dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoha esitamine

Sotsiaalministeerium · 1. aprill 2021
Viit
1.2-3/1028-2
Registreeritud
1. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.2-31028-2 01.04.2021 Väljaminev kiri.asice298 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 19.03.2021 nr RIIGIKOGU/21- 0352/-2T; 2-5/21- 00697 / Meie 01.04.2021 nr 1.2-3/1028-2 Seisukoha esitamine välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) kohta Lugupeetud Kristian Jaani Esitame Sotsiaalministeeriumi seisukoha Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse (VMS) ja teiste seaduste muutmise eelnõu kohta. Eelnõu koostajate hinnangul on eelnõu üldine eesmärk vältida suuremahulist immigratsiooni. Sotsiaalministeerium leiab, et juba täna on välismaalaste seaduses piisav regulatsioon takistamaks välistööjõu sisserännet ebamõistlikus ulatuses. Lisame, et välismaalastest tööjõu kasutamine on aidanud leevendada ettevõtete tööjõupuudust, kuivõrd sagedasem välisvärbamise põhjus on asjaolu, et Eestist ei leia piisavalt sobivaid spetsialiste. Seega on välismaalased taganud tööandjatele konkurentsivõimelise tööjõu olemasolu. Lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi vastutusalast, on meil järgmised tähelepanekud töörännet puudutavatele muudatusettepanekutele. Eelnõu § 1 punktiga 1 lühendatakse hooajatöö perioodi 270 päeva pealt 183 päevani 365 järjestikuse päeva jooksul. Selgitame, et nn hooajatöötajate direktiivis 2014/36/EL leitakse, et kui hooajatöö on piiratud viie ja üheksa kuu vahelisele ajavahemikuga 12 kuu kohta, siis on koosmõjus hooajatöö definitsiooniga tagatud, et tööl on hooajaline iseloom. Seetõttu on kehtivas regulatsioonis sätestatud hooajatöö periood kooskõlas direktiiviga. Seletuskirjas on toodud, et hooaeg ei saa olla pikem, kui pool aastat. Siinkohal märgime, et hooaeg võib kohati näiteks põllumajanduses olla pikem kui pool aastat, tulenevalt istutamise, hooldamise, saagikoristuse, järelhoolduse ja talveks ettevalmistamise etappidest. Ilma analüüsita ei saa automaatselt öelda, et hooaeg on ainult pool aastat ja seisukoha kujundamiseks peab kaasama tööandjaid, kes hooajatöötajaid rakendavad ja kes oskavad kommenteerida hooaja pikkust konkreetses sektoris. Lisaks toome välja, et hooajatöö perioodi lühendamine toob koheselt kaasa tööandja värbamiskulude suurenemise, sest kui hooaeg on pikem kui 6 kuud, siis tuleb tööandjal leida perioodi peale rohkem töötajaid. Samuti mõjutab see hooajatöötajate kättesaadavust ja motivatsiooni Eestisse tööle tulla. Lühem periood tähendab ka lühemat aega töötasu teenimiseks ja kokkuvõttes väiksemat tasu. See tähendab, et töötaja kalkuleerides mh elamis- ja sõidukulusid ei pruugi siia tööle Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tulla, mis võib panna tööandjad keerulisse olukorda. Eesti riigi vaates kaasnevad muudatusega ka menetluskulud, kui töötajaid liigub sama töö tegemiseks rohkem. Kokkuvõtvalt ei toeta Sotsiaalministeerium antud muudatust. Eelnõu § 1 punktiga 2 soovitakse kehtestada uut palgakriteeriumit, mis on kahekordne Eesti keskmine palk nii lühiajalise töötamise registreeringuga töötajatele kui ka elamisloa alusel töötamisele. Palgakriteeriumi tõstmise eesmärk on kitsendada sisserännet ainult kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule ja piirata teiste oskustööliste Eestisse tööle tulekut. Esiteks märgime, et hooajatöötajatele palgakriteeriumi kehtestamine on vastuolus eelviidatud hooajatöötajate direktiiviga. Teiseks märgime, et kahekordne keskmine on hetkel kehtivas VMS-s sätestatud tippspetsialisti palgakriteerium, kellel on muuhulgas kehtestatud erandid teistest VMS nõuetest, nt elamisloa puhul sisserände piirarvu alt vabastus ja soodustused pereliikme kaasatoomisele. Eelnõu muudatus tähendaks, et edaspidi saab Eestisse tuua ainult tippspetsialiste ning ebaselge on, kas kõigile välismaalastele kohalduksid kõik tippspetsialistidele kehtestatud VMS erisused. Kahekordne keskmine on väga kõrge palgakriteerium (2020. a oli keskmine palk 1 448 eurot, kahekordne keskmine on 2896 eurot). Arvestades piirkondlikke ja tegevusalade palgaerinevusi jääksid muudatuse jõustumisel võimalused värvata vajalikku välistööjõudu väga piiratuks. Sellel on omakorda mõju tööturule ja tööjõu puudusele mitmetes valdkondades ja mitmete oskustööliste kategooriates, mis omakorda mõjutab Eesti majandust. Potentsiaalsed muudatuse mõjud tööturule ja majandusele on eelnõu seletuskirjas analüüsimata. Kuivõrd tegemist on väga põhimõttelise töörände regulatsiooni muudatusega, millel on potentsiaalselt ulatuslikud mõjud tööandjatele ja tööturule, ei toeta Sotsiaalministeerium antud muudatust. Eelnõu § 1 punktiga 3 kehtestatakse välismaalasest õpilasele abikaasa Eestisse elama kutsumiseks eeltingimusena 2-aastane Eestis elamise nõue. Tegemist on maksimaalse piiranguga vastavalt direktiivile 2003/86/EÜ. Selline meede muudab Eestis õppimise vähematraktiivseks ning vähendab perekondlike sidemete tähtsust. Muudatuse tulemusena on Eestisse õppima asuda soovivad välismaalased sunnitud valima perekonna ja hariduse või töökoha vahel. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks on valitud just maksimaalne lubatud periood. Oleme seisukohal, et arvestades tänast olukorda, kus inimeste mobiilsus on suur, on eelneva 2-aastase elamise nõue oluliseks piiravaks teguriks. Teeme ettepaneku piirangut mitte kehtestada. Jätkuvalt kehtib elamisloa andmisel nõue, et välismaalasel peavad Eestis elamiseks olema piisavad elatusvahendid, mis tagavad perekonna ülalpidamise Eestis. Eelnõu § 1 punktiga 10 tahetakse lubada tähtajalist elamisluba töötamiseks ainult täistööajaga töötamisel. Sotsiaalministeerium ei toeta antud muudatust. Töölepingu seadus võimaldab töötajal ja tööandjal kokku leppida nii täistööajas kui ka osalises tööajas. Tööandja ise otsustab, milliseid töökohti on tal ettevõtluse edukaks elluviimiseks vaja ning töötaja seisukohast on oluline, et temaga oleks kokku lepitud kindel tööaeg (kas täis- või osaajaga töötamine). See on ebamõistlikult ettevõtlusvabadust ja lepinguvabast piirav, kui välismaalastel keelatakse töötada osaajaga töökohtadel ning piirab oluliselt tööturu paindlikkust. 3 Seletuskirjas ei ole analüüsitud Eesti tööandjate lepinguvabaduse riivet, selle ulatust ja põhjendatust, kui keelata neil vastavalt oma vajadustele töölepingute sõlmimine. Lähtuvalt kõigest eeltoodust ei toeta me eelnõu esitatud kujul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ulla Saar 6269 821 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel