Põhja Ringkonnaprokuratuur · 14. september 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 07.09.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20230200716
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxxx Xxxxxx
(isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtueelses menetluses on Xxxxxx Xxxxxxile esitatud kahtlustus KarS § 422 lg 1
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxxxx Xxxxxx juhtis
19.11.2020 kella 21.35 paiku Tallinnas Sõle tänaval sõiduautot BMW 530D
registreerimismärgiga xxxxxx ning liikudes Kaera tänava poolt Paldiski maantee
suunas, sõitis Sõle 42 maja juures otsa reguleerimata ülekäigurajal, seda tema suhtes
vasakult paremale ületanud, jalakäijale Xxxx Xxxxxxxxxle. Liiklusõnnetuse
tagajärjel sai Xxxx Xxxxxxxxx eluohtlikud tervisekahjustused.
Xxxxxx Xxxxxx rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja kaitsekohustusi,
mida sätestavad liiklusseaduse § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema liikluses
ettevaatlik), § 16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi, vara), § 17 lg
1 (peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest), § 17 lg 5 p 21 (peab andma
teed ülekäigurada ületavale jalakäijale), § 18 lg 1 (tee andmise kohustuse korral
sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta
kavatseb järgida tee andmise kohustust), § 35 lg 1 (ei tohi oma tegevusega ohustada
jalakäijat), § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma piisavalt väikse
kiirusega, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale. Vajaduse
korral jääma seisma, et võimaldada jalakäijal sõidutee ületada), § 50 lg 3 p 1
(kohandama sõidukiiruse olukorrale vastavaks, et suudaks seisma jääda teel oleva
sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama).
Xxxxxx Xxxxxx on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna selgitanud, et õnnetuse
toimumise ajal oli väljas pime ja sadas tugevalt vihma ning nähtavus oli halb.
Foorides vilkusid juba kollased tuled, nii ka jalakäijate ülekäiguraja fooris Nisu
bussipeatuse juures. Kahtlustatav sõitis lubatud sõidukiiruse piires 50 km/h.
Liikudes vasakus sõidureas ülekäiguraja suunas ei näinud kahtlustatav sellel ühtki
jalakäijat. Kahtlustatav nägi jalakäijat alles kokkupõrke hetkel. Pärast õnnetust tuli
kahtlustatav koheselt autost välja ja helistas häirekeskusesse ning edastas vajaliku
info. Kahtlustatav püüdis pärast õnnetust saada kannatanu tervise kohta infot,
helistades häirekeskusse, kuid sellekohast infot tal saada ei õnnestunud.
Kahtlustataval on ääretult kahju, et oli nii hooletu ja tähelepanematu ning ei
märganud jalakäijat ülekäigurajal.
Kannatanu Xxxx Xxxxxxxxx poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et
ta ei mäleta juhtunud õnnetusest midagi. Kuivõrd kannatanu käib enamasti samal
ajal õhtuti antud teed ning teab, et umbes kella 21.00 ajal hakkavad sellel
ülekäigurajal, kus õnnestus juhtus, valgusfooris vilkuma kollased tuled. Kannatanu
1(4)
sõnul on ta sellel ülekäigurajal alati äärmiselt ettevaatlik, sest seal on tavaliselt tihe
liiklus. Õnnetuse päeval oli kannatanul seljas must jope, mille küljes pidi olema
helkur.
Tunnistaja Xxxxxx Xxxxx ütlustest nähtub, et õnnetuse toimumise ajal sadas väljas
keskmise tugevusega vihma ja nähtavus oli halb. Kuskil 300 meetrit temast eespool
liikus sõiduauto BMW, mis liikus temaga samal kiirusel ca 50 km/h. Ühel hetkel
nägi, et BMW eest paiskus jalakäija õhku. BMW-l süttisid pidurituled, kuid ta ei
tea, kas need süttisid enne kokkupõrget või pärast. Tunnistaja Xxxxxxxxx Xxxxx
ütlustest nähtub, et sõiduauto BMW pidurdas vahetult pärast kokkupõrget
jalakäijaga.
Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetuse toimumise ajal oli väljas pime
ja põles tänavavalgustus ning sadas vihma. Nii sündmuskoha kui sõiduki
vaatlusprotokolli kohaselt on sõidukil BMW saanud kahjustada vasakpoolne
esimene nurk, esituli, suunatuli ja esiklaas vasakult poolt.
Kannatanu esindaja Indrek Sirgi poolt 16.08.2021 esitatud taotlusest nähtub, et
liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandjaga on sõlmitud kokkulepe nii senise
varalise kui mittevaralise kahju hüvitamiseks. Varalise kahju hüvitamine jätkub,
kuna ravi ei ole lõppenud. Mittevaralise kahju osas on sõlmitud kokkulepe, mille
kohaselt kannatanu ei esita mittevaralise kahju nõuet kindlustusandja ega
liiklusõnnetuse põhjustaja vastu. Eelneva tõttu ei soovi kannatanu
kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitada, samuti puudub kannatanul eelistus
kriminaalasja lahendamisel menetlusliigi valikul. Kuid kannatanu palub KrMS §
175 lg 1 p 1 alusel hüvitada tema poolt kantud õigusabikulud summas 1455 eurot,
mis on tekkinud seoses kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga. Õigusabikulud
palub kannatanu kanda Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele nr
EE582200221010506726.
Eeltoodust nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et kahtlustatav ei olnud
reguleerimata ülekäigurajale lähenedes piisavalt tähelepanelik, mistõttu ei märganud
teed ületama asunud jalakäijat. Õnnetuse toimumise ajal oli nähtavus piiratud nii
pimeda aja kui vihmasaju tõttu. Lisaks oli kannatanul seljas tume jope, mis võis
muuta kanntanu raskemini märgatavaks. Kuigi sõidukijuhilt, kui suurema ohuallika
valdajalt, eeldatakse liikluses erilist tähelepanelikkust, peab ka kannatanu olema
tähelepanelik ning veenduma reguleerimata ülekäigurajal enne sõidutee ületamist, et
juht on teda märganud ja sõidutee ületamine on ohutu (LS § 25 lg 7). Seega hinnates
menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis asub prokurör seisukohale, et
kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu tuleb kvalifitseerida ümber KarS § 423 lg 1
järgi. Ettevaatamatusdelikti koosseisus tulevad subjektiivsete tunnustena kõne alla
kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist,
kuid loodab seda vältida. Hooletuse puhul isik ei näe ette kaasnevat tagajärge, kuigi
oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Ehk hoolikama ja kohusetundlikuma
suhtumise korral oleks kahtlustatav pidanud tähelepanelikumalt veenduma, et ükski
jalakäija ei ole asumas ülekäigurajal sõiduteed ületama.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole
suur. Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur,
kuivõrd kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu,
et kahtlustatav helistas õnnetuse järgselt häirekeskusesse ja kutsus kannatanule abi.
2(4)
Kahtlustatav Xxxxxx Xxxxxxi ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist
ega ka peale seda kuritegude eest. Samuti ei ole kahtlustatav karistusregistri
andmetel peale juhtunut pannud toime ühtki väärteorikkumist. Menetluse käigus
pole tuvastamist leidnud, et kahtlustatav oleks ületanud lubatud sõidukiirust või
tegelenud sõiduki juhtimise ajal millegi sellisega, mis seganuks liikluses täielikku
kohalolemist. Küll aga kahtlustatav polnud ülekäigurajale lähenedes piisavalt
hoolikas kaasliikleja suhtes ega veendunud selles, et ülekäigurajale sõites ei sea ta
ohtu jalakäijat. Kahtlustataval on juhtunud pärast ääretult kahju ja südamest
kahetseb, et kannatanule nii rasked tervisekahjustused ja läbielamised põhjustas.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kahtlustatav on oma teoebaõigust mõistnud
puudub käesoleval juhul vajadus isiku kriminaalkorras karistamiseks. Karistuse
eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse
lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise
kohustuse suuruseks võib määrata 2000 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda
kriminaalmenetluse kulud summas 1539 eurot. Kahtlustatav on avaldanud
nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks ühe kuu jooksul. Xxxxxx
Xxxxxxile on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni
prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab
prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik
menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest
näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse.
Tulenevalt eeltoodust on Xxxxxx Xxxxxxi suhtes võimalik kriminaalmenetlus
lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta
riigituludesse 2000 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 1539 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20230200716 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. Xxxxxx Xxxxxxil maksta 2000 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata:
07.10.2021.
2.2. Xxxxxx Xxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud:
- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-Axxxxxx) maksumus summas
84 eurot.
- Kannatanu poolt kantud õigusabikulud summas 1455 eurot, mis tuleb kanda
Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele nr EE582200221010506726.
Tähtajaks määrata: 07.10.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
3(4)
- Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
- Teabesalvestis (videofail) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
- Teabesalvestis (helifailid) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele Xxxxxx Xxxxxxile ja tema kaitsjale
Leino Biinile ning kannatanule Xxxx Xxxxxxxxxle ja tema esindajale Indrek
Sirgile.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn
15188.
Evelin Ansip-Kukk
ringkonnaprokurör
Olen kohustustega nõus:
Xxxxxx Xxxxxx
kahtlustatav
Leino Biin
kaitsja
4(4)