dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Viru Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 16221000063 lõpetamise määrus 2

Viru Ringkonnaprokuratuur · 8. juuni 2018
Viit
VRP-0/18/1113
Registreeritud
8. juuni 2018
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
VRP-0/2018
Vastutaja
Kalmer Kask (Viru Ringkonnaprokuratuur, I osakond (raskete kuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 16221000063 lõpetamise määrus.pdf313 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 08.06.2018. a, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kalmer Kask Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 16221000063 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1 ja 2, § 210 lg 2 ja 3 – 22 lg 3 Kahtlustatavate nimi / nimetus ja N. T. (ik 000000000000) ja isiku- / registrikood: YYYY YYYY Osaühing (rg-kood xxxxxxx) Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 11.05. 2016. a PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse poolt KarS § 300 tunnustel. Nimetatud kriminaalasja menetlemise käigus on teiste isikute hulgas esitatud kahtlustus N. T.-le ning ettevõttele YYYY YYYY Osaühing, kellele etteheidetav tegevus seisneb kokkuvõtlikult järgmises: Aastatel 2011-2015 taotles XXXX XXXX XXXX (edaspidi: X) EAS-ilt korduvalt rahalist toetust projektidele, eesmärgiks oli käivitada NNNNN linnas TTTTT TTTTT-keskus. Nimetatud ajaperioodil leidis EAS-i poolt rahastamist kaks X projekti:  00000 (Põhitegevused; abikõlblikkuse periood 01.08.2011. a kuni 15.10.2015. a), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 3 165 439,05 eurot.  00001 (Lisategevused; abikõlblikkuse periood 19.12.2014. a kuni 28.10.2015. a), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 197 152,51 eurot. EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks oli X poolne projektitegevuse läbiviimine ja vastavate kulude teostamine, millele järgnevalt tekkis EAS-il kohustus tasuda 85 % tehtud kuludest. Seega finantseeris EAS projekti 85% ulatuses. X-l omakorda oli kohustus tasuda omafinantseering 15% ulatuses projekti kogumaksumusest. Väljamaksete eelduseks oli vastavate aruannete koostamine ja toetussummade väljamaksmiseks vajalike alusdokumentide esitamine EAS-ile. Seoses asjaoluga, et X-l puudusid piisavad rahalised vahendid ning katteallikad omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid sihtasutusega seotud T. H., R. R. ja K. K. välja skeemid omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks soodustuskelmuse teel. kuriteoepisoodid seoses ettevõttega YYYY YYYY 2014. a sügisel pidasid eelloetletud isikud läbirääkimisi YYYY YYYY OÜ huve esindava N. T.-ga, et YYYY YYYY OÜ-l tagaks temaga projekti nr 00000 raames lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate teenuste-tööde kogumaksumusest. Lepiti kokku, et YYYY YYYY OÜ ’ostab’ X-lt ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% YYYY YYYY OÜ poolt X-le esitatud arvete kogumaksumusest. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis R. R. X nimelt YYYY YYYY OÜ-le 30.10.2014. a tellimuskirja seoses ’xxxxx xxxxxx’, misjärel YYYY YYYY OÜ saatis X-le 31.10.2014. a Tellimuskinnituse ja arve nr 00000-0001 kogusummas 5 979,60 (sh KM) erineva riistvara tarnimise, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse eest. 19.02.2015. a esitas omakorda X, YYYY YYYY OÜ-le arve nr 173, summas 1793,88 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon’. Tegelikkuses antud arves osutatud teenust pole X osutanud. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele ja eelnevalt viidatud arvele nr 00000-0002 teostas X 1.10.2014. a ja 12.12.2014. a YYYY YYYY OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 5979,60 eurot. YYYY YYYY OÜ teostas omakorda 10.06.2015. a X arvelduskontole arve nr A alusel 1 ülekande summas 1793,88 eurot, mis moodustas 30% X poolt YYYY YYYY OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. X esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvest nr 00000-0001, sellega seonduvast viitest nr 011023321920 ja arve alusel tehtud ülekannet tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et X on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 747,45 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti X-le välja vastav toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 4235,55 eurot. Samas ei vasta YYYY YYYY OÜ arve nr 0000-0001 summas 5 979,60 (sh KM) tegelikkusele (seda oli tahtlikult suurendatud; antud summa arvelt maksti hiljem osaühingu poolt X-le tagasi omafinantseering 30 %). Seega maksti toetuseosa (4235,55 eurot) EAS-i poolt X-le välja ekslikult, kuna K. K., R. R. ja T. H. viisid N. T. kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest. kuriteoepisoodid seoses ettevõttega IT Villa 2014. a jaanuaris-veebruaris sõlmisid X ja AA BB OÜ projekti 1234 raames töövõtu-lepingu, mille sisuks oli NNNN linna TTTT TTTTT miljööväärtusliku hoone testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamine. Samuti sõlmisid eelnevalt nimetatud osapooled 2015. a augustis-septembris veel teisegi töövõtulepingu, mille sisuks oli NNNN linnas asuvate hoonete tehnosüsteemide monitooringulahendus. Enne viidatud lepingute sõlmimist X ja AA BB OÜ vahel pidasid K. K., R. R. ja T. H. läbirääkimisi AA BB OÜ huve esindava N. T.-ga ja leppisid kokku, et AA BB OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku, et AA BB OÜ poolt X-le esitatud arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks vaja-minevaid kulutusi. Vastavalt sõlmitud lepingutele esitas AA BB OÜ X-le ajavahemikul 2014. a juulist kuni 2015. a septembrini rea arveid tarnitud kauba (xxxx, xxxx, xxxx jms.) ja / või osutatud teenuste (xxxx, xxxx, xxxx, jms.) kohta (arved nr a; nr b; nr c ja nr d), mille abil näidati hoonete tehnosüsteemide monitooringulahenduse ning TTTTT miljööväärtusliku hoone testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamise hinda selle tegelikust maksumusest 8 964,60 euro (sh KM) võrra kallimana. 24.10.2014. a esitas omakorda X. AA BB OÜ-le arve nr 01, summas 1785 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega xxxxxxxx xxxxxxxx ; 17,85 tundi’. Samuti esitas X. 19.02.2015. a AA BB OÜ-le arve nr 02, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx’ ja 22.01.2016. a veel ka arve nr 03, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’xxxxx xxxxxxxx*. Lisaks sellele koostas K. K. EAS-ile 19.12.2014. a projekti EEEEE, mille sisuks oli täiendava taotluse eelarve 411 596,76 eurole. Muuhulgas taotleti kolme nutitelefoni ostmist (kogusummas 1558,70 eurot). 11.02.2015. a ei pidanud EAS TTTTTTT arendamise meetme hindamiskomisjon nutitelefonide ostmist põhjendatuks, misjärel T. H. koos K. K. ja R. R.-ga mõtlesid välja skeemi, mil moel läbi EAS-i rahastuse nutitelefonid ikkagi soetada, misjärel T. H. leppis skeemi realiseerimise üksikasjad kokku 2015. a jaanuaris AA BB OÜ juhatuse liikme N. T.-ga. Skeemi realiseerimise esimeses faasis ostis AA BB OÜ 03.03.2015.a krediidimüügiarvega TTTT TTT AS-ilt kolm nutitelefoni (kogumaksumusega 2459 eurot; sh KM). Seejärel koostas N. T. AA BB OÜ nimelt X.-le kuupäevaga 30.01.2015. a dateeritud arve nr 0001 (viite nr. 00000) summas 5988 eurot (sh KM), millesse peideti T. H. palvel ka eelnimetatud kolm telefoni (teenusekirjelduses märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid tegelikult juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014. a arves nr 11220-0002 ja just nende väidetavalt 2015. a jaanuaris tehtud tööde nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka telefonide maksumust). Antud kolm telefoni läksid faktiliselt K. K., R. R. ja T. H. kasutusse: K. K. kasutuses oli kuni 06.10.2016. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 maksumusega 785 eurot, R. R. kasutuses oli mobiiltelefon Apple iPhone 6 maksumusega 785 eurot ja T. H. kasutuses oli kuni 22.04.2016. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 Plus maksumusega 889 eurot. 2 Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, sõlmitud lepingutele ja eelviidatud arvetele teostas X. ajavahemikul 2014. a juulist 2015. a detsembrini AA BB OÜ arvelduskontole makseid kogusummas 35 870,04 eurot. AA BB OÜ teostas omakorda 13.12.2014. a, 19.02.2015. a ja 26. 01.2016. a X. arvelduskontole arvete nr 141, nr 172 ja nr 241 alusel kokku 8964,60 eurot, mis moodustab 30% X. poolt AA BB OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. X esitas projekti nr EEEE raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvetest nr 00000-001, nr 0000-0002, nr 10000-0001, nr 20000-0001 ja nr 30000-0001 ning arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et X. on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 4485,10 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti X.-le välja AA BB OÜ-ga seonduvate kulutuste katteks mõeldud projekti toetusosa (85 % kulutustest) kogusummas 25415,60 eurot. Samas ei vastanud AA BB OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule. Toetuseosa (25415,60 eurot) maksti EAS-i poolt X-le välja ekslikult, kuna K. K., R. R. ja T. H. viisid N. T. kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest (kaupade-teenuste tegelikest hindadest). Seejuures ei kasutatud saadud soodustust ka teatud osas mitteees-märgipäraselt (soodustuse eest soetatud nutitelefone ei olnud projekti jaoks vaja ning need olid asjassepuutuvate isikute isiklikus kasutuses). Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavatele etteheidetavate süütegude – vastavalt soodustus- kelmusele kaasaaitamine KarS § 210 lg 2, 3 - § 22 lg 3 mõttes ja dokumendi võltsimine KarS § 344 lg 1 või lg 2 mõttes - näol on tegemist II astme kuritegudega, mille eest KarS eriosa näeb raskeimal juhul (KarS § 210 lg 2) võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seejuures näeb KarS § 22 lg 5 ette, et kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada KarS §-s 60 sätestatut (karistuse kergendamine), millest nähtuvalt hinnatakse kaasaaitaja tegu leebemalt võrreldes täideviija toimepanduga. KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaal- menetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koos- seisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi- printsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toime- pandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul 3 enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on isiku suhtes menetlus ots- tarbekuse kaalutlusel lõpetatud või on isik oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuri- tegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei N. T. ega ka YYYY YYYY Osaühingu osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Hinnates isiku süü suurust ning võrreldes isiku süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, on võimalik väita, et konkreetsel juhul on kergendavad asjaolud (süü suuruse hindamise kontekstis) pigem sisulises ülekaalus. Kahtlustatavatele etteheidetavate tegevuste näol on tegemist II astme kuritegudega. Antud kuritegude eest KarS-i eriosas ette nähtud karistus seisneb kas rahalises karistuses või (maksimaalselt) kuni viieaastases vangistuses. Antud kuriteokoosseisud ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Soodustuskelmuse episoodide puhul on tegemist kuriteole kaasaaitamisega, mille puhul isiku süü / teopanus ei ole võrdne täide-viija süü / teopanusega. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asja-olusid KarS § 58 mõttes. Isikud on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et N. T. või ka tema juhitav äriühing oleks enne või pärast etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Nendega seonduvaid menetluskulusid pole. N. T.-l pole tänaseks ka seoseid ettevõttega AA BB OÜ. Kuigi kriminaalasjas on esitatud EAS-i poolt avalik-õiguslik kahjunõue toetusrahade tagasi- maksmiseks, ei ole see esitatud ei N. T. ega ka YYYY YYYY Osaühingu vastu. Arvestades ka muid süü suuruse hindamist mõjutavaid asjaolusid, on võimalik väita, et eelviidatud isiku süü ei ole suur. Nende osas menetluse lõpetamine ei takista prokuröri hinnangul käesoleval juhul kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. On kohane märkida, et N. T. andis küllaltki asjakohaseid ja põhjalikke ütlusi nii toimepandud kuriteo kui ka teiste sellega seotud isikute kohta ning neid ütlusi on vajadusel võimalik kasutada teiste asjaosaliste vastu. Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks N. T. ja YYYY YYYY Osaühingu suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Prokuröri hinnangul täidab riik talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse talle rahaline kohustus kindla summa riigituludesse maksmiseks. N. T. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub ta KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 2750 eurot, mille tasumiseks 3 kuu jooksul kohustuse määramisest on olemas tema nõusolek. Samuti N. T., olles juriidilise isiku YYYY YYYY Osaühing juhatuse liige ja esindaja, on nõus nimetatud juriidilise isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub ta sellega, et nimetatud juriidiline isik tasub KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel riigituludesse kindla summana 3750 eurot, mille tasumiseks 3 kuu jooksul kohustuse määramisest on olemas tema nõusolek. Isikutele on selgitatud, et kriminaalasja materjalid nende suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni kõigi määratud kohustuste täieliku täitmiseni. Juhul kui N. T. või YYYY YYYY Osaühing ei täida neile pandud kohustusi võib prokuratuur KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaal-menetluse oma määrusega uuendada ning asi saadetakse kohustust mittetäitnud isiku suhtes kohtusse. Karistuse mõistmisel arvestatakse sel juhul kohustuste osa, mille isik on täitnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1, 2, 3 ja 7 ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000063 menetlus N. T. (ik 00000000000) suhtes / talle etteheidetavates kuritegudes. 2. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000063 menetlus YYYY YYYYY Osaühing (rg-kood 000000) 4 suhtes / etteheidetavates kuritegudes. 3. Muus osas (teiste käesoleva kriminaalasja kahtlustatavate suhtes) jätkata menetlust. 4. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg: 4.1. Kohustada, et N.T. tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 2750 eurot. Määrata nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 3 kuud kohustuse määramisest. 4.2. Kohustada, et YYYY YYYY Osaühing tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 3750 eurot. Määrata nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 3 kuud kohustuse määramisest. 4.3. Punktis 4.1 - 4.2 märgitud kohustused tuleb maksta kas ühekordse makse või osamaksetena käesolevale määrusele lisatud õiendis märgitud arveldusarve(te)le. Maksekorraldus(tes)se tuleb märkida järgmised andmed: Saaja + saaja pangakonto number; panga nimetus; viitenumber; selgituse reale tuleb märkida käesoleva määruse kuupäev (08.06.2018. a) ja kriminaalasja number (16221000063). Kui makse sooritatakse kellegi teise arvelt või teise poolt, tuleb selgitusse lisaks märkida isiku nimi / nimetus, kelle eest makstakse. 5. Kannatanul on kooskõlas KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3 õigus esitada kriminaalmenetluse lõpetamise peale kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn) kümne päeva jooksul alates käesoleva põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest. 6. Asitõendid ja salvestised - jätta kriminaalasja juurde. 7. Anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle järgmistele isikutele: N. T. ja kaitsjale /allkirjastatud digitaalselt/ Kalmer Kask 5
Allikas: Viru Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel