Siret Kotka
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Meie 01.04.2021 nr 1.2-5/1201-1
Muudatusettepanekud eelnõule 347 SE
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Sotsiaalkomisjoni menetluses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise
ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 347 SE. Esitame
ettepanekud eelnõu täiendamiseks. Kuna kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamise
regulatsiooni võimalik täpsustamine on eeldanud pikemaid läbirääkimisi nii kohaliku
omavalitsuse tasandi kui ka teiste asjassepuutuvate institutsioonidega, siis esitame
täpsustatud sätted Riigikogu menetluse ajal. Vastavustõendi säilitamistähtaega ei olnud
võimalik eelnõusse varem lisada, kuna tõendite säilitamise vajaduse jaoks saime sisendi EL
digitaalse rohepassi projektist.
1. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 9 ja sõnastada see järgmiselt:
„9) seadust täiendatakse §-ga 452 järgmises sõnastuses:
§ 452. Korrakaitseorgani kaasamine
(1) Terviseamet võib nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kaasata oma
ülesannete täitmisse riigi korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või
piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.
(2) Terviseamet võib halduslepinguga kaasata nakkushaiguse epideemilise leviku
tõkestamiseks käesoleva seaduse § 28 alusel haldusaktiga kehtestatud nõuete, meetmete ja
piirangute järelevalveks oma ülesannete täitmisse kohaliku omavalitsuse üksuse tema
nõusolekul juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid
ülesandeid täita. Lepingus sätestatakse täpne ülesande olemus ja ulatus, lepingu kehtivuse
tähtaeg, ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine ja muud ülesande täitmiseks
vajalikud tingimused. Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse halduskoostöö seaduse §-e 5
ja 11.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega ja täitmiseks
valmistumisega seotud kulud kaetakse kohaliku omavalituse üksusele riigieelarvest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel kaasatud korrakaitseorganil on ülesande
täitmisel Terviseameti volitused ulatuses, milliste ülesannete täitmisesse korrakaitseorgan
kaasati.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete raames võib kohaliku omavalitsuse
üksus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid.
(6) Terviseameti ülesannetesse kaasatud korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid,
sealhulgas eriliiki isikuandmeid, vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati. Kaasatud
korrakaitseorgani ametnikul või töötajal on keelatud avaldada juurdepääsupiiranguga teavet,
välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on otseselt seotud tema tööülesannetega. Saladuse
hoidmise kohustus juurdepääsupiiranguga teabe osas kehtib nii kaasamise ajal kui ka peale
kaasamise lõppemist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel kaasatud korrakaitseorgani ametnikul või
töötajal peab olema ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe, teadmised ja oskused.
(8) Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisesse politsei siis ülesannetesse kaasatuna
saab politsei kohaldada vahetut sundi. Teised kaasatud korrakaitseorganid vahetut sundi
kohaldada ei või.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesande täitmisse korrakaitseorgani
kaasamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas kulude hüvitamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;“
Selgitus: Eelnõu 347 SE seletuskirjas on märgitud, et nakkushaigusest COVID-19 tingitud
kriisi olukorras on suurimaks tõhusa koostöö takistuseks olnud kaasamise regulatsiooni
puudumine. Terviseamet on saanud teha koostööd eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti kui
üldkorrakaitseorganiga, kellel on volitus kasutada ohu tõrjumiseks või rikkumise
kõrvaldamiseks kõiki riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi. Teiste valitsusasutustega
on olnud võimalik üksnes ametnike üleviimine ja teabe vahetamine, kuid ametiabi
võimalused on olnud piiratud. Haldusorgan annab akti või sooritab toimingu oma pädevuse
piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks
(ametiabi; HKTS § 17 lõige 1). Haldusorgan saab anda ametiabi ainult enda pädevuse piires.
Kui haldusorganil puudub ametiabi andmiseks vajaliku akti vastuvõtmise või toimingu
sooritamise õigus, siis keeldub haldusorgan ametiabi andmast (HKTS § 18 lõike 2 punkt 1).
Terviseameti ülesannete täitmiseks on kaasamine vajalik selleks, et kasutada riigi ressursse
tõhusalt. Terviseametis ei ole tavaolukorras vaja välja arendada ulatuslikku kompetentsi
haldus-, järelevalve- ja väärteomenetluste läbiviimiseks. Epideemia või muu kriisi ajal on
vajalik kaasata teiste korrakaitseorganite ressurssi selliselt, et nad saaksid ajutiselt täita
Terviseameti pädevuses olevaid ülesandeid ja teostada avalikku võimu Terviseameti
volituste ulatuses. Selleks on vajalik kaasamine reguleerida.
Kuna eelnõu räägib üldiselt korrakaitseorganitest, siis üheks kaasatavaks
korrakaitseorganiks võib olla ka kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse tasandil
on eelkõige mõeldud Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) võimalikku kaasamist (arvestades
ressurssi). KOV kaasamine nii nagu ka teiste korrakaitseorganite kaasamine saab toimuda
üksnes siis, kui selleks on mõlema haldusorgani valmisolek (inimesed, väljaõpe, ressursid
jms) ja tahe. Erinevalt haldusülesande iseseisvaks täitmiseks üleandmisest, säilitab
kaasamise korral kaasav haldusorgan kontrolli ülesande täitmise üle ning on vastutav
ülesande täitmise eest. Seetõttu on kõige tulemuslikum, kui Terviseamet ja KOV lepivad
halduslepinguga kokku kaasamise tingimused ja korra konkreetsel juhtumil (ülesanded,
volitused, rahastus jms). Lepingu sõlmimisel on kohaliku omavalitsuse üksus vaba
otsustama, kas ta kaasub ning millistel tingimustel ja korras kaasub. Kokku saab leppida
üksnes korrakaitseülesannetesse täitmise kaasumises, kuid ei ole välistatud ka abi andmine
korrakaitseülesannetega seotud tugifunktsioonide täitmisel.
3
NETS §-s 28 reguleeritakse nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamisega seotud
ülesandeid (mida eelnõuga 347 SE omakorda täpsustatakse). KOVde vaatest on eelkõige
mõeldud NETS § 28 nõuete järgimiseks korrakaitselistesse ülesannetesse kaasamist. NETS
§ 28 kohaselt nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet
haldusaktiga: 1) ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid
asutusi või piirata nende tegevust; 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või
puhastuse korraldamist; 3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse
diagnoosimist või selle korraldamist; 4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust
kehtestama külastuspiirangu; 5) kohustada isikuid järgima nakkusohutuse
ettevaatusabinõusid. Kohaliku omavalitsuse üksuse korrakaitseorgani saaks kaasata tema
nõusolekul eelkõige ülesannetesse, mis seotud nakkusohutuse ettevaatusabinõude
järgimisega aga ka muude ülesannete täitmisse, mis tihedamalt seotud KOV pädevustega.
Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult
vajalik, haldusaktiga ajutiselt: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust; 2)
keelata avalike koosolekute pidamine ja avalike ürituste korraldamine või kehtestada nende
korraldamisele ja pidamisele nõudeid; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.
Kohaliku omavalitsuse üksust saaks kaasata nende nõusolekul nt. koolide, noortekeskuste,
rahvamajade, spordiehitiste või muude ettevõtete ja asutuste sulgemise või nendes
liikumispiirangute jälgimise järelevalves. Liikumisvabaduse piirangute kehtestamisel ja
jõustamisel on just kohaliku omavalitsuse üksusel parim teadmine, kus on nakkushaiguse
leviku seisukohalt ohtlik inimeste kogunemine.
Lisaks on oluline koostööpunkt KOVidega ka infovahetus. Kui KOVil tekib õigus Terviseameti
ülesannetesse kaasatuna töödelda isikuandmeid vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati, siis
saab järelevalve tõhusamaks teostamiseks kiirelt ja efektiivselt jagada infot Terviseametiga
ja vastupidi. Kaasatud korrakaitseorganil on keelatud avaldada juurdepääsupiiranguga
teavet, välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on otseselt seotud tema tööülesannetega.
Saladuse hoidmise kohustus juurdepääsupiiranguga teabe osas kehtib nii kaasamise ajal kui
ka peale kaasamise lõppemist. Vastav nõue sisaldub ka avaliku teenistuse seaduse §-s 55,
mille kohaselt ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist
avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet,
teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud teavet.
KOV korrakaitseorgani Terviseameti ülesannetesse kaasamisel on korrakaitseorgani
pädevused seaduse tasandil selgelt piiritletud. Terviseameti ülesannete raames võib
kohaliku omavalitsuse üksuse korrakaitseorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30
sätestatud riikliku järelevalve erimeedet (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ning
korrakaitseseaduse §-s 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet (isikusamasuse
tuvastamine).
Kui Terviseameti ülesannetesse kaasatuna tekib KOV korrakaitseorganil vajadus kohaldada
vahetut sundi, siis peab ta selleks paluma politsei abi. KorS § 75 lg 2 kohaselt füüsilist jõudu,
erivahendit või relva võib kasutada politsei. Muu korrakaitseorgan võib füüsilist jõudu,
erivahendit või relva kasutada ainult seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul on
täpsustatud, et muud korrakaitseorganid peale politsei vahetut sundi kohaldada ei või.
Muudatusettepanek on kooskõlastatud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning
asjassepuutuvate valitsusasutustega.
2. Palume täiendada eelnõu § 6 uue punktiga 9 (muutes järgnevate punktide
numeratsiooni) järgmiselt:
4
9) paragrahvi 591 lõiget 5 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) vastavustõendeid 2 aastat, kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud lühemat
tähtaega.“;
Selgitus:
Tulenevalt COVID--19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise
infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse,
negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa
Liidu rohelise digitõendi projektiga. Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud
kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt
eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada
mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise
digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise
tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi
projektist soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud
tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida
see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete
säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi
andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg.
Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse seaduses lühem tähtaeg.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit