Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
7.04.2021 nr 1-5/21/281
Vaktsineerimise korraldus ja selle arengud
Austatud tervise- ja tööminister
Riigikontroll on seiranud ja analüüsinud koroonakriisist tulenevaid erinevaid riiklikke
toetusmeetmeid ja tegevusi, mis võimaldavad pandeemia lõppedes naasta võimalikult kiiresti
tavaelu juurde. Vaktsineerimine on neist tegevustest üks olulisemaid. Et teema on ka Riigikogu
pideva tähelepanu all ja Riigikontroll on kutsutud toetama parlamenti ja teisi otsustajaid, et neil
oleks võimalik teha valikuid avalikkuse huvides ja kõigekülgset infot kaaludes, palun Teilt vastuseid
allpool olevatele küsimustele.
1. Vaktsineerimise plaan
1.1. Vaktsineerimise ametlikul koduleheküljel www.vaktsineeri.ee on kättesaadav COVID-19 vastu
vaktsineerimise plaan, mille tiitellehel on märge, et see pärineb 19. jaanuarist 2021. 1
Vaktsineerimise plaan näib aegununa, mh on selle kava joonisel 1 alates aprillikuust tarnekoguste
kohta märge „kogused täpsustamisel“ ning ka sihtrühmade kavandatav vaktsineerimisplaan on
joonisel esitatud väga üldisena. Dokument sisaldab pigem vaktsineerimise põhimõtteid, mitte
selget tegevusplaani. Vaktsineerimise paremaks planeerimiseks oleks plaanis mõistlik määrata
kindlaks täpsemalt piiritletud sihtrühmade kaupa vaktsineerimise ajakava, mis ühelt poolt
võimaldaks järgmistel kuudel paremini vaktsineerimist kavandada ning teiselt poolt annaks
avalikkusele selgema pildi plaanitavast.
Kes, millal ja millise õigusakti alusel ning millise õigusaktiga on eespool viidatud
vaktsineerimise plaani kinnitanud? Millal COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani
ajakohastatakse ning täpsustatakse, nii et see sisaldaks konkreetseid tegevusi koos
ajakavaga?
1.2. Sotsiaalministeeriumi kantsleri 19. novembri 2020. a käskkirja nr 13 „COVID-19 haiguse
vastase vaktsineerimise juhtrühma moodustamine“ kohaselt peab vaktsineerimise plaan sisaldama
ka operatiivse vaktsineerimisega hõlmatuse jälgimise seiresüsteemi arendamist ning
revaktsineerimise korraldamise kavandamist. Vaktsineerimise plaanis, mille tiitellehel on daatum
19. jaanuar 2021, aga nimetatud probleemidega seotud tegevusi toodud ei ole.
Millise dokumendiga, kes ja millal on kehtestanud vaktsineerimisega hõlmatuse
seiresüsteemi arendamist ja revaktsineerimise korraldust puudutavad plaanid või siis millal
need tegevused lisatakse olemasolevasse vaktsineerimise plaani?
1
https://vaktsineeri.ee/wp-content/uploads/2021/06/covid-19_vaktsineerimise_plaan_19.01_0.pdf
Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post
[email protected], reg-nr 74000056.
2. Vaktsineerimise juhtimine
Sotsiaalministeeriumi kantsleri 19. novembri 2020. a käskkirja nr 13 „COVID-19 haiguse vastase
vaktsineerimise juhtrühma moodustamine“ kohaselt on vaktsineerimise korralduse juhtimiseks
moodustatud juhtrühm, mille juht on Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja. COVID-
19 vastu vaktsineerimise plaanis on nimetatud juhtrühm loetud keskseks vaktsineerimise
korraldajaks. Seega järeldan, et Eesti vaktsineerimisprotsessi juhiks on Sotsiaalministeeriumi
rahvatervise osakonna juhataja. Lisaks tekib käskkirja lugedes ja praktiliste probleemide
lahendamist jälgides hulk küsimusi: näiteks millised on teiste kaasatud asutuste ülesanded?
Viidatud käskkirjas on need toodud osaliselt. Näiteks ei ole seal toodud vaktsineerimise
korralduses aktiivselt osaleva Eesti Haigekassa rolli ega ülesandeid. Mõistlik oleks esitada selge
juhtimise ja vastutuse mudel vaktsineerimise plaanis.
Millised on erinevate kaasatud asutuste ülesanded ja vastutus? Kas
vaktsineerimisprotsessi koordineerimisel teeb arvamuste ja seisukohtade paljususe ja
vastukäivuse puhul lõppotsuse vaktsineerimise korralduse juhtimiseks moodustatud
juhtrühma juht ehk ministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja? Millistel kaalutlustel on
vaktsineerimisprotsessi riiklik korraldus ja vaktsineerimise korralduse eest vastutav isik
määratud kantsleri õigusaktiga, mitte ministri õigusaktiga? Ühtlasi palun ka infot, kes on
praegu keskne vastutaja, koordineerija ja sõnumiühtsuse hoidja vaktsineerimisprotsessi
kommunikeerimisel – nt eelmise aasta kevadel eriolukorra tingimustes oli eriolukorra
kommunikatsioonijuhiks valitsuskommunikatsiooni direktor, kes juhib valitsuse
kommunikatsioonibürood.
3. Vaktsineerimiskohad
COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani peatükis 3 on toodud vaktsineerimiskohad, kuid ei ole
käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna, olgu seda siis
liikumisprobleemide või haiguse tõttu. Sellises olukorras inimeste mure lahendaks võimalus ka
koduseks või kodulähedaseks vaktsineerimiseks. Näiteks perearstikeskustest või
vaktsineerimiskeskustest kaugele jäävates piirkondades oleks küllap võimalik vaktsineerimisega
hõlmata kohale sõitva mobiilse vaktsineerimispunkti abil küla küla kaupa, selle asemel et lasta
inimestel ükshaaval hankida transporti ja vajaduse korral otsida toetavat saatjat.
Hulk riskirühmadesse kuuluvaid inimesi oleks valmis vaktsineerima ka perearsti juures või muus
vaktsineerimiskohas, kuid vajaks transporti vaktsineerimiskohta. Riskirühma kuulujad on
probleemina välja toonud, et kardavad ühistransporti kasutades suurendada oma haigestumisriski.
Kuidas on kavandatud nende inimeste vaktsineerimine, kes soovivad vaktsineerimist, kuid
ei saa kõrge vanuse, haiguse ja liikumisraskuste tõttu või mõnel muul põhjusel
perearstikeskustesse, haiglatesse või teistesse vaktsineerimiskeskustesse kohale minna?
4. Vaktsineerimise üldine ajakava
4.1. Riigikontrolli poole on pöördutud arusaamatuse tõttu, kuidas moodustuvad vaktsineerimise
järjekorrad. Arusaamatust on tekitanud nende inimeste vaktsineerimine, kes ei kuulu
riskirühmadesse, ei ole eesliinitöötajad ega elutähtsate teenuste osutajad, samas kui paljud
riskirühmade esindajad, kes soovivad ennast vaktsineerida, ei ole seda saanud. On asjakohane ja
arusaadav, et jääkdoosid ning vaktsineerimisele mitteilmunute vaktsiinid antakse kaotsimineku
vältimiseks teistele, kes hädasti vaktsiini vajavad. On enesestmõistetav, et kasutatud vaktsiin on
parem kui seisev vaktsiin. Samas on oluline, et vaktsineerimise korraldamine oleks arusaadav ning
õiglane. Riigikontrolli poole pöördunud inimestele on jäänud segaseks, kes on see isik või need
isikud või kogum/komisjon/asutus, kes operatiivselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade /
tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib, kes nihutab
vanuserühmade piire ja kes määrab eesliini tegevusalade lisamise nimekirja või sealt
väljaarvamise.
Millisele ja kelle antud õigusaktile tuginevad vanuselised ja tegevusalalised kitsendused
vaktsineerimisel ning kes on need otsustanud ja millal? Millised on Sotsiaalministeeriumi
või vaktsineerimise juhtrühma suunised vaktsineerijatele dooside kasutamiseks nendel
juhtudel, kui isik kokkulepitud vaktsineerimisele kohale ei ilmu või tekivad jäägid muul
põhjusel? Kellelt on võimalik vaktsineerijatel saada suuniseid olukorras, kus tuleb teha
-2-
kiireid otsuseid, et vältida vaktsiini jääkdooside või tavadooside raiskuminekut või
vaktsineerimise tempo takerdumist, kui näiteks registreerunud ei ilmu kohale või ei ole n-ö
lubatud sihtrühmast inimesi kohe võtta?
4.2. Kui palju on vaktsineeritute hulgas neid, kes ei kuulu riskirühmadesse või
eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate hulka?
4.3. COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani kohaselt tuli 2021. aasta veebruaris täpsustada
suurema nakkusriskiga eesliinitöötajate nimekirja ja vaktsineerimise kava. Kuna vaktsineerimise
plaani ei ole uuendatud, ei ole seda nimekirja ja ajakava lisatud. See nimekiri tuleks aga lisada
vaktsineerimise uuendatud plaani, et oleks teada, kes sellesse sihtrühma kuuluvad ning millises
ajavahemikus nende vaktsineerimine toimub. Sama puudutab elutähtsate teenuste osutajaid.
Milline on vaktsineerimise üldine ajakava sihtrühmade kaupa?
4.4. 23. veebruaril 2021 kinnitatud tegevusprogrammis on valitsus sedastanud, et võimaldab alates
maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist COVID-19 vastu.
Vaktsineerimise plaan näeb ette, et üldvaktsineerimist alustatakse mais 2021 ning oktoobri lõpus
saavutatakse vähemalt 50% hõlmatus täiskasvanud rahvastikus. Peaminister on öelnud, et suve
lõpuks on kavas vaktsineerida 70% inimestest. 4. märtsil 2021 otsustas valitsuskabinet, et
Sotsiaalministeeriumil tuleb esitada 2021. aasta märtsis esimesel võimalusel valitsuskabineti
nõupidamisele üldrahvastiku vaktsineerimise kava. 7. aprilli seisuga seda kava veel esitatud ei ole.
Millal algab üldrahvastiku massvaktsineerimine, eriti arvestades Eesti soetatud vaktsiinide
portfelli struktuuri vaktsiiniti ja eri vaktsiinide soovitatavat kasutatavust vanuserühmades
praeguste teadmiste kohaselt? Kuidas on kavandatud üldvaktsineerimisele registreerimine?
Milline on tegevuskava Ida-Virumaal, et suurendada vaktsineeritute osakaalu?
5. Andmevahetuse korraldamine
5.1. 18. märtsil 2021 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule eelnõu, mis annab õigusliku aluse tagada
Terviseameti ülesannete täitmiseks vajalik andmevahetus riiklike registrite vahel. Kas
andmevahetuseks on tehniline valmidus kohe pärast seaduse vastuvõtmist?
Millal valmivad infosüsteemide arendustööd, mis võimaldavad andmevahetust, millele
annab õigusliku aluse Riigikogu menetluses olev nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (358 SE)?
5.2. Kas Sotsiaalministeerium on tuvastanud veel vaktsineerimisega seotud pakilisi
andmevahetusprobleeme, mis vajavad lahendust? Kui on, siis milliseid? Millises ajakavas
on vastavad arendused planeeritud ja kas need nõuavad õigusaktide muudatusi?
5.3. Perearstid on välja toonud, et neil ei ole olnud infot, kas nende nimistusse kuuluv inimene on
juba mujal näiteks eesliinitöötajana vaktsineeritud. Kas perearstidele on tehtud kättesaadavaks
info kõigi tema nimistusse kuuluvate isikute vaktsineerituse kohta? Kui ei ole, siis miks ja
millal seda tehakse?
5.4. Märtsi lõpust kavandas Sotsiaalministeerium eraldada perearstidele vaktsiini, arvestades
nimistu riskirühma suurust. Sotsiaalministeeriumil on usutavasti ülevaade nimistute vanuselisest
koosseisust, mida saab arvestada perearstile eraldatavate dooside koguse määramisel.
Riskirühma arvatakse riiklikus immunoprofülaktika ekspertkomisjonis kindlaks määratud haiguse
või seisundiga inimene.
Kas riigil on ka keskne ülevaade, kui suure hulga moodustavad iga perearsti nimistus
selliste seisundite ja haigustega inimesed, kes kuuluvad ekspertkomisjoni hinnangu järgi
riskirühma, et perearstidele dooside eraldamisel oleks võimalik seda arvestada lisaks
vanusele?
6. Vaktsineerimise pikaajaline plaan
Praegu on palju ebaselget seoses viiruse edasise levikuga ega ole piisavat infot vaktsiini kaitsva
mõju kestuse kohta. Siiski oleks põhjust põhimõtete tasandil kavandada praeguse teadmise põhjal
võimalikud stsenaariumid, mis võimaldaks pikaajaliselt planeerida vaktsiini tellimist, vaktsineerimise
pikaajalist korraldust ning infosüsteemide võimalikke arendusi.
-3-
Üks juba praegu perspektiivis ettenähtav ja kavandamist vajav osa on näiteks koolinoorte ja laste
vaktsineerimine, kui näiteks sügiseks on kogunenud piisav hulk infot vaktsiini efektiivsuse kohta
selles earühmas. Siingi on võimalik juba praegu osapooltega läbi arutada, kuidas vaktsineerimist
kõige paremini saaks korraldada – kas kooliti korraga, mis oleks ilmselt kohapeal korraldatav, või
perearstinimistute põhjal.
Millisel viisil on kavandatud COVID-19-vastase vaktsineerimise pikaajaline korraldus pärast
vaktsineerimise nn esimest ringi alates sügisest või järgmisest aastast?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janar Holm
riigikontrolör
-4-