Põhja Ringkonnaprokuratuur · 1. september 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 30.08.2021 Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merilin Sepp
Kriminaalasja number: 21231701772
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 280 lg 2
Kahtlustatava nimi: xxxxxx xxxxxxxx
Käesolevas kriminaalasjas nr 21231701772 alustati menetlust 21.07.2021 selles, et xxxxxx
xxxxxxxx 10.02.2021 Tallinnas A. H. Tammsaare 47 asuvas Lääne-Harju politseijaoskonna
Tammsaare teenindussaalis esitas avalduse taotlemaks isikut tõendavat dokumenti –
välismaalase passi, milles kinnitas, et tal puudub välisriigi reisidokument, kuid 22.06.2021
Tallinna piiripunktis esitas ta Vene Föderatsiooni passi, mis oli välja antud 05.06.2020.
Seega, xxxxxx xxxxxxxx pani oma tahtliku tegevusega toime KarS 280 lg 2 järgi
kvalifitseeritava kuriteo - s.o. haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise, kui see on toime
pandud eesmärgiga saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda kohustusest ja kui
puudub Karistusseadustiku §-des 209–213 sätestatud süüteokoosseis.
10.08.2021 kuulati xxxxxx xxxxxxxx kahtlustatavana üle KarS § 280 lg 2 järgi kvalifitseeritud
kuriteo toimepanemises ning tema kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta tnnistab end
osaliselt süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ning kahetseb tehtut. Kriminaaltoimikus
sisalduvad tõendid, mis kinnitavad xxxxxx xxxxxxxx süüd.
10.08.2021 ülekuulamisel andis xxxxxx xxxxxxxx järgmisi ütlusi: „Välimaalase pass ehk hall
pass on mul Eesti Vabariigi algusest saadik. 2020a lõpus tehti mulle raske operatsion ja peale
seda tekkisid mul mäluhäired. Mul avaldus ka demetsus ning mul ei olnud hea olla. Sel
perioodil ma läksin migratsiooni keskusesse, et mul pikendatakse ID-kaarti, sest tähtaeg hakkas
lõppema. Esitasin kõik dokumendid, mis mult ka vastu võeti. U 4 päeva pärast sain uue ID-
kaardi. Kui ID-kaardi kätte sain, siis öeldi, et mu passi tähtaeg hakkab ka aeguma. Kodus
vaatasin, et see tõesti nii oli. Läksin mõne päeva pärast migratsioonikeskusesse ja palusin, et
pikendakse ka hall pass. Nädala pärast sain halli passi kätte. Juunis sõitsin välismaale ja
lennujaamas tekkis probleem, sest esitasin Vene passi. Nad tahtsid halli passi, sest see oli
seotud ID-kaardiga, aga mul ei olnud halli passi kaasas. Kui tagasi tulin, siis läksin kohe
migratsiooonikeskusesse, et see probleem lahendada. Andsin tagasi halli passi ja mulle anti
uus ID-kaart. Vene pass oli mulle väljastatud 2020 aasta lõpus.
Kui mult migratsioonikeskuse töötaja küsis minu käest küsimusi, siis ma ei vastanud kurja
tahtlusega, vaid sellepärast, et mul tervisega ei olnud kõik korras. Palun vabandust, et rikkusin
Eesti seadust ja rohkem see ei kordu. Kahetsen tehtut. Halli passi ma pole kordagi kasutanud,
see oli kogu aeg kodus.“
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse
esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 280 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.
Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata isik ning tema suhtes puuduvad teised
pooleliolevad kriminaalmenetlused. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme
kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Lisaks ei ole käesoleval juhul tekitatud varalist kahju,
puudub kannatanu, mistõttu ei ole alati igal juhul põhjendatud kriminaalkorras karistamine.
Menetleja on kahtlustatavale selgitanud veelkord, millised võivad olla tema poolt toime pandud
kuritegude tagajärjed ning selgitanud, et käesoleva kriminaalasja lõpetamise otsus saab olema
isikule kui võimalus käituda edaspidi seaduskuulekalt – kui isik jätkab süütegude
toimepanemist, siis järgmisel korral võidakse määrata isikule kriminaalkaristus. Käesolevas
kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isiku süü ei ole suur. Nimelt ei ole tema teo
tulemusel tekitatud kahju ning saanud keegi kannatanuks, rikkumist põhjendab isik tervisliku
seisundiga ning dementsusega. Kahtlustatav isik on kõrgemas eas meesterahvas, kelle tervislik
seisund vastavalt tema vanusele ei ole hea, isik on hiljuti läbinud raske operatsiooni pärast mida
on isik vaevlenud mäluhäirete või algava dementsuse käes. Kahtlustatava ainus teadaolev
varaline sissetulek on vanaduspension, tegemist on pensionäriga, kes tööturule naasmas ei ole.
Samuti takistab seda ka tema tervislik seisund. Prokuröri hinnangul ei ole vajalik kahtlustatava
avalik süüdimõistmine kohtuistungil, kuivõrd kahtlustatava käitumist on võimalik mõjutada
kriminaalasja lõpetamisega. Kahtlustatavale on selgitatud, et talle on antud lõpetamise
määrusega võimalus käitumaks seaduskuulekalt ning kahtlustatav on sellest aru saanud ning
kahetseb oma tegu siiralt, vabandab.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata
menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Eelnevalt nimetatud tavapärased
kulutused antud kriminaalasjas puuduvad – kuriteoga kahju ei tekitatud ning menetluskulud
puuduvad.
KrMS § 202 lg 2 kohaselt või kriminaalmenetluse korral panna kahtlustatavale lisakohustuse.
Rahalise kohustuse alammäär on 250 eurot, kuid erandlikel asjaoludel võib kohustuse
alammäära summat vähendada või jätta selle kohaldamata. Prokurör kohaldab käesolevaga küll
kohustust, kuid seda alandatud määras, kuivõrd kahtlustatav on pensionär, elatub vaid
minimaalsest vanaduspensionist ning tema tervislik seisund ei ole enam kiita – suurema
kohustuse määramine isikule ei täidaks oma eesmärki, kuivõrd isikul puuduks võimalus seda
täita. Alternatiivse kohustusena on võimalik määrata üldkasulik töö, mille miinimummäär on
60 tundi. Ka üldkasuliku töö kohaldamist ei pea prokurör antud juhul võimalikuks, kuivõrd
isiku tervislik seisund ja iga on selline, et ta ei ole võimeline töötama.
Eelnevast tulenevalt ei ole isiku kohtulikult karistamine vajalik, sest isiku kuriteoga ei
põhjustatud rasket tagajärge ega kahju, kahtlustatava tervislik seisund on halb ning kahtlustatav
on saanud aru oma teo tagajärjedest, kahetseb ja vabandab.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206 abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231701772 menetlus xxxxxx xxxxxxxx osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- tasuda riigi tuludesse 100 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 3 kuud, s.o täitmise
viimane tähtaeg on 30.11.2021 (k.a).
3. Tõkend – ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad: puuduvad.
5. Vahistuse andmed: vahi all ei viibinud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata edastada kahtlustatavale.
Merilin Sepp
Abiprokurör
/allkirjastatud digitaalselt/
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Mina, Viktor Šavljuga, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia.
Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi
ning olen kohustusega nõus:
(nimi, allkiri, kuupäev)