Siseministeerium Teie 19.03.2021 nr RIIGIKOGU/21-
0352/-2T; 2-5/21-
00697
/
Meie 01.04.2021 nr 1.2-3/1028-2
Seisukoha esitamine välismaalaste seaduse,
kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja
õppelaenu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (354 SE) kohta
Lugupeetud Kristian Jaani
Esitame Sotsiaalministeeriumi seisukoha Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu
fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse (VMS) ja teiste seaduste muutmise eelnõu
kohta. Eelnõu koostajate hinnangul on eelnõu üldine eesmärk vältida suuremahulist
immigratsiooni.
Sotsiaalministeerium leiab, et juba täna on välismaalaste seaduses piisav regulatsioon
takistamaks välistööjõu sisserännet ebamõistlikus ulatuses. Lisame, et välismaalastest
tööjõu kasutamine on aidanud leevendada ettevõtete tööjõupuudust, kuivõrd sagedasem
välisvärbamise põhjus on asjaolu, et Eestist ei leia piisavalt sobivaid spetsialiste. Seega on
välismaalased taganud tööandjatele konkurentsivõimelise tööjõu olemasolu.
Lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi vastutusalast, on meil järgmised tähelepanekud töörännet
puudutavatele muudatusettepanekutele.
Eelnõu § 1 punktiga 1 lühendatakse hooajatöö perioodi 270 päeva pealt 183 päevani 365
järjestikuse päeva jooksul. Selgitame, et nn hooajatöötajate direktiivis 2014/36/EL leitakse, et
kui hooajatöö on piiratud viie ja üheksa kuu vahelisele ajavahemikuga 12 kuu kohta, siis on
koosmõjus hooajatöö definitsiooniga tagatud, et tööl on hooajaline iseloom. Seetõttu on
kehtivas regulatsioonis sätestatud hooajatöö periood kooskõlas direktiiviga. Seletuskirjas on
toodud, et hooaeg ei saa olla pikem, kui pool aastat.
Siinkohal märgime, et hooaeg võib kohati näiteks põllumajanduses olla pikem kui pool
aastat, tulenevalt istutamise, hooldamise, saagikoristuse, järelhoolduse ja talveks
ettevalmistamise etappidest. Ilma analüüsita ei saa automaatselt öelda, et hooaeg on ainult
pool aastat ja seisukoha kujundamiseks peab kaasama tööandjaid, kes hooajatöötajaid
rakendavad ja kes oskavad kommenteerida hooaja pikkust konkreetses sektoris. Lisaks
toome välja, et hooajatöö perioodi lühendamine toob koheselt kaasa tööandja
värbamiskulude suurenemise, sest kui hooaeg on pikem kui 6 kuud, siis tuleb tööandjal leida
perioodi peale rohkem töötajaid.
Samuti mõjutab see hooajatöötajate kättesaadavust ja motivatsiooni Eestisse tööle tulla.
Lühem periood tähendab ka lühemat aega töötasu teenimiseks ja kokkuvõttes väiksemat
tasu. See tähendab, et töötaja kalkuleerides mh elamis- ja sõidukulusid ei pruugi siia tööle
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tulla, mis võib panna tööandjad keerulisse olukorda. Eesti riigi vaates kaasnevad
muudatusega ka menetluskulud, kui töötajaid liigub sama töö tegemiseks rohkem.
Kokkuvõtvalt ei toeta Sotsiaalministeerium antud muudatust.
Eelnõu § 1 punktiga 2 soovitakse kehtestada uut palgakriteeriumit, mis on kahekordne Eesti
keskmine palk nii lühiajalise töötamise registreeringuga töötajatele kui ka elamisloa alusel
töötamisele. Palgakriteeriumi tõstmise eesmärk on kitsendada sisserännet ainult kõrgelt
kvalifitseeritud tööjõule ja piirata teiste oskustööliste Eestisse tööle tulekut.
Esiteks märgime, et hooajatöötajatele palgakriteeriumi kehtestamine on vastuolus eelviidatud
hooajatöötajate direktiiviga.
Teiseks märgime, et kahekordne keskmine on hetkel kehtivas VMS-s sätestatud
tippspetsialisti palgakriteerium, kellel on muuhulgas kehtestatud erandid teistest VMS
nõuetest, nt elamisloa puhul sisserände piirarvu alt vabastus ja soodustused pereliikme
kaasatoomisele.
Eelnõu muudatus tähendaks, et edaspidi saab Eestisse tuua ainult tippspetsialiste ning
ebaselge on, kas kõigile välismaalastele kohalduksid kõik tippspetsialistidele kehtestatud
VMS erisused.
Kahekordne keskmine on väga kõrge palgakriteerium (2020. a oli keskmine palk 1 448
eurot, kahekordne keskmine on 2896 eurot). Arvestades piirkondlikke ja tegevusalade
palgaerinevusi jääksid muudatuse jõustumisel võimalused värvata vajalikku välistööjõudu
väga piiratuks. Sellel on omakorda mõju tööturule ja tööjõu puudusele mitmetes
valdkondades ja mitmete oskustööliste kategooriates, mis omakorda mõjutab Eesti
majandust. Potentsiaalsed muudatuse mõjud tööturule ja majandusele on eelnõu
seletuskirjas analüüsimata.
Kuivõrd tegemist on väga põhimõttelise töörände regulatsiooni muudatusega, millel on
potentsiaalselt ulatuslikud mõjud tööandjatele ja tööturule, ei toeta Sotsiaalministeerium
antud muudatust.
Eelnõu § 1 punktiga 3 kehtestatakse välismaalasest õpilasele abikaasa Eestisse elama
kutsumiseks eeltingimusena 2-aastane Eestis elamise nõue. Tegemist on maksimaalse
piiranguga vastavalt direktiivile 2003/86/EÜ. Selline meede muudab Eestis õppimise
vähematraktiivseks ning vähendab perekondlike sidemete tähtsust. Muudatuse tulemusena
on Eestisse õppima asuda soovivad välismaalased sunnitud valima perekonna ja hariduse
või töökoha vahel. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks on valitud just maksimaalne
lubatud periood.
Oleme seisukohal, et arvestades tänast olukorda, kus inimeste mobiilsus on suur, on
eelneva 2-aastase elamise nõue oluliseks piiravaks teguriks. Teeme ettepaneku piirangut
mitte kehtestada. Jätkuvalt kehtib elamisloa andmisel nõue, et välismaalasel peavad Eestis
elamiseks olema piisavad elatusvahendid, mis tagavad perekonna ülalpidamise Eestis.
Eelnõu § 1 punktiga 10 tahetakse lubada tähtajalist elamisluba töötamiseks ainult
täistööajaga töötamisel. Sotsiaalministeerium ei toeta antud muudatust. Töölepingu seadus
võimaldab töötajal ja tööandjal kokku leppida nii täistööajas kui ka osalises tööajas. Tööandja
ise otsustab, milliseid töökohti on tal ettevõtluse edukaks elluviimiseks vaja ning töötaja
seisukohast on oluline, et temaga oleks kokku lepitud kindel tööaeg (kas täis- või osaajaga
töötamine).
See on ebamõistlikult ettevõtlusvabadust ja lepinguvabast piirav, kui välismaalastel
keelatakse töötada osaajaga töökohtadel ning piirab oluliselt tööturu paindlikkust.
3
Seletuskirjas ei ole analüüsitud Eesti tööandjate lepinguvabaduse riivet, selle ulatust ja
põhjendatust, kui keelata neil vastavalt oma vajadustele töölepingute sõlmimine.
Lähtuvalt kõigest eeltoodust ei toeta me eelnõu esitatud kujul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Teadmiseks:
Haridus- ja Teadusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ulla Saar 6269 821
[email protected]