhanism. See sõltub ka sidusrühmade ootustest ja nende valmisolekust taotleda vahendi kasutamist üksikutel juhtudel. Kesk-pikas kuni pikaajalises perspektiivis võib eeldada umbes kahte -kolme juhtumit aastas, millest vähem kui üks juhtum aastas tooks kaasa meetmete võtmise vastumeetmete kujul. Raske on ette ennustada kolmandate riikide valikuid ja samme. Samas on kirjas, et ei ole võimalik piisava täpsusega eelnevalt või abstraktselt hinnata instrumendi kasutamisest tulenevat võimalikku mõju, samuti ei ole see kasulik, sest see võib 4 olla isegi eksitav. Sidusrühmad on märkinud, et mõju sõltub konkreetsetest vastumeetmetest igal konkreetsel juhul. Peamine mõju ja kulu saab olema seletuskirja kohaselt Euroopa Komisjonile: kuigi on lootus, et regulatsiooni olemasolu toob kaasa majanduslike sunnimeetmete vähenemise, siis sellist garantiid pole. Arvatakse, et meetme rakendamine nõuab viit täistööajaga võrdväärset ametikohta Euroopa Komisjonis. Liidu ettevõtjatele ja tarbijatele tekivad kulud meetmete kasutamisest ja konkreetselt vastumeetmete kohaldamisest (selle liigist, kestusest ja asjaomasest kolmandast riigist). Võimalikud vastumeetmed piiravad kaubandust või investeeringuid ning seega avalduks negatiivne mõju tõenäoliselt lühiajaliselt pärast vastumeetme kehtestamist ning võib kesta seni, kuni vastumeetmed kestavad. See puudutab ainult neid ELi ettevõtjaid, kellel on kaubandus- või investeerimissidemed sunnimeetmeid rakendava kolmanda riigiga, või need, kellel on mis tahes ärilised sidemed mõjutatud välismajandusüksustega ja seejärel konkreetsetes sektorites. Piirangud kaubavahetusele: vastumeetmed võivad suurendada ELi importijate kulusid konkreetsest kolmandast riigist pärit kaupade puhul või vähendada konkreetse kauba ELi eksportijate turuvõimalusi. Kaudsed kulud võivad hõlmata asendamisega seotud kulusid (nt alternatiivsed tarneallikad), tehingukulusid, mis tahes hinna ülekandmise mõju ja negatiivset mõju turu toimimisele, näiteks vähenenud innovatsioon või investeeringud. Sidusrühmad on teatanud ka võimalikest negatiivsetest mõjudest, nagu ebakindlus äritegevuses, mida põhjustavad võimalikud lisakulud pikaajalistele lepingutele, kompromiteeritud koostöötingimused ja äärmisel juhul äritegevuse kaotus. Mõned äriühendused nõuavad tungivalt, et vastumeetmed ei toetuks üksnes kaubavahetusele, sest viimastel aastatel on kaupu kaubandusvaidluste käigus pidevalt pantvangi võetud. Teenuskaubanduse piirangud: vastumeetmed võivad suurendada konkreetse kolmanda riigi konkreetse teenuse piiriülese osutamise kulusid. Kaudsed kulud võivad olla sarnased kaupadega kauplemise piirangute kuludega. Mõned sidusrühmad väljendasid muret võimalike vastumeetmete üle, mis mõjutavad olulisi teenuste sektoreid, näiteks logistikat, millele toetuks kogu ELi sektorite valik, kuna see avaldab kõnealusele sektorile kahjulikku mõju. Lisaks sellele olid probleemid seotud digitaalse kaubanduse sihtimisega ja sektoritega, kus ELil on kaubandusülejääk Piirangud välismaistele otseinvesteeringutele ELi: vastumeetmed võivad põhjustada investeeringute vähenemist (kapitali ja töökohti) ELis; kui see ei ole täpselt sihitud, võivad investeerimispiirangud kaudselt mõjutada ELi või teiste kolmandate riikide äriühinguid, kui ülemaailmsetes väärtusahelates tegutsevate äriühingute vahel on sidemeid. Ohud Oht on kolmandate riikide poolt kättemaksuks täiendavate meetmete rakendamiseks ja uute konfliktide või kaubandusvaidluste eskaleerumiseks, millega võivad kaasneda pikaajalised negatiivsed majanduslikud mõjud. ELi vastu suunatud kohtuvaidluste oht kehtib ainult juhul, kui EL vastumeetme puhul on tegemist kõrvalekaldumisega WTO lepingutest ja teatavatest kaubanduslepingutest tulenevatest ELi kohustustest. 5 On võimalikud riskid, mis kaasnevad seoses rahvusvaheliste suhetega üldisemalt. 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel