Vastas Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius: Tervisekassa andmetel moodustab soodusravimite umbes 300 miljoni eurosest aastakäibest ca 40 protsenti geneeriliste ravimite käive. Kas ravimiametil on täpsemaid andmeid? Geneeriliste ravimite osakaalu arvesta misel võib tekkida teatav terminoloogiline segadus. Geneeriline ravim on selline ravim, mille müügiloa dokumentatsioon viitab mõne teise konkreetse ravimi dokumentatsioonile. Täisdokumentatsiooniga ravim on selline ravim , millel on iseseisvalt tehtud kliinilised jms uuring ud ehk tavamõistes n-ö originaalravim . Mure on selles, et lisaks nendele liigitustele on veel teisigi dokumentatsiooniliike ( bibliograafiline , hübriid, originaali tootja nõusolekuga jne), mis oma olemuselt ei sobitu väga hästi nendesse kategooriatesse, mida avalikkus mõistab originaal/geneeriline all. Meie käsitleme neid teis i samuti n - ö originaalravimi tega , sest nende puhul ei viita müügiloa taotleja ühe konkreetse ravimi dokumentatsioonile , vaid on koostanud iseseisva taotluse. Tundub, et Tervisekassa on esitanud osakaalu pigem teistpidi liigitades - e hk kõik , mis ei ole täisdokumentatsiooniga, on järelikult geneeriline. Kui me vaatame ravimite käibeid 2023. aasta hulgimüügistatistikas (hulgimüügihindades, ilma käibemaksuta), siis müügiloaga ravimite käive kokku oli 448 miljonit eurot. Geneeriliste ravimite käive oli 77 miljonit € ehk 17% kogukäibest ja täisdokumentatsiooniga ravimite käive 307 miljonit ehk 69% (ülejäänu moodustavad muu dokumentatsiooniliigiga ravimid). Vaadates ainult jaeapteekidesse müüdud ravimite käivet, siis see oli 317 miljonit, millest omakorda geneeriliste ravimite käive 63 miljonit ehk 20% ja täisdokumentatsiooniga 204 miljonit ehk 64% (ülejäänu moodustavad muu dokumentatsiooniliigiga ravimid) . Kui palju geneeriliste ravimite tootjaid on Eestis oma tooteid müümas? Kes on suuremate müügituludega? Eelmisel aastal turustati Eestis e rineva nimetuse, tugevuse ja ravimivormiga geneerilisi ravimeid kokku 1372. Erinevaid müügiloa hoidjaid, kelle ravimeid turustati oli 101, aga siinjuures tuleb tähele panna, et sama kontsern võib esindada paljusid erinevaid müügiloa hoidjaid, nii et seda numbrit ei saa tõlgendada kui n - ö „erinevaid geneerili ste ravimite tootjad “ meie turul. Kuna ravimi müügiloa eest vastutab müügiloa hoidja, siis meie andmebaasis on kirjas müügiloa hoidja ja me n - ö kontserni kaupa statistikat ei tee. Konkreetsete müügiloa hoidjate käibenumb r eid me ei saa avalikustada, sest need on käsitletavad ärisaladusena, kuna mõne müügiloa hoidja puhul võib olla käive kokku viidav konkreetse preparaadiga. Kas ravimiamet teab tagasimaksetest ning kuivõrd on see teie arvates probleem? Ravimitele lubatud juurdehindluse rakendamise kontrollimisel on Ravimiametile aluseks käitleja esitatud ostu ja müügi dokumentatsioon. Ravimiametil ei ole ka õigust kontrollida käitleja kõiki raamatupidamislikke dokumente. Küll oleme järelevalve käigus tähele pannud juhuseid, kus hulgimüüja ja ravimi tootja vahel on liikunud arveid, mis ei ole olnud otse seostatav konkreetse ravimiga.
Saatja: "Carmen Katariina Sikk" <
[email protected]>
Saaja: "Kärolin Jenas" <
[email protected]>
Teema: Ed: Vestlus
Kuupäev: 2024-04-22 14:08
Saatja: Carmen Katariina Sikk
Saatmisaeg: esmaspäev, 22. aprill 2024 17:08
Adressaat: 'Koit Brinkmann' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Teema: Vs: Vestlus
Tere!
Ott Laiuse vastused on manuses. Kui tekib täpsustavaid küsimusi, vastame
hea meelega.
Parimate soovidega
Carmen Katariina Sikk
Ravimiameti kommunikatsioonijuht
Tel 737 4140
[email protected]
<mailto:
[email protected]>
Saatja: Koit Brinkmann <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Saatmisaeg: neljapäev, 18. aprill 2024 12:44
Adressaat: Carmen Katariina Sikk <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Teema: RE: Vestlus
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Tegeleme teemaga, millega püüame näidata probleemi, et geneeriliste
ravimite tootjad teevad ravimite hulgimüüjatega kokkuleppeid
tagasimakseteks. See tähendab, et tervisekassa kaudu võime me kõik
soodusnimekirja kantud geneerikute eest tasuda iga-aastaselt X-miljonit
eurot, mis liigub ravimite hulgimüüjatele. Samas võiks eelduslikult samad
ravimid olla hoopis odavamad.
Vestlustest on selgunud, et selliste tagasimaksete tegemine on valdkonnas
avalik saladus ning tagasimaksete suurus on 15-20 protsenti ravimi
hinnast.
Tervisekassa andmetel moodustab soodusravimite umbes 300 miljoni eurosest
aastakäibest ca 40 protsenti geneeriliste ravimite käive. Kas ravimiametil
on täpsemaid andmeid?
Kui palju geneeriliste ravimite tootjaid on Eestis oma tooteid müümas? Kes
on suuremate müügituludega?
Kas ravimiamet teab tagasimaksetest ning kuivõrd on see teie arvates
probleem?
Lugupidamisega,
Koit Brinkmann
Äripäeva ajakirjanik
Kõned: 6670175, 5224624
Kirjad:
[email protected] <mailto:
[email protected]>