Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. jaanuar 2022
Sisu (failidest)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kaubandusmehhanismi loomiseks, et
ära hoida kolmandate riikide sunnimeetmeid
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-02899 esitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium sisendi Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kohta kaubandusmehhanismi loomiseks, et ära hoida
kolmandate riikide sunnimeetmeid.
1. Oleme valmis toetama Euroopa Liidu täiendavaid meetmeid kolmandate riikide
majanduslike sunnimeetmete vastu juhul, kui need järgivad Maailma
Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reegleid ning on kooskõlas EL õiguste ja
kohustustega nii WTO kui teistes rahvusvahelistes lepingutes.
Komisjoni algatuse eesmärk on luua õiguslik raamistik EL ühepoolsete operatiivsete meetmete
kehtestamiseks kolmandate riikide poolt rakendatavate majanduslike nn sunnimeetmete vastu,
mis peamiselt avalduvad kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmetena, et seeläbi
mõjutada EL või selle liikmesriigi poliitika kujundamist. Nagu eelnõus nenditakse, on
kolmandate riikide rakendatavad sunnimeetmed üha enam kasvutrendis, ning arvestades üldist
pingestatust rahvusvahelistes suhetes, ei ole põhjust arvata, et see trend muutuks. Komisjoni
sõnul puudub selline instrument vastumeetmete kiireks rakendamiseks kehtivates EL
regulatsioonides. Vastava võimaluse loomine, st reeglid, millel on reaalsed tagajärjed
kolmandate riikide agressiivsele ja sunniviisilisele käitumisele, aitaks eeldatavalt panna
kolmandaid riike hoiduma sunnimeetmete rakendamisest või siis annaks võimaluse leevendada
operatiivselt nende negatiivset mõju. Peamiselt näeb Komisjon loodavat regulatsiooni
heidutusvahendina, vastumeetmete rakendamine võetakse ette vaid viimase abinõuna, kui kõik
muud diplomaatilised võimalused kolmandate riikide suunal on ennast ammendanud.
Peame vajalikuks rõhutada, et reeglitel põhinev ja õiglane ülemaailmne kaubanduskord on
Euroopa huvides. Selle korra väljatöötamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)
raames peab olema EL kaubanduspoliitika üks alustalasid. EL kaubanduspoliitika ülevaatuse
teatis seab olulisele kohale WTO reformide vastuvõtmise ning töö WTO reformitud
apellatsioonikoguga, et taastada täielikult toimiv vaidluste lahendamine. Olles ise WTO kui
laiapinnalise kaubandusfoorumi edendaja, saab Euroopa Liit anda olulise panuse
kaubandusvaidlustega kaasnevate dialoogide läbipaistvussesse ja WTO efektiivsesse
toimimisse. Samm selle lünga kaotamise suunas astuti nn jõustamismääruse kaasajastamisega.
EL võib nüüd näiteks võtta vastumeetmeid, kui kolmandad riigid blokeerivad vaidluste
lahendamise WTO-s.
Leiame, et tõhusaks vahendiks on vaja majandusliku sunni kõikehõlmavat määratlust ja rohkem
rahvusvahelist koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega. Kui mitut riiki puudutavad
kaubanduspoliitilised algatused, mida nende vastu poliitilise relvana kasutatakse, oleks
mõttekas poliitilisi või isegi majanduslikke vastumeetmeid koordineerida – ja seeläbi nende
tõhusust tõsta. See hõlmab koordineeritud tegevust rahvusvahelistes või mitmepoolsetes
institutsioonides.
1
EL ja selle liikmesriigid on viimasel ajal olnud mitmete sunnimeetmete sihtmärgiks:
- USA ähvardas kehtestada Prantsuse toodetele karistustariifid, et heidutada Pariisi
digiteenustele maksu kehtestamast.
- Hiina kaubanduspoliitikas kasutatavad meetmeid – viimati näiteks kogu Leedust pärit
impordi blokaad seoses Taiwani diplomaatilise esinduse avamisega.
- Venemaa impordikeeld EL põllumajandustoodetele (peamiselt Poola, Läti Eesti).
Vaadates EL eksportijate poolt välja toodud peamisi probleeme, mis kolmandate riikide
turgudele sisenemisel on tekkinud (Access2Markets https://trade.ec.europa.eu/access-to-
markets/et/barriers ), siis võib märgata tendentsi mittetariifsete barjääride kasvuks (mitte-
automaatsed litsentsid, sertifikaadid, registreeringud, tolliprotseduuridega venitamine jne).
Kindlasti ei saa neid kõiki pidada sunnimeetmeteks, kuid mõnede barjääride puhul võib seda
siiski arvata, et need on nn varjatud sunnimeetmed.
Näiteks Valgevene puhul on mainitud 3 peamist probleemi: mitte-automaatsed
impordilitsentsid, ekspordikeelud ja koguselised piirangud, haldus- või tolliprotseduuridega
seonduvad probleemid.
Venemaa puhul on kaubandustõkkeid loetletud 33, millest peamistena võib välja tuua:
riigiettevõtete piirangud välismaiste kaupade ja teenuste ostmiseks; riigihangetel osalemise
piirangud; sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas (SPS) olevad arvukad üldised keelud,
läbipaistmatu kontrolli ja protseduurid; ainulaadsed kaupade märgistamise ja jälgitavuse
nõuded; tervisetoodete (farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed), alkohoolsete jookide ja IKT
toodete impordi barjäärid.
Hiina turu 39 barjäärist on olulisemad: SPS meetmed; tehnilised eeskirjad, standardid ja
vastavushindamine, sh kohustuslik sertifitseerimissüsteem; intellektuaalomandi õigustega ja
kaitsega seonduv, välisinvesteeringute piirangud, küberturvalisus.
2. Leiame, et määrust tuleks kohaldada majanduslikku sunnimeedet kasutava
kolmanda riigi vastu vaid siis, kui seda rakendatakse kas liidu või liikmesriikide
suhtes, mitte muude riikide suhtes.
Määruse eelnõu Artiklis 2 on sätestatud kohaldamisala. Esimene lõik kirjeldab olukorda,
millal määrust kohaldatakse, eriti kui on täidetud kaks kumulatiivset tingimust, mis on seotud
kolmanda riigi meetmega. Teine lõik annab komisjonile täiendavaid juhiseid selle
kindlaksmääramiseks, kas tegemist on majandusliku sunni olemasoluga igal konkreetsel juhul,
viidates mitmele kolmanda riigi meetmele ja käitumisele. Küsitavust tekitab ja Komisjoni
poolset selgitust vajab teise lõike punktis (b) sisse toodud võimalus ka muude riikide, peale EL
liikmesriikide, suhtes rakendatava sunnimeetme puhul antud EL regulatsiooni kohaldada: (b)
kas kolmas riik osaleb sekkumismudelis, mille eesmärk on saada liidust või liikmesriikidest või
muudest riikidest konkreetseid tegusid; Samuti ei toeta seda täiendust eelnõu preambuli 11.
punktis toodu, kus räägitakse siiski vaid vajadusest sekkuda liidu või liikmesriigi aspektist:
Komisjon peaks uurima kolmanda riigi tegevust kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide
alusel, mis aitavad kindlaks teha, kas kolmas riik sekkub liidu või liikmesriigi õiguspärastesse
suveräänsetesse valikutesse ja kas tema tegevus kujutab endast majanduslikku sunnimeedet,
mis nõuab liidu vastust.
2
3. Peame oluliseks, et juba menetluse algfaasis oleksid kõik osapooled informeeritud
ning toimuks kohene sidusrühmadega konsulteerimine. Samuti on vajalik
liikmesriikide ja sidusrühmade kaasatus otsustusprotsesside eri etappides.
Eelnõu Artiklis 3, mis sätestab kolmandate riikide meetmete uurimise, on viimases lõigus
antud Komisjonile võimalus avaldada teade Euroopa Liidu Teatajas või muu sobiva avalikul
suhtlusvahendi kaudu koos üleskutsega esitada teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul.
Leiame, et see ei peaks olema Komisjoni võimalus, vaid kohustus ning sõnastada see ka
vastavalt. See annab võimaluse kõigil asjassepuutuvatel osapooltel olla vajadusel kaasatud
protsessi ning ühtlasi saada teavet selleks, et juba varakult eelneva info alusel olla valmis
vajadusel kiireloomuliselt panustama vastumeetmete menetlusprotsessi.
Kahjuks ei selgu eelnõust ega ka seletuskirjast, kui pikaks on Komisjon plaaninud
tavamenetlusena kogu protsessi, alates teavitusest EL Teatajas või muu suhtlusvahendi kaudu
kuni võimalike vastumeetmete kehtestamiseni rakendusakti kaudu. Sidusrühmadele oleks
selguse ja läbipaistvuse huvides oluline teada protsessile kuluvat aega, seda enam peaks olema
vähemalt minimaalselt fikseeritud aeg Komisjonile vajaliku informatsiooni esitamiseks Artiklis
11 (liidu vastumeetmetega seotud informatsiooni kogumine). Komisjon on rõhutanud nii
seletuskirjas kui mõjuanalüüsis, et protsessi saavad kaasatud kõik osapooled, seda nii info
jagamise kui konsulteerimise osas. Preambuli punkt 20 ütleb: On oluline näha ette võimalused
sidusrühmade kaasamiseks liidu vastumeetmete vastuvõtmiseks ja muutmiseks ning vajaduse
korral peatamise ja lõpetamise eesmärgil, pidades silmas võimalikku mõju sellistele
sidusrühmadele.
Ühtlasi on eelnõu Artikkel 7 lõikega 6 antud Komisjonile võimalus nõuetekohaselt põhjendatud
tungiva kiireloomulisuse tõttu võtta vastu meetmeid kehtestavad rakendusaktid viivitamata, et
vältida korvamatut kahju liidule või selle liikmesriikidele. Kõnealused õigusaktid jäävad jõusse
kuni kolmeks kuuks. Raske on hinnata, millal on tegemist õigustatud ja põhjendatud
kiireloomulise vajadusega, kui kusagilt ei selgu kogu tavamenetlusele kuluv aeg.
Mõjuhinnangust (lk 37) võib aga lugeda, et otsustamisprotsessi tõhususest sõltub meetme
heidutuse väärtus kui ka lõppeesmärk, milleks on sunnimeetme lõpetamine.
Otsustamismenetlus võib suurendada heidutust ja soodustada sunnimeetme katkestamist, kui
seda on võimalik teha suhteliselt kiiresti (st tegutsemiskiirusel on väärtus) ja protseduur on
suhteliselt lihtne (st sellega ei kaasne protsessi blokeerimise või hilinemise liigseid riske).
Samas peab otsustusprotsess tagama asjakohase poliitilise vastutuse. Seega võib eeldada, et
Komisjoni peamine huvi ja eesmärk on menetlus läbi viia ilma liigseid riske võtmata
kiirendatud korras.
4. EL vastumeetmed peavad olema põhjalikult analüüsitud, proportsionaalsed,
sihitud ja eesmärgipärased ning arvestama liidu huvi.
Komisjoni ettepaneku kohaselt määrataks vastumeetmed kindlaks iga juhtumi puhul eraldi ja
need oleksid proportsionaalsed kolmanda riigi sunnimeetmetega. Võimalikud meetmed on
loetletud eelnõu lisas I ning need võivad seisneda tariifide kehtestamises, kolmanda riigi
impordi piiramises või EL ekspordi piiramises antud kolmandasse riiki, teenuste, riigihangetel
osalemise või investeeringute (just uute investeeringute) piiramises või kolmanda riigi
juurdepääsu piiramises EL siseturule. Eelnõu kohaselt võib vastumeede sunnimeetmele olla
3
kehtestatud hoopis teisest valdkonnast või sektorist, alati ei ole mõistlik ega võimalik reageerida
samas sektoris või sama liiki meetmega. Eelnõuga on antud Komisjonile võimalus lisas I toodud
meetmete loetelu ka vajadusel täiendada (Artikkel 7 lg 7) või rakendada hoopis muid meetmeid,
mis pole küll lisas I toodud, kuid seda võimaldavad teised EL õigusaktid (eelnõu Artikkel 7 lg
1). Komisjon on märkinud, et vastumeetmete rakendamine võetaks ette vaid viimase abinõuna
ning valiku tegemisel, millist meedet rakendada, on põhjalikult kalkuleeritud (st väikseim
võimalik kaaskahju): meetme rakendamine ei kestaks kauem, kui selle kehtestamise aluseks
olev sunnimeede, rakendamine ei tooks kaasa märgatavat ressursi ja administratiivse koormuse
kasvu ning oleks vähem kahjulik EL tööstusele ja tarbijatele, st tuleks arvestada ka liidu huve.
Artiklis 9 sätestatakse liidu vastumeetmete valiku- ja kavandamiskriteeriumid ning nähakse
ette, et sellised meetmed valitakse ja kavandatakse kättesaadava teabe põhjal, võttes arvesse
majandussunnimeetmete kindlaksmääramist ja liidu huve. Selleks, et tagada Komisjonile
vajalik ja sisuline/korrektne kättesaadav teave, siis leiame, et on igati õigustatud sidusrühmade
ja liikmesriikide kaasamine kogu menetlusprotsessi selle algusest peale (st teate avaldamisest
EL Teatajas).
Eelnõud läbivalt mainib Komisjon liidu huviga arvestamist. Kahjuks ei selgu eelnõust, mida
selle all mõeldakse ning millal ja millises menetluse etapis toimub liidu huvi test. Otsus selle
kohta, kas liidu huvid nõuavad sekkumist ning millisel kujul, peab põhinema kõigi huvide,
sealhulgas kodumaise tootmisharu, kasutajate ja tarbijate huvide hindamisel tervikuna. Otsuse
saab teha aga üksnes siis, kui kõigile isikutele on antud võimalus teha oma seisukohad
teatavaks. Selleks, et komisjonil oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvesse
võtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, peaksid
saama liidu tootjad, ametiühingud, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate
esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid eelnõu Artiklis 3 sätestatud uurimise
algatamise teates kindlaks määratud tähtaja jooksul endast komisjonile teada anda ja teavet
esitada.
Mõjuhinnangus on mainitud (lk 37), et ELi üldist huvi silmas pidades võetav meede on
asjakohaste huvide hindamine; st ettevõtjate, liikmesriikide ja ELi kui terviku omad, et teha
kindlaks, kas vastumeetme tõenäoline positiivne mõju kaalub üles tõenäolise negatiivse mõju,
mida see tekitaks või võib tekitada. Hindamine võib hõlmata ka olukorrad, kus otseselt on
seotud ainult teatavate liikmesriikide huvid. Hindamist saab läbi viia sidusrühmadelt ja
liikmesriikidelt kogutud teabe põhjal.
Võimalikud mõjud
Mõjuhinnangus (lk 39) toob Komisjon välja, et määruse rakendamise sagedus sõltub peamiselt
kolmanda riigi valikutest sunnimeetmete kehtestamisel, kuid seda võib mõjutada ka edukas
heidutusmehhanism. See sõltub ka sidusrühmade ootustest ja nende valmisolekust taotleda
vahendi kasutamist üksikutel juhtudel. Kesk-pikas kuni pikaajalises perspektiivis võib eeldada
umbes kahte -kolme juhtumit aastas, millest vähem kui üks juhtum aastas tooks kaasa meetmete
võtmise vastumeetmete kujul. Raske on ette ennustada kolmandate riikide valikuid ja samme.
Samas on kirjas, et ei ole võimalik piisava täpsusega eelnevalt või abstraktselt hinnata
instrumendi kasutamisest tulenevat võimalikku mõju, samuti ei ole see kasulik, sest see võib
4
olla isegi eksitav. Sidusrühmad on märkinud, et mõju sõltub konkreetsetest vastumeetmetest
igal konkreetsel juhul.
Peamine mõju ja kulu saab olema seletuskirja kohaselt Euroopa Komisjonile: kuigi on lootus,
et regulatsiooni olemasolu toob kaasa majanduslike sunnimeetmete vähenemise, siis sellist
garantiid pole. Arvatakse, et meetme rakendamine nõuab viit täistööajaga võrdväärset
ametikohta Euroopa Komisjonis.
Liidu ettevõtjatele ja tarbijatele tekivad kulud meetmete kasutamisest ja konkreetselt
vastumeetmete kohaldamisest (selle liigist, kestusest ja asjaomasest kolmandast riigist).
Võimalikud vastumeetmed piiravad kaubandust või investeeringuid ning seega avalduks
negatiivne mõju tõenäoliselt lühiajaliselt pärast vastumeetme kehtestamist ning võib kesta seni,
kuni vastumeetmed kestavad. See puudutab ainult neid ELi ettevõtjaid, kellel on kaubandus-
või investeerimissidemed sunnimeetmeid rakendava kolmanda riigiga, või need, kellel on mis
tahes ärilised sidemed mõjutatud välismajandusüksustega ja seejärel konkreetsetes sektorites.
Piirangud kaubavahetusele: vastumeetmed võivad suurendada ELi importijate kulusid
konkreetsest kolmandast riigist pärit kaupade puhul või vähendada konkreetse kauba ELi
eksportijate turuvõimalusi. Kaudsed kulud võivad hõlmata asendamisega seotud kulusid (nt
alternatiivsed tarneallikad), tehingukulusid, mis tahes hinna ülekandmise mõju ja negatiivset
mõju turu toimimisele, näiteks vähenenud innovatsioon või investeeringud. Sidusrühmad on
teatanud ka võimalikest negatiivsetest mõjudest, nagu ebakindlus äritegevuses, mida
põhjustavad võimalikud lisakulud pikaajalistele lepingutele, kompromiteeritud
koostöötingimused ja äärmisel juhul äritegevuse kaotus. Mõned äriühendused nõuavad
tungivalt, et vastumeetmed ei toetuks üksnes kaubavahetusele, sest viimastel aastatel on kaupu
kaubandusvaidluste käigus pidevalt pantvangi võetud.
Teenuskaubanduse piirangud: vastumeetmed võivad suurendada konkreetse kolmanda riigi
konkreetse teenuse piiriülese osutamise kulusid. Kaudsed kulud võivad olla sarnased
kaupadega kauplemise piirangute kuludega. Mõned sidusrühmad väljendasid muret võimalike
vastumeetmete üle, mis mõjutavad olulisi teenuste sektoreid, näiteks logistikat, millele toetuks
kogu ELi sektorite valik, kuna see avaldab kõnealusele sektorile kahjulikku mõju. Lisaks sellele
olid probleemid seotud digitaalse kaubanduse sihtimisega ja sektoritega, kus ELil on
kaubandusülejääk
Piirangud välismaistele otseinvesteeringutele ELi: vastumeetmed võivad põhjustada
investeeringute vähenemist (kapitali ja töökohti) ELis; kui see ei ole täpselt sihitud, võivad
investeerimispiirangud kaudselt mõjutada ELi või teiste kolmandate riikide äriühinguid, kui
ülemaailmsetes väärtusahelates tegutsevate äriühingute vahel on sidemeid.
Ohud
Oht on kolmandate riikide poolt kättemaksuks täiendavate meetmete rakendamiseks ja uute
konfliktide või kaubandusvaidluste eskaleerumiseks, millega võivad kaasneda pikaajalised
negatiivsed majanduslikud mõjud.
ELi vastu suunatud kohtuvaidluste oht kehtib ainult juhul, kui EL vastumeetme puhul on
tegemist kõrvalekaldumisega WTO lepingutest ja teatavatest kaubanduslepingutest
tulenevatest ELi kohustustest.
5
On võimalikud riskid, mis kaasnevad seoses rahvusvaheliste suhetega üldisemalt.
6