Viru Ringkonnaprokuratuur · 8. juuni 2018
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 08.06.2018. a, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kalmer Kask
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 16221000063
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1 ja 2, § 210 lg 2 ja 3 – 22 lg 3
Kahtlustatavate nimi / nimetus ja N. T. (ik 000000000000) ja
isiku- / registrikood: YYYY YYYY Osaühing (rg-kood xxxxxxx)
Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 11.05.
2016. a PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse
poolt KarS § 300 tunnustel. Nimetatud kriminaalasja menetlemise käigus on teiste isikute hulgas
esitatud kahtlustus N. T.-le ning ettevõttele YYYY YYYY Osaühing, kellele etteheidetav tegevus
seisneb kokkuvõtlikult järgmises:
Aastatel 2011-2015 taotles XXXX XXXX XXXX (edaspidi: X) EAS-ilt korduvalt rahalist toetust
projektidele, eesmärgiks oli käivitada NNNNN linnas TTTTT TTTTT-keskus. Nimetatud
ajaperioodil leidis EAS-i poolt rahastamist kaks X projekti:
00000 (Põhitegevused; abikõlblikkuse periood 01.08.2011. a kuni 15.10.2015. a), mille raames
maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 3 165 439,05 eurot.
00001 (Lisategevused; abikõlblikkuse periood 19.12.2014. a kuni 28.10.2015. a), mille raames
maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 197 152,51 eurot.
EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks oli X poolne projektitegevuse läbiviimine ja
vastavate kulude teostamine, millele järgnevalt tekkis EAS-il kohustus tasuda 85 % tehtud
kuludest. Seega finantseeris EAS projekti 85% ulatuses. X-l omakorda oli kohustus tasuda
omafinantseering 15% ulatuses projekti kogumaksumusest. Väljamaksete eelduseks oli vastavate
aruannete koostamine ja toetussummade väljamaksmiseks vajalike alusdokumentide esitamine
EAS-ile. Seoses asjaoluga, et X-l puudusid piisavad rahalised vahendid ning katteallikad
omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid sihtasutusega seotud T. H., R. R. ja K. K. välja skeemid
omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks soodustuskelmuse teel.
kuriteoepisoodid seoses ettevõttega YYYY YYYY
2014. a sügisel pidasid eelloetletud isikud läbirääkimisi YYYY YYYY OÜ huve esindava N. T.-ga,
et YYYY YYYY OÜ-l tagaks temaga projekti nr 00000 raames lepingu sõlmimise korral
omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate teenuste-tööde kogumaksumusest. Lepiti kokku,
et YYYY YYYY OÜ ’ostab’ X-lt ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% YYYY YYYY
OÜ poolt X-le esitatud arvete kogumaksumusest.
Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis R. R. X nimelt YYYY YYYY OÜ-le 30.10.2014. a
tellimuskirja seoses ’xxxxx xxxxxx’, misjärel YYYY YYYY OÜ saatis X-le 31.10.2014. a
Tellimuskinnituse ja arve nr 00000-0001 kogusummas 5 979,60 (sh KM) erineva riistvara
tarnimise, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse eest.
19.02.2015. a esitas omakorda X, YYYY YYYY OÜ-le arve nr 173, summas 1793,88 eurot (sh
KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud
nõustamine ja konsultatsioon’. Tegelikkuses antud arves osutatud teenust pole X osutanud.
Vastavalt omavahelisele kokkuleppele ja eelnevalt viidatud arvele nr 00000-0002 teostas X
1.10.2014. a ja 12.12.2014. a YYYY YYYY OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 5979,60
eurot. YYYY YYYY OÜ teostas omakorda 10.06.2015. a X arvelduskontole arve nr A alusel
1
ülekande summas 1793,88 eurot, mis moodustas 30% X poolt YYYY YYYY OÜ-le kantud
rahalistest vahenditest.
X esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad
arvest nr 00000-0001, sellega seonduvast viitest nr 011023321920 ja arve alusel tehtud ülekannet
tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et X on teinud projektiga
seonduvaid kulutusi ja teinud ka 747,45 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti X-le välja
vastav toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 4235,55 eurot.
Samas ei vasta YYYY YYYY OÜ arve nr 0000-0001 summas 5 979,60 (sh KM) tegelikkusele
(seda oli tahtlikult suurendatud; antud summa arvelt maksti hiljem osaühingu poolt X-le tagasi
omafinantseering 30 %). Seega maksti toetuseosa (4235,55 eurot) EAS-i poolt X-le välja ekslikult,
kuna K. K., R. R. ja T. H. viisid N. T. kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest
asjaoludest.
kuriteoepisoodid seoses ettevõttega IT Villa
2014. a jaanuaris-veebruaris sõlmisid X ja AA BB OÜ projekti 1234 raames töövõtu-lepingu, mille
sisuks oli NNNN linna TTTT TTTTT miljööväärtusliku hoone testsüsteemi juhtimislahenduse
väljatöötamine. Samuti sõlmisid eelnevalt nimetatud osapooled 2015. a augustis-septembris veel
teisegi töövõtulepingu, mille sisuks oli NNNN linnas asuvate hoonete tehnosüsteemide
monitooringulahendus.
Enne viidatud lepingute sõlmimist X ja AA BB OÜ vahel pidasid K. K., R. R. ja T. H. läbirääkimisi
AA BB OÜ huve esindava N. T.-ga ja leppisid kokku, et AA BB OÜ tagab temaga lepingu
sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde kogumaksumusest ja
kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku, et AA BB OÜ poolt
X-le esitatud arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks vaja-minevaid kulutusi.
Vastavalt sõlmitud lepingutele esitas AA BB OÜ X-le ajavahemikul 2014. a juulist kuni 2015. a
septembrini rea arveid tarnitud kauba (xxxx, xxxx, xxxx jms.) ja / või osutatud teenuste (xxxx,
xxxx, xxxx, jms.) kohta (arved nr a; nr b; nr c ja nr d), mille abil näidati hoonete tehnosüsteemide
monitooringulahenduse ning TTTTT miljööväärtusliku hoone testsüsteemi juhtimislahenduse
väljatöötamise hinda selle tegelikust maksumusest 8 964,60 euro (sh KM) võrra kallimana.
24.10.2014. a esitas omakorda X. AA BB OÜ-le arve nr 01, summas 1785 eurot (sh KM)
teenusekirjeldusega xxxxxxxx xxxxxxxx ; 17,85 tundi’. Samuti esitas X. 19.02.2015. a AA BB
OÜ-le arve nr 02, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx’ ja
22.01.2016. a veel ka arve nr 03, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’xxxxx
xxxxxxxx*.
Lisaks sellele koostas K. K. EAS-ile 19.12.2014. a projekti EEEEE, mille sisuks oli täiendava
taotluse eelarve 411 596,76 eurole. Muuhulgas taotleti kolme nutitelefoni ostmist (kogusummas
1558,70 eurot). 11.02.2015. a ei pidanud EAS TTTTTTT arendamise meetme hindamiskomisjon
nutitelefonide ostmist põhjendatuks, misjärel T. H. koos K. K. ja R. R.-ga mõtlesid välja skeemi,
mil moel läbi EAS-i rahastuse nutitelefonid ikkagi soetada, misjärel T. H. leppis skeemi
realiseerimise üksikasjad kokku 2015. a jaanuaris AA BB OÜ juhatuse liikme N. T.-ga.
Skeemi realiseerimise esimeses faasis ostis AA BB OÜ 03.03.2015.a krediidimüügiarvega TTTT
TTT AS-ilt kolm nutitelefoni (kogumaksumusega 2459 eurot; sh KM). Seejärel koostas N. T. AA
BB OÜ nimelt X.-le kuupäevaga 30.01.2015. a dateeritud arve nr 0001 (viite nr. 00000) summas
5988 eurot (sh KM), millesse peideti T. H. palvel ka eelnimetatud kolm telefoni (teenusekirjelduses
märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid
tegelikult juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014. a arves nr 11220-0002 ja just nende
väidetavalt 2015. a jaanuaris tehtud tööde nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka
telefonide maksumust). Antud kolm telefoni läksid faktiliselt K. K., R. R. ja T. H. kasutusse:
K. K. kasutuses oli kuni 06.10.2016. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 maksumusega 785 eurot, R. R.
kasutuses oli mobiiltelefon Apple iPhone 6 maksumusega 785 eurot ja T. H. kasutuses oli kuni
22.04.2016. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 Plus maksumusega 889 eurot.
2
Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, sõlmitud lepingutele ja eelviidatud arvetele teostas X.
ajavahemikul 2014. a juulist 2015. a detsembrini AA BB OÜ arvelduskontole makseid
kogusummas 35 870,04 eurot. AA BB OÜ teostas omakorda 13.12.2014. a, 19.02.2015. a ja 26.
01.2016. a X. arvelduskontole arvete nr 141, nr 172 ja nr 241 alusel kokku 8964,60 eurot, mis
moodustab 30% X. poolt AA BB OÜ-le kantud rahalistest vahenditest.
X esitas projekti nr EEEE raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena
koopiad arvetest nr 00000-001, nr 0000-0002, nr 10000-0001, nr 20000-0001 ja nr 30000-0001
ning arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse
viidud EAS, et X. on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 4485,10 euro suuruse
omafinantseeringu. Seetõttu maksti X.-le välja AA BB OÜ-ga seonduvate kulutuste katteks
mõeldud projekti toetusosa (85 % kulutustest) kogusummas 25415,60 eurot.
Samas ei vastanud AA BB OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule. Toetuseosa
(25415,60 eurot) maksti EAS-i poolt X-le välja ekslikult, kuna K. K., R. R. ja T. H. viisid N. T.
kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest (kaupade-teenuste tegelikest
hindadest). Seejuures ei kasutatud saadud soodustust ka teatud osas mitteees-märgipäraselt
(soodustuse eest soetatud nutitelefone ei olnud projekti jaoks vaja ning need olid asjassepuutuvate
isikute isiklikus kasutuses).
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavatele etteheidetavate süütegude – vastavalt soodustus-
kelmusele kaasaaitamine KarS § 210 lg 2, 3 - § 22 lg 3 mõttes ja dokumendi võltsimine KarS § 344
lg 1 või lg 2 mõttes - näol on tegemist II astme kuritegudega, mille eest KarS eriosa näeb raskeimal
juhul (KarS § 210 lg 2) võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistuse. Seejuures näeb KarS § 22 lg 5 ette, et kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada KarS §-s
60 sätestatut (karistuse kergendamine), millest nähtuvalt hinnatakse kaasaaitaja tegu leebemalt
võrreldes täideviija toimepanduga.
KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku
menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või
nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaal-
menetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette vangistuse
alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2
sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu).
Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud
kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii
rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koos-
seisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on
seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi-
printsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja
avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt
vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud
menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toime-
pandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt
menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede
võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
3
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on isiku suhtes menetlus ots-
tarbekuse kaalutlusel lõpetatud või on isik oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuri-
tegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine
prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei N. T. ega ka YYYY YYYY Osaühingu
osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud
kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Hinnates isiku süü suurust ning võrreldes isiku süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid
asjaolusid, on võimalik väita, et konkreetsel juhul on kergendavad asjaolud (süü suuruse hindamise
kontekstis) pigem sisulises ülekaalus. Kahtlustatavatele etteheidetavate tegevuste näol on tegemist
II astme kuritegudega. Antud kuritegude eest KarS-i eriosas ette nähtud karistus seisneb kas
rahalises karistuses või (maksimaalselt) kuni viieaastases vangistuses. Antud kuriteokoosseisud ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära. Soodustuskelmuse episoodide puhul on tegemist
kuriteole kaasaaitamisega, mille puhul isiku süü / teopanus ei ole võrdne täide-viija süü /
teopanusega. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asja-olusid KarS
§ 58 mõttes. Isikud on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et N. T. või
ka tema juhitav äriühing oleks enne või pärast etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid
tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Nendega seonduvaid
menetluskulusid pole. N. T.-l pole tänaseks ka seoseid ettevõttega AA BB OÜ.
Kuigi kriminaalasjas on esitatud EAS-i poolt avalik-õiguslik kahjunõue toetusrahade tagasi-
maksmiseks, ei ole see esitatud ei N. T. ega ka YYYY YYYY Osaühingu vastu. Arvestades ka
muid süü suuruse hindamist mõjutavaid asjaolusid, on võimalik väita, et eelviidatud isiku süü ei ole
suur. Nende osas menetluse lõpetamine ei takista prokuröri hinnangul käesoleval juhul
kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes.
On kohane märkida, et N. T. andis küllaltki asjakohaseid ja põhjalikke ütlusi nii toimepandud
kuriteo kui ka teiste sellega seotud isikute kohta ning neid ütlusi on vajadusel võimalik kasutada
teiste asjaosaliste vastu.
Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks N. T. ja YYYY YYYY Osaühingu suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise
korral võib tema osas menetluse lõpetada. Prokuröri hinnangul täidab riik talle antud karistuslikke
volitusi piisavalt, kui isiku suhtes KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse
talle rahaline kohustus kindla summa riigituludesse maksmiseks.
N. T. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub ta
KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 2750 eurot, mille tasumiseks 3
kuu jooksul kohustuse määramisest on olemas tema nõusolek.
Samuti N. T., olles juriidilise isiku YYYY YYYY Osaühing juhatuse liige ja esindaja, on nõus
nimetatud juriidilise isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti
nõustub ta sellega, et nimetatud juriidiline isik tasub KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel riigituludesse
kindla summana 3750 eurot, mille tasumiseks 3 kuu jooksul kohustuse määramisest on olemas
tema nõusolek.
Isikutele on selgitatud, et kriminaalasja materjalid nende suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri
kuni kõigi määratud kohustuste täieliku täitmiseni. Juhul kui N. T. või YYYY YYYY Osaühing ei
täida neile pandud kohustusi võib prokuratuur KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaal-menetluse oma
määrusega uuendada ning asi saadetakse kohustust mittetäitnud isiku suhtes kohtusse. Karistuse
mõistmisel arvestatakse sel juhul kohustuste osa, mille isik on täitnud.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1, 2, 3 ja 7 ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000063 menetlus N. T. (ik 00000000000) suhtes / talle
etteheidetavates kuritegudes.
2. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000063 menetlus YYYY YYYYY Osaühing (rg-kood 000000)
4
suhtes / etteheidetavates kuritegudes.
3. Muus osas (teiste käesoleva kriminaalasja kahtlustatavate suhtes) jätkata menetlust.
4. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
4.1. Kohustada, et N.T. tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 2750 eurot. Määrata nimetatud
kohustuse täitmise tähtajaks 3 kuud kohustuse määramisest.
4.2. Kohustada, et YYYY YYYY Osaühing tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 3750 eurot.
Määrata nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 3 kuud kohustuse määramisest.
4.3. Punktis 4.1 - 4.2 märgitud kohustused tuleb maksta kas ühekordse makse või osamaksetena
käesolevale määrusele lisatud õiendis märgitud arveldusarve(te)le. Maksekorraldus(tes)se tuleb
märkida järgmised andmed: Saaja + saaja pangakonto number; panga nimetus; viitenumber;
selgituse reale tuleb märkida käesoleva määruse kuupäev (08.06.2018. a) ja kriminaalasja
number (16221000063). Kui makse sooritatakse kellegi teise arvelt või teise poolt, tuleb
selgitusse lisaks märkida isiku nimi / nimetus, kelle eest makstakse.
5. Kannatanul on kooskõlas KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3 õigus esitada kriminaalmenetluse
lõpetamise peale kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn) kümne päeva jooksul alates
käesoleva põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest.
6. Asitõendid ja salvestised - jätta kriminaalasja juurde.
7. Anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle järgmistele isikutele: N. T. ja kaitsjale
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalmer Kask
5