Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping

Digitaalne originaaldokument. TALLINNA NOTAR MALL VENDEL NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1680 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Notariaalakti on koostanud ja tõestanud kaugtõestamise teel Tallinna notar Mall Vendel, notaribüroo asukoht Tallinnas Tartu mnt 10, kahekümne neljandal aprillil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (24.04.2026) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, mille nimel tegutseb riigivara valitsejana Kaitseministeerium, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikood 70004502, asukoht Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Evelin Paju, isikukood 47908130297, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn (eeltoodud andmed asutuse olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Ülle Loopre, isikukood 46910280234, kes on tõestajale tuntud isik, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel). Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Rävala pst 14, Tallinn asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud registriossa nr 1055601 ning lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt järgmised: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 78401:102:0350, pindala 2376,0 m², aadress Rävala pst 14, Tallinn, maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 3) Isiklik kasutusõigus AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 15.12.2004 lepingu punktile 4.1. Sisse kantud 29.12.2004. 18.08.2014 avalduse alusel muudetud 23.09.2014. 5) Isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks. Elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnorajatise talumiseks vastavalt 20.10.2008.a. sõlmitud lepingu punktidele 2.1. kuni 2.4., 5.1. ja 5.2. ning lepingu  lisaks olevale plaanile. 20.10.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 31.10.2008. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Notarite elektroonilises infosüsteemis tehtud päringust nähtuvad järgmised kitsendused: katastriüksuse 78401:102:0350 kitsendused: Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 26,26 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x185); seisund: kehtiv; ulatus: 29,66 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x185); seisund: kehtiv; ulatus: 29,42 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; ulatus: 15,95 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x185); seisund: kehtiv; ulatus: 3,74 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (SB-6.3x150); seisund: kehtiv; ulatus: 1,54 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AABL-10.3x240); seisund: kehtiv; ulatus: 53,01 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x185); seisund: kehtiv; ulatus: 19,61 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu 12kV); seisund: kehtiv; ulatus: 29,65 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x185); seisund: kehtiv; ulatus: 27,23 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; ulatus: 26,42 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; ulatus: 26,42 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV); seisund: kehtiv; ulatus: 5,73 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu 12kV); seisund: kehtiv; ulatus: 26,27 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x185); seisund: kehtiv; ulatus: 3,39 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu 12kV); seisund: kehtiv; ulatus: 26,26 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x185); seisund: kehtiv; ulatus: 32,55 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x185); seisund: kehtiv; ulatus: 10,18 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu 12kV); seisund: kehtiv; ulatus: 12,43 m²; nähtus: Alajaamad ja jaotusseadmed (97:(Kesklinn)); seisund: kehtiv; ulatus: 10,34 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXMK.4x300); seisund: kehtiv; ulatus: 22,59 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXMK.4x300); seisund: kehtiv; ulatus: 15,97 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXMK.4x300); seisund: kehtiv; ulatus: 29,00 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXMK.4x300); seisund: kehtiv. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kv ulatus: 788,34 m²; nähtus: Kinnismälestis; seisund: kehtiv; ulatus: 2375,90 m²; nähtus: Muinsuskaitseala (Tallinna vanalinna MKA kaitsevöönd); seisund: kehtiv. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ulatus: 1727,23 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Kaitseministeeriumi hoone pv); seisund: kehtiv. Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 26,34 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 11,43 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 16,37 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 9,78 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 2,00 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 1,75 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv. Surveseadme kaitsevöönd ulatus: 37,59 m²; nähtus: Maa- alune soojatorustik alla 200 mm; seisund: kehtiv; ulatus: 37,59 m²; nähtus: Maa- alune soojatorustik alla 200 mm; seisund: kehtiv. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd ulatus: 3,18 m²; nähtus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis; seisund: kehtiv; ulatus: 4,08 m²; nähtus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis; seisund: kehtiv; ulatus: 4,77 m²; nähtus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis; seisund: kehtiv; ulatus: 3,09 m²; nähtus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis; seisund: kehtiv; ulatus: 48,33 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 61,04 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 40,26 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 21,00 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 8,98 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 34,21 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 79,02 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 67,66 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 14,19 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv. 1.3. Notarite elektroonilises infosüsteemis tehtud päringust nähtub, et lepingu eseme suhtes kehtivad järgmised muinsuskaitsealased piirangud: - Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ("Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 27.02.1995. a. määrus nr. 81 (RT I 1995, 24, 339), "Tallinna 2  vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määrusega nr 155 (RT I 2003, 44, 303), 23.08.2004 nr 281 (RT I 2004, 63, 450); registrinumber 2589) kaitsevöönd; - asulakoha, II a-tuh eKr-16. saj ("Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27); registrinumber 2596) kaitsevöönd. 1.4. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris registrikoodiga KV23799, riigivara valitseja Kaitseministeerium, volitatud asutus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2. OSALEJATE AVALDUSED JA KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid looduskaitsealaseid muid lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.4. Lepingu esemel ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.5. Riigivara otsustuskorras kasutusõigusega koormamine on otsustatud Kaitseministeeriumi kantsleri 13.04.2026 käskkirjaga nr 1-3/26/49. 2.1.6. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Seatav isiklik kasutusõigus on asjaõigusseaduse § 1581 järgne isiklik kasutusõigus. 2.2.2. Kasutaja on kasutusõigusega seonduvateks tegevusteks küsinud või küsib kõik vajaminevad kooskõlastused ja load. 2.2.3. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.4. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing, Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve. 2.2.5. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.6. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada notariaalaktile plaanid, millel on tähistatud kasutusõiguse ala (lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil punasega viirutatud ala ja lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil punasega piiritletud ala). 2.3.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide hankimist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 3 2.3.3. Lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus ei kahjusta lepingu punktis 1.1.3 nimetatud isiklike kasutusõiguste teostamist. 2.3.4. Käesolevat lepingut ja selle sisu võib avaldada Eesti Vabariigi avalikes dokumendiregistrites ja muudes registrites. 2.4. Notariaalakti tõestaja kontrollis alljärgnevate notariaalakti tõestamisel esitatud dokumentide ja registriandmete alusel järgmiseid asjaolusid: 2.4.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis lepingu sõlmimise päeval notarite elektroonilises infosüsteemis tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringute alusel. 2.4.2. Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. 2.4.3. Kaitseministeeriumi kantsleri 13.04.2026 käskkirja nr 1-3/26/49 alusel, et on otsustatud lepingu esemeks oleva kinnistu koormamise isikliku kasutusõigusega käesolevas lepingus toodud tingimustel. 2.4.4. Kasutaja esindaja esindusõigust volikirja alusel. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 3.1.1. Elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; 3.1.2. Elektripaigaldise Kaitsevöönd – elektripaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus elektripaigaldise ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73. 3.1.3. Elektripaigaldise majandamine – elektripaigaldise ehitamine ja käitamine, muu hulgas elektripaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma Elektripaigaldise kaitsevööndit suurendamata, elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine elektrivõrgu talituses hoidmiseks. 3.2. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku koormata lepingu ese avalikes huvides tähtajatu isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks Elektripaigaldise Kaitsevööndi ulatuses Elektripaigaldise majandamiseks. 3.3. Kasutusõiguse ala on piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis tähistatud koodiga 1097681 (edaspidi Kasutusõiguse ala või Elektripaigaldise Kaitsevöönd). 3.4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada Kasutusõiguse ala Elektripaigaldise majandamiseks, samuti Elektripaigaldise Kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada Kasutusõiguse alale Elektripaigaldisi ning neid edaspidi majandada vastavalt lepingus toodule. Elektripaigaldise kasutusse andmine kolmandatele isikutele on võimalik ainult lepingu eseme omaniku kirjalikul nõusolekul. 3.5. Elektripaigaldise Kaitsevööndis kehtivad kitsendused, mis on toodud selles lepingus ning sätestatud õigusaktides. 3.6. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras. 3.7. Käesoleval juhul avalikes huvides rajatavate tehnorajatiste korral riik tasu ei määra. Kinnisasja igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele. 4 4. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Omanik kohustub: 4.1.1. mitte tegema takistusi Kasutaja töötajatele ja/või volitatud isikutele igal ajal tasuta juurdepääsuks Kasutusõiguse alale Elektripaigaldise majandamiseks, samuti kohustub Omanik tagama võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks; 4.1.2. Elektripaigaldise Kaitsevööndis tegutsemisel järgima Elektripaigaldise Kaitsevööndis kehtivaid piiranguid ning teavitama tema teadmisel Kasutusõiguse alal tegutsevaid isikuid Elektripaigaldise Kaitsevööndi olemasolust. Omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks Kasutusõiguse alal paiknevate Elektripaigaldiste majandamist, halvendaks nende korrashoidu ja/või ohustaks nende toimimist. Kõik isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistuga seoses tasumisele kuuluvad maksud (kaasaarvatud maamaks) ja maksed kuuluvad tasumisele kinnistu igakordse omaniku poolt. 4.2. Kasutaja kohustub: 4.2.1. sisenema lepingu esemele ainult kinnistu valdaja loal, järgides kinnistu valdaja poolt antud korraldusi ning juhtnööre; 4.2.2. teavitama kinnisasja omanikku ja teisi isikuid, kelle kasuks on seatud lepingu esemel tehnovõrgu omamist võimaldav asjaõigus, tehtavatest plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm tööpäeva ette; 4.2.3. isikliku kasutusõiguse eseme avarii viivitamatult likvideerima ja rakendama abinõud lepingu eseme omanikule kahju tekitamise vältimiseks. Avariiremondi vajadusel võib tehnovõrgu omanik viivitamatult alustada vajalike töödega, teatades sellest lepingu eseme valdajale esimesel võimalusel; 4.2.4. pärast isikliku kasutusõiguse eseme valmimist või selle hooldus-, remondi-, rekonstrueerimis- ja lammutustööde lõpetamist heakorrastama isikliku kasutusõiguse ala ning taastama ümbritseval ala omal kulul tööde alustamisele eelnenud olukorra, kui lepingu eseme omanikuga ei lepita kokku teisiti; 4.2.5. kasutama Kasutusõiguse ala hoolikalt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.2.6. hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.2.7. pärast ehitustöö teostamist esitama Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele vastava teostusjoonise. 5. KASUTUSÕIGUSE LÕPPEMINE, KASUTUSÕIGUSE ESEME SAATUS KASUTUSÕIGUSE LÕPPEMISEL 5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel. 5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus 6 kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõpetamisest vedada ära kinnistul paiknevad Elektripaigaldised, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elektripaigaldiste äravedamise korral on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel äravedamisele eelnenud seisukorra. 5.3. Koormatud kinnistu omanikul ei ole õigust kasutusõiguse kehtivusajal nõuda elektrivõrgu äravedamist või selle jätmist koormatud kinnistu omanikule. Kinnistu omanik ja Kasutaja võivad kokku leppida, et kasutusõiguse lõppemisel jäävad Kasutusõiguse alal paiknevad Elektripaigaldised kasutusõiguse alale ning muutuvad lepingu esemeks oleva kinnistu olulisteks osadeks ning koormatud kinnistu omanik maksab Kasutajale kasutusõiguse alal paiknevate Elektripaigaldiste eest kompensatsiooni summas, mis vastab Elektripaigaldiste turuväärtusele kasutusõiguse lõppemise või lõpetamise hetkel. 5 6. KASUTUSÕIGUSE ALA VALDUSE ÜLEANDMINE JA MUUD KOKKULEPPED 6.1. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 6.2. Kasutaja kohustub lepingu eseme hoonestusõigusega koormamise korral tegema avalduse seatava isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatus järjekohalt tagasi astumiseks, et hoonestusõigus saaks lepingu eseme kinnistusraamatus esimese järjekoha. 6.3. Osalejad lepivad kokku ja Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud elektripaigaldis, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud Elektripaigaldist ei asu. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et see kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 7. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda registriosa nr 1055601 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal Elektripaigaldise Kaitsevööndi ulatuses vastavalt 24.04.2026 sõlmitud lepingu punktidele 3 ja 4 ning piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi koodile 1097681 Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. 8. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED 8.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 8.2. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 8.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 8.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või - rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 8.5. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6 8.6. Asjaõigusseaduse § 158 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja –rajatisi, sh elektrivõrku, nõrkvoolu- või elektripaigaldist ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 8.7. Asjaõigusseaduse § 1581 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 8.8. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 8.9. Talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. Lisaks eelnimetatud sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. 8.10. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või - rajatise omaniku kohta alla viie euro. Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. 8.11. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. 8.12. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. 8.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses on sätestatud tasu tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest vaid juhtudel, kui tehnovõrk või -rajatis on püstitatud enne maa esmakinnistamist või kuulub asjaõigusseaduse § 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Tasu kokkuleppel seatava tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse eest õigusaktides sätestatud ei ole ning see tuleb sätestada kokkuleppes. 8.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 8.15. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise 7  ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 8.16. Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. 8.17. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 8.18. Õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35–110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220–330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. 8.19. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 8.20. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. 8.21. Vastavalt asjaõigusseaduse § 337 lg 2 kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. 8.22. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. 8.23. Kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu kinnistusraamatusse sissekandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist Rahandusministeeriumi kontole. 8.24. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 kohaselt on notari tasu maksmise arve täitedokument ning arve tasumata jätmisel esitab notar selle kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. 9. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 9.1. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, milles on koos lisadega 12 lehte ning mis on kasutusel õigussuhetes, osalejatele tasuta kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ja iseteenindusportaalis www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse talle 8  vajadusel paberil kinnitatud ärakiri. 9.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale. 10. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 10.1. Lepingupooled avaldavad, et käesoleva lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus ja aastaväärtus on määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega aastaväärtust määrata ka käesoleva lepinguga. 10.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 10.3. Kasutaja tasub notari tasu 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 10.4. Kasutaja tasub riigilõivu 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud, notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notariaalaktile lisatud plaanid on osalejatele ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu 58,30 eurot. Käibemaks 13,99 eurot. Kokku 72,29 eurot. KT Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). Evelin Paju /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Loopre /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Mall Vendel /allkirjastatud digitaalselt/ 9  LISA NR 1 Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Harjumaa, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rävala pst 14, registriosa number 1055601 M 1:500 2 2W 2 2W 2 2W 2 2W 2 2W 2W 2 2 2W 2W 2 2 2W 2W2 Kasutusõiguse ala (maakaabelliinid) Kinnistu piir Kaitsevöönd maakaabli korral 1 m mõlemale poole äärmistest kaablitest. FORMAAT A4 297 x 210 mm Kasutusõiguse ala ca 85 m² Koostas: Tatjana Puškarjova OÜ Pluvo Eesti projekteerija  21. aprill 2026 LISA NR 2 Piiranguala ID 1097681 väljavõte Piirangu liik Isiklik kasutusõigus Nimetus Rävala pst 14 Piiranguala kirjeldus elektrimaakaabelliinid Ruumikuju loomise kuupäev 6. aprill 2026 Õigusliku kehtivuse kuupäev Pindala 85m² Asukoht Maa-alune Moodustusviis Kombineeritud Täpsusklass 4 Seisund Notaris Ruumikuju piir Valitseja piir Asub katastriüksustel: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rävala pst 14 (78401:102:0350) Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad Valitseja liik Valitseja kood Juriidiline isik 11050857 Ruumianalüüs üksusele 78401:102:0350 Katastri andmed Täisaadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rävala pst 14 Kinnistu number 1055601 Kogupindala - Omandivorm Riigiomand Sihtotstarve 1 UHISKONDLIKE_EHITISTE_MAA 100% Kattuvuse pindala Ligikaudne suurus 85m²