Teie: 19.03.2021 nr RIIGIKOGU/21-
Riigikantselei 0352/-2T
Meie: 07.04.2021 nr 1-7/75-2
Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks
välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning
õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise
seaduse eelnõu (354 SE) kohta
Tulenevalt Riigikantselei 22.märtsi 2021. a resolutsioonist esitame ettepaneku Vabariigi
Valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Siseministeerium, olles läbi vaadanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni
algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (354 SE, edaspidi eelnõu) ning nimetatud eelnõu kohta edastatud
Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad, teeb
Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada.
Siseministeerium ei pea põhjendatuks ettepanekut lühendada hooajatöötajana Eestis lubatud
lühiajalise töötamise perioodi kuue kuuni. Kehtivas seaduses on hooajatöötajana lubatud
lühiajaliselt töötada 270 päeva 365 päeva jooksul, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2014/36/EL (kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki
sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta). Lühema kehtivusaja sätestamine ei ole
põhjendatud, kuna Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2017. aasta määrusega nr 13 kinnitatud
hooajalised tegevusalad ei ole määratletavad vaid taimekasvatusele iseloomuliku hooajalisuse
perioodi kestusega. Samuti võib hooaeg kohati ka põllumajanduses olla pikem kui pool aastat,
tulenevalt istutamise, hooldamise, saagikoristuse, järelhoolduse ja talveks ettevalmistamise
etappidest. Hooajatöö lubatud perioodi lühendamine tähendaks seda, et ühe töötaja senisest
lühema töötamise perioodi lõppedes tuleb ettevõttel teha kulutusi uue hooajatöötaja leidmiseks
ja palkamiseks. Seejuures aga jääb teenitud tulu senisega võrreldavale tasemele, mis seab
kahtluse alla ettevõtte jätkamise võimaluse ning seetõttu ka ettevõtte mittehooajaliste töötajate
töökohtade säilimise.
Siseministeerium peab oluliseks märkida, et välismaalaste seaduse kohaselt peab tööandja
tasuma välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati
avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Kehtiv palgakriteerium on proportsionaalne,
arvestab Eesti tööjõuturu olukorraga ja Eesti keskmise palga muutumisega ajas. Kui
välismaalane on tippspetsialist, tuleb talle maksta töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne
Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega.
Ei ole põhjendatud kõikide Eestis töötavate erinevate oskuste ja kvalifikatsioonidega
välismaalastele tippspetsialistidega võrdväärse töötasu nõude kehtestamine. Eelnõu muudatus
tähendaks, et edaspidi saab Eestisse tuua ainult tippspetsialiste, kuigi paljudes sektorites on
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
puudus ka oskusspetsialistidest. Samuti on eelnõus ebaselge, kas edaspidi kohalduksid
kõikidele töötavatele välismaalastele kehtivas välismaalaste seaduses tippspetsialistide
sätestatud erisused (elamisluba ei kuulu piirarvu arvestusse, ei kehti Töötukassa loa nõue jt).
Siseministeerium leiab, et eelnõus esitatud ettepanekud õpirändega seotud muudatusteks on
mõistlikud, kuid soovib nii töö- kui õpirände reguleerimiseks esitada uue eelnõu tulenevalt
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2021 – 2023.
Siseministeeriumile edastatud Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad eelnõud ei toetanud.
Eelpooltoodud põhjendustele tuginedes teeb Siseministeerium ettepaneku eelnõud mitte
toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Jana Laane 6125072
[email protected]
2 (2)