HEA TAHTE KOKKULEPE MUUTUVTUNNI KOKKULEPETE PILOODI ELLUVIIMISEKS Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing , registrikood 80103553, asukoht Lutsu tn 14a, 51006 Tartu , keda esindab juhatuse liige Elle Pütsepp (edaspidi nimetatud „kaubandustöötajate ametiühing“ ); Eesti Kaupmeeste Liit , registrikood 80007134, asukoht Kiriku tn 6, 10130 Tallinn , keda esindab volikirja alusel Nele Peil (edaspidi nimetatud „kaupmeeste liit“ ); Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu , registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab tervise- ja tööminister Tanel Kiik (edaspidi nimetatud „ ministeerium “ ); Eesti Ametiühingute Keskliit , registrikood 80115195 , asukoht Laulupeo tn 24, 10128 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Peep Peterson (edaspidi nimetatud „ ametiühingute keskliit “) ja Eesti Tööandjate Keskliit , registrikood 80036271 , asukoht Kiriku tn 6, 10130 Tallinn , keda esindab juhatuse liige Arto Aas (edaspidi nimetatud „ tööandjate keskliit “ ); edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, seades eesmärgiks, et: tööõigus pakuks töötajatele piisavat kaitset ja ohutut töökeskkonda, kuid oleks tööandjate konkurentsivõime säilitamiseks piisavalt paindlik; jae kaubandussektoris kasutataks vähem võlaõiguslike lepinguid, mida on seni kasutatud tööaja paindlikkuse suurendamiseks, ja nende asemel rohkem töölepinguid; ja võttes arvesse, et : vastavalt heale tavale kujundavad tööõigust töötajate ja tööandjate esindajad koostöös riigiga ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 3.43 sätestab, et koostöös tööandjate ja ametiühingutega jätkatakse kaasaegse töösuhete regulatsiooni loomist; pooled on pidanud läbirääkimisi tööõiguse paindlikumaks muutmiseks ja soovivad üheskoos piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni kokkulepete kasutamist ja on jõudnud piloodi tingimustes kokkuleppele; pooled soovivad kokku leppida edasistes tegevustes, mis on vajalikud muutuvtunni kokkulepete piloodi rakendamiseks; on p ooled kokku leppinud alljärgnevas: Pooled tunnustavad ühiselt soovi muuta tähtajaliselt töölepingu seadust ja viia jae kaubandussektoris läbi muutuvtunni kokkulepete piloot vastavalt lisas 1 toodud tingimustele. Ministeerium koostab muutuvtunni kokkulepete piloodi r akendamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi „eelnõu“ ) ning esitab selle kokkuleppe teistele pooltele kooskõlastamiseks. Ministeerium tagab eelnõu menetlemise kiireimal võimalikul viisil lähtudes eelnõude menetlemise regulatsioonist ning osaleb eelnõu menetlemisel valitsuses ja riigikogus, kaasates teisi kokkuleppe pooli eelnõu menetlemisse vastavalt võimalusele, vajadusele ja poolte soovidele. Pooled aitavad eelnõu koostamisele, kooskõlastamisele , vastuvõtmisele , jõustumisele ja rakendumisele enda pädevuse ja võimaluste piirides igakülgselt kaasa järgides hea usu põhimõtteid. Kui eelnõu menetlemise käigus esita vad teised ministeeriumid või kolmandad osapooled ettepanekuid piloodi tingimuste muutmiseks, arutatakse neid ühiselt ning lepitakse kokku edasistes tegevustes. Muutuvtunni kokkulepete piloodi mõjude hindamise esialgne kava on toodud kokkuleppe lisas 2. Pooled lepivad täpsema mõjude hindamise kava kokku edasiste läbirääkimiste käigus. Tööinspektsioon teostab piloodi jooksul järelevalvet muutuvtundidega kokkulepete üle. Muutuvtunni kokkulepete sõlmimise võimalus kehtib alates töölepingu seaduses piloodi rakendamiseks tehtud muudatuste jõustumisest kaks ja pool aastat. Pooled kohustuvad enne käesoleva kokkuleppe punktis 8 nimetatud tähtaja lõppemist arutama ühiselt muutuvtunni kokkulepete piloodi mõjusid. Arutelu tulemusel otsustatakse, kas teha valitsusele ja riigikogule ettepanek pikendada, muuta või laiendada muutuvtunni kokkulepete sõlmimist teistele sektoritele ja/või kehtestada see tähtajatuna. Pooled kohustuvad vähemalt: k äituma üksteise suhtes heas usus; k üsimuste või probleemide korral esitama need esmajärjekorras kokkuleppe pooltele ühiseks arutamiseks ja lahendamiseks ; e simesel võimalusel teavitama teisi kokkuleppe pooli, kui pooleni on jõudnud mis tahes info, mis võib negatiivselt mõjutada kokkuleppe eesmärgi täitmist ; kokkuleppe kehtivuse ajal andma selgitusi ja nõu vähemalt oma liidu või organisatsiooni liikmetele , kes pöörduvad tema poole mis tahes küsimusega seoses muutuvtunni kokkulepete piloodiga . Kokkuleppe täitmisega tekkivad kulud kannab iga pool ise. Kokkuleppe osalised vastutavad kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamise eest oma pädevuse piires. Pool t e volitatud esindaja te ks kokkuleppe täitmisega seotud küsimustes on : kaubandustöötajate ametiühing Elle Pütsepp ,
[email protected] ; kaupmeeste liit Nele Peil ,
[email protected] ; ministeeri um Ulla Saar,
[email protected] ; ametiühingute keskliit Peep Peterson,
[email protected] ; tööandjate keskliit Arto Aas,
[email protected] . Kokkulepe kehtib kuni muutuvtunni piloodi lõppemiseni. Kokkuleppe muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kokkuleppega se otud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse õigusaktidega sätestatud korras. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt. Lisa 1 : muutuvtun ni kokkulepete tingimused Lisa 2: muutuvtunni kokkulepete piloodi mõjude hindamine Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Eesti Kaupmeeste Liit Ametiühing /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi Eesti Ametiühingute Keskliit kaudu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Tööandjate Keskliit /allkirjastatud digitaalselt/
M uutuvtunni kokkuleppe te tingimused Kokku on lepitud järgmistes tingimus tes Rakendatakse osalise tööajaga jae kaubandussektori töötajatele kaheks ja pooleks aastaks . Töötajale vabatahtlik . Töö l epingus on fikseeritud minimaalne töökoormus ja paindlik tööajavahemik (muutuvtunnid) kuni 0,2 täistööajast ehk 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Muutuvtunni kokkuleppe rakendamisel on lubatud töölepingus fikseeritud miinimumkoormuseks 0,3 täistööajast ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta . Töölepingus fikseeritud minimaalne töökoormus koos muutuvtundidega ei ületa täistööaeg a. Tööajakavas fikseeritakse vastava kuu garanteeritud tunnid, mida ei saa olla vähem, kui töölepingus kokku lepitud miinimumkoormus . Tööajakavas fikseeritakse ka selgelt eristatavad muutuvtunnid. Töötajal on õigus fikseeritud m i inim um koormust ületavatest tundidest keelduda. Kõik muutuvtunnid üle miinimumi on vabatahtlikud ja eraldi kokku lepitavad. Tööandja peab kõiki tööajakavasse kandmata muutuvtunde pakkuma vähemalt 24 tundi ette. Töötaja peab kinnitama muutuvtundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muutuvtunni kokkuleppeid võib kehtivate töölepingutega töötajatega sõlmida vaid töötaja kirjaliku avalduse alusel. Kui töötaja teeb vastavalt kokkuleppele ületunnitööd, siis ületunnid hüvitatakse. Ületunnitööks loetakse töötamist tööaja arvestusperioodi jooksul rohkem kui minimaalne töökoormus ja muutuvtunnid kokku. Maksimaalne summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkus on sama, mis täna töölepingu seaduses (maksimaalselt 4 kuud). Tööandja esitab iga summeerimisperioodi lõpus töötajale selge ja arusaadava töötatud perioodi tööajakava, millest selguvad miinimumkoormuse töötunnid, muutuvtunnid, üle- ja alatunnid. Muutuvtunni kokkuleppega töötaja töötasu määr on vähemalt 1,2 kordne seadusjärgne töötasu alammäär (2021. a alammäär 584 EUR /tunnitasu 3,48 EUR bruto , seega 2021. a on 1,2 kordne 700 EUR bruto /tunnitasu 4,18 EUR bruto ). Muutuvtunni kokkuleppeid on võimalik rakendada maksimaalselt 1 7,5 % - le tööandja töötajatest.
Muutuvtunni kokkulepete p iloodi mõjud e hindamine Muutuvtunni kokkulepete sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute (edaspidi VÕS lepingute) sõlmimine jaekaubandus sektoris (edaspidi kaubandussektor) , mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks. Samuti peaks vähenema sektoris ületundide tegemine, mis on tingitud sellest, et suurenenud töömahtu ei ole tihti võimalik pikalt ette planeerida. Kaubandussektor defineeritakse EMTAK koodi G 47 kaudu. Pilootprojekti kestuseks on planeeritud kaks ja pool aastat. P ilootprojekti lõppedes viiakse läbi mõjuhinnang , mis sisaldab järgmiseid osasid: Ü levaade sellest, kui palju on kasutatud projekti jooksul muutuvtunni kokkuleppeid , tuginedes Eesti Maksu- ja Tolliameti (edaspidi EMTA) andmetele , m illised ettevõtted on seda teinud enim (ettevõtte suurus, täpsem EMTAK kood jm) ja kui suure osa töötajatega on ettevõtted sellist kokkulepet sõlminud. EMTA andmetele tuginedes vaadatakse trendi VÕS lepingute sõlmimiste arvus ja osakaalus kaubandussektori ettevõtetes, kes kasutasid muutuvtunni kokkuleppeid , ja võrreldakse seda ülejäänud kaubandussektori ettevõtete sama näitajaga. Andmed küsitakse EMTA-st kuise täpsusega, algusega 2-3 aastat enne pilootprojekti käivitumist . Eesmärk: selgitada välja, kas muutuvtunni kokkuleppeid kasutanud ettevõtetes on võrreldes võrdlusgrupiga vähenenud VÕS lepingute sõlmimine. Trend ületundide arvus muutuvtunni kokkuleppeid sõlminud ettevõtetes. Kuna andmed peavad tulema otse tööandjatelt, ei ole võimalik siin kasutada võrdlusgruppi. T rendi hindamiseks esitavad tööandjad ületundide arvu teatud perioodi kohta enne esimese muutuvtunni kokkuleppe sõlmimist ( vähemalt 3 ja maksimaalselt 6 kuud enne esimese muutuvtunni kokkuleppe sõlmimist ). Eesmärk: selgitada välja, kas ületundide tegemine on ettevõttes vähenenud pärast muutuvtunni kokkulepete sõlmimist. Tööinspektsioon i andmed töö- ja puhkeaja rikkumiste ja töövaidluste kohta kaubandussektoris. J uhtumeid võrreldakse eelnevate aastatega ning analüüsi takse , kas mõni juhtum on seotud muutuvtunni kokkulepetega . Eesmärk: selgitada välja projekti võimalik ud negatiivsed mõjud. Laiem ülevaade võimalikest muutustest kaubandussektoris EMTA andmetele tuginedes – näiteks tööjõuvoolavus , tähtajaliste vs tähtaja tute lepingute sõlmimine, töösuhete lõpetamise alused. Võrreldakse muutuvtunni kokkuleppeid kasutanud ettevõtteid ülejäänud kaubandussektori ettevõtetega või kõigi tegevusalade keskmisega. Eesmärk: laiemalt hinnata, kas pilootprojektil on mõju kaubandussektorile. A nkeetküsitlus töötajate seas nendes ettevõtetes, kes on kasutanud muutuvtunni kokkuleppeid (online küsitlus) . Valimis nii muutuvtunni kokkuleppe ga töötajad kui ka ettevõtte ülejäänud töötajad. Küsitlus s isaldab küsimusi töötaja lepingu tüübi, ületundide tegemise ja üldise tööajaga rahulolu kohta. Muutuvtunni kokkuleppeid kasutavad ettevõtted edastavad online küsimustiku viite oma töötajate e-postiaadressidele. Eesmärk : selgitada välja, milline on muutuvtunni kokkulepete sõlmimise mõju töötajatele nende endi hinnangul. Ankeetküsitlus tööandjate seas, kes on kasutanud muutuvtunni kokkuleppeid . Eesmärk: selgitada välja, milline on tööandjate hinnangul olnud muutuvtunni kokkulepete mõju nende ettevõtte tegevusele. Ootused tööandjatele, kes muutuvtunni kokkulep peid sõlmivad: Ületundide kohta andmete kogumine ja projekti lõpus S otsiaalministeerium ile edastamine. Täpsemalt tuleks esitada kuude kaupa kuu jooksul või summeerimisperioodil ettevõttes tehtud ületundide arv ja ületunde teinud töötajate arv. Trendi väljaselgitamiseks tuleks andmeid koguda ka vähemalt 3 ja maksimaalselt 6 kuu kohta enne esimese muutuvtunni kokkulep pe sõlmimist. Töötajate küsitluse läbi viimiseks projekti lõpus töötajate le küsimustiku edastamine . Samuti töötajatele info jagamine küsimustiku kohta (sh, et tegemist on ano nüümse küsimustikuga, mille vastuseid tööandja ei näe). Valmisolek projekti lõpus ise täita lühike ankeetküsimustik.