Saatja: "Carmen Katariina Sikk" <
[email protected]>
Saaja: "Mari Muru" <
[email protected]>
Teema: Vs: Delfi päring: morfiin
Kuupäev: 2024-04-11 14:43
Tere, Mari!
Vastused leiate manusest.
Kui tekib täpsustavaid küsimusi (müügiloa menetlusviisid vms kohta), siis
vastame hea meelega. Soovi korral võime alati kokku leppida ka
telefoni/videokõne meie spetsialistiga, et saaksime keerulisemaid teemasid
täpsemalt selgitada.
Parimate soovidega
Carmen Katariina Sikk
Ravimiameti kommunikatsioonijuht
Tel 737 4140
[email protected]
Saatja: Mari Muru <
[email protected]>
Saatmisaeg: teisipäev, 9. aprill 2024 15:14
Adressaat: Carmen Katariina Sikk <
[email protected]>
Teema: Re: Delfi päring: morfiin
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere taas!
Saadan jätkupäringu samal teemal, millest kirjutasin veebruaris. Palun
vastake iga küsimuse alla eraldi.
Kas ma saan õigesti aru, et morfiini tarneraskused on kestnud juba kaks
aastat?
Ma saan aru, et üks muresid, miks ravimite tarne Eestisse venib, on see,
et Ravimiamet nõuab tootjalt eestikeelset pakendit, see nõue kehtib ka
retseptiravimitele, mille nagunii kirjutab välja arst. Ühtlasi ei piisa
Eestis turule tulemiseks sellest, kui ravim on saanud Euroopa Liidu
müügiloa, vaid nõuab eraldi tõestamist/registreerimist? Palun selgitage,
miks see nii on.
Kas nõuete, sh keelenõuete lõdvendamine ei võiks kaasa aidata ravimite
kiiremale tarnimisele?
Eelmisest vastusest ei saanud täpselt aru, kas morfiin on ka Eestis
riiklikult oluliste ravimite nimekirjas, nagu soovitab WHO. Kas saaksite
palun täpsustada?
Kas ja miks ei ole Eestis tagatud riiklikku varu puuduolevatest
ravimitest, sh morfiinist, millega praegu on tarneraskus?
Saan aru, et oksükodoon on soovitatud morfiini asendusena, kuid saan aru,
et ka selle ravimiga on tarneraskused. Kas see on nii?
Mida plaanib Ravimiamet ette võtta selleks, et tarneraskused lõpetada ning
et hädavajalikud ravimid, sh morfiin, jõuaksid patsientideni?
Parimaga
Mari Muru
Delfi reporter
534 22 903
Delfi Meedia AS | Narva mnt 13, Tallinn 10151
Mob: +372 534 22 903 | E-mail:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<http://www.delfi.ee/> Delfi | <http://epl.delfi.ee/> Eesti Päevaleht |
<http://epl.delfi.ee/lp/> LP | <http://ekspress.delfi.ee/> Eesti Ekspress
| <http://maaleht.delfi.ee/> Maaleht | <http://maakodu.delfi.ee/>
Maakodu
_____
From: Carmen Katariina Sikk <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, February 13, 2024 15:17
To: Mari Muru <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Vs: EPLi päring: morfiin
Tere, Mari!
Vastas Ravimiameti sisse- ja väljeveo järelevalve büroo spetsialist Stella
Sulaoja:
Morfiini sisaldavaid ravimeid turustatakse Eestis süstitavates ja
suukaudsetes ravimvormides – lühitoimeliste tablettide ja süstelahuse
kättesaadavusega probleeme ei esine, kuid mõnedel suukaudsetel
prolongeeritud vabanemisega ravimitel on hetkel tarneraskus. Morfiini
väljakirjutamine ei ole keelatud, kuid peab arvestama, et mõned annused ja
ravimvormid ei ole ajutiselt kättesaadavad.
Müügiloa hoidja G.L. Pharma GmbH esindaja teavitas 2023. aasta lõpus
Ravimiametit Vendal Retard 10 mg, 30 mg ja 60 mg toimeainet
prolongeeritult vabastavate tablettide kättesaadavusprobleemidest. Ka
müügiloa hoidja Mundipharma Ges.m.b.H. esindaja teavitas samal perioodil
MXL 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate kõvakapslite
tarneraskusest. Ravimi MXL 30 mg tarneraskus kestab eeldatavasti 2024.
aasta maikuuni. Ravim Vendal Retard 30 mg ja 60 mg annustes on tänastel
andmetel piiratud koguses apteekides saadaval, edasised tarnevõimalused on
veel selgitamisel.
Ravimiamet otsib lahendusi koostöös müügiloa hoidjate, hulgimüüjate ja
arstide erialaseltsidega, et morfiini sisaldavate suukaudsete ravimite
kättesaadavus paraneks. Tarned on toimunud, kuid hetkel on keeruline
prognoosida tarneraskuste lõpliku lahenemise aega. Tarneraskuste info on
jälgitav ravimiregistris <http://www.ravimiregister.ee/> .
Morfiin on tõepoolest märgitud WHO 2023. aastal avaldatud oluliste
ravimite näidisnimekirjas (WHO Model List of Essential Medicines - WHO EML
23rd List (2023)
<https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/371090/WHO-MHP-HPS-EML-2023.0
2-eng.pdf?sequence=1> ). Nimekiri on soovituslik, selle alusel saavad
riigid koostada riiklikke oluliste ravimite nimekirju ning arvestada,
millised ravimid peavad olema tervishoiusüsteemi baastasemel toimimiseks
saadaval. Morfiini alternatiivideks on nimekirjas märgitud toimeained
oksükodoon ja hüdromorfoon. Hüdromorfooni sisaldavaid ravimeid Eestis ei
turustata, oksükodooni turustatakse Eestis nii süstelahusena kui ka
suukaudsetes ravimvormides.
Kui teil tekib täpsustavaid küsimusi, siis hea meelega vastame.
Parimate soovidega
Carmen Katariina Sikk
Ravimiameti kommunikatsioonijuht
Tel 737 4140
[email protected]
<mailto:
[email protected]>
Saatja: Mari Muru <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Saatmisaeg: esmaspäev, 12. veebruar 2024 10:07
Teema: EPLi päring: morfiin
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Minuni on jõudnud arstide mure, et patsientidele ei ole võimalik kirjutada
enam morfiini. Eelkõige on mures need arstid, kes tegelevad kaugele
arenenud vähiga patsientidega, kel on tugevad valud.
Palun selgitage täpsemalt, miks ei saa arstid enam morfiini välja
kirjutada. Kas see ravim on Eestis keelatud, mis ajast? Miks?
Kui morfiini enam Eestis kasutada ei saa, siis mis on alternatiiv taoliste
patsientide kannatuste leevendamiseks?
Kas olen õigesti aru saanud, et WHO peab morfiini strateegiliseks
ravimiks, mille varud peab riik garanteerima? Kuidas suhestub selle
hinnanguga Eesti riik?
Parimaga
Mari Muru
Delfi/Eesti Päevalehe reporter
534 22 903
Delfi Meedia AS | Narva mnt 13, Tallinn 10151
Mob: +372 534 22 903 | E-mail:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<http://www.delfi.ee/> Delfi | <http://epl.delfi.ee/> Eesti Päevaleht |
<http://epl.delfi.ee/lp/> LP | <http://ekspress.delfi.ee/> Eesti Ekspress
| <http://maaleht.delfi.ee/> Maaleht | <http://maakodu.delfi.ee/>
Maakodu
Vastas Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Aet Viispert: Kas ma saan õigesti aru, et morfiini tarneraskused on kestnud juba kaks aastat? Morfiini lühitoimeliste tablettide ja süstelahuse kättesaadavusega probleeme ei ole. Tarneraskus tekkis 2023. aasta lõpus mõnedel suukaudsetel prolongeeritud vabanemisega ravimitel, kuid ka selle ravimvormiga on mitmed annused saadaval. Tarneraskus on kestnud vähem kui pool aastat ning tootja prognoosib tarnete taastumist juuni lõpus . Ma saan aru, et üks muresid, miks ravimite tarne Eestisse venib, on see, et Ravimiamet nõuab tootjalt eestikeelset pakendit, see nõue kehtib ka retseptiravimitele, mille nagunii kirjutab välja arst. Ravimitele kehtestatud nõuded, sh riigikeelne pakendimärgistus ja ravimiteave, on ühtsed kogu Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP). Eestis turustatavate ravimite pakendi infoleht ja pakendi märgistus peavad olema eesti keeles. Erandina saab Ravimiamet anda loa ravimi müümiseks EMP liikmesriigi keelses pakendis, kui ravimit ei turustata otse patsiendile (nt ainult haiglas kasutatavale ravimile) või kui sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata ning ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline inimese või looma tervise seisukohast. Ühtlasi ei piisa Eestis turule tulemiseks sellest, kui ravim on saanud Euroopa Liidu müügiloa, vaid nõuab eraldi tõestamist/registreerimist? Palun selgitage, miks see nii on. Ravimi müügiloa taotlemisel on EMP-s ühtsed reeglid. Ravimiettevõte saab taotleda müügiloa saamiseks vajalike mahukate andmete ja teadusuuringute hindamiseks sobivaimat menetlusviisi lähtuvalt ravimitüübist ning sellest, kas ravimil on juba mõnes EMP riigis müügiluba või soovitakse ravimit turustada ühes või mitmes riigis. Kogu EMP-s kehtiv müügiluba antakse Euroopa Komisjoni poolt ainult tsentraliseeritud menetlusviisi teel positiivse hinnangu saanud ravimitele. Sellisel juhul tuleb taotlus esitada Euroopa Ravimiametile, ja hindajaks on Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee (CHMP). Tsentraliseeritud menetlusviis on kohustuslik HIVi/AIDSi, vähktõve, diabeedi, neurodegeneratiivsete haiguste, autoimmuunhaiguste ja muude immuunsüsteemi häirete ning viirushaiguste raviks ette nähtud ravimitele. Samuti saavad sel viisil müügiloa positiivselt lõppenud hinnangu korral biotehnoloogiaprotsessidega toodetud ja kõrgtehnoloogilised ravimid ning inimtervishoius kasutatavad harva esinevate haiguste ravimid. Kui ravimiettevõte soovib ravimit turustada ainult ühes või teatud EMP piirkonna riikides, kasutatakse riiklikku menetlusviisi, mis olenevalt olukorrast võib tähendada : mõne teise liikmesriigi antud hinnangu tunnustamist (vastastikuse tunnustamise menetlus) ; või vajadusel taotluse üheaegset menetlemist ( st detsentraalne menetlus), kus juhtivas rollis oleva liikmesriigi põhjaliku hinnangu alusel saavad teised riigid koostada oma arvamuse. Ravimiandmete hindamine Euroopa koostöövõrgustikus loob eelduse, et EMP turule saaksid jõuda kvaliteetsed, ohutud ja tõhusad ravimid. Kas nõuete, sh keelenõuete lõdvendamine ei võiks kaasa aidata ravimite kiiremale tarnimisele? Tuleb silmas pidada, et lihtsasti kättesaadav ravimiteave on oluline eeltingimus nii patsiendile kui tervishoiutöötajale ravimi ohutuks kasutamiseks. Otsime aktiivselt lahendusi, et eemaldada tõkkeid, mis võivad ette tulla seoses rahvuskeelsete pakendite ja ravimiteabe trükkimisega. Juba aastaid on olnud käigus näiteks Balti pakendi ja mitmekeelsete ravimipakendite kasutamin e ning 2022. aastal al gas katseprojek t, mille käigus uurime, kas trükitud pakendi infolehest loobumine mõjutab ravimiinfo kättesaadavust ja ravimi ohutut kasutamist ning kas seeläbi võiks paraneda haiglaravimite ja tervishoiutöötajate poolt manustatavate ravimite kättesaadavus. Aja jooksul jõuab turule aina rohkem ravimeid, mille karbis ei ole enam paberile trükitud infolehte. (Oluline ravimiteave, sh p akendi infoleht on kõigile kättesaadav veebilehel: www.ravimiregister.ee . ) Eelmisest vastusest ei saanud täpselt aru, kas morfiin on ka Eestis riiklikult oluliste ravimite nimekirjas, nagu soovitab WHO. Kas saaksite palun täpsustada? Eestil ei ole riiklikult kehtestatud oluliste ravimite nimekirja. Ravimiamet jälgib iga nädalaselt suuremate hulgimüüjate laoseise kõikide ravimite osas ning tegeleb kõikide meile teadaolevate tarneraskuste lahendamisega. Valuravimid on kahtlemata äärmiselt olulised ravimid ning kättesaadavuse tagamisse suhtume väga tõsiselt. Lisaks oleme hulgimüüjatele edastanud nimekirja sellistest ravimitest, mis on rahvatervise seisukohalt kõige olulisemad ning millel ei ole Eestis turul alternatiivi, et hulgimüüjad jälgiksid omalt poolt nende ravimite laoseise hoolikamalt . Kas ja miks ei ole Eestis tagatud riiklikku varu puuduolevatest ravimitest, sh morfiinist, millega praegu on tarneraskus? Eestis tegeleb elanikkonna apteegiravimite varu korraldamisega Eesti Varude Keskus ning haiglaravimite varu korraldamisega Terviseamet. Mõlemad varud on mõeldud eelkõige kriisiolukordadeks, kui kõik muud meetmed on ammendunud ning kasutatavaid alternatiive enam ei ole. Need varud on viimaseks turvavõrguks lisaks inimeste enda, apteekide ja hulgimüüjate laovarudele. Nagu ülal kirjeldasime, siis morfiini puhul on tarneraskused mõne del tugevus t e l, mitte üleüldiselt. Seega ilmselt ei klassifitseeruks antud tarneraskus põhjuseks, et riiklikud ravimivarud kasutusele võtta. Mõlemas varus olevate toimeainete täpne loetelu ei ole avalik info, seetõttu ei saa me kommenteerida, kas morfiin on nende varude loetelus. Saan aru, et oksükodoon on soovitatud morfiini asendusena, kuid saan aru, et ka selle ravimiga on tarneraskused . Kas see on nii? Oksükodooni turustatakse Eestis mitmes erinevas ravimvormis ja annuses. Süste-/infusioonilahus ja toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on saadaval. Käesoleva aasta alguses tekkis tarneraskus lühitoimelistel Oxycodone Vitabalans õhukese polümeerikattega tablettidel, kuid ka see ravim jõudis eile Eestisse ning on lähipäevil apteekides saadaval. Mida plaanib Ravimiamet ette võtta selleks, et tarneraskused lõpetada ning et hädavajalikud ravimid, sh morfiin, jõuaksid patsientideni? Ravimite tarneraskusi ei ole suutnud täielikult vältida ükski riik. Ravimite kättesaadavus sõltub suuresti tootjast, kuid planeerimine, toimeainete kättesaadavus, tootmisprotsess ja tarneahelad on sõltuvuses paljudest faktoritest ning ettenägematuid takistusi võib esineda igas etapis. Kahtlemata on tarneraskused patsientidele ebamugavad ning halvemal juhul ravimi puudumisel tervisele ohtlikud, seetõttu tuleb ravimite tarneriske maandada ja seda on tehtud nii süsteemselt kui riigiti. Tarneraskuste lahendus peitub koostöös arstide erialaorganisatsioonide, ravimiettevõtjate ning hulgimüüjatega asenduste leidmises. Esmatähtis on, kas puuduvat ravimit saab asendada ja haiguse olemus, mille ravimil on tarneraskus. Ravimiamet ei tooda ravimeid ega too neid maale, aga tarneraskuses oleva ravimi asendus eeldab tõenäoliselt meie luba – võõrkeelse pakendi turustamise luba, müügiloata ravimi kasutamise luba. Ka morfiini tarneraskuse korral lubasime erandkorras turustada üht pikatoimelist ravimit võõrkeelses pakendis, et patsientide ravi saaks jätkuda.