Viru Ringkonnaprokuratuur · 8. juuni 2018
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 07.06.2018. a, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kalmer Kask
Kriminaalasja number: 16221000063
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 210 lg 2, 3 - § 22 lg 3, § 344 lg 1
Kahtlustatava nimi ja isikukood: J. R. (ik 00000000000)
Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 11.05.
2016. a PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse
poolt KarS § 300 tunnustel. Nimetatud kriminaalasja menetlemise käigus on teiste isikute hulgas
esitatud kahtlustus J. R.-le kuritegudes KarS § 210 lg 2, 3 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1järgi.
Vastavalt esitatud kahtlustustele seisneb J. R.-le etteheidetav tegevus kokkuvõtlikult järgmises:
J. R. kahtlustatakse soodustuskelmuse toimepanemisele kaasaaitamises (kaasaaitamine K. K., T.
H. ja R. R. (ja juriidilise isiku XXXX XXXX XXXX) poolt toimepandud pettuse teel avalikest
vahenditest majandustegevuses osalevale isikule sellise osaliselt tasuta väljamakse saamine, mille
eesmärgiks oli soodustada majandustegevust, aga samuti taolise soodustuse mitteeesmärgipärane
kasutamine). Samuti asjassepuutuvate arvete, töö üleandmise-vastuvõtmise akti, töölepingu ja
viimase juurde kuuluva lisa võltsimises. J. R-le etteheidetav tegevus leidis aset järgmistel
asjaoludel:
Aastatel 2011-2015 taotles XXXX XXXX XXXXX (edaspidi: XXXX) EAS-ilt korduvalt rahalist
toetust projektidele, mille eesmärgiks oli käivitada NNNNN-s YYYYY YYYY YYYY. Nimetatud
ajaperioodil leidis EAS-i poolt rahastamist kaks XXXXX projekti:
AAAAA (Põhitegevused; abikõlblikkuse periood 01.08.2011. a kuni 15.10.2015. a), mille
raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 3 165 439,05 eurot.
BBBBB (Lisategevused; abikõlblikkuse periood 19.12.2014. a kuni 28.10.2015. a), mille
raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 197 152,51 eurot.
EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks oli XXXXXX poolne projektitegevuse läbiviimine
ja vastavate kulude teostamine, millele järgnevalt tekkis EAS-il kohustus tasuda 85 % tehtud
kuludest. Seega finantseeris EAS projekti 85% ulatuses. XXXXX-l omakorda oli kohustus tasuda
omafinantseering 15% ulatuses projekti kogumaksumusest. Väljamaksete eelduseks oli vastavate
aruannete koostamine ja toetussummade väljamaksmiseks vajalike alusdokumentide esitamine
EAS-ile. Seoses asjaoluga, et XXXXXX puudusid piisavad rahalised vahendid ning katteallikad
omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid T. H., R. R. ja K. K. välja skeeme omafinantseeringuks
vajalike rahaliste vahendite leidmiseks soodustuskelmuse teel.
2015. a oktoobris sõlmisid XXXXX ja VVVVVV AS projekti AAAAA raames töövõtulepingu,
mille sisuks oli XXXXX testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine vastavalt
hankes nr 00000 esitatud pakkumisele. Vastavalt esialgsele lepingule oli lepinguhind
maksimaalselt 77800 eurot (sh KM), hiljem lepingut korrigeeriti töövõtjale makstava tasu osas ja
tellija kohustus tasuma töö eest tunnitasu alusel (72.- eurot tund, sh KM) vastavalt tegelikult
tehtud tööde mahule ning seadmete ja vahendite eest vastavalt nende maksumusele, kuid mitte
rohkem kui 47 998,80 eurot (mis sisaldas kõiki makse ja tasu autoriõiguste eest).
Enne viidatud lepingu sõlmimist XXXXX ja VVVVVV AS-i vahel pidasid T. H., R. R. ja K. K.
läbirääkimisi VVVVVV AS-i huve esindava J. R.-ga ja leppisid kokku, et AS VVVVV tagab
temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde
kogumaksumusest ja kannab selle üle XXXXXX poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku,
et AS VVVVV poolt XXXXXX-le esitatavad arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks
vajaminevaid kulutusi.
Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis XXXXX 31.10.2014. a VVVVV AS-ile tellimis-
kirja, mille kohaselt sooviti tellida seadmeid ja vahendeid XXXXX XXXX XXXX test-
keskkondade jaoks. Samas saatis T. H. J. R.-le e-kirja, milles palus esitada arve summale 4999
eurot (+ KM) ja märkida selgituseks / teenusekirjeldusse järgmine tekst: ’teisaldatavate hoone ja
väliskeskkonna kompleksandurite hankimine ja eksperthinnang nende omadustele ning
kasutatavusele ja edasiarendatavusele’. Vastuseks nimetatud palvele esitas VVVVV AS
31.10.2014. a XXXXXX arve nr 11111 summas 5998,80 eurot (sh KM), mille teenusekirjelduse
tekst langeb kokku palutuga. Antud arve oli koostatud ja esitatud, ilma et teenusekirjelduses
olevad tööd oleksid olnud selleks ajaks tehtud.
Lisaks sellele esitas VVVVV AS 09.09.2015. a XXXXXX-le hinnapakkumise nr 222222222 ja
09.10.2015. a arve nr 33333 summas 11 841,01 eurot (sh KM). Esitatud pakkumise
teenusekirjelduseks oli ’EEEEYYYEEEE.
Samuti esitas VVVVV AS XXXXX-le 15.10.2015. a arve nr 222222, summas 47 800 eurot (sh
KM), mille selgituseks oli märgitud ’arve vastavalt lepingule nr 2015.10.01 (33333)’. Samal
päeval allkirjastasid XXXXX ja VVVVV AS esindajad (vastavalt K. K. ja J. R.) arves märgitud
töö osas ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tegelikkuses ei olnud 15.10. 2015. a arves nr
33333 märgitud tööd selleks ajaks tehtud ning tööde üleandmise-vastu-võtmise aktis märgitu ei
vastanud tegelikkusele.
23.12.2015. a esitas omakorda XXXXX VVVVV AS-ile arve nr 000, summas 1728 eurot (sh
KM) teenusekirjeldusega ’Yyyyyyyyyyyyy’. Samuti esitas XXXXXX 11.03.2016. a VVVVV AS-
ile arve nr 000, summas 17 685,60 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna rent’.
Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks valmis ning seega ei olnud seda võimalik rentida.
Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja eelviidatud arvetele teostas
XXXXX 31.10.2014. a, 12.12.2014. a, 22.10.2015. a ja 23.12.2015. a VVVVV AS arveldus-
kontole maksed kogusummas 65 639,81 eurot. VVVVVV AS teostas omakorda 13.01.2016. a ja
31.03.2016. a XXXXXX arvelduskontole arvete nr 001 ja nr 002 alusel ülekanded kogusummas
19 413,60 eurot, mis moodustab 29,58% XXXXX poolt VVVVV AS-ile kantud rahalistest
vahenditest.
XXXXXX esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena
koopiad arvetest nr 0004, nr 0005 ja nr 0006, aga samuti arvete alusel tehtud üle-kandeid
tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et XXXXX on teinud
projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka hankeobjektidele 8204,98 euro suuruse oma-
finantseeringu. Seetõttu maksti XXXXXX-le välja VVVVV AS arvetes märgitud väidetavate
kulutuste katteks projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 46 494,86 eurot. Tegelikult
polnud antud arvete / kuludokumentide EAS-ile esitamise ja toetussumma välja-maksmise ajaks
enamikku arvetes märgitud töödest tehtud.
Seega ei vastanud VVVVV AS-ilt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule /
tegelikkusele. Toetuseosa (46 494,86 eurot) maksti EAS-i poolt XXXXX-le välja ekslikult, kuna
K. K., R. R. ja T. H. viisid J. R. kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest.
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetavate süütegude – soodustuskelmusele kaasa-
aitamine KarS § 210 lg 2, 3 - § 22 lg 3 mõttes ja dokumentide võltsimine KarS § 344 lg 1 mõttes -
näol on tegemist II astme kuritegudega, mille eest KarS eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas
rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse (KarS § 210 lg 2) või rahalise karistuse või kuni
üheaastase vangistuse (KarS § 344 lg 1). Seejuures näeb KarS § 22 lg 5 ette, et kaasaaitaja puhul
võib kohus kohaldada KarS §-s 60 sätestatut (karistuse kergendamine).
KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku
menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või
nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui
kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1
ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu).
Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud
kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust.
2 (4)
On kohane märkida, et J. R. andis küllaltki asjakohaseid ja põhjalikke ütlusi nii toime-pandud
kuriteo kui ka teiste sellega seotud isikute kohta. Tema ütlused aitasid olulisel määral tõe
tuvastamiseni ning neid ütlusi on vajadusel võimalik kasutada teiste asjaosaliste vastu. Temaga
seonduvalt menetluskulusid ei ole. J. R. osas menetluse lõpetamine ei takista prokuröri hinnangul
käesoleval juhul kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes.
Kuigi kriminaalasjas on esitatud EAS-i poolt avalik-õiguslik kahjunõue toetusrahade tagasi-
maksmiseks, ei ole see esitatud J. R. vastu. Arvestades ka muid süü suuruse hindamist mõjutavaid
asjaolusid, on võimalik väita, et eelviidatud isiku süü ei ole suur.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-
hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt J. R. osas KrMS § 202
kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Hinnates isiku süü
suurust ning võrreldes isiku süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, on võimalik
väita, et konkreetsel juhul on kergendavad asjaolud (süü suuruse hindamise kontekstis) pigem
sisulises ülekaalus. Seejuures on kahtlustatavale etteheidetava tegevuse näol tegemist II astme
kuritegudega. Antud kuritegude eest KarS eriosas ette nähtud karistus viitab samuti kas rahalise
karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistusena. Antud kuriteokoosseisud ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust
raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata.
Puudub informatsioon, et J. R. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime
samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele.
Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks J. R. suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas
menetluse lõpetada. Prokuröri hinnangul täidab riik talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui
isiku suhtes KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse talle rahaline kohustus
kindla summa riigituludesse maksmiseks.
J. R. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub ta
KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 7500 eurot, mille tasumiseks 5
kuu jooksul kohustuse määramisest on olemas tema nõusolek.
Isikule on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri
kuni kõigi määratud kohustuste täieliku täitmiseni. Juhul kui J. R. ei täida talle pandud kohustusi
võib prokuratuur KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada ning
3 (4)
asi saadetakse kohustust mittetäitnud isiku suhtes kohtusse. Karistuse mõistmisel arvestatakse sel
juhul kohustuste osa, mille isik on täitnud.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1, 2, 3 ja 7 ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000063 menetlus J. R. (ik 0000000000) suhtes / talle
etteheidetavates kuritegudes.
2. Muus osas (teiste käesoleva kriminaalasja kahtlustatavate suhtes) jätkata menetlust.
3. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
3.1. Kohustada, et J. R. tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 7500 eurot. Määrata nimetatud
kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud kohustuse määramisest.
3.2. Punktis 3.1 märgitud kohustused tuleb maksta kas ühekordse makse või osamaksetena käes-
olevale määrusele lisatud õiendis märgitud arveldusarve(te)le. Maksekorraldus(tes)se tuleb
märkida järgmised andmed: Saaja + saaja pangakonto number; panga nimetus; viitenumber;
selgituse reale tuleb märkida käesoleva määruse kuupäev (07.06.2018. a) ja kriminaalasja
number (16221000063). Kui makse sooritatakse kellegi teise arvelt või teise poolt, tuleb
selgitusse lisaks märkida isiku nimi / nimetus, kelle eest makstakse.
4. Kannatanul on kooskõlas KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3 õigus esitada kriminaalmenetluse
lõpetamise peale kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn) kümne päeva jooksul alates
käesoleva põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest.
5. Asitõendid ja salvestised - jätta kriminaalasja juurde.
6. Anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle järgmistele isikutele: J. R.-le ja
kaitsjale.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalmer Kask
4 (4)