dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Muudatusettepanekud

Sotsiaalministeerium · 1. aprill 2021
Viit
1.2-5/1201-1
Registreeritud
1. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2021
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-51201-1 01.04.2021 Väljaminev kiri.asice499 KB

Sisu (failidest)

Siret Kotka Riigikogu sotsiaalkomisjon Meie 01.04.2021 nr 1.2-5/1201-1 Muudatusettepanekud eelnõule 347 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Sotsiaalkomisjoni menetluses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 347 SE. Esitame ettepanekud eelnõu täiendamiseks. Kuna kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamise regulatsiooni võimalik täpsustamine on eeldanud pikemaid läbirääkimisi nii kohaliku omavalitsuse tasandi kui ka teiste asjassepuutuvate institutsioonidega, siis esitame täpsustatud sätted Riigikogu menetluse ajal. Vastavustõendi säilitamistähtaega ei olnud võimalik eelnõusse varem lisada, kuna tõendite säilitamise vajaduse jaoks saime sisendi EL digitaalse rohepassi projektist. 1. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 9 ja sõnastada see järgmiselt: „9) seadust täiendatakse §-ga 452 järgmises sõnastuses: § 452. Korrakaitseorgani kaasamine (1) Terviseamet võib nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kaasata oma ülesannete täitmisse riigi korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. (2) Terviseamet võib halduslepinguga kaasata nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks käesoleva seaduse § 28 alusel haldusaktiga kehtestatud nõuete, meetmete ja piirangute järelevalveks oma ülesannete täitmisse kohaliku omavalitsuse üksuse tema nõusolekul juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Lepingus sätestatakse täpne ülesande olemus ja ulatus, lepingu kehtivuse tähtaeg, ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine ja muud ülesande täitmiseks vajalikud tingimused. Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse halduskoostöö seaduse §-e 5 ja 11. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega ja täitmiseks valmistumisega seotud kulud kaetakse kohaliku omavalituse üksusele riigieelarvest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel kaasatud korrakaitseorganil on ülesande täitmisel Terviseameti volitused ulatuses, milliste ülesannete täitmisesse korrakaitseorgan kaasati. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete raames võib kohaliku omavalitsuse üksus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. (6) Terviseameti ülesannetesse kaasatud korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati. Kaasatud korrakaitseorgani ametnikul või töötajal on keelatud avaldada juurdepääsupiiranguga teavet, välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on otseselt seotud tema tööülesannetega. Saladuse hoidmise kohustus juurdepääsupiiranguga teabe osas kehtib nii kaasamise ajal kui ka peale kaasamise lõppemist. (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel kaasatud korrakaitseorgani ametnikul või töötajal peab olema ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe, teadmised ja oskused. (8) Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisesse politsei siis ülesannetesse kaasatuna saab politsei kohaldada vahetut sundi. Teised kaasatud korrakaitseorganid vahetut sundi kohaldada ei või. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesande täitmisse korrakaitseorgani kaasamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;“ Selgitus: Eelnõu 347 SE seletuskirjas on märgitud, et nakkushaigusest COVID-19 tingitud kriisi olukorras on suurimaks tõhusa koostöö takistuseks olnud kaasamise regulatsiooni puudumine. Terviseamet on saanud teha koostööd eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti kui üldkorrakaitseorganiga, kellel on volitus kasutada ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks kõiki riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi. Teiste valitsusasutustega on olnud võimalik üksnes ametnike üleviimine ja teabe vahetamine, kuid ametiabi võimalused on olnud piiratud. Haldusorgan annab akti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks (ametiabi; HKTS § 17 lõige 1). Haldusorgan saab anda ametiabi ainult enda pädevuse piires. Kui haldusorganil puudub ametiabi andmiseks vajaliku akti vastuvõtmise või toimingu sooritamise õigus, siis keeldub haldusorgan ametiabi andmast (HKTS § 18 lõike 2 punkt 1). Terviseameti ülesannete täitmiseks on kaasamine vajalik selleks, et kasutada riigi ressursse tõhusalt. Terviseametis ei ole tavaolukorras vaja välja arendada ulatuslikku kompetentsi haldus-, järelevalve- ja väärteomenetluste läbiviimiseks. Epideemia või muu kriisi ajal on vajalik kaasata teiste korrakaitseorganite ressurssi selliselt, et nad saaksid ajutiselt täita Terviseameti pädevuses olevaid ülesandeid ja teostada avalikku võimu Terviseameti volituste ulatuses. Selleks on vajalik kaasamine reguleerida. Kuna eelnõu räägib üldiselt korrakaitseorganitest, siis üheks kaasatavaks korrakaitseorganiks võib olla ka kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse tasandil on eelkõige mõeldud Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) võimalikku kaasamist (arvestades ressurssi). KOV kaasamine nii nagu ka teiste korrakaitseorganite kaasamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on mõlema haldusorgani valmisolek (inimesed, väljaõpe, ressursid jms) ja tahe. Erinevalt haldusülesande iseseisvaks täitmiseks üleandmisest, säilitab kaasamise korral kaasav haldusorgan kontrolli ülesande täitmise üle ning on vastutav ülesande täitmise eest. Seetõttu on kõige tulemuslikum, kui Terviseamet ja KOV lepivad halduslepinguga kokku kaasamise tingimused ja korra konkreetsel juhtumil (ülesanded, volitused, rahastus jms). Lepingu sõlmimisel on kohaliku omavalitsuse üksus vaba otsustama, kas ta kaasub ning millistel tingimustel ja korras kaasub. Kokku saab leppida üksnes korrakaitseülesannetesse täitmise kaasumises, kuid ei ole välistatud ka abi andmine korrakaitseülesannetega seotud tugifunktsioonide täitmisel. 3 NETS §-s 28 reguleeritakse nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamisega seotud ülesandeid (mida eelnõuga 347 SE omakorda täpsustatakse). KOVde vaatest on eelkõige mõeldud NETS § 28 nõuete järgimiseks korrakaitselistesse ülesannetesse kaasamist. NETS § 28 kohaselt nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga: 1) ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi või piirata nende tegevust; 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist; 3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist; 4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu; 5) kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Kohaliku omavalitsuse üksuse korrakaitseorgani saaks kaasata tema nõusolekul eelkõige ülesannetesse, mis seotud nakkusohutuse ettevaatusabinõude järgimisega aga ka muude ülesannete täitmisse, mis tihedamalt seotud KOV pädevustega. Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga ajutiselt: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust; 2) keelata avalike koosolekute pidamine ja avalike ürituste korraldamine või kehtestada nende korraldamisele ja pidamisele nõudeid; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. Kohaliku omavalitsuse üksust saaks kaasata nende nõusolekul nt. koolide, noortekeskuste, rahvamajade, spordiehitiste või muude ettevõtete ja asutuste sulgemise või nendes liikumispiirangute jälgimise järelevalves. Liikumisvabaduse piirangute kehtestamisel ja jõustamisel on just kohaliku omavalitsuse üksusel parim teadmine, kus on nakkushaiguse leviku seisukohalt ohtlik inimeste kogunemine. Lisaks on oluline koostööpunkt KOVidega ka infovahetus. Kui KOVil tekib õigus Terviseameti ülesannetesse kaasatuna töödelda isikuandmeid vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati, siis saab järelevalve tõhusamaks teostamiseks kiirelt ja efektiivselt jagada infot Terviseametiga ja vastupidi. Kaasatud korrakaitseorganil on keelatud avaldada juurdepääsupiiranguga teavet, välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on otseselt seotud tema tööülesannetega. Saladuse hoidmise kohustus juurdepääsupiiranguga teabe osas kehtib nii kaasamise ajal kui ka peale kaasamise lõppemist. Vastav nõue sisaldub ka avaliku teenistuse seaduse §-s 55, mille kohaselt ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. KOV korrakaitseorgani Terviseameti ülesannetesse kaasamisel on korrakaitseorgani pädevused seaduse tasandil selgelt piiritletud. Terviseameti ülesannete raames võib kohaliku omavalitsuse üksuse korrakaitseorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ning korrakaitseseaduse §-s 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet (isikusamasuse tuvastamine). Kui Terviseameti ülesannetesse kaasatuna tekib KOV korrakaitseorganil vajadus kohaldada vahetut sundi, siis peab ta selleks paluma politsei abi. KorS § 75 lg 2 kohaselt füüsilist jõudu, erivahendit või relva võib kasutada politsei. Muu korrakaitseorgan võib füüsilist jõudu, erivahendit või relva kasutada ainult seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul on täpsustatud, et muud korrakaitseorganid peale politsei vahetut sundi kohaldada ei või. Muudatusettepanek on kooskõlastatud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning asjassepuutuvate valitsusasutustega. 2. Palume täiendada eelnõu § 6 uue punktiga 9 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni) järgmiselt: 4 9) paragrahvi 591 lõiget 5 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) vastavustõendeid 2 aastat, kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega.“; Selgitus: Tulenevalt COVID--19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga. Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse seaduses lühem tähtaeg. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel