EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/20-1243 - veterinaarseaduse1 eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.04.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0c9f628-61f4-45b0-87e7-36a8e529cf5d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0c9f628-61f4-45b0-87e7-36a8e529cf5d?activity=3
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
5156200 52070 KAVAND 31.03.2021 0 0 KAVAND 31.03.2021 Veterinaarseaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Veterinaarseadus e eelnõu ( edaspidi eelnõu ) väljatöötamine on tingitud vaja dusest rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208) (edaspidi LTM või määrus (EL) 2016/429 ) , mi da kohald atakse alates 20 21 . a asta 21 . aprilli st . Seoses Euroopa Liidu (edaspidi EL ) vahetult kohald ata va õigusakti rakend a misega on vaja kehtivat valdkonna õigust ajakohastada. Loomatervise ja v eterinaaria valdkonda reguleerivad praegu veterinaarkorralduse seadus, loomatauditõrje seadus ning l oomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus . Nimetatud seaduste struktuuri ja teksti tuleb olulisel määral muuta, mistõttu on koostatud uus terviktekst, mis hõlmab kõigi kolme seaduse asjakohaseid sätteid , arvestades, et EL -i vahetult kohalduvates õigusaktides sätestatut ei korrata . Seetõttu muutuvad eelnõu vastuvõtmisega eelkõige loomatauditõrje korralduse alused, kuid veterinaarkorralduse ja loomatauditõrje üldpõhimõtted jäävad siiski samaks. Edaspidi peab nii pädev asutus kui ka valdkonnas tegutsevad ettevõtjad lähtuma nii EL-i kui ka Eesti õigusaktidest . U u e tervikteks ti peamine eesmärk on rakendada määrus t (EL) 2016/429 ja teis i veterinaaria valdkonna EL-i vahetult kohaldatava id määrus eid ning selles sätestatakse EL-i liikmesriigi (edaspidi liikmesriik ) pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajali kud nõuete täpsemaks esitamiseks . LTM -i ja teiste vahetult kohaldatavate EL õigusaktide rakendamisega ühtlustatakse valdkon dlikke õigusakte ja tagatakse ühetaoli ste nõuete rakendamine kogu EL- i s. Oluliseks muudatuseks on ettevõtjatele teatud tegevusaladel loakohustuse muutumine teatamiskohustuseks, uued teatamiskohustused seoses maismaaloomade pidamisega ning uued loakohustused seoses kauplemisega . LTM-i kohaldumise l on vajalik tegevusluba nendel ettevõtjatel, kes kauplevad EL-i ühisturul ning nendel ettevõtjatel, kes kauplevad loomade ja paljundusmaterjaliga Eesti-siseselt , piisab majandustegevusteate esitamisest. Lisaks laieneb nende tegevus alade ring, milleks on vaja taotleda EL-i ühisturul kauplemiseks tegevusluba. Näiteks koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused ja varjupaigad , millest viiakse loomi teise liikmesriiki . See tähendab, et e daspidi tuleb ettevõtjatel hoolikalt oma tegevus läbi mõelda ja j uhul, kui ettevõtja kohe EL-i turul ei kauple, kuid soovib seda teha tulevikus, on otstarbekas taotleda tegevusluba. Nii tegevusloa taotluse kui ka majandustegevusteate esitamine on ühekordne protseduur. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega ettevõtjatele ei kaasne muudatusega lisategevusi ega -kohustusi, kuna teatamiskohustus loetakse täidetuks . Edaspidi peavad p õllumajandusloomade, koerte, kasside ja valgetuhkrute elektroonilised märgistusvahendid olema Põllumajandus- ja Toiduameti poolt heaks kiidetud. Heakskiitmise aluseks on nende vastavus EL- i s kehtivatele standarditele. Põllumajanduslooma märgistamiseks vajalikud identifitseerimisvahendid hangib ja väljastab Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud volitatud isik loomapidaja kulul. Koerte, kasside ja valgetuhkrute heakskiidetud elektroon sete märgistusvahendi te loetelu avalikustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel tootjate kaupa. Teatud põllumajandus looma pidaja peab edaspidi koostama bioturvalisuse kava ja hoidma seda ajakohasena. Läbimõeldud meetmed loomataudi ärahoidmiseks aitavad ära hoida loomataudide leviku. Nõue kehtib juba praegu seakasvatusettevõtetele ja vesiviljelusettevõtetele. Edaspidi laiendatakse seda nõuet riskipõhiselt. Loomaliigid, kelle pidamisel tuleb bioturvalisuse kava koostada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Bioturvalisuse kava ei pea koostama kodumajapidamises oma tarbeks peetava põllumajanduslooma pidamise korral. Bioturvalisuse kava koostamisega kasvab küll loomapidaja halduskoormus, kuid k una loomapidajad rakendavad ka praegu bioturvameetmeid, siis võib bioturvalisuse kava koostamise kohustuse mõju hinnata väikeseks. Bioturvalisuse kava koostamise ja selle pidamise kohta ei ole ette nähtud vormilisi ega muid nõudeid. Kava võib olla koost atud ettevõtjale sobivas vormis ning selle koostamiseks ja pidamiseks kuluv aeg sõltub ettevõtte suurusest. Veterinaarseaduse jõustumisel tekib loomapidaja l kohustus rakenda da kõiki võimalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks . See kohustus puudutab kõiki loomapidajaid. Looma lahtipääsemisega kaasneb oht looma tervisele, aga näiteks ka oht inimeste elule ja tervisele ning võimalik on ka looma poolt tekitatud materiaalne kahju teistele isikutele. E daspidi tuleb loomapidajatel paremini läbi mõ elda loomapidamise korraldus kas oma ettevõttes või kodumajapidamises . Seoses LTM- i kohaldumisega muutuvad mõnevõrra loom ataudi ennetuse ja tõrje alused. Eriti ohtlike loomataudide tõrje korraldamine toimub Põllumajandus- ja Toiduameti koostatava situatsioonplaani alusel. Kehtivas õiguses sätestatud kohalikke ja riiklikke loomatauditõrje komisjone enam ei moodustata. Loomataudiohu ja puhkemise korral lähtutakse LTM- i st, situatsioonplaanist ja hädaolukorra seadusest. Järelevalvetasu regulatsiooni muudatused hõlmavad endas eelkõige tunnitasuga seotud täpsustusi ja ajakohastamisi. Praktilisest vajadusest tulenevalt on tähtsaim ad järelevalvetasu maksmise korra muudatused (sh tähtajad ja elektrooniline kättetoimetamine) ning maksmata tasu sissenõudmisega seonduvad muudatused, kus pikendatakse järelevalvetasu maksetähtaega . Tähtajaks järelevalve tasu maksmata jätmise korral koostatakse kehtiva korra kohaselt uus haldusakt ehk ettekirjutus maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks , kuid edaspidi enam vahepealset haldusakti ehk ettekirjutust ei koostata . Samuti on täpsustatud tunnitasu arvestamise metoodikat . Kui k ehtiva õiguse kohaselt arvestatakse ajatasu iga järelevalvetoiminguks kulunud täistunni kaupa, siis e daspidi arvestatakse järelevalve toimingutele kulunud aega poole tunni kaupa. Veterinaarseadusega ajakohastatakse vastutussätteid ja karistusmäärasid. Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid ja maksimaalse d trahvimäärad jäävad edaspidi 20 000 kuni 5 0 000 euro vahele. Maksimaalselt 5 0 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule e riti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest . Lisaks sisaldab e elnõu ka mõningaid tehnilisi korrastavaid muudatusi, mis on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) nr 2016/429 ja (EL) nr 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) (edaspidi määrus (EL) 2017/625 ) rakendamisel ilmnenud probleemidest . Muudatustel on õiguskorda korrastav ja õigusselgust tagav mõju ning need ei muuda veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli põhimõtteid. E elnõu s käsitletakse viite põhiteemat: veterinaararsti kutsetegevuse alused (2 . peatükk), loomade pidamise ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemise nõuded (3 . peatükk), looma ja kau ba Eestisse toimetamise, nendega kauplemise ja nende ekspordi ning lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise nõuded (4. peatükk), loomataudi ennetamise ja tõrje nõuded (5. peatükk), veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli alused , haldusjärelevalve , veterinaarjärelevalve tasu rakendamise põhimõtted, proovide võtmise ja analüüsimise ning ametlike labor ite ja referentlaborite volitamise põhimõtted ( 6 . peatükk) . Eelnõus sätestatakse ka veterinaarjärelevalve toimingu ja veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamise alused ning veterinaarnõuete rikkumise korral rakendatavad karistused . V eterinaararsti kutsetegevus t reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise, veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemise, taotluse menetlemise ja kutsetegevuse loa väljastamise, veterinaararstina tegutsemise ja riikliku veterinaararstide registri kohta . L oomade pidamis t ja loomsete saaduste ning loomse paljundusmaterjali käitlemis t reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded ettevõtja ja muu isiku tegevusest teatamise ja loakohustuse, loomade jälgitavuse, põllumajandusloomade registri, loomade pidamise, avaliku näitamise ja veo ning loomsete saaduste käitlemise kohta . L oomade ja kaupade Eestisse toimetamis t , nendega kauplemis t ja ekspor t i ning lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumis t reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded kontrolli alla kuuluvate kaupade Eestisse toimetamise, ekspordi ja nõuetekohasuse tõendamise kohta . L oomataudide ennetamis t ja tõrje t käsitlevas peatükis sätestatakse nõuded loomataudide ennetamise ja tõrje, tõrjeprogrammide ja taudivaba staatuse, eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi tõrje meetmete , transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje, zoonoo s sete haigus e tekitajate ja toidutekkelise haiguspuhangu korral rakendatavate meetmete ja loomataudi kahju ning kahjutoetuse kohta. V eterinaarjärelevalve t ja veterinaa rkontrolli ning haldusjärelevalve t reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korralduse ja toimingute volitamise kohta ning haldusjärelevalve korralduse kohta , sätestatakse nõuded järelevalvetasu rakendamise kohta ning sätestatakse nõuded veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli tegemisel proovide võtmise ja analüüsimise kohta ning ametlike labor ite ja referentlaborite volitamise kohta . Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koosta n ud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi (tel 625 6154 ,
[email protected] ) , sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo juhataja Enno Piisang (tel 625 6214,
[email protected] ) , sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo nõunik Kadri Kaugerand (tel 625 6205 ,
[email protected] ), sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist id Ülle Pau (tel 625 6 256 ,
[email protected] ) ja Piret Aasmäe (tel 625 6 110 ,
[email protected] ), sama osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo juhataja Maia Radin (tel 625 6529
[email protected] ) ja sama osakonna nõunik Allan Aleksašin (tel 625 6277
[email protected] ). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 625 6166
[email protected] ) ja sama osakonna peaspetsialist Arvo-Mart Elvisto (tel 625 6151,
[email protected] ) . Eelnõu keeletoimetaja on Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 625 6165,
[email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses oleva te eelnõu de ga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks l oomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus ( RT I, 01.07.2020, 5 ), loomatauditõrje seadus ( RT I, 01.07.2020, 6 ) ja veterinaarkorralduse seadus ( RT I, 01.07.2020, 37 ). Eelnõuga kavandatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse - ja elektriaktsiisi seaduse ( RT I, 23.12.2020, 6 ) , Eesti Maaülikooli seaduse (RT I, 14.03.2019, 3 ) , halduskoostöö seaduse ( RT I, 16.06.2020, 4 ) , hädaolukorra seaduse ( RT I, 17.05.2020, 3 ) , jahiseaduse ( RT I, 10.07.2020, 91 ), loomakaitseseaduse ( RT I, 30.12.2020, 12 ) , mahepõllumajanduse seaduse ( RT I, 08.12.2020, 2 ), põllumajandusloomade aretuse seaduse ( RT I, 01.07.2020, 10 ) , riigilõivuseaduse ( RT I, 04.01.2021, 37 ) , söödaseaduse ( RT I, 03.12.2020, 6 ) ja toiduseaduse ( RT I, 23.02.2021, 10 ) muutmine . 2. Seaduse eesmärk Veterinaa r seadus e eelnõu peamine eesmärk on viia loomatervise valdkonna nõuded kooskõlla uue , vahetult kohald ata va E L-i õigus e ga . Määruse s (EL) 2016/429 ja selle allaktide s kehtestatud nõuded ei erine oluliselt kehtivas õiguses kehtestatud nõuetest. Erinevus on eelkõige selles, et kehtivas õiguses on nõuded sätestatud direktiivides ja liikmesriigid o n need üle võtnud oma õigusaktidega, mis ei ole alati taganud nõuete ühetaolist rakendamist kogu EL- i s. LTM-i ja selle allaktidega kehtestatavad nõuded jätavad liikmesriikidele ainult teatud ulatuses võimaluse kehtestada erisusi ja kirjeldada riigisiseseid protseduure LTM- i s sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks. E L-i õiguse st tuleneva põhimõt t e kohaselt ei korrata liikmesriigi õigusaktis vahetult ko hald atava õigusakti sät teid ega kirjutata neid ümber riigisiseses õiguses . Vahetult kohald atava õigusakti mõte on selge regulatsiooni kaudu mingi nõude raken damine kõigis liikmesriikides ühetaoliselt. Sellest tulenevalt tuleb riigisiseseid õigusakte muuta, jättes välja vahetult kohald atavate õigusaktide sätteid kordavad osad ja lisades EL-i õiguse rakendamiseks vajalikud sätted. Olemasolevate riigisiseste õigusaktide ülesehitus ja sisu muutuvad seetõttu oluliselt, mistõttu on kogu loomatervise ja veterinaaria valdkonda reguleeriv õigus otstarbekas koondada ühte seadusesse. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK toimiku number eelnõude infosüsteemis oli 17-1411. VTK saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Justiitsministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile (kuni 01.01.2021 Veterinaar- ja Toiduamet ) . P õllumajandus- ja Toiduamet (endine Veterinaar- ja Toiduamet ) osales LTM-i väljatöötamisel. LTM-i on tutvustatud nii põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu kohtumisel kui ka käitlejatele suunatud teabepäevadel . VTK kohta saadud tagasisidet on võetud arvesse seaduseelnõu väljatöötamisel. Justiitsministeerium kooskõlastas VTK märkusteta, andes mõned soovitused, mida eelnõu seletuskirja koostamisel silmas pidada. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahe teistkümnest peatükist , kusjuures mahukad peatükid on liigendatud jagudeks järgmiselt : 1. peatükk: ü ld sätted ; 2. peatükk: v eterinaararsti kutsetegevus ; 3. peatükk: looma pidamine ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemine; 1. jagu: ettevõtja ja muu isiku teatamis- ja loakohustus; 2. jagu: l oomade jälgitavus ; 3. jagu: p õllumajandusloomade register ; 4. jagu: l oomade pidamine, avalik näitamine, kogumine ja vedu ; 5. jagu: t apalooma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemise veterinaarnõuded ; 4. peatükk: l ooma ja kauba Eestisse toimetamine, nendega kauplemine ja nende eksport ning lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine ; 1. jagu: Eestisse toimetamine; 2. jagu: kauplemine; 3. jagu: lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine ; 4. jagu: eksport; 5. jagu: nõuetekohasuse tõendamine; 5. peatükk: l oomataudi ennetamine ja tõrje; 1. jagu: loomataudi ennetamise ja tõrje üldpõhimõtted; 2. jagu: loomatauditõrje programm , loomatauditõrje meetmed ja taudivaba staatus ; 3. jagu: eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrje meetmed; 4. jagu: transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad; 5. jagu: zoonoosid e seire ja toidutekkeli ne haiguspuhang; 6. jagu: loomatauditõrjega tekkinud kahju ja taudikahjutoetus; 6. peatükk: v eterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning haldusjärelevalve ; 1. jagu: veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalve üldine korraldus; 2. jagu: veterinaararsti volitamise kord ning volitatud veterinaararsti õigused ja kohustused; 3. jagu : v eterinaarjärelevalve tasu ; 4. jagu : proovide võtmine ja analüüsimine ning l aborid ; 5. jagu : v aidlustamine ; 7 . peatükk: v astutus ; 8 . peatükk: r akendussätted ; 1. jagu: ü leminekusätted ; 2. jagu : se aduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine ; 3. jagu: j õustumine . 1. peatükk. Üld sätted Eelnõu 1. peatükis käsitletakse üld sätteid nagu reguleerimisala, seosed teiste õigusaktidega, teatud peamised mõisted , pädeva asutuse nimetamine . Eelnõu § 1. Seaduse reguleerimisala Eelnõu § -s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Eelnõu kohaselt sätestab käesolev seadus normid E L-i loomatervise alase õiguse ü levõtmiseks ja rakendamiseks. Eelnõu kohaselt reguleerib veterinaar seadus veterinaararsti kutsetegevuse aluseid , looma pidamist, loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali ning loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote käitlemist , loomade ja kaupade Eestisse toimetamist, nendega kauplemist ja nende eksporti , lemmikloomade liikumist liikmesriikide vahel , looma ja inimese tervise kaitseks vajalikke loomataudi ennetamise ja tõrje korralduse aluseid , zoonooside seire ja toidutekkeli s e haiguspuhangu uurimise aluseid , loomataudist põhjustatud kahju hüvitamis t , looma ja inimese tervise ning looma heaolu kaitseks vajaliku riikliku veterinaarjärelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve ) käigus ja tegevus- või muu loa andmise menetluse käigus tehtava nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll ) korralduse aluse id ning vastutust veterinaarnõuete rikkumise eest. Veterinaararsti kutsetegevust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (EL L 255, 30.09.2005, lk 22–142 ) ( edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ ) . Nimetatud direktiiv on kehtivas õiguses üle võetud veterinaarkorralduse seaduse 5. peatükiga. Eelnõusse on lisatud kehtiva veterinaarkorralduse seaduse sätted, mi s on vajadusel viidud kooskõlla eelnõu muude sätetega, kuid mille põhisisu ei muudeta. Kehtivas õiguses on loomataudide ennetamise ja tõrjega seotud nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduses, millega on rakendatud paljusid E L-i direktiive. Loomatauditõrje seadus e aluseks olev ad E L -i õigusaktid põhinevad aastatel 1988 – 1995 väljatöötatud poliitikal, kui EL - is oli vaid 12 liikmesriiki. EL - i eeskirjad peavad olema vastavuses rahvusvaheliste lepingute ja standarditega (näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni – WTO leping ja Maailma Loomatervise O rganisatsiooni – OIE , juhised). EL - i kehtiv loomatervishoiu õigusraamistik hõlmab umbes 50 baas direktiivi ja määrus t , millest mõned võeti vastu juba 1964. aastal. V eterinaaria acquis communautaire hõlmab hetkel kokku üle 400 akti . Need arvestavad ka loom ade heaolu, toiduohutus t , rahvatervist , loomade söötmist , veterinaarravim eid , keskkonnakaitse t , ametli k ke kontroll e ja ü his t p õllumajanduspoliitikat (edaspidi ÜPP ) reguleerivaid õigusakte . Loomatervise valdkonna uus raamistik töötati välja, kuna kehtivas õiguses o li keeruline orienteeruda, k ehtivad EL -i sisest kauplemist reguleerivad loomatervis enõuded ei ol nud alati proportsionaalsed looma de liikumisest tulenevate ohtudega, m õned e loomade madala riskiga liikumis te korral tul i järgi d a rangemaid nõuded , kui on vaja lik , ning p aljudel juhtudel o li loomade liikumisega seoses vaja teha korduvaid toiminguid , mis põhjustasid halduskoormus e t õusu . 21. aprillil 2021 . a astal rakenduv määrus (EL) 2016/429 on koostatud loomatervise valdkonna õiguse ühetaolise rakendamise tagamiseks , kuid ei muuda oluliselt seni kehtivaid põhimõtteid. Sellest lähtuvalt ei muutu taudiennetuse ja - tõrje üld ised põhimõtted ka käesolevas seaduse eelnõus. Kuna loomataudide ennetuse ja tõrjega seonduv on suures osas sätestatud määruse (EL) 2016/429 ja selle delegeeritud ning rakendusaktidega , on eelnõu 3.–5. peatükkides ainult need sätted, mis on vajalikud sama määruse nõuete rakendamiseks, sealhulgas sätted , mille üle on otsustamise õigus jäetud liikmesriigile. Loomsete kõrvalsaaduste kohta kehtestatud nõuded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus es (EÜ) nr 1069/2009 , milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) ( ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33 ) ( edaspidi määrus (EÜ) nr 1069/2009 ) . Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ja nende käitlemise ning veterinaar järelevalve ja veterinaar kontrolli kohta esitatavad nõuded sisalduvad e elnõus läbivalt loomsete saaduste kohta ette nähtud sät etes , kuid asjakohastes sätetes on loomsete le kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele eraldi viidatud. Siia kuulub ka l oomsete kõrvalsaaduste käitlemi ne söödaks, sealhulgas söödamaterjaliks, lemmikloomatoiduks ning karusloomade söödaks. Eelnõus sätestatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ja nende käitlemise ning veterinaar järelevalve ja veterinaar kontrolli kohta esitatavad nõuded sisalduvad hetkel loomatauditõrje seaduses ning l oomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus es ja sõnastataks e käesolevas eelnõus uuesti, muutmata nende sisu. Seda valdkonda määrus (EL) 2016/429 ei reguleeri, välja arvatud juhul, kui tegu on tauditõrje meetmete rakendamise ga. L oomade ja kaupade Eestisse toimetamist, nendega kauplemist ja nende eksporti ning veterinaarjärelevalve ja veterinaarkorralduse aluseid käsitlevates osades rakendatakse Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus t (EL) 2017/625 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 ( ELT L 146, 13.06.2003, lk 1–9 ) ( edaspidi määrus (EL) nr 576/2013 ) , rakendamiseks vajalikud n õuded sisalduvad loomatauditõrje seaduse §-des 13 1 ja 13 2 ning sõnastatakse käesolevas eelnõus uuesti. Nimetatud määrus kehtib kuni 21. aprillini 2026, seejärel kohaldatakse tervikuna määrus e (EL) 2016/429 nõude i d. Samas lemmikloomadega kauplemise suhtes kohaldatakse määrus e (EL) 2016/429 nõude i d selle üldise kohaldamise kuupäevast alates , s.o 21. aprillist 2021. a astal . Asjakohased nõuded on nende sisu muutmata sätestatud eelnõus ja viidud kooskõlla eelnõu s kasutatavate mõistetega. Zoonoose käsitlevad sätted sisalduvad loomatauditõrje seaduse §-des 29 1 – 29 5 ning sellega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ , zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40 ) ( edaspidi direktiiv 2003/99/EÜ ) , nõuded . Lisaks kehtivad zoonooside ennetamise ja tõrje kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/ 2001 , millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirj ad (EÜT L 147, 31. 0 5.2001, lk 1) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/ 2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1) . I nimestele edasikanduvaid haigusi käsitlevad erieeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/ EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 0 5.11.2013, lk 1) . Selleks, e t vältida kattumist nimetatud õigusaktidega, kohalda takse määrust (EL) 2016/429 zoonooside suhtes ainult siis , kui nende kohta ei ole teistes E L-i õigusaktides juba sätestatud erieeskirju. Lisaks ei piira määruse (EL) 2016/429 kohaldamine muudes EL-i õigusaktides sätestatud eeskirjade kohaldamist, näiteks veterinaaria ja loomade heaolu valdkonnas. Eelnõus on sätestatud asjakohased nõuded, muutmata nende sisu . Loomataudist põhjustatud kahju hüvitamine on kehtivas õiguses reguleeritud loomatauditõrje seaduse 5. peatükis . Asjakohased nõuded on nende sisu muutmata sätestatud eelnõus ja viidud kooskõlla eelnõu s kasutatavate mõistetega. Kolme seaduse üheks seadus eks liitmisega on vastutuse osa sõnastus t ajakohastatud ja viidud kooskõlla määruse st (EL) 2016/429 tulenevate nõuetega . Uusi k aristus i ei ole sätestatud , kuid lisatud on uu ed ja suuremad karistusmäära d inimeste ja loomade tervise ning keskkonna suhtes eriti suure riskiga tegevuste eest. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse veterinaar seaduses mõisteid määruse (EL) 2016/429 ja määruse (EL) 2017/625 ning nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui veterinaar seaduses ei ole sätestatud teisiti. Näiteks jätkatakse veterinaarseaduses pikka aega kasutusel olnud ja juurdunud terminite kasutamisega nagu „ teatamiskohustuslik loomataud ” , „ situatsioonplaan ” , „ veterinaarjärelevalve ” , „ veterinaarkontroll ” jmt. Eelnõu § 1 lõi getes 3 ja 4 on sätestatud üldise d volitusnormi d, eristades määrusandlus eks vajalikku volitusnormi ning haldusakti andmiseks vajalikku volitusnormi. Lõikes 3 on ette nähtud valdkonna eest va stutavale ministrile õigus oma pädevuse piires kehtestada looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on veterinaarseaduse § 1 lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti või sellel alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti või rakendusakti kohaselt liikmesriigil . Lisaks võib valdkonna eest vastutav minister lõike 4 kohaselt kehtestada oma pädevuse piires looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamiseks käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on veterinaarseaduse § 1 lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti või rakendusakti kohaselt liikmesriigil . Vajadus sellis t e volitusnormi de järele tuleneb eeskätt määrusega (EL) 2016/429 liikmesriigile antud laiematest õigustest, mille kohta täpsema volitusnormi sätestamine ei ole võimalik. Näiteks t ulenevalt määrus e (EL) 2016/429 artiklist 269 võib liikmesriik vastu võtta täiendavaid riiklikke meetmeid seoses loomatervisega seotud kohu s tuste, jälgimise ja seire, loomapidamisettevõtete registreerimise ja heakskiitmise ning loomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavusega. Sellised riiklikud meetmed peavad järgi ma määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud eeskirju , ei tohi takista da loomade ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali liikumist l iikmesriikide vahel ega minna vastuollu määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirjadega. Samuti võib liikmesriik tulenevalt määruse (EL) 2016/429 artikli 258 lõikest 3 rakendada teatud ajutisi tauditõrjemeetmeid eriti ohtliku või esilekerkiva taudi puhangu korral E L-iga piirnevas kolmandas riigis või territooriumil , et ennetada taudi levimist EL-i territooriumile. Sellisel juhul tuleb volitusnormi alusel kehtestada ajutised tõrje-eeskirjad, mida tavapäraselt ei ole vaja . Lisaks on määruses (EL) 2016/429 sätesta t ud volitusnorme, mille kohaselt võib Euroopa K omisjon kehtestada õigusakte teatud küsimustes, kuid see ei tähenda, et seda volitusnormi ka tegelikult sisustatakse . Kõnealus t e volitusnormi de eesmärk on võimaldada Eestis rakendada ka eelnõu §-s 1 nimetatud teistest vahetult kohald ata vatest E L-i määrustest tuleneva id õigus norm e . Näiteks m ääruse (EL) nr 576/2013 kohaselt võib liikmesriik selgrootute , välja arvatud mesilased ja kimalased ning molluskid ja koorikloomad, teatud dekoratiivse te veeloomad e , kahepaikse te , roomaja te , muud e lin dude kui kodulinnud , närilis te ja küüliku te , välja arvatud jäneselised toidu tootmiseks, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 , millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205) , I lisas, teise liikmesriigi territooriumilt mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise kohta kohaldada riigisiseseid eeskirju seni, kuni EL-i asjakohased õigusaktid puuduvad, tingimusel, et neid kohaldatakse proportsionaalselt inimeste ja loomade tervisele avalduva ohuga, mis on seotud nendesse liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumisega , ning need ei ole karmimad E L-i nõuetest, mida kohaldatakse kõnealust liiki loomadega kauplemise suhtes . Praegu ei ole selliseid nõudeid kehtestatud E L-i ega ka Eesti õiguse s . Eelnõu kohaselt saab seda vajaduse korral teha kõnealuse volitusnormi alusel. Kõnealu s e d volitusnorm id vasta vad ka VTK-s käsitletud vajadusele paindlikkuse järele . Eelnõu koostamise ajal ei ole määruse (EL) 2016/429 kõik rakendusaktid vastu võetud, seetõttu ei ole võimalik ette näha kõiki asjaolusid , mille puhul tuleb ministri määrusega või käskkirjaga kehtestada lisa nõudeid, rakendada meetmeid ja protseduure , kaasa arvatud VTK-s analüüsitud paindlikkusega seotud erandeid. Eelnõu § 2. Seaduste kohaldamine Eelnõu §-s 2 selgitatakse seoseid teiste seadustega . Veterinaar seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määruse (EL) 2017/625, määruse (EL) 2016/429 ja käesoleva seaduse erisusi . Veterinaar seaduse alusel teostatavale veterinaarjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust veterinaar seaduses sätestatud erisustega . Veterinaar seaduse alusel teostatavale eriti ohtliku loomataudi tõrjele kohaldatakse hädaolukorra seadust veterinaar seaduses sätestatud erisustega . P õllumajandusloomade pidamisel ja loomsete saaduste , välja arvatud loomsete kõrvalsaaduste käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust . Eelnõu § 3 . Veterinaarnõuded Eelnõu §-s 3 määratletakse veterinaarnõuete mõiste. Veterinaarnõuded veterinaar seaduse tähenduses on E L-i õigusaktides ning veterinaar seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides inimese elu ja tervise ning looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil veterinaararsti kutsetegevuse kohta, loomataudi ennetamise ja tõrje kohta ning loomse saaduse , loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote ning loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise kohta kehtestatud nõuded. Veterinaarnõuetena käsitatakse ka ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud veterinaarravimi ja ravimsöö da kasutamise nõudeid, toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud loomse toidu hügieeni nõudeid ning loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid, välja arvatud looduses vabalt elavate loomade ja katseloomade kaitse nõudeid. Veterinaarnõuete mõistet on ajakohastatud ja mõiste on viidud kooskõlla eelnõu reguleerimisalaga. Eelnõu § 4 . Loomne saadus Eelnõu §-s 4 määratletakse loomse saaduse mõiste. Loomne saadus veterinaar seaduse tähenduses on määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 8.1 sätestatud loomne toode. Loomse toote all peetakse silmas loomset päritolu toitu, sealhulgas mett ja verd, toiduks ette nähtud elusaid kahepoolmelis i molluskeid, okasnahkseid, mantelloomasid ja meritigusi d ning muid loomasid, keda valmistatakse ette eesmärgiga tarnida neid elusalt lõpptarbijale. L oomsete saaduste kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti . Eelnõu § 5 . Loomapidaja ja loomapidamisettevõte Eelnõu §-s 5 luuakse veterinaar seaduse terminite „ loomapidaja” ja „ loomapidamisettevõte” seos määruse (EL) 2016/429 terminitega „ ettevõtja” ja „ ettevõte”. Loomapidaja veterinaar seaduse tähenduses on ettevõtja määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24 tähenduses. Ettevõtjana peetakse artikli 4 punkti 24 kohaselt silmas füüsilist või juriidilist isikut, kes vastutab loomade , loomse saaduse või loomse paljun d usmaterjali eest, sealhulgas piiratud ajal, välja arvatud lemmikloomapidajad ja veterinaararstid. Mõiste täpsustamine veterinaarseaduses on vajalik õigusselguse eesmärgil, kuna majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi MSÜS ) on termin „ ettevõtja” juba sisustatud. Terminit „ettevõtja ” kasutatakse veterinaar seaduses ainult MSÜS-iga seotud tea tamis - ja loakohustusega seotud sätetes. Loomapidamisettevõte veterinaar seaduse tähenduses on määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 27 sätestatud ettevõte , milleks on hoone, struktuur või loomade väljas pidamise korral keskkond või koht, kus loomi peetakse või loomset paljundusmaterjali hoitakse ajutiselt või alaliselt , välja arvatud kodumajapidami ne , kus peetakse lemmik loomi , ning veterinaarteenuse osutamise koht või veterinaar kliinik . Termin „e ttevõte ” on kasutuses ka muudes Eesti õigusaktides ja seetõttu on vaja täpsustada termini „loomapidamisettevõte ” tähendust veterinaarseaduses . Terminit „e ttevõte ” kasutatakse veterinaar seaduses ainult MSÜS-iga seotud tea tamis - ja loakohustus t käsitlevates sätetes. Eelnõu § 6. Loomataud Eelnõu §-s 6 sätestatakse loomataudiga seotud mõisted. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on l oomataud veterinaar seaduse tähenduses määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos või muu loomahaigus, mi lle on põhjusta n ud bioloogili n e haigusetekitaja, mis või b kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Veterinaar seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval haigusetekitajal puudub omadus üle kanduda. Loomataudi mõistet on võrreldes kehtiva õigusega ajakohastatud ja see mõiste on seotud määrusega (EL) 2016/429. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt on e riti ohtlik loomataud veterinaar seaduse tähenduses määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetelus nimetatud loomataud , näiteks suu- ja sõrataud või sigade Aafrika katk . Mõiste on kasutusele võetud, et vältida seaduse s läbivalt viitamist määruse (EL) 2016/429 asjakohasele sättele. Tegemist on kehtivas õiguses kasutatava mõistega, mis on uuesti sisustatud. EL õiguses on kehtestatud eriti ohtlike loomataudide loetelu ei kattu täielikult kehtivas õiguses põllumajandusministri määrusega kehtestatud loeteluga. Samas selliste loomataudide ennetuse ja tõrje põhimõtted ei muutu. Eelnõu § 6 lõike s 3 määratletakse m uu loomataud i mõiste, mille all peetakse silmas muud loomataudi kui lõikes 1 määratletud või esilekerkiv loomataud. Muu loomataud veterinaar seaduse tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mis ei ole ka esilekerkiv loomataud. Muude loomataudide loetelu kehtestab veterinaarseaduse § 49 l õike 5 kohaselt valdkonna eest vastutav minister määrusega. Esilekerkiv loomataud on defineeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõikes 2. L oomataudi peetakse esilekerkivaks taudiks tingimusel, kui kõnealune taud vastab määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõikes 3 sätestatud taudide loetellu kandmise kohta sätestatud kriteeriumidele ja järgmistele tingimustele: esilekerkiv taud tekib olemasoleva haigus e tekitaja arengu või muutumise tagajärjel ; tuntud taud on levinud uude geograafilisse piirkonda, liiki või populatsiooni ; taud diagnoositakse EL-is esmakordselt või taudi põhjustas tundmatu või senitundmatu haigus e tekitaja. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt on t eatamiskohustuslik loomataud veterinaar seaduse tähenduses määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e nimetatud loomataud. Sellesse nimekirja kuuluvad kõik eriti ohtlikud, liikmesriigi poolt kohustuslikult ja valikuliselt tõrjutavad ning E L-is kohustuslikult jälgitavad ja seiratavad loomataudid. Eelnõu § 7 . Zoonoos ja toidutekkeline haiguspuhang Eelnõu § -s 7 määratletakse zoonoosi, zoonoosse haigus e tekitaja ja toidutekkelise haiguspuhangu mõisted , mis on kooskõlas direktiiv iga 2003/99/EÜ . Eelnõu § 7 vastab kehtiva loomatauditõrje seaduse § 29 1 lõigetele 1 ja 2 ni ng § 29 4 lõi kele 1 . Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikanduv haigus või nakkus. Zoonoosi suhtes kohaldatakse loomataudi kohta käivaid sätteid. Z oonoosne haigus e tekitaja on mis tahes viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline tegur , mis võib põhjustada zoonoosi. Bioloogilise tegurina võib käsitleda näiteks prioone, mis põhjustavad veiste spongiformset entsefalopaatiat või lammaste skreipit. T oidutekkeline haiguspuhang veterinaarseaduse tähenduses on teatavatel asjaoludel kahel või enamal inimesel täheldatud haigus- või nakkus juhtumi esinemine või olukord, kus haigus- ja nakkusjuhtumite arv ületab prognoositud arvu ning kus need on seotud või on tõenäoliselt seotud sama toiduga . Eelnõu § 8 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll Eelnõu §-s 8 määratletakse mõiste d „ veterinaarjärelevalve ” ja „ veterinaarkontroll ” , tehes otseviite määruse le (EL) 2017/625 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingud veterinaar seaduse tähenduses on määruse (EL) 2017/625 artiklis 2 nimetatud toimingud. Mõistetega „veterinaarjärelevalve” ja „veterinaarkontroll” tähistatakse riiklikku veterinaarjärelevalvet ning tegevus- või muu loa andmise menetluse raames tehtavat nõuetekohasuse kontrolli. Määruses (EL) 2017/625 on nimetatud mõisted hõlmatud terminitega „ametlik kontroll” ja „muu ametlik toiming”. Määruse (EL) 2017/625 kohaselt peetakse ametliku kontrolli all silmas toiminguid, mida tehakse, et kontrollida, kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid ning kas loomad ja kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele. Lisaks on toidutarneahela õigusaktides antud liikmesriigi pädevatele asutustele ülesandeid, mis on ametlikust kontrollist erinevad ja mida nimetatakse muudeks ametlikeks toiminguteks ning mille eesmärk on kaitsta looma- ja taimetervist ning loomade heaolu ning geneet iliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja neid tuleb täita selleks, et kõrvaldada, ohjeldada või vähendada ohte, mis võivad mõjutada inimeste, loomade või taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda. Muude ametlike toimingute hulka kuuluvad toimingud, mille eesmärk on kontrollida loomataudide ja taimekahjustajate esinemist (epidemioloogiline jälgimine ja seire), ennetada ja piirata loomataudide ja taimekahjustajate levimist või likvideerida loomataudid ja taimekahjustajad, anda lube ja heakskiite ning väljastada ametlikke sertifikaate ja ametlikke kinnitusi. Eelnõu § 8 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 1 lõi kele 3 ning sisulisi muudatusi sättes tehtud ei ole. Eelnõu § 9 . Pädev asutus Eelnõu §-s 9 reguleeritakse, millistel juhtudel on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus . Kui veterinaar seaduses ei ole sätestatud teisiti, on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkt i 55 tähenduses ning määruse (EL) nr 576/2013 tähenduses ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (edaspidi VKTS ) 3. ja 3 1 . peatüki tähenduses. VKTS -i peatükid 3. ja 3 1 reguleerivad välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ajutise töötamise korral ning Euroopa kutsekaardiga seonduvaid nõudeid. Määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkt i 55 t ähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus , kes vastut ab sama määruse ja määruse (EL) 2017/ 625 kohaselt ametlike kontrollide korraldamise ja muude ametlike toimingute eest . M ääruse (EL) nr 576/2013 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus lemmikloomadega kaasas olevate dokumentide väljastamise l ja dokumentide kontrollimise l , välja arvatud sama määruse artiklites 33–35 sätestatud juhtudel. L emmikloomade mittekaubandusliku liikumise korral Eestisse väljaspool EL-i tolliterritooriumi asuvast riigist ja territooriumilt rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunkti kaudu, on kontrolli tegev pädev asutus Maksu- ja Tolliamet , kes teeb selliseid kontrolle ka praegu . Maksu- ja Tolliamet kontrollib lemmikloomade mittekaubanduslikul liikumisel ühest liikmesriigist teise või EL-i väliselt territooriumilt või kolmandast riigist liikmesriiki d okumente ja loomade identifitseeritavust. Eelnimetatud määruse kohaselt võib Põllumajandus- ja Toiduamet otsustada ka erandite üle seaduses alla kolme kuu vanuste vaktsineerimata koerte, kasside ja valgetuhkrute riiki toomise lubamise üle . Samuti on Põllumajandus- ja Toiduameti l õigus otsustada registreeritud militaar- või otsingu- ja päästekoerte riiki sisenemise kontrollikoha üle. Viima st erandit ei ole Eesti kehtivas õiguses seni täpsemalt reguleeritud ja loomade sisenemine on toimunud üldise kontrolli korras. Eelnõu § 10 . Otsuse kättetoimetamine Eelnõu §-s 10 sätesta takse käesoleva seaduse alusel tehtud otsuse posti teel kättetoimetamise viisid. Kui otsus toimetatakse kätte posti teel, võib seda teha lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Haldusmenetluse seaduse § 26 lõikest 1 tulenevalt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele tähtkirjaga ning üksnes seaduses või määruses sätestatud juhul võib seda teha lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Selleks, et ka postiga kättetoimetamise korral saaks haldusorgan valid a kõige kohasema viisi otsuse kättetoimetamiseks, antakse eelnõu kohaselt haldusorganile võimalus valida, kas toimetada otsus kätte lihtkirja, tähtkirja või väljastusteatega tähtkirjaga. Tööprotsesside efektiivsuse kõrval tuleb seejuures arvestada vajadusega tagada menetlusosalise õiguste kaitse, samuti sellega, et haldusorganil peab o lema võimalik tõendada otsuse tegelikku kättesaamist. 2. peatükk. Veterinaararsti kutsetegevus Eelnõu 2. peatükis käsitletakse v eterinaararsti kutsetegevus e nõudeid . P eatükk ei ole otseselt seotud määruse (EL) 2016/429 rakendamisega, välja arvatud eelnõu § 20 lõige 1 , milles sätestatakse veterinaararsti kohustused. Enamasti on selles peatükis kehtivad veterinaarkorralduse seaduse sätted, mida on vajadusel ajakohastatud. Eelnõu § 11 . Veterinaararsti kvalifikatsioon Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise eelduseks on loomaarstiõppe diplom. Loomaarstiõpe on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekaval põhinev õpe nominaalkestusega kuus aastat, mida Eestis õpetatakse vaid Eesti Maaülikoolis (edaspidi EMÜ ) . Loomaarstiõppe raamnõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded”. Sarnane tavapärasest erinev õppekorraldus on ka arstidel, proviisoritel, hambaarstidel, arhitektidel ja ehitusinseneridel. Mujal kui Eestis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnusta takse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (edaspidi VKTS ) ja käesoleva seaduse kohaselt. Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse v eterinaararsti kvalifikatsioon i omandamise viisid , mis on veterinaarseaduse kohaselt sobivad . Veterinaararst omanda b kvalifikatsioon i , kui ta on läbinud loomaarstiõppe õppekava kas Eesti ülikoolis või mõne muu välisriigi asjaomases õppeasutuses. Säte selgitab veterinaararsti kutsetegevusega tegelemiseks vajalikke eeltingimusi. Eelnõu § 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse EMÜ kliinilise õppega seotud tegevuskulude katmise kord. Eelnõu kohaselt lisarahastatakse E MÜ loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulu de katmist riigieelarvest Maaeluministeeriumi eelarve kaudu. Loomaarstiõppe kliinilise õppe lisa rahastamisel lähtub Maaeluministeerium ülikooli ettepanekutest ja loomaarstiõppe kliiniliseks õppeks riigieelarves ettenähtud vahenditest. Maaeluministeerium sõlmib E MÜ-ga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude lisa rahastamiseks halduslepingu. Kehtivas õiguses on need sätted on veterinaarkorralduse seaduse § 1 lõigetes 3 3 ja 3 4 . Loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamine on oma olemuselt haldusülesande täitmine. Teadaolevalt tuleb halduskoostöö seadus e § 13 lõike 1 kohaselt juhindu da isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse korrast . Juhime tähelepanu, et eelnõus kavandatud halduslepingu sõlmimise suhtes ei tule kohaldada ei halduskoostöö seadust ega riigihangete seadust , sest tegemist on olukorraga, kus seaduse s sätestatakse üheselt, kellega tuleb haldusleping sõlmida ehk haldusorganil puudub kaalutlusõigus. Maaeluministeerium peab sõlmima halduslepingu E MÜ-ga . Halduskoostöö seaduse § 1 lõike 2 kohaselt ei tule halduskoostöö seadust kohaldada, kui haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus. Siia alla kuuluvad ka juhtumid, kui seadusest tule neb üheselt haldusorgani kohustus (puudub kaalutlusõigus) anda ülesanne üle konkreetsele nimeliselt sätestatud isikule. Sellistel juhtudel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimusi ja korda järgida ei tule. Riigiülesannete täitmiseks on EMÜ-ga sõlmitud haldusleping . R ahvusvaheliselt tunnustatud loomaarstiõppe õppekava säilimine Eestis tagab lõpetajate rahvusvahelisel tasemel tunnustatud pädevuse ning toetab teadusuuringuid veterinaar- ja humaanmeditsiinis, sealhulgas interdistsiplinaarseid biomeditsiinilisi uuringuid. See võimaldab riigile ja ühiskonnale olulise hüve – veterinaarteenuse – parema kättesaadavuse. Veterinaarteenuse olemasoluga tagab riik loomade tervise ja heaolu kaitse, toiduohutuse ning inimese tervise kaitse loomadelt inimesele üle kanduvate haiguste eest. Ka määruse (EL) 2016/429 artikli 13 kohaselt on riigi ülesanne tagada, et kõigi taudiennetuse ja tõrjega seotud toimingute tegemiseks oleks piisavalt veterinaararste, kellel on asjakohane ettevalmistus. 2020 . aastal on toetuse suurus 351 129 eurot . Eelnõu termin „loomaarstiõpe ” on kasutusel ülikooliseaduses ja sellega seotud määrustes. EMÜ pakub loomaarstiõpet „veterinaarmeditsiini eriala ” termini all. E elnõus nagu ka kehtivas veterinaarkorralduse seaduses on kasutusel termin „veterinaararsti kvalifikatsioon ” . Isik omandab veterinaararsti kvalifikatsiooni pärast loomaarstiõppe õppekava läbimist , saades veterinaarmeditsiini eriala diplomi. Eelnõu § 12 . Kutsetegevuse luba Igal füüsilisel isikul, kes tegeleb loomahaiguste ravi ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise ga , sealhulgas laboratoorse diagnoosimise alal, sõltumata sellest, kas ta teeb seda iseseisvalt või töölepingu alusel teise isiku juhtimisel, on vaja veterinaararsti kutsetegevuse luba. Praktikas töötab suur osa veterinaararste töölepingu alusel loomapidamisega tegelevate või väikeloomade ravi pakkuvate ettevõtjate kasuks ega tegutse iseseisvalt. Veterinaarteenuse pakkumisel tuleb igal juhul järgida maksude ja ettevõtluse kohta kehtestatud nõudeid ning ravimite kasutamise nõudeid. Selline konkreetse füüsilise isikuga seotud luba on vajalik selleks , et loomade ravimisega tegeleksid piisava kvalifikatsiooni ja kogemusega inimesed. Arstide puhul on sarnane korraldus sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 3 , mille kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Eelnõu §-s 12 sätestatakse kutsetegevuse loaga seotud üldised mõisted ja loa väljastamise üldised põhimõtted. Eelnõu § 12 lõi getes 1 ja 2 määratletakse veterinaararsti ja veterinaarteenuse mõiste d . V eterinaararst veterinaar seaduse tähenduses on veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik, kellel on veterinaarteenuse osutamiseks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba (edaspidi kutsetegevuse luba ). Veterinaarteenus veterinaar seaduse tähenduses on veterinaararsti osutatav loomahaiguse ravi ning looma haiguse ennetami n e ja diagnoosimi n e, sealhulgas laboratoor n e diagnoosimi n e . Veterinaarteenuse osutamisel kasutab veterinaararst labori teenust ning saadud uurimistulemused on diagnoosimise üks oluline osa. V eterinaararst võtab looma haiguse diagnoosimiseks proovi, edastab selle laborisse ning laborist saadud teabe alusel kinnitab diagnoosi ning otsustab edasise tegevuse . Labor ise ei osuta veterinaarteenust ja laboris töötamiseks ei ole vajalik veterinaararsti tegevusluba . Termin „veterinaarteenus ” on kasutusel ka kehtivas veterinaarkorralduse seaduses . Veterinaarkorralduse seaduse § 1 lõike 4 kohaselt on v eterinaarteenus veterinaartegevuse raames osutatav teenus. Veterinaar seaduse eelnõu s enam terminit „ veterinaartegevus ” ei kasuta ta , seetõttu on eelnõus veterinaarteenuse mõiste uuesti sõnasta tud . Eelnõu § 12 lõikes 3 kirjeldatakse veterinaarteenuse osutamise viisi. Veterinaararst osutab veterinaarteenust iseseisvalt füüsilisest isikust ettevõtjana või temaga lepingulises suhtes oleva ettevõtja kaudu . Sama säte on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § 2 3 lõike 1 punktis 1. Sät te sisu ei ole muudetud . K a ettevõtja kaudu töötamisel rakenduvad veterinaararstile kõik kutsetegevuse loaga seotud nõuded ja ta vastutab enda teostatava loomade ravi, arvestuse pidamise ja muude temale seaduse ga pandud kohustuste nõuetekohase täitmise eest täies ulatuses. Praktikas osutab veterinaararst sel viisil teenust näiteks töötades loomapidamisettevõttes või väikeloomakliinikus. Ta võib olla selle ettevõtte palgaline töötaja või osutada teenust FIE-na või äriühingu esindajana. Kõigil juhtudel peab ta täitma veterinaararstile käesoleva eelnõuga sätestatud kohustusi. Eelnõu § 12 lõikes 4 sätestatakse , et kutsetegevuse loa andmise, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise või loa andmisest keeldumise otsuse teeb Põllumajandus- ja Toiduamet . Sama sisuline säte on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § 22 lõikes 4. Põllumajandus- ja T oiduamet tugineb kutsetegevuse loa andmise või selle andmisest keeldumise , loa kehtivuse peatamise või loa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel veterinaarseaduse § -des 16 ‒ 18 sätestatud aluste le . Põllumajandus- ja Toiduamet võib vaja dusel otsuse tegemiseks konsulteerida ka Eesti Loomaarstide Ühingu ga (edaspidi ELÜ ). ELÜ on 1995. aastal asutatud mittetulundusühing, 1935. aastal asutatud Loomaarstide Koja õigusjärglane. Järjepidevuse kandjana seisab ELÜ veterinaararsti kutse-eetika ja h ea v eterinaarse t ava järgimise eest. ELÜ esindab Eestit Euroopa Veterinaaride Föderatsioonis (FVE, Federation of Veterinarians of Europe ; koondab 38 Euroopa riigi veterinaarerialaorganisatsioone ), Euroopa Praktiseerivate Veterinaaride Ühenduses ( UEVP , Union of European Veterinary Practitioners ) ja Maailma Veterinaaride Ühenduses ( WVA , World Veterinary Association ). Eelnõu § 12 lõikes 5 reguleeritakse kutsetegevuse loa kehtivusaeg a . Kutsetegevuse luba on tähtajatu. Sama säte on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § 22 lõikes 5 ja see on eelnõusse lisatud muutmata kujul. Kuigi kutsetegevuse luba on tähtajatu, on selle kehtivus seotud enesetäiendamise kohustusega ja selle kohustuse mittetäitmine võib kaasa tuua kutsetegevuse loa peatamise või kehtetuks tunnistamise. Eelnõu § 13 . Kutsetegevuse loa taotlemine Eelnõu § -s 14 sätestatakse k utsetegevuse loa taotlemi se kord . Nimetatud kord on kehtivas õiguses sätestatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 ja on eelnõusse lisatud muutmata kujul. Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise põhiliseks eelduseks on nõuetekohase loomaarstiõppe diplom i olemasolu . Eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatakse nende dokumentide ja andmete loetelu, mille k utsetegevuse loa taotleja esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile . Nendeks dokumentideks on taotlus , elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust , veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia ning erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia. Nimetatud dokumendid tuleb esitada ka juhul, kui veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik, kelle kutsetegevuse luba on kehtetuks tunnistatud ja kelle loa kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, soovib uuesti taotleda kutsetegevuse luba. Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse dokumendi esitamise erand , mis näeb ette, et erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia t ei pea esitama , kui kutsetegevuse l uba taotletakse viie aasta jooksul veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamis est arvates . Eelnõu § 13 lõikes 3 sätestatakse riigilõivu tasumise nõue. Enne taotluse esitamist tasub kutsetegevuse loa taotleja taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu seaduse § 254 lõike 1 kohaselt tasutakse veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 70 eurot. E elnõu kohaselt riigilõivu suurus ei muutu. Eelnõu § 13 lõikes 4 sätestatakse kutsetegevuse loa taotluse esitamise viisid. Isik võib k utsetegevuse loa taotluse esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab isikut tuvastada. Eelnõu § 14 . Kutsetegevuse loa taotlemine liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise korral Eelnõu § -s 14 sätestatakse k utsetegevuse loa taotlemi se kord isiku puhul , kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis . Nimetatud kord on kehtivas õiguses sätestatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 1 ja on eelnõusse lisatud muutmata kujul. Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu on kehtestatud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa jaotises 5.4.2. Loetelu muudetakse vajaduse korral nimetatud direktiivi artikli 21 alusel avaldatud Euroopa Komisjoni teatisega. Euroopa Komisjoni veebi lehel on nimetatud direktiivi konsolideeritud nimestikud, kus muutused on direktiivi lisades erialade kaupa kirjas . Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isikul on Eestis kutsetegevuse loa saamiseks kolm võimalust. Esiteks, kui tema kvalifikatsiooni tõendav dokument on eelnõu § 14 lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, siis tunnustatakse isiku kvalifikatsiooni , andes temale kutsetegevuse loa Eestis veterinaararstina tegutsemiseks. Teiseks, kui isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 5 viidatud liikmesriigis , Euroopa M ajanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus (näiteks on omandatud kaua aega tagasi), kuid tal on pädeva asutuse tõend veterinaararstina töötamise kohta või liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni võrdlemisel Eesti kvalifikatsiooniga ei leia Põllumajandus- ja Toiduameti või EMÜ nende vahel olulisi erinevusi, siis tunnustatakse isiku kvalifikatsiooni , andes temale kutsetegevuse loa Eestis veterinaararstina tegutsemiseks. Kolmandaks, kui isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 5 viidatud loetelus ja liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni võrdlemisel Eesti kvalifikatsiooniga leiab Põllumajandus- ja Toiduamet või EMÜ nende vahel olulisi erinevusi (VKTS § 13), siis on Põllumajandus- ja Toiduamet il õigus sõltumata taotleja valikust nõuda VKTS -i kohaselt isikult sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist. Kvalifikatsiooni tunnustamiseks tuleb isikul läbida enda valitud Eesti juhendaja juures kuni ühe aasta pikkune kohanemisaeg, mis võib sisaldada täiendusõpet näiteks EMÜ juures. Isik sooritab sobivustesti VKTS-is sätestatud korras. VKTS-i § 14 lõike 3 alusel on Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrusega nr 164 kehtestatud sobivustesti ja kohanemisaja korraldamise ja hindamise kord liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni puhul. Kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus liikmesriigis kui Eestis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile taotluse , elulookirjelduse, kontaktandmed, andmed eelmise töökoha asukoha rii gi kohta ning kutsealase töökäigu kirjeldus e, veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia ja erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia. Euroopa kutsekaardi olemasolu korral esitatakse ka andmed selle kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul dokumentide ja andmete saamisest arvates. T eises l iikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tõenda vaks dokumendiks on see dokument , mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust asjaomases liikmesriigis või Šveitsis. V aldkonna eest vastutav minist er kehtesta b määrusega k utsetegevuse loa andmise aluseks olevate liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu. Kehtiva õiguse kohaselt on loetelu kehtestatud veterinaarkorralduse seaduse alusel põllumajandusministri 3. augusti 2004 . a määrus ega nr 131 „ Veterinaararsti kutse tegevusloa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu” ( RT I, 01.08.2019, 18 ) . K ui liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisa ldu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud loetelus , siis otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet loa andmise vastavalt VKTS- i s sätestatule, küsides vajaduse korral E MÜ arvamust. VKTS -i II peatükis sätestatakse välisriigi kuts ekvalifikatsiooni tunnustamise nõuded E estis töötamiseks . Kui veterinaararsti kutsealal on direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 4a lõike 7 alusel k omisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja liikmesriigi , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele VKTS §-e 21 1 , 21 4 ja 21 5 . Praegu veterinaararsti kvalifikatsiooni kohta Euroopa kutsekaart i taotleda ei saa. K una tegu on E L-is reguleeritud elukutsega ja teatud reguleeritud elukutsete puhul nagu üldõde, proviisor, füsioterapeut, mägigiid ja kinnisvaramaakler on Euroopa kutsekaarti võimalik taotleda, siis on kutsekaardi väljastamist reguleeriv säte lisatud eesmärgiga võtta võimaluse avanemisel Euroopa kutsekaart kvalifikatsiooni tõendava dokumendina kohe kasutusele. Eelnõu § 15 . Kutsetegevuse loa taotlemine muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise korral Eelnõu § -s 15 sätestatakse k utsetegevuse loa taotlemine isiku poolt, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus välisriigis kui liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis . Nimetatud kord on kehtivas õiguses sätestatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 2 ja on eelnõusse lisatud muutmata kujul. Muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud kutsetegevuse loa taotleja l on kolm võimalust. Esiteks, kui isiku veterinaararstina tegutsemist on tunnustanud teine liikmesriik , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ning isik on seal töötanud vähemalt kolm aastat, siis tunnustatakse isiku kvalifikatsiooni VKTS-i s sätestatu kohaselt . Teiseks, kui liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni võrdlemisel Eesti kvalifikatsiooniga ei leia Põllumajandus- ja Toiduamet või EMÜ nende vahel olulisi erinevusi, siis tunnustatakse isiku kvalifikatsiooni , andes temale kutsetegevuse loa Eestis veterinaararstina tegutsemiseks. Kolmandaks, kui õppekavade vahel on olulisi erinevusi, tuleb isikul sooritada loomaarstiõppe lõpueksamiga sarnane üldine sobivustest või läbida EMÜ pakutav täiendusõpe, mis tasandab puudujäägi läbitud õppekava ja Eesti õppekava vahel. Täiendusõppe lõpuhindamine loetakse võrdseks sobivustesti sooritamisega. Eelnõu § 15 lõikes 1 sätestatakse nende lisadokumentide loetelu, mille muus välisriigis kui liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab kutsetegevuse loa saamiseks Põllumajandus- ja Toiduamet ile . Li saks eelnõu § 14 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele tuleb esitada ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava. Eelnõu § 15 lõikes 2 sätestatakse taotluse vastuvõtmise ja E MÜ-le hinnangu esitamise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Loa andja esitab nõuetekohased dokumendid ja andmed EMÜ-le hinnangu saamiseks kolme tööpäeva jooksul nende saamisest arvates. Eelnõu § 15 lõikes 3 sätestatakse E MÜ ülesanded muus välisriigis kui liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik u esitatud dokumentide ja andmete alusel hinnangu andmisel. E MÜ annab hinnangu taotleja läbitud õppekava Eesti asjakohasele õppekavale vastavuse kohta ning teeb vajaduse korral ettepaneku täiendusõppe läbimise kohta, võttes arvesse isiku töökogemust ja läbitud täiendusõppeid, 40 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Eelnõu § 15 lõikes 4 sätestatakse muus välisriigis kui liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku taotluse edasine menetlus, kui E MÜ hinnangu alusel ei erine taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast . Sellisel juhul menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet taotlust edasi veterinaar seaduses sätestatud üldises korras. Eelnõu § 15 lõikes 5 sätestatakse muus välisriigis kui liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku taotluse edasine menetlus, kui E MÜ hinnangu alusel erineb taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast. Kui E MÜ hinnangu alusel erineb taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast ja taotleja peab läbima asjakohase täiendusõppe, on ta otleja l võimalik sooritada hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva jooksul E MÜ koostatud ja korraldatud sobivustest oma teadmiste tõendamiseks või läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe õppekava tingimustele vastav täiendusõpe koos lõpuhindamisega E MÜ-s tasulise õppe raames vastavalt õppekorraldusele. Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ning vilumusi. Põllumajandus- ja Toiduamet pakub sobivaima viisi, kuidas olukorras, kus taotleja läbitud erialane õppekava on hinnatud Eestis kehtivast loomaarstiõppe õppekavast oluliselt erinevaks, on tal siiski võimalik tõendada oma erialaseks töötamiseks nõutavat kvalifikatsiooni. Taotleja võib omada suurt kliinilist kogemust välisriigis ja võib olla seal ennast lisaks õppekava läbimise le täiendanud. Täiendusõpe vastab loomaarstiõppe õppekava le , mida Eestis õpetatakse vaid EMÜ - s. Sobivustesti või täiendusõppe tulemus on osa loa andjale esitatavast teabest loa taotluse juurde. Positiivse soorituse korral antakse kutsetegevuse luba eelnõu § 1 7 kohaselt 20 tööpäeva jooksul. Negatiivse soorituse korral ei vasta taotleja kvalifikatsioon veterinaararstina tegutsemiseks vajalikule kvalifikatsioonile ning loa andja keeldub loa andmisest eelnõu § 17 lõi k e 3 punkt i 3 alusel. Eelnõu § 15 lõikes 6 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega s obivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning tulemustest teavitamise kor d. N imetatud kord kehtestatud veterinaarkorralduse seaduse alusel põllumajandusministri 17. detsembri 2014 . a määrusega nr 118 „ Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teatamise kord ” ( RT I, 19.12.2014, 11 ) . Eelnõu § 15 lõikes 7 sätestatakse loa andmise otsustamine juhul, k ui muus välisriigis kui liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on varem tunnustanud teine liikmesriik , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararstina kolmeaastase töökogemuse . K ui isiku veterinaararstina tegutsemist on tunnustanud teine liikmesriik , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ning isik on ühes nimetatud riigis töötanud vähemalt kolm aastat, siis teeb Põllumajandus- ja Toiduamet loa andmise otsuse veterinaar seaduses sätestatud korras, arvestades VKTS- i s sätestatut. Kutsetegevuse loa taotlemiseks esitab isik lisaks veterinaar seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi, mis tõendab tema nõutavat töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis. Vastavalt VKTS- i s sätestatule on võimalik vajadusel nõuda sobivustesti või kohanemisaja läbimist. Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud tõendatud kolmeaastane töökogemus täidab lisaks diplomile üldjuhul piisava kvalifikatsiooni olemasolu nõude. Sobivustestiga kontrollitakse isiku kutse-, eri- ja ametialas t pädevust , arvestades, et taotleja on välisriigis sellel kutse-, eri- või ametialal kvalifitseeritud töötaja. Sobivustesti eesmärk on hinnata isiku oskusi , mis on olulised reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks . Kohanemisaeg on töötamine asjaomase kutse- või eriala kvalifitseeritud töötaja, teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja juhendamisel ja vastutusel ning pädeva asutuse hindamisel, kusjuures töötamise üks osa võib olla täienduskoolituse läbimine. Kohanemisaja eesmärk on hinnata taotleja võimete vastavust reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks vajalikele nõutavad. Kohanemisajale kohaldatakse töö- ja teenistussuhteid reguleerivates õigusaktides katseajale kehtestatud nõudeid. Kui pädev asutus nõuab taotlejalt sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist, peab ta oma otsuses andma taotlejale vähemalt järgmise teabe: Eestis asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooni tase ning taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni taseme vastavus VKTS -i § 8 lõikes 2 loetletud kvalifikatsioonitasemetele, VKTS -i § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olulised erinevused ning põhjused, ( taotleja on välisriigis läbinud õppekava, mis oluliselt erineb reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamise eelduseks olevast Eesti õppekavast , Eestis reguleeritud kutseala hõlmab vähemalt ühte kutsetegevust, mis ei kuulu välisriigi asjaomase kutseala hulka VKTS -i § 5 lõike 2 tähenduses, ja reguleeritud kutsealaga hõlmatud kutsetegevused Eestis erinevad oluliselt asjakohastest kutsetegevustest välisriigis, kus taotleja on kutsekvalifikatsiooni omandanud ), miks neid erinevusi ei saa kompenseerida töökogemuse või tasemehariduse kaudu või selle väliselt omandatud pädevusega , mida asjaomane välisriigi asutus on kinnitanud. Taotlejal on õigus teha sobivustest kuue kuu jooksul sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist nõudva otsuse tegemisest arvates. Sobivustesti ning kohanemisaja korraldamise ja hindamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008 . a määrusega nr 164 „ Sobivustesti ja kohanemisaja korraldamise ja hindamise kord” ( RT I 2008, 53, 301 ) . Eelnõu § 15 lõikes 8 sätestatakse kutsekaardiga seonduvad nõuded juhul, kui muus välisriigis kui liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on varem tunnustanud teine liikmesriik , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararstina kolmeaastase töökogemuse. K ui veterinaararsti kutsealal on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel kehtestatud komisjoni rakendusmäärus e (EL) 2015/983 Euroopa kutsekaardi väljastamise menetluse ja hoiatusmehhanismi kohaldamise kohta (ELT L 159 , 25. 0 6.2015 , lk 27 – 42) kohane Euroopa kutsekaart kasutusele võetud ning liikmesriigi , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele VKTS §-e 21 1 , 21 4 ja 25 5 . Eelnõu § 16 . Kutsetegevuse loa andmine ja loa andmisest keeldumine Eelnõu §-s 16 sätestatakse kutsetegevuse loa taotluse menetlemise kord . Kehtivas v eterinaarkorralduse seaduses on see kord sätestatud §-s 26, milles käsitletakse nii tegevusloa andmist kui ka sellest keeldumist. Eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatakse kutsetegevuse loa andmise kohta otsuse tegemise tähtaeg. Põllumajandus- ja Toiduamet menetleb kutsetegevuse loa taotlust ning teeb kutsetegevuse loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse 20 tööpäeva jooksul kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates. Eelnõu § 16 lõikes 2 sätestatakse, et k ui kutsetegevuse loa taotluse menetlemise käigus selgub , et liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses olevas loetelus, võib Põllumajandus- ja Toiduamet pikendada otsuse tegemise tähtaega 60 tööpäevani. Otsuse tähtaja pikendamisest teavitatakse loa taotlejat ning välja tuuakse ka põhjused, miks otsuse tähtaeg on pikenenud. Eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatakse kutsetegevuse loale märgitavad andmed. Kutsetegevuse loale märgitakse kutsetegevuse loa omaja ees- ja perekonnanimi , kutsetegevuse loa omaja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg , kutsetegevuse loa väljaandmise kuupäev ja koht ning kutsetegevuse loa number. Eelnõu § 16 lõikes 4 sätestatakse kutsetegevuse loa andmisest keeldumise alused . Aluseid ei ole enamasti võrreldes kehtiva veterinaarkorralduse seadusega muudetud. Paragrahvi 16 lõike 4 punktis 1 on sätestatud kutsetegevuse loa andmisest keeldumise alusena asjaolu, kui loa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid . Valeandme te esitamine võib olla seotud elulookirjelduse ga , mis sisaldab muu hulgas taotleja ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetus e ja numbri ga , kontaktandme tega , eelmise töökoha asukoha rii g i ning kutsealase töökäigu kirjeldus ega või on võltsitud taotleja poolt esitatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia t või erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia t . Valeandmete alusel väljastatud tegevusloa alusel tegutseval isikul ei pruugi olla piisav pädevus veterinaararsti teenuse pakkumiseks . Selliselt saadud loa alusel tegutseva isiku poolt pakutav teenus võib kahjusta da loomapidajate huvi sid ning teatud juhtudel kujutab ka ohtu loomade tervisele. Paragrahvi 16 lõike 4 punkti 2 kohaselt võib P õllumajandus- ja Toiduamet keelduda kuts e teg e vuse loa väljastamisest , kui veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt ära võetud veterinaarteenuse osutamise õigus. Kohtus süüdimõistmine ja karistusseadustiku §-s 49 sätestatud lisakaristuse kohaldamine näitab, et isik ei ole suutnud või soovinud veterinaararstina töötades täita seadusest tulenevaid kohustusi ja on hoolimatusest või tahtlikult kahjustanud looma tervist või on muul viisil jätnud veterinaararsti kohustused täitmata. Tegemist on suure tõenäosusega väga harukordse juhtumiga. Et selline olukord ei korduks, ei saa P õllumajandus- ja Toiduamet sellisele isikule uut kutsetegevuse luba väljastada selle aja jooksul, mil lal tal on kohtuotsuse kohaselt keelatud veterinaarteenust osutada . Paragrahvi 16 lõike 4 punktis 3 on sätestatud keeldumise alusena asjaolu, et loa taotleja kvalifikatsioon ei vasta asjaomasel erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile. N äiteks, kui isik on omandanud veterinaararsti kutse mõne EL -i välise riigi ülikoolis , mille õppekava erineb oluliselt Eestis ja mujal EL- i s kehtivast õppekavast ja ta ei ole seejärel läbinud käesoleva seaduse §-s 15 kirjeldatud täiendavat õppekava E MÜ juures, kui see on käesoleva seadusega nõutud. Sätte eesmärgiks on tagada veterinaararsti osutatava teenuse aktsepteeritav tase ja aus erialane konkurents. Paragrahvi 16 lõike 4 punkt 4 kohaselt ei väljastata kutsetegevuse luba isikule, kes töötab üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ja tulenevalt ravimiseaduse § 43 lõikest 7 ei tohi osutada veterinaarteenust. Sätte eesmärk on vältida ravimite müügi ja veterinaarteenuse osutamisega seotud huvide konflikti. Keeldumise alustesse on uue sättena lisatud § 16 lõike 4 punkt 5, mille kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduamet i õigus keelduda veterinaarjärelevalveametnikule kutsetegevuse loa andmisest, kui see läheb vastuollu üldiste järelevalve põhimõtetega – taotleja on teenistuses järelevalveametnikuna ja tal on ATS -i § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega . Säte on lisatud selguse huvides , et kõik keeldumise alused oleksid seaduses koos loetletud. Säte on kooskõlas ATS -i § 60 lõikega 2 , mille kohaselt keelab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga täielikult või osaliselt ametnikul ATS -i § 60 lõike 1 punktis 1 –4 nimetatud kõrvaltegevuse ehk tegevuse töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. K õrvaltegevuse keeld peab vastama haldusakti s esitatud nõuetele, olema individualiseeritud, proportsionaalne ja motiveeritud ning see on vaidlustatav halduskohtus. Põllumajandus- ja Toiduamet i peadirektoril tuleb keelata näiteks selline Põllumajandus- ja Toiduamet i ametniku kõrvaltegevus, mis seab ametniku pidevasse huvide konflikti või takistab teenistuskohustuste nõuetekohast täitmist muul viisil . Ametnikul on ATS-i § 15 punkt i 4 kohaselt keelatud teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle . Nimetatud piirang kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel . Ametnikul on samuti keelatud saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka. K orruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses on seotud isik j uriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule , või juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või tema lähisugulane või isik , keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel . Põllumajandus- ja Toiduametis töötab 153 veterinaaria-alase kõrgharidusega ametnikku. Veterinaaria-alane kõrgharidus on nõutav veterinaarjärelevalve, veterinaarkontrolli ning tauditõrje alaste ks tegevuste ks . Veterinaarjärelevalve t teostatakse erinevate järelevalveobjektide üle – loomatauditõrje ning loomade heaolu nõu ete täitmist kontrollitakse erinevates loomapidamiskohtades, piiripunktides, veterinaarteenuse osutamise kohas ja mujal . Kehtiv veterinaararsti kutsetegevuse luba on 65-l Põllumajandus- ja Toiduameti s töötaval ametnikul. Neist 11 ametnikku töötab piiripunktis , 23 ametnikku teeb ante ja post mortem kontrolle tapamajas, neist 12 kontrollivad vajadusel ka põllumajandusettevõt teid , 3 ametnikku teostavad toidualast plaanilist järelevalvet , 7 ametnikku töötavad Põllumajandus- ja Toiduameti keskasutuses ega teosta plaanilist järelevalvet , 4 ametnikku töötab regioonijuhatajana või loomatervise ja - heaolu osakonna juhataja või juhtivspetsialistina , kes p laanilisi kontrolle ei tee , kuid vajadusel teevad sisekontrolli raames erinevaid kontrolle loomapidajate, veterinaararstide ja muude järelevalvesubjektide juures , 17 ametnikku teostab maakondades loomatervise ja heaolu alast järelevalvet , sealhulgas kontrollivad põllumajandusettevõ tteid , neist 11 teevad kontrolli veterinaararstide tegevuse üle. Kõik kutsetegevuse loaga veterinaarid on järelevalvesubjektid. Kuni 2019. a asta ni kontrolli ti veterinaararsti tegevus t üks kord kolme aasta jooksul. Alates 2019. a asta st tehakse kontroll i riskivalimi alusel. Ka kehtivat kutsetegevuse luba omavad veterinaarjärelevalveametnikud on järelevalvesubjektid. Nende tegevus t kontrollivad veterinaarkeskuse või regiooni juhataja või Põllumajandus- ja Toiduameti keskasutuse asjaomased spetsialistid , kes hindavad veterinaarteenuse osutamise vastavust kehtivatele nõuetele. Kõik ametnikud allkirjastavad ametisse astudes ametivande, erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni, avaliku teenistuse ning korruptsioonivastase seaduse nõuetele vastamise kinnituse. Kord aastas peavad ametnikud teavitama kõrvaltegevustest Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorit , kes hindab neid tegevusi korruptsioonivastase seaduse alusel. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel vaatavad nad igal aastal ametnike deklaratsioonid läbi. Järelevalvetegevusega vastuolus olevaid kõrvaltegevusi ei ole eelmistel aastatel olnud, veterinaartegevusega tegelevad eelkõige piiripunktis töötavad ning tapamajas ante- ja post mortem kontrolle tegevad veterinaarjärelevalveametnikud. Eelnõu § 17 . Kutsetegevuse loa kehtivuse peatamine Eelnõu §-s 18 sätestatakse kutsetegevuse loa kehtivuse peatamis e kord . Samad sätted on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse §-s 26 1 . Eelnõu § 17 lõikes 1 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet ile alused kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise ks . V õrreldes kehtiva veterinaarkorralduse seadusega ei ole aluseid enamasti muudetud. Paragrahvi 17 lõike 1 punkti kohaselt võib kutsetegevuse loa peatada, kui veterinaararst rikub oma kutsetegevuses oluliselt õigusakti nõuet või kui rikkumisega kaasneb oluline oht looma elule või tervisele. N äite ks olukor d , kus veterinaararst ei ole täitnud oma kohustust lo obu da enda taotlusel kutsetegevuse loast juhul, kui ta töötab üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures . Sellisel juhul peatab kutsetegevuse loa P õllumajandus- ja Toiduamet . Kutsetegevuse loa kehtivus peatatakse kuni rikkumise kõrvaldamiseni (veterinaararst teeb kutsetegevuse loast loobumise taotluse) või kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni (P õllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kutsetegevuse loa kehtetuks). Paragrahvi 17 lõike 1 punktis 2 sätestatakse kutsetegevuse loa peatamise alusena olukord, kus veterinaararst ei pea oma kutsetegevuses kinni veterinaararsti kutse-eetikast ega järgi head veterinaarset tava , näiteks kui veterinaararst on oma senises kutsetegevuses näidanud korduvalt üles ilmset sobimatust tööks veterinaararstina , näiteks teenuse osutamine joobeseisundis või ravimenetlused ei vasta looma seisundile. Ve te rinaararsti kutse-eetika ja hea veterinaarse tava põhimõtted on kokku lepitud ELÜ liikmete poolt ja avaldatud ELÜ veebilehel. Paragrahvi 17 lõike punkt 3 sätestab võimaluse kutsetegevuse loa peatamiseks, kui veterinaararst ei ole esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile oma ajakohaseid andmeid või ei ole kandnud neid riiklikusse veterinaararsti registris se. Tegemist on distsiplineeriva meetmega, kui veterinaararst ei ole seadusest tuleneva ajavahemiku jooksul tegelenud enesetäiendamisega või ei ole selle kohta nõuetekohaselt andmeid esitanud. Praktikas eelneb s ellisel juhul peatamisele P õllumajandus- ja Toiduamet meeldetuletus ja peatamise otsus tehakse , kui veterinaararst meeldetuletustele ei reageeri. Kehtiva v e terinaarkorralduse seaduse §-s 26 1 olevatele s ät e tele on eelnõu § 17 lõike 1 punktis 4 lisatud tegevusloa peatamise uus alus, mille kohaselt võib veterinaararsti tegevusloa peatada, kui veterinaararst on korduvalt rikkunud ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud veterinaar ravimi soetamise ning loomahaigus t e ennetamiseks ja raviks kasutamise nõudeid. Säte on lisatud E LÜ ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi (edaspidi EVS ) ettepanekul, et võidelda veterinaarravimite väärkasutamise vastu. ELÜ välja toodud probleem on seotud eelkõige vet erinaararstidega, kes ei järgi p õllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „ Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord ” § -s 4 kehtestatud veterinaarravimite väljastamise ja kasutamise kohta arvestuse pidamise nõudeid . Veterinaarravimite käitlemist reguleerib eeskätt ravimiseadus. Veterinaararstil on õigus väljastada loomapidajale looma raviks või loomahaiguse ennetamiseks üksnes ravimite hulgimüügiettevõttest või apteegist pärit veterinaar ravimit. Ravimiseaduse kohaselt on veterinaarravim tootja poolt ainult loomadel kasutamiseks määratud ravim. Põllumajandusettevõttes loomahaiguse ennetamiseks ja loomade raviks ettenähtud säilitatava retseptiravimi manustamise ja selle loomapidajale väljastamise üle võib otsustada üksnes looma ravimise eest vastutav veterinaararst. Veterinaararst väljastab veterinaar ravimi loomapidajale üksnes juhul, kui ta on looma läbi vaadanud ja teinud kindlaks looma tervisliku seisundi. Lemmiklooma eelneva läbivaatuseta võib loomapidajale väljastada vaid parasitooside metafülaktikaks kasutatavaid välispidiselt või suukaudselt manustatavaid käsimüügi antiparasiitikume. Kahjuks esineb juhtumeid, kus looma üle ei vaadata või võimaldatakse loomapidajal veterinaararsti kutse tegevus e loa numbri t kasutades omandada veterinaar ravimeid loomade jaoks , keda nimetatud veterinaararst ei ole ravinud ega hakka ravima. Sellega soodustatakse mikroobide resistentsuse teket . Mikroobide resistentsus on mikroorganismide võime antimikroobsete ainete toimele vastu panna. Ravimite käitlemist reguleerivad ka näiteks s otsiaalministri 17. veebruari 2005 . a määrus nr 20 „ R avimialase arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või veterinaarteenuse osutamisel ning hoolekandeasutuses ” (RTL 2005, 22, 301) , p õllumajandusministri 12. jaanuari 2009 . a määrus nr 5 „ B iostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud ” ( RTL 2009, 8, 95) ning sotsiaalministri 17. veebruari 2005 . a määrus nr 27 „ Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord ” ( RT I, 03.07.2020, 18) . ELÜ ja EVS -i e ttepanek rakendada karmimaid meetmeid veterinaarravimite kasutamisega kaasnevate rikkumis te korral aitab kaasa ka Eesti s koostatud „M ikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019 – 2023 ” täitmisele . Paragrahvi 17 lõike 1 punktis 5 sätestatakse kutsetegevuse loa peatamise alusena olukord, kus veterinaararst takistab veterinaarjärelevalve teostamist ega ole täitnud temale selle kohta tehtud ettekirjutust, milles teda on loa kehtivuse peatamise eest hoiatatud. See peatamise alus on sätestatud MSÜS-i eeskujul. Nimelt on ühe tegevusloa peatamise alusena MSÜS-i § 43 lõike 1 punkti s 2 sätestatud riikliku järelevalve teostamise takistamine. Sarnast olukorda on vaja reguleerida ka kutsetegevuse puhul. Eelnõu § 17 lõikes 2 sätestatakse tegevusloa kehtivuse peatamise tähtaeg , mille kohaselt peatatakse kutsetegevuse loa kehtivus § 17 lõikes 1 nimetatud juhtudel kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni või veterinaarjärelevalve teostamise võimaldamiseni. Eelnõu § 18 . Kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamine ja kehtetuks muutumine Eelnõu §-s 19 sätestatakse k utsetegevuse loa kehtetuks tunnistami se ja kehtetuks muutumi s e alused ning hoiatusmehhanismi rakendamise kord . Sama d sätted on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § -des 27 ja 2 7 1 ja need on lisatud eelnõusse ühe paragrahvi na . Eelnõu § 18 lõikes 1 sätestatakse kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise alused. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on samad, nagu on sätestatud kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 27 lõikes 1 , välja arvatud alus nimetatud seaduse § 27 lõike 1 punktis 5, mis on eelnõus t välja jäetud . Veterinaararsti k ohustus loobuda enda taotlusel kutsetegevuse loast üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks töölepingu sõlmimise korral (ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt) on sätestatud eelnõu §-s 19 veterinaararsti kohustuste juures ja seega kvalifitseerub eelnõu § 17 lõike 1 punktis 1 sätestatud rikkumisena, millele on viide kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise alustes (eelnõu § 18 l õike 1 p unkt 1) juba olemas. Paragrahvi 18 lõike 1 punkt 1 kohaselt tunnistab P õllumajandus- ja Toiduamet kutsetegevuse loa kehtetuks, kui kutse tegevus e loa kehtivuse peatamise aluseks olnud rikkumi ne ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks kõrvaldatud. See tähendab, et isik on jätkanud kutsetegevuse loa tingimustega seotud nõuete rikkumist ja sellise tegevuse peatamiseks on ainus võimalus luba kehtetuks tunnistada ja isiku tegevus veterinaararstina lõpetada. Paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 sätestab kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise aluse, kui veterinaararst on kutsetegevuse loa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa andmisest keelduma. Tegemist on olukorraga, kus isiku esitatud valeandmed tulevad ilmsiks pärast kutsetegevuse loa väljastamist. Kutsetegevuse loa andmisega seonduvad sätted on avatud eelnõu §- i 16 selgitustes. Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt tunnistab P õllumajandus- ja Toiduamet kutsetegevuse loa kehtetuks, kui veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt veterinaarteenuse osutamise õigus ära võetud . Samal põhjusel ei saa sellele isikule väljastada uut kutsetegevuse luba. Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 4 kohaselt tunnistab P õllumajandus- ja Toiduamet kutsetegevuse loa kehtetuks, kui veterinaararst loobub sellest enda taotlusel . Tegemist on isiku otsusega. Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatakse kutsetegevuse loa kehtetuks muutumise alus . Kutsetegevuse luba muutub kehtetuks veterinaararsti surma korral. Eelnõu § 18 lõikes 3 sätestatakse hoiatusmehhanismi rakendamine. Põllumajandus- ja Toiduamet rakendab hoiatusmehhanismi VKTS -i 3 2 . peatükis kehtestatud korras. Sätte kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduamet p ädev asutus , kes teavitab liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädevaid asutusi isikutest , kellele kohus on seadnud reguleeritud ametikohal või kutsealal tegutsemise keelu või ajutise piirangu või kes on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemisel esitanud kvalifikatsiooni tõendamiseks võltsitud dokumente. R eguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi , on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016 . a määrusega nr 6 „ Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi” ( RT I, 12.01.2016, 10 ) ja veterinaararst i kutseala on sama määruse § 1 punktis 3 . Põllumajandus- ja Toiduamet il on kohustus esitada tea ve EL -i siseturu infosüsteemi kaudu kolme päeva jooksul jõustunud kohtuotsuse karistusregistrisse kandmisest arvates ja teavita da sellest samal ajal kirjalikult ka isikut. Põllumajandus- ja Toiduamet rakendab hoiatusmehhanismi direktiivi 2005/36/EÜ artikli 56a lõikes 8 alusel kehtestatud k omisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/983 II peatükis sätestatud korras. Kutsekaardiga seonduv on täpsemalt sätestatud eelnõu § 15 lõike s 8 . Eelnõu § 19 . Veterinaararsti kohustused Eelnõu §-s 19 sätestatakse v eterinaararsti kohustused . Eelnõus sätestatud kohustused ei erine oluliselt kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 2 3 lõikes 2 sätestatud kohustustest. Enam ik sätteid on ajakohastatud . Lisandunud on järgmised kohustused: kohustus lähtu d a oma tegevuses määruse (EL) 2016/429 artikli 12 nõuetest , kohustus loobu d a enda taotlusel kutsetegevuse loast üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks töölepingu sõlmimise korral kooskõlas ravimiseaduse § 43 lõi kega 7 . Sisuliselt ei ole siiski tegu uute ülesannete lisandumisega, sest need sisalduvad ka kehtivas õiguses loomatauditõrje seaduses ja veterinaarkorralduse seaduses, või lähtuvad veterinaararsti elukutsest tulenevast igapäevatööst, ja on selguse mõttes ü hes lõikes lahti kirjutatud. Määruse (EL) 2016/429 artikli 12 kohaselt peab veterinaararast rakendama kõik asjakohased meetmed taudide sissetoomise, arengu ja leviku ennetamiseks; võtma meetmed, et tagada taudide varajane avastamine õige diagnoosi ning taudi välistamiseks või kinnitamiseks tehtava diferentsiaaldiagnoosiga; osalema aktiivselt teadlikkuse tõstmises loomatervise ning loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavaheliste seoste kohta, taudi ennetamises, taudide varajases avastamises ja neile kiiresti reageerimises, teadlikkuse tõstmises ravimiresistentsusest, sealhulgas mikroob ide resistentsusest, ja selle mõjust, ning teevad käesolevas määruses sätestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete kohaldamisel koostööd pädeva asutuse, ettevõtjate, loomakasvatusspetsialis tide ja lemmikloomapidajatega. Veterinaararstid säilitavad ja täiendavad oma kutseoskusi . Tegemist ei ole uute ülesannetega, punkt on lisatud seose loomiseks EL vahetult kohalduva määrusega. Veterinaararstil on kohustus täita Põllumajandus- ja Toiduameti antud ülesan d e id seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega . See on kooskõlas eelnõu § 75 lõikega 4, mille kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus kasutada loomatauditõrje toimingu tegemiseks veterinaararsti kaasabi, teavitades sellest oma veebilehel ja näidates ära loomatauditõrje toimingu kirjelduse. Loomatauditõrje toimingu tegemisel osalemise eest makstakse veterinaararstile tasu. Tegemist on Põllumajandus- ja Toiduameti loomatauditõrje toimingute delegeerimisega määruse (EL) 2016/429 artikli 14 tähenduses . Nõue, et v eterinaararst juhib loomapidaja, loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali käitleja tähelepanu veterinaarnõuete rikkumisele, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja annab esmased juhised ettevõttes või majapidamises tauditõrje korraldamiseks , on kehtivas õiguses loomatauditõrje seaduse § 6 lõikes 1. Sätet on ajakohastatud ja lisatud on osa, et rakendada määruse (EL) 2016/429 artikli st 25 loomapidajale tulenevat kohustust tagada , et veterinaararst teeb loomapidamisettevõtte s loomatervise ülevaatus e vähemalt kord aastas. Loomatervise ülevaatuse eesmärk on taudiennetus, eelkõige ettevõtja nõustamine bioturvalisuse ja muudes loomatervisega seotud küsimustes vastavalt ettevõtte tüübile ning ettevõttes peetavate loomade liikidele ja kategooriatele . Ülevaatuse käigus on alati ka võimalus, et veterinaararst leiab loomadel haigustunnuseid, mida loomaomanik ei märka , ning saab rakendada asjakohas t ravi ja asjakohaseid ennetusmeetmeid. Osaliselt on muudetud ja täpsustatud sätet eelnõu § 19 lõike 1 punktis 5 , mis kohustab veterinaararsti pidama arvestust . Kehtiva veterinaarkorralduse seaduse kohaselt peab veterinaararst pidama arvestust teostatud ravi- ja muude menetluste ning surmajuhtumite kohta. Uue sõnastuse kohaselt peab veterinaararst pidama arvestust haigusjuhtumite, sealhulgas loomataudide, te htud ravi- ja muude menetluste kohta . Haigusjuhtumite kohta arvestuse pidamine tähendab looma haiguslugu, sealhulgas andmeid looma hukkumise või hukkamise kohta. Sisuliselt veterinaararsti jaoks arvestuse pidamisel uusi ülesandeid ei kaasne, kohustused on selgemalt lahti kirjutatud. Eelnõu § 19 l õikes 2 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile arvestuse pidamise ja aruande esitamise t äpsema korra kehtesta miseks. Veterinaararst peab pidama arvestust haigusjuhtumite, te htud ravi- ja muude menetluste ning kasutatud veterinaar ravimite kohta õigusaktide s kehtestatud korras ning esitama peetud arvestuse kohta aruandeid Põllumajandus- ja Toiduametile. Ministri määrusega on võimalik luua veterinaararstile selge raamistik peetava arvestuse ja esitatavate aruannete kohta . Kehtivas õiguses ei ole täpsemalt reguleeritud, milliseid andmeid peab veterinaararst säilitama ja esitama ning selle tulemusena ei pruugi pädev asutus poolt kogutavad andmed alati olla kvaliteetsed. Kuna eelnõus sätestatud uute nõuete kohase arvestuse kohta aruannete esitamiseks on vajalik üleminekuaeg, siis on eelnõu §-s 108 sätestatud, et veterinaarseaduse jõustumise ajal tegutsev veterinaararst peab täitma § 19 lõike 1 punktis 6 sätestatud kohustust alates 2021. a asta 21. oktoobrist. Üleminekuaeg on vajalik nõuetekohase arvestuse sisseseadmiseks ja uute nõuete kohaste aruannete esitamiseks. Eelnõu § 20 . Erialane täiendamine Eelnõu §-s 20 sätestatakse nõuded veterinaa r arsti erialasele täiendami sele. Veterinaararsti erialane täiendamine on osavõtt kas Eesti või välisriigi loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli, riigiasutuse , Eesti või välisriigi eri alaorganisatsiooni korraldatud erialasest infopäevast, õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist , praktiseerimine veterinaararsti või Eesti või välisriigi loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli juures , erialase teaduskraadi omandamine , Eesti või välisriigi ülikooli loomaarstiõppe õppekava l õppiva üliõpilase erialase teoreetilise, praktilise või kliinilise õppe juhendamine , teaduslik-praktilise töö või erialase artikli avaldamine Eesti või välisrii gi eri alases väljaandes või erialase õppe- või teaduskirjanduse avaldamine : erialase ettekandega esinemine Eesti või välisriigi loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli, riigiasutuse või Eesti või välisriigi erialaorganisatsiooni korraldatud infopäeval, õppepäeval, kursusel, konverentsil või seminaril. Sama säte on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § -s 24. Aktsepteeritud enesetäiendamise viiside hulka on uue võimalusena lisatud ka osavõtt riigiasutuse, näiteks Ravimiameti või Põllumajandus- ja Toiduamet i , Maaeluministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi korraldatud erialasest infopäevast, õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist. Eelnõu § 21 . Riiklik veterinaararstide register Eelnõu §-s 21 sätestatakse riiklik u veterinaararstide registri ga seonduvad nõuded. Kehtivas õiguses on registri asutamisega seotud sätted veterinaarkorralduse seaduse § -s 22 1 . Kogu paragrahv on tervikuna ja ajakohastatuna lisatud käesolevasse paragrahvi. Lisaks on eelnõu käeolevasse paragrahvi lisatud veterinaarkorralduse seaduse § 23 lõige 3 kui teemaga otseselt seotud säte. R iiklik veterinaararstide r egister loodi 2015. aastal ja see koondab kutsetegevuse loa taotlejate ja kutsetegevuse loa saanud veterinaararsti de andmeid ning eelnõu § 116 kohaselt käsitataks e nimetatud registrit veterinaarseaduse §-s 21 nimetatud veterinaararstide registrina . Eelnõu § 21 lõikes 1 sätestatakse r iikliku veterinaararstide registri põhimääruse kehtestaja . Riikliku veterinaararstide registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Veterinaarkorralduse seaduse §-s 22 1 alusel asutatud registri põhimäärus on kehtestatud p õllumajandusministri 7. aprilli 2015. a määrus ega nr 30 „ Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus ” . Põhimäärus kehtestatakse uuesti samas sõnastuses . Eelnõu § 21 lõikes 2 säte statakse veterinaararstide registri eesmärk. Veterinaararstide registri eesmärk on tagada tarbijale teave veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta , tõhus veterinaarteenuse veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning vajalikud andmed veterinaaria valdkonna korraldamist võimaldava statistika tegemiseks. Eelnõu § 21 lõikes 3 säte statakse veterinaararstide registri vastutav töötleja. Veterinaararstide registri vastutav töötleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . Veterinaararstide registril ei ole volitatud töötlejat. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna arvamuse kohaselt on vastutajaks esmane töötleja, kelle juures andmeid tegelikult hallatakse. Sarna selt on majutatud Sotsiaalministeeriumis tervishoiutöötajate register , mille vastutav ja volitatud töötleja on Terviseamet. Eelnõu § 21 lõikes 4 sätestatakse vastutavale töötlejale andmete esitamise kohustus. Vastutavale töötlejale andmete esitamise kohustus on kutsetegevuse luba taotleval ja omaval veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikul tulenevalt eespool käsitletud veterinaararsti kutse tegevus e loaga seotud nõuetest. Eelnõu § 21 lõikes 5 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i õigus teha veterinaararstide registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ning saada andmeid teistest andmekogudest. Eelnõu § 21 lõikes 6 sätestatakse andmed, mida veterinaararstide registrisse kogutakse. Veterinaararstide registrisse kogutakse veterinaararsti kohta järgmis i andme i d: ees- ja perekonnanimi, eelmine ees- ja perekonnanimi või eelmised ees- ja perekonnanimed, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha riik , kvalifikatsiooni ja erialast täiendamist tõendavad andmed , töökohaga, sealhulgas volitatud veterinaararsti pädevusega seotud andmed ; kutsetegevuse loa ja selle kehtivusega seotud andmed , toimingute registreerimise andmed. Registrisse kogutavate andmete puhul on eeskujuks võetud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kogutavad andmed. Kutsetegevuse luba on isiklik luba, mistõttu eluloolised ning kvalifikatsiooni ja erialas e täiendamis ega seotud andmed aitavad loa andmisel veenduda isikusamasuses ja isiku vajalikus kvalifikatsioonis (teadmistes veterinaaria valdkonnas töötamiseks). Veterinaararsti tegevusel on oluline mõju toidu ohutusele ja seeläbi inimeste tervisele. Kutsetegevuse loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral tehakse registrisse selle kutsetegevuse loa saanud isiku avalikult vaadeldavate andmete juurde asjakohane märge. Eelnõu § 21 lõikes 7 sätestatakse veterinaararstide registris andmete säilitamise nõuded. Veterinaararstide registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Veterinaararstide registri digitaalsesse andmebaasi kantud andmeid säilitatakse arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse vastavalt veterinaararstide registri põhimääruses sätestatule. Eelnõu § 21 lõikes 8 sätestatakse veterinaararstide registris andmete õigsuse eest vastutav isik ja andme te uuendamise kohustus. Veterinaararstide registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse kantud andmete muutumise korral peab andmete esitaja viivitamata esitama taotlus e andmete muutmiseks. See puudutab ka erialase täiendamise kohta esitatavaid andmeid. Sarnane käitleja vastutus andmete õigsuse eest on näiteks riikliku toidu ja sööda käitlejate registri puhul. Eelnõu § 21 lõikes 9 sätestatakse veterinaararstide registrisse kandmiseks erialase täiendamise kohta andmete esitamise tähtaeg . Andmed erialase täiendamise kohta esitatakse veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise aastale järgnenud viie kalendriaasta möödumisest alates iga viieaastase ajavahemiku kohta sellele ajavahemikule järgneva aasta 31. jaanuariks. Kuna kutsetegevuse luba on eelnõu kohaselt tähtajatu, kuid erialase täiendamise nõue säilib, siis on kutsetegevuse loa omanikule sätestatud kohustus hoida ka erialase täiendamise andmed ajakohased. Erialase täiendamise andmeid saab veterinaararst uuendada jooksvalt, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast viieaastase perioodi lõppu. Erialase täiendamise viieaastast perioodi arvestatakse tsüklite kaupa loomaarstiõppe õppekava läbimisele järgneva viieaastase vaheperioodi lõppemisest. Veterinaarjärelevalve t ja kontroll i erialase täiendamise üle korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet . Praegu laadivad veterinaararstid oma andmed täiend us koolituste kohta üles veterinaararstide registrisse ja muid tegevusi veterinaararstide register ei toeta. Kui viie aasta jooksul ei ole erialast täiendamist tõendavaid dokumente ja andmeid erialase täiendamise kohta veterinaararstide registrisse üles laaditud, alustab Põllumajandus- ja Toiduamet loa omaja üle veterinaarjärelevalvet . J uhul, kui selgub, et viimase viie aasta jooksul ei ole veterinaararst ennast erialaselt täiendanud, on tegemist väärteoga ning loa andjaks oleval Põllumajandus- ja Toiduamet i l on eelnõu § 96 alusel õigus veterinaararsti tema kohustuste täitmata jätmise eest väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras karistada ning teha ettekirjutus õigusrikkumise kõrvaldamiseks , määrates selleks tähtaja. Selle ettekirjutuse täitmise ajaks on Põllumajandus- ja Toiduamet i l õigus eelnõu § 17 lõike 1 punkt i 3 alusel peatada kutsetegevuse loa kehtivus , tehes asjakohase märke ka veterinaararstide registrisse. Kui ettekirjutuses määratud aja jooksul ei ole isik ennast erialaselt täiendanud ega selle kohta Põllumajandus- ja Toiduamet i le andmeid esitanud, tunnistab Põllumajandus- ja Toiduamet veterinaararsti kutsetegevuse loa eelnõu § 18 lõike 1 punkti 1 alusel kehtetuks. Isikul säilib võimalus enda erialase täiendamise korral taas luba taotleda. Eelnõu § 22 . Veterinaararsti teenuse ajutise osutamise õigus Eelnõu §-s 22 sätestatakse v eterinaarar sti teenuse ajutise osutamise õigus . Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatud kutsetegevuse loata osutada Eestis veterinaar arsti teenust ajutiselt, lähtudes VKTS -i 3. ja 3 1 . peatükis sätestatust. VKTS -i seletuskirja kohaselt ei pea isik , kes soovib reguleeritud ametikohal ja kutsealal Eestis piiriüleseid teenuseid osutada, s ee tähendab ajutiselt töötada, ning kellel on õigus oma päritoluriigis ( liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis) samal kutsealal töötada , läbima tavapärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust . Kui see ametikoht või kutseala ei ole välisriigis reguleeritud, peab isikul olema ka vähemalt ühe aastane töökogemus sellel kutsealal viimase kümne aasta jooksul. Töökogemuse nõudest on isik vabastatud juhul, kui ta on omandanud sellel kutsealal reguleeritud hariduse. Teenuste vaba liikumise põhimõtted on tihedalt seotud asutamisõiguse põhimõtetega. Ka EL -i asutamislepingu artiklis 50 on teenuse osutamine defineeritud negatiivselt , see tähendab, et teenusena mõistetakse tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud kaupade, kapitali või isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega. Teenuste vaba liikumise põhimõtteid on ulatuslikult tõlgendanud ka Euroopa Kohus, kelle kohtulahendites t tulenevad enamik praktilisi teenuse osutamise põhimõtteid. Sel põhjusel ei ole ka eelnõus võimalik kehtestada konkreetseid tingimusi ajutise töötamise (teenuste osutamise) eristamiseks püsivast, pidevast töötamisest (asutamisõigusest) , näiteks ei saa kehtestada konkreetset ajalist tähtaega, millest alates loetakse teenuste piiriülene osutamine asutamisõiguseks, püsivaks töötamiseks. Ajutise töötamise määramisel peab pädev asutus hindama töötamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust. Need kriteeriumid tulenevad Euroopa Kohtu lahenditest. Pädev asutus peab seega iga juhtumi puhu l eraldi otsustama, kas tegemist on ajutise töötamisega või mitte. Eestis ajutise töötamise korra l peab taotleja järgima samu Eesti õigusaktide ning kutse- ja erialaste eeskirjade nõudeid, mis kehtivad samal kutsealal töötavatele Eesti kodanikele. Eestis ajutiselt töötamise korra l kasutab isik oma päritoluriigi kutsenimetust, mitte sellel kutsealal Eestis kasutatavat kutsenimetust. Selle eesmärgiks on lihtsustada teenuste vaba osutamist ja laiendada võimalusi kutsetegevuseks algupärase kutsenimetuse all. Ajutiseks töötamiseks teavitab taotleja pädeva t asutus t . Vastu võtvad liikmesriigid võivad vajaduse korral ja kooskõlas E L-i õigusega kehtestada deklareerimise nõuded. Need nõuded ei tohi olla teenuse osutajatele ülemäära koormavad ega takistada teenuse vaba osutamis t või muuta seda vähem atraktiivseks. Selliste nõuete vajadust tuleb regulaarselt kontrollida, arvestades liikmesriikidevaheliseks halduskoostööks ühenduse raamistiku loomisel tehtud edusamme. Esmakordse ajutise töötamise korra l peab taotleja pädevale asutusele sellest ette teatama, andes teada ajutise töötamise aja , koha, töövaldkonna ja oma kontaktandmed . Lisaks on kehtesta tud ammendav loetelu dokumentidest, mille taotleja peab teatisele lisama , näiteks kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, välisriigi pädeva asutuse tõend selle kohta, et isik vasta b ajutise töötamise tingimustele, töökogemuse tõend. Kui pädeval asutusel peaks taotleja esitatud dokumentide läbivaatamisel tekkima põhjendatud kahtlused, võib ta välisriigi pädevalt asutuselt küsida lisa teavet taotleja välisriigis töötamise seaduslikkuse, kutsealase hea käitumise ning kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Ajutise töötamise põhimõte on, et riik peab lubama ajutist töötamist, kui isikul on õigus päritoluriigis samal kutsealal tegutseda ning juhul, kui see kutseala ei ole tema päritoluriigis reguleeritud, on tal viimase kümne aasta jooksul vähemalt ühe aastane töökogemus sellel kutsealal , välja arvatud samal kutsealal reguleeritud hariduse olemasolul. Taotleja peab pädevale asutusele esitama välisriigi pädeva asutuse väljastatud dokumendi, mis tõendab, et selle omanik on välisriigis ametlikult asutatud asjaomasel tegevusalal tegutsemise eesmärgil. Töökogemuse tõendamiseks piisab aga igasugusest tõendist selle kohta, et teenuse osutaja on asjaomasel tegevusalal tegutsenud vähemalt ühe aasta viimase kümne aasta jooksul. Seega ei pea taotleja pädevale asutusele esitama välisriigi pädeva asutuse väljastatud töökogemust tõendavat dokumenti. Pädev asutus peab aktsepteerima igasuguseid tõendeid, millega taotleja suudab tõestada vajaliku töökogemuse olemasolu , näiteks tööandja kinnitus, väljavõte riiklikust registrist, töötasu tõendid j a nii edasi . Oluline on siinkohal märkida, et e elkirjeldatud teavitamine ei eelda pädeva asutuse nõusolekut, et isik võiks ajutiselt töötama asuda. Kui aga pädev asutus leiab taotleja dokumente kontrollides, et isik on teadlikult esitanud valeandmeid, ta ei ole esitanud kõiki nõutavaid dokumente, ta ei vasta ajutise töötamise tingimustele või ta rikub ajutisel töötamisel õigusaktide nõudeid, on pädeval asutusel õigus ajutine töötamine peatada ning teavitada sellest välisriigi asjaomast pädevat asutust. Kui üldreeglina peab taotleja pädevat asutust teavitama hiljemalt 14 päeva enne ajutisele töötamisele asumist, siis kiireloomulistel juhtudel , näiteks vältimatu abi osutami se korral, võib taotleja pädevat asutust ka tagantjärele teavitada. Sellisel juhul esitab taotleja nõutavad dokumendid esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva pärast ajutisele töötamisele asumis t . Taotleja uuendab esitatud teatist kord aastas, kui ta kavatseb asjaomasel aastal taas ajutiselt töötada. Samuti peab ta pädevat asutust uuesti teavitama, kui teatises või sellele lisatud dokumentides esitatud andmed oluliselt muutuvad. Kui üld juhul piisab ajutiseks töötamiseks pädeva asutuse teavitamisest, siis EL -i reeglid näevad ette , et piiriülese teenuse osutamise korra l kontrollib pädev asutus eelnevalt isiku kutsekvalifikatsiooni, kui kutsetegevus mõjutab oluliselt rahva tervist või ohutust. Seega kui isik soovib ajutiselt töötada rahva tervist või ohutust mõjutaval kutsealal, on pädeval asutusel õigus kontrollida taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni, enne kui taotleja Eestis ajutiselt töötama asub. K utsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli eesmärk on vältida riski, et isiku kutsekvalifikatsiooni puuduste tõttu seatakse ohtu isikute tervis ja ohutus. Et taotlejal oleks teada, millistel kutsealadel võidakse kutsekvalifikatsiooni eelneva l t kontrolli da , on Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008 . a määrusega nr 163 „ Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli ” ( RT I, 08.04.2015, 7 ) kehtestatud erandid . Erandi rakendamine pea b olema põhjendatud ning oht rahva tervisele ja ohutusele peab olema proportsionaalne kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolliga. K utsekvalifikatsiooni eelnev kontroll on luba tud otseselt tervisega seotud kutsealadel , sealhulgas veterinaararst i erialal . Pädev asutus teatab üldjuhul ühe kuu jooksul teatise esitamisest taotlejale kutsekvalifikatsiooni kontrolli tulemustest – isik võib ajutiselt töötada või isik peab enne ajutise töötamise alustamist sooritama sobivustesti. Kui pädev asutus otsustab taotleja kutsekvalifikatsiooni mitte kontrollida, teatab ta sellest taotlejale ühe kuu jooksul teatise esitamisest. Kui pädev asutus leiab kontrolli tehes, et isiku kutsekvalifikatsiooni on vaja põhjalikumalt uurida, võib pädev asutus kontrollimist pikendada kahe kuuni. Oluline on siinjuures, et pädev asutus võib kontrolli tähtaega pikendada ainult juhul, kui see vajadus ilmneb esimese kuu jooksul teatise esitamisest ja kui kontrollimise pikendamisest selle sama esimese kuu jooksul ka taotlejale teada an takse . Lisa kontroll ja menetlustähtaja pikendamine kahe kuuni ei ole võimalik nn sektoraalsetel kutsetel juhul, kui tavapärase kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korral (asutamisõiguse puhul) kuuluks isiku kutsekvalifikatsioon automaatselt või omandatud õiguste alusel tunnustamisele. Kui kontrolli käigus ilmnevad isiku kutsekvalifikatsioonis olulised erinevused võrreldes Eestis nõutavaga, võib pädev asutus taotlejalt nõuda sobivustesti sooritamist. Olulise erinevuse kindlaks tegemisel hindab pädev asutus, kas isiku kutsekvalifikatsiooni puudused kujutavad endast tõsist ohtu isikute tervisele ja ohutusele. Sobivustesti määramine on õigustatud ennekõike juhul, kui see on vajalik tõsise kahju ära hoidmiseks. Sobivustest tuleb teha sellise ajalise arvestusega, et hiljemalt ühe kuu jooksul kontrolli tulemustest teatamise st arvates saaks isik juba ajutiselt töötada ( üks kuu + üks kuu või tähtaja pikendamise korra l kaks kuud + üks kuu) . Kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli puhul on väga oluline jälgida menetlustähtaegasid. Kui pädev asutus menetlustähtaegadest kinni ei pea , see tähendab, et ei teata kontrolli tulemustest ühe kuu või tähtaja pikendamise korra l kahe kuu jooksul ning ei vii sobivustesti läbi ühe kuu jooksul, on taotlejal pärast menetlustähtaja möödumist igal juhul õigus ajutiselt töötada. Kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli puhul on võrreldes teavitamisega üks erisus. Kui kutsealadel, mille puhul piisab ajutiseks töötamiseks teavitamisest, kasutab isik ajutisel töötamisel oma päritoluriigi kutsenimetust, siis pärast kutsekvalifikatsiooni kontrolli läbimist kasutab isik Eesti kutsenimetust eeldusel, et Eestis on sellel kutsealal asjakohase kutsenimetuse kasutamine ette nähtud. Pädev asutus VKTS -i 3. ja 3 1 . peatüki tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet . VKTS -i 3. peatükk reguleerib v älisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ajutise töötamise korral ja 3 1 . peatükk Euroopa kutsekaardiga seonduvaid nõudeid. Eelnõu § 22 sisu on sama, mis kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 3 . Eelnõu § 23 . Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend Eelnõu §-s 23 sätestatakse v eterinaararsti kutsetegevust kinnitav a tõend i taotlemise ja andmise kord . Kehtivas õiguses on nimetatud kord sätestatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 4 . Kogu paragrahv on tervikuna ja muutmata kujul käesolevasse paragrahvi lisatud. Veterinaararsti kutsekvalifikatsioon on E L-is reguleeritud kutseala (direktiiviga 2005/36/EÜ) sarnaselt arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsekvalifikatsiooniga. Ühe liikmesriigi asjakohase ettevalmistusega isikul on nimetatud direktiivi põhimõtete kohaselt juurdepääs teise liikmesriigi tööturule, kui isikule on teises liikmesriigis sellel kutsealal tegutsemiseks andnud selle riigi pädev asutus loa . Nimetatud d irektiiviga on ühtlustatud kõigi liikmesriikide asjaomase valdkonna õppekavade struktuur ja sisu, mistõttu on asjakohase kutsekvalifikatsiooni tunnustamine teise s liikmesriigi s automaatne. Euroopa Komisjoni andmekogu reguleeritud kutsealade esindajate, sealhulgas veterinaararstide liikumise kohta liikmesriikides on päringute tegemiseks saadaval Euroopa K omisjoni veebilehel . Euroopa Komisjoni andmekogu andmetel on aastatel 2005 – 20 19 liikmesriikides (B elgia , Taani , Soome , Prantsusmaa , Saksamaa , Iirimaa , Holland , Rootsi , Suurbritannia ja Norra ) veterinaarteenuse osutamisega tegelema asunud 339 Eesti v eterinaararsti. Omandatud õiguse põhimõte kohaldub isikule, kes on veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamiseks õpinguid alustanud Nõukogude Liidus enne Eesti iseseisvumist 20. augustil 1991 või enne Eesti liitumist E L- i ga 1. mail 2004. Omandatud õiguse korral palub teise liikmesriigi pädev asutus veterinaararsti kutsealal tegutseda soovijalt lisaks veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavale diplomile Põllumajandus- ja Toiduamet i tõendit, mis kinnitab isiku tegutsemist veterinaararstina vähemalt viie järjestikuse aasta jooksul tõendi väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul. Tervishoiutöötajate samalaadne kord on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 31 1 , mille kohaselt annab tõendeid välja ja peab nende kohta arvet Terviseamet. Tõendi duplikaat kehtib originaaliga võrdse aja. Sisuliselt on tegemist pädeva asutuse (Eesti mõistes Põllumajandus- ja Toiduamet ) kinnitusega või garantiiga sihtkoha liikmesriigi või Šveitsi pädevale asutusele, et sihtkohas töötada soovivale veterinaararstile on tema lähteliikmesriigis antud õigus oma erialal töötada, tal on asjakohane tunnustatud kvalifikatsioon, töökogemus ja hea maine. Tõendile tuleb märkida, millise VKTS-i sätte alusel on lähteriik veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustanud, kui see on vajalikuks osutunud. See on eriti oluline muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud veterinaararsti puhul, kellele on antud luba Eestis veterinaararstina töötada. Nii võtab Eesti vastutuse, et E L-i teenuste vaba liikumise põhimõtete raames tegutseksid selleks kvalifikatsiooni omavad veterinaararstid. Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi taotlemise korral küsitavate andmete loetelu kattub osaliselt juba veterinaararstide registrisse kandmiseks esitatud andmetega, sest tuleb arvestada paberkandjal taotluse esitamise võimalusega. Samuti on andmete loetelu oluline infotehnoloogiliselt, et registris oleks võimalik digitaalselt taotlust esitades haarata tõendile vajalikud andmed automaatselt. Tõendi taotluse võib esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab isikut tuvastada. Kui veterinaararst soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki, taotleb ta vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduamet ilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi. Selleks tasub veterinaararst enne taotluse esitamist selle läbivaatamise eest riigilõivu , mis on 35 eurot , ning esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile taotluse . Põllumajandus- ja Toiduamet annab veterinaararstile veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates. Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral antakse veterinaararstile tema taotluse alusel tõendi duplikaat. Kui veterinaararsti kutsealal on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel k omisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja kutsetegevuse loa taotleja soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele VKTS -is Euroopa kutsekaardi kohta k ehtivaid §-e 21 1 –21 3 . Praegu veterinaararsti kvalifikatsiooni kohta Euroopa kutsekaart i taotleda ei saa . Kuna tegu on E L-is reguleeritud elukutsega ja teatud reguleeritud elukutsete puhul nagu üldõde, proviisor, füsioterapeut, mägigiid ja kinnisvaramaakler on Euroopa kutsekaarti võimalik taotleda, siis on säte lisatud eesmärgiga võtta võimaluse avanemisel Euroopa kutsekaart kvalifikatsiooni tõendava dokumendina kohe kasutusele. 3. peatükk. Looma pidamine ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemine Eelnõu 3. peatükis käsitletakse l ooma pidami s e ning loomse saaduse ja loo mse paljundusmaterjali käitlemis e nõudeid. P eatükk on seotud määruse (EL) 2016/429 rakendamisega. E nam ik selle s peatüki s sätestatust on reguleeritud E L-i õigusega . S eletuskirjas on asja kohased üldised selgitused esitatud eelnõu jagude kaupa ja vajaduse korra l on neid täpsustatud paragrahvi või lõike selgituse juures. Vajaduse korra l on lisatud selgitused ja seosed kehtiva õigusega asjakohaste sätete juures . Veterinaarseaduse eelnõus ei käsitleta määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 1. peatüki 4. jaos ning IV osa II jaotise 1. peatüki 4. jaos sätestatud ettevõtetes peetava arvestuse pidamise kohustusega seotud nõudeid, sest ne id on sama määruses üksikasjalikult kirjeldatud. Vajaduse korra l võib Euroopa Komisjon määruse (EL) 2016/429 artiklite 107 ja 190 kohaselt näha ette erandeid arvestuse pidamise kohustustest. Käesolevas peatükis käsitletakse nõudeid, mis rakenduvad lähtuvalt loomaliigist või teatud pidamisviisist ja seetõttu oluline on jälgida m ääruse (EL) 2016/429 artiklis 4 sätestatud mõisteid. L oomad e mõiste hõlmab nii s elgroogse i d kui ka selgrootu i d loom i . M aismaaloomad on linnud, maismaai metajad, mesilased ja kimalased. V eeloomad on järgmistesse liikidesse kuuluvad loomad kõikides arengustaadiumites, sh viljastatud mari, niisk ja sugurakud: ülemklassi Agnatha ja klassidesse Chondrichthyes , Sarcopterygii ja Actinopterygii kuuluvad kalad; hõimkonda Mollusca kuuluvad veelimused; alamhõimkonda Crustacea kuuluvad koorikloomad. Muud loomad on muudest kui maismaa- või veeloomadena määratletud liikidest loomad . P eetavad loomad on inimeste poolt peetavad loomad, sealhulgas vesiviljelusloomad . V esiviljelusloomad on vesiviljeluse objektiks olevad veeloomad . M etsloomad on muud kui peetavad loomad . Metsloomana käsit a takse ükskõik mis liiki looma, kui teda ei peeta . Metsloomadena käsit a takse ka näiteks hulkuva i d loom i ne ndest liikidest, mida tavapäraselt peetakse . 1. jagu. Ettevõtja ja muu isiku teatamis- ja loakohustus Eelnõu 3. peatüki 1. ja os sätestatakse e ttevõtja ja muu isiku teatamis- ja loakohustus e nõuded. T eatamis- ja loakohustuse üldised põhimõtted on sätestatud määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 1. peatükis ja II jaotise 2. peatükis , milles on sätestatud regi s treerimis - ja heakskiitmis kohustus ( veterinaar seaduse mõistes teatamis- ja loakohustus ) , peetavate loomade kohta arvestuse pidamise kohustus ja pädeva asutuse peetavad registrid seoses maismaa - ning vee loomade pidamise ja loomse paljundusmaterjali ning loomsete saaduste käitlemisega ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli s 23 nimetatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega . K omisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/2035 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega ( ELT L 314, 0 5.12.2019, 115–169) (edaspidi määrus (EL) 2019/ 2035 ) on kehtestatud teatamiskohustusega seotud nõuded koerte, kasside , valgetuhkrute ja kodulindude vedajate le ning tegevusloa nõuded kõrgema riskiga maismaaloomade pidamise ettevõtete le. Sama s m äärus es sätesta takse ka nõuded pädeva asutuse peetava le registrile esitatav ale teabele teavitatud ja tegevusloa saanud ettevõtete kohta ning lisa nõuded maismaaloomade pidajate ja vedajate peetavale arvestusele . Lisaks sätestatakse jälgitavuse nõuded teise liikme s riiki v eet avate veiste, lammaste, kitsede, sigade, hobuslaste, kaamellaste , hirvlaste, koerte, kasside, valgetuhkrute kohta , ne nde lemmikloomade kohta , kes viiakse teise liikmesriiki muul kui kaubanduslikul eesmärgil, puurilindude ja haudemunade kohta ning rändtsirkuses ja loomaetendustel kasutatavate maismaaloomade kohta . Euroopa Komisjonile on seoses vesiviljelusloomade pidamiseks ettenähtud ettevõtete registreerimise ja heakskiitmisega antud mitmeid rakendusvolitusi erandite kehtestamiseks . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on tegevusloa kohustus ja teavituskohustus reguleeritud 2. peatüki 6 1 . jaos . Nimetatud jao sätted on lisatud veterinaarseaduse eelnõu teksti, kui see on olnud vajalik E L-i õiguse rakendamiseks, täiendamiseks ja täpsustamiseks. Kehtiva s loomatauditõrje seaduses ei ole tegevusloa nõudel vahet, kas ettevõttest v eet akse loomi ja paljundusmaterjali teise liikmesriiki või ne id veetakse Eesti - siseselt teise Eestis asuvasse ettevõttesse. M äärus t e (EL) 2016/429 ja (EL) 2019/2035 kohaselt on tegevusluba vajalik üksnes loomade ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise korral . Eesti-siseselt loomade ja paljundusmaterjaliga kauple mise korral on vajalik esitada majandustegevuse tea d e ja need ettevõtted kantakse p õllumajandusloomade registrisse. Veterinaarseaduse eelnõu rakendussätetes nähakse ette, et e nne veterinaarseaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 6 kohaselt teatamiskohustuse ja § 19 1 kohaselt tegevusloakohustuse täitnud ettevõtja puhul loetakse asjakohaste ettevõtete puhul veterinaar seaduse § 24 kohane teatamiskohustus ja § 25 kohane loakohustus täidetuks. Eelnõu § 24 . Teatamiskohustus Eelnõu § -s 24 sätestatakse t eatamiskohustus e nõuded. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on majandustegevuse teate nõuded § -s 19 6 . Loomatervise valdkonna eripärana on MSÜS - i laadse teatamiskohustus ega sarnane teavitamiskohustus lisaks ettevõtjate le ette nähtud ka samades valdkondades tegutseva tel e eraisiku tel e juhul , kui eraisik tegeleb küll samal tegevusalal, aga muul eesmärgil kui majandustegevus ehk oma tarbeks . Loomatauditõrje seaduse sätted on lisatud eelnõu teksti, kui see on olnud E L-i õiguse rakendamiseks vajalik. M ääruse (EL) 2016/429 artikli s 279 sätestatakse, et e ttevõtted ja ettevõtjad, kellest on teavitatud või kes on saanud tegevusloa loomatauditõrje seaduse kohaselt ja kooskõlas direktiivi de 64/432/EMÜ , 88/407/EMÜ , 89/556/EMÜ , 90/429/EMÜ , 91/68/EMÜ , 92/65/EMÜ , 2006/88/EÜ , 2008/71/EÜ , 2009/156/EÜ ja 2009/158/EÜ ning määrus t e (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 21/2004 nõuetega enne määruse (EL) 2016/429 kohaldamise alguskuupäeva ehk enne 21. aprilli 2021. a astal , loetakse määruse (EL) 2016/429 alusel kas registreerituks või heakskiidetuks. M ääruse (EL) 2019/ 2035 artiklites 85 – 88 on üleminekusätted seoses registrite, lemmikloomapasside, loomade identifitseerimise ja ettevõtjate teavitus- ning tegevusloa kohustusega. Eelnõu § 24 lõikes 1 luu akse seos veterinaar seaduse s kasutatava mõiste „ teatamiskohustus ” ning määruse (EL) 2016/429 IV osa s ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli s 23 kasutatava mõistega „ registreerimine ” . Teatamiskohustus veterinaar seaduse tähenduses on tegevuskoha registreerimine määruse (EL) 2016/429 IV osa ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 tähend uses . Selline seos tuleb luua, sest MSÜS - i vastuvõtmisega seoses tuli kasutusele võtta t eatamiskohustuse mõiste ja selle asendamine uue mõistega tekitaks segadust. Eelnõu § 24 lõikes 2 sätestatakse nende tegevusalade loetelu , mille l tegutsevad isiku d peavad esitama majandustegevuse teate Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ile (edaspidi PRIA ) . PRIA-le tuleb esitada PRIA e-teenuse keskkonna kaudu m ajandustegevusteade , kui ettevõtte tegevuseks on määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 1 , artikli 90 lõikes 1 , artikli 172 lõikes 1 ja artikli 176 lõikes 2 nimetatud tegevus ala nagu maismaaloomade pidamine või loomse paljundusmaterjali kogumine, tootmine, töötlemine või säilitamine, peetavate kabiloomade liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel vedamine, peetavate kabiloomade ja kodulindude ettevõttest sõltumatu kogumine, sealhulgas loomade ost mine ja müümine , vesiviljelus , määruse (EL) 2019/ 2035 artikli 3 lõikes 1 nimetatud koerte, kasside, valgetuhkrute ja kodulindude liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel vedami ne , komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 , millega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega (ELT L 174, 03.06.2020, lk 345–378) (edaspidi määrus (EL) 2020/691 ) , artikli 3 lõike 1 punktides a ja b nimetatud tegevusala , määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud mistahes etapis loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tootmi ne , vedu , käitlemi n e, töötlemi n e , ladustami n e, turule laskmi n e, jaotami n e, kasutami n e või kõrvaldami ne , mesi laste ja kimalaste pidamine või karusloomade pidamine turustamise eesmärgil ning määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 4 nimetatud loomade pidamine toidu - ja sööda tootmise eesmärgil . Teatamiskohustuslike valdkondade l oetelu kattub osaliselt nende tegevusaladega, mis on loetletud käesoleva eelnõu §-s 25 ja mille puhul on vajalik ettevõtte kasutamiseks tegevusluba . Maismaaloomade hulka kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud, keda peetakse kaubanduslikul eesmärgil varjupaigas või kogumiskeskuses ja samuti loomapidamisettevõttes peetavad karusloomad, hirvlased ja kaamellased , samuti kodulinnud, muud tehistingimustes peetavad linnud, nagu papagoid, tuvid , kanaarilinnud ja muud sellised linnud , samuti mesilased ja kimalased. Teavitada tuleb ka rändtsirkuses ja loomaetendusi korraldavas ettevõttes loomade pidamisest. Erandid kohustusest esitada majandustegevuse teade on liikmesriikide otsu stada, kuid selle aluseks peab Euroopa K omisjon võtma eelnevalt vastu rakendusakti erandi ulatuse kohta. Erand i võib määruse (EL) 2016/429 kohaselt ette näha sõltuvalt ettevõttes peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali liigi st , kategooria test ja muust sellisest, samuti ettevõtte tootmisvõimsus est ja tüü bist ning peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali toomi s e st ettevõttesse ja ettevõttest välja viimi s e st, kabiloomade puhul asjaomaste kabiloomade vedamise vahemaa st ning veetavate kabiloomade kategooria st, liigi st ja arv ust . Maismaaloomade k ogumisel on erandeid võimalik rakendada, tuginedes kogutavate loomade liikidele, kategooriatele ja arvule. Vesiviljelusloomade puhul võidakse rakendada erandeid , lähtu des ettevõttes peetavate loomade liigi st , kategooria st ja hul gast (arv, kogus või kaal) ning ettevõtte tootmisvõimsus est ja muust sellisest . Lisaks eespool kirjeldatud tegevusaladele tuleb majandustegevusteade esitada PRIA-le ka juhul , kui tegeldakse muude ee s pool nimetamata loomade pidamisega toidu- ja sööda tootmise eesmärgil. Määrus (EL) 2016/429 hõlmab muid kui maismaa- või veeloomadena määratletud loomaliike väga piiratud ulatuses, kuna loetellu ei ole kantud nendega seotud loomataude . Määrus (EL) 2016/429 näeb siiski ette asjakohaste loomatervisenõuete kohaldamis e võimalus e ka muude loomaliikide (näiteks roomajad, kahepaiksed või putukad ) puhu l , kui selline vajadus peaks tulevikus tekkima . Putukad ja nendest valmistatud toit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283 järgi uuendtoit, mille turustamiseks on vaja luba. Uuendtoiduks loetakse toit, mida ei ole EL-is enne 15. maid 1997. a astal olulisel määral toiduna kasutatud. Seega selleks, et toidu tootmiseks putukaid kasvatada , peab selline tegevus esmalt olema lubatud uuendtoidu valdkonna määruse (EL) 2015/2283 alusel. Veterinaar seaduse eelnõu väljatöötamise ajal ei ole EL-is putukate kasvatamine ja töötlemine toiduks veel lubatud , välja arvatud teatud liikmesriikides üleminekumeetme raames, kuid viimastel aastatel on suurenenud nii tarbijate kui ka tööstuse huvi sellise uuendtoidu vastu ning uuendtoidu taotlused putukate toiduks lubamiseks on menetlemisel EL-i otsustamisprotsessis. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 alusel loetakse putukas põllumajandusloomaks. Siin peetakse silmas looma, keda inime ne pea b , nuuma b või areta b ning kasuta b toidu, villa, karusnaha, sulgede, toornah a ja nah a või muu loomset päritolu toote tootmiseks või muul põllumajanduslik u l eesmär gil . Seetõttu on otstarbekas jätta võimalus edaspidi pida da põllumajandusloomade registris arvestust tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks ka selliste loomapidajate üle. Eelnõu § 24 lõikes 3 sätestatakse majandustegevusteates esitatavate andmete loetelu. Majandustegevusteates esitatakse lisaks MSÜS-is sätestatule määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1 , artikli 87 lõikes 1 , artikli 90 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud andmed , määruse (EL) 2019/2035 artikli s 3 nimetatud andmed ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis b nimetatud andmed. M aismaaloomade pidamise või loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise või säilitamise ettevõtte kohta esitatakse asjaomase ettevõtja nimi ja aadress , ettevõtja asukoht ja rajatiste kirjeldus , nende maismaaloomade liik , keda on kavas ettevõttes pidada, või andmed ettevõttes oleva loomse paljundusmaterjali kategooria te , lii kide ja arv u või hul g a kohta ning andmed ettevõtte tootmisvõimsus e , ettevõtte tüü bi ja muud e ettevõttega seotud asjaolude kohta , mis on asjakohased ettevõttest tuleneva riski kindlaksmääramisel. P eetavate kabiloomade vedaja kohta esitatakse asjaomase vedaja nimi ja aadress , nende peetavate kabiloomade kategooriad, liigid ja arv, keda on kavas vedada , ning andmed veo lii gi ja veovahend i kohta . Ehitisest sõltumatu kogumise puhul esitatakse asjaomase ettevõtja kohta ettevõtja nimi ja aadress ning andmed nende tegevusega hõlmatud peetavate kabiloomade või kodulindude lii kide ja kategooria te kohta . Vesiviljelusettevõtte kohta esitatakse asjaomase ettevõtja nimi ja aadress, ettevõtte asukoht ja selle rajatiste kirjeldus, andmed nende vesiviljelusloomade lii kide , kategooria te ja hul ga kohta (arv, kogus või kaal), keda on vesiviljelusettevõttes kavas pidada, ning andmed vesiviljelusettevõtte tootmisvõimsus e , vesiviljelusettevõtte tüü bi ning muud e ettevõttega seotud asjaolude kohta , mis on asjakohased ettevõttest tuleneva riski kindlaksmääramiseks . Peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute ning kodulindude veoga liikmesriikide vahel tegeleva ettevõtte kohta on vaja esitada asjaomase vedaja nimi ja aadress ning andmed nende lii kide kohta , mi llesse kuuluvaid loomi kavatsetakse vedada , ning andmed veo lii gi ja veovahend i kohta . Võrreldes kehtiva õigusega suureneb vähesel määral nende andmete hulk, mida ettevõtja majandustegevusteates peab esitama , ning laieneb nende ettevõtete ring, millest tuleb teavitada . Eelnõu § 24 lõi get es 4 ja 5 sätestatakse oma tegevusest teavitamise nõue isikule, kes peab põllumajandusloomi või vesiviljelusloomi kodumajapidamises, kuid kes ei tegele majandustegevusega MSÜS -i mõttes . Sell e ks esitab isik PRIA-le teatise enne loomapidamisega alustamist. MSÜS-i § 14 lõike 1 kohaselt tuleb majandustegevusteade esitada enne tegevuse alustamist. Kuna kodumajapidamises loomade pidamine ei ole ettevõtlus, ei laiene MSÜS sellistele isikutele ja seepärast tuleb eraldi sõnaselgelt sätestada nõue, et teatis oma tegevusest tuleb esitada enne tegevuse alustamist. Lõige 4 sätestab kohustuse sellise isiku puhul andmete esitamiseks ja lõige 5 täpsustab esitatavaid andmeid. Teatise alusel lisatakse loomapidamiskoha andmed põllumajandusloomade registrisse ning seostatakse need loomapidaja ja seal peetavate loomade andmetega. Sealjuures ei ole oluline, kas neid loomi peetakse loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali saamiseks või mingil muul eesmärgil. T eatises esitatakse lisaks EL määruste kohaselt nõutavatele andmetele ka isiku kontaktandmed ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg , isikut tõendava dokumendi nimetus ja number ning teatise esitanud isiku nimi ja kontaktandmed , kui keegi esitab teate teise isiku eest . Loomapidamiskohtadest teavitamine on vajalik, sest see on oluline loomataudi ennetuse ja tõrje korraldamiseks. Pädeval asutusel on vaja teada kõigist tegevuskohtadest, kus eespool nimetatud tegevustega tegeletakse . Viimasena sätestatakse selguse mõistes, et k äesolevas lõikes sätestatud andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus MSÜS -i tähenduses. Eelnõu § 24 lõikes 6 sätestatakse , et a ndmete registrisse kandmise eest ei pea tasuma riigilõivu. Eelnõu § 25 . Loakohustus Eelnõu §-s 25 sätestatakse ettevõtjate l oakohustus . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loakohustuse nõuded reguleeritud § -s 19 1 . Nimetatud paragrahvi sätted on lisatud eelnõu teksti, kui see on E L-i õiguse rakendamiseks vajalik. T egevusluba on vajalik , kui loomad ja loomne paljundusmaterjal liiguvad päritoluriigist teise liikmesriiki või mõnel juh ul tuuakse teisest rii gist Eestisse. Eelnõu § 25 lõik e s 1 luu akse seos veterinaar seaduse kasutatava mõiste „ loakohustus ” ning määruse (EL) 2016/429 IV osa s, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98) (edaspidi määrus (EL) 2019/2124 ) , artikli 2 punkt is 9 ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli s 23 kasutatava te mõiste te „ heakskiitmine ” ja „tunnustamine ” vahel . Eelnõu § 25 lõik e s 2 sätestatakse tegevusalad, millega tegelemise korral peab ettevõtja taotle ma tegevusluba. Te gevusluba taotletakse määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõikes 1 nimetatud järgmistes ettevõtete s tegutsemiseks : kabiloomade ja kodulindude kogumise ettevõt e , millest kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse või kuhu loomad teisest liikmesriigist tuuakse , veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuste paljundusmaterjali ettevõt e , millest kõnealuste loomade paljundusmaterjal teise liikmesriiki viiakse , haudejaam, millest haudemunad või kodulinnud teise liikmesriiki viiakse , ja kodulind ude pid amise ettevõt e , millest muuks otstarbeks kui tapmiseks ette nähtud kodulinnud või haudemunad teise liikmesriiki viiakse . Ettevõttest, milles peetakse loomi ja toodetakse paljundusmaterjali, kuid mida ei viida teise liikmesriiki ega tooda sealt ettevõttesse, tuleb üksnes teavitada eelnõu § 24 kohaselt. M uud e maismaaloomade pidamise ks ettenähtud ettevõtted, mis tuleb heaks kiita määruse (EL) 2016/429 artikli 1 lõike 3 punkti b alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuete kohaselt ja mis kujutavad endast olulist riski , on sätestatud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 9 . Lisaks on tegevusluba vaja määruse (EL) 2016/429 artikli s 95 nimetatud kinnises ettevõttes loomade pidamiseks seoses selle ettevõtte staatuse määramisega . Staatus on vaja määrata, sest sellisest ettevõttest tohib viia looma üksnes samaväärse loomataudialase staatusega ettevõttesse. Tegevusluba on vaja ka määruse (EL) 2019/ 2035 artiklis 9 nimetatud koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumi seks ja hoidmi seks varjupaigas nende teise liikmesriiki v eo eesmärgil ning kimalaste tootmi seks keskkonnast eraldatud ettevõttes nende teise liikmesriiki v eo eesmärgil , loomade veol ajutise mahalaadimise ja kontrollimise kontrollpunktina tegutsemi seks ning muude maismaaloomade kui peetavate esikloomaliste karantiini korraldami seks Eestis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki v eo ks . Vesiviljelusega tegutsemiseks on vaja tegevusluba määruse (EL) 2016/429 artiklites 176 , 178 ja 179 nimetatud ja määruse (EL) 2020/691 artiklis 4 nimetat ud vesiviljelusloomade pidami se ettevõtte puhul . M ääruse (EL) 2020/691 artikli 3 lõike 1 kohaselt ei nõuta erandina tegevusluba määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike 1 punktist a teatud tüüpi vesiviljelusettevõtete käitajatelt . Sellisteks tegevusteks on vesiviljelusloom ade pidamine üksnes loodusesse laskmiseks, ekstensiivse vesiviljeluse tiikides otse inimtoiduna tarbimiseks või loodusesse laskmiseks ning puhastuskeskus tes , väljastuskeskus tes ja ülekandealad el, mi llel on tegevusluba vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklile 4 ning kus võetakse vastu molluskeid üksnes sellest epidemioloogilisest piirkonnast, kus ettevõte asub. E randeid tegevusloa nõudest kohaldatakse üksnes selliste vesiviljelusettevõtete suhtes, millest ei veeta teise liikmesriiki muid vesiviljelusloomi kui otse inimtoiduna tarbimiseks ette nähtud molluskeid ning mille kohta pädev asutus on koostanud riskihinnangu, milles on arvesse võetud vähemalt neid riskitegureid, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa I osa 2. peatüki punktides a ja b, ning on leitud, et vesiviljelusettevõttes asuvate vesiviljelusloomade puhul ei ole loetellu kantud või esilekerkivasse taudi nakatumise või selle levitamise risk märkimisväärne. 1. jaanuar i 2020. a asta seisuga selliseid ettevõtteid Eestis ei asu. M ääruse (EL) 2020/691 artikli 4 kohaselt on tegevusluba vaja järgmist tüüpi ettevõtete kasutamiseks : vesiviljelusloomade karantiini ettevõtted , vesiviljelusettevõtted, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid siirutajana käsit atavaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsit ata, dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad suletud vesiviljelusettevõtted, kus rakendatavatest liikumisskeemidest tuleneb märkimisväärne looma taudi leviku risk , dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad avatud vesiviljelusettevõtted , laevad ja muud teisaldatavad ruumid, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil. Loakohustusega on hõlmatud määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 koha ne ettevõt e , kus ladustatakse loomset paljundusmat erjali, loomset kõrvalsaadust, loomsest kõrvalsaadusest saadud tooteid, heina või põhku . Nimetatud ettevõtte ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum pea vad vastama määruse (EL) 2019/2124 artiklis 23 sätestatud nõuetele . L adu peab vastama näiteks määruse (EL) nr 142/2011 artikli 19 punktides b ja c sätestatud nõuetele, laole peab olema andnud heakskiidu toll iasutus kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013 , l aod peavad moodustama suletud ala, mille sisse- ja väljapääsukohad on ettevõtja alalise kontrolli all, samuti peavad ladudes olema lao- ja külmruumid, mis võimaldavad ladustada loomseid saadusi, loomset paljundusmaterjali, loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, heina või põhku eraldi jne. Tegevusluba peab olema ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemi s e ks , ku i ettevõtja tegutseb määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevus alal . M äärus t e (EL) 2016/429 ja (EL) 2019/ 2035 kohaselt on tegevusluba vajavaid tegevusi võr reldes kehtiva õigusega rohkem . T egevusluba vajavate ettevõtete arvu olulist suurenemist ei ole siiski ette näha , kuna see nõue kaasneb ainult EL turul kauplemise korral . Lisandunud on koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused ja varjupaigad , millest kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse , loomade pikaajalistel vedudel kasutatavad kontrollpunktid , kimalasi tootvad keskkonnast eraldatud ettevõtted, millest kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse , ja muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutused, millest kõnealused loomad Eestis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki viiakse. Euroopas k oerte, kasside ja valgetuhkrute järjest sagedasema pidamisega kaasneb ka rohkem loomatervise ja heaoluprobleeme. Üha rohkem eri ettevõtetest pärinevaid koeri, kasse ja valgetuhkruid või kinnipüütud hulkuvaid, metsistunud, kaotatud, hüljatud või konfiskeeritud koeri, kasse ja valgetuhkruid kogutakse kokku ettevõtetesse, et moodustada neist saadetis ed teise liikmesriiki v eoks . Direktiivis 92/65/EMÜ on juba sätestatud loomatervisenõuded, mida kohaldatakse kõnealuste loomade teise liikmesriiki viimise suhtes (sertifikaadinõue, lemmikloomapass ja märgistus, vaktsineerimine marutaudi vastu) , kuid nende nõuete rakendamine ei ole olnud EL- i s ühetaoline . M ääruse s (EL) 2019/ 2035 on piisava järelevalve tagamiseks ja liikmesriigi loomatervise alasel staatusel põhinevate ennetava te loomatervise alaste meetme te rakendamiseks sätestatud , et ettevõttes selliste loomadega tegele miseks tuleb taotle da tegevusl uba . Nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 , milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu (ELT L 47, 20. 0 2.2013, lk 1–17) , on sätestatud loomatervisenõuded, mida peavad täitma kontrollpunktide (loomade peatuspai gad ) käitajad, et saada pädevalt asutuselt asjaomase tegevusl o a . Tegevusloa andmisega kinnitab Põllumajandus- ja Toiduamet , et peatuspai k vasta b sama määruse I lisas sätestatud loomatervise, loomade pidamiseks kasutatava rajatise ja seadmete ning loomade käitlemise või pidamise nõuetele . Selleks, et pärast tegevusloa saamist tegutseda, pea b kõnealu ne peatuspai k asuma piirkonnas, mille suhtes ei kehti keeldu ega piiranguid asjakohaste EL -i õigusaktide kohaselt , olema veterinaarjärelevalve all ja läbima korralis i kontroll e , et teha kindlaks, kas loa saamise nõudeid jätkuvalt täidetakse. Kimalaste pidamisega seotud tegevusloa nõue tuleneb asjaolust, et tavaliselt peetakse kimalasi keskkonnast eraldatud ettevõttes, mille suhtes kohaldatakse kõrgetasemelisi bio turva lisuse meetmeid ja mida pädev asutus kontrollib regulaarselt haiguste esinemise suhtes. Muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste liikumisel kasutatavate karantiiniasutuste nõuded on praegu reguleeritud nõukogu direktiivi 92/65 alusel kehtestatud k omisjoni rakendusmääruse ga (EL) nr 139/2013 , mida rakendatakse seoses tea tavate lindude impordiga EL-i ja mis sätestab lindude karantiiniasutuste ja -keskuste pädeva asutuse poolt tegevusloa andmise tingimused. Määruse (EL) 2016/429 alusel kehtestatud k omisjoni delegeeritud määruse s (EL) 2019/ 2035 laiendatakse nimetatud nõude i d ka muude maismaaloomaliikide karantiiniasutustele . M ääruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatakse rahvatervist ja loomade tervist käsitlevad eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et vältida ja minimeerida kõnealustest saadustest ja toodetest tulenevaid inimeste ja loomade terviseriske . Selles sätestatakse loomsete kõrvalsaaduste kogumise, veo , ladustamise, käitlemise, töötlemise ning kasutamise ja kõrvaldamise eeskirjad, et hoida ära nendest tuleneda võiv oht rahvatervisele ja loomade tervisele. M ääruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 on loet letud tegevus al ad, mille puhul on tegevusluba vajalik. Nendeks on näiteks loomsete kõrvalsaaduste töötlemine rõhu all steriliseerimisega, mu u d loomsete kõrvalsaaduste töötlemismeetod id, mis ei hõlma rõhu all steriliseerimist, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamine jäätmetena põletamise teel, loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamine kütusena, lemmikloomatoidu tootmine, orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmine, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete töötlemine biogaasiks või kompostiks, loomsete kõrvalsaaduste käitlemine nende kogumise järel , loomsete kõrvalsaaduste ladustamine ning loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamine. Vesiviljelusettevõtetest, mille puhul on vajalik tegevusluba, on Eestis tavapärased asustuskala, noorkala või kaubakala kasvandused ( 1. jaanuari 2020. a seisuga on registris 31 ettevõtet). Eestis ei ole koorikloomade ja molluskite kasvatamiseks ühtegi tegevusluba se ni väljastatud. Erandid kohustusest taotleda tegevusluba on liikmesriikide otsu stada, kuid selleks peab Euroopa K omisjon võtma eelnevalt vastu rakendusakti d erandi te ulatus t e kohta. Eelnõu § 25 lõikes 3 sätesta takse erisus tegevusloa taotlemisele teatud vesiviljelusettevõtete puhul. Määruse (EL) 2016/429 artikli 177 kohaselt võib vesiviljelusettevõtete rühmale anda heakskiidu, kui nende ettevõtted vastavad vähemalt ühele artiklis 177 sätestatud punktile. Peamine nõue selleks on nende ettevõtete omavaheline epidemioloogiline seotus. Eelnõu § 25 lõikes 4 täpsustatakse, et tegevusluba ei ole vaja taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike s 2 nimetatud tegevusalal. Sellisteks tegevusteks on vesiviljelus loomade pidamine ettevõtte s , kus toodetakse väikses koguses vesiviljelusloomi, et tarnida neid inimtoiduks kas otse lõpptarbijale või kohalikesse jaekaubandusettevõtetesse, kes pakuvad neid otse lõpptarbijale , tiikidesse ja muudesse rajatistesse, kus veeloomapopulatsiooni hoitakse üksnes meelelahutuspüügi eesmärgil ning mis taasasustatakse vesiviljelusloomadega ning kus loomad on kinni ja kust nad ei pääse välja , vesiviljelusettevõtetesse, kus vesiviljelusloomi peetakse dekoratiivsel eesmär gil suletud tingimustes, kui asjaomane ettevõte ei kujuta endast olulist riski. Nendest ettevõtetest teavitatakse eelnõu § 24 kohaselt. Eelnõu § 25 lõikes 5 täpsustatakse , et t egevusluba annab ettevõtjale õiguse alustada majandustegevus t ja sellega tegeleda üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või selle osas. Sama erisus on sätestatud ka kehtivas loomatauditõrje seaduses ning tegu on valdkonnast lähtuva erandiga võrreldes MSÜS-iga. Eelnõu § 26 . Tegevusloa taotlemine Eelnõu §-s 26 sätestatakse tegevusloa taotlemise protseduur . Kehtivas õiguses on tegevusloa taotlemine reguleeritud loomatauditõrje seaduse § -s 19 2 . Nimetatud paragrahvi sätted on lisatud veterinaarseaduse eelnõu teksti, kui see on olnud EL-i õiguse rakendamiseks vajalik. Eelnõu § 26 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis tuleb tegevusloa taotlemisel esitada Põllumajandus- ja Toiduametile PRIA e-teenuse keskkonna kaudu . Tegevusloa taotluses esitatakse ettevõtja ning tema ettevõtte kohta lisaks MSÜS -is sätestatule olenevalt tegevuse laadist määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikes 1 ja artikli 180 lõikes 1 nimetatud andmed . Näiteks ei ole MSÜS -i kohaselt nõutud esitada andmeid ettevõtte tüübi ja selle rajatiste kohta ega ka andmeid peetavate loomaliikide ja kategooriate kohta. Eelnõu § 26 lõikes 2 sätestatakse andmed ja dokumendid, mi s tuleb esitada tegevusloa taotluses transiidil oleva loomset paljundusmaterjali, loomset kõrvalsaadust, loomsest kõrvalsaadusest saadud tooteid, heina või põhu ladustamise korral. M ääruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 kohase ettevõt t e kohta , kus ladustatakse loomset paljundusmaterjali, loomset kõrvalsaadust, loomsest kõrvalsaadusest saadud tooteid, heina või põ hk u , esitatakse tegevusloa taotluses lisaks MSÜS-is nimetatud andmetele andmed käideldava loomset paljundusmaterjali, loomset kõrvalsaadust, loomsest kõrvalsaadusest saadud tooteid, heina või põhu ning selle säilitamise nõuete kohta, ettevõtte hoonete plaan koos ruumijaotusega, puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, kahjuritõrjeplaan ning andmed loomset paljundusmaterjali, loomset kõrvalsaadust, loomsest kõrvalsaadusest saadud tooteid, heina või põhu kohta. Kehtivas loomatauditõrje seaduses reguleerib andmete esitamise kohustust § 19 2 lõige 5 1 . Eelnõu § 26 lõikes 3 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada tulenevalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõuetest. Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks MSÜS-is sätestatule veovahendi andmed , asendiplaan koos vee ja kanali satsiooni välisvõrkude plaaniga ja muude selliste andmetega . Kehtivas loomatauditõrje seaduses reguleerib andmete esitamise kohustust § 19 2 lõige 5 . Võrreldes kehtiva te nõuetega on lisandunud punkt 12 . Eelnõu § 26 lõikes 4 sätestatakse, et t egevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu. Eelnõu § 26 lõikes 5 sätestatakse tegevusloa saanud ettevõtete loetelude avalikustamise nõue. Põllumajandus- ja Toiduamet esitab tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele E L-i õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Praktikas tähendab see ettevõtete nimekirja avaldamist Põllumajandus- ja Toiduamet i veebilehel. Eelnõu § 26 lõikes 6 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduametile tähtaeg tegevusloa taotluse lahendamiseks. Tegevusloa taotluse lahendab Põllumajandus- ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates , arvestades määruse (EL) 2016/429 artiklis 99 sätestatut. Kui ettevõt t e s ei ole täid etud kõik asjakohased nõuded, võib Põllumajandus- ja Toiduamet ettevõtte le tegevusloa anda tingimuslikult . Selleks peab ettevõtte siiski vastama kõigile sellistele nõuetele, mis tagavad piisavalt, et ettevõt t e s loomade pidamisega ei kaasne olulist loomataudi leviku riski teistele loomapidamisettevõtetele. Kui Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud määruse (EL) 2016/429 artikli 99 kohaselt ettevõtte kasutamiseks tingimusliku tegevusloa , annab ta täieliku tegevusloa alles siis, kui kolme kuu jooksul pärast tingimusliku tegevusloa andmist ettevõttes tehtud teine kohapealne kontroll või ettevõtja poolt kõnealusest kuupäevast alates kolme kuu jooksul esitatud dokumendid näitavad, et ettevõte vastab kõigile määruse (EL) 2016/429 artikli s 97 sätestatud tegevusloa nõuetele. Kui kohapeal s e kontroll i või dokumen tide kohaselt on ilmselgelt tehtud edusamme, kuid ettevõte ei vasta ikka veel kõigile kõnealustele nõuetele, võib Põllumajandus- ja Toiduamet tingimuslikku tegevusluba pikendada. Tingimuslik tegevusluba ei tohi siiski ke htida kokku üle kuue kuu. Eelnõu § 27 . Tegevusloa kontrolliese Eelnõu §-s 27 sätestatakse t egevusloa kontrolliese mega seonduvad nõuded. Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema ettevõte vastab veterinaar seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning määruse (EL) 2016/429 artikli te 97 ja 181 , määruse (EL) 2019/2035 artikli te 5–8 ja 10–17 , komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega ( ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 1–63 ) (edaspidi määrus (EL) 2020/686 ) artik li 4 , määruse (EL) 2020/691 artikli te 5–19 , määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli te 25 ja 27 ning määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 asjakohastele nõuetele . Nõude i d on täpsemalt selgitatud eelnõu § 25 põhjenduse juures . Eelnõu § 28 . Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused Põllumajandus- ja Toiduamet võib tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada, kui on rikutud veterinaar seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide või E L-i õigusaktide nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on sätestatud t egevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused § -s 19 4 . Tegu on valdkonnapõhise erisusega. MSÜS-is sätestatud tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused on rangelt seotud tegevusloa esemeks olevate nõuete rikkumisega. Sellest lähtuvalt nähakse veterinaarseaduses ette võimalus tegevusl uba peata da või kehtetuks tunnista da, kui rikutakse nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolli esemeks . Nimelt on väga palju nõudeid, mis on seotud erinevate tegevustega, mille täitmist ei ole võimalik kontrollida tegevusloa andmisel, k uid mida saab kontrollida siis , kui ettevõtja on tegevusega alustanud. Näiteks määruse (EL) 2016/ 429 artikli 100 kohaselt hindab päde v asutus kaasnevaid riske arvestades iga tegevusloaga ettevõtte tegevus t ja võib tegevusloa peatada või kehtetuks tunnistada, kui ettevõttes on tõsiseid puudusi tegevusloaga seotud nõuete täitmisel ning ettevõtja ei suuda esitada piisavalt tagatisi, et puudused kõrvaldatakse pädeva asutuse määratud aja jooksul. Nimetatud artiklis sisalduvad aga ka sellised nõuded, mida ettevõtja saab täit ma hakata alles pärast t egevusloa aluseks oleva tegevusega alustamist. Näiteks on sama määruse artiklis 97 nõue, et ettevõtja peab pidama arvestust peetavate loomade üle ning täitma karantiininõudeid ja bioturvameetmeid. Seda ei ole võimalik kontrollid a enne teg e vuse alustamist. Nagu ka eelnevast nähtub, peab veterinaar seadusesse jääma erinorm, mis võimaldaks pädeval asutusel ka tegevusluba osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada kui rikutakse nõudeid tegevusele, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks. 2. jagu. Loomade jälgitavus Eelnõu 3. peatüki 2. jaos sätestatakse loomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavuse tagamise põhimõtted. Peetavate loomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavus e üldised nõuded on sätestatud määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 2. peatükis , mille kohaselt on l iikmesrii gil kohustus luua peetavate maismaaloomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteem ning peetavate maismaaloomade elektrooniline andmebaas ja seda hallata . P ädeva l asutuse l on kohustus anda välja identifitseerimisdokumente, liikumisdokumente ja muid peetavate maismaaloomade identifitseerimist ja jälgimist võimaldavaid dokumente ning teha i dentifitseerimisvahendeid käsitlev tea ve kättesaadav aks avalikkusele . Loomapidajal on kohustus identifitseerida veise - , lamba- , kitse -, hobuse - ja sealiikidesse kuuluvaid peetavaid loomi, identifitseerida peetavaid maismaaloomi, kes ei kuulu ühessegi veise-, lamba-, kitse-, sea- ega hobuseliiki, ning täita v eise-, lamba-, kitse-, sea- või hobuseliiki kuuluva peetava looma paljundusmaterjali jälgitavus e nõude i d . M ääruse ga (EL) 2019/ 2035 kehtestatakse täiendavad veis te , lam maste , kitsed e, sigade , hobuslas te , kaamellas te ja hirvlas te (kabiloomad) , koerte , kassid e ja valgetuhkrute, tehistingimustes peetava te lin dude, haudemuna de ning rändtsirkuses või loomade etteastetes osaleva te peetava te maismaaloomad e puhul rakendatavad jälgitavus e nõuded. Euroopa Komisjon töötab välja määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 alusel rakendusakt i jälgitavuse ga seotud nõuete ühetaolise praktilise toimimise tagamiseks. Selles määruses on kavas sätesta da muu hulgas elektroo n sete märgistusvahendite heakskiitmise aluseks olevad tehnilised nõuded. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on põllumajandusloomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavuse üldised nõuded sätestatud 2. peatüki 2. jaos. Põllumajandusloomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavuse tagamise üldised põhimõtted ei muutu , kuna loomatauditõrje seadus on kooskõlas kehtiva E L-i õigusega . Eelnõu § 29 Looma identifitseerimis e viisid Eelnõu § -s 29 sätestatakse l oomade identifitseerimis e viisid . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomade i dentifitseerimise viisid sätes tatud § -s 10 , mis on lisatud veterinaarseaduse eelnõusse ajakohastatult . Eelnõu § 29 lõikes 1 sätestatakse looma identifitsee r imi s e viisid . Loom identifitseeri takse tema märgistami se , kirjeldami s e või kuuluvuse määrami s e kaudu . Eelnõu § 29 lõikes 2 määratletakse looma märgistamise mõiste. Looma märgistamine on tema varustamine elektroonse identifitseerimisvahendiga või muu eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab teha kindlaks isiku , kellele loom kuulub. P õllumajanduslooma puhul on selliseks tunnuseks üldjuhul kõrvamär k , mille paigalda b loomapidaja ise. Tegemist on lühiajalise ja vähest valu tekitava lubatud menetlusega, mida võib teha ka asjakohase ettevalmistusega isik. Koera, kassi, valgetuhkru ja hobuse märgistamiseks kasutatakse elektroonse t identifitseerimisvahendi t, milleks on mikrokiip . Selle paigaldamine on invasiivne veterinaarne menetlus ning loom võib vajada õmblusi või muid edasisi veterinaarseid menetlusi. Loomakaitseseaduse § 9 lõike 3 kohaselt võib operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi, sealhulgas koerte ja kasside tätoveerimist ning loomade mikrokiipimist, teha üksnes veterinaararst. Lemmikloomade märgistamise juures on väga oluline, et mikrokiipimise korra l kantakse looma , mikrokiibi ja looma omaniku andmed vastavasse andmekogusse , mis tekitab seose looma ja omaniku vahel . E lektro onse identifitseerimisvahendi kasutamine võiks olla esimene identifitseerimise valik ja mitmet es kohalikes omavalitsustes on see ka kohustuslik. Endiselt on lubatud ka koera, kass i ja valgetuhkru identifitseerimine k uuluvuse kaudu , kus loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses või kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises loom asub, kui tema kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist. Eelnõu § 29 lõi getes 3 – 5 sätestatakse võimalus looma identifitsee r ida kirjeldamise või kuuluvuse kaudu. Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse looma puhul, keda ei ole võimalik või ei ole otstarbekas märgistada. Kirjelduse kaudu identifitseerimist kasutatakse ka lisameetmena teatud loomade, näiteks hobuslas t e identifitseerimisel. Hobuslast kirjeldav joonis on hobusepassi osa. Ainult kirjelduse kaudu identifitseerimist siiski tavaliselt ei kasutata. Loom, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle loomaliigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada kirjeldust, identifitseeritakse tema kuuluvuse kaudu. Kuuluvuse kaudu identifitseerimisel loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses, sealhulgas kelle kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises ta asub, kui looma kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist. Kuuluvuse kaudu identifitseeritakse näiteks mesilased. Eelnõu § 30 . Peetava looma identifitseerimine Eelnõu § -s 30 sätestatakse p eetava looma üldised identifitseerimise nõuded ning põllumajandusloomade täpsemad identifitseerimis e nõuded . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on põllumajanduslooma identifitseerimise nõuded sätestatud §-s 11. Eelnõu § 30 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja kohustus tagada oma peetava looma identifitseerimine. Loomapidaja identifitseeri b oma peetava maismaalooma , välja arvatud koera, kassi ja valgetuhkru Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite s 112 ‒ 115 ja 117 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 sätestatu d korras . See kohustus on ka hobuslast pidaval loomapidajal. Viidatud EL -i õigusaktide s sätestatud nõuded ei erine oluliselt loomatauditõrje seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide s sätestatud nõuetest. Veiste, lammaste ja kitsede ning hobuslaste märgistamise nõuded on ka eelnõu ettevalmistamise ajal kehtestatud vahetult kohalduvate EL -i määrustega. Lemmikloomade identifitseerimine on reguleeritud määruses (EL) nr 576/2013 ja selle delegeeritud ja rakendusaktides, neid nõudeid täpsustatakse veterinaarseaduse eelnõu §-s 32 . M ääruse (EL) 2019/2035 artikli 8 7 kohaselt loetakse e nne 21. aprilli 2021 . a astal määruse (EÜ) nr 1760/2000, määruse (EÜ) nr 21/2004 ja direktiivi 2008/71/EÜ ning nende alusel vastu võetud õigusaktide kohaselt identifitseeritud peetavad veised, lambad, kitsed ja sead , rakendusmääruse (EL) 2015/262 kohaselt identifitseeritud peetavad hobuslased ja direktiivi 92/65/EMÜ kohaselt identifitseeritud peetavad papagoilased nõuete kohaselt identifitseerituks. M ääruse (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimist käsitlevad sätted , määrus (EÜ) nr 21/2004 ja direktiiv 2008/71/EÜ ning rakendusmäärus (EL) 2015/262 ja direktiiv 92/65/EMÜ tunnistatakse määruse (EL) 2016/429 artik li 270 kohaselt kehtetuks alates 21. aprillist 2021 . Enne 21. aprilli 2021 . a astal kohaldatavate riiklike õigusaktide kohaselt identifitseeritud peetavad kaamellased ja hirvlased loetakse samuti nõuete kohaselt identifitseerituks. M ääruse (EL) 2019/2035 artikli 81 kohaselt peab looma Eestisse saabudes esmase saabumis koha ettevõte t käitav ettevõtja tagama, et kolmandas rii gis või territooriumil identifitseerimisvahendiga varustatud peetav veis, lam mas , kits, s iga , hirvla ne ja kaamella ne identifitseeritakse EL i nõuete kohaselt. Kui peetav veis, lam mas , kits, s iga, hirvla ne või kaamella ne pärine b liikmesriigist ja on identifitseeritud EL -i nõuete kohaselt , siis tee b kõnealuse looma esmase saabumis koha ettevõtteid käitav ettevõtja pärast looma kolmandast riigist EL-i sisenemist ja juhul, kui loom jää b EL-i , kindlaks , et loom on nõuetekohaselt identifitseeritud. Selline kontroll ei ole vajalik , kui nimetatud loom kavatsetakse viia viie päeva jooksul arvates looma EL-i sisenemis es t liikmesriigis asuvasse tapamajja . Eelnõu § 30 lõikes 2 sätestatakse põllumajandusloomal kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmise tingimused. Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vasta b määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 punkti c alusel komisjoni rakendusaktiga kehtestatud nõuetele . Rakendusakt i ei ole eelnõu väljatöötamise ajal v eel vastu võetud. Elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmise nõue teatavate loomaliikide märgistamiseks kasutatavate elektroonsete märgiste kohta on sätestatud määruse (EL) 2019/2035 III osas . Heaksk iitmine tähendab , et elektroonsed märgistusvahendi väljastaja (selleks haldu s lepingu sõlminud isik) peab saama Põllumajandus- ja Toiduamet ilt loa , et selliseid märgistusvahendeid Eestis ametlikult kasutada. Märgistusvahenditele esitatavad nõuded kehtestab Euroopa Komisjon oma rakendusaktiga. Täpsemalt on komisjoni rakendusmääruse eelnõus märgistusvahendite kohta kirjeldatud tehnilised spetsifikatsioonid ja märgistusvahendi disaininõuded veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoil a ste märgistamiseks. Rakendusmäärus võetakse tõenäoliselt vastu enne määruse (EL) 2016/429 jõustumist ehk 21. aprilli 2021 . Sisuliselt hindab Põllumajandus- ja Toiduamet elektroonse märgistusvahendi vastavust komisjoni rakendus määruse s sätestatud tehnilistele nõuetele ja juhul kui märgistusvahend saab heakskiidu, siis võib sellist märgistusvahendit hakata Eestis kasutama . Eelnõu § 30 lõike 3 kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduam et elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmise otsuse 30 päeva jooksul selle taotlemisest arvates . Eelnõu § 30 lõi getes 4 − 6 sätestatakse l oomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma , välja arvatud koera, kassi ja valgetuhkru, ning hobuslase märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi saamise ja väljastamise kord. Koos sellega m äärat let akse p õllumajanduslooma mõiste , mis tähistab veterinaarseaduses neid peetavaid maismaa loomi, keda tavapäraselt peetakse l oomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil , ja hobuslast. O n oluline märkida, et üksikjuhtudel peetakse tavapäraselt l oomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saami seks peetavaid loomi ka muul eesmärgil , näiteks kodumajapidamises seltsiloomana peetav lammas, vietnami siga või alpaka . Käesoleva seaduse mõistes tuleb need loomad siiski lugeda põllumajandusloomadeks, kuna n eid ohustavad samad loomataudid ja loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavad meetmed on samad. Seetõttu lähtutakse ka nende identifitseerimisel ja registreerimisel põllumajandusloomadele esitatavatest nõuetest. Põllumajanduslooma märgistamiseks vajaliku identifitseerimisvahendi väljastab loomapidajale Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik . Loomapidajale loomade märgistamiseks vajalikke identifitseerimisvahendeid soetava ja väljastava i siku leidmiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. T egemist ei ole uue tegevusega , kui d kehtivates õigusaktides ei ole märgistamiseks vajaliku identifitseerimisvahendi saamise ja väljastamise kord a piisavalt täpselt reguleeritud . M ärgistamiseks vajalike identifitseerimisvahendi te hankimise ja väljastamisega tegeleb hetkel halduslepingu alusel Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli A S ( edaspidi EPJ ) . Tegemist on 1980-ndatel välja kujunenud süsteemiga, kus tollane J õudluskontrolli K eskus hakkas hankima ja väljastama esmalt veiste kõrvamärke ja seejärel ka märgistusvahendeid lammaste , kitsede ja teiste põllumajandusloomade tarvis. EPJ müüb veiste, kitsede, sigade ning lammaste kõrvamärke , samuti väljasta b asendusmärke. Märgistusvahend väljastatakse taotluse alusel ja taotleja kulul üldjuhul loomapidajale . Põllumajanduslooma märgistamiseks mõeldud süstitav elektroonne identifitseerimisvahend väljastatakse veterinaarseaduse eelnõu kohaselt üksnes veterinaarar stile. Sellist erisust on vaja rakendada, kuna loomakaitseseaduse § 9 lõike 3 kohaselt on looma mikrokiipimist veterinaarse menetlusena lubatud teostada ainult veterinaararstil. Seetõttu on loomapidajale sobiv am , et veterinaararst hangib selleks vajaliku märgistusvahendi ja loomapidaja ei pea sellega tegelema. Lisaks võib elektroonse identifitseerimisvahendi väljastamisega muule isikule kui veterinaararstile kaasneda pettuse oht. Eelkõige on EL -i riikides avastatud pettusjuhtumeid seoses hobuslaste märgistamis ega , kuid see ei ole välistatud ka teiste loomaliikide korral. Hobuslasi peetakse erineval eesmärgil ja hobune võib jõuda ka toiduahelasse. T oidu jälgitavus peab olema tagatud algusest lõpuni ehk alates peetavast loomast kuni lõpptarbijani. Hobus lasi peetakse teisti kui kariloomi ja nende asukoht võib muutuda tihti, sõltuvalt hobuse pidamise eesmärgist. Hobuslase liikumise andmeid ei registreerita põllumajandusloomade registris, liikumine toimub hobusepassi alusel, mis omakorda on seotud hobuse identifitseeritavusega. Seetõttu on vajalik, et hobuslase märgistami sega oleks tagatud tema identifitseeritavus ja sellega ei saaks manipuleeri da . Halduslepingu sõlminud isik edastab andmed müüdud identifitseerimisvahendite kohta PRIA-le elektrooniliselt loetaval viisil . Eelnõu § 31 . Põllumajanduslooma kohta arvestuse pidamine Eelnõu §-s 31 sätestatakse loomapidaja kohustused tema peetava põ llum ajanduslooma ja käitleja kohustused loomse paljundusmaterjali jälgitavuse tagamiseks. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomapidaja arvestuse pidamise nõuded sätestatud § 11 lõike s 1. M ääruse (EL) 2016/429 ning selle alusel antud EL -i õigusaktide rakend amisel ei muu tu kehtivad nõuded, muutuvad vaid nõuete alused. Eelnõu § 31 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja arvestuse pidamise kohustus. Loomapidaja peab oma tegevuse kohta arvestust määruse (EL) 2016/429 artikli te 102–107 ja 186– 1 90 , määruse (EL) 2019/2035 artikli te 22–37 , määruse (EL) 2020/686 artikli te 8 ja 9 ning määruse (EL) 2020/691 artikli te 22–35 sätete kohaselt . Üldine nõue on, et nii tea tamiskohustusega kui ka loa kohustuse ga ettevõtte kohta dokumenteeri takse iga identifitseeritud looma identifitseerimiskood, nagu see on märgitud identifitseerimisvahendil, looma päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloa numb er , kui loom on pärit teisest ettevõttest , ja looma sihtettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloa number , kui loom kavatsetakse viia teise ettevõttesse. Lisaks dokumenteeri takse tea tamiskohustusega ettevõttes, kus peetakse v eiseid, lambaid, kitsi, sigu või hobuslasi , peetava looma sünnikuupä e v, looma loomuliku surma, kadumise või tapmise kuupäev , elektroonilise identifitseerimisvahendi või tätoveeringu lii k ja asukoh t , kui asjakohane, iga identifitseeritud looma esialg ne identifitseerimiskood, kui seda koodi on muudetud, ning selle muutmise põhjus. Ettevõttes, kus peetakse l ambaid ja kitsi , dokumenteeri takse sünnikuupäevaga seotud tea ve peetava looma sünniaasta täpsusega. E ttevõtte s, kus peetakse sigu, ei pea dokumenteerima sea sünnikuupäeva . M ääruse (EL) 2019/ 2035 artikli 53 kohaselt ei pea sead olema identifitseeritud, kui ettevõte kuulub tarneahelasse ja kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel , et jälgitavus e meetmete tegeliku rakendamisega tagatakse kõnealuste loomade täielik jälgitavus . T arneahel a all peetakse silmas integreeritud tootmisahel at , millel on loetellu kantud taudide puhul ühtne tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu kuuluvad spetsialiseerunud ettevõtted , mille vahel sigu tootmistsükli lõpetamiseks veetakse ja mis on saanud märgistamise osas pädeva asutuse loa sigu mitte märgistada . Sellisel juhul dokumenteeri b ettevõtja ainult iga tema ettevõttest välja liikunud loomade rühma puhul määruse (EL) 2016/429 artikli 102 lõike 1 punktis b osutatud teabe loomade päritolu- ja sihtkoha ja liikumise kuupäeva kohta ning sellesse rühma kuuluvate loomade koguarvu . Eelnõu § 31 lõike 2 kohaselt esitab l oomapidaja oma tegevuse , sealhulgas peetavate loomade ja nende liikumise kohta peetava arvestuse alusel andmed põllumajandusloomade registri sse veterinaar seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Eelnõu § 31 lõikes 3 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega p õllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise korra, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise korra ning põllumajanduslooma identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded . Säte on kehtivas loomatauditõrje seaduse § 11 lõikes 2. Volitusnormi on muudetud, kuna osa kehtivast volitusnormist on hõlmatud määruse ga (EL) 2016/429 ja määruse ga (EL) 2019/2035. Volitusnorm on siiski jätkuvalt vajalik, et reguleerida riigisisesed toimingud . Näiteks on m ääruse (EL) 2019/2035 artikli 82 rakendamiseks vaja kehtestada kord , et tagada loomapidaja kolmandast riigist EL-i toodud või muus EL-i riigis eelnevalt nõuetekohaselt identifitseeritud loomade identifitseerimisvahend i seostamine tema ettevõttega. Eelnõu § 31 lõikes 4 antakse maaelu ministrile volitus kehtestada vajaduse korral määrusega määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39 – 41, 47, 48, 53, 54 ja 59 – 62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise kor d . Eesmärk on rakendada E L-i õigusest tulenevat paindlikkust. Erandi t on võimalik rakenda da näiteks kinnises ettevõttes (teadusasutus) looma pidamise korral või kultuurilisel, ajaloolisel ning vabaajategevuse või spordiga seotud eesmärgil teatud tõugu looma pidamise korra l. Liikmesriik võib lubada ka looma liigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asenda da alternatiivse identifitseerimisvahendiga. Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi te kasutamise vajadus võib ajas muutuda . See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, mille puhul erand it võib rakendada, või sektori soovist erandit rakendada . Praegu selliste erand ite rakendamise võimalus õigusaktides puudub . Eelnõu § 32 . Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning nende kohta arvestuse pidamine Eelnõu § -s 32 sätestatakse nõuded p eetava koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimi seks ja arvestuse pidamiseks. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on p eetava koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise ja arvestuse pidamise nõuded sätestatud §-des 11, 13 1 ja 13 2 , mis on lisatud eelnõusse ajakohastatult . P eetava koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine on reguleeritud määruses (EL) nr 576/2013 ja selle alusel kehtestatud EL -i õigus aktides. Eelnõu § 32 lõikes 1 sätestatakse loomapidajale nõue oma koer, kass ja valgetuhkur identifitseerida . Kuna veterinaarseaduses ei ole plaanis kehtestada üldist nõuet märgistada koer, kass ja valgetuhkur elektroonse identifitseerimisvahendiga, siis on eelnimetatud identifitseerimise nõude all peetud silmas nii loomale loomapidaja poolt ise märgistusvahendi kinnitamist kui ka veterinaar arst i poolt süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi paigaldamist loomapidaja soovil. Lemmikloomadena peetavate muude loomade märgistamine ei ole reguleeritud ja neid identifitseeritakse kuuluvuse alusel. Koer a , kassi ja valgetuhkru puhul on s oovi ta tav identifitseerimisviis looma märgistami ne süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga või muu eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab teha kindlaks isiku , kellele loom kuulub. Lisaks märgistamisele süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (mikrokiibiga) on vaja kanda elektroonse identifitseerimisvahendi ning looma ja tema omaniku või pidaja andmed asjakohasesse andmekogusse. Nimetatud sätteosa on lisatud täpsustavana ja ei tekita kohalikule omavalit s usele täiendavaid ülesandeid . Säte tervikuna lisab kindlust, et looma ja tema omaniku vaheli ne seos on peetavas andmekogus tagatud ja looma lahtipääsemise korral on andmekogusse kantud transponderi andmete alusel omanik kergesti leitav . K oerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamis t korraldab kohalik omavalitsus , mis tähendab, et tal on õigus sätestada lemmiklooma kohustuslik identifitseerimisviis oma territooriumil. N äiteks peavad Tallinna linn as peetavad koerad olema märgistatud süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga ehk olema kiibistatud . Eelnõu § 32 lõigete 2 ja 3 kohaselt märgistatakse t eise liikmesriiki kaubanduslikul eesmärgil ja rohkem kui viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubanduslikul eesmärgil viimise korral l oomad määruse (EL) 2019/2035 artikli 70 kohaselt. T eise liikmesriiki vii davad loomadon individuaalselt identifitseeritud süstitava transponderi abil, süstitav transponder, mis looma siirdatakse, on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ja kui siirdatud süstitav transponder ei ole saanud pädevalt asutuselt heakskiitu , teevad ettevõtjad pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele ettevõtjatele kättesaadavaks lugemisseadme, mis võimaldab igal ajal kontrollida looma individu aalset identifitseerimistunnust . Nende loomade t eise liikmesriiki mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise korral märgistatakse koer, kassi või valgetuhkur Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 17 kohaselt. Praktikas märgistamise nõuded määruse (EL) 2019/2035 artikli 70 nõuetest ei erine, kuid erinevad alused on eelnõus eraldi välja toodud õigusselguse tagamiseks. Eelnõu § 32 lõikes 4 sätestatakse koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustus. Koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist korraldab kohalik omavalitsus. Selline kohustus on sätestatud loomatauditõrje seaduse §-s 11. Kohalikud omavalitsused on väga erinevad nii suuruse, rahvaarvu kui ka peetavate lemmikloomade arvu poolest , samuti on lemmikloomade pidamise nõudeid üleriigiliselt keeruline kehtestada, kuna üldised nõuded võivad osutuda ühelt poolt mittepiisavaks või tuua kaasa suure halduskoormuse . Seetõttu on jäetud iga kohaliku omavalitsuse otsustada , kuidas lemmikloomade kohta arvestus t peetakse . Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, neist 50 omavalitsusel on lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks sõlmitud leping IT - firmaga SpinTek , 5 omavalitsust on liitunud EVS -i lemmikloomaregistriga ja 2 4 omavalitsusel puudub elektrooniline arvestusepidamine. SpinTek on Eesti IT - ettevõte, kes alustas oma tegevust 1991. aastal ja kes pakub veebipõhist tarkvara lemmikloomade kohta arve stuse pidamiseks . Eelnõu § 32 lõikes 5 sätestatakse nõue , et k ui koer, kass ja valgetuhkur märgistatakse elektroonse identifitseerimisvahendiga , siis kantakse elektroonse identifitseerimisvahendi andmed arvestuse pidamiseks kasutatavasse andmekogusse. Vajadus sätte järele tuleneb praktikast, kus on esinenud juhtumeid, et kõnealune loom varustatakse küll mikrokiibiga, kuid sellega seotud andmeid ei edastata kohaliku omavalistuse poolt arvestuse pidamiseks kasutatava sse andmekogu sse . Sellisel juhul ei täida mikrokiipimine oma esmast ülesannet aidata leida lahtipääsenud looma omanik , sest mikrokiip sisaldab üksnes koodi, mis tuleb vastavas andmekogus siduda vastava loomapidaja andmetega . Eelnõu § 33 . Koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmine ning lemmikloomapass Eelnõu § 33 lõikes 1 määratakse asutus, kes Eestis kiidab heaks koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstava elektroonse identifitseerimisvahendi. Selleks asutuseks on Põllumajandus- ja Toiduamet. Eelnõu § 33 lõikes 2 sätestatakse koera, kassi ning valgetuhkru märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite turuletoomise korraldus. Põllumajandus- ja Toiduamet hindab koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 II lisa nõuetele ja avaldab nõuetekohaste elektroonsete indentifitseerimisvahendite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel. M ääruse (EL) 2019/ 2035 artikli 70 lõike 2 kohaselt kiidab koera, kassi ning valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi heaks pädev asutus ja avalda b heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel . Tegemist on küll l oaga, enne mille saamist ei tohi vastavat elektroonset identifitseerimisvahendit kasutusele võtta , aga tegu ei ole konkreetsele ettevõtjale antava loaga selle tavalises tähenduses . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2016 kohaselt tohib E L-is kasutada ainult ISO-standardile 11784 HDX- või FDX-B tehnoloogiale vastavaid märgistusvahendeid. Põllumajandus- ja Toiduamet annab loa konkreetse elektroonse märgistusvahendi kasutamiseks Eestis ja avalikustab kasutamiseks lubatud süstitavate elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel , millega antakse kinnitus, et nende elektroonsete identifitseerimisvahendite kasutamine on Eestis lubatud. Eelnõu § 33 lõikes 3 sätestatakse , et koera, kassi ning valgetuhkru märgistamiseks kasutatava te süstitavate elektroonse identifitseerimisvahendi te heakskiitmist Põllumajandus- ja Toiduametilt taotleb nende tootja või turustaja . Eelnõu § 33 lõike 4 kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduamet elektroonse identifitseerimisvahendi kasutamisele heakskii du andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul heakskii du taotlemisest arvates . Heakskiitmise otsustamisel lähtub Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusse (EL) nr 576/2016 elektroonsele identifitseerimis vahendile esitatavatest nõuetest. Eelnõu § 33 lõike 5 kohaselt pannakse Põllumajandus- ja Toiduametile ülesandeks avaldada heakskiidetud elektrooniliste identifitseerimisvahendite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel. Eelnõu § 33 lõikes 6 sätestatakse lemmikloomapassi väljastamise nõuded. M ääruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass ), täid ab veterinaararst nõuetekohaselt ära ja väljastab selle lemmik loomapidajale sama määruse artikli 2 2 kohaselt . V olitatud veterinaararst määruse (EL) nr 576/2013 artikli 3 punkti g tähenduses on veterinaar seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud veterinaararst ehk veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik, kellel on kutsetegevuse luba. Eelnõu § 33 lõikes 7 sätestatakse lemmikloomapasse väljastavale veterinaararstile nõuded andmete säilitamise kohta. Praegu on nimetatud nõuded sätestatud kehtiva loomatauditõrje seaduse § 13 2 lõike s 5, mis on lisatud veterinaarseaduse eelnõusse muutmata kujul. Lemmikloomapasse väljastav veterinaararst säilitab määruse (EL) nr 576/2013 artikli 21 lõike 1 punktides a–c ja artikli 21 lõikes 3 nimetatud andmeid vähemalt kümme aastat lemmikloomapassi väljastamisest arvates. Nendeks andmeteks on näiteks elektroonse identifitseerimisvahendi või tätoveeringu asukoht , elektroonse identifitseerimisvahendi paigaldamise või tätoveeringu tegemise kuupäev ning sellele kantud tähtnumbriline kood, lemmiklooma nimi, liik, tõug, sugu, värv, omaniku nimetatud sünnikuupäev ja muud märgatavad või eristatavad tunnused , omaniku nimi ja kontaktandmed ning väljastatud passi number. N õue säilitada andme id lemmiklooma identifitseerimisdokumendi blanketi väljastamise ja lemmiklooma identifitseerimisdokumendi väljastamise kohta ning andmete säilitamise tähtaeg tuleneb määruse (EL) nr 576/2013 artikli 22 lõikest 3 ja artikli 23 lõikest 2. M ääruse (EL) nr 576/2013 kohaselt peab identifitseerimisdokumentide ja nende blankettide väljastamise andmeid säilitama vähemalt kolm aastat. Liikmesriikidel on see aeg erinev. Näiteks meie naaberrii gis Soome s säilita takse kõnealuseid andmeid viis aastat. Kuna lemmikloomapass kehtib terve looma eluea , on lemmiklooma keskmist eluiga arvestades otstarbekas säilitada neid andmeid kümme aastat. Eelnõu § 33 lõikes 8 sätestatakse lemmikloomapassi blanketti de trükkimise ja veterinaararstile väljastamise kor raldamise alused . Lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside väljastamise kohta arvestuse pidamist korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet iga halduslepingu sõlminud isik. Halduslepingu sõlminud isik peab tagama lemmikloomapasside määruse (EL) nr 576/2013 kohase väljastamise ja selle kohta arvestuse pidamise. M ääruse (EL) nr 576/2013 artikli 23 lõike 1 kohaselt pea b Põllumajandus- ja Toiduamet tagama , et identifitseerimisdokumendi blankett väljasta takse ainult Eestis kutse tegevus luba omava le veterinaararsti le ja et väljastatava lemmikloomapassi numbri t saab seostada veterinaararsti kutsetegevuse numbriga . Lemmikloomapassi blanketti de trükkimise ja veterinaararstile väljastamise korraldamise puhul ei ole tegemist uue tegevusega, kuid säte on eelnõusse lisatud lemmikloomapasside väljastamise paremaks korraldamiseks ja õigusselguse tagamiseks. E elnõu ettevalmistamise ajal tegeleb identifitseerimisdokumendi blankettide trükkimise, väljastamise ja arvestuse pidamise korraldamise ga ELÜ . E LÜ väljastab identifitseerimisdokumen di blankette veterinaararstile tasu eest. Sõlmitud lepinguga ei ole kaasnenud riigile rahalisi kohustusi, sest E LÜ kantud kulutused kaetakse blankettide müügiga saadavast tu lust. Eelnõu § 33 lõikes 9 sätesta takse lemmikloomapassi blankettide trükkimiseks ja veterinaararstile väljastamiseks ning lemmikloomapasside väljastamise kohta arvestuse pidamiseks halduslepingu sõlmimise protseduur. Blankettide trükkimise ja väljastamise ning nende kohta arvestuse pidamise ülesande täitmiseks sõlmib Põllumajandus- ja Toiduamet halduslepingu . Blankettide trükkimise ja väljastamise ning veterinaararstidele väljastatud lemmikloomapasside kohta arvestuse pidamise ülesande üleandmisega ei kaasne võimuvolituste üleandmist ning lepinguga ei reguleerita kolmanda isiku õigusi. Nimetatud halduslepingute sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i veebi lehel. 3. jagu. Põllumajandusloomade register Eelnõu §-s 34 sätestatakse nõuded põllumajandusloomade registri, registris se andmete kand mise ja sellega seotud õiguste kohta . M ääruse (EL) 2016/429 artiklite 101, 109 ja 185 kohaselt loob pädev asutus regist ri ja peab seda , et asjakohane teave teatamis- ja loakohustuse täitnud ettevõtja ja muu isiku kohta oleks kättesaadav. Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja vastutav töötleja, kes määratakse registri põhimääruses , on PRIA. Põllumajandusloomade register asutati loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel ja võeti kasutusele 2000 . a asta 1. oktoobril Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määrusega nr 184 „Põllumajandusloomade registri asutamine“ . Viimased põhjalikumad muudatused jõustusid 15. märtsil 2019. a astal, kui muutus l oomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 sõnastus ja jõustu s maaeluministri 8. märtsi 2019 . a määrus nr 28 , millega kehtestati uus põllumajandusloomade registri põhimäärus. E elnõu § 117 kohaselt käsitatakse enne veterinaar seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit veterinaarseaduse §-s 34 nimetatud põllumajandusloomade registrina. Põllumajandusloomade registri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust veterinaarseaduse § 34 lõikes 2 nimetatud isikute ning nende tegevuse kohta eelkõige selleks, et ennetada loomataudi levikut , ja juhuks , kui Eestis levib loomataud, võimaldada se da kii re l t ja tõhusa l t likvideeri da . Põllumajandusloomade registrisse ( määruse (EL) 2016/429 artikli 101 lõikes 1 sätestatud registrisse ) kantakse teave ettevõte te kohta , mille puhul on täidetud teatamiskohustus , ja ettevõtete kohta , mille le on antud tegevusluba, lisaks kantakse registrisse teave ettevõtjate, vedajate ja ka loomade kohta . PRIA annab igale registrisse kantud ettevõttele, vedajale ja ettevõtjale kordumatu registreerimisnumbri. PRIA ajakoha sen a peetav regist er hõlmab näiteks kõiki määruse (EL) 2016/429 artikli 93 kohase tegevusloaga ettevõtteid ja ettevõtjaid ning kõiki sama määruse artiklite 97 ja 99 kohase tegevusloaga ettevõtteid. M ääruse (EL) 2016/429 a rtik li 10 8 kohaselt peab l iikmesrii gil olema süsteem riigis peetavate maismaaloomade liikide identifitseerimiseks ja registreerimiseks, kelle puhul on selline süsteem nõutud sama määruses ja selle kohaselt vastu võetud eeskirjades (EL õigusaktides) . Sellise süsteemiga nähakse vajaduse korral ette arvestuse pidamine selliste loomade liikumise kohta. M ääruse (EL) 2016/429 a rtik li 109 kohaselt tuleb registrisse kanda veiseliiki kuuluva peetava looma kohta vähemalt tema individuaalne identifitseerimistunnus , ettevõte, kus teda peetakse , ning looma kõnealusesse ettevõttesse toomise ja ettevõttest väljaviimise kuupäev . L amba- või kitseliiki kuuluva peetava looma kohta registreeritakse vähemalt teave tema identifitseerimise kohta ning loomade arv ettevõttes , ettevõte , kus looma peetakse , ning looma kõnealusesse ettevõttesse toomise ja ettevõttest väljaviimise kuupäev . S ealiiki kuuluva peetava looma kohta registreeritakse vähemalt teave tema identifitseerimise kohta , loomade arv ettevõttes , ettevõtte , kus looma peetakse , ning looma kõnealusesse ettevõttesse toomise ja ettevõttest väljaviimise kuupäev . H obuseliiki kuuluva peetava looma kohta registreeritakse vähemalt tema kordumatu kood , vajaduse korral identifitseerimismeetod, mis võimaldab seostada konkreetset looma identifitseerimisdokumendiga , asjakohased identifitseerimisandmed identifitseerimis - dokumendist ja ettevõt e , kus loom a peetakse. M uusse kui eespool osutatud liiki kuuluva peetava maismaalooma kohta registreeritakse teave , mis on ette nähtud Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusaktiga vastu võetud eeskirjades. Euroopa Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad muude loomaliikide kohta andmete registreerimist elektroonilisse andmebaasi nende liikidega seotud konkreetsete ja oluliste riskide tõttu, et tagada määruse ga (EL) 2016/429 ette nähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete tõhus kohaldamine ja hõlbustada peetavate maismaaloomade jälgitavust , nende liikumis t liikmesriikide vahel ning EL-i territooriumile sisenemise jälgitavust. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on põllumajandusloomade registriga seonduv reguleeritud § s 11. Mä äruse (EL) 2016/429 rakendamiseks ja põllumajandusloomade registri toimimiseks vajalikud ja asjakohased loomatauditõrje seaduse sätted on lisatud ajakohastatult veterinaarseaduse eelnõusse. Põllumajandusloomade registris on tulenevalt määruse (EL) 2016/429 ja selle alusel kehtestatud EL -i õigusaktidest vaja hakata registreerima lisaks praegustele andmetele veel andmeid peetavate alpakade ja hirvlaste kohta ning koerte, kasside, valgetuhkrute ning kodulindude liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel veda jate ja loomi Eestist väljapoole lähetavate varjupaikade kohta . Eelnõu § 34 . Põllumajandusloomade register Eelnõu § 34 lõikes 1 sätestatakse põllumajandusloomade registri mõiste. Põllumajandusloomade register on register Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite 101 ja 185 tähenduses ning elektrooniline andmebaas artikli 109 tähenduses . Säte on lisatud seose loomiseks määruse (EL) 2016/429 asjakohaste sätetega . Registrisse kan takse loomapidamis ettevõtted , vedajad ja põllumajandusloomade ettevõttest sõltumatu kogumisega tegelevad ettevõtjad . R egistrisse kandmisel antakse igale ettevõttele, vedajale ja ettevõtjale kordumatu registreerimisnumb er . PRIA kui registri volitatud töötleja peab ja ajakohasta b registri t , mis hõlma b andmeid tema poolt registr isse kantud ettevõtte te ja ettevõtja te kohta . R egist e r tehakse Euroopa K omisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks, kui registris sisalduv teave on asjakohane peetavate maismaaloomade ja nende loomse paljundusmaterjali liikumiseks liikmesriikide vahel. Tegevusloaga ettevõtete registri osa tehakse avalikkusele kättesaadavaks sel määral, kui registris sisalduv teave on asjakohane peetavate maismaaloomade ja nende loomse paljundusmaterjali liikumiseks liikmesriikide vahel. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 II osa II jaotises on sätestatud registritesse ettevõtete kohta sisestatav a teabe nõuded . PRIA peab ja haldab põllumajandusloomade registri andmebaasi . M ääruse (EL) 2016/429 artiklis 109 on sätestatud andmebaasis minimaalselt registreeritavad andmed . Täpsemad nõuded elektroonses andmebaasis loomade kohta registreeritavate andmete kohta on sätestatud määruse (EL) nr 2019/2035 artiklites 42, 49, 56 ja 64. Eelnõu § 34 lõikes 2 sätestatakse põllumajandusloomade registri eesmärk. Põllumajandusloomade registri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta : veterinaar seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud isik , veterinaar seaduse § 24 lõikes 4 nimetatud muu isik , kes peab põllumajandusloomi või vesiviljelusloomi kodumajapidamises, kuid kes ei tegele majandustegevusega MSÜS-i tähenduses, loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud isik ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud isik , põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud isik , toiduseaduse alusel põllumajanduslooma de tapmiseks tegevusloa saanud isik . Eelnõu § 34 lõikes 3 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega põllumajandusloomade registri põhimäärus . L oomatauditõrje seaduse § 1 1 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registri põhimäärus on kehtestatud põllumajandusministri 8 . märtsi 2019 . a määrus ega nr 30 „ Põllumajandusloomade registri põhimäärus”. Põhimäärus kehtestatakse uuesti koos asjakohaste muudatustega. Eelnõu § 34 lõikes 4 sätestatakse p õllumajandusloomade registri vastutav ja volitatud töötleja . Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse põllumajandusloomade registri põhimääruses. Põllumajandusloomade registri volitatud töötlejaks jääb sarnaselt kehtiva le korra le PRIA. Eelnõu § 35 . Põllumajandusloomade registrisse kantavad andmed Eelnõu § 35 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis kantakse p õllumajandusloomade registrisse isiku ja tema tegevuse kohta . Registrisse kantakse MSÜS-i § 51 lõikes 1 nimetatud andmed, määruse (EL) 2016/429 artiklites 93, 101, 109, 173 ja 185 nimetatud andmed , määruse (EL) 2019/2035 artiklites 18–21, 42, 49, 56 ja 64 nimetatud andmed , määruse (EL) 2020/686 artiklites 6 ja 7 nimetatud andmed , määruse (EL) 2020/691 artiklites 20 ja 21 nimetatud andmed ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõikes 1 ja artikli 24 lõikes 1 nimetatud asjakohased andmed . Andmete koosseis võrreldes kehtiva õigusega oluliselt ei muutu. Eelnõu § 35 lõikes 2 sätestatakse , et toiduseaduse alusel põllumajanduslooma de tapmise ks tegevusloa saanud ettevõtja andmed saadakse riiklikust toidu ja sööda käitlejate registrist. Nimetatud andmed saadi kehtiva loomatauditõrje seaduse kohaselt ka seni riiklikust toidu ja sööda käitlejate registrist . Eelnõu § 35 lõikes 3 sätestatakse PRIA-le registrikande tegemisest keeldumise alused. PRIA keeldub põllumajandusloomade registrisse põllumajanduslooma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajanduslooma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud. Eelnõu § 35 lõikes 4 sätestatakse PRIA-le andmete esitamise üldine korraldus. Andmed põllumajandusloomade registrile esitatakse paberkandjal , PRIA e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuste keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu põllumajandusloomade registriga. Aastate jooksul on paberkandjal andmete edastamine oluliselt vähenenud , kuid endiselt on loomapidajaid, kellel andmete edastamise elektroon n e võimekus puudub . Eelistatud ja soovitav suhtlusviis andmete edastamiseks on siiski e-keskkonna kasutamine . Eelnõu § 35 lõikes 5 sätestatakse vastutus esitatud andmete õigsuse eest. Põllumajandusloomade registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Põllumajandusloomade registris olevate andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui vii s tööpäeva pärast ettevõtja, isiku ja tema tegevuskoha andme te või peetavate loomade andme te muutumist . Eelnõu § 35 lõikes 6 sätestatakse registri andmete avalikkuse nõuded. Põllumajandusloomade registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud andmed, mille puhul on kehtestatud juurdepääsupiirang. Isikuandmete säilitamise tähtaeg määratakse põllumajandusloomade registri põhimääruses. MSÜS -i § 64 lõike 3 kohaselt kantakse r egistriandmete kehtetuks tunnistamisel registriandmete aluseks olnud dokumendid arhiivi, kus neid säilitatakse kümme aastat registriandmete kehtetuks tunnistamisest arvates. Arhiivi kantud registriandmetele tagab registripidaja juurdepääsu õigustatud huvi korral. Kehtetuks tunnistatud registriandmetele tagab registripidaja juurdepääsu registri veebilehelt ühe aasta jooksul nende kehtetuks tunnistamisest arvates. Eelnõu § 35 lõikes 7 sätestatakse p õllumajandusloomade registri seosed MSÜS-i nõuetega. Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse MSÜS-is registri kohta sätestatut, arvestades veterinaar seaduses, loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi. 4. jagu. Loomade pidamine, avalik näitamine, kogumine ja vedu Eelnõu 3. peatüki 4. ja os sätestatakse l oomade pidamis e, avalik u näitamis e , kogumise ja ve o nõuded. Loomade pidamis e ga seotud üldised nõuded sätestatakse määruse (EL) 2016/429 a rtik lites 10, 11, 24 ja 25 . Nendes artiklites sätestatakse loomapidaja l oomatervisealane vastutus ja kohustus rakendada bioturvameetme i d, nõuded ettevõtja ja loomakasvatusspetsialistide loomatervisealastele teadmistele, e ttevõtja jälgimiskohustus l oetellu kantud ja esilekerkivate taudide esinemise avastamiseks ning loomatervise ülevaatus e korraldamise nõue loomapidamis ettevõttes . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomade pidamisega seonduv reguleeritud §-des 7 – 9 , mille asjakohased sätted on lisatud veterinaarseaduse eelnõusse. M ääruse (EL) 2016/429 a rtikli 140 alusel võib Euroopa Komisjon võtta vastu delegeeritud akte seoses tsirkuste, näituste, spordiürituste, vabaajategevus t e, loomaaedade, lemmikloomapoodide, loomade varjupaikade ja hulgimüüjatega . Eelnõu ettevalmistamise ajal ei ole sellist õigusakti veel koostatud. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on avaliku näitamisega seonduv reguleeritud §-s 14 , mis on ajakohastatult lisatud veterinaarseaduse eelnõusse. Loomade kogumisega seotud üldised nõuded on sätestat ud määruse (EL) 2016/429 IV osa 3. peatüki 4. jaos . M ääruse (EL) 2016/429 artikli 105 lõikega 1 ette nähtud kogumisega tegelevate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustus t täiendatakse ja täpsustatakse määruse (EL) 2019/2035 II osa III jaotise 4. peatükis . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomade kogumisega seonduv reguleeritu d §-s 15, milles sätestatakse vahendaja mõiste ja antakse volitus maaeluministrile kehtestada määrusega nõuded vahendaja ettevõtte kohta . Kuna edaspidi on kõik loomade kogumisega seotud nõuded sätestatud vahetult kohaldatavas EL -i määruses ja rakendusmääruses, puudub vajadus sätestada sarna ne volitusnorm. Loomade ve o ga seotud üldised nõuded sätestatakse määruse (EL) 2016/429 a rtik lites 104 , 12 5 ja 188 . Vedaja l on kohustus pidada arvestust ning rakendada v e ol taudiennetusmeetme i d . M ääruse (EL) 2016/429 artikli 104 lõikega 1 ette nähtud kohustusi täiendatakse määruse (EL) 2019/2035 II osa III jaotise 3. peatükis . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomade veoga seonduv reguleeritud §-s 16. Vajalikud ja asjakohased loomatauditõrje seaduse sätted on ajakohastatud ja lisatud veterinaarseaduse eelnõusse . Eelnõu § 36 . Bioturvalisuse kava Eelnõu § -s 36 sätestatakse bioturvalisuse kava koostamise ja rakendamise nõuded. Bioturvalisus e nõuded on üks olulisemaid ennetusvahendeid, mida saavad järgida loomapidajad ja teised loomadega töötavad inimesed, et takistada loomataudide sissetoomist loomapopulatsiooni, nende arenemist loomapopulatsioonis ja levimist loomapopulatsioonist välja. B ioturvameetmed peaksid olema piisavalt paindlikud, vastama tootmisviisile ja asjaomaste loomade liikidele või kategooriatele ning nende puhul tuleks võtta arvesse kohalikke olusid ja tehnoloogia arengut. Bioturvalisuse kava on lihtne ja vajalik vahend kõigile põllumajandusl o omade pidajatele, aidates luua loomapidamis ettevõttes selge ja kontrollitava bioturvalisuse süsteemi ning seda vastavalt vajadusele hinnata ja ajakohastada . Bioturvalisuse kava aitab loomapi d ajal fikseerida hetkeolukorra ja kavandada vajalikke muudatusi ning vajadusel selgitada neid lihtsalt ka järelevalveametnikule . Kuigi bioturvalisus e nõuete järgimine võib nõuda mõningaid esmaseid investeeringuid, peaks loomataudide esinemise riski vähenemi ne olema loomapidajate jaoks positiivseks stiimuliks. Bioturvalisuse kava tuleb koostada teatud loomaliigi ja pidamisviisi korral . Asjakohaste loomaliikide ja pidamisviiside loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Näiteks seakasvatusettevõtetes on sigade Aafrika katku leviku tõttu kohustus koostada bioturvalisuse kava juba praegu. Ülejäänud loomapidamisettevõtete puhul , nagu linnukasvatusettevõtted, piimaveiste pidamise ettevõtted, lihaveiste pidamise ettevõtted, lamba- ja kitsekasvatuseettevõtted, aga ka lemmikloomade varjupaigad ja kogumiskeskused, kehtesta takse nimetatud kohustus järkjärgult, konsulteerides eelnevalt asjaomase sektoriga. Bioturvalisuse kava koostamise nõue toetab bioturvalisuse nõu ete tõhusamat rakendamist. Bioturvalisuse kava ei pea koostama kodumajapidamises oma tarbeks loomade pidamise korral , välja arvatud juhul , kui see kohustus pannakse seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi levikuga rakendatavate tauditõrjemeetmetega. Bioturvalisuse kava koostamisel ei ole täh tis selle kava mahukus, vaid oluline on, et see peab olema loomapidamis ettevõtte põhine, kajastama looma pidamis ettevõttes tehtud tegevusi (loomade sün d või sissetoomi ne , söö da ja allapanu sissetoomi ne , loomade liikumi ne , surevus, sõnniku eemaldami ne , loomapidamis ettevõtte puhastamine ja desinfitseerimine , kahjuritõrje jne) ning kõik tegevused peavad olema kooskõlas tegeliku olukorraga loomapidamis ettevõttes , mis omakorda nähtub loomapidaja peetavast arvestusest bioturvalisuse meetmete rakendamise kohta . Määruse (EL) 2016/429 artiklis 10 ja selle alusel kehtestatavas k omisjoni rakendusaktis sätestatakse loomapidajate rakendatavad bioturvameetmed ja sama määruse artiklis 25 loomatervise ülevaatuse nõue. Need kaks tegevust on omavahelises seoses, kuna loomapidaja vajab bioturvalisuse hindamisel veterinaararsti kui valdkonna eksperdi hinnangut ja nõuannet. Määruse (EL) 2016/429 artikli 10 lõike 5 kohaselt teevad e ttevõtjad (veterinaarseaduse mõistes loomapidajad) , loomakasvatusspetsialistid ja lemmikloomapidajad tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete kohaldamisel koostööd pädeva asutuse ja veterinaararstiga. Nõustamine kuulub veterinaararsti kohustuste hulka eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt . Määruse (EL) 2016/429 artikli 25 kohaselt peavad loomapidajad tagama, et veterinaararst teeb loomapidamisettevõttes vähemalt kord aastas loomatervise ülevaatuse , mille eesmärk on eelkõige nõustada loomapidajat bioturvalisuse ja muudes loomatervisega seotud küsimustes. Eelnõu § 36 lõikes 1 sätestatakse üldine kohustus koostada bioturvalisuse kava. Bioturvalisuse kava koostatakse veterinaar seaduse § 24 lõike 2 punktide 1–3 kohaselt majandustegevuse teate esitanud või § 25 lõike 2 punktide 1–4 viidatud tegevusalal või ettevõttes tegutsemiseks tegevusloa saanud isik ettevõttes rakendatavate bioturvameetmete kohta . Bioturvalisuse kava koostamise kohta ei ole eri nõudeid ning see võib olla koostatud loomapidajale sobivas vormis. Sõltuvalt loomapidamis ettevõtte suurusest võtab b io turvalisuse kava koostamine hinnanguliselt aega mõnest tunnist mõne päevani. Jooksva arvestuse pidamine b io turvameetmete rakendamise kohta võtab sõltuvalt loomapidamis ettevõtte suurusest ja loomapidamis ettevõttes peetavate loomade arvust aega hinnanguliselt viis kuni mõnikümmend minutit päevas. Bioturvalisuse kava ajakohasuse all mõeldakse näiteks loomapidamis ettevõttes peetavate loomade, loomataudialase staatuse ja loomapidamis ettevõttes rakendatud bioturvalisuse meetmete kohta käivate andmete uuendamist nende muutumise korra l. Eelnõu § 36 lõikes 2 sätestatakse volitusnorm maaelu ministr ile kehtestada n ende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel tuleb koosta da loomapidamisettevõttes rakendatavate bioturva lisuse meetmete kohta bioturvalisuse kava . Nimetatud loetelu kehtestatakse vajaduse korral loomade vanusegruppide ja pidamisviiside kaupa. Volitusnorm kehtestatakse eesmärgiga mitte rakendada bioturvalisuse kava koostamise kohustust korraga kõikidesse loomaliikidesse kuuluvate põllumajandusloomade pidamisel, vaid teha seda riskipõhiselt , lähtudes iga loomaliigi puhul asjakohaste loomataudide leviku ohust. Eelnõu § 36 lõikes 3 täpsustatakse bioturvalisuse kava koostamise aluseid. Bioturvalisuse kava koostamisel ja ajakohastamisel võetakse arvesse määruse (EL) 2016/429 artikli 10 sätestatud bioturvameetmeid ja sama määruse artikli 25 kohase loomatervise ülevaatuse tulemusi . Lisaks võib Euroopa K omisjon rakendusaktidega kehtestada sama määruse artikli 10 ühtseks kohaldamiseks vajalikud miinimumnõuded loomade, loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali , sõidukite ja inimeste loomapidamis ettevõttesse sisenemise ja sealt väljumise , seadmete kasutamise , riske arvestava te liikumistingimus te, loomade või loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali loomapidamis ettevõttesse toomise tingimus te, äsja loomapidamis ettevõttesse toodud või haigete loomade karantiini, isoleerimis e või eraldamis e ning surnud loomade ja muude loomsete kõrvalsaaduste ohutu kõrvaldamise süsteemi kohta . Eelnõu § 36 lõi getes 4 ja 5 sätestatakse bioturvalisuse kava koostamise tähtaeg ja kava säilitamise nõuded . Loomapidaja koostab bioturvalisuse kava 30 päeva jooksul majandustegevuse teate esitamise st või tegevusloa saamise st arvates ning ajakohastab bioturvalisuse kava ja peab selle täitmise kohta arvestust. Bioturvalisuse kava säilitatakse kaks aastat selle rakendamise kohustuse lõppemisest arvates. K oos majandustegevuse alustamisega peab olema läbi mõeldud ka bioturvalisuse tagamine loomapidamis ettevõttes. Eelnõu § 37 . Looma pidamine, lahtipääsenud ja omanikuta loom ning looma püüdmine Eelnõu § -s 37 sätestatakse nõuded loomade pidami sele ning lahti pääsenud ja omanikuta loom aga seonduvad toimingud. Omanikuta ja loomapidaja juurest lahti pääsenud loomaga seonduvad nõuded on kehtivas loomatauditõrje seaduses sätestatud §-s 12 ja need on lisatud veterinaarseaduse eelnõusse valdavalt muutmata kujul. Eelnõusse on lisatud uue nõu d ena loomapidaja kohustus tagada oma looma püsimine looma pidamiseks piiritletud alal . K äesolevas paragrahvis sätestatud nõuded kehtivad kõigile maismaaloomade pidajatele . Eelnõu § 37 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja kohustus tagada tema looma nõuetekohane pidamine loomapidajale kuuluva l või tema kasutuses oleva l territooriumi l . Loomapidaja ja lemmikloomapidaja taga vad oma looma veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakenda vad vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks . Loomapidajale kuuluva või tema kasutuses oleva territooriumi all mõeldakse loomapidamishoonet, -rajatist või loomade pidamiseks piiritletud ala, näiteks karjamaad koos ühendusteega. Eestis on ette tulnud rohke lt probleem e seoses lahtipääsenud loomadega. Loomad põhjustavad majanduslikku kahju, mille üle tõuse b tihti vaidlus loomapidaja ja maavaldaja vahel, kelle maale need loomad liiguvad. Halvemal juhul ei ole ne e d loom ad ka identifitseer itud . Probleeme on nii hulkuvate põllumajandusloomade kui ka lemmikloomadega, eeskätt koertega. Üksikisikud, k ohalikud omavalitsused ja ka korrakaitseorganid on viidanud oma korduvates pöördumistes Maaeluministeeriumi poole vajadusele sätestada seaduse s nõue, et loomapidaja peab tagama oma loomade püsimise tema valdustes. T ekitatud materiaalse kahju korral on küll võimalus pöörduda kohtusse, kuid enamiku kannatanute jaoks on see liiga keerukas ja aeganõudev. Sageli ei ole võimalik ka kõiki kahju tekkimise asjaolusid tõendada. Sellest tulenevalt on eelnõus sätestatud loomapidaja le selge kohustus rakendada abin õ usid looma lahtipääsemise ärahoidmiseks. Eelnõu § 37 lõikes 2 määratletakse loomapidaj a juurest lahti pääsenud looma mõiste. Loomapidaja juurest lahti pääsenud loomaks loetakse loom, ka lemmikloom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. Lahti pääsenud loom on erinevalt omanikuta loomast identifitseerit ud selle loomaliigi kohta sätestatud nõuete kohaselt või eelnõu § 29 lõikes 1 sätestatud viisil, kui liigipõhised nõuded puuduvad. Eelnõu § 37 lõike 3 kohaselt on l oomapidaja ja lemmikloomapidaja kohustus korraldada nende juurest lahti pääsenud looma püüdmin e. Eelnõu § 37 lõikes 4 määratletakse omanikuta looma mõiste. Omanikuta loomaks loetakse identifitseerimata loom, ka lemmikloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. Identifitseerimisviisid sätestatakse veterinaarseaduse § -s 29 ning t äpsemad identifitseerimisviisid loomaliikide kaupa on sätestatud määruse s (EL) 2019/ 2035. Seega k ui looma märgistuse või kuuluvuse kaudu ei ole võimalik looma omanikku kindlaks teha, loetakse loom omanikuta loomaks. Eelnõu § 37 lõi getes 5 ja 6 sätestatakse kohaliku omavalitsuse ülesanded omanikuta ja loomapidaja juurest lahti pääsenud looma püüdmisel ning vajaduse korra l ka pidamisel ja hukkamisel. Kohalik omavalitsus korraldab omanikuta ja looma omaniku juurest lahti pääsenud looma püüdmis e , pidamis e ja hukkamis e loomakaitseseaduse § 5 kohaselt . Kui loomapidaja või lemmikloomapidaja ei korralda temale kuuluva looma püüdmist , korraldab selle kohalik omavalitsus. Hulkuvate lemmikloomade püüdmiseks on enamik omavalitsus i sõlmi n ud lepingu varjupai gaga , kes tegele b lemmikloomade püüdmise, varjupaika toimetamise ning edasiste tegevustega , nagu looma vana omaniku leidmine või loomale uue o tsi mine , aga vajaduse korra l looma hukkamine. Varjupaik on kohustatud lemmikloom a hoidma vähemalt 14 päeva ja juhul , kui looma omanikku ei ole selleks ajaks leitud , otsi ma looma l e uu e omanik u või korraldama loom a huk kamise . Eelnõu § 37 lõikes 7 sätestatakse looma omaniku kohustus katta temale kuuluva looma püüdmis e ja pidamise kulud. Üldine põhimõte on, et k ui loomapidaja või lemmikloomapidaja juurest lahti pääsenud looma püüdmise korralda b kohalik omavalitsus, kannab looma püüdmise ja pidamisega seotud kulud loomaomanik. Eelnõu § 38 . Loomanäitus, -võistlus, -laat ja -oksjon ning loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus Eelnõu § -s 38 sätestatakse l oomanäitus e , -võistlus e, -laa da ja -oksjoni ning loomade kokkutoomisega seotud muu avalik u üritus e korraldamise nõuded. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on nimetatud nõuded sätestatud § -s 14 , mis on lisatud veterinaarseaduse eelnõusse ajakohastatult. Eelnõu § 38 lõikes 1 sätestatakse loomade kogunemisega seotud üritusele (edaspidi üritus ) toodava looma tervisenõuded. A valikule üritusele võib tuua kliiniliselt terve, nõuetekohaselt identifitseeritud ning asjakohastele veterinaarnõuetele vastava looma. See, kuidas nimetatud nõu d e järgimine tagatakse, on ürituse korraldaja otsustada. Asjakohaste v eterinaarnõuete all tuleb mõist a näiteks nõude i d parasiiditõrje, vaktsineerimise, tervise uuringute ja enne üritusele toomist looma muudest loomadest eraldatult pidamise kohta . Säte jätab võimaluse kasutada kõiki asjakohaseid võimalusi üritusele loomade kokkutoomisega seotud riskide maandamiseks, sealhulgas võimaluse kaasata veterinaararsti. Eelnõu § 38 lõike s 2 sätestatakse nõue tagada loomade heaolu ja veterinaarteenuse kättesaadavus. Ürituse korraldaja tagab kogu ürituse vältel loomade heaolu ning veterinaarteenuse kättesaadavuse. Kehtiv a l oomatauditõrje seaduse § 14 lõike 1 teine lause kohustab ürituse korraldajat kaasama veterinaararsti, kes kontrollib üritusele toodud looma tervislikku seisundit ja vastavust veterinaarnõuetele ning looma heaolu ürituse käigus. Loomanäituste korraldajad on avaldanud arvamust, et selline üksikasjalik kohustus ei ole alati asjakohane ja see nõue võiks olla üldisem. Loomade kokkutoomisega seotud üritusel on kõige tõenäolisem, et loom võib saada mingit liiki trauma, mida kohapeal ei saa ravida , ning seetõttu piisab ka sellest, kui ürituse korraldajal on kokkulepe veterinaararstiga just sellel üritusel vajalike toimingute tegemiseks või ohtude maandamiseks . Kui üritusel on oluline kontrollida iga looma tervislikku seisundit enne looma lubamist üritusele, võib ü rituse korraldaja ka edaspidi riskidest tulenevalt kasutada kogu ürituse vältel kohapeal viibiva veterinaararsti teenust, kuid see ei ole tulevikus kohustuslik iga ürituse puhul ja veterinaar teenuse tagamis e viis on jäetud korraldaja otsustada. Kõrgema riskiga üritus ed on näiteks rahvusvahelised loomanäitused, -võistlused, -oksjonid ja – laadad , samuti ratsavõistlused, eriti teatud loomataudide levikuperioodil. Madala riskiga on üritused, kuhu kokkutoodavad loomad pärinevad samasuguse taudialase staatusega karjast või kus nende näitamise käigus loomad omavahel otsese s kontaktis ei ole. Eelnõu § 38 lõike s 3 sätestatakse kohustus teavitada l oo made kokkutoomisega seotud ürituse toimumisest. Ürituse korraldaja teavitab vähemalt kümme päeva enne korraldatava ürituse algust sellest Põllumajandus- ja Toiduamet it. Põllumajandus- ja Toiduamet il on oluline ürituse toimumisest teada, kuna üritusele vahetult eelneval või selle toimumise ajal puhkenud loomataudi korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamat a vajalikke meetmeid loomataudi leviku tõkestamiseks ning selleks on oluline teada kõigi sellele taudile vastuvõtlikku liiki loomade asukohta. Põllumajandus- ja Toiduamet saab seda teavet kasutada ka järelevalve paremaks korraldamiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 3 nõuded ürituse teates sisald u va teabe kohta . Ürituse teates märgitakse ürituse liik (loomanäitus, -võistlus, -laat, -oksjon või loomade kokku toomisega seotud muu avalik üritus) , ürituse alguse ja lõpu kuupäev , ürituse toimumise koht , üritusele toodavate loomade liigid , üritusele toodavate loomade päritoluriik ja - piirkond , üritusel veterinaarteenust pakkuva veterinaararsti nimi ja kontaktandmed , üritusel osalemiseks nõutavad looma terviseandmed ning ürituse korraldaja nimi ja kontaktandmed. Nimetatud andmed on olulised üritusega seotud riskide hindamiseks ja kiireks reageerimiseks loomataudi ohu korral. Rahvusvaheli n e üritus on kindlasti kõrgema loomatervise riskiga ning Põllumajandus- ja Toiduametil peab olema piisavalt teavet üritusel osalevate loomade päritoluriikide kohta . Eelnõu § 38 lõike s 4 sätestatakse nõuded Põllumajandus- ja Toiduamet i peetavale arvestusele ürituste kohta . Põllumajandus- ja Toiduamet peab arvestust toimuvate ürituste kohta , registreerides nõuetekohase teate. Andmed ürituste arvestuse kohta on avalikud ja neid säilitatakse kolm aastat ürituse registreerimise päevast arvates. Eelnõu § 38 lõike s 5 sätestatakse ürituse keelamise alused. Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelata teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise, kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud loomataudi leviku oht. Selline oht on tõenäolisem rahvusvahelise üritus e puhul , kuhu tuuakse loomi erinevates t välisriikidest. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb sellise ürituse kohta riskianalüüsi, tuginedes konkreetse riigi loomatervise alase le olukorra le. Eelnõu § 38 lõike s 6 sätestatakse ürituse keel amise st teavitamise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest viivitamata korraldajat ja vajaduse korral avalikkust massiteabevahendi kaudu. Ürituse korraldaja teavitab pärast loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest teadasaamist sellest üritusel osalejaid. Eelnõu § 38 lõike s 7 sätestatakse nõuded loomade ürituselt tagasiviimisele. Looma vedamisel ürituselt tema alalisse pidamiskohta rakendab loomapidaja looma veol ja pidamisel loomataudi leviku võimaliku leviku tõkestamiseks asjakohaseid bioturvameetmeid nagu looma ajutine eraldamine muudest loomadest ja looma tervise jälgimine. Ü ritusel erinevate loomade tiheda omavahelise kokkupuutumise tõttu suureneb oht võimaliku loomataudi levikuks. Näiteks kui üritusele toodud loom on nakatunud loomataudi, aga loomataudi peiteperioodil ei ole veel kliinilised tunnused avaldunud, võib loom nakkust teistele loomadele edasi anda. Loomapidaja peab kohase bioturva meetmena paigutama ürituselt toodud looma kui karja juurdetoodava looma muudest loomadest eraldi ajaks, mis on piisav võimaliku loomataudi avaldumiseks. Vajadusel tuleb looma tervisliku seisukorra kindalakstegemiseks teha ka asjakohaseid uuringuid. Eelnõu § 39 . Põllumajandusloomade ve du Kehtivas loomatauditõrje seaduses on põllumajandusloomade veo nõuded sätestatud §-s 16. Kehtivaid nõudeid ei ole veterinaarseaduse eelnõu ga võrreldes oluliselt muudetud ja need on kooskõlas määrusega (EL) 2016/429 ning k omisjoni delegeeritud määrusega (EL ) 2020/688 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega . Määruse (EL) 2016/429 artikli 125 kohaselt rakendavad e ttevõtjad asjakohaseid ja vajalikke ennetusmeetmeid, et peetavate maismaaloomade tervisestaatust ei ohustata veo ajal , peetavate maismaaloomade vedamine ei põhjusta sama määruse artikli 9 lõike 1 punkti d loetellu kantud taudide levikut , mis võivad sellise loomade veoga levida inimestele ja loomadele , seadmed ja veovahendid desinfitseeritakse ja puhastatakse , tehakse putuka- ja näriliste tõrjet ning rakendatakse muid asjakohaseid bioturvameetmeid vastavalt sellele, millised on asjaomase veoga seotud riskid. Euroopa Komisjonil on õigus võtta vastu delegeer itud õigusakte, mis käsitlevad seadmete ja veovahendite puhastamise ja desinfektsiooni nõudeid , putukate- ja kahjuritõrjek s kasutatava tele biotsiid ide le esitatavaid nõudeid ning muid asjakohaseid bioturvameetmeid. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklites 4–6 sätestatakse nimetatud maismaaloomade ja haudemunade veo üldised nõuded, veoks kasutatavate konteinerite kohta esitatavad nõuded ning veovahendite ja konteinerite suhtes rakendatavad asjakohased erandid . Eelnõu § 39 lõikes 1 sätestatakse veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise täpsemad nõuded . Veovahend tuleb pärast iga loomade vedu või vajaduse korral ka enne järgmist loomade vedu puhastada ja desinfitseerida . Sät tes täpsusta takse määruse (EL) 2016/429 artikli 125 üldisi nõudeid. Eelnõu § 39 lõikes 2 sätestatakse haigete ja haiguskahtlaste loomade veo nõuded . Haigeid või haiguskahtlasi loomi tuleb vedada eraldi veosena veterinaararsti kontrolli all. Kui loom haigestub või sureb veo ajal, teavitab vedaja sellest viivitamat a veterinaararsti. Haige loomana käsit atakse käesolevas paragrahvis nii vigastatud kui ka loomataudi põdeva t või taudikahtlas t looma . Eelnõu § 39 lõikes 3 sätestatakse vedaja le nõue säilitada tema peetav a arvestus e aluseks olevaid dokumente . Vedaja peetava põllumajandusloomade vedamise arvestuse aluseks olevaid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat veo toimumisest arvates . Määruse (EL) 2016/429 artiklite 104 ja 188 kohaselt säilitatakse sellist arvestust vähemalt kolm aastat. Nõue maismaaloomade veo kohta arvestust pidada on sätestatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 104. Vedajad peavad ja säilitavad arvestust, mi lles loetletakse ettevõtted, kuhu veokid on sisenenud, veetud peetavate maismaaloomade kategooriad, liigid ja arv , teave kasutatud veovahendi puhastami s e, desinfektsioon i ja kahjuritõrje kohta ning loomade saatedokumentide andmed, sealhulgas dokumentide arv. Arvestust peetakse ja säilitatakse paberil või elektrooniliselt ning teha kse pädeva le asutuse le kättesaadavaks viimase taotluse korral . Lisaks on määruse (E L ) 2019/2035 artiklis 34 täpsustatud, et andmed , mida vedajad dokumenteerivad iga peetavate maismaaloomade veoks kasutatud veovahendi kohta , o n veovahendi numbrimärk või registreerimisnumber , loomade päritoluettevõt tes veovahendile pealelaadimise kuupäevad ja kellaajad , iga külastatud ettevõtte nimi, aadress ja registreerimis - või tegevusloa number , loomade siht kohaettevõtte s mahalaadimise kuupäevad ja kellaajad , veovahendi puhastamise, desinfektsiooni ja kahjuritõrje tegemise kuupäevad ja kohad ning loomadega kaasas olevate dokumentide asjakohased viitenumbrid. M ääruses (EL) 2016/429 on veeloomade veo kohta arvestuse pidamise nõue sätestatud artiklis 188. Vesiviljelusettevõttesse viimiseks või loodusesse laskmiseks ette nähtud veeloomade vedaja pea b ajakohast arvestust , milles kajastuvad veetavate veeloomade kategooriad, liigid ja hulk (arv, kogus või kaal) , vesiviljelusloomade ja looduslike veeloomade suremus veo ajal võimaluse korral veoliikide ning vesiviljelusloomade ja looduslike veeloomade liikide kaupa , vesiviljelusettevõtted või tauditõrjet tegevad veeandide ettevõtted, ku hu veovahend on sisenenud , vedamise ajal toimunud veevahetus, täpsustades värske vee vee võtukohad ja heitvee kogumise kohad ning veovahendi puhastami s e ja desinfektsioon i kohta . Ar vestust peetakse ja säilitatakse paberil või elektrooniliselt ning teha kse kättesaadavaks pädevale asutusele viimase taotluse korral . Lisaks on määruse (EL ) 2020/691 artiklis 35 täpsustatud , et vedajad dokumenteerivad iga peetavate vesiviljelusloomade veoks kasutatud veovahendi kohta järgmised andmed: veovahendi numbrimärk või meretranspordivahendi rahvusvaheline registrinumber või muu asjakohane number, mis on antud muu veovahendi kohta , vee loomade päritoluettevõttes või pidamise kohas veovahendile pealelaadimise kuupäevad ja kellaajad , iga külastatud ettevõtte nimi ning aadress ja kordumatu registreerimis- või tegevusloa number , iga külastatud veeloomade pidamise koha asukoht , vee loomade siht koha ettevõttes mahalaadimise kuupäevad ja kellaajad , veevahetuse kuupäeva d ja kellaaja d, veovahendi bioturvalisuse plaan ja selle täitmist tõendavad dokumendid ning loomadega kaasas olevate dokumentide viitenumbrid. Eelnõu § 40 . Erand kabiloomade ja kodulindude veovahendile kogumise kohta Kabiloomade ja kodulindude veovahendile kogumine otse päritoluettevõttest on lubatud määruse (EL) 2016/429 artikli 133 lõikes 2 sätestatud tingimustel , mis tähendab, et teatud juhtudel võib p eetava id kabiloom i ja kodulinde kogu da otse veovahendile ja ilma loomi selleks tegevusluba saanud ettevõttese viimata. M ääruse (EL) 2016/429 artikli 4 lõike 49 kohaselt on kogumine rohkem kui ühest ettevõttest pärit peetavate maismaaloomade kokku kogumine lühemaks ajavahemikuks kui on asjaomase loomaliigi jaoks ette nähtud viibimisaeg . Sama artikli lõike 50 kohaselt on viibimisaeg lühim ajavahemik, mis on vajalik selle tagamiseks, et ettevõttesse toodud looma tervisestaatus ei ole halvem kõ nealuse ettevõtte loomade omast. Viibimisajaks on tavaliselt 30 kalendripäeva. M ääruse (EL) 2016/429 artikli 126 lõike 2 kohaselt võtavad e ttevõtjad kõik vajalikud meetmed tagam a ks, et teise liikmesriiki viidavad peetavad maismaaloomad lähetatakse otse teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta, välja arvatud juhul, kui neil on vaja peatuda puhkekohas loomade heaoluga seotud põhjusel. Erandina võivad põllumajandusettevõtjad peetavaid kabiloomi ja kodulinde koguda päritoluliikmesriigist teise liikmesriiki viimise ajal kuni kolm korda üksnes sel eesmärgil tegevusloa saanud kabiloomade ja kodulindude kogumise ettevõtte s . Päritoluliikmesriik võib oma territooriumil lubada kogu da kabiloomi ja kodulinde veovahendis, kui neile tullakse järele otse nende päritoluettevõttesse, tingimusel , et kõnealuseid loomi ei laadita jälle maha kõnealuse toimingu käigus ega enne saabumist nende sihtkohaettevõttesse või lõplikku sihtkohta või järg misesse kogumise kohta . 5. jagu. T apaloomade , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemise veterinaarnõuded Eelnõu § 41 . Tapalooma , loomse saaduse , loomse paljundusmaterjali ning loomse kõrvalsaaduse ja loomsest kõrvalsaadusest saadud toote käitlemine Määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 2. peatüki artiklis 121 sätestatakse ettevõtjale nõue tagada peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavus. Lisaks on ettevõtjale kehtestatud nõuded komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/686 ja komisjoni rakendusmäärusega ( EL) 2020/999 , milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning nende paljundusmaterjali jälgitavusega (ELT L 221 , 10.07.2020, lk 99 – 104) . Määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 6. peatüki s , milles käsitletakse l oomsete saaduste tootmi st e, töötlemi st ja turustami st EL-is (artiklid 166–169) , sätestatakse ettevõtjale nõu e rakendada ennetusmeetme id , et ära hoida nende looma taudide levikut, mis võivad edasi kanduda loomade ja loomsete saaduste liikumisega või kõigi tootmi s-, töötlemis- ja turustamisetap pide käigus . Ettevõtja peab tagama , et loom ne saadus ei ole pärit loomakasvatus - või toidukäitlemisettevõttest ega ole saadud loomadelt, kelle suhtes rakendatakse erakorralisi meetmeid või liikumispiiranguid, välja arvatud juhul , kui õigusaktidega on ette n ähtud er andid peetavate maismaaloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatava te liikumispiirangu te kohta . Määruse (EL) 2016/429 artikli 166 lõike 3 kohaselt võtab Euroopa Komisjon vastu delegeeritud õigusakte , mis reguleerivad ennetusmeetmeid loomsete saaduste käitlemise täpsemate nõuete, sealhulgas riskimaandamismeetmete ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavate liikumispiirangute kohta. Loomset päritolu toidu käitlemise üldised nõuded on sätestatud määruses (EÜ) nr 853/2004. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise üldised nõuded on sätestatud määruse s (EÜ) nr 1069/2009. Määrus e (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt võib pädev asutus kehtestada teatavaid erandeid loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks ja kasutamiseks. Seni on e randid kehtestanud Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor oma käskkirjaga, mida vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele. Peamised erandid , mida võib teha on , järgmised : teatud loomade eriotstarbeline söötmine (metsloomad , röövlinnud , karusloomad , loomaaialoomad , tsirkuseloomad , kasvanduste koerad ja jahikoerad , varjupaiga kassid ja koerad , kalasöödana kasutatavad tõugud ja ussid ) , lemmiklooma ja hobuslase matmine, teatavate loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamine, kõrvalises piirkonnas loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamine, teatavate loomsete kõrvalsaaduste prügilasse ladestamiseks saatmine, loomsete kõrvalsaaduste kasutamine teadus- või haridustöös, diagnostikas, näitustel ja kunstitegevuses, lemmikloomatoiduna jaekaubanduses ja karusloomade liigisisene söötmine. Kõik need erandid kehtivad vaid Eestis ja ainult selliste loomsete kõrvalsaaduste puhul , mis on tekkinud Eestis . Erandi rakendamise eelduseks on võimalikult väike risk inimese ja looma tervisele . Pädeval asutusel on jätkuvalt õigus loomataudi puhkemise või selle kahtluse korral või muu ohu ilmnemisel erandi rakendamisse sekkuda , erandi rakendamist keelata või erandina lubatud tegevus peatada. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on tapaloomade, loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded sätestatud 2. peatüki 5. jaos. Vajalikud ja asjakohased loomatauditõrje seaduse sätted on lisatud veterinaar seaduse eelnõusse . Eelnõu § 41 lõikes 1 määratletakse tapalooma mõiste . T apaloom on liha ja lihasaaduste tootmise eesmärgil tapmisele määratud loom. Eelnõu § 41 lõikes 2 sätestatakse kohustus tagada tapaloomade ja loomsete saaduste nõuetekohane käitlemine. Tapaloomade ja loomsete saaduste käitlemise määrus t e (EL) 2016/429 ja (EÜ) nr 853/2004 kohaselt tagab käitleja. Eelnõu § 41 lõike 3 kohaselt tuleb farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses tarnimisel käitlejalt otse lõpptarbijale või kohalikku jaekaubandusettevõttese värske lihana müügiks otse lõpptarbijale järgida põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruses nr 127 „Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” ( RT I, 29.03.2018, 4 ) sätestatud nõudeid . U lukite või nende liha väikeses kogus es tarnimi sel kütilt otse lõpptarbijale või kohalikku jaekaubandusettevõttese tuleb järgida põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” ( RT I, 24.09.2019, 7 ) nõudeid. Eelnõu § 41 lõikes 4 sätestatakse kohustus tagada l oomse paljundusmaterjali käi tlemine määruses (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/686 sätestatud veterinaarnõuete kohaselt. Eelnõu § 41 lõikes 5 sätestatakse õigus rakendada loomsete kõrvalsaaduste käitlemise erisusi. Põllumajandus- ja Toiduamet i loal võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 19 rakendada loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise erisusi. Peamised erandid on loetletud käesoleva paragrahvi üldises kirjelduses. Pädev asutus võib erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitest 12 – 14 ja 21 anda loa surnud lemmikloomade ja hobuslaste matmiseks, kõrvalistes piirkondades teatava 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks kohapeal järelevalve all põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriski suurenemine . Pädev asutus võib lubada ka teatava 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks järelevalve all kohapeal põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriski suurenemine , piirkondades, millele praktiliselt puudub juurdepääs või kuhu tekib juurdepääs ainult eriolukorras geograafiliste või klimaatiliste olude tõttu või loodusõnnetuse korral, mille puhul tekiks risk materjali koguvate inimeste tervisele ja ohutusele, või kohtades, kuhu juurdepääs nõuaks ebaproportsionaalselt suuri pingutusi materjali kogumiseks . Lubada v õ i b veel 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamis t muul viisil kui kohapeal põletamise või matmise teel järelevalve all , kui see materjal ei kujuta endast inimeste ja loomade terviseriski ja kui selle materjali kogus ei ületa nädalas määra, mis sätestatakse sõltuvalt toimingute laadist ja loomaliikidest, kelle kõrvalsaadusi käideldakse, sellise materjali kõrvaldamiseks, mis ei kuulu 1. kategooria materjali hulka teatamiskohustusliku haiguspuhangu korral, kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik, kui vedu lähimasse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise või kõrvaldamise tunnustatud ettevõttesse suurendaks terviseriske või kui ulatusliku episootilise taudipuhangu korral oleks selliste ettevõtete kõrvaldamisvõimsus ületatud . Erandid on lubatud ka mesilaste ja mesindustoodete suhtes nende kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriski suurenemine . Eelnõu § 41 lõikes 6 sätestatakse maaelu m inistrile volitusnorm kehtesta da määrusega loomsete saaduste ja nende käitlemise , sealhulgas loomade oma tarbeks tapmise veterinaarnõuded . Maaeluministri määrusega on kavas kehtestada nõue , et teatud juhtudel tuleb looma oma tarbeks tapmisest teavitada Põllumajandus- ja Toiduamet it . Lisaks on kavas selle volitusnormi raames kehtestada sigade Aafrika katku tsoneerimisega seotud sealiha ja metssealiha märgistamise nõuded . Loomade oma tarbeks tapmisest teavitamise kohustus ei ole uus , sama nõue on ka praegu näiteks loomatauditõrje seaduse §-s 9 lõikes 1 1 ja seoses sigade Aafrika katkuga põllumajandusministri 23. novembri 2004 . a määruse nr 179 „ S igade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri ” § 40 1 lõikes 1. Lisaks on teavitamise nõue juhul, kui loomapidaja kavatseb tappa enda tarbeks üle 30 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse . See n õue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 999/2001 . S igade Aafrika katku tsoneerimisega seotud sealiha ja metssealiha märgistamise nõuded tulenevad komisjoni rakendusotsusest 2014/709/EL , milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides (ELT L 264, 13.10.2017, lk 7–19) . Komisjoni otsuse 2014/709/EL lisas on piirkonnad jagatud alljärgnevalt: I osa – I piirkond – risk tuleneb teatava nakatunud metsseapopulatsiooni lähedusest, niinimetatud puhvertsoon; II osa – II piirkond – taud puudutab metssigade populatsiooni; III osa – III piirkond – taud puudutab nii seakasvatusettevõtteid kui ka metssigade populatsiooni; IV osa – IV piirkond – Itaalia osa Sardiinia, kus olukord seoses sigade Aafrika katkuga on erinev võrreldes teistes liikmesriikides valitseva olukorra ga kõnealuse haiguse pikaajalise endeemilisuse tõttu ja tingituna asjaolust, et tegemist on saarega. Tegemist ei ole uue sättega, selle sisuks olevad nõuded on ka praegu loomatauditõrje seaduse § 17 1 alusel kehtestatud põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded” ( RT I, 03.09.2015, 12 ) 4. lisas. Kõnealuse volitusnormiga on seotud ka põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” ( RT I, 29.03.2018, 29 ) , milles sätestatakse toorpiima käitlemise hügieeninõuded loomapidaja sellises majapidamises ja ettevõttes, kus tegeletakse piima tootmisega (edaspidi piimatootmisettevõte ), ning sellise toorpiima väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded, mida tootja pakub müügiks, müüb või annab muul viisil tasu eest või tasuta üle (edaspidi turustamine ) oma Eestis asuvast piimatootmisettevõttest otse tarbijale. Nimetatud määrus näeb ette, et toorpiima turustamiseks otse tarbijale turul, tänaval ja teises üldsusele avatud samalaadses kohas ning jaekaubandusettevõtjale, kes turustab toorpiima oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest otse tarbijale, peab olema veterinaartõend, mille kehtivusaeg on kuus kuud. Veterinaartõendiga tõendatakse, et toorpiim pärineb kliiniliselt tervelt loomalt ning karjast ja piirkonnast, mille kohta ei ole loomataudi esinemise ega kahtluse tõttu kehtestatud loomade liikumise piirangut. Eelnõu § 41 lõikes 7 sätestatakse maaeluministrile volitusnorm kehtestada määrusega loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded. Volitusnorm on lisatud komisjoni rakendusmääruse ( EL) 2020/999 artikli 5 lõikest 2 tuleneva riigi kohustuse täitmiseks. Iga liikmesriik peab kehtestama eeskirjad oma territooriumil sperma, munarakkude ja embrüote paigutamiseks, säilitamiseks ja veoks kasutatavate kõrte ja muude pakendite märgistuse tunnuste ja vormi kohta ning edasta ma selle teabe komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 4. peatükk. Looma ja kau ba Eestisse toimetamine, nendega kauplemine ja nende eksport ning lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Veterinaarseaduse e elnõu 4. peatük is käsitletakse l ooma ja kau ba Eestisse toimetamise, nendega kauplemis e ja ekspor di ning lemmikloomade liikmesriikidevahelis e liikumis e nõudeid. 1. jagu. Eestisse toimetamine Eelnõu 4. peatüki 1. ja os sätestatakse looma, loomse saadus e , loomse paljundusmaterjali, heina ja põhu Eestisse toimetamise nõuded. Eelnõu § 42 . Eestisse toimetamise tingimused Eelnõu § -s 42 sätestatakse loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali, heina ja põhu (edaspidi koos kau p ) ning looma Eestisse toimetamise tingimused . Eelnõu § 42 lõike 1 kohaselt võib loom a ja kaup a Eestisse toimetada üksnes määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 1 alusel määratud piiripunkti kaudu. Eelnõu § 42 lõike 2 sätestatakse looma ja kauba Eestisse toimetamise mõiste viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktile 40, millest tulenevalt loetakse looma ja kauba Euroopa L iidu välisest riigist Eestisse toimetamiseks looma ja kauba toomi st Eestisse mõnest väljaspool EL-i tolliterritooriumi asuvast riigist või asuvalt territooriumilt. Eelnõu § 42 lõikes 3 määratletakse piiripunkti mõiste. Piiripunkt veterinaar seaduse tähenduses on määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 38 nimetatud koht E L-i välisest riigist Eestisse toimetatava loom a ja kaup a sisaldava saadetise üle veterinaarkontrolli tegemiseks. M ääruse (EL) 2017/625 kohaselt mõistetakse piiripunktina kohta ja selle juurde kuuluvaid rajatisi, mille liikmesriik on määranud ametliku kontrolli tegemiseks, et kontrollida EL -i õigusaktide s sätestatud nõuete täitmist. Eelnõu § 42 lõikes 4 sätestatakse, millis te loomad e ja kau pade üle tehakse Eestisse toimetamisel veterinaarkontrolli. Määruses (EL) 2017/625 nähakse ette loomad ja kaupade kategooriad , mis tuleb piiripunktis enne nende EL-i sisenemist alati esitada veterinaarkontrolliks. Veterinaarkontrolli alla kuuluvate loomade ja kaupade loetelu on toodud k omisjoni rakendus määruses (EL) 2019/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loeteludega loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist ning loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli, ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ (ELT L 312, 0 3.12.2019, lk 1 – 39). Eelnõu § 42 lõike 5 kohaselt teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarkontrolli tegemiseks piiripunktis kavandatavast Eestisse toimetamisest seda piiripunkti, mille kaudu kaubasaadetise import on kavandatud , komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/1013, liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetistest etteteatamise kohta (ELT L 165, 21.6.2019, lk 8–9), sätestatu kohaselt . Üldjuhul teavitatakse piiripunkti vähemalt üks tööpäev enne kaubasaadetise eeldatavat saabumist. Liikmesriikidel on võimalik ette näha erand juhuks, kui logistilised piirangud ei võimalda eelnimetatud tähtajast kinni pidada , ja sellisel juhul tuleb piiripunkti teavitada vähemalt neli tundi enne saadetise eeldatavat saabumist. Selline võimalus nähakse eelnõu kohaselt ette juhuks , kui kaubasaadetise Eestisse toimetamiseks kasutatakse maanteepiiripunkti. Venemaalt saabuv saadetis , näiteks kalasaadetis , transporditakse lähtekohast piiripunkti vähem kui 24 tunni jooksul ning enne saadetise laadimist ei ole võimalik saada vajalikku teavet ühtse sisseveodokumendi täitmiseks, seetõttu on Eestisse toimetamisel maanteepiiripunkti kasutamise korral asjakohane rakendada lühemat ette teatamis aega. Eelnõu § 42 lõikes 6 sätesta takse kaubasaadetise eest vastutava isiku kohustus esitada laeva või lennukiga kaubasaadetise Eestisse toimetamisel piiripunkti veterinaarjärelevalve ametnikule lastimanifest. Eelnõu § 42 lõi gete 7 ja 8 kohaselt võib loom a ja kaup a , mille kohta ei ole kehtestanud veterinaarnõudeid Euroopa Komisjon, Eestisse toimetada Põllumajandus- ja Toiduamet i loal Eestiga samaväärse loomatervisealase olukorraga riigist või selle piirkonnast, kui loom ja kaup on ohutu looma ja inimese tervisele. Üldjuhul on loomade ja kaupade Eestisse toi metami se nõuded reguleeritud määruse (EL) 2016/429 V osa 1. peatüki 1. ja os ja selle volitusnormide alusel kehtestatud EL -i õigus aktid es . Samas võib praktikas ette tulla olukord, kus Eestisse soovitakse toimetada selliseid loomi või sellist kaup a , mille kohta ei ole veterinaarnõudeid kehtestatud ei EL-is ega liikmesriigis. Looma de ja kau ba korral, mille kohta Euroopa Komisjon ei ole ühtseid nõudeid välja töötanud nende marginaalsuse (meditsiinis kasutatavad selgrootud jms) ja väik ese riski tõttu , kohaldatakse süsteemi, kus otsustuspädevus on liikmesriigil. S elleks, et teada saada, millistele veterinaarnõuetele eelnimetatud loomad ja kau p peavad vastama, esitab importija Põllumajandus- ja Toiduamet ile vastavasisulise taotluse. Taotluse alusel hindab Põllumajandus- ja Toiduamet võimalikke ohte looma ja inimese tervisele ning teeb kindlaks veterinaarnõuded, millele sellised loomad ja selline kaup peavad vastama , sealhulgas vajaduse esitada veterinaarnõuete kohasuse tõendamiseks sertifikaat. Teatud loomade ja kau ba Eestisse toimetamisel ei kaasne ohtu loomade ega inimeste tervisele ning seetõttu ei ole sertifikaadi nõue õigustatud. Põllumajandus- ja Toiduamet teatab importijale käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loomade ja kau ba Eestisse toimetamise veterinaarnõuded. Eelnõu § 42 lõi ke 9 kohaselt võib transiidil olevat kaupa ladustada vabatsoonis ja tollilaos määruse (EL) 2019/ 2124 kohaselt. Inimeste ja loomade tervise kaitsmiseks tehakse ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki teel olevate ja EL-i territooriumi läbiva kauba saadetise suhtes piiripunktis dokumentide ja identsuskontrolli. Sellist transiitvedu lubatakse ainult teatavatel tingimustel. Teatavatel juhtudel on lubat ud nimetatud saadetisi ka ladustada. Jälgitavuse tagamiseks võib selliseid saadetisi ajutiselt ladustada ainult tegevusloaga la os , mis pea b vastama määruses (EÜ) nr 852/2004 ja komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud ja osutatud hügieeninõuetele. E elnõu § 42 lõi ke 10 kohaselt peab vabatsoonis või tollilaos transiidil oleva loomse toidu ladustamisega tegelemiseks olema ettevõtjal selliseks tegevuseks tegevusluba toiduseaduse alusel. Eelnõu § 43 . Piiripunkt i määramine Eelnõu § -s 43 sätestatakse p iiripunkt i määramise kord. Eelnõu § 43 l õike 1 kohaselt määrab Põllumajandus- ja Toiduamet piiri kontrolli koha omaniku või valdaja taotluse alusel piiripunkt i , mille kaudu on lubatud loom a või kaup a Eestisse toimetad a . Põllumajandus- ja Toiduamet i määratav piiripunkt on koht , kus tehakse looma või kau ba üle nende importimisel veterinaarkontrolli. Kõnealuse veterinaarkontrolli tegemise käigus kontrollitakse piiripunktis saadetiste dokumente ning tehakse identsus- ja füüsilist kontrolli. Piiripunkti määramiseks esitab piiripunkti valda ja Põllumajandus- ja Toiduamet ile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad piiripunkti vastavust määruse (EL) 2017/625 artikli 64 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 43 lõike 3 kohaselt esitab piiripunkti omanik või valdaja piiripunkti määramiseks kirjaliku taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile. Piiripunkti määramise taotlemise hõlbustamiseks avaldatakse t aotluse näidisvorm Põllumajandus- ja Toiduamet i veebilehel. Eelnõu § 43 lõike 2 kohaselt avalikustatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i veebilehel piiripunktide loetelu. Piiripunktide loetelu peab vastama määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peab iga liikmesriik tegema interneti kaudu kättesaadavaks tema territooriumil asuvate piiripunktide ajakohased loetelud, milles on iga piiripunkti kohta esitatud selle kontaktandmed, lahtiolekuajad, täpne asukoht ja andmed selle kohta, kas see on sadam, lennujaam, sisenemiskoht raudteel või maanteel, ning kõik kaubakategooriad, mille jaoks piiripunkt on määratud. Eelnõu § 43 lõike s 4 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti õigus saada piiripunktis selle seaduslikult valdajalt piiripunkti omanikult , kui omanik ei ole valdaja, veterinaarkontrolli tegemiseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiunõuete kohased ruumid ning võimaluse korral ka sisustatud bürooruumid, tasuta kasutamiseks. Sideteenuse eest tasub Põllumajandus- ja Toiduamet. Kommunaalteenuste ja ruumide korrashoiuks vajalike muude teenuste eest , näiteks kahjurite tõrje, tasub piiripunkti omanik või valdaja, kellele omanik on valduse üleandmisel sellekohase õiguse andnud. Eelnõu § 43 lõi getes 5 ja 6 sätestatakse piiripunkti määramise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib piiripunkti vastavust määruse (EL) 2017/625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele nii taotleja esitatud andmete alusel kui ka kohapealset kontrolli tehes . Piiripunkti miinimumnõuete hulka loetakse näiteks sobiva kvalifikatsiooniga töötajate piisav arv, käideldava kauba laadi ja hulga jaoks sobivad ehitised, kasutusel olev kord, millega tagatakse olenevalt olukorrast juurdepääs muudele seadmetele, valdustele ja teenustele, mida on vaja teatavate meetmete kohaldamiseks juhul, kui saadetise puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või on nende rikkumine kindlaks tehtud, ning muud sellised nõuded. Kui Põllumajandus- ja Toiduamet on kontrollinud piiripunkti vastavust miinimumnõuetele , esitab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Komisjonile määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta. Teade sisaldab kogu teavet piiripunkti kontrollimise kohta (näiteks nõuetele vastavuse kontrolli sisaldav või nõuetele mittevastavust kajastav Põllumajandus- ja Toiduamet i kontrollakt), mida Euroopa Komisjonil on vaja, et kontrollida, kas asjaomane piiripunkt vastab eespool nimetatud miinimumnõuetele. Euroopa Komisjon annab Põllumajandus- ja Toiduamet ile oma otsusest teada kolme kuu jooksul teate kättesaamisest arvates. Pärast Euroopa Komisjonilt piiripunkti nõuetekohasuse kohta teate saamist teeb Põllumajandus- ja Toiduamet kas piiripunkti määramise või määramisest keeldumise otsuse. Juhul kui on põhjust arvata, et Euroopa Komisjon on ekslikult hinnanud piiripunkti nõuetekohaseks või mittenõuetekohaseks, teavitatakse sellest Euroopa Komisjoni . Eelnõu § 43 lõikes 7 sätestatakse piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ning piiripunkti määramise otsuse peatamine ja peatamise lõpetamine. Põllumajandus- ja Toiduamet peatab piiripunkti määramise otsuse ja nõuab isikult tegevuse peatamist kõikide või teatavate loomade või loomsete saaduste puhul, kui sellise tegevuse ga võib kaasneda risk inimese ja looma tervisele ning keskkonnale. Piiripunkti määramise peatamise otsus tunnistatakse kehtetuks kohe, kui selle aluseks olnud riski enam ei esine. Kui piiripunkt ei vasta määruse (EL) 2017/625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele, võib Põllumajandus- ja Toiduamet piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistada kas kõikide või teatavate kaubakategooriate osas . Põllumajandus- ja Toiduamet teatab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata piiripunkti määramise otsuse peatamisest, peatamise lõpetamisest või piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistamisest. Teatises tuuakse ära ka otsuse aluseks olnud põhjused. Eelnõu § 43 lõike 8 kohaselt toimetab Põllumajandus- ja Toiduamet piiripunkti määramise või määramisest keeldumise otsus e omaniku le või valda jale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates . 2. jagu. Kauplemine Eelnõu § 44 . Kauplemise tingimused Paragrahvis käsitletakse kauplemise tingimusi. Eelnõu § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kauplemine veterinaar seaduse tähenduses Eesti ja liikmesriik ide vaheline kaubandus. Loom, loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal, millega kaubeldakse , pea vad vastama veterinaarnõuete le . Eelnõu § 44 lõike s 3 sätestatakse veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemisel. Määrus (EL) 2017/625 ei näe ette erisätteid kauplemisel looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali nõuetekohasuse kontrollimise kohta, vaid sellisel puhul kohaldatakse ametliku kontrolli üldiseid põhimõtteid, sellest lähtuvalt tehakse lõikes selguse huvides üldine viide määrusele (EL) 2017/625. Eelnõu § 44 lõike 4 kohaselt kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid, kui veterinaarjärelevalve või veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et loom või kaup ei ole nõuetekohane. Looma ja kauba nõuetekohasuse kontrollil kauplemisel kohaldatakse määrus es (EL) 2017/625 sätestatud ametliku kontrolli üldiseid põhimõtteid. Eelnõu § 45 . Veterinaarjärelevalve looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali nõuetekohasuse üle Euroopa L iidu sise se transiidi korral Eelnõu § -s 45 sätesta takse veterinaarjärelevalve kor d E L-i sise se transiidi korral. Paragrahvis määratletakse E L-i sise se transiidi mõiste. E L-i sise se transiidina käsitatakse saadetise toimetamist Eesti kaudu ühest liikmesriigist teise. Kui Põllumajandus- ja Toiduametil on teavet saadetise või veo nõuete rikkumise kohta, on tal õigus looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saadetise EL-i sise se transiidi ajal kontrollida saadetise ning veo nõuekohasust. Kui EL-i sise se transiidi ajal teostatud veterinaarjärelevalve tulemusena on kindlaks tehtud, et loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei vasta nõuete le , kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. Eelnõu § 45 sisu vastab loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse §-le 28 ning on kooskõlas määrus ega (EL) 2017/625 . 3. jagu. Lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eelnõu § 46 . Lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise tingimused Eelnõu § 46 lõikes 1 sätestatakse nõuded lemmikloomade mittekaubanduslikule liikumisele väljastpoolt EL-i Eestisse. Lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse väljaspool E L i tolliterritooriumi asuvast riigist ja territooriumilt, mis ei kuulu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 13 lõike 1 või artikli 15 kohaselt koostatud loetellu, toimub riigipiiri seaduse alusel E L-i välispiiril asuva rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunkti kaudu. Eelnõu § 46 lõikes 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt määruse (EL) nr 576/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse on lubatud sama määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Tegemist on kehtiva loomatauditõrje seaduse § 13 1 lõikega 5. Noorte lemmikloomade kohta kehtestatud erand marutaudivastase vaktsineerimise nõudest kehtib kass id e, koer te ja valgetuhkru te kohta, kes on kas nooremad kui 12 nädala vanused ega ole marutaudi vastu vaktsineeritud või kes on 12–16 nädala vanused ja on marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid kelle puhul pärast vaktsineerimist immuunsuse saavutamiseks vajalik aeg ei ole möödas. Selline noor lemmikloom tohib Eestisse tulla teisest liikmesriigist, kui tema omanikul või volitatud isikul on allkirjastatud deklaratsioon, et sellel lemmikloomal ei ole alates sünnist kuni Eestisse saabumiseni olnud kokkupuuteid marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluva metsloomaga, või on lemmikloom koos oma emaga, kellest ta on veel sõltuv, ning looma emaga kaasas olevate identifitseerimisdokumentide põhjal on võimalik kindlaks teha, et ema on enne poegimist vaktsineeritud marutaudi vastu. 4. jagu. Eksport Eelnõu § 47 . Looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali ekspordi tingimused Paragrahv is täpsusta takse looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali ekspordi nõudeid . Eksporditav loom, loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal pea vad vastama kauplemise kohta esitatavate le ning E L-i välise riigi esitatavatele veterinaarnõuetele ja ekspordiks ettenähtud loomade ja kauba ühest liikmesriigist teise toimetamise kohta esitatavatele veterinaarnõuetele. Üldjuhul võib loom a , loomset saadust ja loomset paljundusmaterjali eksportida kõigi rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunktide kaudu. Nende vedu peab eksportimisel toimuma tolli järelevalve all kuni EL-ist väljumiseni. 5. jagu. Nõuetekohasuse tõendamine Eelnõu § 48 . Nõuetekohasust tõendav sertifikaat Eelnõu §-s 48 sätestatakse nõuetekohasust tõendava sertifikaadi nõuded. Eelnõu § 48 sisu vastab kehtiva loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse §-le 46 , mida on ajakohastatud . Eelnõu § 48 lõike 1 kohaselt avalikustab Põllumajandus- ja Toiduamet nõuetekohasust tõendava sertifikaadi tüübi ja vormi ning sertifikaadil oleva teabe oma veebilehel, võttes aluseks EL-i välise riigi nõuded. Eelnõu § 48 lõike 2 kohaselt väljastab sertifikaadi Põllumajandus- ja Toiduamet. Eelnõu § 48 lõigetes 3 – 5 sätestatakse sertifikaadi sisu, taotlemise ja väljastamise nõuded . Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb esitada kirjalik taotlus vähemalt 48 tundi enne looma ja loomse paljundusmaterjali ning 24 tundi enne loomse saaduse kavandatavat eksporti või teise liikmesriiki vedu. Nimetatud ajavahemik on vajalik taotluses esitatavate andmete kontrollimiseks ja sertifikaadi vormistamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad omakorda teha järelevalvetoiminguid ja täita sertifikaadi vorm. Seejuures on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus nõuda taotlejalt vajalike andmete esitamist ka sihtriigi keeles. Sellisteks andmeteks võivad näiteks olla taotleja nimi, isiku- või registrikood, taotleja ettevõtte aadress, taotleja kontaktandmed, kaubasaadetise sihtkoha aadress ja muud sellised andmed . EL-i territooriumilt lahkuva laeva varustamiseks ettenähtud transiidil oleva kauba kohta, mis viiakse piiripunktist otse sadamasse, kus see laaditakse EL-i territooriumilt lahkuvale laevale, annab vormikohase sertifikaadi selleks pädev veterinaarjärelevalve ametnik. Sertifikaadi saamiseks teatatakse sellise kauba transiidist Põllumajandus- ja Toiduametit ette ning esitatakse sertifikaadi vormi täitmiseks vajalikud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile vähemalt 24 tundi enne sellise kauba sadamasse viimist. Lisaks kehtestatakse juhud, millal Põllumajandus- ja Toiduamet nõuetekohasust tõendavat sertifikaati ei väljasta. Sertifikaati ei väljastata juhul , kui loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei vasta veterinaarnõuete le , kui taotluse esitamise nõuetest ei ole kinni peetud või kui taotluses on esitatud valeandmeid. 5. peatükk. Loomataudi ennetamine ja tõrje Loomataudi ennetamise ja tõrje korraldamise alused, meetmed ja nõuded on sätestatud määruse (EL) 2016/429 I osa artiklites 1 – 17, II osa artiklites 18 – 42 ja III osa artiklites 43 – 83 ning taudi puhkemisel rakendatavad erakorralised meetmed on sätestatud sama määruse VIII osa artiklites 257 – 262 . Täpsemad eeskirjad, protseduurid ja nõuded o n sätestatud k omisjoni delegeeritud määrus es (EL) 2018/1629 , k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020 / 687 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 64–139 ) , k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 ja k omisjoni rakendusmäärus es (EL) 2018/1882 , milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 0 4.12.2018, lk . 21–29) . Loomapidajate ning muude isikute loomataudidest teavitamise kohustusega seotud kompetentsinõue on kehtestatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 11. Loomapidajal ja loomakasvatusspetsialistil peavad olema piisavad teadmised loomataudide kohta , sealhulgas inimestele edasikanduvate taudide kohta , bioturvalisuse põhimõtete kohta , loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavaheliste seoste kohta , nende hoole all olevate loomaliikide kasvatamise heade tavade kohta , ravimiresistentsuse , sealhulgas mikroob ide resistentsuse ja selle mõju kohta . Nende teadmiste sisu ja tase sõltub loomapidajate ja loomakasvatusspetsialistide vastutusel olevate peetavate loomade liigi st või loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kategooria st ning nende loomade , loomse saaduse või loomse paljundusmaterjaliga seotud tööülesannete laad ist, tootmisviis ist ja täidetava test ülesan netest. Need t eadmised omandatakse töökogemus e kaudu või koolitus e l , põllumajandus- või vesiviljelussektoris loomatervisega seotud programmi läbimisel , asjakohase haridus e saamisel , muu asjakohase kogemuse või koolitus e kaudu. Lemmikloomapidaja , kes müü b lemmikloom a või anna b muul viisil üle looma omandiõigust, anna b tulevasele lemmikloomapidajale edasi põhiteabe, mis on selle lemmiklooma puhul asjakohane. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on teavitusega seotud nõuded reguleeritud loomatauditõrje seaduse §-des 38 – 42 1 ning loomataudide ohu, ennetamise ja tõrjega seotud sätted sama seaduse 4. peatükis. Kuna nõuded on ka praegu kooskõlas E L-i direktiividest tulenevate nõuetega, siis loomatauditõrje üldised põhimõtted veterinaarseaduse jõustumisega ei muutu. Veterinaarseaduse eelnõust on välja jäetud need sätted, mis on juba kehtestatud määruse ga (EL) 2016/429 ning selle delegeeritud- ja rakendusaktidega. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on situatsioonplaanide koostamise ja simulatsiooniõppuste läbiviimise regulatsioon sätestatud §-s 44. Veterinaarseaduse jõustumisel ja EL-i õiguse rakendumisel s ituatsioonplaanid e koostamise ja simulatsiooniõppus te läbiviimise üldised põhimõtted ei muutu. 1. jagu. Loomataudi ennetamise ja tõrje üldpõhimõtted Eelnõu 5. peatüki 1. ja os sätestatakse l oomataudi ennetamise ja tõrje ga seotud üldised kohustused ja nõuded . Eelnõu § 49 . Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamise ning selle kohta arvestuse pidamise kohustus. Taudide varasel avastamisel ning taudidest teavitamise ja aruandmise selgel korraldusel on tõhusas tauditõrjes määrav roll. Loomataudist teavitamise ja aruandluse üldised nõuded on sätestatud määruse (EL) 2016/429 II osa 1. peatüki artiklites 18 – 23. Sama määruse artikli 18 kohaselt tagab liikmesriik, et loomapidajad ning muud asjakohased füüsilised ja juriidilised isikud teavitavad pädevat asutust samas sättes kirjeldatud asjaoludest. Muude füüsiliste või juriidiliste isikute all mõeldakse siin eelkõige kõiki loomade pidamisega seotud isikuid, nagu farmi töötajad , veterinaararstid, kunstliku seemendusega tegelevad isikud, loomavedajad ja muud sellised isikud . Eelnõu § 49 lõike s 1 sätestatakse teavituskohustus eriti ohtliku loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral. Eriti ohtlik u loomataud i puhul tuleb selle tõrje ja edasise leviku tõkestamiseks kohe tegutse da , mistõttu on oluline teabe kiire liikumine. Sellised loomataudid on näiteks suu- ja sõrataud, sigade Aafrika katk ja kõrge patogeensusega lindude gripp. Teavituskohustus on kõigil isikutel, kes märkavad loomataudi tunnustega looma (loomapidajad, farmi töötajad, seemendus ega tegelevad isikud , loomavedajad ja teised isikud ) või kes saavad taudikahtlusest teada oma erialase tegevuse kaudu (labori töötajad, veterinaararstid). Teavituskohustusega isikutel on taudilased teadmised , neil on asjakohane kvalifikatsioon või on nad asjakohased teadmised omandanud koolitusel . Taudialaste teadmiste tõstmiseks, esmaste tauditunnuste avastamiseks ja edasiseks tegutsemiseks koolitatakse loomapidajaid ja teisi loomakasvatuses tegutsevaid isikuid teadmussiirde pikaajaliste programmide raames. Eelnõu § 49 lõikes 2 sätestatakse kohustus teatada muu kui eriti ohtliku loomataudi kahtlusest või määruse (EL) 2016/429 artikli 24 kohase loomade tervise ja heaolu jälgimise käigus leitud kõrvalekal dest. Teavituskohustus on loomapidaja l, lemmikloomapidajal või muu l asjakoha sel isik ul . Ettevõtjad jälgivad oma loomi regulaarselt ja neil on parimad võimalused ebatavalise suremuse või muude looma taudi sümptomite avastamiseks. Kõnealusteks loomataudideks on näiteks brutselloos, tuberkuloos, leukoos ning madala patogeensusega lindude gripp, mis avalduvad kõrvalekalletena tavapärases tootmises , eelkõige toodangu languses, loomade aeglases juurdekasvus, sigimishäiretes , tiinuse katkemises ja muude sümptomitena . Kuna tegemist ei ole kiiresti levivate ja suurt suremust põhjustavate loomataudidega, siis tuleb sellise loomataudi kahtlusest või ee s pool kirjeldatud ebatavalisest olukorrast loomapidamisettevõttes teavitada veterinaararsti, kes kõnealust loomapidamisettevõtet , sealhulgas kodumajapidamist , teenindab. Loomapidajate ja teiste loomadega kokku puutuvate isikute teadmiste tõstmise võimalus i on täpsemalt käsitletud eelmise lõike juures. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on selline teavituskohustus reguleeritud § 38 lõikes 1, mille kohaselt teavitatakse otse pädevat asutust. Kuna taudide kategoriseerimine võrreldes kehtiva õigusega muutub, piisab , kui teavitatakse veterinaararsti, kes vaatab looma läbi ja teavitab vajaduse korral pädevat asutust. Eelnõu § 49 lõikes 3 sätestatakse veterinaararsti kohustus teavit ada teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest. Veterinaararst teavitab teatamiskohustusliku loomataudi diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit, loomapidajat ja lemmikloomapidajat. Veterinaararsti ja labori teatamiskohustus on sätestatud kehtiva loomatauditõrje seaduse § 38 lõikes 1. Loomataudide kohta arvestuse pidamise kohustus on veterinaararstil käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punkti 5 kohaselt. Eelnõu § 49 lõikes 4 sätestatakse labori kohustus teavitada teatamiskohustusliku loomataudi, zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit ning pidada arvestust teatamiskohustusliku ja muu loomataudi ning zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta ja esitada leidude kohta aruanne Põllumajandus- ja Toiduametile. Arvestuse pidamine on oluline andmete kogumiseks ja edastamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile loomataudialase olukorra seireks ja analüüsimiseks ning teiste liikmesriikide ja rahvusvaheliste or ganisatsioonide teavitamiseks. Eelnõu § 49 lõikes 5 sätestatakse valdkonna eest vastustavale ministrile volitusnorm kehtestada zoonoosi de ja zoonoossete haigustekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada ja muude loomataudide ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille tekitajate leidmise kohta peab labor ja diagnoosimise kohta veterinaararst arvestust pidama. Nimekiri on vajalik, kuna lisaks määruse (E L) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e nimetatud teavituskohustuslikele loomataudidele tuleb teatud loomataudidest ja zoonoosidest teavitada ka OIE-d. Loetelusse on põhjendatud juhul võimalik ka edaspidi lisada loomataude ja zoonoose Euroopa Liidu ja Eesti loomatervise alast olukorda arvestades. Eelnõu § 49 lõikes 6 sätestatakse valdkonna eest vastustavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kor d ja laboris l oomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded. Teavitamise põhimõtteid ja teatise sisu ei muudeta võrreldes kehtivaga. Ministri määruses määratakse muu hulgas ka aruande esitamise sagedus. Kehtiva loomatauditõrje seaduse § 39 lõike 2 alusel on antud volitus Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile kehtestada Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava loomataudi teatise vorm i- ja sisunõuded ning teatise esitamise kord. T eatise vormi - ja sisunõuded ning teatise esitamise kord , millest lähtuvad volitatud laborid, on kehtestatud loomatauditõrje seaduse § 41 lõike 1 alusel põllumajandusministri 18. veebruari 2000. a määrusega nr 5 „Laboratooriumide poolt teatamiskohustusliku ja registreerimiskohustusliku loomataudi kahtlusel või diagnoosimisel esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord” ( RT I, 06.12.2017, 3 ). Eelnõu § 49 lõike s 7 sätestatakse teatamiskohustusliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse püstitamise ja diagnoosimise alused. Teatamiskohustusliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse püstitamisel ja diagnoosimisel lähtub Põllumajandus- ja Toiduamet komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 artikli 9 nõuetest. Eelnõu § 49 lõike s 8 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti teavitus- ja aruandekohustus. Määruse (EL) 2016/429 artikli 19 kohase teavituse ja artikli 20 kohase aruandluse määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kuuluva loomataudi puhangu kohta edastab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele Põllumajandus- ja Toiduamet . P uhangu kohta tuleb esitada järgmised andmed : haigus e tekitaja ja asjakohasel juhul selle alltüü p , asjakohas ed kuupäevad ( eelkõige taudipuhangu kahtluse ja selle kinnituse kohta ) , puhangu tüü p ja seotud puhangu d , puhanguga seotud loomad, puhanguga seoses võetud tauditõrjemeetme d , loetellu kantud taudide võimalik või teadaolev päritolu ning kasutatud diagnostikameetodi d . Aruandes tuleb esitada teave taudi avastamise ja seiretulemuste kohta, seireprogrammide tulemuste ja likvideerimisprogrammide kohta, kui need on tauditõrje eeskirjade kohaselt vajalik ud . Eelnõu § 49 lõike 9 kohaselt sätestatakse, et Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Euroopa Komisjonile ülevaate eel mise kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta iga aasta 31. maiks direktiivi 2003/99/EÜ V peatüki artikli 9 nõuete kohaselt . Miinimumnõuded aruannete kohta, mis tuleb esitada artikli 9 lõike 1 kohaselt, on kehtestatud direktiivi 2003/99/EÜ IV lisas. Eelnõu § 49 lõikes 10 sätestat a kse, et määruse (EL) 2016/429 artiklis 21 viidatud asjakohased teavitus - ja aruandluspiirkonnad määrab Põllumajandus- ja Toidu amet . Teadete ja aruannete sisu nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruses 2019/1715 , millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide tootmise eeskirjad (IMSOC-i määrus). Selle üheks osaks on tauditeavituse arvutipõhi ne infosüsteem ADIS. Teateid ja aruande id edastatakse sõltuvalt taudipuhangu ulatusest kindla regiooni või kogu riigi kohta. Nimetatud teavitus e ja aruandluspiirkonna ulatuse otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet , kes on selleks kõige pädevam . Nimetatud rakendusmääruse artikli 29 kohaselt võib ADIS võrgustik u liige määrata ADIS teadete edastajaks ühe või mitu kontaktpunkti, kes peavad arvestust ja ajakohastavad nimekirja riigi regioonide kohta, mille kaupa teavitused ja aruanded koostatakse. Erinevate loomataudide puhul kehtestatakse kitsendusi erineva territoriaalse ulatusega ja seetõttu on ka teavituspiirkonnad erinevad. Näiteks põllumajandusloomade populatsioonis sigade Aafrika katku levimisel kehtestatakse ümber taudipunkti tsoonid diameetriga 3 ja 10 kilomeetrit , kuid sama taudi levimisel metssigade populatsioonis räägitakse taudistunud alast, mis on moodustatud administratiivsel põhimõttel või arvestades leviala geograafilisi iseärasusi ning linnade ja asulate paiknemist. Eelnõu § 50 . Situats ioonplaan ja simulatsiooniõppus Eelnõu §-s 50 sätestatakse situatsioonplaani koostamise ja simulatsiooniõppuse läbiviimise täpsem kord. Täielikult immuunsuseta populatsiooni olemasolu teatavatele loetellu kantud taudidele vastuvõtlik u s karjas nõuab pidevat teadlikkust ja valmisolekut nende taudide esinemise suhtes. Varasema kogemuse põhjal on taudiga seotud hädaolukor ra edukal lahendamisel osutunud määrava tähtsusega vahendiks situatsioonplaanid. Komisjonile on an tud rakendamisvolitused, et kehtestada situatsioonplaanide rakendamiseks vajalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusakti ei ole eelnõu välja töötamise ajaks välja töötatud . Varasemad loomatervisega seotud kriisid on näidanud, kui palju kasu on hädaolukor ra lahendamisel konkreetsetest, üksikasjalikest ja kiiretest kriisireguleerimis e menetlustest. Nimetatud korralduslikud menetlused peaksid tagama kiire ja tõhusa reageerimise ning parandama kõikide seotud osapoolte, eelkõige pädevate asutuste ja sidusrühmade jõupingutuste kooskõlastamist. Kui see on teostatav ja asjakohane, peaksid need hõlmama ka koostööd naabruses asuvate liikmesriikide ning kolmandate riikide ja territooriumide pädevate asutustega. Selleks et tagada situatsioonplaanide kohaldatavus tegelikus hädaolukorras, on väga oluline harjutada käitumist sellises olukorras ja kontrollida asjaomaste süsteemide toimimist. Kui see on teostatav ja asjakohane, peaksid pädevad asutused sel eesmärgil korraldama koostöös naabruses asuvate liikmesriikide ning kolmandate riikide või territooriumide pädevate asutustega simulatsiooniõppusi. Alused selleks on määruse (EL) 2016/429 artiklis 43 . Situatsioonplaneerimise käigus kehtestab Põllumajandus- ja Toiduamet käsuliini asutuse sees ja suh tlemiseks muude ametiasutustega, et tagada kiire ja tulemuslik otsustusprotsess liikmesriigi s ning piirkondlikul ja kohalikul tasandil . Põllumajandus- ja Toiduamet loob ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmade koostööraamistik u , et tagada meetmete võtmine sidusal ja kooskõlastatud viisil . E riti ohtliku või esilekerkiva looma tau di kiireks ja tulemuslikuks likvideerimiseks pea b Põllumajandus- ja Toiduametil olema kasutada asjakohane taristu ning asjakohased laborid, seadme d, töötaja d , erakorralise abi fondid , asjakohas ed materjalid ja muud ressurs id . Situatsioonplaanis tagatakse ka vajalike erialateadmistega keskuste ja rühmade kättesaadavus, et aidata pädevat asutust . S elleks luuakse toimiv keskne tauditõrjekeskus , piirkondlikud ja kohalikud tauditõrjekeskused vastavalt riigi haldusjaotusele ja geograafilisele asukohale ning operatiivsed eksperdirühmad . Situatsioonplaan peab tagama määruse (EL) 2016/429 II jaotise 1. peatükis sätestatud tauditõrjemeetmete rakendamise, võimaldama asjakohasel juhul erakorralist vaktsineerimist , võimaldama Põllumajandus- ja Toiduametil piirangutsoonide geograafilis t piiritlemis t ja hõlmama ka asjakohasel juhul meetmete kooskõlastami st naaberliikmesriikide ja naabruses paiknevate kolmandate riikide või territooriumide pädevate asutustega . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on need kohustused pandud osaliselt riiklikule ja kohalikule loomatauditõrje komisjonile. Kuna eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ohu puhul on tegemist eriolukorraga hädaolukorra seaduse tähenduses , siis rakenduvad nimetatud seadusest tulenevad nõuded. Seetõttu loomatauditõrje komisjon i moodustamist veterinaar seadus ette ei näe. Eelnõu § 50 lõikes 1 sätestatakse situatsioonplaani koostamise ja simulatsiooniõppuse läbiviimise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet koostab määruse (EL) 2016/429 artiklis 43 nimetatud situatsioonplaani ja vajadusel ka kasutusjuhendid ning viib situatsioonplaani alusel toimuva tauditõrje koostöö toimimise kontrollimiseks läbi simulatsiooniõppusi. Eelnõu § 50 lõike 2 kohaselt teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Komi sjoni ning liikmesriike simulatsiooniõppuse tulemustest. Eelnõu § 51 . Loomataud i ennetamine ja tõrje metsloomapopulatsioonis Eelnõu §-s 51 sätestatakse metsloomapopulatsioonis loomataudi puhkemise korra l rakendatavad loomatauditõrje meetmed . Loomataudi tõrjet metsloomapopulatsioonis korraldatakse määruse (EL) 2016/ 429 artiklit es 70, 81 ja 82 ning k omisjoni delegeeritud määrus tes (EL) 2018/1629, (EL) 2020/687 ( artikli te s 62 – 67 ) ja (EL) 2020/689 sätestatud põhimõtteid järgides. M etsloomapopulatsioonis loomataudi puhkemise korra l rakendatavad l oomatauditõrje meetmed on sätestatud kehtiva loomatauditõrje seaduse §-s 47 , mille sätteid on veterinaarseaduse eelnõus ajakohastatud . Eelnõu § 51 määratakse metsloomapopulatsioonis loomatauditõrjet korraldav asutus. L oomatauditõrjet metsloomapopulatsioonis korralda b Põllumajandus- ja Toiduamet . Põllumajandus- ja Toidu ameti veebilehel avalikustat akse asjakohase d bioturvameetme d. Kui metsloomade populatsioonis loomataudi ennetamiseks või tõrjeks on vaja rakendada jahipidamisega seotud meetmeid, mi lle rakendamine kuulu b tavaolukorras Keskkonnaameti pädevusse , teeb Põllumajandus- ja Toiduamet Keskkonnaametile ettepaneku rakendada asjakohaseid meetmeid uluki kaudu leviva loomataudi tõkestamiseks jahiseaduses sätestatud korras. Metsloomade populatsioonis loomataudi ennetamise ja tõrje korraldamise all peetakse silmas selliseid meetmeid nagu metsloomade söötmise keeld ning koostöö jahipidamisõigust omavate isikutega, keda lisaks veterinaararstidele ja veterinaarjärelevalve ametnikele saab kaasata loomadelt proovide võtmis se ja kes saavad aidata kaasa surnud metslooma korjuse matmisel või kõrvaldamisel. Sellekohane praktika on hästi toiminud sigade Aafrika katk u ennet amisel ja tõrj umisel . Eelnõu § 52 . Loomataudi põhjustava haigusetekitaja ning vaktsiini ja muu bioloogilise toote käitlemine Eelnõu § 52 on üldine säte loomataudi tekitava haigustekitaja, vaktsiine ja mu u bioloogilis e too te käitlemise nõuete kohta . Säte on suunatud kõigile osapooltele, kes sellise tegevusega tegelevad ja sisaldab viidet määruse (EL) 2016/429 artiklil e 16 . Viide on tehtud , et loomataudide ennetamise ja tõrjega seotud tegevuse aluseks olevad sätted oleksid valdkon d a reguleerivast seaduses t hästi leitavad . M ääruse (EL) 2016/429 artikli s 16 sätestatakse loomataudi põhjustavate haigusetekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete käitlemise üldised põhimõtte d . Laborid, asutused ning muud teadus- või haridus asutused või diagnostikaeesmärgil või vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete tootmise eesmärgil haigus e tekitajaid käitlevad füüsilised või juriidilised isikud peavad asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid arvesse võttes rakendama asjakohaseid bio turva - ja bio-ohjamise meetmeid, et ennetada haigus e tekitajate sattumist väliskeskkonda ja võimalikku kokkupuudet loomadega väliskeskkonnas , ning tagama, et haigus e tekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete l iikumine l aborite või muude asutuste vahel ei põhjustaks looma taudi levimise riski. Täpsemad bioturvalisuse, bio-ohutuse ja bio-ohjamise nõuded ning haigustekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete liikumisega seotud nõuded on õigus kehtestada komisjonil delegeeritud määrusega. Hetkel seda õigusakti ei ole koostatud. Eelnõu § 53 . Loomataudi kahtlus ja diagnoosimine Eelnõu §-s 53 sätestatakse l oomataudi kahtlus e ja diagnoosimi s e korral rakendatavad täpsemad meetmed. Eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi korral rakendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatüki 1 jaos ning k omisjoni delegeeritud määrus tes (EL) 2018/1629 ja (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid. Eelnõu § 53 lõikes 1 sätestatakse loomataudi kahtluse tekkimise alused. L oomataudi esinemist kahtlus tatakse s õltuvalt haigusetekitaja st ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste, lahanguleiu või laboriuuringu tulemuste alusel, samuti nakatunud karja või loomaga otsese või kaudse kontakti puhul . Eelnõu § 53 lõikes 2 sätestatakse loomataudi põhjustava haiguse tekitaja leviku kahtlustamise alused. Loomataudi põhjustava haiguse tekitaja esinemis t loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali puhul kahtlus tatakse , kui Põllumajandus- ja Toiduamet i le teadaolevatel andmetel või b loom ne saadus või loom n e paljundusmaterjal sisaldada haigusetekitajaid või olla nendega saastunud. Eelnõu § 53 lõikes 3 sätestatakse põllumajandusettevõttes, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemise ettevõttes loomataudi kahtluse korral rakendatavatest meetmetest teavitamise kord. Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab loomapidajat ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral rakendatavatest määruse (EL) 2016/429 kohastest meetmetest loomapidamisettevõttes , kodumajapidamises, kus peetakse lemmikloomi, ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemise ettevõttes. Eelnõu § 53 lõikes 4 sätestatakse loomataudi diagnoosimise alused. Loomataudi diagnoosib veterinaararst epidemioloogilise olukorra, kliiniliste tunnuste, lahanguleiu ja labor iuuringu tulemuste põhjal. Mõnikord piisab loomataudi diagnoosimiseks ainult ühest alusest, näiteks lahanguleiust või laboriuuringu tulemustest, aga mõnikord võib osutuda vajalikuks mitme aluse esinemine korraga. Eelnõu § 53 lõi getes 5 ja 6 sätestatakse proovide võtmise eesmärgil looma kontrolltapmisele määramise alused. Vajadusel võidakse proovide võtmise eesmärgil teha loomade kontrolltapmisi. Kontrolltapmine on looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks lubatud uimastamis- ja tapmisvahendiga ning lubatud uimastamis- ja tapmismeetodil. K ontrolltapmisele määramise õigus on Põllumajandus- ja Toiduamet il. Eelnõu § 53 lõikes 7 sätestatakse loomataudi ametliku diagnoosi mise kord. T eatamiskohustuslik u loomataudi ametliku diagnoosi paneb Põllumajandus- ja Toiduamet loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja labor iuuringu tulemuste alusel . Vajadusel kaasab Põllumajandus- ja Toiduamet erialaeksperte. 2. jagu. L oomataudi tõrje programm , loomatauditõrje meetmed ja taudivaba staatus Eelnõu 5. peatüki 2. jaos sätestatakse l oomataudi tõrjeprogrammi ja taudivaba staatus ega seotud üldised kohustused ja nõuded. E L-is kohustuslikult tõrjutavate ja vabatahtlikult tõrjutavate loomataudide tõrje nõuded on sätestatud määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 2. peatükis ning k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 . M ääruse (EL) 2016/429 artikli 31 kohaselt pea b l iikmesrii k , kes ei ole oma kogu territooriumi või selle tsoonide või bioturvarühmikute ulatuses kohustuslikult tõrjutava loomataudi vaba või kelle staatus ei ole teada, koosta ma taudi likvideerimise või selle puudumise tõendamise programmi, mi da tuleb rakendada loomapopulatsioonis, kus taud esineb, ja mis hõlmab liikmesriigi territooriumi asjaomaseid osi v õi tsoone või bioturvarühmikuid . Liikmesriigid esitavad kohustusliku likvideerimisprogrammi kavandi Euroopa K omisjonile heakskiitmiseks . Koostatud programmi kohaldatakse seni, kuni nõuded taudivaba staatuse saamiseks liikmesriigi territooriumil , tsoonis või bioturvarühmikus on täidetud . Komisjoni otsusega tunnistatakse riik või selle tsoon teatud loomataudi suhtes taudivabaks, kui k ogu riigi territooriumil või selle tsoonis ei esine ühtki pädeva asutuse poolt taudivabaks tunnistamise taotlusega hõlmatud taudi le vastuvõtlikku liiki looma , haigus e tekitaja ei ole teadaolevalt võimeline kogu riigi territooriumil või selle teatud tsoonis ellu jääma või loetellu kantud taudi puudumi ne riigis on tõendatud kas likvideerimisprogrammiga või varasemate andmete ga . Määruse (EL) 2016/429 a rtikli 37 kohaselt võib l iikmesriik esitada Euroopa K omisjonile taotluse ka bioturvarühmiku taudivaba staatuse tunnustamiseks eriti ohtliku või esilekerkiva looma taudi puhul ning sellise bioturvarühmiku taudivaba staatuse kaitsmiseks ühe või mitme kõnealuse loetellu kantud taudi puhangu korral oma territooriumil . Bioturvarühmiku kohta taudivaba staatuse saab anda tingimusel , et taotlusega hõlmatud loetellu kantud taudi sissetoomist saab tulemuslikult ennetada bioturvarühmiku tasandil, võttes arvesse taudiprofiili , taotlusega hõlmatud bioturvarühmik kuulub ühe ühise bioturvalisuse juhtimissüsteemi alla, mille eesmärk on tagada kõigi selle osaks olevate ettevõtete taudivaba staatus, ning pädev asutus on taotlusega hõlmatud bioturvarühmiku loomade ja loomsete saaduste li ikumise eesmärgil heaks kiitnud. Bioturvarühmikutest räägitakse ainult linnugripi ja vesiviljelusega seoses. Bioturvarühmikutega seonduvad taudivabaduse reeglid on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/690 . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomatauditõrje programmi ning taudivaba staatusega seotud üldised kohustused ja nõuded sätestatud §-s 43 3 . Loomatauditõrje programmi ga seonduvad üldised põhimõtted ei muutu. Eelnõu § 54 . Loomataudi tõrje programmi koostamine ja rakendamine Eelnõu § -s 54 sätestatakse l oomatauditõrje programmi koostami se ja rakendami se täpsemad nõuded. Tegemist on muude kui eriti ohtlike või esilekerkivate loomataudidega. Sellis ed loomataudid ei levi kiiresti ega põhjusta suurt majanduslikku kahju ning nende tõrjet korraldatakse , kasutades loomatauditõrje programm i . Lisaks määruse (EL) 2016/429 ja selle II lisas loetletud loomataudi tõrjumise le võib olla vajadus karjapõhiselt ohjeldada või tõrjuda ka nimetatud loetellu mittekuuluvat loomataudi. Sellisel juhul on tegu muu loomataudiga ja tõrjeprogrammi võib koosta da loomapidaja või Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 54 lõikes 1 määratletakse mõiste „ loomatauditõrje programm ” . Loomatauditõrje programm veterinaar seaduse tähenduses on likvideerimisprogramm määruse (EL) 2016/429 artikli 31 tähenduses. Likvideerimisprogrammi all peetakse silmas kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi likvideerimise või selle puudumise tõendamise programmi . Loomatauditõrje programm on pikka aega kasutusel olnud mõiste ning säte võimaldab se da kasuta da ka edaspidi . Eelnõu § 54 lõikes 2 sätestatakse kohustusliku lt tõrjutava loomatauditõrje programmi koostamise kord . K ohustuslikult tõrjutav a loomataud i kohta , mille suhtes Eesti teatud piirkond või bioturvarühmik ei ole vaba, koostab loomatauditõrje programmi Põllumajandus- ja Toiduamet ja rakendab seda. Vajadusel kaasatakse loomatauditõrje programmi koostamisse ka muid asutusi, näiteks k ui kohustuslikult tõrjutava loomatauditõrje programmis käsitletav loomataud on seotud looduslike liikidega (peamiselt või osaliselt looduslike liikide populatsioonides levivad taudid), siis kaasatakse kava koostamisse ka Keskkonnaministeeriumi eksperdid. Kohustuslikult tõrjutavat loomataudi tuleb tõrjuda kõikides liikmesriikides eesmärgiga likvideerida taud kogu EL-is . Sellised loomataudid on näiteks veiste tuberkuloos, marutaud ja brutselloos. Sell iste taudide tõrj umis eks kohaldatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 31 lõikes 1 sätestatud kohustuslikke likvideerimisprogramme käsitleva i d eeskirj u, artiklis 36 sätestatud taudivabu liikmesriike ja tsoone käsitleva i d eeskirj u, artikli 37 lõikes 2 sätestatud bioturvarühmitamist käsitleva i d eeskirj u ning artiklites 72–75, 77–79 , 81 ja 83 sätestatud tauditõrjemeetmed. Nende taudide suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul ka sama määruse artikli 9 lõike 1 punktides d ja e osutatud meetmeid . Nende loomataudide tõrjel tuleb rakendada ka meetmeid, millega ennetada nende levikut nii EL-i sisenemise l kui ka liikumisel liikmesriikide vahel . Eelnõu § 54 lõikes 3 sätestatakse vajaduspõhise loomatauditõrje programmi koostamise kord . V ajaduspõhiselt tõrjutav a loomataud i tõrje programmi koostab Põllumajandus- ja Toiduamet ja rakendab seda . Vajaduspõhiselt tõrjutavad loomataudid on näiteks lammaste katarraalne palavik ehk bluetongue, veiste nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, veiste ensootiline leukoos ja mõned vesiviljelusloomade haigused. Nende taudide suhtes, mis on asjakohased mõne liikmesrii gi puhul ja mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada taudi levimist EL-i riiki või selle osadesse , mis on tunnistatud ametlikult taudivabaks või kus on asjaomase loetellu kantud taudi kohta olemas likvideerimisprogramm, kohaldatakse asjakohasel juhul määruse (EL) 2016/429 artikli 31 lõikes 2 sätestatud valikulisi likvideerimisprogramme käsitleva i d eeskirj u, artiklis 36 sätestatud taudivabu liikmesriike ja tsoone käsitleva i d eeskirj u, artikli 37 lõikes 2 sätestatud bioturvarühmitamist käsitleva i d eeskirj u ning artiklites 76 – 78, 80, 82 ja 83 sätestatud tauditõrjemeetmeid käsitleva i d eeskirj u . Nende loomataudide tõrjel tuleb rakendada ka meetmeid, et ennetada nende levikut nii EL-i sisenemise l kui ka liikumise l liikmesriikide vahel . Eelnõu § 54 lõi getes 4 ja 7 sätestatakse loomapidaja, põllumajandustootjate ühenduse või muu isiku õigus koostada loomatauditõrje programm vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta ja selgitatakse nende rahastuspõhimõtteid . Kui loomapidaja , põllumajandustootjate ühendus või muu isik soovi b oma loomapidamisettevõttes või ettevõtete rühmas vajaduspõhiselt tõrjutavat loomataudi likvideerida ja saavutada sellega kõrgem karjatervis e ala ne staatus, on tal õigus koostada asjakohane tõrjeprogramm. Programm tuleb koostada kooskõlas määruse (EL) 2016/ 429 artikli ga 32 ning k omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 nõuetega. Sellisel juhul rahastab programmiga seotud kulud e katmist selle algataja . Sellise loomatauditõrje programmi puhul on vajalik viia läbi loomataudide seiret ja teostada riikliku järelevalvet sellise programmi rakendamise üle. Põllumajandus- ja Toiduameti heakskiidetud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi rakendamise üle veterinaarjärelevalve teostamise ga seotud kulud ja loomataudi seirega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest . Eelnõu § 54 lõikes 5 sätestatakse loomatauditõrje programmi heakskiitmise kord. Vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi esitab loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik Põllumajandus- ja Toiduamet ile heakskiitmiseks . Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab loomatauditõrje programmi heakskiitmise selle saamise pä evast arvates 30 tööpäeva jooksul. Eelnõu § 54 lõikes 6 sätestatakse Euroopa Komisjonile teabe esitamise kohustus ja määratakse teavet edastav asutus . Teavet kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi kohta edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toiduamet . Teavet ei pea edastama käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tõrjeprogrammi rakendamise kohta. Eelnõu § 55 . Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje meetmed Eelnõu § 55 lõikes 1 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ning loomapidaja kohustused E L-is kohustuslikult tõrjutava ja Eestis vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtluse korral . Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artiklites 72–76 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 , maismaaloomade puhul artikli 68 ja veeloomade puhul artiklis 110 kehtestatud tõrje meetmeid . Sellisteks meetmeteks on näiteks asjaomase sse sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade ettevõttest väljaveo keelamine , ettevõttes taudikahtlas te loomad e isoleerimine , sihtrühma kuuluva te loomade ettevõttesse sissetoomise keelamine, sihtrühma kuuluvalt looma lt saadud loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse või loomse paljundusmaterjali ettevõttest väljave o või ettevõttesse sisseveo keelamine , lisa uuringu te tegemine , et taudi esinemi st kinnitada või välistada, t audikahtlaste loomade hukkamine ning muud e riskimaandamis e meetme te rakendamine , mis on vajalikud , et vähendada nakkuse inimesele või loomale edasi kandumise riski. S ealjuures otsustatakse sõltuvalt nakkusest meetmete rakendamise kestus. Eelnõu § 55 lõikes 2 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ning loomapidaja kohustused E L-is kohustuslikult tõrjutava ja Eestis vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi diagnoosimise korral . Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artiklites 77 – 83 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 , maismaaloomade puhul artikli 69 ja veeloomade puhul artiklis 111 , kehtestatud tõrje meetmeid . Sellisteks meetmeteks on näiteks epidemioloogili s e uuring u läbiviimine , loomade veo keel amine nakatunud loomi sisaldavasse ettevõttesse või sealt välja, nakatunud loomade ettevõttest väljaveo korraldamine , nakatunud loomi sisaldavast ettevõttest pärit loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemine, puhastamine ja desinfitseerimine ning muud nakkuse leviku tõkestamise ks vajalikud meetme d ja riskimaandamis e meetme te rakendamine selles ettevõttes loomade uuesti nakatumise vältimiseks . Eelnõu § 55 lõike 3 kohaselt võib maaeluminister kehtestada määrusega k ohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi t äpsemad ennetus- ja tõrjemeetmed , lähtudes E L-i õigusaktis sätestatud nõuete st . Määruse (EL) 2016/429 artikli te 72 ja 76 kohaselt või b l iikmesrii k lisaks sama määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tauditõrjemeetmetele rakendada täiendavaid tauditõrjemeetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad ning muud asjaomased füü silised ja juriidilised isikud saaks paremini ennetada loomataudi levikut loomadele või inimestele. S elliste meetmete rakendamisel järgitakse m ääruse (EL) 2016/429 nõudeid ning need meetmed peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed loomataudi leviku ohjamiseks . Eelnõu § 56 . Taudivaba staatus ja selle tõendamine Eelnõu § 56 lõikes 1 sätestatakse , et Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Euroopa Komisjonile taotluse ja muud dokumendid määruse (EL) 2016/429 artiklites 36 ja 37 nimetatud taudi vaba staatuse saamiseks ning teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike sama määruse artiklist 41 tulenevate taudi vaba staatuse säilimiseks vajalike tingimuste muutumisest. Eelnõu § 56 lõikes 2 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kohustus pidada arvestust nende loomapidamisettevõtete taudialaste staatuste kohta, kus rakendatakse kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi. Arvestuse pidamine on vajalik, kuna see võimaldab nii Eesti - sisese loomade ostu-müügi korral kui ka loomade müümisel välisriiki anda lisagarantii müüdava looma tervisliku seisundi kohta ja vähendada loomapidajate halduskoormust seoses loomade ostu-müügi protsessiga kaasnevate labor i uuringutega. Eelnõu § 56 lõikes 3 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i kohu s tus väljasta da loomapidamisettevõtte staatust tõendav dokumen t loomapidaja le 20 tööpäeva jooksul selle taotl use saamisest arvates . Loomapidajal võib olla taudivaba staatust kinnitavat dokumenti vaja näiteks loomadega kauplemisel või nende ekspordil. 3. jagu. Eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrje meetmed Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse ja puhkemise korral rakendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatüki s ning k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid. Eelnõu § 57 . Eriti ohtliku loomataudi oht M ääruses (EL) 2016/429 ei sätestata meetmeid, mida tuleks rakendada eriti ohtliku loomataudi leviku ohu korral. Loomatauditõrje seaduse § -s 32 1 sätesta ta kse loomataudi ohu mõiste ning loomataudi ohu korral rakendatavad meetmed. Pädev asutus võib loomataudi ohu korral rakendada loomataudi kahtluse või puhkemise ette nähtud meetmeid vastavalt riskianalüüsi tulemustele . Need sä t te d on lisatud ka veterinaarseaduse eelnõusse . Eelnõu § 57 lõikes 1 määratletakse eriti ohtliku loomataudi ohu mõiste (edaspidi selles jaos loomataudi oht ) . Loomataudi ohuna käsitatakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku levimist muus liikmesriigis või Eesti naaberriigis ning olukorda, kui naaberriigis on kehtestatud ohustatud tsoon või järelevalvetsoon, mis ulatu b Eesti territooriumile, või kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud oht taudi levikuks Eesti territooriumile. Loomataudi ohuna käsitatakse ka eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi levimist Eesti territooriumil, kui taudi levik ühes või mitmes haldusüksuses ohustab ülejäänud Eesti territooriumi. Eelnõu § 57 lõikes 2 sätestatakse loomataudi ohu korral rakendatavate meetmete ulatus. Loomataudi ohu korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet võtta kasutusele loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral rakendatavaid meetmeid vastavalt esineva loomataudi ohu riskianalüüsi tulemustele. Eelnõu § 57 lõikes 3 sätestatakse nõue teavitada loomataudi ohu korral sellest elanikkon da . Loomataudi ohu korral teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet elanikkonda massiteabevahendi kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje abinõusid. Selline vajadus võib näiteks tekkida eriti ohtliku loomataudi ohu korral, kui riskianalüüs i tulemusel on selgunud , et loomataud võib Eestisse levida , ning on tähtis, et tea v e rakendatavatest loomatauditõrje abinõudest jõuaks kiiresti loomapidaja te ni ja teis t e isiku te ni . Sellisel juhul võib tekkida vajadus tõkestada võimaliku nakkuse levikut loomakasvatushoonesse või -rajatisse või loomade pidamiseks piiritletud alale ning võtta kasutusele lisaks veterinaarseaduse eelnõu § 36 kohaselt koostatud bioturvalisuse kava kohaselt tavaolukorras loomapidaja rakendatavatele bio turva meetmetele ka muud asjakohased bio turva meetmed, näiteks looma eraldamine võimalikust nakkuskandjast, nakkust levitada võiva eseme ja materjali desinfitseerimine ja muud meetmed . Eestis on olnud vajadus teavitada elanikkonda seoses lindude gripi ohu ga, kui oli vaja rakendada loomatauditõrje abinõusid selleks , et tõkestada nakkuse võimalikku sissetoomist farmi desse, kus peeti põllumajanduslinde . Eelnõu § 58 . Eriti ohtliku loomataudi kahtlus ja selle lõpetamine Eelnõu §-s 58 sätestatakse e riti ohtliku loomataudi kahtlus e püstitamise ja kahtluse lõpetami se nõuded. Eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral rakendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatükis 1. jaos ning k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on nõuded loomataudi kahtluse korral tegutsemiseks reguleeritud 4. peatüki 1. ja 2. jaos. Üldised põhimõtted loomataudi kahtluse puhul on veterinaarseaduse eelnõu s jäänud samaks . Eelnõu § 58 lõikes 1 sätestatakse eriti ohtliku loomataudi kahtluse püstitamise ja otsustamise kord , mille kohaselt püstitab kahtluse veterinaararst ja otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 58 lõikes 2 sätestatakse loomapidaja ning Põllumajandus- ja Toiduamet i kohustused eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral . Eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artiklites 53 – 59, komisjoni delegeeritud määruse s (EL ) 2020/687 , maismaaloomade puhul artiklites 5 – 10 sätestatud meetmeid ja veeloomade puhul artiklites 70 – 76 sätestatud meetmeid . Nendeks meetmeteks on näiteks loomapidaja poolt kõigi taudikahtlusega loomade isoleerimine , sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu ning iga tõenäoliselt taudi tekitaja ga saastunud toote, materjali või aine hoi dmine isoleeritult , putukate , näriliste ja muude loomade eest kaitstult , asjakohas te täiendava te bioturvameetme te rakenda mine , loomade ve o peata mine ettevõttest välja või ettevõttesse , ettevõtte tootmis-, tervise- ja jälgitavusandmete ajakohastami n e , pädeva asutuse tauditõrjealaste juhtnööride järgimine. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab viivitamata uurimise, et kahtlustatava looma taudi esinemine kinnitada või välistada, keelab peetavate loomade veo ettevõttesse ja ettevõttest välja ning keelab iga tõenäoliselt haiguset ekitajaga saastunud või seda tõenäoliselt levitava toote ja materjali või aine veo ettevõttest välja . P eetava d loomad isoleeri takse, vältides kokkupuudet metsloomade, putukate ja näriliste ga. Taudile vastuvõtlikku liiki kuuluva id loom i ei tohi tappa , kui Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole selleks luba andnud. T oodete, materjalide, ainete, isikute ja veovahendite mitte vajalik liikumi n e ettevõttesse või ettevõttest välja keelatakse . Eelnõu § 58 lõikes 3 sätestatakse eriti ohtliku loomataudi kahtluse lõpetamisest teavitamise kord. Eriti ohtliku loomataudi kahtluse lõpetamisest teatab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejale 24 tunni jooksul arvates otsuse tegemis es t. Eelnõu § 59 . Eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrje Eelnõu §-s 59 sätestatakse e riti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrje nõuded. Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse ja puhkemise korral rakendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatüki 2.–6. jaos ning k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid e pidemioloogili s e uuring u läbiviimise, looma taudi diagnoosimise kinnitamise ja rakendatavate t auditõrjemeetme te kohta ning metsloomade populatsioonis looma taudi puhkemise korral rakendatavate meetmetele . Lisaks on liikmesriigi l õigus rakendada täiendavaid tauditõrjemeetmeid. Kehtivas loomatauditõrje sea d uses on loomataudi kahtluse ja puhkemisega korral rakendatavad meetmed ja nõuded sätestatud 4. peatüki 1. ja 2. jaos. Nimetatud põhimõtted veterinaarseaduse rakendamise l ei muutu. Käesolevas se paragrahvi on lisatud loomatauditõrje seaduse need sätted, mis on vajalikud määruse (EL) 2016/429 rakendamiseks. Eelnõu § 59 lõikes 1 sätestatakse e riti ohtliku loomataudi diagnoosimise korral rakenda ta vad meetmed. Eriti ohtliku loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artiklites 60 – 71 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 , maismaaloomade puhul artiklites 11 – 67 ja veeloomade puhul artiklites 77 – 109 sätestatud meetmeid . N imetatud delegeeritud määruse põhiliseks sisuks on tauditõrjemeetmed , mida rakendatakse peetavatel maismaa- ja vee loomadel e riti ohtliku loomataudi või esilekerkiva looma taudi esinemise ametliku kinnitamise korra , p iirangutsoonis rakendatavad taudi tõrjemeetmed , järelevalvetsoonis rakendatavad tauditõrjemeetmed , piirangutsooni ettevõtte maismaaloomadega taasasustami se tingimused , loetellu kantud liiki kuuluvate metsloomade ja looduslike veeloomade suhtes rakendatavad tauditõrjemeetmed . Määrusega reguleeritakse ka tegevusi kohustuslikult tõrjutava või vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. K ooskõlas määruse (EL ) 2016/429 artikliga 71 võivad l iikmesriigid rakendada täiendavaid tauditõrjemeetmeid, tingimusel , et selliste meetmete võtmisel järgitakse määruses sätestatud eeskirju ning need on vajalikud ja proportsionaalsed eriti ohtliku loomataudi leviku ohjamiseks, võttes arvesse konkreetseid epidemioloogilisi asjaolusid, ettevõtete ja muude kohtade tüüpi ja tootmisviisi , loomade liike ja kategooriaid ning majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. Selliste täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamise st teavitavad l iikmesriigid Euroopa K omisjoni viivitamata . Eelnõu § 59 lõikes 2 sätestatakse esilekerkiva loomataudi diagnoosimise korral rakendatavad meetmed. Esilekerkiva loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatavaid tõrjemeetmeid . Eelnõu § 59 lõike 3 kohaselt võib maaeluminister kooskõlas E L-i õigusaktis sätestatud nõuetega kehtestada määrusega eriti ohtliku loomataudi t äpsemad ennetamise ja tõrje meetmed. Määruse (EL) 2016/429 artikli 71 kohaselt või b l iikmesrii k lisaks sama määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tauditõrjemeetmetele rakendada täiendavaid tauditõrjemeetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad ning muud asjaomased füü silised ja juriidilised isikud rakendaks tauditõrjemeetmeid, et ennetada loomataudi leviku ohtu loomadele või inimestele. Täiendavate meetmete rakendamisel lähtub riik konkreetse test epidemioloogilis test asjaolu dest, taudipuhanguga seotud loomapidamis ettevõtete ja muude kohtade tüü bist ja tootmisviisi st, neis peetavate loomade lii gist ja kategooria st ning majanduslike s t ja sotsiaalse test tingimus test . S elliste meetmete rakendamisel järgitakse m ääruse (EL) 2016/429 nõudeid ning need meetmed peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed loomataudi leviku ohjamiseks . Eelnõu § 59 lõi getes 4 –7 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti õigused ja kohustused e riti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi tõrje korral . Põllumajandus- ja Toiduameti l on õigus teha vajalikke tauditõrje toiminguid ilma loomapidaja või käitleja kohalolekuta ja sellest eelnevalt ette teavitamata. Põllumajandus- ja Toiduameti l on kohustus teavitada loomapidajat ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat tauditõrje meetmetest ja kitsendustest ning nende lõpetamisest. Sätestatakse, et kitsendustega seonduvast tuleb teavitada avalikkus t massiteabevahendi ning ettenähtud rakendatavatest tauditõrje meetmetest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni. Eelnõu § 59 lõikes 8 sätestatakse loomade tapmise või hukkamisega ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemisega tegeleva isiku kohustus ed loomatauditõrje meetmete rakendamise l . Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi puhkemise korral on loomade tapmise või hukkamisega ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemisega tegelev isik kohustatud Põllumajandus- ja Toiduamet i ettekirjutuse kohaselt rakendama oma käitlemisvaldkonnas loomatauditõrje korral rakendatavaid meetmeid nagu taudistunud või taudikahtlaste loomade tapmine või hukkamine või sellistelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali käitlemine ettenähtud viisil. Eelnõu § 60 . Hädaolukord ja eriolukord Eelnõu §-s 61 sätestatakse e riti ohtliku või esilekerkiva loomataudi puhkemisel h ädaolukor ra ja eriolukor ra kehtestamise kord. Eelnõu § 60 lõikes 1 määratletakse hädaolukorra mõiste seos loomataudi levikuga. Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ulatusliku ja kiire leviku korral on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. Eelnõu § 60 lõikes 2 sätestatakse eri olukorra väljakuulutamise kord. Kui eriti ohtliku loomataudi või esilekerkiva loomataudi leviku tõkestamiseks on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke abinõusid ning veterinaar seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud hädaolukorra lahendamise abinõude rakendamise ga ei ole võimalik piisavalt tulemuslikult kõrvaldada ohtu ja abistada kannatanuid, teeb maaelu minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku kuulutada välja eriolukord hädaolukorra seaduse kohaselt. 4. jagu. Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad Eelnõu § 61 . Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje Eelnõu §-s 61 sätestatakse t ransmissiivse te spongiformse te entsefalopaatia te (edaspidi TSE ) tõrje nõuded. TSE - de hulka kuuluvad kõik loomadel esinevad nakkusliku valguosakese ehk priooni tekitatud ajukahjustustega kulgevad ning surmaga lõppevad haigused. Haigust iseloomustavad käitumishälbed, närvinähud ja lõpuks surm . K ehtivas loomatauditõrje seaduse s on asjakohased nõuded sätestatud § 43 lõikes 3 . Eelnõu § 61 lõikes 1 sätestatakse TSE tõrje alused. TSE-d tõrj utakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 , millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT 147, 31.05.2001 , lk 1–40) , (edaspidi määrus (EÜ) nr 999/2001 ) kohaselt. Eelnõu § 61 lõike 2 kohaselt rakendatakse määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa I peatüki punkti b alapunktides i–v ja II peatüki punkti a alapunktides i–iii nimetatud loomse proteiini ning seda sisaldavat sööda käitlemisel ja kasutamisel söödaseadus es sätestatu t. Kõnealuses lõikes luuakse seos söödaseaduse ja määruse (EÜ) nr 999/2001 vahel. Veiste spongi formne entsefalopaatia (edaspidi BSE ) leviku ennetamisel toiduahela kaudu on oluline keelata loomse proteiini söötmine põllumajandusloomadele. M ääruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et mäletsejalistele on keelatud sööta loomset proteiini. Sama määruse IV lisaga laiendatakse artikli 7 lõikes 1 sätestatud keeldu, keelates muu hulgas sööta töödeldud loomse t proteiin i mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele, välja arvatud lihasööjatele karusloomadele. Erandina sätestatud keeldudest ja teatud eritingimustel on kooskõlas sama määruse IV lisaga lubatud sööta mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele teatavaid töödeldud loomseid proteiine. Eelnõu § 61 lõikes 3 sätestatakse erisused BSE uurimisel. Kui tapamajas on kasutusel rümpadevahelist saastumist vältiv süsteem, võib Põllumajandus- ja Toiduamet veise rümba uurimisel tapamajas ja BSE uurimise positiivse või ebaselge tulemuse korral tõrjemeetmete rakendamisel kohaldada määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktis 6.5 sätestatud erisust. T apamajas tuleb üldiselt veiserümpade uurimisel BSE suhtes positiivse või ebaselge esmase uurimise tulemuse korral hävita d a nii uuritud veise rüm p kui ka tapaliinil sellele eelnev rüm p ja kaks vahetult järgnevat rümpa. Kui tapamajas on kasutusel süsteem, mis võimaldab vältida rümpadevahelist saastumist, on liikmesriigil õigus otsustada , et uuritud rümbale eelnev rümp ja kaks vahetult järgnevat rümpa jäetakse hävitamata kuni BSE kordusuurimiste tulemuste saamiseni. Kui kordusuurimiste tulemus on BSE suhtes n egatiiv n e ehk kui ei leita BSE-d, võib need rümbad käidelda toiduks, aga positiivse või ebaselge kordusuurimiste tulemuse korral rümbad hävitakse. Eelnõu § 61 lõike 4 kohaselt võib l ammaste ja kitsede seljaaju eemaldada toiduseaduse alusel lihalõikuseks tegevusloa saanud isik. M ääruse (EÜ) nr 999/2001 kohaselt on lammaste ja kitsede puhul üle 12 kuu vanuste loomade või juba lõikunud jäävlõikehambaga loomade või tapakohaks oleva liikmesriigi pädeva asutuse heakskiidetud meetodiga üle 12 kuu vanuseks hinnatud loomade kolju, kaasa arvatud aju ja silmad, ning seljaaju määratletud riskiteguriga materjal, mis tuleb eemalda da tapamajas . Eestis on traditsiooniline tapatehnoloogia, see tähendab, et lammaste ja kitsede lihakeha ei poolitata. Määruse (EÜ) nr 999/2001 lisa V punkti 4.3 kohaselt võib liikmesriik otsustada lubada lammaste ja kitsede seljaaju eemaldamist ka lihalõikusettevõtetes . Erand puudutab Eesti puhul 35 lamba ja kitseliha lõikamise tegevusluba omavat lihalõikusettevõtet. Eestis on lammaste ja kitsede TSE seire tulemused olnud negatiivsed , seega on antud erisuse kasutamine põhjendatud ning lihtsustab ettevõtja ja pädeva asutuse tööd . Erand annab võimaluse vähendada tapamajades rümpade tükeldamisele kuluvat aega ning väheneb l iha ning pindade ristsaastumise võimalus seljaaju osadega. Lihalõikusettevõtted saavad terved rümbad lõigata just neile vajalik u suurusega tükkideks. Lihalõikusettevõte käitleb määratletud riskiteguriga materjali vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõuetele. Kuna selline lammaste ja kitsede seljaaju on määratletud riskiteguriga materjal, siis see kuulub loomsete kõrvalsaaduste määruse nõuete järgi 1. kategooria materjali hulka ning Eestis töötleb ja kahjutustab selliseid loomseid kõrvalsaadusi AS Vireen. 5. jagu. Zoonoosid e seire ja toidutekkeli ne haiguspuhang Eelnõu 5. peatüki 5. jaos sätestatakse z oonoosi de seire korraldamise nõuded ja toidutekkeli s e haiguspuhangu ga seotud nõuded. Eelnõu 5. peatüki 5. ja gu vastab kehtiva loomatauditõrje seaduse § - de le 29 1 – 29 5 , millega on üle võetud direktiivi 2003/99/EÜ nõuded . Eelnõu § 62 . Zoonooside seire korraldamine Eelnõu § -s 62 määratletakse zoonooside seire mõiste ja reguleeritakse seire korraldamist. Zoonooside seire na käsitatakse zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise, analüüsimise ja avaldamise süsteem i . P ädevus korraldada zoonooside seiret on antud Põllumajandus- ja Toiduamet ile. Kuna zoonooside seire hõlmab ka inimeste haigusjuhte, mis kuuluvad teise valitsusasutuse järelevalvealasse, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet toidu ning inimestel levivate nakkushaiguste epidemioloogia osas koostööd Terviseametiga . Eelnõu § 62 lõikes 4 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt võib maaelu minist er kehtestada määrusega zoonooside seire korraldamise nõuded. Kehtiva loomatauditõrje seaduse alusel on need nõuded kehtestatud põllumajandusministri 8. juuli 2005 . a määrusega nr 79 „ Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta ” ( RTL 2005, 81, 1175 ) , mis kehtestatakse uuesti koos asjakohasete muudatustega . Eelnõu § 62 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt kehtestab maaeluminister määrusega s almonellooside tõrje eeskirja. Kehtiva loomatauditõrje seaduse alusel on need nõuded keh testatud põllumajandusministri 20 . mai 2013 . a määrusega nr 39 „Salmonellooside tõrje eeskiri 1 ” ( RT I, 04.11.2020, 50 ), mis kehtestatakse uuesti koos asjakohasete muudatustega. Määruses sätestatakse meetmed ja abinõud põllumajandusloomade ja -lindude salmonellooside, samuti perekonda Salmonella kuuluvate inimese terviseohutuse seisukohalt oluliste serotüüpide leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks. Eelnõu § 63 . Toidutekkeli ne haiguspuhang Eelnõu § -s 63 reguleeritakse toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist . Toidutekkeline haiguspuhang on teatavatel asjaoludel kahel või enamal inimesel täheldatud haigus- või nakkusjuhtumi esinemine või olukord, kus haigus- ja nakkusjuhtumite arv ületab prognoositud arvu ning kus need on seotud või on tõenäoliselt seotud sama toiduga. Eelnõu § 63 lõikes 1 sätestatakse pädevate asutuste pädevu sed toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilisel uurimisel. Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist teevad Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning Põllumajandus- ja Toiduamet veterinaar seaduse ja toiduseaduse alusel. Eelnõu § 63 lõikes 2 sätestatakse kohustus esitada aruan ne toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemuste kohta ning aruande esitamise tähtaeg. Terviseamet koostab eel mise kalendriaasta jooksul tehtud toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemusi kokkuvõtva aruande ning esitab selle Põllumajandus- ja Toiduamet ile iga aasta 31. märtsiks. Eelnõu § 63 lõi ke 3 kohaselt teavitab Terviseamet viivitamata zoonoosi diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit ning lõikes 4 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega teatamiskohustuslike zoonooside loetelu. Kehtiva loomatauditõrje seaduse alusel on teatamiskohustuslike zoonooside loetelu kehtestatud sotsiaalministri 15. juuli 2003. a määrusega nr 99 „Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu, teatise vorminõuded ning esitamise kord” ( RT I, 16.04.2019, 18 ), mis kehtestatakse uuesti koos asjakohaste muudatustega. Edaspidi puudub vajadus kehtestada määrusega teatise vorminõuded ja teatise esitamise kord, sest see on võimalik täpsemalt kindlaks määrata kahe asutuse vahel ises koostööleppes või - lepingus. Eelnõu § 63 lõikes 5 sätestatakse toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise eesmärgid ja eelistatavad meetodid. Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogiline laad, võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud põhjused. Eelnõu § 63 lõikes 6 antakse maaelu ministr ile õigus kehtestada määrusega toidutekkelise haiguspuhangu uurimise täpsemad nõuded. Tegemist on kaalutlusotsusega, määrus kehtestatakse vajaduse korra l. Eelnõu § 64 . Käitleja kohustused Eelnõu §-s 64 kehtestatakse k äitleja kohustus teha zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise seiret . Eelnõu § 64 lõikes 1 sätestatakse zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise seire üldised nõuded. Käitleja teeb seireks uuringuid zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta veterinaarseaduse § 62 lõike 4 alusel kehtestatud maaeluministri määruses kehtestatud nõuete kohaselt, säilita b uuringutulemused, korralda b asjakohase isoleeritud zoonoosse haigusetekitaja (edaspidi isolaat ) säilitamise ettenähtud aja jooksul ning esita b Põllumajandus- ja Toiduametile tema nõudmisel uuringutulemused või isolaadi. Eelnõu § 64 lõikes 2 sätestatakse käitlejale nõue säilitada uuritav toit või selle proov. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 , millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 19 lõike 3 kohaselt teavitab käitleja pädevat asutust, kui ta arvab või kui tal on põhjust arvata, et toit, mille ta on turule viinud, võib kahjustada inimeste tervist. Kui käitleja esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile nimetatud tea be , säilitab ta asjakohase toidu või selle proovi, et võimaldada selle uurimist laboris või toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist. Eelnõu § 64 lõike 3 kohaselt võib maaelu minist er kehtestada käitlejale zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate uuringu tegemise ning uuringutulemuste ja isolaadi säilitamise ja nende asjakohasele asutusele esitamise täpsemad nõuded . Samasisuline volitusnorm on loomatauditõrje seaduse § 29 5 lõikes 3, millega on antud võimalus kehtestada käitlejale täpsemad nõuded seoses zoonooside seirega. 6. jagu. Loomatauditõrjega tekkinud kahju ja taudikahjutoetus Eelnõu 5. peatüki 6. jaos sätestatakse l oomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamise ja taudikahjutoetus e saamise nõuded . Loomatauditõrjega tekkinud kahju ja taudikahjutoetus t käsitlevad sätted on kehtivas loomatauditõrje seaduse 5. peatükis ja on veterinaarseaduse eelnõu teksti lisatud asjakohaste tehniliste muudatustega, et viia tekst kooskõlla eelnõus kasutatavate mõistetega. E elnõu on kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korralduse seaduse § 3 lõikes 3 sätestatuga. Nimetatud sätte kohaselt võib põllumajanduslikku riigiabi anda muu seaduse alusel ja korras, kui selleks on Maaelu ministeeriumi kaudu esitatud põllumajandusliku riigiabi teatis, mille kohta Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, või põllumajandusliku grupierandi teatis . Loomapidaja le hüvitatakse ettekirjutuse alusel taudi või taudikahtluse korral kohustuslikus korras tapetud , sealhulgas kontrolltapetud , hukatud või ka loomataudi tõttu hukkunud loomade väärtus . Looma kontrolltapmise tingib vajadus täpsustada diagnoosi või võtta lisaproove, seda reguleerib veterinaarseaduse eelnõu § 53 . Loomapidaja le hüvitatakse ka ettekirjutuse alusel kohustuslikus korras hävitatud seadmete , söö da , pakkematerjal i , piim a ja munad e väärtus . Eelnõu § 65 . Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamine Eelnõu § -s 65 sätestatakse l oomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitami se üldised põhimõtted. Kuna loomataudi puhkemi s e vastu ei ole loomapidajal võimalik oma loomi sajaprotsendiliselt kaitsta, siis makstakse loomapidajale loomataudi puhkemise korral loomataudi tõrjega tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetust. Loomapidaja on sellisel juhul ka ise huvitatud õigeaegsest loomade haigestumisest teavitamisest, sest hukkunud loomad est tingitud kahju hüvitatakse loomapidajale . Samas peab loomapidaja võtma kasutusele vajalikud meetmed, et ennetada ja vältida loomataudi levikut. Looma taudi likvideerimisega seotud kulude katmine ja kahju hüvitamine ettevõtjale, kes on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 (edaspidi grupierandi määrus ) artik li 2 punkti 2 tähenduses, on riigiabi vastavalt sama määruse artikli 26 kohaselt . Looma taudi likvideerimisega seotud kulude katmine ja kahju hüvitamine ettevõtjale, kes on suurettevõtja EL-i suuniste 2014/C 204/1 punkt 35 alapunkti 14 tähenduses, on riigiabi suuniste II osa 1. peatüki jao 1.2.1.3 kohaselt . Hüvitis e maksmise põhieesmärk on anda loomapidajale abi tootmispotentsiaali taastamiseks ja motiveerida teda taudi esinemise tunnustest teavita ma , et tauditõrjemeetmeid saaks võimalikult kiiresti rakendada. Vastasel korral võib loomapidaja püüda taudi esinemist varjata ja püüda haigeid loomi tappa loomsete saaduse turustamiseks. Tauditõrje seisukohast on eriti oluline, et haigestunud loomad jääksid nende pidamise kohta ja nende edasine liikumine oleks selgelt jälgitav. Grupierandi määruse alusel võib riigiabi anda üksnes väikese ja keskmise suurusega ettevõt jale , samas antakse ühenduse suuniste kohaselt suurettevõt jale riigiabi kooskõlas nimetatud Euroopa Komisjoni määrusega. Erinevus väikese ja keskmise suurusega ettevõt jale ja suurettevõt jale riigiabi andmisel on selles , et väikese ja keskmise suurusega ettevõt ja puhul piisab riigiabi andmiseks Euroopa Komisjoni teavitamisest (grupierandi teatis), aga suurettevõt ja puhul on vaja taotleda selleks luba Euroopa Komisjonilt. Põllumajandus- ja Toiduamet i eriti ohtliku loomataudi tõrje kulud hüvitatakse praegu ja ka tulevikus Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses ja selle alusel antud õigusaktis kehtestatud korras. Põllumajandus- ja Toiduamet kan nab proovide võtmisega seotud kulud, diagnostilise uurimisega seotud kulud, erakorralise vaktsineerimisega seotud kulud, loomade tapmise ja hukkamise ning loomsete saaduste ja sööda hävitamise ga seotud veo- ja töötlemise kulud, loomatauditõrje toimingu tegemisse kaasatud isiku tasustamise kulud, puhastusega, desinfektsiooniga, desinsektsiooniga ja deratisatsiooniga seotud elektri-, kütuse-, vee- ja materjalikulud ning kasutamiskõlbmatuks muutunud seadme maksumus e ja seadme hävitamise kulud. Mõnede nimetatud kulude puhul, näiteks desinfektsiooniga seotud kulud, on tegu loomapidajale kaudselt antava riigiabiga, mis on kooskõlas E L-i suunis tega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT L 204, 1.7.2014, lk 1–97 ) ning määruse ga (EÜ) nr 1857/2006 , mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001, artikli 10 lõikega 1. Eelnõu § 65 lõikes 1 sätestatakse loomapidajale hüvitatavad kahjud. Loomapidajale hüvitatakse veterinaar seaduses ja E L-i asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras ning kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, ja hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus , ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali väärtus. Eelnõu § 65 lõikes 2 sätestatakse taudi kahju hüvitamise kord. Loomapidajale hüvitatakse kahju Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest, kui kahju on tekkinud eriti ohtliku loomataudi tõrj umise ga ning seoses E L-i asjakohase õigusakti kohaselt kohustusliku lt või Eestis vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi rakendamisega . Eelnõu § 65 lõikes 3 sätestatakse taudikahju hüvitamisest keeldumise üldine alus. Loomapidajale ei hüvitata kahju, kui taudikahjutoetust on makstud seoses sama loomataudi puhkemisega samas loomakasvatusettevõttes. Riik ei hüvita loomapidajale loomatauditõrjega tekkinud kahju, kui loomapidaja taasasustab ehitise, milles on juba olnud sama taudi puhang, ja ta on saanud selle taudi tõrjega tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetust. Üheks loomataudi vältimise meetmeks on ka pärast loomataudi tõttu kehtestatud kitsenduste lõpetamist keelata teatud ajavahemikul ehitis loomadega taasasusta da . Teatud loomataudide puhul on ka pärast loomatauditõrje eeskirjas sätestatud tähtaja möödumist loomataudi leviku oht ja loomad e uuesti haigestu mise võimalus siiski endiselt väga suur. Seda eelkõige juhul, kui ehitis asub kas ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis või Euroopa Komisjoni poolt põllumajandusloomadele kehtestatud kaubanduspiirangutega piirkonnas, mis hõlmab eelnimetatud tsoone. Seepärast ei ole vaatamata ehitises kehtestatud kitsenduste lõpetamisele ja ehitise loomadega taasasustamist võimaldava tähtpäeva saabumisele loomatauditõrje seisukohast ohutu ja ka majanduslikust seisukohast mõistlik ehitist kohe uute, samale loomataudile vastuvõtlikust liigist loomadega taasasustada. Riigil ei ole otsest põhjust keelata sellist majanduslikult ebamõistlikku ja riskantset tegevust , küll aga saab riik näidata oma suhtumist , jättes taudikahjutoetuse maksmata, kui loomade risk samas ehitises samasse loomataudi haigestuda on liiga suur. Sellise riski võtmine tuleb jätta loomapidaja enda kanda. Seepärast tuleb välistada võimalus, et riik hüvitab loomatauditõrjega tekkinud kahju igal juhul, hoolimata sellest, kas loomapidaja on arvestanud ehitise asukoha piirkonnas oleva ettenähtava ohuga või mitte. Sät e käsitle b selliste loomataudide tõrje tõttu tekkinud kahjusid, mille puhkemisel kasutatakse E L-i sisese kauplemise ja ekspordi jätkumise tagamiseks tsoneerimist vastavalt loomataudi leviku riskile ehk teatud piirkondadele nähakse ette kaubanduspiirangud. Sigade Aafrika katku puhul on need kehtestatud k omisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL. Riskipõhiselt tsoneeritavateks loomataudideks on eelkõige sigade Aafrika katk , kõrge patogeensusega lindude gripp ja lammaste katarraalne palavik (bluetongue). Eelnõu § 65 lõikes 4 sätestatakse erand hüvitamisest keeldumisest. L oomapidajale hüvitatakse loomatauditõrjega tekkinud kahju juhul, kui ehitis taasasustati loomadega ajal, kui see asus väljaspool Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud kaubanduspiirangutega piirkonda. Taudikahjutoetuse saamine on õigustatud e hitise puhul , kus loomataud on juba kord puhkenud, loomadega taasasustamise ajaks on kõik piirangud ehitise asukoha piirkonnas lõpetatud (piirkond on Euroopa Komisjoni asjakohasest otsusest välja arvatud) ning loomapidajal ei ole mõistlikku põhjust karta, et sama taud võiks tema loomi uuesti tabandada, ja ta on täiesti õigustatud eelmise taudipuhangu tõttu tühjaks jäänud ehitise taasasustama kas sama liiki või sama loomataudi suhtes vastuvõtlikku liiki loomadega. Kui teatud aja möödumisel sama loomataudi puhang siiski kordub, loetakse see uue ks taudipuhan gu ks , millel ei ole seost eelneva puhangu ga, ja sellisel juhul on loomapidajal õigus tauditõrje ga tekkinud kahju eest jälle taudikahjutoetust saada. Mitmed loomataudid võivad esineda nii põllumajandusloomadel kui ka metsloomadel. Samas on oluline, et loomapidajale seatud kitsendused saaks lõpetada võimalikult kiiresti, et taudi põhjustatud majanduslik kahju oleks võimalikult väike. Näiteks sigade Aafrika katku puhul on E L-i loomade, taimede , toidu ja sööda alalisel komiteel kokku lepitud, et mõned kitsendused võib lõpetada, kui viimasest taudijuhtumist põllumajandusloomadel ( sigade Aafrika katku puhul näiteks kodusigadel) on teatud piirkonna s möödunud vähemalt 12 kuud. Metsloomade popul atsiooni võib teatud loomataud jääda aastateks, kuid ennetusmeetmete ja bioturvalisuse nõuete järgimisega saab selle jõudmist loomakasvatusettevõtetesse piirata. Sellest tulenevalt on nimetatud sätte kohaldamisel olulised üksnes piirangud, mis Euroopa K omisjon on kehtestanud loomataudi esinemisel põllumajandusloomadel. Eelnõu § 65 lõikes 5 sätestatakse taudikahju hüvitamise alused, kui kahju hüvitatakse E L-i vahenditest. Kui kahju, mis on tekkinud eriti ohtliku loomataudi või kohustuslikult tõrjutava ning Põllumajandus- ja Toiduamet i algatatud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjeprogrammi rakendamisega seoses, hüvitatakse E L-i eelarve vahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/2014 , millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 54 sätestatut. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 kohaselt on riigil võimalik taotleda nende kahjude hüvitamiseks tasutud summade hüvitamist sama määruses ettenähtud osas E L-i eelarve vahenditest. E L-i eelarve vahenditest hüvitatava osa puhul on tegemist välistoetuse või välistoetuse kaasrahastamise vahenditega, mida tuleb kasutada riigieelarve seaduse §-s 54 kehtestatud korras. Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi nõusolekul kasutada enne nende laekumist. Kui riigiasutus on teinud nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamaksete puhul ministeerium, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, katma puudujääva summa riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist. N imetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas. See tähendab, et enne E L-i eelarve vahenditest toetuse taotlemist võib määruses (EL) nr 652/2014 ettenähtud osas kahjusid hüvitada Rahandusministeeriumi nõusolekul enne nende laekumist ning Vabariigi Valitsuse reservist taotletakse vahendeid üksnes määrusega (EL) nr 652/2014 katmata kahjude hüvitamise osas. Eelnõu § 65 lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nende kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekir i , mille puhul taudikahju hüvitatakse. Eelnõu § 65 lõikes 7 on sätestatud, et veterinaar seaduse § 65 lõike 1 alusel antava taudikahjutoetuse puhul ning käesoleva seaduse §-de 55 ja 59 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduameti rakendatavate meetmete puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75) , artiklit 26 ning muid asjakohaseid Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid. Eelnõu § 66 . Toetus loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamiseks Eelnõu §-s 66 sätestatakse loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamise toetuse (edaspidi taudikahjutoetus ) taotlemise ja toetuse suuruse määramise kord. Eelnõu § 66 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja õigus taotleda taudikahjutoetust. Loomapidaja võib taotleda taudikahju hüvitamiseks toetust juhul , kui kahju on tekkinud seoses eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrjega või kohustusliku ja Põllumajandus- ja Toiduamet i poolt algatatud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi rakendamisega. T oetuse t aotluse võib esitada ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali väärtuse ja ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning sellise loomataudi tõttu hukkunud looma väärtuse hüvitamiseks osas, mille hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepingut. Eelnõu § 66 lõikes 2 sätestatakse taudikahjutoetuse määra arvestamise alused . K ahju suuruse arvestamisel võetakse aluseks ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning sellise loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muude takse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdko nnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143), artikli 2 punkti 3 tähenduses aretuslooma puhul eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus . A retusloom sama määruse tähenduses on tõupuhas aretusloom või ristandaretussiga . seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali puhul on toetuse suuruse määramise arvestuse aluseks nende tegelik väärtus. Eelnõu § 66 lõike 3 kohaselt kannab eksper diarvamuse saamisega seotud kulud Põllumajandus- ja Toidu amet. Eelnõu § 66 lõikes 4 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega n õuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kor d. K ehtiva loomatauditõrje seaduse § 56 lõike 5 alusel on kehtestatud põllumajandusministri 2. veebruari 2010. a määrus nr 6 „ N õuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kor d. ” ( RT I, 29.03.2018, 13 ) . Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse alusel uuesti samas sõnastuses. Eelnõu § 67 . Taudikahjutoetuse taotlemine Eelnõu §-s 68 sätestatakse taudikahjutoetuse taotlemis e kord. Eelnõu § 67 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja taotluse esitamise tähtaeg ja esitatavad dokumendid. Loomapidaja esitab taudikahjutoetuse saamiseks Põllumajandus- ja Toidu amet ile taotluse kümne tööpäeva jooksul arvates päevast, kui ettekirjutuse alusel tema ettevõttes looma d on tauditõrje eesmärgil tap etud , sealhulgas kontrolltap etud, või kõik asjaomased loomad on huk atud või loomataudi tõttu hukku nud . Loomapidaja lisab taotlusele ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali ja ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning sellise loomataudi tõttu hukkunud loomaga seotud kahju suurust tõendavad dokumendid. Eelnõu § 67 lõikes 2 sätestatakse loomapidaja kohustus teavitada kindlustuslepingust. Kui l oomapidaja on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel on selle esemeks olev loom, aretusloom, seade, sööt, pakkematerjal, piim või munad kindlustatud loomatauditõrjega seotud kahju vastu, märgib ta selle ära toetuse taotluses ning teavitab Põllumajandus- ja Toidu amet it viivitamata selle kindlustuslepingu alusel t emale väljamakstud kindlustushüvitisest. Eelnõu § 67 lõikes 3 sätestatakse menetlustähtajaga seotud märkus , mille kohaselt veterinaar seadusest tulenevat menetlustähtaega ei ennistata. Komisjoni määruse (EÜ) nr 349/2005, millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ettenähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ (ELT L 55, 01.03.2005, lk 12–25), artikli 3 kohaselt saab liikmesriik ühenduselt r ahalist toetust, kui loomapidajale on hüvitis välja makstud kiirelt ja nõuetekohaselt. Sama määruse artikli 2 kohaselt tähendab kiire ja nõuetekohane hüvitamine hüvitise maksmist 90 päeva jooksul pärast loomade tapmist. Kuna taudikahju toetuse taotluse esitamine, taotluse kontrollimine, raha eraldamise taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist ja raha eraldamine peab mahtuma nimetatud 90 päeva sisse, ei saa menetlustähtaega ennistada. Samas on kümme tööpäeva piisavalt pikk aeg loomapidajale, et taotleda taudikahju toetust. Eelnõu § 68 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Eelnõu §-s 68 sätestatakse taudikahjutoetuse t aotluse menetlemise kord. L õikes 1 sätestatakse taotluse läbivaatamise kord , mille kohaselt vaatab Põllumajandus- ja Toiduamet taotluse ja sellele lisatud dokumendid läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust . Eelnõu § 68 lõikes 2 sätestatakse taudi kahju toetuse taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõu kohaselt jäetakse t aotlus rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest taotluse rahuldamata jätmise alustest: loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, hukati või hukkus loomataudi teadusliku uurimise eesmärgil tehtud loomkatse käigus , loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, või hukati ilma asjakohase ettekirjutuseta , loom hukkus muul põhjusel kui loomataud , looma Eestisse toimetamisel ei täidetud veterinaar seaduses sätestatud nõudeid , loom ei ol nud nõuete kohaselt identifitseeritud ega registreeritud, taotleja takista s loomatauditõrjeks vajaliku riikliku järelevalve teostamist või ei täi tnud ettekirjutuse nõudeid , taotleja esita s teadlikult valeandmeid või mõjuta s taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisi l , seade, sööt, pakkematerjal, piim või munad hävitati ilma asjakohase ettekirjutuseta või loomatauditõrjega seotud kahju hüvitamiseks on sõlmitud kindlustusleping. Eelnõu § 68 lõikes 3 sätestat a kse, et t aotleja peab olema täitnud komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 1 lõikes 5 või muus EL -i riigiabi reguleerivas õigusaktis nimetatud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta, kui selline nõue tuleb EL -i õigusest. Eelnõu § 68 lõikes 4 sätestatakse tao tluse kohta otsuse tegemise aeg, mille kohaselt otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Eelnõu § 68 lõikes 5 sätestatakse taudikahju hüvitamiseks vahendite taotlemise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet esitab kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamisest arvates maaeluministrile andmed Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise vajaduse kohta koos üksikasjaliku arvestuse ja asjakohase eelarvega ning põhjendusega raha kasutamise kohta. Maaeluministeerium edastab nende andmete põhjal Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist loomatauditõrje ga tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetuse maksmiseks. Eelnõu § 69 . Taudikahjutoetuse määr ning toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine Eelnõu §-s 69 sätestatakse t audikahjutoetuse määr ning toetuse m aksmine ja maksmisest keeldumise alused. Eelnõu § 69 lõikes 1 sätestatakse loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamise määr. Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses. Hüvitamise määr sõltub selleks eraldatavatest vahenditest, taotlejate arvust ja kahju kogusuurusest. Eraldatava te vahendite suuruse ot sustab Vabariigi V alitsus. Eelnõu § 69 lõikes 2 sätestatakse taudikah j utoetuse suuruse määramise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet jaotab Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud riigieelarve vahendid loomapidajate vahel võrdeliselt vastavalt rahuldatud taotluste arvule, arvestades taotluste kaupa taudikahjutoetuseks vajaminevaid vahendeid, ja arvutab taotlejale makstava taudikahjutoetuse suuruse. Kui rahuldatud taotluste kohane taudikahjutoetuse summa ületab taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid, vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet taudikahjutoetuse määra võrdeliselt, arvestades taudikahjutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnõu § 69 lõikes 3 sätestatakse taudikahjutoetuse maksmise või maksmata jätmise otsuse tegemise alused ja kord. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab taudikahjutoetuse maksmise või maksmata jätmise 20 tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks riigieelarve vahendite eraldamise päevast või eraldamata jätmise päevast arvates. Pärast taotluse rahuldamist, kuid enne taudikahjutoetuse maksmist otsustatakse jätta taudikahjutoetus maksmata, kui taudikahjutoetuse maksmiseks puuduvad rahalised vahendid või tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõu § 69 lõikes 4 sätestatakse taudi kahju toetuse vähendamise või maksmata jätmise alused seoses kehtiva kindlustuslepinguga. Kui taudikahjutoetuse taotleja on saanud kindlustushüvitist ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali väärtuse ja ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning sellise loomataudi tõttu hukkunud looma väärtuse hüvitamiseks , vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet vastavalt taudikahjutoetusena makstavat summat või jätab taudikahjutoetuse välja maksmata. Eelnõu § 70 . Loomatauditõrjega tekkinud kahju osaline hüvitamine Eelnõu §-s 70 sätestatakse Euroopa Komisjonilt taudikahjutoetuse osalise hüvitamise t aotlemine. Taotluse loomatauditõrjega tekkinud kahju osaliseks hüvitamiseks E L-i õigusaktides sätestatud juhul esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 71 . Toetus e tagasinõudmine Eelnõu §-s 71 sätestatakse toetusraha tagasinõudmise kord. Pärast taudikahjutoetuse väljamaksmist nõuab Põllumajandus- ja Toiduamet toetuse saajalt taudikahjutoetuse täielikku või osalist tagasimaksmist maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud alustel, tähtajal ja korras. Kui pärast riigiabi, vähese tähtsusega abi või muu toetuse väljamaksmist selgub, et abi taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt, nõuab Maaeluministeerium, regionaalse abi andja või PRIA abi saanud isikult abi täielikku või osalist tagasimaksmist. Abi tagasinõudmisest võib loobuda, kui abi ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või abi saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu. Maaeluministeerium teeb otsuse regionaalse abi andja või PRIA otsuse abi tagasinõudmise kohta. Otsus saadetakse abi saanud isikule posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Abi tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase otsuse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotlusel ajatada toetuse tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist. Otsuse abi tagasinõudmise kohta võib teha abi määramise otsuse tegemise päevast alates kümne aasta jooksul. Kui abi saanud isik ei maksa abi tagasi ett e nähtud tähtaja jooksul, on Maaeluministeeriumil, regionaalse abi andjal või PRIA-l õigus anda otsus abi tagasinõudmise kohta sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Abi tagasinõudmise korral nõutakse tagasimakstava abi summa jäägilt intressi. Intressimäär tagasimakstava abi summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5 protsenti aastas. Intressimäär määratakse kindlaks iga aasta 2. jaanuari seisuga ning see kehtib üks aasta. Intressi arvestatakse alates abi saajale abi tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast kuni abi tagasimaksmise päevani. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. 6. peatükk . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning haldusjärelevalve Eelnõu 6. peatük is käsitletakse v eterinaarjärelevalve , veterinaarkontroll i ja haldusjärelevalve nõudeid . 1. jagu. Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalve üldine korraldus Eelnõu 6. peatüki 1. ja os sätestatakse v eterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalve üldine korraldus . Eelnõu § 72 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ulatus Eelnõu § 72 kohaselt teostataks e v eterinaarjärelevalvet ja tehakse veterinaarkontrolli veterinaarnõuete täitmise üle. Veterinaarnõu etena veterinaarseaduse tähenduses käsit atakse E L-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides veterinaararsti kutsetegevuse kohta, loomataudi ennetamise ja tõrje kohta ning loomse saaduse , loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote ning loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise kohta kehtestatud nõude id, ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud veterinaarravimi ja ravimsöö da kasutamise nõudeid, toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud loomse toidu hügieeni nõudeid ning loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid, välja arvatud looduses vabalt elavate loomade ja katseloomade kaitse nõudeid. Eelnõu § 73 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldus Eelnõu § -s 73 sätestatakse veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldus , mis vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 5 lõigetele 1 – 3, 7–9 ja 11 ning loomatauditõrje seaduse § 6 lõigetele 3 ja 4. Eelnõu § 73 lõike 1 kohaselt teostab veterinaarjärelevalvet ja teeb veterinaarkontrolli Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 73 lõikes 2 täpsustatakse, et E L-i õigusaktis sätestatud juhul võib veterinaarjärelevalvet teostada ja veterinaarkontrolli teha üksnes veterinaarjärelevalveametnik. Näiteks teeb m ääruse (EL) 2017/625 artikli 49 kohaselt loomade või liha ja söödava rupsi korral piiripunktis saadetise füüsilist kontrolli veterinaarjärelevalveametnik, kuid veeloomade, muude loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali või loomsete kõrvalsaaduste füüsilist kontrolli võib teha ka pädeva asutuse asjakohase koolitusega töötaja. Määruse (EL) 2017/625 kohaselt on veterinaarjärelevalve ametnik veterinaararst, kes on pädeva asutuse poolt ametisse nimetatud töötajana või muudel alustel ning kellel on sobiv kvalifikatsioon ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemiseks . Eelnõu § 73 lõikes 3 sätestatakse veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel abilise kasutamise nõuded. Põllumajandus- ja Toiduamet il on EL-i õigusaktis ettenähtud juhul õigus kasutada veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel abilist. Veterinaarjärelevalveametniku abilise koolituse korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega. Abilist kasutatakse näiteks tapamajades ante- ja post mortem kontrollide tegemisel . Määruse (EL) 2017/625 kohaselt on veterinaarjärelevalve ametnik u abi line pädevate asutuste esindaja, kes on saanud sama määruse artikli 18 alusel kehtestatud nõuete kohase väljaõppe ja on tööle võetud selleks, et täita teatavaid ametliku kontrolli ülesandeid või teatavaid muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid. Eelnõu § 73 lõike ga 4 täpsustatakse lõikes 1 sätestatud üldist normi . Sättes määratakse volitatud veterinaararstile halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga riigi haldusülesannete volitamise ulatus. Paragrahvi 78 lõike 3 kohase konkursi edukalt läbinud veterinaararstile saab Põllumajandus- ja Toiduamet halduslepinguga volitada diagnostilis e uurimis e (näiteks tuberkuliniseerimine), erinevate proovide (veri, tolm, piim jne) võtmis e ja vaktsineerimis e . Nende tegevuste puhul on valdavalt tegemist erinevate loomataudide tõrje programmide rakendamiseks vajalike kavandatud tegevustega kindlal ajal, näiteks kalendriaastas. Samuti saab Põllumajandus- ja Toiduamet kaasata halduslepinguga veterinaararsti muudesse loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise või selle likvideerimise otsestesse tegevustesse, nagu näiteks loomade uimastamine, hukkamine või muu tegevus, mis eelda b veterinaararsti kvalifikatsiooni. Eelkirjeldatud volitatavate veterinaarjärelevalve toimingute eesmärgiks on ennetada ohtusid ja rikkumisi ning vahetult tõrjuda ohtu avalikule korrale. Eelnõu § 73 lõike 5 kohaselt võib Põllumajandus- ja Toiduamet lisaks järelevalveametnik u le ja volitatud veterinaararstile kasutada loomatauditõrje toimingu tegemisel ka kutse tegevus e luba omava veterinaararsti kaasabi. Selleks teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet sellest oma veebilehel, näidates ära ka loomatauditõrje toimingu kirjelduse. Kui veterinaararst soovib osaleda loomatauditõrje toimingus, teavitab ta sellest Põllumajandus- ja Toiduamet it, kes sõlmib seejärel temaga asjakohase lepingu nimetatud toimingus osalemiseks. See võib olla vajalik loomataudi tõrje toimingu ulatuslikuks ja tõhusaks tegemiseks teatud ajavahemiku jooksul. Näiteks osalevad veterinaararstid kasside ja koerte marutaudivastases vaktsineerimises, mis tagab suuremal alal lühema aja jooksul võimalikult paljude lemmikloomade vaktsineerimise. Sellise tõrjetoimingu puhul on vajalik, et selles osaleksid võimalikult paljud veterinaararstid. Loomatauditõrje toimingus osalemise eest makstakse veterinaararstile Põllumajandus- ja Toiduamet i eelarvest tasu . L oomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord kehtesta ta ks e e elnõu § 73 lõike 6 kohaselt maaeluministri määrusega. Eelnõu § 73 lõike 7 kohaselt tuleb v eterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli tegemisel lisaks määrusele (EL) 2017/625 arvesse võtta muid asjakohaseid õigusakte, milleks on näiteks korrakaitseseadus, MSÜS , haldusmenetluse seadus, loomakaitseseadus. Määrusega (EL) 2017/625 on kehtesta tud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute EL-i ühtlustatud nõuded , mis kehti vad kogu toidutarneahelas . Eelnõu § 73 lõike 8 kohaselt sätestatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutavaks asutuseks Põllumajandus- ja Toiduamet , kes vastutab mitmeaastase kontrollikava koostamise eest ning nimetatud kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile esitamise eest. Mitmeaastane kontrollikava hõlmab kõiki EL-i toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud valdkondi, sealhulgas loomatervis t , ning sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri ja korralduse kohta. Koostatud kontrollikava ajakohastatakse korrapäraselt ning avalikustatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 111 lõike 1 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduamet i veebilehel. Sama määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt võib avaldamata jätta kontrollikava sellise osa, mille avalikustamine võiks ohustada ametliku kontrolli tõhusust. Eelnõu § 73 lõikes 9 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada korrakaitseorganite vahelise koostöö korra mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks, arvestades, et mitmeaastase kontrollikava väljatöötamisse on kaasatud erinevate ministeeriumide haldusala asutused, näiteks Maksu- ja Tolliamet ning Ravimiamet. Eelnõu § 74 . Koostöö korraldus Eelnõu §-s 74 sätestatakse asutustevahelise järelevalve koostöö korraldus . Eelnõu § 74 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 5 1 lõi getele 2 1 ja 3 ning sisulisi muudatusi sätetes ei ole tehtud. Eelnõu § 74 lõike 1 kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduamet järelevalvekoostöö kontaktasutus määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses. Määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel määrata üks või mitu kontaktasutust, kes toimivad kontaktpunktidena, kes vastutavad määruse (EL) 2017/625 artiklite 104–107 kohase pädevate asutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamise eest. Vastavalt kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 2 lõike le 2 1 täidab nimetatud kohustust Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 74 lõikes 2 on täpsustatud järelevalvekoostööd. Lõike 2 kohaselt edastab muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus (näiteks politsei, prokuratuur, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet) , kes on oma ülesandeid täites saanud teavet veterinaarnõuete võimaliku rikkumise kohta, selle teabe viivitamata Põllumajandus- ja Toiduametile. Nimetatud nõuete rikkumisena käsitatakse rikkumist, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele ja looma heaolule, ning rikkumist, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ehk pettuse või eksitava tegevuse teel. Selleks, et koostöösse kaasatud õiguskaitseasutusi oleks võimalikult palju, on eelnõus kasutatud termineid „muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus ” . Mõeldud on eelkõige teabevahetust korrakaitsemenetluses ehk riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet. Teavet võib edastada nii suulis elt, kirjalikult, kaasa arvatud e-post, kui ka faksi teel . Koostöö aitab pädeval asutusel saada teavet ja jagada seda teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, avastada rikkumisi ja neid uurida ning võtta tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, et reageerida EL-i toidutarneahela õigusaktide piiriülestele rikkumistele ka juhul, kui võimalik pettus või eksitav tegevus on piiriülene. Korrakaitseseaduse kohaselt teevad korrakaitseorganid koostööd, sealhulgas koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks. Koostöö tõhustamiseks on Põllumajandus- ja Toiduamet sõlminud teiste korrakaitseorganitega koostööleppeid ja -lepinguid, mis muu hulgas käsitlevad vastastikku abistamist järelevalvetoimingute tegemisel, teabevahetust, sealhulgas võimalike õigusrikkumiste kohta, teise asutuse andmebaaside kasutamist, ühiste järelevalvetoimingute tegemist ja muud. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb loomatervise valdkonnas koostöö d Keskkonnainspektsiooniga, Keskkonnaametiga, Politsei - ja Piirivalveametiga ning Maksu- ja Tolliametiga. Koostöö tõhustamiseks on korrakaitseorgani d sõlmi n ud koostööleppeid ja - lepinguid. Eelnõu § 75 . Veterinaarjärelevalve erimeetmed Eelnõu § -s 75 sätestatakse veterinaarjärelevalve erimeetmed , mis vastavad kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-le 7 ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse §-le 53 . Eelnõu § 75 lõikes 1 sätestatakse viitega korrakaitseseaduse erimeetmeid sisaldavatele paragrahvidele, milliseid erimeetmeid võib korrakaitseorgan käesoleva s seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada. Kuna korrakaitseseadust kohaldatakse üksnes riikliku järelevalve teostamisel (käesolevas seaduses veterinaarjärelevalve teostamisel), siis neid ei kohaldata veterinaarkontrolli tegemisel, mille korral on tegemist tegevusloa või muu loa, näiteks sertifikaadi väljastamise menetlusega ehk haldusmenetlusega. Eelnõu § 75 lõikes 1 on viidatud järgmistele korrakaitseseaduse paragrahvidele: 1) korrakaitseseaduse § 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine; 2) korrakaitseseaduse § 31. Kutse ja sundtoomine; 3) korrakaitseseaduse § 32. Isikusamasuse tuvastamine; 4) korrakaitseseaduse § 49. Vallasasja läbivaatus; 5) korrakaitseseaduse § 50. Valdusesse sisenemine; 6) korrakaitseseaduse § 51. Valduse läbivaatus; 7) korrakaitseseaduse § 52. Vallasasja hoiulevõtmine; 8) korrakaitseseaduse § 53. Hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine. Eelnõu § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i rakendatavad meetmed , et kõrvaldada või ohj eldada riski inimeste või loomade tervisele või loomade heaolule. Veterinaarnõuetele mittevastava looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali avastamise korral kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid, et tagada, et asjaomane ettevõt ja heastab rikkumise ja hoidub edaspidi rikkumisest . N äiteks võidakse piira ta loomade ja kau ba turule laskmist, liikumist, Eestisse toimetamist või eksport i , kohalda da asjaomase ettevõtja teatava tegevuse suhtes tihedamat kontrolli, peata da ettevõtja tegevus täielikult või osaliselt või rakendada muid asjakohaseid meetmeid . Veterinaarnõuetele mittevastava looma või kauba Eestisse toimetamise korral kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet määruse (EL) 2017/625 artiklites 66 ‒ 69 sätestatud meetmeid. N äiteks võidakse vastutavale ettevõtjale anda korraldus hävitada saadetis , kohaldada saadetise suhtes erirežiimi, mis tähendab saadetise töötlemist, et muuta see ohutuks või viia see kooskõlla nõuetega , või rakendada muid asjakohaseid meetmeid . Eelnõu § 75 lõikes 4 täpsustatakse, et Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole lubatud kasutada veterinaarjärelevalve meetme kohaldamisel vahetut sundi. V eterinaarjärelevalveametniku l ei ole vahetu sunni kohaldamise õigust ka kehtivate õigusaktide kohaselt ning eelnõus sätestatakse see selgesõnaliselt. Täpsustus on vajalik, sest eelnõu § 75 lõikes 1 viidatud korrakaitseseaduse normid hõlmavad endas lõikeid, mis käitlevad vahetu sunni kohaldamist (näiteks korrakaitseseaduse § 49 lg 5 ja § 50 lg 6). Korrakaitseseaduse § 75 lõike 1 kohaselt võib füüsilist jõudu, erivahendit võ i relva kasutada politsei. Muu korrakaitseorgan võib füüsilist jõudu, erivahendit või relva kasutada ainult seaduses sätestatud juhul. Kui eelnõus anda korrakaitseorganile õigus rak endada erimeedet, viidates korr akaitseseaduse erimeetmele, mis hõlmab ka vahetu sunni rakendamise õigust , siis võib sellest järeldada, et korrakaitseorganile on antud ka vahetu sunni rakendamise õigus. Võimaliku ebaselguse vältimiseks on vaja eelnõus sätestada eraldi normina, et Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole lubatud kasutada veterinaarjärelevalve meetme kohaldamisel vahetut sundi. Eelnõu § 76 . Riiklik järelevalve eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi puhkemise korral kehtestatud piirangutest kinnipidamise üle Eeln õu § 76 sisu on kehtivas õiguses sätestatud loomatauditõrje seaduse § 51 lõigetes 2–4. Eelnõu § 76 lõik e 1 kohaselt te ostab p olitseiametnik r iiklikku järelevalvet veo vahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangute täitmise üle taudipunktis ning ohustatud ja järelevalvetsoonis . Eelnõu § 76 lõikes 2 sätestatakse politseiametniku järelevalve te ostamise alused. Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 – 32, 44 – 46 ja 48 – 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras . Nimetatud toimingud on näiteks küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, viibimiskeeld, isiku kinnipidamine, sõiduki peatamine, isiku läbivaatus, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus. Eelnõu § 76 lõikes 3 sätestatakse politseiametniku õigus kasutada riikliku järelevalve erimeetme id. Politseiametnik võib seoses eriti ohtliku loomataudi või esilekerkiva loomataudi puhkemisega riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimee det korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni asja esimesel võimalusel Põllumajandus- ja Toiduamet ile üleandmiseni . Nimetatud säte käsitleb v allasasja hoiulevõtmist . Eelnõu § 77 . Haldusjärelevalve Eelnõu § 77 kohaselt teostab Põllumajandus- ja Toiduamet h aldusjärelevalvet Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud volitatud veterinaararst i , põllumajandusloomade identifitseerimis vahendite hankimisega tegeleva isiku ja lemmikloomapassi blankette väljastava isiku haldusülesannete täitmise üle . 2. jagu. Veterinaararsti volitamise kord ning volitatud veterinaararsti õigused ja kohustused Eelnõu § 78 . Veterinaararsti volitamine Eelnõu § -s 78 sätestatakse veterinaararsti volitamise kord. Ha ldusülesande täitmiseks halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi , mille kuulutus avaldatakse tema veebi lehel. Eelnõu kohaselt peab taotleja l olema kehtiv kutsetegevuse luba ning ta peab vastama määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele. Nimetatud artikli punkti b kohaselt pea vad füüsilisel isikul, kes taotleb õigust tegutseda volit atud veterinaararstina , olema selleks nõutavad oskused, seadmed ja taristu, sobiv kvalifikatsioon ja kogemus, ta pea b tegutsema erapooletult ja tal peab puuduma huvide konflikt seoses temale delegeerit ud ülesannete täitmisega. Kutsetegevuse loa nõudega tagatakse, et taotlejal on nõutavad oskused ja sobiv kvalifikatsioon. Muud nõuded on sätestatud viidatud otsekohalduvas õigusaktis piisavalt täpselt ja neid ei ole asjakohane seaduses üle korrata. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb volitatud veterinaararstina tegutsemiseks volituse andmise otsuse ning sõlmib halduslepingu k onkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga . Juhul , kui konkursi läbib edukalt juriidiline isik, siis märgitakse lepingusse selle veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab isikule volituse andmise 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates . Põllumajandus- ja Toiduamet võib volituse andmisest keelduda juhul, kui volitatud veterinaararstina tegutsemise õigust taotlev isik ei vasta määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele . Otsus volituse andmise või sellest keeldumise kohta toimetatakse isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks. Eelnõu § 79 . V o litatud veterinaararsti õigused Eelnõu § -s 79 sätestatakse volitatud veterinaararsti õigused. L õi ke 1 kohaselt on volitatud veterinaararstil õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ilma vahetut sundi kohaldamata. Viidatud erimeetmed annavad volitatud veterinaararstile õiguse küsitleda ja nõuda dokumente, mida on vaja näiteks loomade identifitseerimiseks, ning vallasasja läbivaatuse ja valdusesse sisenemise õiguse, mida on vaja näiteks farmi sisenemiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste veterinaarmenetluste läbiviimiseks. Volitatud veterinaararst ei ole korrakaitseseaduse tähenduses korrakaitseorgan vaatamata sellele, et ta on halduslepinguga kaasatud haldusülesannete täitmisse. Seetõttu tuleb selgelt ette näha, millisel määral on volitatud veterinaararstil õigus rakendada korrakaitseorganile ettenähtud meetmeid. Oluline on täpsustada, et volitatud veterinaararstile ei ole antud vahetu sunni kasutamise õigust. Riigi jõumonopoli põhimõttest tulenevalt ei saa vahetu sunni rakendamise õigust riigiaparaadist välja delegeerida. Füüsilise jõu kasutamise õiguse riigist n.ö väljadelegeerimine oleks põhiseadusega vastuolus. Seega ei tohi eelnõu sõnastuses jääda kahtlustki selles, et volitatud veterinaararstile ei ole antud vahetu sunni kasutamise õigust. Viited korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmetele on samad ka kehtiva s veterinaarkorralduse seaduse s ja neid ei muudeta. Eelnõu § 79 lõikes 2 sätestatakse , et v olitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest kirjalikult Põllumajandus- ja Toiduamet ile vähemalt 30 päeva ette. Eelnõu § 79 lõikes 3 sätestatakse toetuse maksmise kord v olitatud veterinaararsti hukkumise või surma korral . Kui v olitatud veterinaararst hukkub või sur eb tema volitusega seotud ülesannete täitmise tõttu, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset toetust kokku hukkunud või surnud veterinaararsti kümne aasta keskmise töötasu ulatuses. Niisugustel asjaoludel hukkunud või surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul Nimetatud sõnastus on analoogne avaliku teenistuse seaduse § 49 sõnastusega . Keskmise töötasuna käsitatakse volitatud veterinaararsti töötasu, mis on seotud tema volitusega seotud ülesannete täitmisega ning mis on arvutatud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” kohaselt. Võrreldes kehtiva veterinaarkorralduse seadusega on eelnõus toetuse saajate ringi laiendatud. Muudatus on vajalik, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt võib osa inimesi, kes olid hukkunud või surnud veterinaararstiga lähedastes suhetes, jääda ilma toetusest, mida makstakse isikutele, kes perekonnaseaduse kohaselt kuuluvad hukkunu või surnu perekonda. Eristatakse hukkumist ja surma, millest esimene tähendab surma sündmuskohal. Surma all peetakse silmas olukorda, kui isik saab näiteks õnnetusjuhtumi või ründe tagajärjel sündmuskohal raskeid kehavigastusi, kuid sureb hiljem (nt haiglas), mille puhul on siiski selge, et õnnetusjuhtumi või ründe tõttu saadud kehavigastused olid põhjuslikus seoses hiljem saabunud surmaga. Eelnõu § 79 lõikes 4 sätestatakse v olitatud veterinaararstile, kelle töövõime on vähenenud tema volitusega seotud ülesannete täitmise tõttu, toetuse maksmise nõuded . Volitatud veterinaararstile, kelle töövõime on vähenenud tema volitusega seotud ülesannete täitmise tõttu , makstakse ühekordset toetust osalise töövõime korral tema ühe aasta keskmise töötasu ulatuses või puuduva töövõime korral tema viie aasta keskmise töötasu ulatuses. Keskmise töötasuna käsitatakse volitatud veterinaararsti töötasu, mis on seotud tema volitusega seotud ülesannete täitmisega ning mis on arvutatud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” kohaselt. Eelnõu § 79 lõikes 5 sätestatakse isiku töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitustega seotud ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel seose tuvastamise nõuded. S eose isiku töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitustega seotud ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 49 1 sätestatud korras. Eelnõu § 80. Volitatud veterinaararsti ametitõend Eelnõu §-s 80 sätestatakse volitatud veterinaararsti ametitõend iga seonduvad sätted . Põllumajandus- ja Toiduamet annab volitatud veterinaararstile tema pädevust tõendava ametitõendi ja v olitatud veterinaararst peab veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel esitama isikule tema nõudmisel volitatud veterinaararsti ametitõendi . Sätted ametitõendi kohta on vajalikud, sest volitatud veterinaararstid teevad veterinaarjärelevalve toiminguid suuremate piirkondade ulatuses kui varem. Kui varasemalt tegutses volitatu d veterinaararst ainult oma valla s või isegi vallast väiksemas piirkonnas ning tihtilugu tegutses seal piirkonnas ka loomaarstina, siis praegu on volitatud veterinaar arstidel tihti väga suured piirkonnad , nt terve maakond . V õi malik on olukord, kus volitatud veterinaar arst elab näiteks Tartus , aga teeb järelevalvetoiminguid Põlva- ja Valgamaal. Kontaktid loomapidaja te ga on seega minimaalsed. Volitatud veterinaararsti põhiline töö on võtta seireproove. Proovivõtt ühes ettevõttes toimub iga kahe kuni viie aasta tagant. Praktikas on teada ka selliseid juhtumeid, kus loomapidaja soovib kinnitust, et veterinaararstil on õigus tema ettevõttes proove koguda. Eelnõu kohaselt an takse volitatu d veterinaararstile õigus rakendada teatud korrak aitsesea dusest tulenevaid erimeetmeid. Seega on oluline, et neid õigusi rakendav isik suudab oma volitusi tõendada . Sarnaselt on lahendatud ka näiteks vabatahtlike päästjate tegevus. Vabatahtlikule päästjale antakse vabatahtliku päästja tunnistus. Eelnõu § 8 1 . Volitatud veterinaararsti kohustused Eelnõu § -s 8 1 sätestatakse v olitatud veterinaararst i kohustused. Volitatud veterinaararst peab täitma temale volitusega antud ülesandeid erapooletult , täi tma määruse (EL) 2017/625 artiklis 32 sätestatud kohustusi , peab säilita ma oma volituse piires täidetavate ülesannetega seotud dokumente ning an dma need üle Põllumajandus- ja Toiduametile selle nõudmisel või volituse lõppemisel. M ääruse (EL) 2017/625 artik kel 32 näeb ette, et volitatud isik edastab Põllumajandus- ja Toiduametile korrapäraselt veterinaarjärelevalve tulemused, teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit , kui veterinaarjärelevalve tulemusena tuvastatakse nõuete rikkumine või rikkumise tõenäosus , ning tee b Põllumajandus- ja Toiduamet iga igakülgset koostööd . Eelnõu § 8 2 . Volituse lõppemine Eelnõu § 8 2 lõikes 1 sätestatakse volitatud veterinaararsti volituse lõppemine. Halduslepinguga antud volitus lõpeb volitusest loobumise korral , volituse tähtaja möödumisel , volitatu surma korral , volituse tagasivõtmise korral , kutsetegevuse loast loobumise korral ning kutsetegevuse loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral. Eelnõu § 8 2 lõike 2 kohaselt võtab Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, k ui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande täitmist. Eelnõu § 8 3 . V olit use peatamine ja tagasivõtmine Eelnõu § 82 sisu vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §- le 18. Eelnõu § 8 3 lõikes 1 sätestat akse, et v olitatud veterinaararsti kutsetegevuse loa peatamise l peatub ka temale antud volitus, sest selle saamise üks eeldusi on veterinaararsti kutse tegevus e loa olemasolu. Eelnõu § 8 3 lõikes 2 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i õigus peatada volitus, kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane. Põllumajandus- ja Toiduamet annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu. Eelnõu § 8 4 . V olita tud veterinaararsti tasu Volitatud veterinaararsti tasu on käsitletud kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § - s 19 . Eelnõus on volitatud veterinaararsti tasu sätteid ajakohastatud. Eelnõu § 8 4 lõikes 1 sätestatakse volitatud veterinaararsti õigus saada v eterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tasu. Eelnõu § 8 4 lõike 2 kohaselt makstakse veterinaarjärelevalve toiming u tegemise eest tasu Põllumajandus- ja Toiduamet i eelarvest. Viidatud t oimingute hulka üldjuhul ei kuulu toimingu tegemiseks vajadusel volitatud veterinaararsti isikliku sõiduki kasutami ne , mi llega kaasnevate kulude hüvitamine jääb selle isiku kanda , kelle suhtes tehakse veterinaarjärelevalve toiming . Erandina on toimingu tasumääras juba sõidukuludega arvestatud mõnede selliste toimingute puhul, mis on seotud veterinaarseaduse §-s 54 seotud asjaoludega, näiteks välja spool tapamaja veise, hobuse, lamba ja kitse aju koe proovid e võtmine . Need toimingud on riikliku tauditõrjeprogrammi osa ja rahastus seetõttu erinev. Eelnõu § 8 4 lõikes 3 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega v olitatud veterinaararsti volituse ga seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ja volitatud veterinaararsti le tasu maksmise kor d. Kehtivas õiguses on see kehtestatud põllumajandusministri 11. novembri 2010 . a määrusega nr 108 „ Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord . ” ( RT I, 11 .1 2 .201 9 , 20 ) . Määrus kehtestatakse uuesti koos asjakohasete muudatustega . Eelnõu § 84 lõikes 4 sätestatakse volitatud veterinaararsti le õiguslik alus tema volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks vajalik e kohale- ja tagasisõidu kulu de katteks hüvitise nõudmiseks ja see sõidu kulu tuleb katta isikul, kelle suhtes veterinaarjärelevalve toiming tehakse ehk loomapidajal . Juhul, kui volitatud veterinaararsti sõidu nimetatud toimingu tegemise kohale ja tagasi korraldab loomapidaja ise , siis ta sõidukulude hüvitist ei pea maksma . Eelnõu § 84 lõikes 5 sätesta takse lõikes 4 käsitletud sõidukulude hüvitise määra arvutamise alused volitatud veterinaararsti isikliku sõiduki kasutamise korral . I sik, kelle suhtes tehakse veterinaarjärelevalve toiming, maksab v eterinaararstile h üvitist sõidukilomeetri kohta määras, mille arvutamisel lähtutakse volitatud veterinaararstide sõidukite kasuta mise keskmisest kulust sõidukilo meetri kohta toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal , millele juhul, kui volitatud veterinaararst on käibemaksukohustuslane, lisandub käibemaks. P eamise osa kulust moodustab arvestuslik keskmine kütusekulu sõidu kilomeetri kohta toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal , aga k ulude hulka arvestatakse ka sõiduki korralise hoolduse proportsionaalne keskmine kulu eelneval kalendriaastal . Sõidukulude hüvitise ülemmäärana võib nõuda hüvitist kuni 90 sõidukilomeetri eest ühe järelevalveobjekti kohta. Arvestatud on volitatud veterinaararsti tööpiirkonna keskmist suurust, mille puhul keskmine vahemaa veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kohale sõiduks on 40–45 kilomeetrit . Ülemmäära sätestamine on vajalik selleks, et vältida loomapidaja võimalikku ebamõistlikult kõrge tasuga koormamist keskmisest pikema vahemaa korral ning seeläbi ebavõrdset kohtlemist. Samas peab volitatud veterinaararstil olema võimalus vastavalt tegelikult kantud kuludele sõidukulu tagasi saada. Volitatud veterinaararstile jääb võimalus jagada järelevalveobjektideni sõitmise kogukulu nende järelevalveobjekti valdajate vahel proportsionaalselt. Alati ei ole vaja küsida hüvitise ülemmäära, sest näiteks väljakujunenud praktika kohaselt külastavad volitatud veterinaararstid teatud juhtudel ühe sõiduga mitut järelevalveobjekti korraga. K ehtivas õiguses on volitatud veterinaararstile sõidukulude eest tasumis e kord sätestatud veterinaarkorralduse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud põllumajandusministri 11. novembri 2010. a määrusega nr 108 „Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord ” . Varasemalt samas määruses sätestatud sõidukulude ülemmäär kehtestatakse eelnõu kohaselt edaspidi seaduses, mitte enam rakendusaktis. Eelnõu § 8 4 lõikes 6 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega v olitatud veterinaararsti sõidu kulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta . Volitusnorm on sätestatud eraldi, sest selle alusel kehtestatakse a valik-õiguslik rahaline kohustus ehk sõidukulude hüvitis e määr , mida volitatud veterinaararst nõuab isikult, kelle suhtes tehakse veterinaarjärelevalve toiming ning see hüvitis on olemuselt erinev volitatud veterinaararstile Põllumajandus- ja Toiduameti eelarvest makstavast tasust. 3. jagu . V eterinaarjärelevalve tasu Veterinaarseaduse eelnõu 6. peatüki 3 . ja gu käsitleb veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu tegemise eest võetava veterinaar järelevalve tasu määramise põhimõtteid ning tasu määrasid ja maksmise korda. Eelnõu 6 . peatük i 3. jao sisu on sama mis kehtiva veterinaarkorralduse seaduse 7 1 . peatüki si s u . Eelnõus on järelevalvetasu käsitlevaid sätteid ajakohastatud. Eelnõu § 8 5 . V eterina arjärelevalve tasu E elnõu § -s 8 5 reguleeri takse veterinaarjärelevalve tasu m aksmise põhimõtteid. Eelnõu § 84 lõike s 1 määratletakse veterinaarjärelevalve tasu mõiste. Veterinaarjärelevalve tasu on veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming ) tegemise eest veterinaarseaduses ja sellel alusel kehtestatud määras tasutav summa (edaspidi järelevalvetasu ). Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka kuuluvad veterinaarjärelevalveametniku veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamiseks tehaslaevale lähetamise kulud. Eelnõu § 8 5 lõi k e s 2 sätestatakse erand, mille puhul veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu ei maksta. Järelevalvetasu ei maksta esmatootmisega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest ehk järelevalvetasu ei maksta määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tähenduses esmatootmisega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest. Eelnõu § 8 5 lõi k e s 3 sätesta takse , et loomse toiduga ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätestatud tähenduses jaekaubandusega tegelevas ettevõttes veterinaar järelevalve toimingu tegemise eest võetakse järelevalvetasu toiduseaduses sätestatud alustel ja korras. Siia alla ei kuulu sellises loomse toidu käitlemise ettevõtte s tehtud veterinaarjärelevalve toimingud, mille eest võetakse määruse (EL) 2017/625 lisa IV peatükist II tulenevaid kohustuslikke kogusepõhiseid tasusid. Loomse toiduga seotud toiminguid võib teha nii veterinaarjärelevalveametnik kui ka toidujärelevalvet teostav järelevalveametnik , kuid tasu arvestatakse toiduseaduses sätestatud alustel ja korras toidujärelevalve tunnitasu määra järgi. Eelõuga ei seata piiranguid järelevalvetoimingute tegemisele . Toidukäitleja jaoks on regulatsioon edaspidi selgem ning ei tohiks enam tekkida segadust , millise tunnitasu määra järgi peab järelevalve tasu maksma . Eelnõu § 8 6 . J ärelevalvetasu maksmise ks kohustatud isik Eelnõu §-s 8 6 määratletakse järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik , kelleks on isik, kelle suhtes on tehtud veterinaarjärelevalve toiming . Lõikes 2 on sätestatud , et m itu kohustatud isikut vastutavad ühise veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt . Selline regulatsioon võib osutuda vajalikuks näiteks kaasomandi puhul, kui järelevalvetoimingu tegemise eest võib tasu nõuda igalt kaasomanikult, kuna kaasomanikke käsitatakse ühe ja sama järelevalvetoimingu puhul kohustatud isikutena. Eelnõu § 8 7 . J ärelevalvetasu määramise põhim õtted ja järelevalvetasu määrad Paragrahvis 8 7 sätestatakse järelevalvetasu määramise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega. J ärelevalvetoimingu tegemise eest võetav tasu peab vastama tegelikele kuludele. Täpselt sama põhimõtet järgitakse ka söödaseaduses ja toiduseaduses. Samuti on see läbiv põhimõte määruse (EL) 2017/625 ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamist käsitlevas VI peatükis. Eelnõu § 8 7 lõikes 2 loetletakse veterinaarjärelevalve toimingud , mille eest võetakse järelevalvetasu määruse (EL) 2017/625 IV lisas sätestatud määras. Enamasti on kasutusel ühikumäärad ning tasu arvestamise aluseks on käitleja andmed või konkreetse saadetise kogus või maht. Erandiks on transiitkauba kontroll, mille puhul arvestatakse ametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aega. Eelnõu § 8 7 lõike 3 kohaselt võetakse järelevalvetasu nimetatud lõikes loetletud toimingute tegemise eest § 87 lõikes 4 sätestatud alustel tunnitasuna. Lõikes viidatud veterinaarseaduse ja söödaseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ettevõtja ettevõtte nõuetekohasuse hindamine toimub nii enne teg evuse alustamist kui te gutsemise ajal. Loomade ga , loomse saadus ega ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemisele ja nende ekspordile eelnev veterinaarkontroll toimub käitleja taotlusel ja vajadusel väljakutsena. Sama kehtib ka loomse paljundusmaterjali, heina ja põhu veterinaarkontrolli puhul nende Eestisse toimetamise korral . M õlemal juhul vastutab nõuetekohasuse kontrolli organiseerimise eest käitleja. Veterinaark ontrolli on võimalik lasta soovi korral teha ka väljaspool tavapärast tööaega. Väljaspool Põllumajandus- ja Toiduameti tööaega tehtavate veterinaarjärelevalve toimingute eest tasu võtmist täpsusta takse käesoleva paragrahvi lõi k e s 8. Eelnõu § 8 7 lõikes 4 täpsustatakse tunnitasu kujunemist ning sätestatakse tunnitasu ülemmäär. Nimetatud lõike kohaselt maksa b kohustatud isik tunnitasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud asjaomaste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest järelevalvetoimingu tegemisele kulunud aja järgi, kusjuures makstava tunnitasu ülemmäär on kaheksa tunni tasu veterinaarjärelevalve toimingu kohta, mis vastab järelevalveametniku tavalisele tööpäevale. Ülemmäära sätestamine võimaldab ettevõtjal järelevalvetasu suurust ette arvestada ning oma eelarves planeerida, kui ettevõtja on kindel, et tema ettevõte on nõuetekohane. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele kulunud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. See võimaldab toimingutele kulunud aega täpsemalt arvestada ning on tavapärasel juhul käitlejale soodsam, kuna 1 – 30 minutit kestva toimingu eest arvestatavat tasu ei loeta enam ühe tunni tasuks nagu seni kehtiva veterinaarkorralduse seaduse kohaselt. Arvesse ei võeta veterinaarjärelevalve toimingu tegemise paika kohalesõiduks kulu nud aega. Eelnõu § 8 7 lõike 5 kohaselt võetakse tunnitasu määra arvutamise aluseks veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud: töötasud ning veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud tegelik majandus- ja muu seotud kulu, sealhulgas laborianalüüside ja uuringute kulu toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud kulude hulka ei arvestata eelnõu § 85 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud kulusid. Nimetatud kulud võetakse arvesse toiduseaduses sätestatud tunnitasu määra arvutamisel. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasude hulka arvestatakse pädeva asutuse järelevalveametnike ja muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, transpordile, lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovide võtmise ning laborianalüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud laborid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest. Kõikidest kuludest eelmisel kalendriaastal moodustunud kogukulu, sealhulgas laborianalüüside ja uuringute tegemise kulu, jagatakse pädeval asutusel veterinaarjärelevalve toimingute tegemisele kulunud töötundidega ja saadakse töötunni hind, mille abil saadakse arvestuslik tunnitasu määr. Määruse (EL) 2017/625 artikli 82 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud kuludest. Ee s pool kirjeldatud tasumäära arvutusmeetod on määruse (EL) 2017/625 artikli 82 punktides a ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, kuna jagatakse ära küll valdkonna toimingute kogukulu , kuid ajapõhise tunnitasu kaudu rakendub igale käitlejale individuaalne järelevalvetoimingute tasu suurus. Laborianalüüside kulu on oluline kulukomponent nii pädeva asutuse kui ka käitleja seisukohalt. Järelevalve seisukohalt on tihti analüüside tulemused määravad otsustamaks, kas ettevõte vastab nõuetele või mitte. Samas on analüüside hinnad tulenevalt oma eripärast võrreldes muu majanduskuluga kõrged ja mõjutavad seega oluliselt käitleja makstava tasu suurust. Otstarbekas on jagada laborianalüüside kulu sarnaselt muudele majanduskuludele valdkonna peale ära ning arvestada ühe komponendina tunnitasu sisse, mitte nõuda seda igal üksikul juhul käitlejalt sisse – see võib seada teatud käitlejad teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Tunnitasul põhinev käitleja makstav tasu seondub vahetumalt järelevalvetoimingu ja tootmismahuga. Selline tasustamise süsteem võimaldab pädeval asutusel paindlikult arvestada ettevõtte tüüpi, riskiastet ja muid omadusi, näiteks võtta arvesse varasemaid järelevalvetulemusi. Eelnõu § 8 7 lõikes 6 täpsustatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse nende laboratoorsete lisauuringute kulu, mida tehakse seoses tuvastatud nõuete rikkumisega. Need kulud on tuvastatud rikkumise põhjustaja juba eraldi tasunud käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel . Eelnõu § 8 7 lõikes 7 esitatakse normitehnika nõuete kohaselt eraldi lõikena volitusnorm, mille kohaselt kehtestab maaeluminister igaks aastaks veterinaar järelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra. Maaeluminister lähtub nimetatud tunnitasu määra kehtestamisel Põllumajandus- ja Toiduamet i esitatud asjaomasest kalkulatsioonist, mis võtab arvesse ka muude seotud asutuste (nt labori te ) kulusid. Eelnõu § 8 7 lõikes 8 sätestatakse, et lisatasu on Põllumajandus- ja Toiduamet il õigus võtta väljaspool tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja riigipühadel isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute ning hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest. Lisatasu võetakse tunnitasuna järelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt. Seega antakse Põllumajandus- ja Toiduamet ile õigus võtta väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud järelevalve toimingu tegemise eest lisaks asjakohase veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetavale järelevalvetasule lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta. Ühtlasi on Põllumajandus- ja Toiduamet il õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta ning hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalveametniku kohta. Lisatasu maksmist on võimalik vältida, kui kavandada kaubasaadetised tavapärasele tööajale. Eelnõu § 8 7 lõikes 9 käsitletakse asjakohastes E L-i õigusaktides ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele mittevastavusest või rikkumisest tingitud täiendavate järelevalvetoimingute tegemise rahastamise põhimõtte i d. Järelevalveplaanis ettenähtust sagedamini tehakse järelevalvetoiminguid juhul, kui ettevõte või kaup ei vasta kehtivatele nõuetele. Täiendava kontrolli mõiste ja selle tegemise eest tasu maksmise põhimõtted on lahti seletatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 138. Kõnealuses artiklis sätestatakse tuvastatud rikkumise korral võetavad meetmed ning sama artikli lõikes 4 on sätestatud nõudeid rikkunud käitleja kohustus kanda meetmete kohaldamisel tekkivad kulud. Olenevalt valdkonnast on nendeks kuludeks samas käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud kulud ning ka eraldi lisauuringutega seotud laborikulud , mis on tekkinud vajaliku nõuetekohasuse või mittenõuetekohasuse kindlakstegemise l . Lisauuringute kulud tasub käitleja lisaks tunnitasule järelevalvetasuna nende uuringute tegemise kulude kogu ulatuses. Eespool toodust tulenevalt suureneb kokkuvõttes ka ettevõt ja makstav järelevalve tasu, seega peaks ettevõtja olema igati huvitatud sellest, et tagada oma ettevõtte ja kauba nõuetekohasus. Järelevalvetasu määra, tunnitasu ning lisatasu arvutamise aluseid ning järelevalvetasu maksmise ja sissenõudmise korda selgitab järelevalveametnik kohustatud isikule haldusmenetluse seaduse kohaselt. Olulise teabe väljapaneku, avaldamise ning selgitamise kohustus on reguleeritud haldusmenetluse seaduse § 7 lõikes 2 ja §-s 36. Tulenevalt eelnõu § 3 lõikest 1 kohaldatakse veterinaarseaduses ettenähtud haldusmenetlusele samuti haldusmenetluse seaduse sätteid, seetõttu ei ole eelnõusse lisatud eraldi järelevalvetasu selgitamist nõudvat sätet. Eelnõu § 8 8 . J ärelevalvetasu maksmi ne Eelnõu §-s 8 8 sätestatakse järelevalvetasu maksmise kord. Järelevalvetasu tuleb maksta järelevalvetasu sissenõudmise ot suses nõutud summas. Eelnõu § 8 8 lõike 1 sõnastuse kohaselt teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse Põllumajandus- ja Toiduamet . Otsus tehakse hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu jooksul tehtud toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmiseks . Tähtaega on võrreldes kehtiva s veterinaarkorralduse seaduses sätestatud tähtajaga pikendatud, et mahtuda raamatupidamislikult eel mise kuu kohta tehtava aruandluse raamidesse. Kehtiva sõnastuse kohaselt teeb otsuse ja viib kogu menetluse läbi järelevalveametnik, kes on valdkonnaspetsiifilise pädevusega , kuid määruse (EL) 2017/625 mõistes on järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemine „muu ametlik toiming ” , mida ei pea terves mahus tegema ti ngimata eriharidusega ametnik või töötaja. Edaspidi aitavad järelevalveametnikku järelevalvetasu sissenõudmise otsuse koostamisel vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduameti tugistruktuurid . Sellest tulenevalt vabane b nõuetekohase kvalifikatsiooniga ametnike jaoks teatav ajaressurss, mi lle arvelt on võimalik parandada veterinaarjärelevalve toimingute kvalitee ti. Eelnõu § 8 8 lõike 2 kohaselt ei tehta järelevalvetasu sissenõudmise otsus t , kui summa jääb alla 5 euro. Vastasel juhul oleksid tasu sissenõudmise ga kaasnevad kulutused suuremad kui otsusega sissenõutav summa ning see oleks pädevale asutusele menetluslikult koo rmavam ja ebaproportsionaalne. Eelnõu § 8 8 lõike 3 kohaselt t ehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus kohustatud isikule teatavaks viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega . Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse kättetoimetamisel lähtu takse haldusmenetluse seadusest . Eelnõu ga täpsustatakse järelevalvetasu sissenõudmise otsuse kättetoimetamise korda. Eelistatavalt tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus kohustatud isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega , kui isik on andnud selleks nõusoleku . Otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks on vaja kohustatud isiku selgelt väljendatud nõusolekut. Eelnõu § 8 8 lõikes 4 sätestatakse, et kui kohustatud isik on sellise nõusoleku andnud ja järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, siis loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. Kõnealune haldusmenetluse seadust täpsustav säte on vajalik seetõttu, et oleks üheselt selge, millal saab lugeda elektrooniliselt kättetoimetatud otsuse isikule teatavaks tehtuks. Haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks haldusmenetluse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestat ud korras, see tähendab siis , kui otsus või otsuse väljavõte on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressil või avalik-õigusliku juriidilise isiku avaldatud elektronposti aadressil. Eelnõu § 8 8 l õikes 5 antakse Põllumajandus- ja Toiduametil e kaalutlusõigus valida muu otsuse kättetoimetamise viis, kui kohustatud isik ei ole andnud Põllumajandus- ja Toiduametile oma nõusolekut toimetada järelevalvetasu sissenõudmise otsus kätte elektroonilise lt . Sellisel juhul tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toidu ameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Seda võib pidada pigem erandlikuks, kuna Põllumajandus- ja Toiduameti praktikas saadetakse enamik otsuseid ettevõtjatele elektrooniliselt. Eelnõu § 8 8 lõi kes 6 sätesta takse järelevalvetasu maksmise tähta eg , milleks on 28 kalendripäeva järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates . Eelnõu § 8 8 lõi kes 7 käsitle takse maksmata järelevalvetasu sissenõudmise korda . J ärelevalvetasu maksmata jätmise korral on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. J ärelevalvetasu sissenõudmise otsus on täitedokument t äitemenetluse seadustik u § 2 l õike 1 p unkt 21 mõttes . Täitemenetluse seadustik u § 2 l õike 1 p unkti 21 järgi on täitedokumendiks muuhulgas haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, kui see on seaduses nõnda sätestatud. Niisiis kehtivad järelevalvetasu sissenõudmise otsusele ka t äitemenetluse seadustik u asjaomased sätted. Eelnevalt saadab Põllumajandus- ja Toiduamet kohustatud isikule e -posti või SMS - i teel meeldetuletuse tasu maksmise tähtaja kohta , kutsu des lisa kulu de enneta miseks täitma vabatahtlikult oma kohustust. Juhul kui pärast meeldetuletust ei ole kohustatud isik otsuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud , esitatakse täitedokument sund täitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuni täitemenetluse algatamiseni on kohustatud isikul võimalus vältida täiteme netlusega seotud kulude teket. Eelnõu § 8 8 lõiked 8 ja 9 käsitlevad Eestisse toimetamise korral looma ja kauba veterinaarkontrolli tegemise eest tasumise korda . Üldjuhul makstakse järelevalve tasu enne looma või kaubaga edasiste toimingute tegemist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimuste täitmise korral makstakse järelevalvetasu pärast toimingute tegemist. Eelnõu § 8 8 lõikes 10 kehtestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm määruse kehtestamiseks. Rakendusakt põhineb kehtival maaeluministri 20. detsembri 2019. a määrusel nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” (RT I, 23.12.2019, 22). Eelnõu § 8 9 . Enam makstud järelevalvetasu tagastamine Eelnõu § -s 8 9 sätestatakse enam makstud järelevalvetasu tagastamise kord. Enam makstud järelevalvetasuna käsit atakse vales summas või valel e adressaadil e tehtud makse t . Üldjuhul tagastatakse ettenähtust suuremas summas makstud tasu maksjale automaatselt. Siia hulka kuuluvad kõik maksed, mida Põllumajandus- ja Toiduamet ei suuda nõuetega siduda ning mis on tehtud enamasti see tõttu, et tasumisel on eksitud rekvisiitidega. K ohustatud isikule on jäetud võimalus taotleda näiteks ekslikult või muul juhul enammakstud järelevalvetasu tagastamist, kui seda isikule automaatselt tagastatud ei ole . Taotlust on võimalik esitada kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates , esitades selleks vajalikud dokumendid. Lõikes 4 sätestatakse asjaomase otsuse tegemise tähtaeg ja lõikes 5 alused, mille puhul enammakstud järelevalve tasu ei tagastata. Lõikes 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega e nam makstud järelevalvetasu tagastamise kor d. Kavandatav määrus põhineb kehtival maaeluministri 20. detsembri 2019. a määrusel nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” (RT I, 23.12.2019, 22). 4. jagu . Proovide võtmine ja analüüsimine ning l abor i d Eelnõu 6 . peatüki 4. jaos käsitletakse proovide võtmist ja analüüsimist veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus ning ametlik u labori ja referentlabori volitamist. Eelnõu § 90 . Proovide võtmine ja analüüsimine veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel Eelnõu § 90 lõig e 1 näeb ette erineva korra korrakaitseseaduses sätestatud üldisest proovide võtmise korrast, sätestades, et Põllumajandus- ja Toiduamet võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taas tamise maksumust. K orrakaitseseadus näeb üldkorrana ette, et kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab vallasasja läbi vaadanud korrakaitseorgan vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumuse selle valdajale. Muu hulgas tähendab see seda, et analüüside tegemiseks võetud proovimaterjali maksumus tuleb hüvitada, kui analüüsitulemuste kohaselt on tegemist nõuetekohase asjaga ja seda ei ole pärast analüüsi tegemist võimalik enam tavapäraselt kasutada. Maaeluministeeriumi valitsemisalas võetakse riikliku järelevalve käigus igal aastal sadu tuhandeid proove, millest enam kui 90% osutuvad nõuetekohaseks. Üldjuhul toimub analüüside tegemisel proovimaterjali homogeniseerimine (purustamine, jahvatamine, segamine jmt), mis tähendab, et proovimaterjali ei ole võimalik tagastada ega tavapäraselt kasutada. Eelnõu § 90 lõike 2 kohaselt on isikul õigus nõuda, et järelevalveametnik võtab lisaks veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proovile ka lisa proovi, mis jääb isiku käsutusse . Lisaproov võetakse juhul , kui see on asjakohane ja tehniliselt teostatav , mille juures võetakse arvesse näiteks võimalik k u ohtu loomadele või kau bale ning ohu levimist, proovide või kau ba riknemisohtu, lähtematerjali kogust jmt . Samas ei takista eksper di arvamuse taotlemine Põllumajandus- ja Toiduamet il rakendada vajaduse korral järelevalvemeetmeid. Kirjeldatud sätetega rakendatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 35 lõiget 1, mille kohaselt tuleb tagada, et ettevõtjal , kelle looma või kau ba suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, on õigus teisele eksper di arvamusele omal kulul. Eelnõu § 90 lõige 3 käsitleb teisest eksperdiarvamusest tuleneva vaidluse korral dokumentide läbivaatamise või teise analüüsi või uuringu tegemise kulude katmist. Määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva Põllumajandus- ja Toiduameti ning käitleja vahelise vaidluse korral võib käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tegemise ajal võetud lisaproovi omal kulul analüüsida teises, sama määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboris. Lisaproovi võib lasta analüüsida ka mõnes teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuvas ametlikus laboris. Haldusmenetluse seaduse § 72 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Selle alusel on ettevõtjal õigus vaidemenetluse korras nõuda algse analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist ja vajaduse korral teise analüüsi või uuringu tegemist või diagnoosi panemist teises ametlikus laboris. Korrakaitseseaduse § 83 lõike 3 kohaselt tasub võetud proovi ja tehtud või tellitud ekspertiisi kulud üldjuhul korrakaitseorgan. Sel leks, et oleks selge , et teisest eksperdiarvamusest tuleneva vaidluse korral katab algse analüüsi dokumentide läbivaatamise ning vajaduse korral lisaproovi analüüsimisega seotud kulud taotlev ettevõtja, on asjakohase säte lisatud eriseadusesse. Eelnõu § 90 lõike 4 kohaselt rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet teise eksperdiarvamuse taotlemisest sõltumata määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid. Sama m ääruse artiklis 66 nähakse ette meetmed, mida tuleb võtta liitu sisenevate nõuetele mittevastavate saadetiste suhtes , ning artiklis 138 sätestatakse tuvastatud rikkumise korral võetavad meetmed . Eelnõu § 9 1 . L abori volitami ne Eelnõu § 9 1 sisu vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse 6 1 . peatükile , mida on eelnõus ajakohastatud . Määruse (EL) 2017/625 artikli 37 kohaselt määra b pädev asutus ametliku labori, kelle ülesanne on teha laborianalüüse ja uuringuid ning diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute ajal. Volitatud labor peab vasta ma määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Näiteks pea vad laboril olema sobiva kvalifikatsiooniga töötajad , vajalik taristu ja seadmed, tagatud peab olema erapooletus ja huvide konflikti puudumine, laboris kasutatavad meetodid peavad olema akrediteeritud selles ulatuses, mis on vajalik ametliku laborina tegutsemiseks. V eterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus võetud proove analüüsitakse nende analüüside tegemiseks määratud ametlikus laboris (edaspidi volitatud labor ) . S ätestat ud on võimalus volitada võetud proovide analüüside tegemiseks ka akrediteerimata labor määruse (EL) 2017/625 artiklis 40 ja 42 sätestatud juhtudel ja tingimustel. Laboril, keda volitatakse analüüsima veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proove, peaks olema varustus, taristu ja töötajad, mis võimaldavad proovide analüüsimisel järgida kõige rangemaid standardeid. Kindlate ja usaldusväärsete andmete saamiseks tuleks kõnealused laborid akrediteerida kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 (pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele). Kuigi akrediteerimine on kõige parem viis, et tagada volitatud labori nõuetekohasus, on see teatud juh ul ebaproportsionaalne, mistõttu peaks teatud tingimustel olema lubatud paindlik lähenemine. Erandina võib volitatud laborina tegutseda labor, kus tegeletakse ainult muude ametlike toimingute käigus võetud proovide analüüsimisega määruse (EL) 2017/625 artikli 40 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel. Lisaks lubatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 42 kohaselt teatavatel laboritel kasutada meetodeid, mille kasutamiseks nad ei ole akrediteeritud. Seda eeskätt juhul, kui kasutatakse uusi või hiljuti muudetud meetodeid, või kui on tegemist uute näitajatega või hädaolukorraga ning laborit ei ole võimalik kohe akrediteerida kõikide nende meetodite kasutamiseks, mida ta peaks kasutama volitatud laborina. Selline ajutise volitatud laborina tegutsemiseks määramise periood ei tohi olla pikem kui üks aasta ja seda võib pikendada üks kord veel üheks aastaks määruse (EL) 2017/625 artikli 42 lõike 3 kohaselt. Volitatud laborina tegutsemise volitus antakse labori kirjaliku taotluse ja muude dokumentide alusel, millega tõendatakse labori vastavust määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõi getes 4 ja 5 sätestatud nõuetele, 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Dokumendid esitatakse Põllumajandus- ja Toiduamet ile. Esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasub volituse taotleja riigilõivu riigilõivuseaduse sätestatud määras. Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laborina tegutsemise volituse andmisest, kui labor ei vasta määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Volitatud laborina tegutsemise volituse andmise otsuses märgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 3 nõutud üksikasjalikud andmed ja kirjeldus . Volituse andmise otsuses on toodud muu hulgas ülesanded, mida labor volitatud laborina täidab , ning ülesannete täitmise tingimused. Määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõi ke 2 kohaselt võib teatud tingimusel volitatud laborina tegutsemise volituse and a laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis. Sellise labori volitamise vajaduse korral pöördub Põllumajandus- ja Toiduamet ise eelnimetatud labori poole asjakohase nõusoleku saamiseks. Nõusoleku saamise korral algatab Põllumajandus- ja Toiduamet haldusmenetluse volitatud laborina tegutsemise volituse andmiseks ning volitus antakse 45 tööpäeva jooksul asjaomase labori nõusoleku saamisest arvates. Kõnealune labor ei esita volitatud laborina tegutsemise volitus e saamiseks kirjalikku taotlust. Samuti ei tasu selline labor riigilõivu, seda põhjusel, et vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikele 2 võib pädev asutus määrata muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori tingimusel, et kõnealuse labori on juba määranud ametlikuks laboriks selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil labor asub , ning labori nõuete kohasust ei ole vaja enam hinnata. Pädeval asutusel on võimalik teha ise audit sama määruse (EL) 2017/625 artikli 39 kohaselt või ta võib delegeerida auditi tegemi s e selle liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva kolmanda riigi pädeval e asutusele, kus kõnealune labor asub. Juhul kui volituse taotlemisel esitatud andmed või laboris valitsenud tingimised on muutunud, teavitatakse sellest viivitamata Põllumajandus- ja Toiduamet it . Volituse ulatuse muutmiseks tuleb taotleda uu s volitus. Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel laborile antud volituse täielikult või teatavate ülesannete osas kehtetuks. Volitus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui volitatud labor ei võta asjakohaseid ja parandavaid meetmeid, kui on ilmnenud, et labor ei vasta nõutud tingimustele, labor ei täida temale pandud ülesandeid või ei saa laboritevahelistes võrdluskatsetes rahuldavaid tulemusi. Eelnõu § 9 2 . R eferentlabori volitami ne Eelnõu § 9 2 sisu vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-le 6 , mida on eelnõus ajakohastatud. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määra b liikmesrii k igale sama määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL -i referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit. Veterinaar seaduse tähenduses on referentlabor määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud labor, kes täidab referentlabori ülesandeid loomatervise valdkonnas . Referentlabori na tegutsema võib volitada labori, mis vastab määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Näiteks peab referentlabor tegutsema erapooletult, tal peab puuduma huvide konflikt, ta l pea vad olema sobiva kvalifikatsiooniga töötajad, vajalik taristu ja vajalikud seadmed ning akrediteering. Referentlaborina tegutsemise volitus antakse labori kirjaliku taotluse alusel maaelu ministri käskkirjaga 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Koos kirjaliku taotlusega esitatakse ministrile dokumendid, mis tõendavad labori vastavust määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele . Referentlaborina tegutsemise volituse andmisest võib keelduda, kui labor ei vasta eelnimetatud nõuetele. Referentlaborina tegutsemise volituse andmise käskkirjas kirjeldatakse volituse ulatust ning volitus antakse määramata ajaks. Referentlaborina tegutsemise volitus e andmise või volituse andmisest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul käskkirja andmise päevast arvates. Esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasub volituse taotleja riigilõivu riigilõivuseaduse s sätestatud määras. Referentlabor tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab valdkonna eest vastutav minister. Tellimuse täitmist rahastatakse selleks Maaeluministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite st . Kui referentlabor oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on maaelu ministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks. Juhul kui volituse taotlemisel esitatud andmed või laboris valitsenud tingimised on muutunud, teavitatakse sellest viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit. Volituse ulatuse muutmiseks tuleb taotle da uu s volitus . Eelnõu § 9 3 . Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabori ülesannete täitmiseks Eelnõu § 9 3 kohaselt võib maaelu minister või tema volitatud isik sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis loomatervise valdkonnas. R eferentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määra b liikmesrii k igale sama määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit. Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori. Üks labor võib olla määratud mitme liikmesriigi riiklikuks referentlaboriks. Referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate juurutamine, koolituste korraldamine jms), samuti laborianalüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsuse tagamine ja nende võrreldavuse tagamine nii rii gis kui ka rahvusvahelisel t . Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga , osaleb rahvusvahelistes laboritevahelistes võrdluskatsetes ja korraldab vajaduse korra l võrdluskatseid volitatud laborite vahel. Eestis on volitatud riiklikud referentlaborid ühtekokku 44 valdkonnas. T eatud loomataudide osas on Eestil referentlaborid volitamata, eeskätt valdkondade s , kus loomataudi ebatõenäolise esinemise (hobuste Aafrika katk) või väga rangete bioohutusalaseid turvameetmeid nõudvate investeeringute (suu- ja sõrataudi elusviirusega manipuleerimist nõudvad tegevused) tõttu ei ole otstarbekas riigisiseselt laboriteenust välja arendada. S eetõttu on otstarbekas selliste valdkondade puhul leida asjakohase teenuse pakkuja mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigi s hankemenetluse kaudu . Nii näiteks täidab geneetiliselt muundatud organismide valdkonnas riikliku referentlabori ülesandeid Läti toiduohutuse, lo omatervise ja keskkonnainstituu t „ BIOR ” töövõtulepingu alusel. 5. jagu. V aidlustami ne Eelnõu § 9 4 . V olitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustami ne Eelnõu § 9 4 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-le 37. Eelnõu § 9 4 lõikes 1 sätestatakse isiku õigus vaidlustada volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiming. Kui isik leiab, et volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta esitada kirjaliku vaide Põllumajandus- ja Toiduamet i le 30 päeva jooksul toimingust teadasaamise päevast alates . Eelnõu § 9 4 lõikes 2 sätestatakse vaide lahendamise tähtaeg , mille kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduamet otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide saamisest arvates. Eelnõu § 9 5 . V eterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamine Eelnõu § 9 5 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-le 38. Eelnõu § 9 5 lõikes 1 sätestatakse isiku õigus taotleda Põllumajandus- ja Toiduamet i hinnangut veterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. Eelnõu § 9 5 lõikes 2 sätestatakse need juhtumid, mille puhul veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangut ei anta . Põllumajandus- ja Toiduamet ei anna hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui aasta , kui sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või samas asjas toimub kohtumenetlus. Kehtiva õiguse kohaselt on õigus veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangut küsida kahe aasta jooksul pärast veterinaarteenuse osutamist. Veterinaararstide organisatsioonide arvates on see põhjendamatult pikk aeg. Ravivead avalduvad lühikese aja jooksul pärast veterinaarteenuse osutamist ja loomapidajal on võimalus kohese reageerida. Põllumajandus- ja Toiduamet andmetel on veterinaarteenuse kvaliteedi kohta laekunud keskmiselt 15 – 20 kaebust aastas ja need käsitlevad mitte kauem kui üks aasta tagasi osutatud veterinaarteenuseid . Eelnõu § 9 5 lõikes 3 sätestatakse hinnangu andmise tähtaeg. Põllumajandus- ja Toiduamet i peadirektor annab isiku taotlusel hinnangu isikule osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Eelnõu § 9 5 lõikes 4 sätestatakse isiku õigus hinnang vaidlustada. Kui isik ei nõustu Põllumajandus- ja Toiduamet i hinnanguga , võib ta selle vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. 7 . peatük k. Vastutus Eelnõuga täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja tõstetakse rikkumiste karistusmäärasid, mis on sätestatud kehtivas loomatauditõrje seaduses ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses. Muudatuste tegemisel on järgitud Justiitsministeeriumi korraldatud karistusõiguse revisjoni põhimõtteid. Kehtivas loomatauditõrje seaduses ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses ettenähtud juriidiliste isikute karistusmäärad on pärit ajast, kui karistusseadustiku (edaspidi KarS ) üldosa lubas juriidilisi isikuid karistada kuni 50 000 kroonise rahatrahviga, mis omakorda eurole üleminekul 2011. a teisendati eurodeks (3200 eurot). 2015. aasta 1. jaanuarist lubab KarS - i üldosa kohaldada väärteo korral juriidilisele isikule maksimaalselt kuni 400 000 euro suurust rahatrahvi. Arvestades suunda karistusmäärade osas, on asjakohane LTM - i rakendamiseks väljatöötatud eelnõus kehtiva loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse karistusmäärasid juriidilistele isikutele tõsta enamusel juhtudel 10 korda (20 000 või 32 000 euroni) ja ühel juhul ka 15 korda (50 000 euroni), et tagada vastavus LTM - i ja määruse (EL) 2017/625 nõuetele kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Selline karistusmäära tõstmine on vajalik ka selleks, et ei tekiks olukord, kus õigusrikkumisega saadav potentsiaalne hüve ületab mitmekordselt maksimaalse karistusmäära. Vastutussätete ülevaatamisel ja hindamisel kaaluti, kas: 1) karistamist saab asendada haldussunni kohaldamisega; 2) nõude rikkumisel on tegu või toiming tehtud ja midagi enam muuta või tagantjärele parandada ei saa või ei ole enam võimalik puudust kõrvaldada; 3) karistamise nõue tuleneb direktiivist või EL - i määrusest; 4) vastutussäte on juba KarS - iga kaetud. Maksimaalsed karistusmäärad on eelnõu kohaselt suuremad nendel koosseisudel, kus rikkumise korral on võimalik negatiivne otsene mõju looma või inimese tervisele või looma heaolule suur. Korrakaitseorgan saab kaalutlusõigusena, pidades silmas kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast süütegude edasisest toimepanemisest hoiduma, õiguskorra kaitsmise huvisid ning eri- ja üldpreventsiooni eesmärke, otsustada, kui suurt rahatrahvi ta igal konkreetsel juhtumil kohaldab. Ka on vastutussätteid eelnõus võrreldes kehtiva loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusega välja jäetud, sest nende nõuete rikkumiste korral on tõhusam haldussunni kohaldamine. Nii puudub eelnõus võrreldes kehtiva loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusega näiteks vastutus saadetistest teatamise kohustuse täitmata jätmise eest. Loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse vastutussätete kaasajastamisel vaadeldi perioodi 2011–2020. Kehtivas loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses on 4 vastutussätet, millest perioodil 2011–2020 leidis kasutust kaks (tabel 1). Karistusi määrati veterinaarnõuete rikkumise (6 korda) ja teatamiskohustuse täitmata jätmise eest (5 korda). Loomatauditõrje seaduses on üheksa vastutussätet, millest leidis kasutust sel ajavahemikul kuus (tabel 2). Kõige enam karistusi määrati loomade, loomsete saaduste ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veo ning loomsete saaduste ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise või mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise (10 korda) ja loomataudi kahtluse korral või loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje eeskirjade nõuete rikkumise eest (9 korda). Veterinaarkorralduse seaduses on üks vastutussäte, mille alusel väärteomenetlusi pole viimase kümne aasta jooksul algatatud. Tabel 1. Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse vastutussätete kasutamine perioodil 2011–2020 § 60 § 61 § 62 § 63 2020 2019 1 2018 1 2017 2016 1 2015 2014 1 1 2013 2 2 2012 2011 2 KOKKU 6 5 Tabel 2. Loomatauditõrje seaduse vastutussätete kasutamine perioodil 2011–2020 § 58 1 § 58 2 § 58 3 § 58 4 § 58 5 § 58 6 § 58 7* § 58 8 § 58 9 2020 2019 2018 1 2017 1 1 3 2016 1 3 2015 1 1 2014 2 2013 1 1 2012 5 1 1 2 2011 2 2 4 1 3 2 KOKKU 2 7 7 4 10 9 * kehtetu alates 01.01.2008 Vastavalt KarS - ile on alates 2015. aastast võimalik väärteo korral kohaldada maksimaalse rahatrahvina füüsilisele isikule 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule 400 000 eurot. Väärteokoosseisude hindamisel vaadati üle ka maksimaalsed karistusmäärad. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, on selge, et juriidilisele isikule ette nähtud maksimumtrahvimäär kuni 3 200 eurot ei täida enam oma karistusõiguslikku eesmärki. Otstarbekas on tõsta juriidilisele isikule ettenähtud rahatrahvi ülemmäära. Ettevõtete majandusnäitajad, nii müügitulu kui kasuminäitajad, on 2018. aastaks võrreldes 2000. aastaga suurenenud umbes 15 korda. LTM - i artikli 268 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse nimetatud määruse sätete rikkumise korral, ning võtta kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Määruse (EL) 2017/625 artikli 139 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama määruse (EL) 2017/625 rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tõstes juriidilisele isikule määratava rahatrahvi maksimummäära, on sisuliselt võimalik vältida ülekriminaliseerimist – ka väärteo eest on võimalik juriidilisele isikule mõista tõsine karistus ning kriminaalvastutust ei ole tingimata vaja ette näha. Väikeste rikkumiste korral üldjuhul väärteovastutust ette ei nähta ning pigem on karistusõiguslik sekkumine äärmuslik abinõu. Uued kõrgemad rahatrahvimäärad ei tähenda, et vastavate rikkumiste eest mõistetavad karistused peavad saama maksimummääras rakendatud. Pigem annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis tegelikult täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne. Samadest põhimõtetest on lähtutud ka kehtiva õiguse rakendamisel. Eelnõu kohaselt on maksimaalsed rahatrahvimäärad kõrgemad selliste rikkumiste korral, kus rikkumisega on põhjustatud otsene mõju looma või inimese tervisele või looma heaolule. Näiteks eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse eelnõu kohaselt rahatrahviga kuni 50 000 eurot. Kogu EL - is kasutatakse enim loomi põllumajandussektoris, kus on vähemalt kaks miljardit lindu (kanad, munakanad, kalkunid jm) ning 334 miljonit imetajat (sead, lambad, kitsed, kariloomad, karusloomad jm). Eestis on põllumajandussektoris 10 387 loomapidajat. Loomahaiguste puhangute mõjud võivad olla väga erinevad, kujutades tavaliselt otsest ohtu loomade ja tihti ka rahvatervisele. Ometi võib esineda ka teisi, kaudseid kahjulikke mõjusid, nagu majanduslikud või sotsiaalsed mõjud, sealhulgas loomakasvatajate ja seotud tööstusharude kulud, mis tulenevad haigusega toimetulemisest ja äritegevuse häiretest, avaliku sektori kulud seoses haiguse tõrje ja seirega ning muutused tarbimisharjumustes. Tihti mõjutavad haiguspuhangud oluliselt ka loomade ja loomsete saaduste rahvusvahelist kaubandust. Näiteks sigade Aafrika katku puhangutega seoses hukati Eestis kolme aasta jooksul üle 42 000 sea. See oli aga ainult osa kahjust, mis kaasnes taudi jõudmisega farmidesse. Taudi leviku tõttu rakendus Eesti loomapidajatele keeld loomade viimiseks teistesse piirkondadesse ja teistesse riikidesse. Samuti ei tohtinud Eestist välja viia sealiha ja -tooteid. Kui loomataud levib nii kodu- kui metsloomapopulatsioonis, võib selline majanduslik mõju jätkuda aastaid. Sigade Aafrika katku jõudmine Saksamaale 2020. aastal tähendas täiendavat majanduslikku kahju ka Eesti tootjatele. Kuna Saksamaale kehtestati ekspordipiirangud ja varem EL - ist eksporditav sealiha jäi EL - i turule, langes Euroopa sealiha börsihind ja seega langes ka Eestis kokkuostuhind drastiliselt peaaegu selle tasemeni, mis see oli aastatel 2015–2017, kui Eestis oli sigade Aafrika katku puhang. Eelnõu § 96. Veterinaararsti kohustuste täitmata jätmine Veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest on rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Trahvimäära ei ole võrreldes kehtiva õigusega muudetud. Sätet rakendatakse käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise korral. Veterinaararst on kohustatud lähtuma oma tegevuses ka määruse (EL) 2016/429 artikli 12 nõuetest. Eelnõu § 97. Loomade pidamise, sealhulgas bioturvalisuse veterinaarnõuete nõuete rikkumine Eelnõu § 97 lõike 1 kohaselt on loomade pidamise veterinaarnõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Lõikes 2 on sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 20 000 eurot. Füüsilise isiku trahvimäära ei ole võrreldes kehtivaga muudetud. Juriidilise isiku trahvimäära on tõstetud kümme korda võrreldes kehtiva õigusega. Sätet rakendatakse eelnõu §-s 36 ja §-s 37 sätestatud loomade pidamise nõuete rikkumise korral. Eelnõu § 98. Loomade jälgitavuse kohustuse rikkumine Eelnõu § 98 lõike 1 kohaselt on loomade identifitseerimis- ja registreerimiskohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Lõike 2 kohaselt on sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 20 000 eurot. Füüsilise isiku trahvimäära ei ole võrreldes kehtivaga muudetud. Juriidilise isiku trahvimäära on tõstetud kümme korda võrreldes kehtiva õigusega. Sätet rakendatakse §-des 30–33 sätestatud nõuete rikkumise korral. Loomade jälgitavuse nõuded on sätestatud ka määruses (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035. Eelnõu § 99. Loomanäituse, -võistluse, -laada ja -oksjoni või loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise ning loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise, ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumine Eelnõu § 99 lõike 1 kohaselt on loomanäituse, -võistluse, -laada või -oksjoni või loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise või loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise, ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Lõike 2 kohaselt on sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 20 000 eurot. Füüsilise isiku trahvimäära ei ole võrreldes kehtivaga muudetud. Juriidilise isiku trahvimäära on tõstetud kümme korda võrreldes kehtiva õigusega. Sätet rakendatakse §-s 38, §-des 44 ja 45 loomade osas ning §-s 46 sätestatud nõuete rikkumise korral. Loomade liikumise nõuded on sätestatud ka määruses (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/688. Eelnõu § 100. Looma ja loomse saaduse veo ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemise või transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumine Eelnõu § 100 lõikes 1 sätestatakse, et looma ja loomse saaduse veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Füüsilise isiku trahvimäära ei ole võrreldes kehtivaga muudetud. Eelnõu § 100 lõikes 2 sätestatakse, et loomade, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Tegemist on uue rikkumise koosseisuga, mille eesmärk on eraldi välja tuua ja tõkestada isikute tegevusi looma, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo korral ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemise või transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamisel viisil, mis on kõrgema riskiga inimeste ja loomade tervisele ja looduskeskkonnale. Eelkõige on kõrgema riskiga tegevuseks vedu või käitlemine, millega kaasneb mitte teoreetiline, vaid tegelik ohtliku loomataudi või haigusetekitajate leviku oht ja loomade või inimeste haigestumise oht. Eelnõu § 100 lõikes 3 sätestatakse, et looma, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot. Juriidilise isiku trahvimäära on tõstetud kümme korda võrreldes kehtiva õigusega. Eelnõu § 100 lõikes 4 sätestatakse, et looma, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Tegemist on uue rikkumise koosseisuga, mille eesmärk on eraldi välja tuua ja tõkestada isikute tegevusi looma, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo korral ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemise või transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamisel viisil, mis on kõrgema riskiga inimeste ja loomade tervisele ja looduskeskkonnale. Eelkõige on kõrgema riskiga tegevuseks vedu või käitlemine, mida korraldab juriidiline isik ja millega kaasneb mitte teoreetiline, vaid tegelik ohtliku loomataudi või haigusetekitajate leviku oht ja loomade või inimeste haigestumise oht. Sätet rakendatakse §-des 39–41 ning § 42 lõikes 9 sätestatud nõuete rikkumise korral. Transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamise nõuded on sätestatud ka määruses (EL) 2017/625 ja sellel alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides. Eelnõu § 101. Loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise, nende ekspordi ja Eestisse toimetamise ning heina ja põhu Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumine Eelnõu § 101 lõikes 1 sätestatakse, et loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise, nende ekspordi ja Eestisse toimetamise ning heina ja põhu Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Lõikes 2 sätestatakse, et loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise, nende ekspordi ja Eestisse toimetamise ning heina ja põhu Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot. Füüsilise isiku trahvimäära ei ole võrreldes kehtivaga muudetud. Juriidilise isiku trahvimäära on tõstetud kümme korda võrreldes kehtiva õigusega. Sätet rakendatakse juhtudel kui isik rikub §-des 42, 44 ja 47 sätestatud loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise, nende ekspordi ja Eestisse toimetamisega ning heina ja põhu Eestisse toimetamisega seotud veterinaarnõudeid. Loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali ning heina ja põhu EL-i toimetamisega seotud nõuded on sätestatud ka määruses (EL) 2017/625 ja sellel alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides. Eelnõu § 102. Looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi kasutamise ja asendamise või koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimisdokumendi kasutamise nõuete rikkumine Eelnõu § 102 lõike 1 kohaselt karistatakse looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi kasutamise ja asendamise või koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimisdokumendi kasutamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Lõike 2 kohaselt on sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 20 000 eurot. Füüsilise isiku trahvimäära ei ole võrreldes kehtivaga muudetud. Juriidilise isiku trahvimäära on tõstetud kümme korda võrreldes kehtiva õigusega. Looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi kasutamise ja asendamise nõuded on sätestatud määruses (EL) 2017/625 ja sellel alusel vastu võetud rakendusaktides. Sätet rakendatakse §-s 33 sätestatud identifitseerimisdokumendi ehk lemmikloomapassi kasutamisega seotud rikkumiste korral. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimisdokumendi kasutamise nõuded on sätestatud ka määruses (EL) nr 576/2013. Eelnõu § 103. Loomataudi põhjustava haigusetekitaja ning vaktsiini ja muu bioloogilise toote käitlemise nõuete rikkumine Eelnõu § 103 lõike 1 kohaselt karistatakse loomataudi põhjustava haigusetekitaja ning vaktsiini ja muu bioloogilise toote käitlemise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lõike 2 kohaselt sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Tegemist on uue vastutussättega, mille eesmärk on tõkestada isikute tegevusi, mis lähevad vastuollu määruse (EL) 2016/429 artikli 16 kohaseid bioturvalisuse, bio-ohutuse ja bio-ohjamise nõuetega . Sätet rakendatakse §-s 52 sätestatud nõuete rikkumise korral. Eelnõu § 104. Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest teavitamise nõuete rikkumine Tegemist on vastutussättega, mille eesmärk on eraldi välja tuua ja tõkestada rikkumised, mille puhul isik jätab loomataudi kahtlusest või diagnoosimisest teavitamata, takistades sellega Põllumajandus- ja Toiduametil õigeaegselt loomataudi ennetamise ja tõrje meetmete rakendamist. Eelnõu § 104 lõike 1 kohaselt karistatakse loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest teavitamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lõike 2 kohaselt sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 32 000 eurot. Füüsilise isiku trahvimäära ei ole võrreldes kehtivaga muudetud. Juriidilise isiku trahvimäära on tõstetud kümme korda võrreldes kehtiva õigusega. Sätet rakendatakse §-s 49 sätestatud nõuete rikkumise korral. Eelnõu § 105. Eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine Eelnõu § 105 lõike 1 kohaselt karistatakse eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lõike 2 kohaselt sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 50 000 eurot. Füüsilise isiku trahvimäära ei ole võrreldes kehtivaga muudetud. Juriidilise isiku trahvimäära on tõstetud 15 korda võrreldes kehtiva õigusega. Võrreldes teiste vastutussätetega tõsteti selle puhul maksimaalset trahvimäära rohkem, sest nende nõuete rikkumine võib oma olemuselt kaasa tuua oluliselt suuremat kahju. Sätet rakendatakse §- de s 5 7-59 sätestatud nõuete rikkumise korral. Eelnõu § 106. Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine Eelnõu § 10 6 l õike 1 kohaselt karistatakse kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Lõike 2 kohaselt karistatakse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Edaspidi on sätestatud eraldi karistused rikkumiste eest, mis on seotud kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjemeetmete rikkumisega. Sätet rakendatakse §-s 5 5 sätestatud nõuete rikkumise korral. Eelnõu § 107 . Menetlus Eelnõu § 10 7 lõikes 1 sätestatakse looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali konfiskeerimise alused. Põllumajandus- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse alusel loomade, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Lõikes 2 sätestatakse väärtegude menetleja. Käesoleva seaduse §-des 96– 106 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet. 8 . peatük k. R akendus sätted 1. jagu. Üleminekusätted Eelnõu § 10 8 . Veterinaararsti kohustused Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev veterinaararst täidab eelnõu § 19 lõike 1 punktis 6 sätestatud aruannete esitamise kohustust alates 2021. aasta 21. oktoobrist. Veterinaararst peab eelnõu kohaselt pidama arvestust haigusjuhtumite, te htud ravi- ja muude menetluste ning kasutatud veterinaar ravimite kohta õigusaktide s kehtestatud korras. Samuti peab ta esitama selle arvestuse kohta aruandeid Põllumajandus- ja Toiduametile. Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt sätestatakse veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruande esitamise täpsem kord maaeluministri määrusega. Tegemist on uue kohustusega ning kavandatud kuue kuu pikkune üleminekuaeg on vajalik nõuetekohase arvestuse sisseseadmiseks ja uute nõuete kohaste aruannete esitamiseks . Eelnõu § 10 9 . Loomatauditõrje seaduse kohaselt teatamiskohustuse ja loakohustuse täitnud isikud Eelnõu § 10 9 lõike 1 kohaselt loetakse eelnõu § 24 kohane teatamiskohustus täidetuks, kui isik on täitnud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 6 kohaselt teatamiskohustuse. Eelnõu § 10 9 lõike 2 kohaselt loetakse eelnõu § 25 kohane tegevusloakohustus täidetuks, kui isik on täitnud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 1 kohaselt tegevusloakohustuse. Eelnõu § 1 09 lõike 3 kohaselt loetakse teatamiskohustus täidetuks isikul , kellel on loomatauditõrje seaduse § 19 1 koha ne tegevusluba, mille puhul alates veterinaarseaduse jõustumisest on tegevusloakohustuse asemel teatamiskohustus . Lõigete 1 – 3 eesmärk on tagada isiku tele, et nende ettevõte on uue seaduse mõiste s nõuetekohane. Määruse (EL) 2016/429 ja selle delegeeritud ja rakendusaktidega nõutavad täiendavad andmed esitatakse üldises korras. Sät t e d on kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 279 , mille kohaselt e ttevõtted ja ettevõtjad, kes on registreeritud või heaks kiidetud vastavalt direktiivile 64/432/EMÜ, direktiivile 88/407/EMÜ, direktiivile 89/556/EMÜ, direktiivile 90/429/EMÜ, direktiivile 91/68/EMÜ, direktiivile 92/65/EMÜ, määrusele (EÜ) nr 1760/2000, määrusele (EÜ) nr 21/2004, direktiivile 2006/88/EÜ, direktiivile 2008/71/EÜ, direktiivile 2009/156/EÜ või direktiivile 2009/158/EÜ, enne sama määruse kohaldamise alguskuupäeva, loetakse määruse (EL) 2016/429 alusel vastavalt nõutule kas registreerituks või heakskiidetuks. M ääruse (EL) 2019/ 2035 artiklites 85 – 88 on üleminekusätted seoses registrite, lemmikloomapasside, loomade identifitseerimise ja ettevõtjate teavitus- ning tegevusloa kohustusega. Nimetatud õigusaktide viited on avatud käesolevas seletuskirjas § -de 25 ja 26 selgitavas osas. Eelnõu § 109 lõike 4 kohaselt loetakse teatamiskohustus täidetuks isikul, kes on enne veterinaarseaduse jõustumist ja pärast 2021. aasta 21. aprilli täitnud määruse (EL) 2016/429 artikli 84 kohaselt registreerimiskohustuse. Rakendussäte on vajalik seoses asjaoluga, et määrust (EL) 2016/429 kohaldatakse alates 2021. aasta 21. aprillist, kuid veterinaarseaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2021. aasta 1. juulist. Nimetatud ajavahemikul enda ettevõttest teatanud isikul, kes soovib alustada tegutsemist oma ettevõttes, millele on määruse (EL) 2016/429 artiklis 84 ette nähtud registreerimise kohustus, loetakse rakendussätte kohaselt täidetuks veterinaarseaduse § 24 kohane teatamiskohustus. Eelnõu § 109 lõike 5 kohaselt loetakse tegevusloakohustus täidetuks isikul, kes on enne veterinaarseaduse jõustumist ja pärast 2021. aasta 21. aprilli saanud oma ettevõttele heakskiidu määruse (E L) 2016/429 artikli 94 kohaselt . Rakendussäte on vajalik seetõttu, et määrust (EL) 2016/429 kohaldatakse alates 2021. aasta 21. aprillist, kuid veterinaarseaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2021. aasta 1. juulist. Kui nimetatud ajavahemikul soovib isik alustada tegevust oma ettevõttes, mis tuleb määruse (EL) 2016/429 artikli 94 kohaselt enne tegevuse alustamist heaks kiita, siis ta taotleb heakskiitu eelnimetatud määruse alusel ning saadud heakskiidu puhul loetakse tema veterinaarseaduse § 25 kohane tegevusloakohustus täidetuks. Eelnõu § 1 10 . Haldusleping põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatavate identifitseerimisvahendite väljastamiseks Eelnõu § 1 1 0 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatavate identifitseerimisvahendite väljastamiseks sõlmitud haldusleping kuni selle kehtivusaja lõpuni. Eelnõu § 1 1 1 . Individuaalsed märgistusvahendid Eelnõu § -s 1 1 1 sätestatakse üleminekusäte individuaalsete märgistusvahendite kohta . Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel loomale paigaldatud individuaal ne märgistusvahend loetakse heakskiidetuks määruse (EL) 2019/2035 artikli 48 lõike 3 punkt i b, artikli 59 lõike 2 punkt i b, artikli 70 punkt i b, artikli 75 lõike 1 punkt i b ja artikli 76 lõike 2 punkti b kohaselt. Eelnõu § 11 2 . Bioturvalisuse kava Eelnõu § 1 1 2 kohaselt peab l oomapidaja enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud bioohutuskava viima kooskõlla bioturvalisuse kava nõuetega 2021. aasta 1. detsembriks. Eelnõu § 11 3 . Eesti Maaülikooliga sõlmitud halduslepingu kehtivus Eelnõu § 1 1 3 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmise lisarahastamiseks sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping kuni selle kehtivusaja lõpuni. Eelnõu § 11 4 . Veterinaararsti kutsetegevuse loa kehtivus Eelnõu § 1 1 4 kohaselt kehtib k äesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevuse luba kuni selle kehtivuse peatamiseni, kehtetuks tunnistamiseni või kehtetuks muutumiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 11 5 . Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kehtivus Eelnõu § 1 1 5 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kuni selle kehtivusaja lõpuni. Eelnõu § 11 6 . Veterinaararstide register Eelnõu § 1 1 6 kohaselt käsitatakse k äesoleva seaduse §-s 21 nimetatud veterinaararstide registrina enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 22 1 alusel asutatud riiklikku veterinaararstide registrit. Eelnõu § 11 7 . Põllumajandusloomade register Eelnõu § 1 1 7 kohaselt käsitatakse k äesoleva seaduse §-s 34 nimetatud põllumajandusloomade registrina enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit. Eelnõu § 11 8 . Volitatud veterinaararstina tegutsemiseks sõlmitud halduslepingu kehtivus Eelnõu § 1 1 8 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiva halduslepinguga veterinaararstile antud volitus kuni selle lõppemiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 11 9 . Tunnitasu määra kohaldamine Eelnõu § 1 1 9 kohaselt võetakse k uni 2021. aasta 31. detsembrini veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tunnitasu enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 35 3 lõike 8 alusel 2021. aastaks kehtestatud määras. Eelnõu § 1 20 . Volitatud laboratooriumi ja referentlaboratooriumi volituse kehtivus Eelnõu § 1 20 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel volitatud laboratooriumina ja riikliku referentlaboratooriumina tegutsemiseks antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv volitus kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 12 1 . Piiripunktid Määruse (EL) 2017/625 artikli 61 lõike 1 ja artikli 167 lõike 1 kohaselt tunnistati alates 2019. aasta 14. detsembrist kehtetuks piiripunktidele direktiivi 97/78/EÜ artikli 6 ja direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 kohaselt antud load, määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 5 ja direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13c lõike 4 kohased sisenemiskohtade määramised ja komisjoni määruse (EL) nr 284/2011 artikli 5 kohaste esimeste sissetoomiskohtade määramised. Sama määruse artikli 61 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid muuta piiripunktide määramise otsuseid, määratud sisenemiskohti, sama artikli lõikes 1 osutatud sisenemiskohti ja esimesi sissetoomiskohti kooskõlas artikli 59 lõikega 1 tingimusel, et artiklis 64 osutatud miinimumnõuded on täidetud. Määruse (EL) 2017/625 artikli 61 lõike 2, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 2 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 154 „Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord” § 12 lõike 5 alusel määrati 2019. aastal piiripunktid uuesti. Seoses veterinaarseaduse kehtestamisega ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse kehtetuks tunnistamisega loetakse e elnõu § 1 2 1 kohaselt enne 2019. aasta 14. detsembrit määratud piiripunkt määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 1 nõuete kohaselt määratud piiripunktiks. 2. jagu. S eaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu 2. jagu käsitleb teiste seaduste muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Seoses veterinaarseaduse kehtestamisega ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse ( RT I, 01.07.2020, 5 ) , loomatauditõrje seaduse ( RT I, 01.07.2020, 6 ) ja veterinaarkorralduse seaduse ( RT I, 01.07.2020, 37 ) kehtetuks tunnistamisega on rakendussätetes esitatud järgmiste seaduste muutmised. Alkoholi-, tubaka-, kütuse - ja elektriaktsiisi seaduses ( RT I, 03.06.2020, 7 ), Eesti Maaülikooli seaduses ( RT I, 14.03.2019, 3 ) ja halduskoostöö seaduses ( RT I, 16.06.2020, 4 ) asendatakse viide kehtiv a le veterinaarkorralduse seaduse le vii tega veterinaarseadusele . Hädaolukorra seadus es ( RT I, 17.05.2020, 3 ) asendatakse viide kehtiv a le loomatauditõrje seaduse le viitega veterinaarseadusele. Jahiseaduse ( RT I, 10.07.2020, 91 ) §-dest 33 ja 33 1 jäetakse välja tekstiosa „piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või” . Muudatus on seotud asjaoluga, et seoses veterinaarjärelevalve ülesannete ümberkorraldustega ei kuulu taudikahtlusega metsloomade leidudega tegelemine volitatud veterinaararsti tööülesannete hulka. Edaspidi tuleb sellistest leidudest teavitada vaid veterinaarjärelevalveametnikku. Loomakaitseseaduses ( RT I, 10.07.2020, 58 ) asendatakse viited kehtiva le loomatauditõrje seaduse le viidetega veterinaarseadusele . Lisaks jäetakse § 20 2 lõikes t 4 ja § 40 lõikes t 3 välja tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud ” . Nimetatud sätetes viidatakse põllumajandusloomade registri asutamise alusele , mis ei ole enam asjakohane . Põllumajandusloomade register asutati 2000 . aastal Vabariigi Valitsuse määrusega . V eterinaarseaduse ga ei asutata põllumajandusloomade registrit uuesti ning seaduse s nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse enne veterinaarseaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit. Loomakaitseseaduses täiendatakse § 1 lõikes 4 sätestatud kaudset viidet haldusmenetluse seadusele. Täienduse kohaselt kohaldatakse loomakaitseseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määruse (EL) 2017/625, muude EL-i õigusaktide ja loomakaitseseaduse erisusi. Täiendus on vajalik, sest määruse (EL) 2017/625 puhul on tegemist raammäärusega, mis reguleerib nii riiklikku järelevalvet kui ka muu haldusmenetluse läbiviimist, mille käigus kontrollitakse loomade heaolunõudeid. Lisaks täiendatakse § 60 lõikega 2 1 , milles tehakse täpsustav viide veterinaarseadusele. Viitamine veterinaarseadusele on vajalik selleks, et oleks õiguslikult selge, et loomakaitseseaduses sätestatud nõuete täitmise üle Põllumajandus- ja Toiduameti teostatav riiklik järelevalve on veterinaarjärelevalve veterinaarseaduse tähenduses ning selle teostamisel tuleb järgida veterinaarseaduses ja määruses (EL) 2017/625 sätestatud korda. Veterinaarseaduse kohaselt teostatakse veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli muu hulgas ka looma heaolu, looma pidamise ja avaliku näitamise üle. Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli ei teostata katseloomade kaitse nõuete täitmise üle. Sellekohane erand tuleneb määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 4 punktist b, milles on sätestatud, et ametliku kontrolli määrust ei kohaldata ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on kontrollida, kas täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL nõudeid. Kehtiva loomakaitseseaduse § 60 lõikes 3 on täpsustatud, et katseloomade kaitse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse lisaks loomakaitseseaduse 10. peatükis sätestatud nõuetele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL artiklis 34 sätestatud nõudeid. Mahepõllumajanduse seaduses ( RT I, 08.12.2020, 2 ) asendatakse viited loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning ne nde impordi ja ekspordi seadusele ning veterinaarkorralduse seadusele viidetega veterinaarseadusele. Põllumajandus loomade aretuse seaduse s ( RT I, 01.07.2020, 10 ) § 6 lõikest 4 ja § 11 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud” . Nimetatud sätetes viidatakse põllumajandusloomade registri asutamise alusele, mis ei ole enam asjakohane. Põllumajandusloomade register asutati 2000 . aastal Vabariigi Valitsuse määrusega. Veterinaarseadusega ei asutata põllumajandusloomade registrit uuesti ning seaduses nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse enne veterinaarseaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit. Riigilõivuseaduse (RT I, 01.07.2020, 14) esimese muudatusega asendatakse viide kehtivale veterinaarkorralduse seadusele viitega veterinaarseadusele. Teise muudatusega muudetakse riigilõivuseaduse § 248 1 punkti 6, milles sätestatakse riigilõivu määr turba ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse sertifikaadi saamisega seotud toimingute tegemise eest. Muudatuse kohaselt tasub ettevõtja riigilõivu kuni 100 kuupmeetri turba kohta 10 eurot ja üle 100 kuupmeetri turba kohta 17 eurot. Riigilõivuseaduse § 248 1 kohaselt koosneb ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga, reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemise eest tasutav riigilõiv ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi taotluse läbivaatami se riigilõivust (13 eurot) ning riigilõivust, mille suurus arvutatakse vastavalt sellele kaubakategooriale, mille puhul taotletakse fütosanitaarsertifikaati. Riigilõivu suurus arvutatakse, arvestades Põllumajandusameti kulu, mis kaasneb fütosanitaarsertifikaadi saamise taotluse läbivaatamisega, taimetervise kontrolli toimingute tegemisega ning kaubasaadetise kontrollimisega. Keskmiselt kulub Põllumajandusametil fütosanitaarsertifikaadi saamisega seotud toimingute tegemiseks 5,5 töötundi, millest 1,5 tundi kulub taotluse läbivaatamisele ja 4 tundi taimetervise kontrolli toimingutele (inspekteerimine, proovide võtmine, vedu). Mitmete kaubakategooriate puhul, nagu näiteks turvas, sõltub fütosanitaarsertifikaadi saamisega seotud toimingute kulu kauba laadist ning partii suurusest. Eelnõuga muudetakse kehtivat riigilõivu määra, sätestades, et kuni 100 kuupmeetri turba kohta tasutakse riigilõivu senise 20 euro asemel edaspidi 10 eurot. Kui turbapartii, mille kohta taotletakse fütosanitaarsertifikaadi väljastamist, on suurem kui 100 kuupmeetrit, tasutakse riigilõivu 17 eurot. Muudatuse tingib asjaolu, et kehtiv riigilõivu määr ületab turba kohta fütosanitaarsertifikaadi väljastamisega seotud toimingute kulud. Kehtiva määra arvutamisel võeti arvesse 2018. aastal laekunud fütosanitaarsertifikaadi väljastamisega seotud toimingute tegemise eest laekunud riigilõivud, mis olid väiksemad kui riigi tegelikud fütosanitaarsertifikaadi väljastamisega seotud toimingute kulud. Riigi kulu, mis tuleneb taimetervise järelevalvetoimingute tegemisest, on kokkuvõttes sama, millega varem arvestatud. Riigilõivu määra kehtestamisel 1. juulil 2020. aastal jäi turba puhul tähelepanuta, et ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga, reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemisel ei kontrollita kõiki partiisid eraldi. Lisaks esineb ka üksikuid erandlikult suuri saadetisi, mille puhul kehtiv lõiv ületaks tegelikke kulusid mitu korda. Muudatuse vajadust rõhutasid ka MTÜ Eesti Turbaliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes on arvamusel, et kehtiv riigilõivu määr turba ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga, reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemise eest on liiga kõrge ega vasta tegelikele Põllumajandusameti poolt tehtavate toimingute kuludele. Seoses nimetatud organisatsioonide pöördumisega vaatas Maaeluministeerium üle turba kontrollimisega kaasnevad kulud ning on arvamusel, et turbale kehtivat riigilõivu määra tuleb alandada ja riigilõivu arvestamist lihtsustada. Lihtsustamine on võimalik, kui loobuda iga järgmise 100 kuupmeetri kohta erineva lõivu kehtestamisest. Enamus eksporditavatest turba partiidest on suurusega kuni 100 kuupmeetrit, mistõttu mõjutaks muudatus väikest osa partiidest, kuid muudaks arvestuse oluliselt lihtsamaks. Arvestades eeltoodut, oleks kuni 100-kuupmeetrise turbapartii puhul riigilõiv kokku 23 eurot (see on riigilõiv 13 eurot fütosanitaarsertifikaadi taotluse menetlemise eest ja 10 eurot selle kaubakategooria partii eest, mille kohta fütosanitaarsertifikaati taotletakse) ja üle 100 kuupmeetri suuruse partii puhul 30 eurot (see on riigilõiv 13 eurot fütosanitaarsertifikaadi taotluse menetlemise eest ja 17 eurot selle kaubakategooria partii eest, mille kohta fütosanitaarsertifikaati taotletakse). Söödaseaduse ( RT I, 01.07.2020, 16 ) § 16 lõikes 2 asendatakse viide loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse le viitega veterinaarseadusele. S öödaseaduse § 6 täiendatakse lõigetega 5 1 ja 5 2 . Lõike 5 1 kohaselt toimub l oomsete kõrvalsaaduste käitlemine söödaks, sealhulgas söödamaterjaliks, lemmikloomatoiduks ja karusloomade söödaks veterinaarseadus e s sätestatud alustel ja korras. Söödamaterjalile, lemmikloomatoidule ja karusloomade söödale kohalduvad söödaseaduses sätestatud nõuded. Lõikes 5 2 määratletakse loomse kõrvalsaaduse mõiste viitega määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktile 1, mille kohaselt on loomsed kõrvalsaadused loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma . Uus termin lisatakse seadusesse selguse huvides. Seoses nimetatud muudatusega jäetakse § 6 lõikest 6 välja tekstiosa „, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33),”. Söödaseaduse s muudetakse § 17 lõike 2 sõnastust, viies selle kooskõlla määruse (EL) 2017/625 artiklis 87 sätestatud terminiga „ametlik sertifikaat”. Seega sööda eksportimise korral väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet sööda nõuetekohasust tõendava sertifikaadi. Paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 3–6 eesmärgiga rakendada määruse (EL) 2017/625 artikleid 86–89, mis reguleerivad sööda eksportimisel väljastatavate sertifikaatidega seonduvat. Selleks et Põllumajandus- ja Toiduametil oleks aega kontrollida eksporditava kauba nõuetekohasust, kehtestatakse kohustus esitada taotlus sertifikaadi saamiseks vähemalt 48 tundi enne sööda eksportimist. Seejuures on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus nõuda taotlejalt vajalike andmete esitamist ka sihtriigi keeles. Sellisteks andmeteks võivad olla näiteks taotleja nimi, isiku- või registrikood, taotleja ettevõtte aadress, taotleja sidevahendite kontaktandmed, kaubasaadetise sihtkoha aadress ja muud andmed . Taotluse vorm avalikustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel. Selleks et tõhustada ja kiirendada menetlust, sätestatakse nõue, et taotlus peab sisaldama asjakohaseid andmeid, mis võimaldavad teha ametlikku kontrolli ja täita sertifikaadi vormi. Samuti täiendatakse § 17 sertifikaadi väljastamisest keeldumise alustega, et oleks selge , mis juhtudel täpselt keeldutakse sertifikaati väljastamast. Eelnõu kohaselt muudetakse söödaseaduse § 29 lõiget 1, mille eesmärk on viia see paremini kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikliga 138. Nimelt kehtiva § 29 lõike 1 kohaselt saab pädev asutus kohaldada artiklis 138 sätestatud meetmeid üksnes mittenõuetekohase sööda avastamise korral. Nimetatud artikkel ei näe ette sellist kitsendavat rakendust, vaid sätestab üldiselt, et kui rikkumine on tuvastatud, siis kohaldab pädev asutus sätestatud meetmeid. Näiteks juhul, kui tuvastatakse nõuete rikkumine käitlemisruumis, seadmetel või muus kohas, tuleb samuti kohaldada artiklis 138 sätestatud meetmeid. Muudatusega laiendatakse meetmete kasutamise rakendusala ka sööda mittenõuetekohasele käitlemisele ja söötmisele. Lisaks muudetakse söödaseaduses söödajärelevalvetasu käsitlevaid sätteid. Eelnõu kohaselt asendatakse § 29 1 lõikes 1 tekstiosa ,,, sööda käitlemise ja söötmise” sõnadega ,,ja sööda käitlemise” . Alates 1. jaanuarist 2020. a tehtavate sööda ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendati tunnipõhise järelevalvetasuga. Selle muudatusega on ekslikult järelevalvetasu maksmisest vabastamata jäänud toidu tootmiseks peetavate loomade söötmisega tegelevad põllumajandustootjad, sest nimetatud käitlejad ei olnud ka riigilõivu kohustuslased . Eelnõu ga täpsustatakse § 29 1 lõikes 3 söödajärelevalve tasu ( tunnitasu ) kohaldamisala . N imetatud tasu ei võeta söödaseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja loomset kõrvalsaadust sisaldava sööda käitlemise ettevõtte nõuetekohasuse hindamisega seotud veterinaar järelevalve toimingu tegemise eest ega määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel keht estatud loetelus nimetatud sööda Eestisse toimetamise järelevalvetoimingu eest, sest nende tegevuste puhul kohaldatakse veterinaarseaduse asjakohaseid sätteid. P aragrahvi 29 3 lõike 3 muudatusega sätestatakse, et järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. See võimaldab toimingutele kulunud aega täpsemalt arvestada ning on tavapärasel juhul käitlejale soodsam, kuna 1 – 30 minutit kestva toimingu eest arvestatavat tasu ei loeta enam ühe tunni tasuks nagu kehtiva regulatsiooni kohaselt. Söödaseaduse § 29 3 täiendatakse lõikega 6 1 , millega muudetakse selgemaks imporditava mitteloomse sööda ametliku kontrolli eest järelevalvetasu kogumine. Ühe tollideklaratsiooni alusel järelevalvetoimingute tegemise eest kogutakse tasu tunnitasuna, sealjuures ei ole tähtis, mitme klassifikatsiooni alusel kaupu see sisaldab. Tasu arvestatakse järelevalvetoimingute tegemisele tegelikult kulunud aja järgi, nii nagu ka ülejäänud söödaseaduse alusel tehtavate järelevalvetoimingute puhul. Seega võib kohustatud isiku kontrolliks esitatav deklaratsioon sisaldada mitmeid kaubaartikleid, toimingute tegemise eest kogutakse tasu ühtse tasumäära alusel ning kaubaartiklite arv võib mõjutada vaid järelevalvetoimingute tegemise aega ja toimingute tegemise eest kogutava tasu suurust. Iga kaubaartikli eest eraldi tasu ei koguta. Söödaseaduse § 29 4 lõi ge te s 1 – 3 1 muudetud tasu maksmise korra sätete kohaselt koostab eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toimingute eest otsuse Põllumajandus- ja Toiduamet. Otsus tehakse hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu jooksul tehtud toimingute eest. Tähtaega on võrreldes kehtiva s söödaseaduses sätestatud tähtajaga pikendatud, et mahtuda raamatupidamislikult eelneva kuu kohta tehtava aruandluse raamidesse. Paragrahvi 29 4 lõike 2 kohaselt tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku . Otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks on vaja kohustatud isiku selgelt väljendatud nõusolekut. Eelnõus sätestatakse, et kui kohustatud isik on sellise nõusoleku andnud ja järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, siis loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. Kõnealune haldusmenetluse seadust täpsustav säte on vajalik seetõttu, et oleks üheselt selge, millal saab lugeda elektrooniliselt kättetoimetatud otsuse isikule teatavaks tehtuks. Haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks haldusmenetluse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud korras, see tähendab siis, kui otsus või otsuse väljavõte on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressil või avalik-õigusliku juriidilise isiku avaldatud elektronposti aadressil. Paragrahvi 29 4 täiendatakse lõi kega 2 2 , mille kohaselt antakse Põllumajandus- ja Toiduametile kaalutlusõigus valida muu otsuse kättetoimetamise viis, kui kohustatud isik ei ole andnud Põllumajandus- ja Toiduametile oma nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Sellisel juhul tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Seda võib pidada pigem erandlikuks, kuna Põllumajandus- ja Toiduameti praktikas saadetakse enamik otsuseid ettevõtjatele elektrooniliselt. Paragrahvi 29 4 lõi kes 3 sätesta takse järelevalvetasu maksmise tähta eg , milleks on 28 kalendripäeva järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates . Tähtaega on võrreldes kehtiva korraga muudetud, praegune tähtaeg on kümme tööpäeva . Tähtaja jooksul tasu maksmata jätmise korral koostatakse kehtiva korra kohaselt uus haldusakt ehk ettekirjutus maksmata järelevalvetasu sissenõudm iseks. Tähtaja pikendamine on seotud maksmise korra muudatusega , mida on eelnõuga täpsustatud , täiendades § 29 4 lõike ga 3 1 . Kuna järelevalvetasu maksmata jätmisel enam vahepealset haldusakti ehk ettekirjutust ei koostata , siis on antud kohustatud isikutele pikem tähtaeg oma kohustuse täitmiseks . Paragrahvi 29 4 lõi ke ga 3 1 reguleeritakse täpsemalt maksmata järelevalvetasu korda . Järelevalvetasu maksmata jätmise korral on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Järelevalvetasu sissenõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustik u § 2 l õike 1 p unkt 21 mõttes. T äitemenetluse seadustik u § 2 l õike 1 p unkt 21 järgi on täitedokumendiks muuhulgas haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, kui see on seaduses nõnda sätestatud. Niisiis kehtivad järelevalvetasu sissenõudmise otsusele ka täitemenetluse seadustik u asjaomased sätted. Eelnevalt saadab Põllumajandus- ja Toiduamet kohustatud isikule e-posti või SMS - i teel meeldetuletuse tasu maksmise tähtaja kohta , kutsudes lisa kulu de enneta miseks täitma vabatahtlikult oma kohustust. Juhul kui pärast meeldetuletus e saamis t ei ole kohustatud isik otsuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud, esitatakse täitedokument sundtäitmis ele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuni täitemenetluse algatamiseni on kohustatud isikul võimalus vältida täitemenetlusega seotud kulude teket. Paragrahv i 29 5 muudatusega täpsustatakse kehtivat enammakstud järelevalvetasu tagastamise korda. Enammakstud järelevalvetasuna käsitatakse vales summas või valele adressaadile tehtud makseid. Üldjuhul tagastatakse ettenähtust suuremas summas makstud tasu maksjale automaatselt. Siia hulka kuuluvad ka kõik maksed, mida Põllumajandus- ja Toiduamet ei suuda nõuetega siduda ning mis makstakse seetõttu, et tasumisel on eksitud rekvisiitidega. Kohustatud isikule on jäetud võimalus taotleda näiteks ekslikult või muul juhul enammakstud järelevalvetasu tagastamist, kui seda isikule automaatselt tagastatud ei ole. Taotlus on võimalik esitada kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, esitades selleks vajalikud dokumendid. Paragrahvi 29 5 l õikes 4 sätestatakse asjaomase otsuse tegemise tähtaeg . Paragrahv 29 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna tasu sissenõudmisega seotud sätted sisalduvad muudetud § -s 29 4 . Sööda seadust täiendatakse §-ga 32 1 , mille kohaselt võib maaeluminister või tema volitatud isik sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabor atoorium i ülesannete täitmiseks Eestis sööda valdkonnas. R eferentlabor atoorium i ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määra b liikmesrii k igale sama määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL -i referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlabor atoorium i t. Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori. Üks labor võib olla määratud mitme liikmesriigi riiklikuks referentlabor atoorium i ks. R eferentlabor atoorium i te tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate juurutamine, koolituste korraldamine jms), samuti laborianalüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsuse ja nende võrreldavuse tagamine nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel t . Riiklik referentlabor atoorium i teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlabor atoorium i ga , osaleb rahvusvahelistes laboritevahelistes võrdluskatsetes ja korraldab vajadusel volitatud labor atoorium ite vahel võrdluskatseid. Eestis on volitatud riiklikud referentlabor atoorium i d ühtekokku 44 valdkonnas. Teatud valdkondades ei ole otstarbekas referenttegevuse marginaalsuse tõttu riigisisest laboriteenust välja arendada ning sellisel juhul on otstarbekam leida asjakohase teenuse pakkuja mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigi s hankemenetluse kaudu . Toiduseaduse ( RT I, 01.07.2020, 19 ) § 7 lõike 4 punkt i 3 sõnastus viiakse kooskõlla veterinaarseadusega. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks toiduseaduse § 8 lõike 1 punkt 8 seoses komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 kohald a misega alates 14. detsembrist 2019. Toiduseaduse § 8 lõike 1 punkt 8 näeb ette eraldi tegevusloa liigi ettevõttele, kus tegeletakse väljaspool EL-i territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva EL-i õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga varustamisega. Väljaspool EL-i territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva mittenõuetekohase loomse toiduga varustamine on sellise toidu viimine piiripunktist otse sadamasse, kust see laaditakse väljaspool EL-i territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavale laevale, või sellise toidu viimine piiripunktist lattu, ladustamine ning laost sadamasse vedamine, kus toimub selle toidu väljaspool EL-i territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavale laevale laadimine. Nimetatud ladustamine võib toimuda ka mujal kui vabatsoonis või tollilaos. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2124 näeb aga ette, et ka EL-ist lahkuva laeva varustamiseks ette nähtud loomset toitu võib ajutiselt ladustada vaid liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud laos (vabatsoonis või tollilaos) , seetõttu puudub edaspidi vajadus näha toiduseaduses sellisele tegevusalale ette eraldi tegevusluba. Toiduseaduses muudetakse § 8 lõike 1 punkti 9 sõnastust, mille kohaselt on loakohustus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 koha sel ettevõt tel , kus ladustatakse loomset toitu. Määruses (EL) 2017/625 nähakse ette loomad ja kaubakategooriad, mis tuleb piiripunktis enne nende EL-i sisenemist alati esitada veterinaarkontrolliks. Teatud juhtudel ja tingimustel, sealhulgas piiripunktis tehtava kontrolli soodsa tulemuse korral, lubatakse aga nende saadetiste transiitvedu EL-i territooriumi kaudu ning selliste saadetiste üle tehakse piiripunktis üksnes dokumentide ja identsuskontroll i . Samuti on lubatud ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki teel olevaid ja EL -i territooriumi läbivaid loomsete saaduste saadetisi, sealhulgas saadetisi, mis on ette nähtud EL-ist lahkuva laeva varustamiseks, ajutiselt ladustada. Saadetiste jälgitavuse tagamiseks võib neid ajutiselt ladustada vaid liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud laos (tollilaos või vabatsoonis) , mis peab vastama määruses (EÜ) nr 852/2004 ja komisjoni määruses (EL) nr 142/2001 sätestatud ja osutatud hügieeninõuetele ning nende kasutamise loa või heakskiidu peab olema andnud või määranud toll kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013. Toiduseaduse s muudetake § 25 lõike 3 sõnastust, milles sätestatakse nõuded, millele peavad vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 kohane ettevõte, kus ladustatakse loomset toitu, ning loomse toidu ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum. Muudatusega tehakse viide komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2124 õigusselguse eesmärgil, et isikul oleks võimalik seadusest leida viide kohaldatavale õigusaktile ja selle sättele. Kuna edaspidi puudub vajadus korrata hoonetele ja ruumidele esitatavaid nõudeid seaduses, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks toiduseaduse § 25 lõige 4. Transiidil oleva loomse toidu ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum peavad vastama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2124 sätestatud tingim ustele. Toiduseaduses muudetakse § 43 lõike 4 sõnastust, viies selle kooskõlla määruse (EL) 2017/625 artiklis 87 sätestatud terminiga „ametlik sertifikaat”. Seega toidu eksportimise korral väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet toidu nõuetekohasust tõendava sertifikaadi. Paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 5–8 eesmärgiga rakendada määruse (EL) 2017/625 artikleid 86–89, mis reguleerivad toidu eksportimisel väljastatavate sertifikaatidega seonduvat. Selleks et Põllumajandus- ja Toiduametil oleks aega kontrollida eksporditava kauba nõuetekohasust, kehtestatakse kohustus esitada taotlus sertifikaadi saamiseks vähemalt 24 tundi enne toidu eksportimist. Seejuures on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus nõuda taotlejalt vajalike andmete esitamist ka sihtriigi keeles. Sellisteks andmeteks võivad näiteks olla taotleja nimi, isiku- või registrikood, taotleja ettevõtte aadress, taotleja sidevahendite kontaktandmed, kaubasaadetise sihtkoha aadress ja muud asjakohased andmed . Taotluse vorm avalikustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel. Selleks et tõhustada ja kiirendada menetlust, sätestatakse nõue, et taotlus peab sisaldama asjakohaseid andmeid, mis võimaldavad teha ametlikku kontrolli ja täita sertifikaadi vormi. Samuti täiendatakse § 43 sertifikaadi väljastamisest keeldumise alustega, et oleks selge , mis juhtudel täpselt keeldutakse sertifikaati väljastamast. Eelnõuga muudetakse toiduseaduse § 48 lõiget 3, mille eesmärk on viia see paremini kooskõlla määruse (EL) 2017/625 artikliga 138. Nimelt kehtiva § 48 lõike 3 kohaselt saab pädev asutus kohaldada artiklis 138 sätestatud meetmeid üksnes mittenõuetekohase toidu ja mittenõuetekohaste toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete avastamise korral. Nimetatud artikkel ei näe ette sellist kitsendavat rakendust, vaid sätestab üldiselt, et kui rikkumine on tuvastatud, siis kohaldab pädev asutus sätestatud meetmeid. Näiteks juhul, kui tuvastatakse nõuete rikkumine käitlemisruumis, seadmel või muus kohas, siis tuleb samuti kohaldada artiklis 138 sätestatud meetmeid. Muudatusega laiendatakse meetmete kasutamise rakendusala ka toidu mittenõuetekohasele käitlemisele ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete mittenõuetekohasele tootmisele ja töötlemisele. Lisaks muudetakse toidujärelevalvetasu käsitlevaid sätteid. Toiduseaduse § 49 1 lõige t 2 muudetakse selliselt, et lisaks jaekaubandusettevõttes tehtavatele järelevalvetoimingutele tasustatakse toidujärelevalve tunnitasuga ka kõik, nii loomse- kui mitteloomse toiduga seotud järelevalvetoimingud, välja arvatud loomse toidu käitlemise ettevõtte s tehtavad toimingu d, mille suhtes kohaldatakse veterinaarseaduse alusel kogusepõhiseid tasusid. Loomse toiduga seotud toiminguid võib teha nii toidu- kui veterinaarjärelevalveametnik, kuid tasu arvestatakse toidujärelevalve tunnitasu määra järgi. Eel n õuga ei seata piiranguid järelevalvetoimingute tegemiseks . Toidukäitleja jaoks on edaspidi selgem , millise määra järgi peab tasu maksma. Paragrahvi 49 3 lõiget 1 täpsustatakse selliselt, et järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse ka veterinaarseaduse § 85 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud kulud. Nimetatud kulude all mõeldakse määruse (EL) 2017/625 IV lisa II peatükis nimetamata ettevõttes loomse toiduga seotud veterinaarjärelevalve toimingu kulusid. Paragrahvi 49 3 lõike 3 muudatusega sätestatakse, et järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. See võimaldab toimingutele kulunud aega täpsemalt arvestada ning on tavapärasel juhul käitlejale soodsam, kuna 1 – 30 minutit kestva toimingu eest arvestatavat tasu ei loeta enam ühe tunni tasuks nagu kehtiva regulatsiooni kohaselt. Paragrahvi 49 3 lõike 6 muudatusega sätestatakse, et kohustatud isik tasub kõigi ühel tollideklaratsioonil sisalduvate kaupade eest tunnitasuna, mille sisse on juba arvestatud ka laboriuuringute kulu. Kehtivas sõnastuses ei ole enam asjakohane eristada mitteloomseid kaupu tariifsete klassifikatsioonide kaupa, sest nende puhul ei ole erinevaid tasumäärasid ette nähtud. Samuti ei ole enam asjakohane kehtiva sõnastuse kohaselt koguda lisatasu laboratoorsete analüüside eest. Toiduseaduse § 49 4 lõigetes 1 – 3 1 muudetud tasu maksmise korra sätete kohaselt koostab eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toimingute eest otsuse Põllumajandus- ja Toiduamet. Otsus tehakse hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu jooksul tehtud toimingute eest. Tähtaega on võrreldes kehtiva korraga pikendatud, et mahtuda raamatupidamislikult eelneva kuu kohta tehtava aruandluse raamidesse. Paragrahvi 4 9 4 lõike 2 kohaselt tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks on vaja kohustatud isiku selgelt väljendatud nõusolekut. Eelnõus sätestatakse, et kui kohustatud isik on sellise nõusoleku andnud ja järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, siis loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. Kõnealune haldusmenetluse seadust täpsustav säte on vajalik seetõttu, et oleks üheselt selge, millal saab lugeda elektrooniliselt kättetoimetatud otsuse isikule teatavaks tehtuks. Haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks haldusmenetluse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud korras, see tähendab siis, kui otsus või otsuse väljavõte on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressil või avalik-õigusliku juriidilise isiku avaldatud elektronposti aadressil. Paragrahvi 49 4 täiendatakse lõi kega 2 1 , mille kohaselt antakse Põllumajandus- ja Toiduametile kaalutlusõigus valida muu otsuse kättetoimetamise viis, kui kohustatud isik ei ole andnud Põllumajandus- ja Toiduametile oma nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Sellisel juhul tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Selline juhtum on pigem erandlik, kuna Põllumajandus- ja Toiduameti praktikas saadetakse enamik otsuseid ettevõtjatele elektrooniliselt. Paragrahvi 4 9 4 lõi kes 3 sätestatakse järelevalvetasu maksmise tähtaeg, milleks on 28 kalendripäeva järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates . Tähtaega on võrreldes kehtiva korraga muudetud, praegune tähtaeg on kümme tööpäeva . Tähtajaks tasu maksmata jätmise korral koostatakse kehtiva korra kohaselt uus haldusakt ehk ettekirjutus maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks . Tähtaja pikendamine on seotud maksmise korra muudatusega , täiendades § 49 4 lõike 3 1 . Kuna järelevalvetasu maksmata jätmisel enam vahepealset haldusakti ehk ettekirjutust ei koostata , siis antakse kohustatud isikutele selle võrra pikem tähtaeg oma kohustuse täitmiseks . Paragrahvi 49 4 täiendatakse lõi kega 3 1 , millega reguleeritakse täpsemalt maksmata järelevalvetasu korda. Järelevalvetasu maksmata jätmise korral on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. J ärelevalvetasu sissenõudmise otsus on täitedokument t äitemenetluse seadustik u § 2 l õike 1 p unkt 21 mõttes . T äitemenetluse seadustik u § 2 l õike 1 p unkt 21 järgi on täitedokumendiks muuhulgas haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, kui see on seaduses nõnda sätestatud. Niisiis kehtivad järelevalvetasu sissenõudmise otsusele ka t äitemenetluse seadustik u asjaomased sätted. Eelnevalt saadab Põllumajandus- ja Toiduamet ko hustatud isikule e-posti või SMS - i teel meeldetuletuse tasu maksmise tähtaja kohta , kutsu des lisa kulusid enneta miseks täitma vabatahtlikult oma kohustust. Juhul kui pärast meeldetuletust ei ole kohustatud isik otsuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud, esitatakse täitedokument sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuni täitemenetluse algatamiseni on kohustatud isikul võimalus vältida täitemenetlusega seotud kulude teket. Paragrahvi 49 4 lõi k e d 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna tasu sissenõudmisega seotud sätted sisalduvad § 49 4 lõikes 3 1 . Paragrahv i 49 5 muudatusega täpsustatakse kehtivat enammakstud järelevalvetasu tagastamise korda. Enammakstud järelevalvetasuna käsitatakse vales summas või valele adressaadile tehtud makseid. Üldjuhul tagastatakse ettenähtust suuremas summas makstud tasu maksjale automaatselt. Siia hulka kuuluvad ka kõik maksed, mida Põllumajandus- ja Toiduamet ei suuda nõuetega siduda ning mis enamasti makstakse seetõttu, et tasumisel on eksitud rekvisiitidega. Kohustatud isikule on jäetud võimalus taotleda näiteks ekslikult või muul juhul enammakstud järelevalvetasu tagastamist, kui seda isikule automaatselt tagastatud ei ole. Taotlust on võimalik esitada kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, esitades selleks vajalikud dokumendid. Lõikes 4 sätestatakse asjaomase otsuse tegemise tähtaeg. Lisaks muudetakse toiduseaduse § 52 lõike 3 sõnastust , asendades arvu „ 20 ” arvuga „ 30 ”. Muudatuse kohaselt pikendatakse volitatud laboratooriumina tegutsemise volituse andmise otsuse tähtaega , mis on tingitud praktilisest vajadusest tagada menetluseks piisav aeg dokumentide kontrollimiseks , lisa päringute ja muude toimingute tegemiseks ning volitatud labor in a tegutsemise volituse andmise ks . Toiduseadus es muudetakse § 53 pealkiri üldisemaks, kuna § 53 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 , mille kohaselt võib maaeluminister või tema volitatud isik sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabor atoorium i ülesannete täitmiseks Eestis toidu valdkonnas. Referentlabor atoorium i ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määra b liikmesrii k igale sama määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL -i referentlabor atoorium ile ühe või mitu riiklikku referentlabor atoorium it. Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori. Üks labor võib olla määratud mitme liikmesriigi riiklikuks referentlabor atoorium iks. Referentlabor atoorium ite tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate juurutamine, koolituste korraldamine jms), samuti laborianalüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsuse ja nende võrreldavuse tagamine nii riigisiseselt kui rahvusvahelisel t . Riiklik referentlabor atoorium teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlabor atoorium iga , osaleb rahvusvahelistes laboritevahelistes võrdluskatsetes ja korraldab vajadusel volitatud labor atoorium ite vahel võrdluskatseid. Eestis on volitatud riiklikud referentlabor atoorium id ühtekokku 44 valdkonnas. Teatud toidu saasteainete osas on Eestil referentlabor atoorium id volitamata, eeskätt valdkondade s , kus referenttegevuse marginaalsuse (merelised biotoksiinid) või ulatuslike investeeringu t e tõttu ei ole otstarbekas riigisisesest laboriteenust välja arendada . Seetõttu on otstarbekas selliste valdkondade puhul leida asjakohase teenuse pakkuja mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmanda riigi s hankemenetluse kaudu . Nii näiteks täidab geneetiliselt muundatud organismide valdkonnas riikliku referentlabor atoorium i ülesandeid Läti toiduohutuse, loomatervise ja keskkonnainstituut „BIOR” töövõtulepingu alusel. 3. jagu. Jõustumine Eelnõu § -s 136 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Seaduse jõustu mine on kavandatud 2021. aasta 1. juulil . Määrus (EL) 2016/429 kohaldub alates 2021. aasta 21. aprillist. Käesolev seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga rakendada määrus t (EL) 2016/429 ja teis i veterinaaria valdkonna EL-i vahetult kohaldatava id määrus eid ning selles sätestatakse liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks. 2020. aasta 1. juuli on eelnõu menetluskäiku arvestades seaduse jõustamiseks kõige varasem tähtpäev. Tähtpäev on määratud arvestusega, et seaduse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid jõustuksid seadusega samal ajal. Samuti on tähtpäevaga seotud seadusega muudetavate seaduste rakendussätted. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on kooskõlas määruse (EL) 2017/625, määruse (EL) 2016/429 , määruse (EÜ) nr 1069/2009, määruse (EL) nr 576/2013 ja direktiivi 2005/36/EÜ terminoloogiaga. Kehtivas veterinaarkorralduse seaduses ja loomatauditõrje seadus es kasutusel olevad terminid on seaduseelnõus viidud kooskõlla ning seostatud määruse (EL) 2016/429 terminitega. Eelnõus on kasutusele võetud järgmised terminid või on muudetud nende tähendust : loomapidaja, l oomapidamisettevõte , loomataud, bioturvalisuse kava , e riti ohtlik loomataud , kohustuslikult tõrjutav loomataud, vajaduspõhiselt tõrjutav loomataud, teatamiskohustuslik loomataud, loomatauditõrje programm, v eterinaarnõuded . 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas E L-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega: 1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/97 , ühenduse kriteeriumide kohta peatuspaikadele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (E L T L 174, 0 2. 0 7.1997, lk 1–6) ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT 147, 31.05.2001 , lk 1–40) ; 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40 ) ; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (EL T L 139, 30.04.2004, lk 55–205); 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EL L 255, 30.09.2005, lk 22–142 ) ; 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) ( ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33 ) ; 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 ( ELT L 146, 13.06.2003, lk 1–9 ) ; 8 ) k omisjoni määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75); 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208); 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143) ; 1 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) nr 2016/429 ja (EL) nr 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142 ) ; 1 2 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1629 , millega muudetakse taudide loetelu, mis on sä testatud määruse (EL) 2016/429 II lisas (ELT L 272, 31.10.2018, lk 11–15 ) ; 1 3 ) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 0 4.12.2018, lk 21–29); 15 ) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1715 , millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37–96); 14 ) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 0 5.12.2019, lk 115–169); 16 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98) ; 1 7 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/686 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega ( ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 1–63 ) ; 1 8 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/687 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 64–139 ) ; 19 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/688 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 140–210 ) ; 20 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/689 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 211–340 ) ; 2 1 ) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/690 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses selliste loetellu kantud taudidega, mille suhtes kohaldatakse liidu seireprogramme, seoses osutatud programmide geograafilise ulatusega ja seoses loetellu kantud taudidega, mille korral võib anda bioturvarühmikule taudivaba staatuse (ELT L 174, 03. 0 6.2020, lk 341–344); 22 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/691 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 345–378 ) ; 2 3 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/692 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 379–520 ) ; 24 ) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/990 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega (ELT L 221, 10. 0 7.2020, lk 42–63); 25 ) k omisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/999, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning nende paljundusmaterjali jälgitavusega (ELT L 221, 10.7.2020, lk 99–104); 26 ) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1625 , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 366, 04.11.2020, lk 1–3); 27 ) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2002 , millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohaldamiseks seoses liidusisese loetellu kantud taudidest teavitamise ja neid käsitleva liidu aruandlusega, liidu seireprogrammide ja likvideerimisprogrammide esitamise ja neid käsitleva aruandluse ning taudivaba staatuse tunnustamise taotlemise vormingu ja korraga ning elektroonilise teabesüsteemiga (ELT L 412, 0 8.12.2020, lk 1–28 ) ; 28 ) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/2154 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisest liikumist käsitlevate loomatervise-, sertifitseerimis- ja teavitamisnõuetega (ELT L 431, 21.12.2020, lk 5–8); 29 ) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2235 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loomatervise sertifikaatide näidiste, ametlike sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 599/2004, rakendusmäärused (EL) nr 636/2014 ja (EL) 2019/628, direktiiv 98/68/EÜ ning otsused 2000/572/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2007/240/EÜ (ELT L 442, 30.12.2020, lk 1–409) ; 30 ) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2236, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses selliste loomatervise sertifikaatide näidistega, mida kasutatakse veeloomade ja neilt saadud teatavate loomsete saaduste saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatide ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1251/2008 (ELT L 442, 30.12.2020, lk 410–464 ) . D irektiiv id 2005/36/EÜ ja 2003/99/EÜ on üle võetud kehtivate õigus aktidega vastavalt veterinaarkorralduse seaduse ja loomatauditõrje seadusega , seetõttu ei ole veterinaarseaduse ja E L-i õiguse vastavuse võrdlustabelit koostatud. Määruse (EL) 2016/429 rakendamiseks on v eterinaarseaduse s täpsustatud ettevõtja teatamis- ja tegevusloakohustuse, loomade identifitseerimise ja registreerimise , loomade ja loomsete saaduste liikumise ning tauditõrjega seonduva i d sätteid, lisades protseduurid Eestis nõuete täitmise tagamiseks. Samuti käsitletakse veterinaar seaduse s neid määruse (EL) 2016/429 asjaolusid , mille korral on sama määruse kohaselt antud kaalutlusõigus erandi rakendamise kohta liikmesriigile. 6. Seaduse mõjud Eelnõus sätestatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: s otsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, mõju majandusele ning mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid olulisi mõjusid riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. 6.1 Kavandatav muudatus: v eterinaararsti kutsetegevuse loa andmisest keeldumise aluse d (§ 1 6 lõige 3) Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub veterinaararsti kutsetegevuse loa andmisest, kui taotleja on teenistuses veterinaarjärelevalve ametnikuna ja tal on ATS -i § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega. V eterinaarkorralduse seaduses ei ole sellist õigust sätestatud. Säte annab Põllumajandus- ja Toiduamet i juhile õiguse ennetada huvide konflikti ametniku järelevalvetegevuse ja töövälise tegevuse vahel. Lisaks luuakse selle sättega ka seos ATS-iga , tuue s oluline säte paremini välja . Keeldumise alus eelnõus on selliseks juhuks, kui kõrvaltegevus on täielikult keelatud. K avandatav muudatus ei piira veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku tööalast tegutsemist, sest kõrvaltegevus võib olla ka ainult osaliselt keelatud ja sellisel juhul saab isik kutsetegevuse loa. Ta võib ikkagi veterinaarteenust osutada, kui see ei takista tööülesannete täitmist. Muudatusega kaasnevad mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: m õju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikud võivad otsustada mitte jätkata tööd veterinaarjärelevalve ametnikuna või pärast hariduse omandamist mitte kandideerida Põllumajandus- ja Toiduamet i vabadele töökohtadele. Järelevalveametnikuna töötamine ei eelda kutsetegevuse loa olemasolu, piisab veterinaararsti diplomist. Samas on kutseoskuste säilitamiseks ja arendamiseks ka järelevalveametnikuna töötaval veterinaararstil oluline tegeleda praktilise tegevusega. Eestis on 1. jaanuari 2020 . aasta seisuga 153 veterinaarjärelevalve ametnikku, neist 65 -l on veterinaararsti kutsetegevuse luba. Neist omakorda osutab aktiivselt veterinaarteenust hinnanguliselt 15 – 20 isikut. 2018 . aastal lahkus Põllumajandus- ja Toiduametist (kuni 01.01.2021 Veterinaar- ja Toiduamet) 7 vet erinaararsti haridusega ametnikku, neist 1 pensionile. 2019 . aastal lahkus 5 veterinaararsti haridusega ametnikku, neist 1 pensionile. 2019 . aastal asus Põllumajandus- ja Toiduametisse tööle 5 veterinaararsti haridusega ametnikku vanuses 24 – 63 a astat . Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaaride keskmine vanus on 55,6 aastat. Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve ametnikud jaotuva d j ärgmistesse vanusegruppidesse: 42 inimest on 55 ‒ 59 - aastased, 37 inimest on 60 ‒ 64 - aastased ja 14 inimest on üle 65 - aastased, kellest 4 inimest on üle 70 -aastased . Seega 14 inimest võivad asutusest lahkuda päevapealt ja neile asendust leida on keeruline, sest noored veterinaararstid eelistavad töötada pigem kliinikus. 2019 . aastal luhtus Põllumajandus- ja Toiduametil kuus töökoha konkurssi, mille käigus otsiti veterinaararsti haridusega ametnikku. Kõik kutsetegevuse loaga veterinaar arst id on järelevalvesubjektid. Veterinaar arst ide kontrolli teostas Põllumajandus- ja Toiduamet üks kord kolme aasta jooksul kuni 2019. a asta ni. Alates 2019. a asta st toimub kontroll riskivalimi alusel. Ka kehtivat kutsetegevuse luba omavad ametnikud on järelevalvesubjektid. Nende tegevuse üle teostavad kontrolli veterinaarkeskuse või regiooni juhataja või Põllumajandus- ja Toiduameti keskasutuse vastavad spetsialistid . Kõik ametnikud allkirjastavad ametisse astudes ametivande, erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni, avaliku teenistuse ning korruptsioonivastase seaduse nõuetele vastamise kinnituse. Kord aastas peavad ametnikud teavitama Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorit kõrvaltegevustest, kes hindab teavitatud tegevusi korruptsioonivastase seaduse alusel. Siiani ei ole ühegi veterinaarjärelevalve ametniku kutsetegevuse luba sel põhjusel peatatud , seega on kehtivast õigusest kinni peetud ja veterinaararstid on oma kutsetegevuse luba kasutanus vastutustundlikult . Selgema õigusliku aluse seadmisega kaasneb positiivne mõju Põllumajandus- ja Toiduametile, kelle juhtkonnale antakse parem võimalus maandada korruptsiooniohtu ilma, et peaks kehtestama veterinaarteenuse osutamisele lauskeeldu. Samuti aitab paindlikum lähenemine kergemini leida vabadele töökohtadele uusi ametnikke. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikud Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : sotsiaalne mõju väljendub isiku võimaliku sissetuleku vähenemises, kui tema tegevusele seatakse piiranguid . 1. jaanuar i 2019. aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest . 1. jaanuari 2020. a asta seisuga oli veterinaararsti kutsetegevuse loaga isikuid 815 . Mõju avaldub, kui isik on asunud või asub tööle Põllumajandus- ja Toiduamet isse veterinaarjärelevalve ametnikuna ja soovib sama l ajal ka osutada veterinaarteenust põhitööst vabal ajal. Huvide konflikti olemasolul ei saa veterinaarjärelevalve ametnik osutada põhitöö kõrvalt veterinaarteenust ja saada selle eest tasu. Eestis on 153 veterinaarjärelevalve ametnikku, neist 65-l on ka veterinaararsti kutsetegevuse luba. Neist omakorda osutab aktiivselt veterinaarteenust hinnanguliselt 15 – 20 isikut. Mõju ulatus on väike ja mõjutab väikest osa veterinaararste, veterinaarjärelevalve ametnikest väike osa on seotud veterinaarteenuse osutamisega. Mõju ei ole sage, kuna ei ole ette näha veterinaararsti teenust pakkuvate järelevalveametnike arvu suurenemist, pigem see väheneb. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub 6.2. Kavandatav muudatus: k utsetegevuse loa peatamise alus te lisamine ( § 17 lõike 1 punkt 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib veterinaararsti kutsetegevuse loa peatada , kui veterinaararst on korduvalt rikkunud ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud veterinaar r avimi soetamise ning loomahaiguse ennetamiseks ja raviks kasutamise nõudeid . Tegevusloa kehtivus peatatakse kuni rikkumise kõrvaldamiseni või kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni . Veterinaarkorralduse seaduses ei ole sellist õigust sätestatud. Muudatusega kaasnevad mõju elu- ja looduskeskkonnale ja mõju majandusele. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: veterinaararstid Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : 1. jaanuar i 2019. aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest . 1. jaanuari 2020. a asta seisuga oli veterinaararsti kutsetegevuse loaga isikuid 815 . Korduva rikkumise korral jääb veterinaararst ilma veterinaarteenuse osutamisega seotud sissetulekust. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei ole käsitletav rikkumine sage ega levinud ja sellest tulenev negatiivne mõju on vähene. 2019. aastal tehti 42 ettekirjutust ravimite käitlemisega seotud rikkumiste tõttu, 2020. aastal on selliseid rikkumisi avastatud 12. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike lähtuvalt mõju väikesest ulatusest ja sagedusest. Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: loomakasvatajad, lemmikloomapidajad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: peatatud veterinaararsti kutsetegevuse loaga isikutel ei ole õigust osutada veterinaarteenust. Mõju on väike, kuna tegu ei ole levinud rikkumisega ning see ei vähenda oluliselt veterinaarteenuse kättesaadavust loomakasvatajatele ja lemmikloomapidajatele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju on väike. L oomakasvatajatele ja lemmikloomapidajatele veterinaarteenus e kättesaadavus oluliselt ei vähene . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub Mõju valdkond: m õju keskkonnale Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: avalduv mõju on positiivne, kuna ravimite vastutustundlik kasutamine aitab vähendada mikroobide resistentsust ning ohtu inimeste ja loomade tervisele. Valdav osa veterinaararste kasutab ravimeid vastutustundlikult. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub 6.3. Kavandatav muudatus: ettevõtja tegevusloa kohustuse muutumine ( § 25 ) Kehtivas õiguses on tegevusloa kohustus ja teavituskohustus reguleeritud loomatauditõrje seaduse 2. peatüki 6 1 . jaos . Kehtiva õiguse kohaselt ei tehta teatud tegevusloa kohustuse sätestamisel vahet, kas ettevõttest viiakse loomi ja paljundusmaterjali teise liikmesriiki või need liiguvad Eesti s teise ettevõttesse. Tegevusala sid , mille puhul on vaja taotle da tegevusluba, on võrreldes kehtiva õigusega rohkem (koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused ja varjupaigad, nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 , ühenduse kriteeriumide kohta peatuspaikadele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta, osutatud kontrollpunktid jm ettevõtted, kes tegelevad loomade teise liikmesriiki viimisega) . Samas ei ole teada, kui palju nendest ettevõtetest kavatsevad kaubelda EL turul. Põllumajandusloomade registri s on 355 tegevusloaga tegevuskohta. Andmed ettevõtjate arvu kohta, kes tegelevad EL-i turul kauplemisega, puuduvad. Ainult Eesti-siseselt loomade ja paljundusmaterjaliga kauplevate le ettevõtete le kehtib seaduse jõustumise korral endiselt majandustegevuse teate esitamise kohustus ja need ettevõtted kantakse p õllumajandusloomade registrisse. Käesoleva eelnõu rakendussätete kohaselt ei pea kehtiva tegevusloaga ettevõtte kohta taotlema uut tegevusluba ning ettevõtte puhul , millest on teatatud enne käesoleva seaduse jõustumist , loetakse ettevõttest teatamise nõue selle seaduse tähenduses täidetuks . Loomatauditõrje seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtjad, kelle puhul käesoleva eelnõu alusel tegevusloa nõue ei kehti , ettevõttest teatamise nõue loetakse täidetuks. Muudatusega kaasneb mõju majandusele , mõju riigiasutustele ning sotsiaalne mõju. Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: loomapidajad, lemmikloomapidajad, loomse paljundusmaterjali käitlejad P õllumajandusloomade registris on registreeritud 14 200 tegevuskohta, millest tegevusloa alusel tegutseb 355 . E ttevõtete hulka , kes viivad loomi või paljundusmaterjali teise liikmesriiki ja vajavad seetõttu tegevusluba, ei ole võimalik prognoosida. Selliste ettevõtete hulk on muutuv, kuna see on seotud turuolukorraga EL-is ning ettevõtja sooviga välisturule laieneda. E i ole teada , et Eestis oleks koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskus i . Eestis on hinnanguliselt 10 loomade varjupaika ja need ei tegele loom ade tei se liikmesriiki viimisega . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: lisanduvate tegevusalade osas kaasnevad tegevusloa kohustusega rangemad nõuded ehitistele ning loomade pidamise ja loomse paljundusmaterjali liikumisele. Selliste ettevõtete massilist lisandumist ei ole ette näha. T eisalt, t egevusloa kohustuse asend u mine teatamiskohustusega juhul, kui loomi või loomseid saadusi viiakse Eestis teise ettevõttesse, võimaldab ettevõtjal paindlikumalt rakendada meetmeid, mis aitavad tagada loomade ja loomse paljundusmaterjali ohutuse. Tegevusloaga ettevõtete arv peaks kokkuvõttes vähenema. Edaspidi tuleb ettevõtjatel hoolikalt oma tegevus läbi mõelda. Juhul, kui ettevõtja kohe EL-i turul ei kauple, kuid soovib seda teha tulevikus, on otstarbekas taotleda tegevusluba. Nii tegevusloataotluse kui ka majandustegevusteate esitamine on ühekordne protseduur . Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega ettevõtjatele ei kaasne muudatusega lisategevusi ega - kohustusi, kuna teatamiskohustus loetakse täidetuks seaduses nimetatud tähtajal ning seetõttu ei mõjuta see nende halduskoormust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava te mõjud e risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub Mõju valdkond: sotsiaalne mõju , mõju inimeste ja loomade tervis ele Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: negatiivne mõju puudub, kuna loomade ja loomse paljundusmaterjali kohta on veterinaarnõuded kehtestatud ja seeläbi on kaitstud inimeste ja loomade tervis. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: m õju riigiasutustele on väike, kuna kõik PRIA põllumajandusloomade registris olevad loomapidajad ja muud ettevõtted on Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve all ja neid kontrollitakse perioodiliselt. Kuna tegevusloa alusel tegutsevaid ettevõtteid on võrreldes kõigi registris olevate ettevõtetega vähe, siis neist osa tegevusloast loobumine ei ole olulise mõjuga. Samuti ei ole ette näha olulist tegevusloa taotlejate lisandumist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavaid riske Põllumajandus- ja Toiduameti le ette näh a ei ole Järeldus mõju olulisuse kohta: m õju on väheoluline 6. 4 . Kavandatav muudatus: Tegevusloa taotlus esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile PRIA e-teenuse keskkonna kaudu (§ 26 lõige 1) Kehtivas õiguses on küsimus lahedatud loomatauditõrje seaduse §-s 19 2 , mille kohaselt lahendab tegevusloa andmise Põllumajandus- ja Toiduamet . E elnõu ga täpsustatakse taotluse esitamisega seotud asjaolusid . Kui käesoleval ajal tuleb tegevusloa taotlejal esitada tegevusloa saamiseks taotlus Põllumajandus- ja Toiduametile ja info tegevusloa saanud ettevõtjate kohta saadab Põllumajandus- ja Toiduamet edasi PRIA-le, siis eelnõu kohaselt esitab taotleja kõik andmed PRIA-le ja Põllumajandus- ja Toiduamet saab sealt menetluseks kõik andmed läbi JVIS -i põllumajandusloomade registri st . Muudatusega kaasneb mõju majandusele ja mõju riigiasutustele . Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet , P RIA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: m õju riigiasutustele on väike, kuna tegemist on riigiasutuste vahelise koostöö korralduse ga sama informatsiooni liikumise ümberkorraldamisega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavaid riske Põllumajandus- ja Toiduameti le ning P RIA-le ette näh a ei ole . Järeldus mõju olulisuse kohta: m õju on väheoluline Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: teatud loomapidajad, loomse paljundusmaterjali käitlejad, loomsete kõrvalsaaduste käitlejad, transiidil oleva kauba ladustajad. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Avalduv mõju on positiivne, kuna tegevusloa saamiseks peab ettevõtja suhtlema ainult ühe asutusega. Muudatusega ei kaasne uusi kohustusi. Mõju ulatus ei ole suur, kuna tegevusloa kohustus on ainult EL -i turul kauplevatel ettevõtjatel. Hetkel on kõigi tegevusloaga ettevõtete arv 355 ja eeldatavalt ei tegele kõik nimetatud ettevõtted EL -i turul kauplemisega . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava te mõjud e risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub 6.5 Kavandatav muudatus: p eetava looma märgistamiseks kasutatavate identifitseerimisvahendite väljastami n e (§ 30 lõige 4) Põllumajanduslooma märgistamiseks vajalikud identifitseerimisvahendid hangib ja väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet iga selleks halduslepingu sõlminud volitatud isik loomapidaja kulul. Tegemist ei ole uue tegevusega, kuid kehtivates õigusaktides ei ole põllumajanduslooma märgistamiseks vajaliku identifitseerimisvahendi hankimise ja väljastamise korda senini sätestatud. Märgistamiseks vajalike identifitseerimisvahendite hankimise ja väljastamisega tegeleb hetkel EPJ . Muudatusega kaasneb mõju majandusele. Mõju valdkond : m õju majandusele Mõju sihtrühm: EPJ ja teised võimalikud põllumajandusloomade märgistusvahendite hankijad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: põllumajandusloomade märgistusvahendeid hangib põhiliselt EPJ. Sätte jõustumisega kaasneb võimalus, et lisaks EPJ-le on veel ettevõtteid, kes soovivad põllumajandusloomade märgistusvahendeid hankida ja edasi müüa . Põllumajandus- ja Toiduamet peab korraldatava konkursiga tagama parima võimaliku teenusepakkuja valimise. Laialdane oluline mõju puudub, kuna ükskõik, kes selle konkursi võidab, peab ta tagama kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse, sealhulgas võimekuse hinnata sisseostetavaid märgistusvahendeid , ja järgima oma andmekogude sidumiseks põllumajandusloomade registriga kõiki andmekaitsealaseid turvanõudeid . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta : oluline mõju puudub 6. 6 . Kavandatav muudatus: elektroonse identifitseerimisvahendiga märgistatud koera, kassi ja valgetuhkru kohta kantakse identifitseerimisvahendi andmed kohaliku omavalitsuse poolt arvestuse pidamiseks kasutatavasse andmekogusse. ( § 32 lõige 5) Tegemist on täpsustava sättega, arvestuse pidamise kohustus on kohalikul omavalitsusel juba praegu. Sättega rõhutatakse märgistuse kohta käiva info andmekogus säilitamise olulisust muude andmete hulgas . Muudatusega kaasneb mõju kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ja füüsilistele isikutele õigusakti rakendamisega kaasneva infokohustuse täitmisega kaasnevad kulu d . Mõju valdkond: mõju kohalikele omavalitsustele Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: m õju kohalikule omavalitsusele ei ole ulatuslik . Eestis on 79 omavalitsusüksust ja nendest 13 puudub lemmikloomade arvestus e pidamiseks andmekogu. 11 omavalitsust peab seda arvutipõhisena, 5 kasutab EVS -i lemmikloomade registrit ja 50 S pin TEK OÜ platvormi. Andmehulga suurenemine ühe kirje võrra ei mõjuta enam ikk u omavalitsustest , kuna suurem osa kohalikke omavalitsusi nõuab juba praegu lemmikloomade kohta andmete esitamist. Sätte lisamisega kaasneb positiivne mõju, kuna loomade kohta peetav arvestus muutub ülevaatlikumaks ja selle abil on lihtsam luua seost näiteks leitud looma ja loomapidaja vahel ning pidada omavalitsusüksustel arvestust lemmikloomade üle . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike , kuna paljud kohalikud omavalitsused kasutavad juba täna andmete kogumiseks ja säilitamiseks selles loodud veebiplatvorme, kus oluliseks on ka info looma märgistuse kohta . 13 omavalitsuseüksust peavad nimetatud andmekogud ise looma või saavad hakata kasutama EVS-i lemmikloomade registrit või Spin TEK OÜ platvormi . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub . Mõju valdkond: füüsilistele isikutele õigusakti rakendamisega kaasneva infokohustuse täitmisega kaasnevad kulud Mõju sihtrühm: koerte ja kasside pidajad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: mõju isiku halduskoormusele ei ole ulatuslik. Eestis on 79 omavalitsusüksust ja nendest 13 puudub lemmikloomade arvestuse pidamiseks andmekogu. 11 omavalitsust peab seda arvutipõhisena, 5 kasutab EVS -i lemmikloomade registrit ja 50 SPINTEK OÜ platvormi. SPINTEK OÜ registris on hetkeseisuga 146 000 looma, neist koeri üle 85 000 ja kasse üle 60 000 . EVS -i lemmikloomaregistris on 52 073 koera ja 17 084 kassi. S uurem osa kohalikke omavalitsusi nõuab juba ka praegu lemmikloomade kohta andmete esitamist . Andmete esitamine on ühekordne ning ei nõua koera või kassi pidajalt rahalisi kulutusi, kuna tegu on elektrooniliste andmekogudega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavad mõjud puuduvad Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6. 7 . Kavandatav muudatus: l emmiklooma märgistamiseks kasutatavate identifitseerimis vahendite h e akskiitmine ja arvestuse pidami se nõuded (§ 33 lõig e 1 ) Lemmiklooma märgist amiseks kasutatavate identifitseerimi svahendite h eakskiitmine on eelnõu kohaselt korraldatud teavitatud märgistusvahendite kohta teabe avaldamise ga Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel. Praegu ei ole lemmiklooma märgistusvahendite turuletoomine Eestis reguleeritud. Eelnõu kohaselt tuleb turul olevatest ja turule toodavatest elektroonilistest märgistusvahenditest teavitada Põllumajandus- ja Toiduamet it , kes avaldab teavitatud märgistusvahendite loetelu oma veebilehel . Muudatusega kaasneb mõju kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: m õju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Põllumajandus- ja Toiduametil on kohustus heaks kiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud süstitavate elektroonsete märgistusvahendite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende kasutamine on Eestis lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul olevatest märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada, eemaldades toote loetelust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: lemmikloomade märgistusvahendite maaletoojad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Eestis oli 2019 . a astal hinnanguliselt neli lemmiklooma märgistusvahendite maaletoojat. Lemmikloomade m ärgi s tusvahendite maaletoojad peavad teavitama Põllumajandus- ja Toiduameti t käesoleva seaduse jõustumise ajal turul olevatest elektroonsetest märgistusvahenditest ning edaspidi enne uue toote turule toomist. Muudatusega kaasnev halduskoormus on väike, kuna teavitamine on ühekordne tegevus ja edaspidi vajalik ainult uute toodete korral. Tõenäoliselt tuuakse sellised uusi tooteid turule pigem harva ja seetõttu kasvab lemmikloomad e märgistusvahendite maaletoojate halduskoormus väga vähe. Kuna märgistusvahendite, eriti elektroonsete märgistusvahendite kvaliteediga on veterinaararstide andmetel probleeme, on tulevikus võimalik, et Põllumajandus- ja Toiduamet peatab probleemsete märgistusvahendite kasutamise Eestis, eemaldades need tooted oma avalikustatud loetelust. Seni selline võimalus puudus ja see on olnud märgistusvahendeid maale toova ettevõtja eetika küsimus. Kuna turul olevad märgistusvahendid vastavad EL-is kehtivatele standarditele, siis olulisi majanduslikke mõjusid ei kaasne . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike J äreldus mõju olulisuse kohta : o luline mõju puudub 6. 8 . Kavandatav muudatus: p õllumajandusloomade regist r is tehtavad uuendused seoses määruse 2016/429 rakendamisega ( § 34; § 54 ) Muudatusega kaasne b mõju riigiasutus t ele ja majandusele. Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: m õju on ühekordne ja hõlmab kahe asutuse registrites arendustega seotud kulutusi. Veterinaarseaduse rakendamise korral tuleb PRIA-l t äiendada põllumajandusloomade registrit selliselt, et nimetatud registris oleks võimalik hallata isikute erinevate tegevuste erinevaid andmevälju. Põllumajandusloomade register on tehniliselt arendatud ainult isikute loomapidamiset tevõtete registrisse kandmiseks. Lisaks tuleb vastavalt m ääruse (EL) 2016/429 artik lile 112 liikuda veisepass ide siseriiklik u väljasta mise lõpetamise suunas. V ajalik on välja töötada uus protsess, mis tagaks teistesse liikmesriikidesse (Bovex´iga ühinemata riigid aga ilmselt ka kolmandad riigid) liikuvatele veistele ki ire veisepassi väljastamise . Rakendusmääruse (EL) 2019/2035 artik li 64 punkt i c nõude täitmiseks tuleb välja arenda da kordumatu kood i dokumenteeri mise protsess iga looma puhul, keda peetakse ettevõttes kauem kui 30 päeva . Rakendusmääruse (EL) 2019/2035 artikli 44 punkt i a kohaselt tuleb andmekogus viidata elektroonilise identifitseerimisvahendi lii gile , kui veis on sellega varustatud , mis on samuti vajalik lisada registri arendustesse. Lisaks on vajalik teha muudatused registris täiendavate andmete vahetuseks riikliku toidu ja sööda käitlejate registriga . Eespool toodud muudatuste maksumus kokku on eeldatavalt 85 464 eurot. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: m eetmel on keskmine mõju PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet i eelarvele, kuna põllumajandusloomade ning riikliku toidu ja sööda käitlejate registri edasiarendus teks on vaja lisa rahastamist. Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: loomapidajad, ettevõtjad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: mõju on positiivne, kuna paremini korraldatud andmevahetus riigiasutuste vahel võimaldab loomapidajatel ja ettevõtjatel saada paremat teenust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike, kuna muudatu sel o n positiivne mõju Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub 6. 9 . Kavandatav muudatus: b ioturvalisuse kava koostamise ja selle täitmise kohta arvestuse pidami ne ( § 36 ) Loomapidajatel tekib seaduse jõustumisel uus kohustus koostada ja rakendada oma loomapidamisettevõttes bioturvalisuse kava. Bioturvalisuse kava koostamise kohustust ei kohaldata kõikidele loomapidajatele, vaid see sõltub ettevõttes peetava te looma de liigist, tootmisviisist ja loomade vanuserühmast. Näiteks seakasvatusettevõtetes on sigade Aafrika katku leviku tõttu kohustus koostada bioturvalisuse kava juba praegu. Suurema riskiga on ka loomse paljundusmaterjali tootmise ettevõtted (seemendusjaamad, embrüotootmise ettevõtted, haudemunade tootmise ettevõtted). Arvestades Euroopas levivate loomataudidega seonduvaid riske, on suuremas ohus linnu-, veise- ja lamba - ning kitsekarjad. Väga oluline on bioturvameetmete läb i mõtlemine ka võistlushobuse pidamisel , kes puutuvad võistluste käigus kokku muust rii gist või piirkon nast pärit loomadega. Bioturvalisuse kava ei pea koostama loomapidaja, kes ei tegele ettevõtlusega, vaid peab loomi kodumajapidamises oma tarbeks. Eelnõu § 36 lõikes 2 sätestatakse volitusnorm maaeluministrile kehtestada nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel tuleb koostada loomapidamisettevõttes rakendatavate bioturvalisuse meetmete kohta bioturvalisuse kava. Muudatusega kaasneb mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: p ositiivseks tuleb lugeda muudatusega kaasnevat mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna läbimõeldud bioturvalisusega kaasneb loomapidamisruumides eeldatavalt ka tõhusam hügieeninõuete täitmine ja suureneb loomapidamisettevõt ete üldine heakord. Loomi ravitakse vähem ja ka m ikroobide resistentsus ega seotud probleeme on seetõttu vähem. Mõju on positiivne ka peetavatele loomadele, kuna nad on tervemad ja annavad elu jooksul rohkem toodangut. Seetõttu saab kokkuvõttes pidada vähem loomi, mis on hea keskkonnale. Negatiivse mõjuna saab välja tuua teatava halduskoormuse kasvu seoses bioturvalisuse kava koostamise ja selle täitmise kohta arvestuse pidamisega. Kuna loomapidajad rakendavad ka praegu bioturvameetmeid, siis võib bioturvalisuse kava koostamise kohustuse mõju hinnata väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: eb asoovitava t e mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine Mõju valdkond: m õju riigiasutustele Mõju sihtrühm : PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : muudatuse rakendamisega ei kaasne pädevale asutusele töökoormust , kuna bioturvalisuse kava ja selle täitmist kontrollitakse ettevõtte kontrollimisel koos muude nõuete täitmise kontrollimisega . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta : oluline mõju puudub Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm : loomapidajad (va oma tarbeks peetavad loomad) tegevuslubade omajad, majandustegevusteate esitajad Eestis on PRIA andmetel 10 387 loomapidajat , neist 5238 peab loomi kodumajapidamises oma tarbeks. Seakasvatusettevõtteid on 113, kellel on juba täna seoses sigade Aafrika katku levikuga bioturvalisusekava koostamise kohus t us. Veisekasvatusettevõtteid on 2169, vesiviljelusettevõtteid 102, lamba ja kitsekasvatusettevõtteid 951. Linnukasvatajaid on kokku üle 3000, kellest 10% on ettevõtted. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : 2015. aastal k oduloomade seas levima hakanud sigade Aafrika katkuga seoses on seakasvatajad juba koostanud bioturvalisuse kava ja see on saanud ettevõtjate heakskii du . Negatiivse mõjuna saab välja tuua teatava halduskoormuse kasvu seoses bioturvalisuse kava koostamise ja selle täitmise kohta arvestuse pidamisega. Bioturvalisuse kava koostamine ja selle täitmise kohta arvestuse pidamine on loomapidajale eelkõige vaid ajaline kulu. Bioturvalisuse kava koostamise ja pidamise kohta ei ole ette nähtud vorm ilisi ega muid nõudeid . Kava võib olla koostatud ettevõtjale sobivas vormis. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võtab bioturvalisuse kava koostamine hinnanguliselt aega mõnest tunnist kuni mõne päevani. Jooksva arvestuse pidamine bioturvameetmete rakendamise kohta võtab sõltuvalt ettevõtte suurusest ja ettevõttes peetavate loomade arvust aega hinnanguliselt viis kuni kakskümmend minutit päevas. Positiivse majandusmõjuna võib välja t uua, et bioturvalisuse kava koostamine annab nii loomapidajale kui ka veterinaarjärelevalveametnikule hea tagasiside ettevõtte bioturvalisuse olukorrast. Kavast selgub hõlpsasti , milliseid bioturvameetmeid tuleks riskide maandamiseks muuta . Bioturvalisuse kava sisaldab loomapidaja kogutud andmeid rakendatavate bioturvameetmete kohta, mis on olulised nii epidemioloogilise uuringu tegemisel kui ka taudiohu ennetamise korral tegevuste kujundamiseks või loomataudi edasise leviku pidurdamiseks. Sellist kava on vaja, et bioturvalisus farmis või majapidamises oleks korraldatud süsteemselt ja läb imõeldult. Kava aitab otsustada, kuhu ja kui palju ressursse tuleb suunata. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike. Negatiivset mõju tuleb lugeda väheseks, kuna bioturvalisuse kava koostamine ei ole ajamahukas . Positiivne mõju võib olla väga suur, kui bioturvalisuse kava rakendamine aitab ära hoida ohtliku loomataudi leviku ettevõttesse ja parandada loomade heaolu. Järeldus mõju olulisuse kohta : o luline mõju puudub 6. 10 . Kavandatav muudatus: l oomapidaja tagab oma looma pidamise veterinaarnõuete kohase lt ja rakendab vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks ( § 37 lõig e 1 ) Eelnõu kohaselt tekib l oomapidajale seaduse jõustumisel kohustus rakendada kõiki võimalikke meetmeid, et tema loom ei pääseks temale kuuluvast või tema kasutuses olevast valdusest välja. Muudatusega kaasneb mõju kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: elanikkond, loomapidajad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: m õju loomapidajatele on ühekordne ja mõõdukas seoses kohustusega võtta meetmeid oma loomade lahtipääsemise vältimiseks. Kohustus mõjutab kõiki inimesi , kes peavad loomi ning kes edaspidi peavad paremini läbi mõtlema loomapidamise korralduse oma ettevõttes või kodumajapidamises. Mõju on positiivne, kuna loomade lahtipääsemise vähenemisega vähenevad loomade poolt naabruses elavatele inimestele põhjustatavad kahjud , samuti väheneb loomataudide leviku oht. Kohalikelt omavalitsustel saadud informatsiooni kohaselt on põhiliseks probleemiks kodumajapidamistest ära jooksvad koerad ja kassid. Suurloomade lahtipääsemise juhtumeid on igal aastal mõned, millega kaasnevad kahjud naabruses asuvatel kinnistutel . L ahtipääsenud l oomade maanteel liikumisega kaasneb oht liiklejatele ning ka loomadele endale. Lahtipääsemisega kaasnevaid kulusid ei oska kohalikud omavalitsused ja korrakaitseorganid välja tuua, sest osapooled lahendavad need probleemid omavahel. Siiski tõdetakse, et tegemist on probleemiga. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk on vähene, kuna looma lahtipääsemise vältimiseks tehtavad kulutused hoiavad ära olukorra, kus looma lahtipääsemisega kaasneb näiteks kallaletung inimesele või teiste isikute vara hävimine. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub Mõju valdkond: mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused, Põllumajandus- ja Toiduamet , Politsei- ja Piirivalveamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: mõju riigiasutustele on positiivne, kuna loomade lahtipääsemise vähenemisega vähenevad loomade poolt naabruses elavatele inimestele põhjustatavad kahjud ja seeläbi väheneb üldine töökoormus , mis on seotud loomade püüdmise, ajutise pidamise, hukkamise ning inimestevaheliste konfliktide lahendamisega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: m õju on keskmine 6. 1 1 . Kavandatav muudatus: piiripunktide määramise korra muutmine (§ 43) Kehtiv l ooma de ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus annab aluse määrata piiripunkt e ja määramise otsus kehtetuks tunnista da , kuid ei võimalda peatada piiripunkti määramise otsus t . L ooma de ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse kohaselt kontrollitakse veterinaarkontrolli alla kuuluvaid loomi ja loomseid saadusi Eestisse importimisel Euroopa Komisjoni kehtestatud loetelus nimetatud piiripunktides. Nõuded loomade ja loomsete saaduste impor timiseks ettenähtud piiripunktile, piiripunktide lahtioleku ajad ning piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded selleks tehtavale menetlusele ja menetluse kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. aasta määruses nr 154. Sama määruse kohaselt arvatakse piiripunkt loetelust välja, kui riikliku järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et piiripunkt ei ole nõuetekohane ja kui ettekirjutuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg on möödunud või kui piiripunkti puudustega kaasneb oht inimese või looma tervisele või kui piiripunkti valdaja esitab sellekohase taotluse Põllumajandus - ja Toiduametile. Puuduste esinemise korral võib Põllumajandus - ja Toiduamet määrata piiripunkti valdajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudused esinevad hoone või rajatise konstruktsioonis, võib veterinaarjärelevalve ametnik määrata selliste puuduste kõrvaldamise tähtajaks kuni kuus kuud ja muude puuduste kõrvaldamiseks kuni kolm kuud. Kui puudustega kaasneb otsene oht inimese või looma tervisele, teeb veterinaarjärelevalve ametnik ettekirjutuse oht kohe kõrvaldada. Puuduste ilmnemise korra l ei ole võimalik peatada kehtiva l ooma de ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse kohaselt piiripunkti määramise otsus t , aga määruse (EL) 2017/625 kohaselt võib seda teha . Eelnõu kohaselt sätestatakse seaduses piiripunkti määramise kord. Mõju valdkond: mõju majandusele ja mõ ju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm: piiripunktide valdajad ning Põllumajandus - ja Toiduamet Kaasnev mõju: seaduse muudatus ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi piiripunkti määramise s , kuid määruse (EL) 2017/625 kohaldumine 14. detsembrist 2019. a astal on toonud kaasa vajaduse muuta senist piiripunkti määramise korda. Piiripunkti määramise taotluse menetlemise aeg võib olla 3–6 kuud. Mõju sihtrühmadele võib lugeda pigem väikeseks, sest piiripunkte määratakse väga harva. L ooma de ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse alusel on määratud viis piiripunkti ning rohkem piiripunkt e ei ole viimase kümne aasta jooksul määratud . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike Mõju olulisus: mõju on pigem vähe oluline. 6.1 2 . Kavandatav muudatus: määruse (EÜ) nr 999/2001 lisa V punkti 4.3 punktis a sätestatud erisus e kohaldamine (§ 61 lõige 4). M ääruse (EÜ) nr 999/2001 lisa V punkt 4 kohaselt võib määratletud r iskiteguriga materjali eemaldada tapamajades, lihalõikusettevõttes, kui tegu on veise selgrooga või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis h osutatud tegevusloaga ettevõtetes, kui see on asjakohane. Sama määruse lisa V punkti 4.3 punkt a, annab liikmesriikidel võimaluse lubada lammaste ja kitsede seljaaju eemaldamist spetsiaalselt selleks volitatud lihalõikusettevõtetes . Määratletud r iskiteguriga materjali ks loetakse lammaste ja kitsede puhul üle 12 kuu vanuste loomade või juba lõikunud jäävlõikehambaga loomade või tapakohaks oleva liikmesriigi pädeva asutuse heakskiidetud meetodiga üle 12 kuu vanuseks hinnatud loomade kolju, kaasa arvatud aju ja silmad, ning seljaaju. Eestis on lammaste ja kitsede TSE seire tulemused olnud negatiivsed ning erisuse kohaldamine lihtsustab ettevõtjate tööd. Muudatus annab võimaluse tervete rümpade toimetamiseks tapamajast lihalõikusettevõttesse, kus TSE riskiga materjal eraldatakse. Samuti vähendab see tapamajades rümpade tükeldamisele kuluvat aega ning väheneb liha ning pindade ristsaastumise võimalus seljaaju osadega. Lihalõikusettevõttele lisandub määratletud riskiteguriga materjali käitlemine vastavalt määruse ( EÜ) nr 1069/2009 nõuetele. Muudatusega kaasneb mõju majandusele. Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm : lammaste ja kitsede lihalõikus ettevõt ted JVIS-i andmetel on Eestis 22 tegevusloaga tapamaja lammaste ja kitsede tapmiseks ja 35 ettevõtet, kellel on luba lõigata lamba- ja kitseliha . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : Erand i kohaldamine muudab lihalõikusettevõtete igapäevatööd lihtsamaks ja võimaldab terved rümbad lõigata just neile vajalikeks tükkideks. T apamajas ei peaks lamba ja kitse rümpa poolitama. Lammaste ja kitsede traditsiooniline tapatehnoloogia puhul lihakeha ei poolitata gi . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike , kuna TSE-d ei ole Eestis kunagi diagnoositud. Mõju olulisus: mõju on pigem vähe oluline , kuna selliste ettevõtete arv on väike . 6. 1 3 . Kavandatav muudatus: järelevalvetoiminguteks kulutatud aja arvestamine poole tunni kaupa (§ 87 lõige 4, § 133 punkt 9, § 134 punkt 11) Kehtiva õiguse kohaselt maksab k ohustatud isik tunnitasu veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest veterinaarjärelevalve toimingu kohta. Veterinaarjärelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ning iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Eelnõuga muudetakse veterinaarjärelevalveametniku kulutatud aja arvestamist paindlikumaks ning edaspidi arvestatakse toimingutele kulunud aega poole tunni täpsusega. See tähendab, et 1 ‒ 30 minutit kestva toimingu eest arvestatakse 0 , 5 tunni tasu ning alates 31. minutist täistunni tasu. Sarnane muudatus hakkab kehtima ka toiduseaduses ja söödaseaduses. Kõigi viidatud seaduste alusel kogutava tunnitasu arvestuse täpsustumine toob kaasa järelevalvetasude vähenemise ligi kaudu suurusjärgus 1 7 0 000 eurot. Tunnitasudena kogutava järelevalvetasu täpsustatud koguprognoos järgmiseks aastaks on ligi kaudu 9 7 0 000 eurot. Muudatusega kaasne b mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond : mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm : Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelumini steerium, Rahandusministeerium . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : mõju riigiasutustele on püsiv , eriti valdkonnas võetavate järelevalvetasude arvestamise kontekstis. Oluline erinevus, mi s muudatusega kaasneb, on arvestuse korralduses, samuti tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS ) arendamise vajadust. Samas kajastatakse edaspidi kulusid veelgi täpsemalt kui praegu ning kuluarvestuse seisukohast on tegu positiivse muudatusega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk avaldub toiminguteks kulunud aja eksikombel valesti märkimise korral, mille parandusteks kulub lisaressursse. Siiski võib lugeda ebasoovitavate mõjude riski pigem väikeseks, kuna juhtumite esinemissagedus on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: m õju on keskmine Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: loomade ja loomsete saaduste käitlejad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: m õju on positiivne, kuna järelevalvetasu määramise otsuste näidatud summad võivad teatud tüüpi ja suurusega ettevõtete puhul väheneda. Tulenevalt täpsemast ajaarvestusest muutub näiteks keskmise suurusega ettevõtte keskmise makstava tasu summa umbes 12 – 15% soodsamaks, väiksema ettevõtte puhul on protsent veelgi suurem. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine 6. 1 4 . Kavandatav muudatus: maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtavast ettekirjutusest loobumine ( § 133 punktid 13 ja 14; § 134 punktid 15 ja 16) Kehtiva õiguse kohaselt tuleb järelevalvetasu määramise otsuses näidatud summa tasuda kümne tööpäeva jooksul otsuse kättesaamisest arv ates . Kui seda tähtajaks ei ole tehtud , tehakse maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks ettekirjutus, millega juhitakse tähelepanu rikkumisele ning millega antakse rikkumise kõrvaldamiseks ehk tasu maksmiseks aega veel kümme tööpäeva. Järelevalvetasu määramise otsus ja järelevalvetasu sissenõudmise ettekirjutus on mõlemad eraldi haldusaktid ja eraldi vaidlustatavad. Alles juhul, kui ettekirjutust ei täideta, on kehtiva korra kohaselt Põllumajandus- ja Toiduametil õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras sisse. Eelnõu kohaselt loobutakse maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtavast ettekirjutusest. U ue korra kohaselt ei koostata enam maksmata tasu sissenõudmiseks eraldi haldusakti . Kui järelevalve tasu ei ole nõutud tähtpäevaks ära makstud , siis on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele ehk edasta da see kohtutäiturile. Otsuse täitmiseks, see tähendab tasu maksmise tähtajaks kehtestatakse 28 kalendripäeva alates otsuse kättesaamisest. Tasu maksmise aeg on pikem kui kehtiva korra kohaselt, pikendatud tähtaeg annab võimaluse vabatahtlikult oma kohustus õigeaegselt täita , arvestades endise menetluse pikkusi ja seni kehtinud tähtaegu . Muudatusega kaasneb mõju riigiasutustele ja majandusele. Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet , Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, k ohtutäiturid Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: mõju riigiasutustele on positiivne, eriti valdkonnas võetavate järelevalvetasude kogumise korraldamise kontekstis. Oluline erinevus, mi s muudatusega kaasneb, on nii protsessi kiirendamine, lihtsustamine kui ka muudatused töökorraldus es . T asudega laekumise administreerimine saaks olla väga suures mahus automatiseeritud, mis tähendab üleüldist olulist tööaja ressursi säästu. Eelkõige saaks aega kokku hoida juba aktide topelt kontrollimise vältimisega. Laekumata järelevalvetasu sissenõudmise otsuste ehk nõuete kohtutäituritele edastamise arv peaks menetluse sujuvamaks muutumisega kasvama, samuti oodatav laekumiste arv. See toob kohtutäituritele kaasa tööhulga kasvu. Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium haldavad laekumistega seotud infosüsteeme, mille tööprotsesse tuleb reguleerida ja optimeerida vastavalt muutunud menetlusskeemile. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitav mõju on seotud laekumata järelevalvetasu sissenõudmise otsusete k ohtutäiturile edastamisega. Neile edastatakse praegu väga vähe laekumata nõudeid . Põhjuseid selleks on mitmeid, kuid peamiselt on liiga keeruline ja aeganõudev. 2019. aastal esitati 13 avaldust, samas tähtaegselt laekumata nõudeid on hetkeseisuga 205 (kogusummas 8000 eurot ). Mõned neist kindlasti veel tasutakse. Kui automaatselt esitataks laekumata nõudeid kohtutäituritele rohkem, siis oleks järelevalvetasu laekumise tõenäosus suurem. Praegu lahenevad positiivselt umbes pooled aastas esitatud laekumata järelevalvetasu määramise otsuste täitmisele pööramised Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: loomade ja loomsete saaduste käitlejad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: mõju on positiivne, kuna otsuse täitmiseks esitatav tähtaeg pikeneb ning sektori ettevõtetel on võimalik paindlikumalt rahavooge planeerida. Samuti on plaanis hakata saatma SAP-süsteemi kaudu meeldetuletusi. Meeldetuletuskirjad edastatakse k äitleja või isiku antud e-posti aadressile. Meeldetuletuskirju on võimalik saata pärast maksetähtaja saabumist. Kui nõude laekumise osas ei ole süsteemis etteantud ajavahemikul pärast teatise saatmis t muu datusi tehtud , siis on järelevalvetasu sissenõudmise otsust pärast viimase meeldetuletuskirja saatmist võimalik automaatselt hakata saatma sundtäitmisele. Ettevõtjaid on üldjuhul korraliku maksekäitumisega, näiteks 2019. aastal tehti 1070 ettekirjutust maksmata järelevalvetasu kohta, samas järelevalvetasu määramise otsuseid tehakse aastas umbes 20 000. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavad mõjud on seotud ettevõtte makseraskuste ja järelevalvetasu määramise otsuse täitmisele pööramisega kaasneva lisakuluga. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on keskmine 6. 1 5 . Kavandatav muudatus: t siviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabori ülesannete täitmiseks (§ 9 3, § 133 punkt 18, § 134 punkt 22 ) Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL referentlabori kohta ühe või mitu riiklikku referentlaborit. Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori. Eelnõuga antakse võimalus maaeluministril või tema volitatud isikul sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis loomatervise , söödaohutuse ja toiduohutuse valdkonnas . Teatud valdkondades ei ole otstarbekas riigisiseselt laboriteenust välja arendada. S eetõttu on otstarbekam selliste valdkondade puhul leida asjakohase teenuse pakkuja mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis hankemenetluse kaudu. Muudatusega kaasne b mõju riigiasutustele. Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Maaeluministeerium Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Eeldatav mõju on positiivne. Referentlaborina tegutsemise volitus antakse labori kirjaliku taotluse alusel maaeluministri käskkirjaga 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Teatud valdkondades ei ole aga otstarbekas riigisiseselt laboriteenust välja arendada (nt väga rangete bioohutusalaseid turvameetmeid nõudvate investeeringute nagu suu- ja sõrataudi elusviirusega manipuleerimist nõudvad tegevused ), seetõttu oleks otstarbekam selliste valdkondade puhul leida asjakohase teenuse pakkuja mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis hankemenetluse kaudu. Muudatus annab pindliku võimaluse täita määrusest (EL) 2017/625 tulenevaid kohustusi. Valdkondi, kus on vajadus nimetatud teenust sisse osata praegu umbes 6–7. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub 6. 1 6 . Kavandatav muudatus: veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise taotluse esitamise ks lühema tähtaja kehtestamine (§ 95 lõike 2 punkti 2) Eelnõu kohaselt ei anna Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui aasta, kui sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või samas asjas toimub kohtumenetlus. Kehtivas õiguses on õigus veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangut küsida kahe aasta jooksul arvates veterinaarteenuse osutamis es t. Ravivead avalduvad lühikese aja jooksul pärast veterinaarteenuse osutamist ja loomapidajal on võimalus kohe reageerida. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel on veterinaarteenuse kvaliteedi kohta aastas laekunud keskmiselt 15 – 20 kaebust , mis käsitlevad mitte rohkem kui aasta tagasi toimunud sündmusi. Muudatusega kaasnevad sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: loomapidajad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: v eterinaarteenuse osutamise kohta esitatakse kaebusi eeskätt seoses lemmikloomade raviga. Eestis on 10. septembri 2020. a asta seisuga identifitseeritud ja registreeritud 132 319 koera ja 71 367 kassi. S eisuga 16. septembri 2020 . aasta seisuga on 2019. a astal Põllumajandus- ja Toiduameti le (kuni 01.01.2021 Veterinaar- ja Toiduamet) hindamiseks esitatud veterinaarteenuse osutamise kohta 18 kaebust ja 2020. a astal 15 kaebust. Kõik kaebused on esitatud ühe aasta jooksul teenuse osutamisest arvates. Mõju ulatus ja sagedus on väike, arvestades peetavate lemmikloomade ja esitatud kaebuste arvu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Põllumajandus- ja Toiduamet menetle b veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatud avaldusi. Selliseid avaldusi on viimastel aastatel esitatud 15 – 20 aastas. Kõik taotlused on esitatud ühe aasta jooksul teenuse osutamisest arvates. Taotluse esitamise tähtaja lühendamise mõju on väike, kuna taotlust ei ole kunagi esitatud hiljem kui ühe aasta möödumisel veterina arteenuse osutamisest arvates. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitava t e mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju on väike. Loomapidajate õigusi ei kitsendata sellisel määral, et nad ei saa Põllumajandus- j a Toiduameti hinnangut osutatud veterinaarteenuse kohta piisavalt kiiresti. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub 6. 1 7 . Kavandatav muudatus: kõrgendatud ülemääraga rahatrahvid (7. peatükk) ja suurema riskiga seotud rikkumise korral karistusmäärad e suurendamine (§ 10 0 , § 10 5 ) Eelnõuga täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja tõstetakse rikkumiste karistusmäärasid, mis on sätestatud kehtivas loomatauditõrje seaduses ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses. Muudatuste tegemisel on järgitud Justiitsministeeriumi korraldatud karistusõiguse revisjoni põhimõtteid. Arvestades suunda karistusmäärade osas, on asjakohane LTM - i rakendamiseks väljatöötatud eelnõus kehtiva loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse karistusmäärasid juriidilistele isikutele tõsta enamusel juhtudel 10 korda (20 000 või 32 000 euroni) ja ühel juhul ka 15 korda (50 000 euroni), et tagada vastavus LTM - i ja määruse (EL) 2017/625 nõuetele kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Selline karistusmäära tõstmine on vajalik ka selleks, et ei tekiks olukord, kus õigusrikkumisega saadav potentsiaalne hüve ületab mitmekordselt maksimaalse karistusmäära. Teatavate veterinaarnõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, on ette nähtud kõrgemad trahvimäärad. Uued karistusmäärad on eelnõus ette nähtud l ooma ja loomse saaduse veo ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali k äitlemise või toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumi se eest ning loomataudi ohu ja kahtluse korral või loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje eeskirjade nõuete rikkumise eest . U ued karistusmäärad on eelnõus ette nähtud looma ja loomse saaduse veo ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemise või toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda . Rahatrahv selle eest on eelnõu kohaselt 300 trahviühikut ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 2000 eurot. Kõrgemad karistusmäärad on kehtestatud seetõttu , et looma ja loomse saaduse mittenõuetekohane ve du ning loomse saadus e ja loomse paljundusmaterjali mittenõuetekohane käitlemin e või toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos mittenõuetekohane ladustami n e viisil, mis ohustab inimeste tervist või keskkonda, võib kaasa tuua suurema loomataudi või nakkushaiguse leviku ohu ja seeläbi epideemia või taudipuhangu tekkimise võimaluse . Seetõttu tuleks nimetatud juhtudel rakendada kõrgemaid karistusmäärasid. Muudatusega kaasnevad mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: loomade ja loomse saaduse vedajad, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlejad, toiduks mittekasutatava t loomse t saadust vabatsoonis või tollilaos ladusta vad isikud võivad oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada loomataudi ja epideemia vallandumise, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist. Selle näiteks võib tuua sigade Aafrika katku, mis levis kiiresti üle terve riigi ja seda korduvalt suurte vahemaade taha. See ei saanud toimuda inimfaktorita. Samas ei saa väita, et suuremad karistused oleksid 2014. aastal taudi kiire leviku ära hoidnud. Võiks eeldada, et selgemate nõuete ja hoiatava karistuse koosmõjus paraneb inimeste teadlikkus loomapidamisest ja taudiennetusest. Positiivne mõju on selles, et pädeval asutusel on võimalik rakendada elanikkonna ja looduskeskkonna kaitseks rangemaid meetmeid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: loomade ja loomse saaduse vedajad, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlejad, t ransiidil oleva kauba ladusta jad . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: rikkumise korral on mõju ühekordne ja suunatud üksikule ettevõtjale või isikule. Eeldatavalt on mõju positiivne, kuna isikud käituvad õiguskuulekamalt ja hoiduvad väärtegude toimepanemisest, kuna väärteo eest ettenähtud trahv kujuneb senisest suuremaks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitava t e mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on keskmine 6.1 8 . Kavandatav muudatus : t urba ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemise eest võetav riigilõiv ( § 132 punkt 2) Muudatuse kohaselt tasub ettevõtja lõivu kuni 100 kuupmeetri turba kohta 10 eurot ja üle 100 kuupmeetri kohta 17 eurot. Hetkel kehtiv riigilõivu määr on „kuni 100 kuupmeetri turba kohta 20 eurot ja iga järgmise 100 kuupmeetri kohta 10 eurot“. Muudatusega kaasnevad majanduslik mõju ettevõtjatele, mõju riigiasutusele . Mõju valdkond : majanduslik mõju Mõju sihtrühm : turba ekspordiga tegelevad ettevõtjad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: 01.01.2021. seisuga taimetervise registris on 20 ettevõtjat, kelle tegevusealaks on määratud turba Eestist liiduvälisesse riiki toimetamine . P õllumajandus- ja Toiduameti andmetel oli perioodil 2018-2019 eksporditavate turba partiide keskmine arv on 863. Avaldatav mõju on positiivne, kuna riigilõivu määr a alandatakse ning riigilõivu arvutamine lihtsust ub . Muudatusega l oobutakse iga järgmise 100 kuupmeetri kohta erineva lõivu kehtestamisest. Enamus eksporditavatest turba partiidest on suurusega kuni 100 m 3 , mistõttu mõjuta b muudatus väikest osa partiidest. Arvestades eeltoodut, oleks kuni 100 m 3 turba puhul riigilõiv ühe partii kohta minimaalselt 23 eurot ja üle 100 m 3 suuruse partii puhul 30 eurot. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: r iigilõivu suurus on arvutatud arvestades P õllumajandus- ja Toiduameti kulu, mis kaasneb fütosanitaarsertifikaadi taotluse läbivaatamisega, taimetervise kontrolli toimingute tegemisega ning kaubasaadetise kontrolli ga . Keskmiselt kulub arvestades Põllumajandus- ja Toiduameti l fütosanitaarsertifikaadi ga seotud toimingute tegemiseks 5,5 töötundi, millest 1,5 tundi kulub taotluse läbivaatamisele ja 4 tundi taimetervise kontrolli toimingutele (inspekteerimine, proovide võtmine, vedu). Mitmete kaubakategooriate, nagu näiteks turba, puhul sõltub fütosanitaarsertifikaadi ga seotud toimingute kulu kauba laadist ning partii suurusest. Kehtiva määra arvutamisel võeti arvesse 2018. aastal la ekunud fütosanitaarsertifikaadi ga seotud toimingute tegemise eest laekunud riigilõivud, mis olid väiksemad kui riigi tegelik kulu fütosanitaarsertifikaadiga seotud toimingute tegemisele. Riigi kulu, mis tuleneb taimetervise järelevalvetoimingute teostamisest, on kokkuvõttes sama, millega varem arvestatud. Samas jäi turba puhul tähelepanuta see, et ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga, reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemisel ei teostata kontrolli kõigi partiide puhul eraldi, lisaks esineb ka üksikuid erandlikult suuri saadetisi, mille puhul kehtiv lõiv ületaks tegelikke kulusid mitmekordselt. Selgema õigusliku aluse seadmisega kaasneb positiivne mõju Põllumajandus- ja Toiduametile. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6. 19 . Kok kuvõte haldus- ja töökoormusele. Ettevõtete halduskoormus: Kokkuvõtlikult võib eelnõu kohta tuua välja, et halduskoormuse kasv ettevõtetele tervikuna pigem väheneb. M äärus (EL) 2016/429 näeb ette teatud nõuete rakendamisel paindlikkust ja vähese riskiga seotud tegevuse korral võivad teatud loomapidajad olla vabastatud näiteks tegevusloa taotlemise kohustusest või neile kohalduvad erandid loomade märgistamise nõuetest. Teatud põllumajanduslooma pidaja peab edaspidi koostama bioturvalisuse kava ja hoidma seda ajakohasena. Bioturvalisuse kava koostamisega kasvab küll loomapidaja halduskoormus, kuid kuna loomapidajad rakendavad ka praegu bioturvameetmeid, siis võib bioturvalisuse kava koostamise kohustuse mõju hinnata väikeseks. Bioturvalisuse kava koostamise ja selle pidamise kohta ei ole ette nähtud vormilisi ega muid nõudeid. Kava võib olla koostatud ettevõtjale sobivas vormis ning selle koostamiseks ja pidamiseks kuluv aeg sõltub ettevõtte suurusest. Eraisikute halduskoormus: Halduskoormus eraisikutele jääb tervikuna samaks ning ei toimu olulist muutust. Suurem osa kohalikke omavalitsusi nõuab juba ka praegu lemmikloomade kohta andmete esitamist. Andmete esitamine on ühekordne ning ei nõua koera või kassi pidajalt rahalisi kulutusi, kuna tegu on elektrooniliste andmekogudega. Avaliku sektori töökoormus: Tervikuna avaliku sektori töökoormus es võib eeldada ajutist kasvu. Eelnõu ei too kaasa uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega ümberkorraldamist . Tulenevalt võimalikust mõningasest käitlejate arvu tõusust ning põllumajandusloomade, koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks kasutatavate elektrooniliste identifit seerimisvahendite heakskiitmise kohustusega võib prognoosida muudatusi Põllumajandus - ja Toiduameti sisemises töökorralduses ja protseduurides, ametnike tööülesannete hulgas ja laadis. Veterinaarseaduse ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja ajakohastada juhendmaterjale ja viia läbi teavitustegevusi. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud S eaduse jõustumise korral on vaja teha arendustöid p õllumajandusloomade registris ja JVIS -is . Arendustööde käigus täiendatakse põllumajandusloomade registri funktsionaalsust uute taotluste ja teavitustega, JVIS - i olemasolevat funktsionaalsust võimalusega võtta vastu uut liiki dokument e, samuti täiendatakse andmevahetust põllumajandusloomade registri ja JVIS - i vahel. Lisaks muudetakse mõlemas info süsteemis võimalusi otsida uut tüüpi dokumen te . Põllumajandusloomade registris a rendustööde eeldatav maksumus on ligikaudu 86 000 eurot. Arendustöödega seotud kulud kaetakse PRIA ja Põllumajandus- ja Toiduameti eelarvest. Seaduse muutmisega seotud ennetav teavitustöö ja muud kaasnevad tegevused (nt juhendmaterjalide koostamine) rahastatakse Maaeluministeeriumi , Põllumajandus- ja Toiduameti ning PRIA eelarvest. Järelevalvetoiminguteks kulunud aja arvestami s e täpsustamise tulemusena muutuvad eeldatavad kulud ja tulud suurusjärgus 1 5 protsenti. Veterinaarseaduse, toiduseaduse ja söödaseaduse alusel kogutava tunnitasu arvestuse täpsustumine toob kaasa järelevalvetasude vähenemise umbkaudu suurusjärgus 1 7 0 000 eurot , senise 1,14 miljoni asemel on t unnitasudena kogutava järelevalvetasu täpsustatud koguprognoos järgmiseks aastaks umbkaudu 9 7 0 000 eurot. Seoses vastutussätete ja karistusmäärade ajakohastamisega ei ole olulisi tulusid j a kulusid võimalik prognoosida. Suuremate rahatrahvide määramine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem määr motiveerida isikuid panema väärtegusid vähem toime. R iigilõivuseaduse muudatus ega muudeta v t urba ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemise eest võetav riigilõiv on seotud kaubasaadetise kogusega. Nii võidakse kogu da riigi tuludesse 19 849 eurot aastas , arvestades eksporditavate turbapartiide keskmist arvu aastas (863 partiid) ja riigilõivu minimaalset summat (23 eurot). Täpseid prognoose kogutava riigilõivu suuruse muutuse osas ei ole võimalik välja tuua. Seaduse rakendamine ei too riigile kaasa otseseid tulusid. 8 . Rakendusaktid 8.1. Uued rakendusaktid Eelnõu § 1 lõi getega 3 ja 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada oma pädevuse piires looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamiseks määruse või käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on eelnõu § 1 lõikes 1 nimetatud EL-i õigusakti või sellel alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti või rakendusakti kohaselt liikmesriigil. Vajadus sellise volitusnormi järele tuleneb eeskätt määrusega (EL) 2016/429 liikmesriigile antud laiematest õigustest, mille kohta täpsema t volitusnormi sätesta da ei ole võimalik. Näiteks võib liikmesriik rakendada teatud ajutisi tauditõrjemeetmeid, et ennetada EL-iga piirnevast kolmandast riigist või territooriumilt eriti ohtliku või esilekerkiva taudi levimist EL-i territooriumile taudi puhangu korral. Eelnõu § 14 lõikega 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate liikmesriigis, Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu. Tegemist ei ole uue volitusnormiga , vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 25 1 lõikes 3. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 14 lõike 4 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 15 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning testi tulemustest teatamise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 25 2 lõikes 6. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 15 lõike 6 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 19 lõikega 2 antakse maaeluministrile volitus kehtestada veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruande esitamise täpsem kord. Nimetatud korras sätestatakse täpsem kord, mis käsitleb veterinaararsti peetavat arvestust haigusjuhtumite, tehtud ravi- ja muude menetluste ning kasutatud veterinaarravimite kohta ning peetud arvestuse kohta aruannete esitamist Põllumajandus- ja Toiduametile. Töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. Eelnõu § 21 lõikega 1 antakse maaeluministrile volitus kehtestada riikliku veterinaararstide registri põhimäärus. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 22 1 lõikes 1. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 21 lõike 1 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 31 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded . Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 11 lõikes 2 . V olitusnorm i on muudetud, kuna osa kehtiva volitusnormi alus e l kehtestatud nõuetest on kehtestatud vahetult kohalduva määrusega (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määruse ga (EL) 2019/2035. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 31 lõike 3 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 31 lõike 4 kohaselt võib maaeluminister kehtestad a komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39 –41, 47, 48, 53, 54 ja 59 – 62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja selle lahendamise korra . Tegemist on uue volitusnormiga, mis võimaldab määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandeid rakendada vastavalt vajadusele. Näiteks sõltub erandi rakendamine sellest, kas asjaomaseid ettevõtteid või loomagruppe , millele erand laieneb, Eesti on või mitte. Eelnõu § 34 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada põllumajandusloomade registri põhimäärus. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 1 1 lõikes 3 . Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 34 lõike 3 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 36 lõikega 2 antakse maaeluministrile volitus kehtestada nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava. Nimetatud loetelu kehtestatakse vajaduse korral loomade vanusegruppide ja pidamisviiside kaupa. Bioturvalisuse kava koostamise nõuet ei ole kavas kohaldada kõikidele loomapidajatele. Töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. Eelnõu § 41 lõike ga 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 17 1 lõikes 5. Senised loomatauditõrje seaduse § 17 1 lõikes 5 alusel kehtestatud määrused ajakohastatakse. Lisaks võimaldab volitusnorm kehtestada täiendavaid loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõudeid. Eelnõu § 41 lõikega 7 antakse maaeluministrile volitus kehtestada loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/999 artikli 5 lõike 2 kohaselt kehtestatakse samas määruses sätestatud märgistamise tehnilistele nõuete ja spetsifikatsioonide alusel riigisisesed loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded. Tegemist on uue volitusnormiga . Eelnõu § 49 lõikega 5 antakse maaeluministrile volitus kehtestada z oonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada ja muude loomataudide ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille kohta labor peab arvestust . Tegemist on uue volitusnormiga. Nimekiri on vajalik, kuna lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e nimetatud teavituskohustuslikele loomataudidele tuleb teatud loomataudidest ja zoonoosidest teavitada ka OIE-d. Loetelusse on põhjendatud juhul võimalik ka edaspidi lisada loomataude ja zoonoose Euroopa Liidu ja Eesti loomatervise alast olukorda arvestades. Eelnõu § 49 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris l oomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded. Tegemist on uue volitusnormiga, mille eesmärk on täpsustada ja selgelt esitada nõuded, mida veterinaararstid ja laborid peavad järgima, et loomataudide kohta edastatav teave oleks ühetaoline ning annaks pädevale asutusele vajalikku teavet. Eelnõu § 55 lõike 3 kohaselt võib maaeluminist e r kehtestad a kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi täpsemad ennet amise ja tõrje meetmed kooskõlas EL-i õigusaktis sätestatud nõuetega. Sellega antakse võimalus vajaduse korral kehtestada täpsemad asjaomased ennetus- ja tõrjemeetmed. Tegemist on uue volitusnormiga, mis tuleneb määruse (EL) 2016/429 artiklites 72 ja 76 sätestatud liikmeriigi õigusest rakendada tauditõrjel vajaduse korra l ka muid kui EL -i õiguses sätestatud meetmeid. Eelnõu § 59 lõikega 3 kohaselt võib maaeluminister kehtestada eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi täpsemad ennetamise ja tõrje meetmed kooskõlas E L-i õigusaktis sätestatud nõuetega. Sellega antakse võimalus vajaduse korral kehtestada täpsed asjaomased ennetus- ja tõrjemeetmed. Tegemist on uue volitusnormiga, mis tuleneb määruse (EL) 2016/429 artikli 71 sätestatud liikmeriigi õigusest rakendada tauditõrjel vajadusel ka muid kui EL õiguses sätestatud meetmeid. Eelnõu § 62 lõikega 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada zoonooside seire korraldamise nõuded. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomata uditõrje seaduse § 29 3 lõikes 3. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 62 lõike 4 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 62 lõikega 5 antakse maaeluministrile volitus kehtestada s almonellooside tõrje eeskiri. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 29 3 lõike 3 ja § 43 lõike 2 alusel. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 62 lõike 5 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 63 lõikega 4 antakse sotsiaal ministrile volitus kehtestada teatamiskohustuslike zoonooside loetelu . Tegemist ei ole uue volitusnor miga, vaid samasisuline volitus norm paikneb loomatauditõrje seaduse § 42 1 lõikes 2, kuid volitusnorm on muutnud kitsamaks . Edaspidi puudub vajadus kehtestada määrusega teatise vorminõuded ja esitamise kord, sest need on võimalik täpsemalt määrat a kahe asutu se vahelises koostööleppes või - lepingus. Eelnõu § 63 lõike 6 kohaselt võib maaeluminister kehtestada toidutekkelise haiguspuhangu uurimise täpsemad nõuded. Tegemist ei ole uue volitusnor miga, vaid samasisuline volitus norm paikneb loomatauditõrje seaduse § 29 4 lõikes 6 , millega on antud võimalus kehtestada täpsemad nõuded toidutekkeliste haiguspuhangute uurimiseks. Eelnõu § 64 lõike 3 kohaselt võib maaeluminister kehtestada käitlejale zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate uuringu tegemise ning uuringutulemuste ja isolaadi säilitamise ja nende asjakohasele asutusele esitamise täpsemad nõuded. Tegemist ei ole uue volitusnor miga, vaid samasisuline volitus norm paikneb loomatauditõrje seaduse § 29 5 lõikes 3 , millega on antud võimalus kehtestada käitlejale täpsemad nõuded seoses zoonooside seirega . Eelnõu § 65 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada nende kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekir i , mille puhul taudikahju hüvitatakse. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 55 lõikes 3. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 65 lõike 6 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 66 lõikega 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 56 lõikes 5. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 66 lõike 5 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 73 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada veterinaararsti loomatauditõrje toimingu s osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 6 lõikes 4. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamise ga kehtestatakse eelnõu § 73 lõike 6 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 73 lõike 9 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega korrakaitseorganite vahelise koostöö korra mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 5 lõikes 9 . Sellega antakse võimalus vajaduse korral kehtestada asjaomane koostöö kord, arvestades, et mitmeaastase kontrollikava väljatöötamisse on kaasatud erinevate ministeeriumide haldusala asutused. Eelnõu § 84 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada volitatud veterinaararsti volituse ga seotud veterinaarjärelevalve toimingute tasu määrad ja volitatud veterinaararsti le tasus maksmise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 10 lõikes 5. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks t unnistamisega kehtestatakse § 84 lõike 3 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 84 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada volitatud veterinaararsti sõidu kulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta. Tegemist on uue volitusnormiga. Eraldi volitusnorm on sätestatud, kuna selle alusel kehtestatakse avalik-õiguslik rahaline kohustus ehk sõidukulude hüvitise määr, mida volitatud veterinaararst nõuab isikult, kelle suhtes tehakse veterinaarjärelevalve toiming ning see hüvitis on olemuselt erinev volitatud veterinaararstile Põllumajandus- ja Toiduameti eelarvest makstavast tasust. Eelnõu § 87 lõikega 7 antakse maaeluministrile volitus kehtestada igaks aastaks veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetava tunnitasu määr. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 35 3 lõikes 8 . Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 8 7 lõike 7 alusel uuesti maaeluministri määrus . Eelnõu § 88 lõikega 10 antakse maaeluministrile volitus kehtestada järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 35 7 lõikes 6. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 88 lõike 10 alusel uuesti maaeluministri määrus. Eelnõu § 89 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada enam makstud järelevalvetasu tagastamise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 35 9 lõikes 4. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 89 lõike 6 alusel uuesti maaeluministri määrus. 8.2. Muudetavad rakendusaktid Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta järgmisi määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrus nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/95217 ); 2) Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määrus nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/12754787 ); 3) Vabariigi Valitsuse 8. augusti 2016. a määrus nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi ” (https://www.riigiteataja.ee/akt/112012016010); 4) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrus nr 163 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/108042015007 ); 5) keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015019 ); 6) sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/121122012029 ); 7) sotsiaalministri 28. aprilli 2014. a määrus nr 24 „Nõuded meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ning meditsiiniseadmega kaasnevale teabele ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/130042014004 ); 8 ) m aaeluministri 20. detsembri 2019. a määrus nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019022 ); 9) m aaeluministri 17. detsembri 2020. a määrus nr 78 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2021. aastaks” ( https://www.riigiteata ja.ee/akt/122122020005) ; 10) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/107022019005 ); 11) maaeluministri 30. aprilli 2019. a määrus nr 44 „Põllumajanduskindlustustoetus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103052019009 ); 12) maaeluministri 3. veebruari 2017. a määrus nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018010 ); 13) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129012019013 ); 14) põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018029 ); 15) põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määrus nr 20 „Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019006 ); 16) põllumajandusministri 6. juuni 2007. a määrus nr 88 „Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13248891 ); 17) põllumajandusministri 12. jaanuari 2009. a määrus nr 5 „Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13121156 ); 18) põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määrus nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/12991686 ); 19) põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126112019004 ); 20) põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määrus nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13215401 ); 21) põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määrus nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393 ); 22) põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 127 „Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018004 ); 23) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017005 ); 24) põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määrus nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/686971 ); 25) põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13199887 ); 26 ) põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määrus nr 87 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111072012018 ); 27 ) põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrus nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/104022011012 ). 8.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid E elnõu seadusena jõustumisel muutuvad tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1 volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks : 1) põllumajandusministri 20 . detsembri 2007. a määrus nr 161 „ Veterinaartõendile kantavad andmed ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019019 ); 2) põllumajandusministri 11 . novembri 20 10. a määrus nr 108 „ Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019020 ); 3) põllumajandusministri 3 . augusti 2010. a määrus nr 1 31 „Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/101082019018 ); 4) põllumaj andusministri 7 . aprilli 201 5 . a määrus nr 30 „ Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019002 ); 5) põllumaj andusministri 17 . detsembri 201 4 . a määrus nr 118 „Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teatamise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/119122014011 ); 6) põllumaj andusministri 3 . oktoobri 20 02. a määrus nr 73 „ Põllumajanduslindude aretuse eesmärgil pidamiseks ning haudemunade ja ööpäevaste tibude turustamise eesmärgil tootmiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise, seal lindude pidamise ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmise veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019013 ); 7) põllumaj andusministri 23 . novembri 20 02 . a määrus nr 179 „ Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019015 ); 8) põllumaj andusministri 5 . augusti 20 03. a määrus nr 79 „ Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019012 ); 9) põllumaj andusministri 20 . mai 20 13 . a määrus nr 39 „ Salmonellooside tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019014 ); 10) põllumaj andusministri 27 . veebruari 20 08 . a määrus nr 16 „ Lammaste ja kitsede brutselloosi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019009 ); 11) põllumaj andusministri 5 . augusti 20 03. a määrus nr 78 „ Aujeszky haiguse tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019008 ); 12) põllumaj andusministri 10 . märtsi 20 10. a määrus nr 23 „ Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019010 ); 13) põllumaj andusministri 17 . veebruari 20 06 . a määrus nr 25 „ Teatud loomataudide tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019016 ); 14) põllumaj andusministri 23 . aprilli 20 04. a määrus nr 61 „ Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019018 ); 15) põllumaj andusministri 20 . novembri 20 00 . a määrus nr 67 „ Marutaudi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019011 ); 16) põllumaj andusministri 21 . juuli 20 04. a määrus nr 120 „ Veiste brutselloosi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019017 ); 17) põllumaj andusministri 21 . detsembri 20 09 . a määrus nr 128 „ Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019075 ); 18) sotsiaalministri 15 . juuli 20 03. a määrus nr 99 „ T eatamiskohustuslike zoonooside loetelu, teatise vorminõuded ning esitamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/116042019018 ); 19) maaeluministri 8 . märtsi 20 19. a määrus nr 28 „ Põllumajandusloomade registri põhimäärus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019063 ); 20) põllumaj andusministri 22 . detsembri 20 09 . a määrus nr 134 „ Loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106042018017 ); 21) põllumaj andusministri 22 . mai 20 02. a määrus nr 37 „ Sea või veise sperma kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise ning seal sea või veise pidamise, sealhulgas sea või veise sperma kogumise ja säilitamise, veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018016 ); 22) põllumaj andusministri 4 . juuni 20 04 . a määrus nr 105 „ Erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade kogumiseks ja loomapartiide koostamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal põllumajandusloomade pidamise veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018003 ); 23) põllumaj andusministri 25 . juuni 20 07 . a määrus nr 111 „ Lindude gripi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018009 ); 24) põllumaj andusministri 16 . mai 20 08 . a määrus nr 48 „ Loomade ühest karjast teise ja tapamajja saatmise kord ning nendele loomadele esitatavad veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018010 ); 25) põllumaj andusministri 2 . veebruari 20 10 . a määrus nr 6 „ Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018013 ); 26) põllumaj andusministri 4 . märtsi 20 04 . a määrus nr 19 „ Üksnes hobuse, lamba või kitse sperma kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise ning seal hobuse, lamba või kitse pidamise, sealhulgas hobuse, lamba või kitse sperma kogumise, säilitamise, töötlemise ja väljastamise veterinaarnõuded, samuti lamba või kitse sperma kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja väljastamiseks kasutatava muu ettevõtte veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018034 ); 27) põllumaj andusministri 13 . augusti 20 08 . a määrus nr 85 „ Veeloomataudide tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018030 ); 28) põllumaj andusministri 28 . veebruari 20 07 . a määrus nr 17 „ Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018032 ); 29) põllumaj andusministri 23 . jaanuari 20 07 . a määrus nr 4 „ Suu- ja sõrataudi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018018 ); 30) põllumaj andusministri 13 . augusti 20 08 . a määrus nr 86 „ Veterinaarnõuded vesiviljelusloomade liikumise ning vesiviljelusloomade ja neilt pärinevate loomsete saadustega kauplemise kohta ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106122017020 ); 31) põllumaj andusministri 18 . veebruari 20 00 . a määrus nr 5 „ Laboratooriumide poolt teatamiskohustusliku ja registreerimiskohustusliku loomataudi kahtlusel või diagnoosimisel esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106122017003 ); 32) põllumaj andusministri 13 . mai 20 05. a määrus nr 55 „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103092015012 ); 33) põllumaj andusministri 26 . jaanuari 20 10 . a määrus nr 5 „ Nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik luba, täpsemad bioohutusnõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laboratooriumile ja loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129082015019 ); 34) põllumaj andusministri 25 . juuni 20 14. a määrus nr 62 „ Embrüote käitlemise üle peetavale arvestusele, embrüote käitlemisega tegelevale isikule ja embrüokogumisrühmale esitatavad nõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014077 ); 35) p õllumaj andusministri 22 . aprilli 20 04 . a määrus nr 53 „ Nõuded põllumajandusloomade vahendaja ettevõttele ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014129 ); 36) põllumaj andusministri 27 . mai 20 05. a määrus nr 57 „ Sellise loomade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala veterinaarnõuded, kus püsivalt peetakse või aretatakse loomi nende avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks, liigi säilitamiseks ning teaduslikeks alus- või rakendusuuringuteks ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014133 ); 37) põllumaj andusministri 10 . septembri 20 08 . a määrus nr 91 „ Vesiviljelusloomade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone, -rajatise ja loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal vesiviljelusloomade pidamise veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014134 ); 38) põllumaj andusministri 20 . juuni 20 14. a määrus nr 49 „ Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014062 ); 39) põllumaj andusministri 25 . novembri 1999 . a määrus nr 34 „ Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012008 ); 40) põllumaj andusministri 22 . detsembri 20 10 . a määrus nr 136 „ Nende mitte eriti ohtlike loomataudide nimekiri, mille puhul loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13329168 ); 41) põllumaj andusministri 7 . juuli 20 05. a määrus nr 78 „ Aruandes sisalduvate andmete loetelu ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13249004 ); 42) põllumaj andusministri 8 . juuli 20 05. a määrus nr 79 „ Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/921685 ); 43) põllumaj andusministri 22 . detsembri 20 04 . a määrus nr 191 „ Importimisel tehtava veterinaarkontrolli kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017004 ); 44) põllumaj andusministri 21 . oktoobri 20 08 . a määrus nr 99 „ Veterinaarnõuded muude loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014006 ); 45) põllumaj andusministri 21 . märts i 20 11. a määrus nr 24 „ Imporditavate loomade ja loomsete saaduste veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014110 ); 46) põllumaj andusministri 11 . juuni 20 04. a määrus nr 109 „ Veterinaarnõuded lammaste ja kitsedega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014012 ); 47) põllumaj andusministri 1 . juuni 20 04 . a määrus nr 102 „ Veterinaarnõuded sea spermaga kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014014 ); 48) põllumaj andusministri 11 . juuni 20 04. a määrus nr 107 „ Veterinaarnõuded veise spermaga kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014015 ); 49) põllumaj andusministri 25 . mai 20 04 . a määrus nr 99 „ Veterinaarnõuded veiste ja sigadega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014016 ); 50) põllumaj andusministri 3 . oktoobri 20 02 . a määrus nr 73 „ Veterinaarnõuded hobuslastega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014017 ); 51) põllumaj andusministri 11 . mai 20 04. a määrus nr 73 „ Veterinaarnõuded kauplemisel veise embrüotega ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014018 ); 52) põllumaj andusministri 27 . mai 20 04 . a määrus nr 101 „ Veterinaarnõuded kodulindude ja nende haudemunadega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014019 ); 53) põllumaj andusministri 22 . veebruar i 20 07 . a määrus nr 14 „ Imporditavate loomade ja loomsete saadustega, mille kohta ei ole kehtestatud veterinaarnõudeid, kaasasolevale sertifikaadile kantavad andmed ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014106 ); 54) põllumaj andusministri 16 . mai 20 07. a määrus nr 76 „ Nõuded loomade profülaktilise karantiini rakendamisele ja karantiinikeskustele ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014080 ); 55) põllumaj andusministri 23 . juuli 20 04. a määrus nr 125 „ Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatavad veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014107 ). Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. juulil . Määrus (EL) 2016/ 429 kohaldub alates 2021. aasta 21. aprillist. Käesolev seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga rakendada määrus t (EL) 2016/429 ja teis i veterinaaria valdkonna EL-i vahetult kohaldatava id määrus eid ning selles sätestatakse liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks. 2020. aasta 1. juuli on eelnõu menetluskäiku arvestades seaduse jõustamiseks kõige varasem tähtpäev. Tähtpäev on määratud arvestusega, et seaduse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid jõustuksid seadusega samal ajal. 10 . Eel nõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu (EIS toimiku number MEM/ 20-1243 ) esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile , Justiitsministeeriumile , Keskkonnaministeeriumile, Rahandus - ministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumile . Haridus- ja Teaduministeerium , Justiitsministeerium , Keskkonnaministeerium , Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega , millega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisas 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega esitatakse eelnõu uuesti kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandus - ministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile . Arvamuse esitamiseks esitati seaduseelnõu Põllumajandus- ja Toiduameti le (kuni 01.01.2021 V eterinaar- ja T oiduamet ) , Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile , P RIA-le , Maaelu Edendamise Sihtasutusele, E MÜ-le , E PJ -i le, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule , Eesti Linnade ja Valdade Liidule , Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Kalaliidule , Eesti Kala- ja Vähikasvataj a te Lii dule , E LÜ-le , E VS-ile , Eesti Kennelliidule ning Varjupaikade MTÜ-le . Arvamuse esitas id E MÜ , E VS , E LÜ , Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Põllumajandus-Kaubandusko da , kelle esitatud ettepanekud ja märkused ning nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 . Arvamuse esitajate ja kooskõlastajate märkuste ja ettepanekutega arvestamisel on lähtutud põhimõttest, et kuna käesoleva seaduseelnõu eesmärgiks on LTM -i rakendamine, siis sellesse eelnõusse ei kavandata EL - i õigusakti rakendamisega mitteseotud regulatsiooni. Muude küsimuste, näiteks riigisisesest vajadusest tulen evate muudatuste lisamine sell esse eelnõusse võib takistada eelnõu sujuvat menetlemist, mis omakorda võib põhjustada suurt ajakaotust EL - i õigusakti riigisisesel rakendamisel ja kaasa tuua Eesti suhtes rikkumismenetluse algatamise.
5026751 112486 EELNÕU 31 .03.2021 .02.202 1 0 0 EELNÕU 31 .03.2021 .02.202 1 Veterinaar seadus 1 1. peatükk Üld sätted § 1. Seaduse r eguleerimisala ( 1 ) Käesolev seadus reguleerib: 1) veterinaararsti kutsetegevuse aluseid; 2) looma pidamist , loomse saaduse , loomse paljundusmaterjali ning loomse kõrvalsaaduse ja loomsest kõrvalsaadusest saadud toote käitlemist, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009 , milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) ( ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33) ; 3) loomade ja kaupade Eestisse toimetamist, nendega kauplemist ja nende eksporti, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) nr 2016/429 ja (EL) nr 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 ; 4) lemmikloomade liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik ) vahel, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 ( ELT L 178, 28.06.2013, lk 1–26 ) ; 5) looma ja inimese tervise kaitseks vajalikke loomataudi ennetamise ja tõrje korralduse aluseid, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 ; 6) zoonooside seire ja toidutekkeli s e haiguspuhangu uurimise aluseid ; 7) loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamist; 8) looma ja inimese tervise ning looma heaolu kaitseks vajalik u riikliku veterinaarjärelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve ) käigus ning tegevus- või muu loa andmise menetluse käigus tehtava nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll ) korralduse aluseid, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625; 9) vastutust veterinaarnõuete rikkumise eest. ( 2 ) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti või sellel alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti või rakendusakti kohaselt liikmesriigil . (4) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamiseks käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti või rakendusakti kohaselt liikmesriigil . § 2 . S eaduste kohaldamine (1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2017/625 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2016/429 ning käesoleva s seaduse s sätestatud erisusi. (2) Käesoleva seaduse alusel teostatavale veterinaarjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (3) Käesoleva seaduse alusel teostatavale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punkti a loetellu kantud loomataudi tõrjele kohaldatakse hädaolukorra seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (4) Põllumajanduslooma pidamisel ja loomse saaduse , välja arvatud loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust. § 3 . Veterinaarnõuded (1) Veterinaarnõuded käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides inimese elu ja tervise ning looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil kehtestatud nõuded: 1) veterinaararsti kutsetegevuse kohta; 2) loomataudi ennetamise ja tõrje kohta; 3) loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse, loomsest kõrvalsaadusest saadud toote ja loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise kohta. (2) Veterinaarnõuetena käsitatakse ka: 1) ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud veterinaarravimi ja ravimsööda kasutamise nõudeid; 2) toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud loomse toidu hügieeni nõudeid; 3) loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid, välja arvatud looduses vabalt elavate loomade ja katseloomade kaitse nõuded. § 4 . Loomne saadus (1) Loomne saadus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), I lisa punktis 8.1 sätestatud loomne toode. (2) Loomse saaduse kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomse kõrvalsaaduse ja loomsest kõrvalsaadusest saadud toote kohta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 5 . Loomapidaja ja loomapidamisettevõte ( 1 ) Loomapidaja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24 tähenduses . ( 2 ) Loomapidamisettevõte käesoleva seaduse tähenduses on ettevõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 27 tähenduses . § 6 . Loomataud ( 1 ) Loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos või muu loomahaigus, mi lle on põhjusta n ud bioloogili ne haigusetekitaja , mis või b kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval haigusetekitajal puudub omadus üle kanduda . ( 2 ) Eriti ohtlik loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetel us nimetatud loomataud . ( 3 ) Muu loomataud käesoleva seaduse tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mi da ei peeta esilekerkiv aks loomataud iks määruse (EL) 2016/429 artikli 6 tähenduses . ( 4 ) Teatamiskohustuslik loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punkti s e nimetatud loomataud. § 7 . Zoonoos ja toidutekkeline haiguspuhang ( 1 ) Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikan duv haigus või nakkus . Zoonoosi suhtes kohaldatakse loomataudi kohta käivaid sätteid. ( 2 ) Zoonoosne haigus e tekitaja on viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline tegur , mis võib põhjustada zoonoosi. ( 3 ) Toidutekkeline haiguspuhang käesoleva seaduse tähenduses on teatavatel asjaoludel kahel või enamal inimesel täheldatud haigus- või nakkus juhtumi esinemine või olukord, kus haigus- ja nakkusjuhtumite arv ületab prognoositud arvu ning kus need on seotud või on tõenäoliselt seotud sama toiduga . § 8 . V eterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 2 nimetatud toimingud. § 9 . Pädev asutus Kui käesolevas seadus es ei ole sätestatud teisiti , on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 art ikli 4 punkt i 55 tähenduses ; 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 tähenduses, välja arvatud sama määruse artiklites 33–35 sätestatud juhtudel, kui pädev asutus on Maksu- ja Tolliamet ; 3 ) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3 1 . peatüki tähenduses. § 10 . Otsuse kättetoimetamine Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus toimetatakse kätte posti teel, võib s eda teha lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. 2. peatükk Veterinaararsti kutsetegevus § 11 . Veterinaararsti kvalifikatsioon (1) Veterinaararsti kvalifikatsioon i omanda miseks läbi takse loomaarstiõppe õppekava kas Eesti Maa ülikoolis või välisriigi asj a omases õppeasutuses. Mujal kui Eestis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnusta takse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja käesoleva seaduse kohaselt. (2 ) Eesti Maaülikooli loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmis t lisa rahastatakse riigieelarvest Maaeluministeeriumi eelarve kaudu. Maaeluministeerium lähtub l oomaarstiõppe kliinilise õppe lisa rahastamisel Eesti Maa ülikooli ettepanekutest ja loomaarstiõppe kliiniliseks õppeks riigieelarves ettenähtud vahenditest. ( 3 ) Maaeluministeerium sõlmib Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmise lisa rahastamiseks halduslepingu. § 12 . Kutsetegevuse luba (1) V eterinaararst käesoleva seaduse tähenduses on veterinaararsti kvalifika tsiooniga isik, kellel on veterinaarteenuse osutamiseks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba (edaspidi kutsetegevuse luba ). ( 2 ) Veterinaarteenus käesoleva seaduse tähenduses on veterinaararsti osutatav loomahaiguse ravi ning looma haiguse ennetami n e ja diagnoosimi n e, sealhulgas laboratoor n e diagnoosimi n e . ( 3 ) Veterinaararst osutab veterinaarteenust iseseisvalt füüsilisest isikust ettevõtjana või temaga lepingulises suhtes oleva ettevõtja kaudu . (4 ) K utsetegevuse loa andmise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise või loa andmisest keeldumise otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet . ( 5 ) K utsetegevuse luba on tähtajatu. § 13 . Kutsetegevuse loa taotlemine ( 1 ) Kutsetegevuse loa taotleja esitab Põllumajandus- ja Toidumetile : 1) taotluse; 2) elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas taotleja ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha asukoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust; 3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia; 4) erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia. ( 2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumenti ei pea esitama , kui kutsetegevuse l uba taotle takse viie aasta jooksul veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamis es t arvates . (3 ) Enne taotluse esitamist tasub kutsetegevuse loa taotleja taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4 ) Kutsetegevuse loa taotleja võib taotluse esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab taotlejat tuvastada. § 14 . Kutsetegevuse loa taotlemine liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s ja Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omanda mise korral (1) Kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis, esitab Põllumajandus- ja Toiduametile käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1 – 3 nimetatud dokumendid ja andmed ning Euroopa kutsekaardi olemasolu korral ka selle andmed. (2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1 – 3 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. (3 ) Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust asjaomases liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis. ( 4 ) K utsetegevuse loa andmise aluseks olevate liikmesriigis , Euroopa M ajanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 5 ) Kui liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet loa andmise välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatu kohaselt , küsides vajaduse korral Eesti Maaülikooli arvamust. ( 6 ) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega võetud kasutusele Euroopa kutsekaart ning liikmesriigi , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21 1 , 21 4 ja 21 5 . § 15 . Kutsetegevuse loa taotlemine muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omanda mise korral (1 ) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetamata välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab kutsetegevuse loa saamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile lisaks § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava. (2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jook sul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates ning esitab nõuetekohased dokumendid ja andmed Eesti Maaülikoolile hinnangu saamiseks kolme tööpäeva jooksul nende saamisest arvates. (3 ) Eesti Maaülikool annab hinnangu selle kohta, kas kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava vasta b Eesti asjakohasele õppekavale , ning teeb vajaduse korral ettepaneku täiendusõppe kohta, võttes arvesse isiku töökogemust ja läbitud täiendusõppeid, 40 tööpäeva jooks ul käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. (4 ) Kui Eesti Maaülikooli antud hinnangu alusel ei erine kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast, menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet taotlust käesolevas seaduses sätestatud korras. (5 ) Kui Eesti Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast ja taotleja peab läbima asjakohase täiendusõppe, on tal võimalik teha hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva jooksul Eesti Maaülikooli koostatud ja korraldatud sobivustest oma teadmiste tõendamiseks või läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe õppekava tingimustele vastav täiendusõpe koos lõpuhindamisega Eesti Maaülikoolis tasulise õppe raames vastavalt õppekorraldusele. Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja ametiteadmisi ning oskusi ja vilumus t . (6 ) Veterinaararsti s obivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning sobivustesti tulemustest teatamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7 ) Kui käesoleva seaduse §-s 14 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on varem tunnustanud teine liikmesriik , Euroop a Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ja isik ul on selles riigis kolmeaasta n e töökogemus veterinaararstina , otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet kutsetegevuse loa andmise käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatut. Kutsetegevuse loa taotlemiseks esitab isik lisaks käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi, mis tõendab tema töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis. ( 8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul, kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ning liikmesriigi , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21 1 , 21 4 ja 21 5 . § 16 . Kutsetegevuse loa andmine ja loa andmisest keeldumine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet menetleb kutsetegevuse loa taotlust ning teeb kutsetegevuse loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse 20 tööpäeva jooksul otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates. (2) Kui kutsetegevuse loa taotluse menetlemise käigus selgub § 14 lõikes 5 nimetatud asjaolu, võib Põllumajandus- ja Toiduamet pikendada otsuse tegemise tähtaega 60 tööpäevani, teatades sellest loa taotlejale viivitamata, lisades põhjuse. ( 3 ) Kutsetegevuse loale märgitakse: 1) kutsetegevuse loa omaja ees- ja perekonnanimi; 2) kutsetegevuse loa omaja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) kutsetegevuse loa väljaandmise kuupäev ja koht; 4) kutsetegevuse loa number. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub kutsetegevuse loa andmisest, kui: 1) loa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid; 2) veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt ära võetud veterinaarteenuse osutamise õigus; 3 ) loa taotleja kvalifikatsioon ei vasta asjaomasel erialal töötamiseks nõutavale k valifikatsioonile; 4 ) loa taotleja töötab üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ja ta ei tohi osutada veterinaarteenust tulenevalt ravimiseaduse § 43 lõike st 7 ; 5 ) taotleja on teenistuses veterinaarjärelevalveametnikuna ja tal on avaliku teenistuse seaduse § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega . § 17 . Kutsetegevuse loa kehtivuse peatamine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet võib peatada kutsetegevuse loa kehtivuse, tehes asjakohase märke käesoleva seaduse § 21 lõike s 1 nimetatud registrisse , kui : 1) veterinaararst rikub oma kutsetegevuses oluliselt õigusakti nõuet või kui rikkumisega kaasneb oluline oht looma elule või tervisele ; 2) veterinaararst ei pea oma kutsetegevuses kinni veterinaararsti kutse-eetika s t ega järgi head veterinaarset tava; 3) veterinaararst ei ole esita nud Põllumajandus- ja Toiduametile oma ajakohaseid andmeid või ei ole kand nud neid § 21 lõikes 1 nimetatud registri sse ; 4 ) veterinaararst on korduvalt rikkunud r avimiseaduse s või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud veterinaar r avimi soetamise ning loomahaiguse ennetamiseks ja raviks kasutamise nõudeid ; 5 ) veterinaararst takistab veterinaarjärelevalve teostamist ega ole täitnud temale selle kohta tehtud ettekirjutust, milles teda on loa kehtivuse peatamise eest hoiatatud . (2) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud juhtudel peatatakse kutsetegevuse loa kehtivus kuni rikkumise kõrvaldamiseni , kutsetegevus e loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni või veterinaarjärelevalve teostamise võimaldamiseni. § 18 . Kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamine ja kehtetuks muutumine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kutsetegevuse loa kehtetuks järgmistel alustel: 1) käesoleva seaduse § 17 lõike s 1 nimeta tud kutse tegevus e loa kehtivuse peatamise aluseks olnud rikkumi ne ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks kõrvaldatud; 2) veterinaararst on kutsetegevuse loa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa andmisest keelduma; 3 ) veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt veterinaarteenuse osutamise õigus ära võetud ; 4 ) veterinaararst loobub enda taotlusel kutsetegevuse loast . (2 ) Kutsetegevuse luba muutub kehtetuks veterinaararsti surma korral. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3 2 . peatükis kehtestatud korras. § 19 . Veterinaararsti kohustused ( 1 ) Veterinaararst on kohustatud: 1) l ähtuma oma tegevuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 12 nõuetest ; 2) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast ja järgima head veterinaarset tava; 3) loobuma enda taotlusel kutsetegevuse loast kooskõlas ravimiseaduse § 43 lõi kega 7 juhul, kui ta asub tööle üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ; 4 ) täiendama ennast erialaselt vähemalt üks kord viie kalendriaasta jooksul; 5 ) pidama arvestust haigusjuhtumite, sealhulgas loomataudide, te htud ravi- ja muude menetluste kohta õigusaktide s kehtestatud korras ning säilitama nimetatud a ndmeid kolm aastat; 6 ) esitama käesoleva lõike punktis 5 nimetatud arvestuse kohta aruande i d Põllumajandus- ja Toiduametile ; 7 ) lisama lemmiklooma identifitseerimisdokumendi ja lemmikloomale te htud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri; 8 ) täitma Põllumajandus- ja Toiduameti antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrje ga ; 9 ) juhtima loomapidaja ja lemmikloomapidaja ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali k äitleja tähelepanu veterinaar nõuete rikkumisele, te gema ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ning an dma esmase i d juhise i d looma tauditõrje korraldamiseks loomapidamis ettevõttes või kodu majapidamises . ( 2 ) Käesoleva paragrahvi l õike 1 punkti de s 5 ja 6 nimetatud arvestuse pidamise ning arua nde esitamise t äpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 20 . Erialane täiendamine Veterinaararsti erialane täiendamine on: 1) osavõtt loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli , riigiasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatud erialasest infopäevast, õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist; 2) praktiseerimine veterinaararsti või loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli juures; 3) erialase teaduskraadi omandamine; 4) loomaarstiõppe õppekava alusel õppiva üliõpilase erialase teoreetilise, praktilise või kliinilise õppe juhendamine; 5) teaduslik-praktilise töö või erialase artikli avaldamine Eesti või välisriigi eria la väljaandes või erialase õppe- või teaduskirjanduse avaldamine; 6) erialase ettekandega esinemine loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli , riigiasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatud infopäeval, õppepäeval, kursusel, seminaril või konverentsil. § 21 . Riiklik veterinaararstide register ( 1 ) Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register ) põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2 ) Veterinaararstide r egistri eesmärk on tagada : 1) tarbijale teave veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta; 2) veterinaarteenuse tõhus veterinaarjärelevalve; 3) vajalik e andme te kogumine veterinaaria valdkonna paremaks korraldami seks. (3 ) Veterinaararstide r egistri vastutav töötleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . (4 ) Vastutavale töötlejale andmete esitamise kohustus on kutsetegevuse loa taotlejal ja veterinaararstil . ( 5 ) Vastutav töötleja võib teha veterinaararstide registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringu ja saada andmeid teisest andmekogust. (6 ) Veterinaararstide r egistrisse kogutakse veterinaararsti kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi, eelmine ees- ja perekonnanimi või eelmised ees- ja perekonnanimed, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha asukoha riik; 2) kvalifikatsiooni ja erialast täiendamist tõendavad andmed; 3) andmed töökoha ja volitatud veterinaararsti pädevuse kohta ; 4) andmed kutsetegevuse loa ja selle kehtivuse kohta ; 5) toimingute registreerimise andmed. (7 ) Veterinaararstide r egistrisse kantud andmetel on infor matiivne tähendus. Veterinaararstide r egistri digitaalsesse andmebaasi kantud andmeid säilitatakse arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse v eterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt . ( 8 ) Veterinaararstide r egistrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide r egistrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks . (9) Veterinaararst esita b veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise st viie kalendriaasta möödumise l erialase täiendamise a ndmed iga viieaastase ajavahemiku kohta sellele ajavahemikule järgneva aasta 31. jaanuariks . § 22 . Veterinaararsti teenuse ajutise osutamise õigus Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatu d kutsetegevuse loata osutada Eesti s veterinaararsti teenust ajutiselt, lähtudes välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3 1 . peatükis sätestatust. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3 1 . peatüki tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet . § 23 . Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend (1 ) Kui veterinaararst soovib töötada väljaspool Eesti t , taotleb ta vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduametilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi. (2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotle miseks esitab veterinaararst Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse järgmiste andmetega : 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) taotleja kutsetegevuse loa number; 3) riik, kus kutsekvalifikatsiooni tunnustamist kavatsetakse taotleda; 4) senise erialase töökäigu kirjeldus. (3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotlemiseks tasub veterinaararst enne taotluse esitamist selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotluse võib veterinaararst esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab taotlejat tuvastada. (5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet annab veterinaararstile veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (6 ) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates. (7 ) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral antakse veterinaararstile tema taotluse alusel tõendi duplikaat. (8 ) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja kutsetegevuse loa taotleja soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21 1 –21 3 . 3 . peatükk L ooma pidamine ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemine 1 . jagu Ettevõtja ja muu isiku t eatamis- ja loakohustus § 24 . Teatamiskohustus ( 1 ) Teatamiskohustus käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoha registreerimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 IV osa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 tähend uses . ( 2 ) Majandustegevusteade esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 1 , artikli 90 lõikes 1 , artikli 172 lõikes 1 ja artikli 176 lõike s 2 nimetatud tegevusalad ; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/ 2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega ( ELT L 314, 0 5.12 . 20 19 , lk 115 – 169 ) , artikli 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalad ; 3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 20 20 / 691 , millega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 , seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega ( ELT L 174, 03.06.2020, lk 345–378 ) , artikli 3 lõike 1 punktides a ja b nimetatud tegevusalad ; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud tegevusalad ; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 4 nimetatud loomade pidamine toidu ja sööda tootmise eesmärgil . ( 3 ) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1 , artikli 87 lõikes 1 , artikli 90 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud andmed; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli s 3 nimetatud andmed; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis b nimetatud andmed. ( 4 ) Isik, kes soovib tegele da Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud loomade pidamisega muul eesmärgil kui majandustegevus, esita b enne tegevuse alustamist Põllumajanduse Regi strite ja Informatsiooni Ameti le teatise käesoleva paragrahvi lõike s 3 nimetatud andme tega . Käesolevas lõikes sätestatud andmete teatise esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. ( 5 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatises esita takse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti le lisaks samas lõikes viidatud andmetele ka järgmised andmed: 1) lõikes 4 nimetatud isiku kontaktandmed ja isikukood või selle puudumisel sünnia eg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja numb e r; 2) teat ise esitanud isiku nimi ja kontaktandmed. ( 6 ) Teatamiskohustuse täitmisel saadud a ndmete registrisse kandmise eest riigilõivu ei tasuta . § 25 . Loakohustus ( 1 ) Loakohustus käesoleva seaduse tähenduses on : 1) heakskiitmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 IV osa , komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98) , artikli 2 punkt i 9 tähenduses; 2) tunnustamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 tähenduses. ( 2 ) Tegevusluba taotletakse järgmistel tegevusaladel või järgmistes ettevõtetes tegutsemiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõikes 1 nimetatud tegevusala ; 2 ) loomade pidamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 95 kohases ettevõttes ; 3 ) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 9 nimetatud tegevusala ; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõi k es 1 nimetatud tegevusala; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 178 ja 179 nimetatud tegevusala ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli s 4 nimetatud tegevusala ; 6 ) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 kohane ettevõte, kus ladustatakse loomset paljundusmaterjali, loomset kõrvalsaadust , loomsest kõrvalsaadus est saadud tooteid, heina või põhku ; 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevus ala . (3) Tegevusluba võib taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõikes 1 ja artiklis 178 nimetatud tegevusalal ettevõtete rühmana sama määruse artikli 176 lõikes 6 nimetatud juhul ja tingimustel. ( 4 ) Tegevusluba ei ole vaja taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike s 2 nimetatud tegevusalal. ( 5 ) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse alustada majandustegevus t ja tegutseda sellel tegevusalal üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas. § 26 . Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa taotlus esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e-teenuse keskkonna kaudu ja see peab sisaldama lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikes 1 ja artikli 180 lõikes 1 nimetatud asjakohase i d andme i d . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 25 lõike 2 punktis 6 viidatud ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) andmed käideldava loomse paljundusmaterjali, loomse kõrvalsaaduse, loomsest kõrvasaadusest saadud toote, heina või põhu ning nende säilitamise nõuete kohta; 2) ettevõtte hoonete plaan koos ruumijaotusega; 3) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta; 4) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjemeetmete kohta; 5) andmed loomse paljundusmaterjali, loomse kõrvalsaaduse, loomsest kõrvalsaadusest saadud toote, heina või põhu kohta arvestuse pidamise kohta. (3) Käesoleva seaduse § 25 lõike 2 punktis 7 viidatud ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) veovahendi andmed; 2) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga; 3) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga; 4) andmed käitlemisruumis kasutatud viimistlusmaterjalide kohta; 5) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega; 6) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta; 7) andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangumahu kohta; 8) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta; 9) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjemeetmete kohta; 10) tekkinud heitvee töötlemise kirjeldus; 11) toorme ja loomsete kõrval saaduste veovahendite puhastamise kirjeldus ; 12) andmed ja kirjeldused erinevatesse kategooriatesse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste või loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete pideva eraldamise tagamise kohta ning ristsaastumise välistamiseks. ( 4 ) Tegevusloa taotluse lahendamise eest riigilõivu ei tasuta . ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuete kohaselt. (6) Tegevusloa taotluse lahendab Põllumajandus- ja Toiduamet tegevusloa andmise ga või tegevusloa andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklit 99 . § 27 . Tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide asjakohastele nõuetele: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artik lid 97 ja 181 ; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli d 5 – 8 ja 10 – 17; 3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 03.06.2020, lk 1–63 ), artikkel 4 ; 4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklid 5 – 19; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikl id 25 ja 27 ; 6) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artik kel 23 . § 28 . Tegevusloa peatam ise ja kehtetuks tunnistamise erisused Põllumajandus- ja Toiduamet võib lisaks majandustegevuse sead use üldosa seaduse §- de s 37 ja 43 sätestatud juhtudele tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või loa kehtetuks tunnistada, kui loa omanik on rik kunud käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või Euroopa Liidu õigusakti nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks. 2 . jagu Loomade jälgitavus § 29 . Looma identifitseerimi s e viisid (1) Looma identifitseerimis e viisid on looma märgistamine, kirjeldamine ja kuuluvuse määramine. (2) Looma märgistamine on tema varustamine elektroonse identifitseerimisvahendiga või muu eristamist võimaldava püsiva ja kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab tuvastada looma kuuluvuse. (3) Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse looma puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. (4) Loom, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle loomaliigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada kirjeldust, identifitseeritakse tema kuuluvuse kaudu. (5) Kuuluvuse kaudu identifitseerimise korra l loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses või kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises loom asub, kui tema kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist. § 30 . Peetava looma identifitseerimi ne (1) Loomapidaja identifitseeri b oma peetava maismaa looma , välja arvatud koera, kassi ja valgetuhkru Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite s 112 ‒ 115 ja 117 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 sätestatu d korras . (2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi , mis vasta b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 punkti c alusel kehtestatud nõuetele . ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektroonse identifitseerimisvahendi kasutamisele heakskiidu andmise 30 päeva jooksul selle taotlemisest arvates . ( 4 ) Tavapäraselt l oomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma j a hobuslase (edaspidi põllumajandusloom ) märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet iga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja kulul. Põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatav süstitav elektroonne ident i fitseerimisvahend väljasta takse ainult veterinaararstile . ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud isik edastab andmed väljastatud identifitseerimisvahendite kohta Põllumajanduse Regi strite ja Informatsiooni Ameti le masinloetaval viisil . (6) Käesoleva paragrahvi l õikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i veebi lehel. § 31 . Põllumajandus looma kohta arvestuse pidamine ( 1 ) Loomapidaja peab oma tegevuse kohta arvestust järgmiste õigusaktide sätete kohaselt : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli d 102 – 107 ja 186 – 1 90 ; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli d 22 – 37; 3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artikli d 8 ja 9 ; 4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli d 22 – 35 . ( 2 ) Loomapidaja esitab oma tegevuse kohta peetava arvestuse alusel andmed põllumajandusloomade registrile käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. (3) Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise korra, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise korra ning põllumajanduslooma identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39 – 41, 47, 48, 53, 54 ja 59 – 62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotl emise ja taotluse lahendamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 32 . Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimi ne ning nende kohta arvestuse pidami ne (1) P eetava koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab oma looma identifitseerimise . (2) Teise liikmesriiki kaubanduslikul eesmärgil ja rohkem kui viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise korral märgistatakse need loomad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 70 kohaselt. (3) T eise liikmesriiki mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise korra l märgistatakse koer, kass ja valgetuhkur Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 17 kohaselt. ( 4 ) Koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist korraldab kohalik omavalitsus. (5) K äesoleva seaduse § 29 lõike 2 kohaselt elektroonse identifitseerimisvahendiga märgistatud koer a , kass i ja valgetuhk ru kohta kantakse identifitseerimisvahendi andmed käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvestuse pidamiseks kasutatavasse andmekogusse. § 33 . Koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava s üstitava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmine ning lemmikloomapass (1) Koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi kiidab heaks Põllumajandus- ja Toiduamet . ( 2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud identifitseerimisvahendi heakskiitmise otsustamisel selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 II lisa nõuetele. ( 3 ) Koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks esitab tootja või turustaja taotl use Põllumajandus- ja Toiduameti l e. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud identifitseerimisvahendi heakskii tmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 päeva jooksul lõikes 3 nimetatud taotluse esitamisest arvates . (5) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel. ( 6 ) Veterinaararst väljastab nõuetekohaselt täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass ), lemmik loomapidajale sama määruse artikli 22 kohaselt . ( 7 ) Lemmikloomapass i väljastav veterinaararst säilitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 21 lõike 1 punktides a–c ja artikli 21 lõikes 3 nimetatud andmeid vähemalt kümme aastat lemmikloomapassi väljastamisest arvates. ( 8 ) Lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist korraldab Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud i sik. ( 9 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 8 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebi lehel. 3 . jagu Põllumajandusloomade register § 34 . Põllumajandusloomade register (1) Põllumajandusloomade register on register Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite 101 ja 185 tähenduses ning elektrooniline andmebaas artikli 109 tähenduses . (2) Põllumajandusloomade r egistri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta : 1) käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud isik ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isik; 2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud isik ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud isik ; 3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud isik ; 4) toiduseaduse alusel põllumajanduslooma de tapmiseks tegevusloa saanud isik . ( 3 ) Põllumajandusloomade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse põllumajandusloomade registri põhimääruses. § 35 . Põllumajandusloomade registrisse kantavad andmed ( 1 ) Põllumajandusloomade r egistrisse kantakse isiku ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: 1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite s 93, 101 , 109 , 173 ja 18 5 nimetatud asjakohased andmed; 3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 18 – 21 , 42, 4 9 , 56 ja 64 nimetatud asjakohased andmed; 4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklites 6 ja 7 nimetatud andmed ; 5) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklites 20 ja 21 nimetatud andmed ; 6) Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõikes 1 ning artikli 24 lõikes 1 nimetatud andmed . (2) Toiduseaduse alusel põllumajanduslooma de tapmiseks tegevusloa saanud isiku andmed saadakse riiklikust toidu ja sööda käitlejate registrist. ( 3 ) Põllumajanduse Reg istrite ja Informatsiooni Amet keeldub põllumajandusloomade registrisse põllumajanduslooma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajanduslooma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud . ( 4 ) Andmed põllumajandusloomade registri sse esitatakse paberkandjal , Põllumajanduse Regi strite ja Informatsiooni Ameti e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenus te keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu põllumajandusloomade registriga. ( 5 ) Põllumajandusloomade r egistrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Põllumajandusloomade r egistrisse isiku ja tema tegevuskoha kohta ning loomade ja nende liikumise kohta kantud andmete muutumise korral esitatakse taotlus andmete muutmiseks viivitamata , kuid mitte hiljem kui vii s tööpäeva pärast andmete muutumist . ( 6 ) Põllumajandusloomade r egistrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud andmed, mille puhul on kehtestatud juurdepääsupiirang. Kehtetuks tunnistatud registriandmeid ja nende alusdokumente säilitatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 lõikes 3 sätestatud korras ja tähtaja jooksul. ( 7 ) Põllumajandusloomade r egistrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses, loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi. 4. jagu Loomade pidamine , avalik näitamine , kogumine ja vedu § 36 . Bioturvalisus e kava (1) Bioturvalisuse kava koosta b käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktide 1 – 3 kohaselt majandustegevusteate esitanud ning § 25 lõike 2 punktide s 1 – 4 viidatud tegevusalal või ettevõttes tegutsemiseks tegevusloa saanud isik ettevõttes rakendatavate bioturvameetmete kohta. ( 2 ) Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Nimetatud loetelu kehtestatakse vajaduse korral loomade pidamis - või tootmis viiside kaupa. ( 3 ) Bioturvalisuse kava koostamisel ja ajakohastamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli s 10 sätestatu d bioturvameetmeid ning sama määruse artikli s 25 sätestatud loomatervise ülevaatuse tulemusi . ( 4 ) Isik koostab bioturvalisuse kava 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktide 1–3 kohaselt majandustegevusteate esitamisest ning lõike 4 kohase tea tise es itamisest või § 26 lõike 2 punktide 1 – 4 kohaselt tegevusloa saamisest arvates , ajakohastab seda ja peab selle täitmise kohta arvestust. ( 5 ) Isik säilitab b ioturvalisuse kava kaks aastat selle rakendamise kohustuse lõppemisest arvates. § 37 . Looma pidamine, lahtipääsenud ja omanikuta loom ning looma püüdmine (1) Loomapidaja ja lemmikloomapidaja taga vad oma looma veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakenda vad vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks . (2) Loomapidaja või lemmikloomapidaja juurest lahti pääsenud loomaks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale või lemmikloomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. (3) Loomapidaja ja lemmikloomapidaja korraldavad nende juurest lahti pääsenud looma püüdmis e . ( 4 ) Omanikuta loomaks loetakse identifitseerimata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. ( 5 ) Kohalik omavalitsus korraldab omanikuta looma püüdmis e , pidamis e ja hukkamis e loomakaitseseaduse kohaselt . ( 6 ) Kui loomapidaja või lemmikloomapidaja ei korralda temale kuuluva looma püüdmist , korraldab selle kohalik omavalitsus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt . (7) L ooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud kannab looma omanik. § 38 . Loomanäitus, -võistlus, -laa t ja -oksjon ning loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus (1) Loomanäitusele, -võistlusele, -laadale ja -oksjonile ning loomade kokkutoomisega seotud muule avalikule üritusele (edaspidi üritus ) võib tuua kliiniliselt terve , nõuetekohaselt identifitseeritud ning asjakohastele veterinaarnõuetele vastava looma. (2) Ürituse korraldaja tagab kogu ürituse vältel looma heaolu ning veterinaarteenuse kättesaadavuse . (3) Ürituse korraldaja teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt kümme päeva enne korraldatava ürituse algust , edastades vähemalt järgmise teabe : 1) ürituse liik : loomanäitus, -võistlus, -laat või -oksjon või loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus; 2) ürituse alguse ja lõpu kuupäev; 3) ürituse toimumise koht; 4) üritusele toodava looma lii k ; 5) üritusele toodava looma päritoluriik ja -piirkond; 6) üritusel veterinaarteenust pakkuva veterinaararsti nimi ja kontaktandmed; 7) ü ritusel osalemiseks nõutavad looma terviseandme d ; 8 ) ürituse korraldaja nimi ja kontaktandmed. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toidu amet peab arvestust toimuvate ürituste kohta . Ü rituste arvestuse andmed on avalikud ja neid säilitatakse kolm aastat ürituse registreerimise päevast arvates. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toidu amet võib keelata teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise, kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud loomataudi leviku oht. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest viivitamata ürituse korraldajat ning vajaduse korral avalikkust massiteabevahendi kaudu. Ürituse korraldaja teavitab loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest üritusel osalejaid. ( 7 ) Ü rituselt looma alalisse pidamiskohta vedamise korral rakenda vad loomapidaja ja lemmikloomapidaja loomataudi võimaliku leviku tõkestamiseks asjakohaseid bioturvameetmeid. § 39 . Põllumajandusl oomade v e du (1) V eovahend puhastatakse pärast iga põllumajandus loomade vedu või vajaduse korral ka enne järgmist vedu ning desinfitseeri takse . (2) Haige t või haiguskahtlas t põllumajandus loom a veetakse eraldi veosena veterinaararsti kontrolli all. Sellise l ooma haigestumisest ja surmast teavitab tema vedaja viivitamata veterinaararsti. (3) Vedaja säilitab põllumajandus loomade vedamise arvestuse aluseks olevaid dokumente kolm aastat veo toimumisest arvates . § 40 . Erand kabiloomade ja kodulindude veovahendile kogumise kohta Kabiloom i ja kodulind e kogutakse veovahendile otse päritoluettevõttest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 133 lõike 2 kohaselt . 5 . jagu T apalooma , l oomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemi se veterinaarnõuded § 41 . Tapalooma , loomse saaduse , loomse paljundusmaterjali ning loomse kõrvalsaaduse ja loomsest kõrvalsaadusest saadud toote käitlemi ne (1 ) Tapaloom on liha ja lihasaaduste tootmise e esmärgil tapmisele määratud loom. (2) T apaloom a ja loomse t saadus t käideldakse määruses (EL) 2016/429 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EÜ) nr 853/2004 sätestatud veterinaarnõuete kohaselt . ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 alapunktides d ja e nimetatud juhtudel võib looma tappa ja temast saadud loomse t saadus t käidelda toiduseaduse § 26 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. ( 4 ) Loomse t paljundusmaterjali käideldakse määruses (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määruse s (EL) 2020/686 sätestatud veterinaarnõuete kohaselt . (5) Põllumajandus- ja Toidu a met võib lubada kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli s 19 sätestatud loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete käitlemise erisusi. ( 6 ) Loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded , sealhulgas looma enda tarbeks tapmise v eterinaarnõuded , kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (7) Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . 4 . peatükk Looma ja kau ba Eestisse toimetamine, nendega kauplemine ja nende eksport ning lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine 1. jagu Eestisse toimetamine § 42 . Eestisse toimetamise tingimused (1) Loom se t saadus t , loomset paljundusmaterjali, heina ja põhku (edaspidi koos kaup ) ning loom a võib Eestisse toimetada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 1 alusel määratud piiripunkti kaudu. (2) Looma ja kauba Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tegevus. (3 ) Piiripunkt käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 38 nimetatud koht Euroopa L iidu välisest riigist Eestisse toimetatava looma ja kaupa sisaldava saadetis e üle veterinaarkontrolli tegemiseks. ( 4 ) Eestisse toimetamisel tehakse veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel kehtestatud loetelus nimetatud looma ja kau ba üle . ( 5 ) Piiripunktis veterinaarkontrolli tegemiseks teavitab loom a või kaup a sisaldava saadetise eest vastutav isik sellise saadetise kavandatavast Eestisse toimetamisest vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamise st teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette. ( 6 ) Looma või kauba laeva või lennukiga Eestisse toimetamisel esitab saadetise eest vastutav isik piiripunkti veterinaarjärelevalveametnikule lastimanifesti. ( 7 ) Loom a ja kauba , mille kohta ei ole kehtestatud veterinaarnõudeid, võib Eestisse toimetada Põllumajandus- ja Toidu ameti loa l Eestiga samaväärse loomatervisealase olukorraga riigist või selle piirkonnast, kui loom või kaup on ohutu looma ja inimese tervisele . Sellise looma või kauba Eestisse toimetamiseks esitab importija taotluse asjakohaste veterinaarnõuete teadasaamiseks. ( 8 ) Põllumajandus- ja Toidu amet teeb riskianalüüsi tulemuste alusel kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud looma või kauba Eestisse toimetamisega kaasneva võimaliku ohu looma ja inimese tervisele, sealhulgas vajaduse esitada veterinaarnõuete kohasuse tõendamiseks sertifikaat , teatab importijale nimetatud looma ja kauba Eestisse toimetamise veterinaarnõuded. ( 9 ) Transiidil olev kaup ladustatakse vabatsoonis või tollilaos komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 kohaselt. ( 1 0 ) Vabatsoonis või tollilaos transiidil oleva loomse toidu ladustamise ks peab ettevõtjal olema toiduseaduse kohane tegevusluba. § 43 . Piiripunkt i määramine ( 1 ) Piiripunkti omaniku või valdaja taotluse alusel määrab Põllumajandus- ja Toidu amet piiripunkti, mille kaudu on lubatud loom a ja kaupa Eestisse toimetada , kui piiripunkti määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. ( 2 ) Piiripunktide loetelu avalikustatakse Põllumajandus- ja Toidu amet i veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuete kohaselt. (3) Piiripunkti omanik või valdaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiripunkti määramiseks kirjaliku taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile. (4) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus saada piiripunktis selle seaduslikult valdajalt või piiripunkti omanikult , kui omanik ei ole valdaja, veterinaarkontrolli tegemiseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiunõuete kohased ruumid ning võimaluse korral ka sisustatud bürooruumid tasuta kasutamiseks. Sideteenuse eest tasub Põllumajandus- ja Toiduamet. Kommunaalteenuste ja ruumide korrashoiuks vajalike muude teenuste eest tasub piiripunkti omanik või valdaja, kellele omanik on valduse üleandmisel sellekohase õiguse andnud. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toidu amet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta Euroopa Komisjonile. ( 6 ) Pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3–5 sätestatud teate saamist teeb Põllumajandus- ja Toidu amet viivitamata asjakohase otsuse. ( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõike s 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toidu amet asjakohase otsuse ja muudatuse piiripunkide loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike sama määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt. ( 8 ) Põllumajandus- ja Toidu amet toimetab piiripunkti määramise või sellest keeldumise otsuse piiripunkti omanikule või valdajale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 2. j agu Kauplemine § 44 . Kauplemise tingimused ( 1 ) Kauplemine käesoleva seaduse tähenduses on Eesti ja liikmesriikide vaheline kaubandus. (2) Loom , loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal, millega kaubeldakse, pea vad vastama veterinaarnõuete le . ( 3 ) Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 sätestatud nõuete kohaselt. ( 4 ) Kui veterinaarjärelevalve või veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et loom , loomne saadus või loomn e paljundusmaterjal ei vasta nõuete le , kohaldab Põllumajandus- ja Toidu a met Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. § 45 . Veterinaarjärelevalve looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali nõuetekohasuse üle Euroopa L iidu sise se transiidi korral (1) Looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saadetise või veo nõuete rikkumise kahtluse korral võib Põllumajandus- ja Toidu amet nende Euroopa L iidu sise se transiidi ajal kontrollida saadetise ning veo nõuetekohasust. ( 2 ) Euroopa Liidu sise se transiidina käsitatakse saadetise toimetamist Eesti kaudu ühest liikmesriigist teise. ( 3 ) Kui Euroopa L iidu sise se transiidi ajal teostatud veterinaarjärelevalve tulemusena on kindlaks tehtud, et loom , loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei vasta nõuete le , kohaldab Põllumajandus- ja Toidu amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. 3. jagu Lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine § 46 . Lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise tingimused (1 ) Lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist ja territooriumilt, mida ei ole nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 13 lõike 1 või artikli 15 kohaselt koostatud loetel us , toimub riigipiiri seaduse alusel Euroopa Liidu välispiiril asuva rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele , avatud piiripunkti kaudu. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse on lubatud sama määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. 4 . jagu Eksport § 47 . Looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali ekspordi tingimused (1) Eksporditav loom , loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal peavad vastama nendega kauplemise kohta esitatavate le ning Euroopa Liidu välise riigi esitatavate le veterinaarnõuete le . (2) Loom a , loomset saadust ja loomset pa ljun dusmaterjali võib eksportida rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu. (3) Looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali eksportimisel peab nende vedu toimuma tollijärelevalve all kuni Euroopa Liidu territooriumilt väljumiseni. 5 . jagu Nõuetekohasuse t õendamine § 48 . N õuetekohasust tõendav sertifikaat (1) Põllumajandus- ja Toidu amet avalikustab nõuetekohasust tõendava sertifikaadi tüübi ja vormi ning sertifikaadil oleva teabe looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali kohta oma veebilehel , v õttes aluseks Euroopa L iidu välise riigi nõuded . ( 2 ) Sertifikaadi väljastab Põllumajandus- ja Toidu amet . ( 3 ) Sertifikaadi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toidu amet ile kirjalik taotlus järgmiselt : 1) vähemalt 48 tundi enne looma ja loomse paljundusmaterjali eksportimist või teise liikmesriiki vedamist; 2) vähemalt 24 tundi enne loomse saaduse eksportimist või teise liikmesriiki vedamist ; 3) vähemalt 24 tundi enne transiidil oleva kauba vedu piiripunktist Euroopa Liidu territooriumilt lahkuva le laevale, kui saadetis on ette nähtud selle laeva varustamiseks. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad teha vajalikke järelevalvetoiminguid ja täita sertifikaadi vormi. Põllumajandus- ja Toidu amet võib nõuda , et taotleja esitab vajalik ud andme d ka sihtriigi keeles. ( 5 ) S ertifikaati ei väljastata, kui Põllumajandus- ja Toidu amet on kindlaks teinud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest: 1) loom , loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei vasta asjakohaste le veterinaarnõuete le ; 2) taotlus ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohaselt ; 3) taotluses on esitatud valeandmeid. 5. peatükk Loomataudi ennet amine ja tõrje 1. jagu Loomataudi ennetamise ja tõrje üldpõhimõtted § 49 . Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamise ning selle kohta arvestuse pidamise kohustus (1) Eriti ohtliku loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitab loomapidaja, lemmikloomapidaja, veterinaararst, labor või muu asjakohane isik viivitamat a Põllumajandus- ja Toidu ametit. (2) M uu kui eriti ohtliku teatamiskohustusliku loomataud i kahtlusest või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 24 kohase jälgimise käigus leitud kõrvalekal dest looma tervise s teavitab loomapidaja , lemmikloomapidaja või muu asjakohane isik veterinaararsti. (3) Veterinaararst teavita b käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toidu ametit , loomapidajat ja lemmikloomapidajat . ( 4 ) L abor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi , zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toidu ametit , pea b tea tamiskohustuslik u ja m uu loomataudi ning zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse te leidude kohta arvestust ning esita b leidude kohta aruande Põllumajandus- ja Toidu ameti le. (5) Z oonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada ja muude loomataudide ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille kohta peab labor arvestust pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise korra , l aboris l oomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsema korra ja aruande sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 7 ) Tea tamis kohustusliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse püstitamisel ja diagnoosimisel lähtu b Põllumajandus- ja Toiduamet komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega ( ELT L 174, 03 .06.2020 , lk 211–34 0 ) , artikli 9 nõuetest. ( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 19 kohase teavituse ja artikli 20 kohase aruand e Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kantud loomataudi puhangu kohta edastab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele Põllumajandus- ja Toidu amet . ( 9 ) Põllumajandus- ja Toidu amet esitab Euroopa Komisjonile ülevaate eel mise kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravim i resistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta iga aasta 31. maiks. ( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 21 viidatud asjakohased teavitus - ja aruandluspiirkonnad määrab Põllumajandus- ja Toidu amet . § 50 . Situatsioonplaan ja simulatsiooniõppus (1) E riti ohtliku loomataudi puhkemise valmisolekuks koostab Põllumajandus- ja Toidu amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 43 nimetatud situatsioonplaani ja vajaduse korra l tegevus juhend i ning korraldab situatsioonplaani alusel toimuva tauditõrjekoostöö toimimise kontrollimiseks simulatsiooniõppus i . (2) Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa Komisjoni ja liikmesriike. § 51 . Loomataud i ennetamine ja tõrje metsloomapopulatsioonis M etsloomapopulatsioonis loomataudi ennetamise l ja tõrje l rakendab Põllumajandus- ja Toidu amet koostöös Keskkonnaameti ning jahipidamise õigust omavate isikutega jahipidamise ga seotud meetmeid , sealhulgas Põllumajandus- ja Toidu ameti veebilehel avalikustatud asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid . § 52 . Loomataudi põhjustava haigusetekitaja ning vaktsiini ja muu bioloogilise toote käitlemine Loomataudi põhjustava haigusetekitaja ning vaktsiini ja muu bioloogilise toote käitlemisel järgi takse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 16 kohas eid bioturvalisuse , bio - ohutuse ja bio-ohjamise nõu deid. § 53 . Loomataudi kahtlus ja diagnoosimine (1) L oomataudi esinemist kahtlus tatakse s õltuvalt haigusetekitaja st ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste, lahanguleiu või labor iuuringu tulemuste alusel, samuti nakatunud karja või loomaga otsese või kaudse kontakti puhul . (2) Loomataudi põhjustava haiguse tekitaja esinemis t loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali puhul kahtlus tatakse Põllumajandus- ja Toidu ameti otsusel, kui temale teada olevatel andmetel või b nimetatud saadus või materjal sisaldada haigusetekitaja t või olla sellega saastunud. (3) Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab loomapidajat ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat loomataudi kahtluse või diagnoosimise tõttu rakendatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohastest meetmetest loomapidamisettevõttes , kodumajapidamises , kus peetakse lemmikloomi, ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemise ettevõttes. (4) Loomataudi diagnoosib veterinaararst, arvestades järgmisi asjaolusid: 1) epidemioloogiline olukord; 2) kliinilised tunnused; 3) lahanguleid; 4) laboriuuringu tulemused. (5 ) Vajaduse korra l tehakse proovi võtmise eesmärgil taudikahtluse kontrollimiseks looma kontrolltapmi ne selleks ettenähtud uimastamis- ja tapmisvahendiga ning uimastamis- ja tapmismeetodil . (6) Looma määra b kontrolltapmisele Põllumajandus- ja Toidu amet. ( 7 ) T eatamiskohustuslik u loomataudi ametliku diagnoosi paneb Põllumajandus- ja Toidu amet loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja labor iuuringu tulemuste alusel. 2. jagu L oomatauditõrje programm , loomataudi tõrje meetmed ja taudivaba staatus § 54 . Loomatauditõrje programmi koostamine ja rakendamine (1) Loomatauditõrje programm käesoleva seaduse tähenduses on likvideerimisprogramm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 31 tähenduses. ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud loetellu kantud loomataudi (edaspidi kohustuslikult tõrjutav loomataud ) kohta, mille suhtes riigi teatud piirkond või bioturvarühmik ei ole taudi vaba staatusega , koostab Põllumajandus- ja Toiduamet loomatauditõrje programmi ning rakendab seda , arvestades komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud nõudeid . ( 3 ) Vajaduse korral koostab Põllumajandus- ja Toiduamet loomatauditõrje programmi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud loetellu kantud loomataudi (edaspidi vajaduspõhiselt tõrjutav l oomataud ) kohta ning rakendab seda , arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 32 nõudeid. ( 4 ) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole koostanud v ajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta loomatauditõrje programmi , võib selle koosta da ning seda rakenda da ka loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik , arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 32 nõudeid. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 4 nimetatud loomatauditõrje programmi esitab loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik heakskiitmiseks Põllumajandus- ja Toidu ameti le , kes otsustab programmi heakskiitmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul selle saamise päevast arvates . ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukog u määruse (EL) 2016/429 artiklis 34 nimetatud t eavet kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi kohta edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toidu amet . ( 7 ) Käesoleva paragrahvi l õi kes 4 nimetatud loomataudi tõrje programmi rakendamisega seotud kulud katab selle programmi esitaja . § 55 . Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõ hiselt tõrjutava l oomataudi tõrje meetmed ( 1 ) K ohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toidu amet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 72 – 76 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega ( ELT L 174, 3.6.2020, lk 64–139 ) , maismaaloomade puhu l artikli s 68 ja veeloomade puhu l artiklis 110 nimetatud meetmeid . ( 2 ) K ohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi diagnoosimise korral rakenda vad Põllumajandus- ja Toidu amet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 77 – 83 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 maismaaloomade puhul artikli s 69 ja veeloomade puhul artiklis 111 nimetatud meetmeid . (3) Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi t äpsemad ennet amise ja tõrje meetmed võib kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetega kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 56 . Taudivaba staatus ja selle tõendamine (1 ) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Eestile või selle osale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 36 ja 37 nimetatud taudivaba staatuse saamiseks Euroopa Komisjonile taotluse ja muud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad dokumendid ning teavitab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike sama määruse artiklist 41 tulenevate taudi vaba staatuse säilimiseks vajalike tingimuste muutumisest. (2) Põllumajandus - ja Toidu amet peab arvestust selle loomapidamisettevõt t e taudialase staatuse kohta, kus rakendatakse kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi . (3) Loomapidaja taotluse alusel väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale tema loomapidamis ettevõtte taudivaba staatust tõendava dokumendi 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates . 3 . jagu Eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrje meetmed § 57 . Eriti ohtliku l oomataudi oht (1) Eriti ohtliku l oomataudi ohuna (edaspidi käesolevas jaos loomataudi oht ) käsitatakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku levimist muus liikmesriigis või Eesti naaberriigis ning olukord a , kui naaberriigis on kehtestatud ohustatud tsoon või järelevalvetsoon, mis ulatu b Eesti territooriumile, või kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud oht , et taud võib levida Eesti territooriumile. Loomataudi ohuna käsitatakse ka eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi levimist Eesti territooriumil, kui taudi levik ühes või mitmes haldusüksuses ohustab ülejäänud Eesti territooriumi. (2) Loomataudi ohu korral võib Põllumajandus- ja Toidu amet rakendada loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral rakendatavaid meetme i d vastavalt esineva loomataudi ohu riskianalüüsi tulemustele. (3) L oomataudi ohu korral teavitab Põllumajandus- ja Toidu amet elanikkonda massiteabevahendi kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje meetmeid . § 58 . Eriti ohtliku loomataudi kahtlus ja selle lõpetamine (1) Eriti ohtliku loomataudi kahtluse püstitab veterinaararst ning otsustab Põllumajandus- ja Toidu amet. (2) Eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toidu amet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 53 – 59 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL ) 2020/687 maismaaloomade puhul artiklites 5 – 10 ja veeloomade puhul artiklites 70 – 76 sätestatud meetmeid ning vajaduse korra l muid asjakohaseid meetmeid. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet teatab e riti ohtliku loomataudi kahtluse lõpetamisest loomapidajale ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejale 24 tunni jooksul otsuse tegemis es t arvates . § 59 . Eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrje (1) Eriti ohtliku loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toidu amet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 60 – 71 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 maismaaloomade puhul artiklites 11 – 67 ja veeloomade puhul artiklites 77 – 109 sätestatud meetmeid . (2) Esilekerkiva loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatavaid tõrjemeetmeid. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetega kehtestada määrusega e riti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi t äpsemad ennet amise ja tõrje meetmed . ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab loomapidajat ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat nende ettevõttes kehtestatud meetmetest ja kitsendustest ning nende lõpetamisest. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib teha vajalikke tauditõrje toiminguid ka ilma loomapidaja , loomse saaduse käitleja või loomse paljundusmaterjali käitleja kohalolekuta neid sellest ette teavitamata. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab massiteabevahendi kaudu avalikkust kitsenduste kehtestamisest ja nende lõpetamisest. ( 7 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni viivitamat a käesoleva paragrahvi alusel rakendatavatest looma tauditõrje meetmetest. ( 8 ) Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi puhkemise korral rakendavad loomade tapmise või hukkamisega tegelev isik ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitle ja Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt loomatauditõrje meetmeid. § 60 . Hädaolukord ja eriolukord (1) Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ulatuslik ja kiire levik loetakse hädaolukorra ks hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. (2) Kui eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi leviku tõkestamiseks on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke loomatauditõrje meetmeid ning käesolevas seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud hädaolukorra lahendamise meetmete rakendamise ga ei ole võimalik piisavalt tulemuslikult kõrvaldada ohtu ja abistada kannatanuid, teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku kuulutada välja eriolukord hädaolukorra seaduse kohaselt. 4. jagu Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad § 61 . Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje (1) Transmissiivse id spongiformse id entsefalopaatia id tõrj utakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT 147, 31.05.2001 , lk 1–40), kohaselt. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa I peatüki punkti b alapunktides i–v ning II peatüki punkti a alapunktides i–iii nimetatud l oomse proteiini ja seda sisaldava sööda käitlemisel ja kasutamisel kohaldatakse söödaseadust . (3) Kui tapamajas on kasutusel rümpadevahelist saastumist vältiv süsteem, võib Põllumajandus- ja Toiduamet tapamajas veise rümba uurimisel ja veiste spongiformse entsefalopaatia uurimise positiivse või ebaselge tulemuse korral tõrjemeetmete rakendamisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A - peatüki I osa punktis 6.5 sätestatud erisust. (4) Lammaste ja kitsede seljaaju võib eemaldada toiduseaduse alusel lihalõikuseks tegevusloa saanud isik . 5 . jagu Zoonoosid e seire ja toidutekkeli ne haiguspuhang § 62 . Zoonooside seire korraldamine (1) Zoonooside seire on zoonooside, zoonoossete haigus e tekitajate ja nendega seotud mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise, analüüsimise ja avaldamise süsteem. ( 2 ) Zoonooside seiret korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet . ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb z oonooside seire korraldamisel inimesel leviva zoonoosi epidemioloogia osas koostööd Terviseametiga. ( 4 ) Zoonooside seire korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (5) Salmonell ooside tõrje eeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 63 . Toidutekkeli ne haiguspuhang (1) Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist teevad Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning Põllumajandus- ja Toiduamet käesoleva seaduse ja toiduseaduse alusel. (2) Terviseamet koostab eelmise kalendriaasta jooksul tehtud toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemusi kokkuvõtva aruande ning esitab selle Põllumajandus- ja Toiduamet ile iga aasta 31. märtsiks. (3) Terviseamet teavitab viivitamata inimesel zoonoosi diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit. (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega teatamiskohustuslike zoonooside loetelu. ( 5 ) Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja haiguspuhangu epidemioloogiline laad, võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud põhjused. ( 6 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toidutekkelise haiguspuhangu uurimise täpsemad nõuded. § 64 . Käitleja kohustused (1) Käitleja teeb zoonooside seireks uuringuid zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta käesoleva seaduse § 62 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt, säilita b uuringu tulemused, korralda b asjakohase isoleeritud zoonoosse haigusetekitaja (edaspidi isolaat ) säilitamise ettenähtud aja jooksul ning esita b käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjakohasele asutusele selle nõudmisel uuringu tulemused või isolaadi. (2) Kui käitleja esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile tea be Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 19 lõike 3 kohaselt, säilitab ta asjakohase toidu või selle proovi, et võimaldada selle uurimist laboris või toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamiseks kehtestada määrusega käitlejale uuringu tegemise ning uuringutulemuste ja isolaadi säilitamise ja nende asjakohasele asutusele esitamise täpsemad nõuded . 6 . jagu L oomatauditõrjega tekkinud kahju ja taudikahjutoetus § 65 . Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamine (1) Loomapidajale hüvitatakse käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras ning kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega loomatauditõrjega tekkinud järgmine kahju: 1) ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, ja hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus; 2) ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali väärtus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest, kui kahju on tekkinud eriti ohtliku loomataudi tõrj umise ga ning Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt kohustusliku lt tõrjutava loomataudi või Põllumajandus- ja Toiduameti koostatud programmi kohaselt vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrj u misega . (3) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju ei hüvitata l oomapidajale , k ellele on makstud hüvitist seoses sama loomataudi puhkemisega samas looma pidamis ettevõttes . (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui samas lõikes nimetatud looma pidamisettevõte taasasustati loomadega ajal, kui see asus lõikes 3 nimetatud loomataudi esinemise tõttu väljaspool Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud kaubanduspiirangute piirkonda. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju, mis on tekkinud eriti ohtliku loomataudi , kohustuslikult tõrjutava loomataudi või vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje ga seoses , hüvitatakse Euroopa Liidu eelarve vahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 54 sätestatut. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nende kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekirja, mille puhul lõikes 1 nimetatud taudikahju hüvitatakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasel t antava taudikahjutoetuse puhul ning käesoleva seaduse §-de 55 ja 59 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduameti rakendatavate meetmete puhul kohaldatakse komisjoni määrus e (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75) , artiklit 26 ning muid asjakohaseid Euroopa Liidu õigusakte. § 66 . Toetus loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamiseks (1) Loomapidaja võib käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud loomataudi tõrjega tekkinud ja sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks ulatuses , mille s hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepin gut, taotleda toetust (edaspidi taudikahjutoetus ). (2) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju suurus määratakse järgmiselt: 1) looma, välja arvatud ar etuslooma arvestuslik väärtus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143), artikli 2 punkti 3 tähenduses aretuslooma puhul eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus ; 3) seadme, sööda, pakkematerjali ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali tegelik väärtus. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud eksper diarvamuse saamise ga seotud kulud kannab Põllumajandus- ja Toidu amet . ( 4 ) Nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretus looma väärtuse arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 67 . Taudikahjutoetuse taotlemine (1) Loomapidaja esitab taudikahjutoetuse saamiseks Põllumajandus- ja Toidu amet ile taotluse ( edaspidi taotlus ) kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel tema ettevõttes looma de tauditõrje eesmärgil tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, või hukkamise lõpetamise või loomataudi tõttu hukkumise päevast arvates. Loomapidaja lisab taotlusele käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju suurust tõendavad dokumendid. (2) Kui l oomapidaja on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel on selle esemeks olev loom, aretusloom, seade, sööt, pakkematerjal ja loomne saadus või loomne paljundusmaterjal kindlustatud käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju vastu, märgib ta selle ära taotluses ning teavitab Põllumajandus- ja T oidu amet it viivitamata selle kindlustuslepingu alusel t emale väljamakstud kindlustushüvitisest. (3) Käesolevast jaost tulenevat menetlustähtaega ei ennistata. § 68 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Põllumajandus- ja Toidu amet vaatab taotluse ja sellele lisatud dokumendid läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust asjakohaste dokumentide ja andmekogude alusel. (2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest taotluse rahuldamata jätmise alustest: 1) loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, hukati või hukkus loomataudi teadusliku uurimise eesmärgil tehtud loomkatse käigus; 2) loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, või hukati ilma asjakohase ettekirjutuseta; 3) loom hukkus muul põhjusel kui loomataud; 4) looma Eestisse toimetamisel ei täidetud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid; 5) loom ei ol nud käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt identifitseeritud ega registreeritud; 6) taotleja takista s loomatauditõrjeks vajaliku riikliku järelevalve teostamist või ei täi tnud ettekirjutuse nõudeid; 7) taotleja esita s teadlikult valeandmeid või mõjuta s taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 8) seade, sööt, pakkematerjal ja loomne saadus või loomne paljundusmaterjal hävitati ilma asjakohase ettekirjutuseta; 9) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks on sõlmitud kindlustusleping. (3) Taotleja peab olema täitnud komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 1 lõikes 5 või muus E uroopa L iidu õigusaktis nimetatud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta, kui selline nõue tuleb E uroopa L iidu õigus aktid est. (4) Põllumajandus- ja Toidu amet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise st arvates. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toidu amet esitab kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamisest arvates maaeluministrile andmed Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise vajaduse kohta koos üksikasjaliku arvestuse ja asjakohase eelarvega ning põhjendusega raha kasutamise kohta. Maaeluministeerium edastab nende andmete põhjal Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist loomatauditõrje ga tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetuse maksmiseks. § 69 . Taudikahjutoetuse määr ning toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine (1) Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100 protsendi ulatuses. (2) Põllumajandus- ja Toidu amet jaotab Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud riigieelarve vahendid loomapidajate vahel võrdeliselt vastavalt rahuldatud taotluste arvule, arvestades taotluste kaupa taudikahjutoetuse maksmise ks ettenähtud vahendeid, ning arvutab taotlejale makstava taudikahjutoetuse suuruse. Kui rahuldatud taotluste kohane taudikahjutoetuse summa ületab taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid, vähendab Põllumajandus- ja Toidu amet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra võrdeliselt, arvestades taudikahjutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. (3) Põllumajandus- ja Toidu amet otsustab taudikahjutoetuse maksmise või maksmata jätmise 20 tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse reservist toetuse maksmiseks riigieelarve vahendite eraldamise või eraldamata jätmise päevast arvates. Pärast taotluse rahuldamist, kuid enne taudikahjutoetuse maksmist otsustatakse jätta toetus maksmata, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) toetuse maksmiseks puuduvad rahalised vahendid; 2) tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. (4) Kui taotleja on saanud kindlustushüvitist käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju eest, vähendab Põllumajandus- ja Toidu amet selle võrra taudikahjutoetuse summat või jätab taudikahjutoetuse välja maksmata. § 70 . Loomatauditõrjega tekkinud kahju osaline hüvitamine Taotluse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju osaliseks hüvitamiseks Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toidu amet . § 71 . Toetus e tagasinõudmine Pärast taudikahjutoetuse väljamaksmist nõuab Põllumajandus- ja Toidu amet toetuse saajalt toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud alustel, tähtajal ja korras. 6 . peatükk Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning haldusjärelevalve 1. jagu Veterinaarjär elevalve ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalve üldine korraldus § 72 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ulatus Veterinaarjärelevalvet teostatakse ja veterinaarkontrolli tehakse veterinaarnõuete täitmise üle. § 73 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korrald us (1) Veterinaarjärelevalvet teostab ja veterinaarkontrolli teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul võib veterinaarjärelevalvet teostada ja veterinaarkontrolli teha üksnes veterinaarjärelevalveametnik. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet võib Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul kasutada veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel veterinaarjärelevalveametniku abilist. Veterinaarjärelevalveametniku abilise koolituse korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega. ( 4 ) Käesoleva seaduse § 78 lõike 3 al usel Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud veterinaararst (edaspidi volitatud veterinaararst ) teeb lepingus ettenähtud ulatuses selliseid veterinaarjärelevalve toiminguid nagu diagnostili ne uurimi ne , proovide võtmine, vaktsineerimine ning osalemine loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise s või nende likvideerimise s . ( 5 ) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet vajab loomatauditõrje toimingu tegemiseks veterinaararsti kaasabi, teavitab ta sellest oma veebilehel, kirjeldades loomatauditõrje toimingu t . Loomatauditõrje toimingu s osalemise eest makstakse veterinaararstile tasu. ( 6 ) Veterinaararsti l oomatauditõrje toimingu s osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ( 7 ) Veterinaarjärelevalvet teostatakse ning veterinaarkontrolli tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide kohaselt. ( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus on Põllumajandus- ja Toiduamet . Põllumajandus- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning selle täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile sama määruse artiklis 113 sätestatud korra kohaselt. Kontrollikava avalikustatakse sama määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel. ( 9 ) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks korrakaitseorganite vahelise koostöö korra. § 74 . Koostöö korraldus (1) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses. (2) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus teatab Põllumajandus- ja Toiduametile viivitamata veterinaarnõuete järgmistest võimalikest rikkumistest: 1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele või looma heaolule; 2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. § 75 . Veterinaarjärelevalve erimeetmed (1) Põllumajandus- ja Toiduamet võib käesolevas seaduses sätestatud veterinaarjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ‒ 32 ja 49 ‒ 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet avastab veterinaarjärelevalve teostamise käigus, et loom , loom ne saadus või loom ne paljundusmaterjal ei vasta veterinaarnõuetele, kohaldab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. (3) Kui Eestisse toimetatakse loom või kaup , mis ei vasta v eterinaarnõuetele , kohaldab Põllumajandus- ja T oiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 66 – 69 sätestatud meetmeid. (4) Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole lubatud kasutada veterinaarjärelevalve meetme kohaldamisel vahetut sundi. § 76 . Riiklik järelevalve eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi puhkemise korra l kehtestatud piirangutest kinnipidamise üle (1) Riiklikku järelevalvet veovahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangutest kinnipidamise üle taudipunktis ning ohustatud ja järelevalvetsoonis teostab politseiametnik. (2) Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ‒ 32, 44 ‒ 46 ja 48 ‒ 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid samas seaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimee det samas seaduses sätestatud alusel ja korras kuni asja esimesel võimalusel Põllumajandus- ja Toiduametile üleandmiseni. § 77 . Haldusjärelevalve Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 30 lõikes 4, § 33 lõikes 8 j a § 73 lõikes 4 nimetatud halduslepingu te täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet . 2. jagu Veterinaararsti volitamise kord ning volitatud veterinaararsti õigused ja kohustused § 78 . V eterinaararsti volitamine ( 1 ) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. K onkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel . ( 2 ) Isikul, kes taotleb õigust tegutseda volitatud veterinaararstina, peab olema kehtiv kutsetegevuse luba ning ta peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele. ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb volitatud veterinaararstina tegutsemi se volituse andmise otsuse ning sõlmib halduslepingu haldusülesande täitmiseks konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga. Viimasel juhul märgitakse lepingusse selle veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe. (4) Kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet temale volituse andmise 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (5) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks. (6) Põllumajandus- ja Toiduamet võib volituse andmisest keelduda juhul, kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele. (7) Otsus volituse andmise või sellest keeldumise kohta toimetatakse isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 79 . Volitatud veterinaararsti õigused ( 1 ) Volitatud veterinaararstil on oma volituse piires õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49 ja 50 sätestatud meetmeid ilma vahetut sundi kasutamata . ( 2 ) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest kirjalikult Põllumajandus- ja Toiduametile vähemalt 30 päeva ette. ( 3 ) Kui v olitatud veterinaararst hukkub või sureb volitusega seotud ülesan d e täitmise tõttu, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset toetust kokku hukkunud või surnud veterinaararsti kümne aasta keskmise töötasu ulatuses. Ni metatud asjaoludel hukkunud või surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul. ( 4 ) Volitatud veterinaararstile, kelle töövõime on volitusega seotud ülesan de täitmise tõttu vähenenud , makstakse ühekordset toetust järgmiselt : 1) osalise töövõime korral tema ühe aasta keskmise töötasu ulatuses; 2) puuduva töövõime korral tema viie aasta keskmise töötasu ulatuses. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seose volitatud veterinaararsti töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitusega seotud ülesan de täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 49 1 sätestatud korras. § 80 . Volitatud veterinaararsti ametitõend (1) Põllumajandus- ja Toiduamet annab volitatud veterinaararstile pädevust tõendava ametitõendi. (2) Volitatud veterinaararst peab veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel esitama isikule tema nõudmisel volitatud veterinaararsti ametitõendi. § 81 . Volitatud veterinaararsti kohustused Volitatud veterinaararst: 1) täi dab erapooletult temale volitusega antud ülesandeid; 2) täi dab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 32 sätestatud kohustusi; 3) säili tab oma volituse piires täidetavate ülesannetega seotud dokumente ning an nab need üle Põllumajandus- ja Toiduametile selle nõudmisel või volituse l õppemisel. § 82 . Volituse lõppemine (1) Halduslepinguga antud volitus lõpeb: 1) volitusest loobumise korral; 2) volituse tähtaja möödumisel; 3) volitatu surma korral; 4) volituse tagasivõtmise korral ; 5) kutsetegevuse loast loobumise korral; 6) kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise korral. (2) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande täitmist, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks. § 8 3 . Volituse peatamine ja tagasivõtmine ( 1 ) Volitatud veterinaararsti kutsetegevuse loa peatamise korra l peatub ka temale antud volitus. ( 2 ) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Põllumajandus- ja Toiduamet volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui volitatud veterinaararst tähtajaks puudusi ei kõrvalda, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu. § 8 4 . Volitatud veterinaararsti tasu ( 1 ) V olitatud veterinaararstil on õigus saada volitusega seotud v eterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tasu. ( 2 ) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toiming u tegemise eest makstakse tasu Põllumajandus - ja Toiduameti eelarve st . ( 3 ) V olitatud veterinaararsti volituse ga seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ja volitatud veterinaararsti le tasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (4) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks vajalikke kohale- ja tagasisõidu kulusid (edaspidi volitatud veterinaararsti sõidukulud ) ei kaeta Põllumajandus- ja Toiduameti eelarvest, korraldab volitatud veterinaararsti sõidu nimetatud toimingu tegemise kohale ja sealt tagasi või hüvitab volitatud veterinaararsti sõidukulud isik, kelle suhtes veterinaarjärelevalve toiming tehakse. (5) Volitatud veterinaararst võib volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel isikliku sõiduki kasutamise korral nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikult sõidukulude katteks hüvitist sõidukilomeetri kohta määras, mille arvutamisel lähtutakse volitatud veterinaararstide sõidukite kasutamise keskmisest kulust, sealhulgas keskmisest kütusekulust sõidukilomeetri kohta toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal, millele juhul, kui volitatud veterinaararst on käibemaksukohustuslane, lisandub käibemaks. Hüvitist toimingu tegemise kohale ja sealt tagasi sõidu kohta võib nõuda kuni 90 sõidukilomeetri eest. (6) Volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määra sõidukilomeetri kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3. jagu V eterinaarjärelevalve tasu § 8 5 . Veterinaarjärelevalve tasu ( 1 ) Veterinaarjärelevalve tasu on veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming ) tegemise eest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määras tasutav summa (edaspidi järelevalvetasu ) . Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka loetakse veterinaarjärelevalveametniku veterinaarjärelevalve teostamiseks ja veterinaarkontrolli tegemiseks tehaslaevale lähetamise kulud. ( 2 ) Järelevalvetasu ei maksta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tähenduses esmatootmisega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest . (3) Toiduseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja loomse toidu käitlemise ettevõtte s , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisa II peatükis nimetamata loomse toidu käitlemise ettevõtte s ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätest atud tähenduses jaekaubandusega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetakse järelevalvetasu toiduseaduse s sätestatud alustel ja korras . § 8 6 . Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik ( 1 ) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik ) on isik, kelle suhtes on tehtud veterinaarjärelevalve toiming. ( 2 ) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt. § 8 7 . Järelevalvetasu määramise põhimõtted ja järelevalvetasu määrad ( 1 ) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega. ( 2 ) Järelevalvetasu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest sama määruse IV lisas sätestatud määras järgmiselt : 1) loomade tapmisega tegelev käitleja maksab tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu loomaliigi järgi; 2) loomse toidu käitleja maksab järelevalvetasu käitlemisettevõtte või selle osa käitlemisvaldkonna ja käideldud loomse toidu koguse järgi; 3) piima töötlemise korral maksab käitleja järelevalvetasu töödeldud piima koguse järgi; 4) loomse saaduse Eestisse toimetamise korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu saadetise koguse järgi; 5) looma ja kauba transiidi korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu toimingut tegevate veterinaarjärelevalveametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aja järgi; 6) loomade Eestisse toimetamise korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu saadetise eluskaalu ja loomaliigi järgi . ( 3 ) Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt järgmiste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest: 1) käesoleva seaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte nõuetekohasuse hindamine; 2) söödaseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja loomset kõrvalsaadust sisaldava sööda käitlemise ettevõtte nõuetekohasuse hindamine; 3) loomade ga , loomse saaduse ga ja loomse paljundusmaterjali ga kauplemisele ja ekspordile eelnev veterinaarkontroll; 4) loomse paljundusmaterjali , heina ja põhu veterinaarkontroll Eestisse toimetamise korral . ( 4 ) Kohustatud isik maksab tunnitasu veterinaarjärelevalve toimingu tegemise le kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest veterinaarjärelevalve toimingu kohta. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise le kulu nud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega . Arvesse ei võeta veterinaarjärelevalve toimingu tegemise paika kohalesõiduks kulu nud aega. ( 5 ) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemise ga , välj a arvatud käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega . Veterinaarjärelevalve toimingute ga seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas labor i analüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust toimingu eelsel kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul veterinaarjärelevalve toimingute ga seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud labor i analüüside ja uuringute tegemisele, kulunud töötundidega. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise ga seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse lõikes 9 nimetatud laboratoorsete lisauuringute kulu. ( 7 ) Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 8 ) Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise käigus on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud saadetise ooteaja ning väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest lisatasu, mida makstakse järgmiselt: 1) hilinenud saadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku ko hta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt; 2) hilinenud saadetise ooteaja eest väljaspool tööaega võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku ko hta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt; 3) väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest võetakse lisaks asjakohase veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetavale järelevalvetasule lisatasu tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku ko hta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt. ( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul maksab kohustatud isik veterinaarjärelevalve lisatoimingu eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt. Kui tuvastatud veterinaarnõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisauuringuid, maksab kohustatud isik lisaks järelevalvetasu ka nende uuringute kogu kulu ulatuses. § 8 8 . Järelevalvetasu maksmine ( 1 ) Põllumajandus - ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsmendaks kuupäevaks. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsust järelevalvetasu sissenõudmise kohta ei tehta, kui järelevalvetasu on väiksem kui 5 eurot. (3) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega , kui isik on andnud selleks nõusoleku . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte t oimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte . ( 5 ) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut , et järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse talle teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega , teeb Põllumajandus- ja Toiduamet nimetatud otsus e isikule teatavaks , toimetades otsuse paberärakirja või -väljavõtte isikule kätte otse või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. ( 6 ) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole 28 päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates. ( 7 ) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ( 8 ) Looma ja kauba Eestisse toimetamise korral maksab kohustatud isik järelevalvetasu enne saadetise tolliprotseduurile suunamist Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses märgitud summas. ( 9 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib l ooma ja kauba Eestisse toimetamise korral vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne saadetise tolliprotseduurile suunamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: 1) kohustatud isik on esitanud küllaldase garantii ; 2) kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õige l ajal. ( 10 ) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 8 9 . Enam makstud järelevalvetasu tagastamine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enam makstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule e ttenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enam makstud järelevalvetasu ) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe kuu möödumisel järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise kuupäevast arvates. ( 2 ) Kohustatud isikul on õigus taotleda enam makstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enam makstud järelevalvetasu ei ole tagastatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt . ( 3 ) Enam makstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse ning järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enam makstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. ( 5 ) Enam makstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest järelevalve tasu on makstud, või juhul, kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus. ( 6 ) Enam makstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4. jagu Proovide võtmine ja analüüsimine ning l aborid § 90 . Proovide võtmine ja analüüsimine veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel (1 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või selle tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust. (2) Isikul on õigus nõuda, et lisaks veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus võetud proovile võetakse samadel tingimustel isiku kulul lisaproov, mis jääb tema käsutusse. Lisaproov võetakse juhul , kui see on asjakohane ja tehniliselt teostatav. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest t uleneva Põllumajandus- ja Toiduameti ning isiku vahelise vaidluse korral võib isik taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud proovi omal kulul analüüsida teises, sama määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboris. (4) Teise eksperdiarvamuse taotlemis est sõltumata rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid. § 9 1 . Labori volitamine (1) Veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus võetud proove analüüsitakse ne id analüüse tegem a volitatud ametlikus laboris (edaspidi volitatud labor ). Volitatud labor vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. (2) Volitatud laborina tegutsem a võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 40 ja 42 sätestatud juhtudel volitada ka akrediteerimata labori. (3) Volitatud laborina tegutsemise volituse taotlemiseks esitab taotleja Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad labori vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõi g e tes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. (4) Kui volitatud laborina tegutsema on vaja volitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud labor , pöördub Põllumajandus- ja Toiduamet asjaomase labori n õusoleku saamiseks ning algatab nõusoleku korral haldusmenetluse volituse andmiseks. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb v olitatud laborina tegutsemise volituse andmise või sellest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul taotleja kirjaliku taotluse saamisest arvates. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud labori volitamise korral teeb Põllumajandus- ja Toiduamet otsuse 45 t ööpäeva jooksul asjaomase labori nõusoleku saamisest arvates . Volitatud laborina tegutsemise volituse andmise otsuses märgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 3 nõutud üksikasjalikud andmed ja kirjeldus . ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laborina tegutsemise volituse andmisest, kui labor ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. ( 7 ) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab volitatud laborina tegutsemise volituse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel. ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tasutakse v olitatud laborina tegutsemise volituse esmakordse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. ( 9 ) Volituse ulatuse muutmiseks taotletakse uu s volitus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. ( 10 ) Volitatud labor teavitab volituse taotlemisel esitatud andmete või taotlemise ajal laboris valitsenud tingimuste muutumisest, mis võivad mõjutada tema ülesannete täitmist, viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis Põllumajandus- ja Toiduametit . § 9 2 . Referentlabori volitamine (1) Riiklik referentlabor (edaspidi referentlabor ) käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud labor, kes täidab referentlabori ülesandeid loomatervise valdkonnas. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga loomatervise valdkonna Euroopa Liidu referentlabori kohta volitatakse tegutsema referentlabor. ( 3 ) Referentlaborina tegutsemise volituse saamiseks esitab taotleja valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad labori vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. ( 4 ) R eferentlaborina tegutsemise volitus antakse või selle andmisest keeldutakse 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . Referentlaborina tegutsemise volituse andmise käskkirjas kirjeldatakse volituse ulatust. (5) Referentlaborina tegutsemise volituse andmisest võib keelduda, kui labor ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. (6) Referentlaborina tegutsemise v olitus antakse määramata ajaks. (7) Referentlaborina tegutsemise volitus e andmise või sellest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul käskkirja andmise päevast arvates. ( 8 ) Referentlaborina tegutsemise volituse esmakordse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. ( 9 ) Kui referentlabor ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt, on valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks. ( 10 ) Referentlabor tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab valdkonna eest vastutav minister. Tellimuse täitmist rahastatakse selleks Maaeluministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite st . ( 11 ) Referentlaborina tegutsemise v olituse ulatuse muutmiseks taotletakse uu s volitus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. ( 12 ) Referentlabor teavitab volituse taotlemisel esitatud andmete või taotlemise ajal laboris valitsenud tingimuste muutumisest, mis võivad mõjutada tema ülesannete täitmist, viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis valdkonna eest vastutavat ministrit. § 9 3 . Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabori ülesannete täitmiseks (1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis loomatervise valdkonnas. (2) R eferentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. 5. jagu V aidlustamine § 9 4 . Volitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustamine ( 1 ) Kui isik leiab, et volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta esitada kirjaliku vaide Põllumajandus- ja Toiduametile 30 päeva jooksul toimingust teadasaamise päevast a rvates. ( 2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide saamisest arvates. § 9 5 . Veterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamine ( 1 ) Isikul, kellele osutati veterinaar teenust, on õigus taotleda Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangut osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. ( 2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet ei anna hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui: 1) veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui aasta ; 2) sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või 3) samas asjas toimub kohtumenetlus. ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. ( 4 ) Kui isik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnanguga , võib ta selle vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. 7 . peatükk V astutus § 96 . Veterinaararsti kohustuste täitmata jätmine Veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 97 . Looma pidamise , sealhulgas bioturvalisuse veterinaarnõuete rikkumine (1) Looma pidamise , sealhulgas bioturvalisuse veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 98 . Looma jälgitavuse kohustuse rikkumine (1) Looma identifitseerimis e ja registreerimis e kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 99 . Loomanäituse, -võistluse, -laada ja -oksjoni ning loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise ning loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise , ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumine (1) Loomanäituse, -võistluse, -laada või -oksjoni või loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise või loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise , ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 0 000 eurot. § 100 . Looma ja loomse saaduse veo , loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise ja transiidil oleva kauba vabatsoonis ja tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumine (1) Looma ja loomse saaduse veo , loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise ja transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 0 000 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 0 00 eurot. § 101. L oomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise, nende ekspordi ja Eestisse toimetamise ning heina ja põhu Eesti sse toimetamise veterinaarnõuete rikkumine (1) L oomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise, nende ekspordi ja Eestisse toimetamise ning heina ja põhu Eesti sse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 0 000 eurot. § 102 . Looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi kasutamise ja asendamise ning koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimisdokumendi kasutamise nõuete rikkumine (1) Looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi kasutamise ja n ing koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimisdokumendi kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 0 000 eurot. § 103 . Loomataudi põhjustava haigusetekitaja ning vaktsiini ja muu bioloogilise toote käitlemise nõuete rikkumine (1) Loomataudi põhjustava haigusetekitaja ning vaktsiini ja muu bioloogilise toote käitlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 0 00 eurot. § 104 . Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest , sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest teavitamise nõuete rikkumine (1) Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest , sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest teavitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 0 00 eurot. § 105 . Eriti ohtliku l oomataudi ohu , kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine (1) Eriti ohtliku l oomataudi ohu , kahtluse ja puhkemise korral rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 3 00 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 0 00 eurot. § 10 6 . Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava l oomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine (1) Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 0 00 eurot. § 107 . Menetlus (1) Põllumajandus- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 kohaselt . (2) Käesoleva seaduse §-des 96 – 106 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . 8 . peatükk R akendus sätted 1. jagu Üleminekusätted § 10 8 . Veterinaararsti kohustused Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev veterinaararst täidab § 19 lõike 1 punktis 6 sätestatud kohustust alates 2021. aasta 21. oktoobrist. § 10 9 . Loomatauditõrje seaduse kohaselt t ea tami skohustuse ja loa kohustuse täitnud isikud (1) E nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 6 kohaselt teatamis kohustuse täitnud isiku puhul loetakse käesoleva seaduse § 24 kohane teatamiskohustus täidetuks. (2) E nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 1 kohaselt tegevusloakohustuse täitnud isiku puhul loetakse käesoleva seaduse § 25 kohane tegevusloakohustus täidetuks. (3) Isikul , kellel on enne käesoleva seaduse jõustumist loomatauditõrje seaduse § 19 1 koha ne tegevusluba, mille puhul alates käesoleva seaduse jõustumisest on tegevusloakohustuse asemel teatamiskohustus, loetakse teatamiskohustus täidetuks. (4) Isik ul , kes on enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 2021 . a asta 21. aprilli täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 art ikli 84 kohaselt registreerimiskohustuse , loetakse teatamiskohustus täidetuks. (5) Isik ul , kes on enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 2021. a asta 21. aprilli saanud heakskiidu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 art ikli 9 4 kohaselt , loetakse tegevusloakohustus täidetuks. § 1 10 . Haldusleping põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatavate identifitseerimisvahendite väljastamiseks Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv p õllumajanduslooma märgistamiseks kasutatavate identifitseerimisvahendite väljastamiseks sõlmitud haldusleping kehtib kuni selle lõpetamiseni . § 11 1 . Individuaalsed märgistusvahendid Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel loomale paigaldatud individuaal ne märgistusvahend l oetakse heakskiidetuks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklite 48 lõike 3 punkt i b, artikli 59 lõike 2 punkt i b, artikli 70 punkt i b, artikli 75 lõike 1 punkt i b ja artikli 76 lõike 2 punkti a kohaselt . § 11 2 . Bioturvalisuse kava L oomapidaja viib enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud bio - ohutuskava kooskõlla bioturvalisuse kava nõuetega 2021. aasta 1. detsembriks . § 11 3 . Eesti Maaülikooliga sõlmitud halduslepingu kehtivus Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmise lisa rahastamiseks sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. § 11 4 . Veterinaararsti kutsetegevuse l oa kehtivus Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevuse luba kehtib kuni selle kehtivuse peatamiseni, kehtetuks tunnistamiseni või kehtetuks muutumiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. § 11 5 . Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kehtivus Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. § 11 6 . Veterinaararstide register Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud veterinaararstide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 22 1 lõike 1 alusel asutatud riiklikku veterinaararstide registrit. § 11 7 . Põllumajandusloomade register Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit. § 11 8 . Volitatud veterinaararstina tegutsemiseks sõlmitud halduslepingu kehtivus Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiva halduslepinguga veterinaararstile antud volitus kehtib kuni selle lõppemiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. § 11 9 . Tunnitasu määra kohaldamine Kuni 2021. aasta 31. detsembrini võetakse veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tunnitasu enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 35 3 lõike 8 alusel 2021. aastaks kehtestatud määras. § 1 20 . V olitatud laboratooriumi ja referentlaboratooriumi volituse kehtivus Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse s eaduse alusel volitatud laboratooriumina ja riikliku referentlaboratooriumina tegutsemiseks antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv volitus kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras . § 12 1 . Piiripunktid Enne 2019. aasta 14. detsembrit määratud piiripunkt loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 1 nõuete kohaselt määratud piiripunktiks. 2. jagu S eaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 12 2 . Al koholi- , tubaka- , kütuse - ja elektriaktsiisi seadus e muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiis i seaduse § 50 lõ ik e 5 punktis 7 asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse” sõnaga „veterinaarseadus e ”. § 12 3 . Eesti Maaülikooli seaduse muutmine Eesti Maaülikooli seaduse § 8 lõikes 6 asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse s ” sõnaga „veterinaarseadus e s ”. § 12 4 . Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõik e 1 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „veterinaarkorralduse seaduse § 13 lõikes 4” tekstiosaga „ veterinaarseadus e § 7 8 lõikes 3 ”. § 12 5 . Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 3 asendatakse sõnad „loomatauditõrje seaduse” sõnaga „veterinaarseadus e ”. § 12 6 . Jahiseaduse muutmine Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1) para grahvi 33 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või ” ; 2) paragrahvi 33 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ piirkonda teenindama volitatud veterinaararstile või ” . § 127 . Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse kehtetuks tunnistamine Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus tunnistatakse kehtetuks. § 12 8 . Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseadus es tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 1 lõikes 3 , § 10 lõike 1 punktis 10 , § 25 lõikes 1 ja § 27 lõikes 1 asendatakse sõnad „loomatauditõrje seadus” sõnaga „veterinaarseadus” vastavas käändes ; 2) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõnad „arvestades käesoleva seaduse erisusi” tekstiosaga „arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142), muude Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse erisusi”; 3 ) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 ” tekstiosaga „veterinaarseadus e § 3 8 lõigete 2 ja 4 ” ; 4 ) paragrahvi 20 2 lõikes t 4 ja § 40 lõikes t 3 jäetakse välja tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud ” ; 5 ) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Põllumajandus - ja Toiduameti teostatav riiklik järelevalve, välja arvatud katseloomade puhul, on riiklik veterinaarjärelevalve veterinaarseaduse tähenduses ja seda teostatakse samas seaduses sätestatud korras.”. § 129 . Loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamine Loomatauditõrje seadus tunnistatakse kehtetuks. § 130 . Mahepõllumajanduse seadus e muutmine Mahepõllumajanduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi des 1 6 1 ja 16 2 asendatakse sõnad „loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses” sõnaga „veterinaarseaduse s ”; 2) paragrahvi 19 2 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse s ” sõnaga „veterinaarseaduse s ” . § 1 31 . P õllumajandusloomade aretuse seadus e muutmine Põllumajandusloomade aretuse seadus e § 6 lõikes t 4 ja § 11 lõikes t 5 jäetakse välja tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud ”. § 1 32 . R iigilõivuseadus e muutmine Riigilõivuseadus e s tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 9. peatüki 1. jao 1. jaotise ja 2 . jao 7 . jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse” sõnaga „veterinaarseadus e ” ; 2) paragrahvi 248 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kuni 100 kuupmeetri turba kohta 10 eurot ja üle 100 kuupmeetri turba kohta 17 eurot ; ” . § 1 3 3 . S öödaseadus e muutmine Söödaseadus es tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5 1 ja 5 2 järgmises sõnastuses: ,,(5 1 ) Loomse id kõrvalsaadus i käi deldakse söödaks, sealhulgas söödamaterjaliks, lemmikloomatoiduks ja karusloomade söödaks , veterinaarseadus e s sätestatud alustel ja korras. (5 2 ) Loomne kõrvalsaadus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33) , artikli 3 punktis 1 sätestatud saadus.”; 2 ) paragrahvi 6 lõikest 6 jäetakse välja teksti osa „, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33)” ; 3) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses” sõnaga „veterinaarseadus e s”; 4) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sööda eksportimise korral väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet ametliku sertifikaadi (edaspidi sertifikaat ), kui sell e esitamist nõutakse liiduvälises riigis.”; 5) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 3 – 6 järgmises sõnastuses: „(3) Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab sertifikaadi tüübi ja vormi ning sertifikaadil oleva asjakohase teabe sööda kohta oma veebilehel, võttes aluseks liiduvälise riigi nõuded. (4) Sertifikaadi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus vähemalt 48 tundi enne sööda eksportimist. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus peab sisaldama asjakohaseid andmeid , mis võimaldavad teha ametlikku kontrolli ja täita sertifikaadi vormi. Põllumajandus- ja Toiduamet võib nõuda, et taotleja esitab vajalikud andmed ka sihtriigi keeles. (6) Sertifikaati ei väljastata, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on kindlaks teinud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest: 1) sööt ei vasta asjakohaste le nõuete le ; 2) taotlus ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuete kohaselt; 3) taotluses on esitatud valeandmeid.”; 6 ) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid järgmiste rikkumiste tuvastamise korral: 1) mittenõuetekohane sööt; 2) sööda mittenõuetekohane käitlemine; 3) sööda mittenõuetekohane söötmine.”; 7) paragrahvi 29 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ,,, sööda käitlemise ja söötmise” sõnadega ,,ja sööda käitlemise”; 8 ) paragrahvi 29 1 lõi ge 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Järelevalvetasu makstakse söödajärelevalve toimingu tegemise eest, välja arvatud veterinaarseaduse § 87 lõike 3 punktis 2 sätestatud loomset kõrvalsaadust sisaldava sööda käitlemise ettevõtte nõuetekohasuse hindamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisa I peatükis sätestatud sööda järelevalvetoimingu tegemise eest .” ; 9 ) paragrahvi 29 3 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Järelevalvetoimingule kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega . ” ; 10 ) paragrahvi 29 3 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Sellise sööda puhul, mida tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt ametlik ult kontrolli da piiripunktis või imporditava mitteloomse sööda ametliku kontrollimise kohas, tasub kohustatud isik järelevalvetoimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna kõigi tariifsete klassifikatsioonide ko hta ühel tollideklaratsioonil.”; 11 ) paragrahvi 2 9 4 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Põllumajandus - ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud sööda järelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsme ndaks kuupäevaks. (2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku . ”; 12 ) paragrahvi 29 4 täiendatakse lõig e tega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. (2 2 ) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut , et järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse talle teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet nimetatud otsus e isikule teatavaks , toimetades otsuse paberärakirja või -väljavõtte talle kätte otse või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. ”; 13 ) paragrahvi 29 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole 28 päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates. ”; 14 ) paragrahvi 2 9 4 täiendatakse lõi k e ga 3 1 järgmises sõnastuses : „ ( 3 1 ) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ”; 15 ) paragrahvi 2 9 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule ettenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enammakstud järelevalvetasu ) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe kuu möödumisel järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise kuupäevast arvates. (2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagastatud. ”; 16 ) paragrahvi 29 5 lõig e 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne töö päeva jooksul taotluse saamisest arvates. ”; 17 ) paragrahv 2 9 6 tunnistatakse kehtetuks ; 18 ) seadus e 6 2 . peatükki täiendatakse §-ga 3 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 32 1 . Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabo ratooriumi ülesannete täitmiseks (1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlaboratooriumi ülesannete täitmiseks Eestis sööda valdkonnas. (2) R eferentlaboratooriumi ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. ” . § 13 4 . T oiduseaduse muutmine Toiduseadus es tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3 ) loomapidamisettevõte on registreeritud põllumajandusloomade registris ; ” ; 2 ) paragrahv i 8 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahv i 8 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98) , artikli 23 lõike 1 kohane ettevõte, kus ladustatakse loomset toitu.”; 4 ) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 9 nimetatud ettevõtte s loomse toidu ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum peavad vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artiklis 23 sätestatud nõuetele. ”; 5 ) paragrahv i 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ; 6) paragrahvi 43 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) T oidu eksportimise korral väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet ametliku sertifikaadi (edaspidi sertifikaat ), kui selle esitamist nõutakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis.”; 7) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 5 – 8 järgmises sõnastuses: „(5) Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab sertifikaadi tüübi ja vormi ning sertifikaadil oleva asjakohase teabe toidu kohta oma veebilehel, võttes aluseks väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuva riigi nõuded. (6) Sertifikaadi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus vähemalt 24 tundi enne toidu eksportimist. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlus peab sisaldama asjakohaseid andmeid, mis võimaldavad teha ametlikku kontrolli ja täita sertifikaadi vormi. Põllumajandus- ja Toiduamet võib nõuda, et taotleja esitab vajalikud andmed ka sihtriigi keeles. (8) Sertifikaati ei väljastata, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on kindlaks teinud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest: 1) toit ei vasta asjakohaste le nõuete le ; 2) taotlus ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuete kohaselt; 3) taotluses on esitatud valeandmeid.”; 8 ) paragrahvi 48 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Korrakaitseorgan kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid järgmiste rikkumiste tuvastamise korral: 1) mittenõuetekohane toit; 2) toidu mittenõuetekohane käitlemine; 3) mittenõuetekohased toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed; 4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete mittenõuetekohane valmistamine, töötlemine ja turustamine.”; 9 ) paragrahvi 49 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Järelevalvetasu makstakse jaekaubandusettevõttes tehtava ning toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisa II peatükis nimetat ud ettevõttes loomse toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest. ” ; 10 ) paragrahvi 49 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 ) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti j ärelevalvetoimingute tegemisega , sealhulgas veterinaar seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega.” ; 11 ) paragrahvi 49 3 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Järelevalvetoimingule kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega . ” ; 12 ) paragrahvi 49 3 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sellise toidu puhul, mida tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt ametlik ult kontrolli da piiripunktis või imporditava toidu ametliku kontrollimise kohas, tasub kohustatud isik järelevalvetoimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna kõigi tariifsete klassifikatsioonide ko hta ühel tollideklaratsioonil.”; 1 3 ) paragrahvi 49 4 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Põllumajandus - ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toidu järelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsme n daks kuupäevaks. (2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku . ”; 14 ) paragrahvi 4 9 4 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. (2 2 ) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut , et järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse talle teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet nimetatud otsus e isikule teatavaks , toimetades otsuse paberärakirja või -väljavõtte talle kätte otse või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. ”; 15 ) paragrahvi 4 9 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole 28 päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates. ” ; 16 ) paragrahvi 49 4 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ ( 3 1 ) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ” ; 17 ) paragrahvi 49 4 lõi k e d 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks ; 18 ) paragrahvi 4 9 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule ettenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enammakstud järelevalvetasu ) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe kuu möödumisel järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise kuupäevast arvates. (2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagastatud. ”; 19 ) paragrahvi 49 5 lõig e 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. ”; 20 ) paragrahvi 52 lõikes 3 asendatakse arv „20 ” arvuga „30 ” ; 21 ) paragrahvi 53 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 53. Referentlaboratoorium ”; 22 ) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „ ( 9 ) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabor atoorium i ülesannete täitmiseks Eestis toidu valdkonnas. ( 10 ) R eferentlabor atoorium i ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. ” . § 13 5 . Veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamine Veterinaarkorralduse seadus tunnistatakse kehtetuks. 3 . jagu Jõustumine § 13 6 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 20 21 . a asta 1. juulil . 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), muudetud direktiividega 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), 2013/25/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375) ja 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170), määrustega (EÜ) nr 1430/2007 (ELT L 320, 06.12.2007, lk 3–11), (EÜ) nr 755/2008 (ELT L 205, 01.08.2008, lk 10–12), (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54), (EÜ) nr 279/2009 (ELT L 93, 07.04.2009, lk 11–12), (EL) nr 213/2011 (ELT L 59, 04.03.2011, lk 4–7) ja (EL) nr 623/2012 (ELT L 180, 12.07.2012, lk 9–11) ning otsustega (EL) 2016/790 (ELT L 134, 24.05.2016, lk 135–228), (EL) 2017/2113 (ELT L 317, 01.12.2017, lk 119–220) , (EL) 2019/608 (ELT L 104, 15.04.2019, lk 1–91) ja (EL) 2020/548 (ELT L 131, 24.04.2020, lk 1 – 104) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40 ) , muudetud direktiividega 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352 –367 ) ja 2013/20/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 234 – 239 ), määrusega (EÜ) nr 219/2009, (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109 –154 ) ning otsusega 2009/470/EÜ (ELT L 155, 18.06.2009, lk 30 –45 ). Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 1 ____________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … ….. 202 1 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 1 Veterinaarseaduse eelnõu seletuskirja juurde Määruste eelnõude kavandite loetelu: 1) maaeluministri määrus „Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ”; 2) maaeluministri määrus „ Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning tulemustest teavitamise kord ”; 3) maaeluministri määrus „ Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruande esitamise täpsem kord ”; 4) maaeluministri määrus „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus”; 5) maaeluministri määrus „ Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning põllumajanduslooma identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded ”; 6 ) maaeluministri määrus „Põllumajandusloomade registri põhimäärus”; 7 ) maaeluministri määrus „ Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava” ; 8 ) maaeluministri määrus „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded ”; 9) maaelumin i stri määrus „Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded”; 10 ) maaeluministri määrus „ Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise korra, laboris loomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsema korra ja aruande sisu nõuded , ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitaj ate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada ja muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille kohta laboril tuleb arvestust pidada ”; 1 1 ) maaeluministri määrus „ Zoonooside seire korraldamise nõuded ”; 12) maaeluministri määrus „ Salmonellooside tõrje eeskiri ”; 13 ) sotsiaalministri määrus „Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu”; 14 ) maaeluministri määrus „Kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekiri, mille puhul taudikahju hüvitatakse”; 15 ) maaeluministri määrus „Nõude d eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord”; 1 6 ) maaeluministri määrus „ Veterinaararsti l oomatauditõrje toimingu s tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord ”; 17 ) maaeluministri määrus „ Volitatud veterinaararsti volituse ga seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ja tasu maksmise kord ning volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta ”; 18 ) maaeluministri määrus „Maaeluministri määruste muutmine”; 19 ) maaeluministri määrus „Põllumajandusministri määruste muutmine”; 20 ) Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses veterinaarseadusega”. 644525 0 0 0 4148666 54186 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu 1 Määrus kehtestatakse veterinaarseadus e § 14 l õike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse veterinaararstile kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi liikmesriik ) või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu. (2) Määrust kohaldatakse liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse menetlemisele Põllumajandus- ja Toiduametis . § 2. Liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (1) Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendab liikmesriigis või Šveitsis välja antud diplom, tunnistus või sertifikaat (edaspidi diplom ), mis annab õiguse osutada veterinaarteenust veterinaararstina selles riigis, kus kvalifikatsioon omandati. (2) Liikmesriigis või Šveitsis tõendab veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) V lisa punktis 5.4.2 nimetatud dokument. (3 ) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.4.2 nimetatud võrdluskuupäeva liikmesriigis või Šveitsis välja antud veterinaararsti diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase riigi pädeva asutuse välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina. ( 4 ) Järgmised veterinaararsti diplomid on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, koos Saksa Liitvabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 2) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 11. märtsi 1990. a, koos Leedu Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 3) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 21. augustit 1991. a, koos Läti Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 4) Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 25. juunit 1991. a, koos Sloveenia Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 5 ) Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 8. oktoobrit 1991. a, koos Horvaatia Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 6 ) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1993. a, koos Slovaki Vabariigi või Tšehhi Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina. § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021 . a. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); muudetud direktiividega 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), 2013/25/ EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375), 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170) ja määrustega (EÜ) nr 1430/2007 (ELT L 320, 06.12.2007, lk 3–11), (EÜ) nr 755/2008 (ELT L 205, 01.08.2008, lk 10–12), (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54), (EÜ) nr 279/2009 (ELT L 93, 07.04.2009, lk 11–12), (EÜ) nr 213/2011 (ELT L 59, 04.03.2011, lk 4–7), (EÜ) nr 623/2012 (ELT L 180, 12.07.2012, lk 9–11) ning otsustega (EL) 2016/790 (ELT L 134, 24.05.2016, lk 135–228), (EL) 2017/2113 (ELT L 317, 01.12.2017, lk 119–220). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 602826 84667 0 0 4199466 57573 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 20 2 1 nr ….. Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning tulemustest teatamise kord Määrus kehtestatakse veterinaarseadus e § 15 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja ) poolt veterinaararsti kutsetegevuse loa saamiseks sooritatava sobivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teatamise kord. § 2. Sobivustesti koostamine (1 ) Veterinaararsti sobivustesti koostab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. (2) Sobivustest peab võimaldama kontrollida ja hinnata taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ning vilumusi, mis on vajalikud Eestis veterinaarpraksisega tegelemiseks. (3) Sobivustest peab lisaks lõikes 2 nimetatule võimaldama kontrollida ja hinnata vähemalt: 1) teadmisi Eestis veterinaarkorraldust, loomatervist, toiduohutust ja -hügieeni, loomade ravimist ja söötmist reguleerivatest õigusaktidest ning riikliku veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimimisest; 2) teadmisi veterinaararsti kutse-eetikast ja heast veterinaarsest tavast. § 3. Sobivustesti korraldamine (1 ) Veterinaararsti sobivustesti korraldab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. (2) Sobivustest korraldatakse taotleja avalduse alusel veterinaarseaduse § 15 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. (3) Sobivustesti korraldamise taotlemisel esitab taotleja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktorile (edaspidi direktor ) avalduse, mis sisaldab haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmeid. (4) Avaldusele lisatakse järgmiste dokumentide koopiad: 1) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendav dokument; 2) kutsealal töötamist tõendav dokument selle olemasolu korral; 3) Põllumajandus- ja Toiduameti otsus veterinaararsti kutsetegevuse loa andmisest keeldumise kohta. (5) Sobivustesti korraldamiseks moodustab direktor eksamikomisjoni, lähtudes Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjast ning bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise tingimustest ja korrast. Eksamikomisjoni kaasatakse vähemalt üks veterinaararste ühendava erialaorganisatsiooni esindaja. (6) Sobivustesti toimumise täpse aja määrab eksamikomisjon. (7) Taotlejale toimetatakse kätte dokument, milles kajastub sobivustesti toimumise kuupäev, koht, vorm, täpsem hindamise kord ja sisulised ainevaldkonnad. Dokument toimetatakse taotlejale kätte lõikes 3 nimetatud avalduses märgitud viisil vähemalt 20 tööpäeva enne sobivustesti toimumist. (8) Taotleja kinnitab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudile oma soovi sobivustest sooritada, registreerudes sobivustestile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis hiljemalt kümme tööpäeva enne sobivustesti toimumise tähtpäeva. (9) Registreerunud taotleja lubatakse sobivustestile isikut tõendava dokumendi esitamise korral. § 4. Sobivustesti tulemuse hindamise ja tulemusest teatamise kord (1) Sobivustesti tulemusi hindab eksamikomisjon haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. a määruses nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega ( cum laude ) andmise tingimused” ning Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjas kehtestatud korras. (2) Sobivustesti tulemused vormistatakse protokolliga, kuhu kantakse: 1) protokolli koostamise kuupäev; 2) sobivustesti toimumise kuupäev ja koht; 3) sobivustesti korraldamisel viibinud eksamikomisjoni liikmete nimed; 4) sobivustestile registreerunud taotlejate nimed; 5) sobivustesti sooritama saabunud taotlejate nimed; 6) sobivustesti tulemused (taotlejate nimed ja nende sobivustesti tulemused); 7) eksamikomisjoni põhjendatud otsus sobivustesti sooritamise kohta. (3) Taotlejale toimetatakse kätte dokument sobivustesti tulemuse kohta § 3 lõikes 3 nimetatud avalduses märgitud viisil kümne tööpäeva jooksul eksamikomisjoni otsuse tegemise päevast arvates. § 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 736600 910246 0 0 4165600 181187 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Veterinaar teenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruand e esitamise täpsem kord Määrus kehtestatakse veterinaarseadus e § 19 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruande esitamise täpsem kord , välja arvatud ravimite ja ravimsööda kasutamise üle arvestuse pidamise kord. § 2 . Veterinaarteenuse osutamise kohta peetavas arvestuses sisalduvad andmed (1) Veterinaararsti peetav arvestus sisaldab järgmisi andmeid loomadele teostatud uuringute ja ravimenetluste kohta : 1) ravimenetluse teostanud arsti nimi ja kutsetegevuse number; 2) loomapidaja andmed ; 3) ravitud loomaliik; 4 ) looma identifitseerimise andmed ̶ kiibi või märgi number, kirjeldus (tõug, vanus, sugu, kaal, eritunnused); 5 ) teostatud uuringud , kuupäevad ja tulemused; 6) diagnoos; 7 ) raviskeem, teostatud ravi , profülaktika või metafülaktika ja ravi kestus ; 8 ) kodune ravijuhend , juhul kui looma ravimine jätkub loomapidaja poolt . (2) Veterinaararsti peetav arvestus sisaldab järgmisi andmeid muu veterinaarteenuse osutamise kohta : 1) arvestus süstitavate transponderite hankimise ja paigald amise kohta; 2) arvestus E uroopa L iidu lemmikloomade identifitseerimisdokumentide hankimise ja väljastamise kohta . (3 ) Veterinaarteenuse osutamisega seotud arvestust võib pidada paberil või elektroonsena. (4 ) Looma haiguslugu säilitatakse vähemalt 3 aastat. § 3. Veterinaararsti esitatav aruandlus Veterinaararst esitab aruandluse P õllumajandus- ja Toiduameti nõudmisel . Esitatav aruanne peab sisaldama vähemalt : 1) kliiniliselt või laboratoorselt diagnoositud teavituskohustusliku või esile kerkinud loo mataudi juhtumite arv loomaliikide kaupa ; 2) vaktsineerimis t e ja muud e ennetavad menetlus te arv loomaliikide kaupa ; 3) E uroopa L iidu lemmikl ooma passide arvestuse kohta; 4) kasutatud ravimite kohta . § 4. Mää ruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 711200 710141 0 0 4216400 71120 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 20 2 1 nr ….. Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus Määrus kehtestatakse veterinaarseadus e § 21 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu nimi ja eesmärk (1 ) Andmekogu ametlik nimi on „Riiklik veterinaararstide register”. (2) Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi register ) eesmärk on tagada tarbijale teave veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta, tõhus veterinaarteenuse järelevalve ja veterinaarkontroll ja vajalike andmete kogumine veterinaaria val dkonna paremaks korraldamiseks. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja Registri vastutav töötleja (edaspidi töötleja ) on Põllumajandus- ja Toiduamet . § 3. Registri kasutajad (1) Töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri administraatori õigustega kasutajaks (edaspidi administraator ). Administraator täidab töötleja ülesandeid, sealhulgas annab töötleja ametnikule või töötajale juurdepääsuõiguse registri tehnoloogilisele keskkonnale. Administraatoril on juurdepääsuõigus kõigile andmetele ja logidele ning ta võib muuta andmeid, kui see on vajalik süsteemi tõrgeteta töö või andmetervikluse tagamiseks. (2) Töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri volitatud kasutajaks (edaspidi volitatud kasutaja ). Volitatud kasutaja täidab töötleja ülesandeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, muudab, säilitab, avalikustab ja kustutab registriandmeid. Volitatud kasutajal on õigus pääseda ligi andmetele ulatuses, mis on vajalik tema ameti- või tööülesannete täitmiseks. § 4. Registri pidamine (1 ) Registrit peetakse veebipõhise liidesega ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna elektrooniliselt ning andmeid töödeldakse digitaalselt infosüsteemi pidamiseks välja töötatud tarkvaraga. (2) Maaeluministeerium majutab registri digitaalset andmebaasi ja korraldab tehnoloogilise keskkonna haldamist. (3) Andmed on registris digitaalkujul. Andmeid säilitatakse digitaalselt ja arhiveeritakse veterinaarseaduse § 21 lõike 7 kohaselt. (4) Register koosneb: 1) digitaalsest andmebaasist; 2) kande alusdokumentidest; 3) arhiveeritud registriandmetest. § 5 . Registri turvaklass Registri turvaklass on K1T1S2. Registri turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk Registrisse kantavad andmed ja andmete allikad § 6 . Üldandmed veterinaararsti kutsetegevuse luba taotleva ja seda omava veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku kohta (1) Registrisse kantakse veterinaararsti kutsetegevuse luba (edaspidi kutsetegevuse luba ) taotleva ja seda omava veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku (selles paragrahvis edaspidi isik ) kohta järgmised isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) eelmine või eelmised ees- ja perekonnanimi või -nimed; 3) isikukood, selle puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev; 4) isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kui isik ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse; 5) kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress); 6) eelmise töökoha riik. (2) Registrisse kantakse isiku kohta järgmised veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavad andmed: 1) eriala; 2) spetsialiseerumine (kitsam eriala valdkond selle olemasolu korral); 3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetus ja number; 4) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse nimi ja dokumendi väljaandmise aeg; 5) õppeasutusse immatrikuleerimise aasta; 6) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud riik; 7) varasem veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustamine Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi poolt. (3) Registrisse kantakse isiku kohta järgmised veterinaarseaduse § 20 kohast erialast täiendamist tõendavad andmed: 1) erialase täiendamise aeg; 2) erialase täiendamise tundide arv; 3) erialast täiendamist korraldanud koolitaja, juhendaja või asutuse nimi; 4) erialase täiendamise sisu. (4) Registrisse kantakse isikule volitatud veterinaararsti õiguste andmise kohta järgmised andmed: 1) volituse alguse kuupäev; 2) volituse lõppemise kuupäev; 3) järelevalvepiirkond (maakond, järelevalveobjekt). § 7 . Andmed kutsetegevuse loa kohta Registrisse kantakse kutsetegevuse loa kohta järgmised andmed: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti otsus kutsetegevuse loa andmise või andmisest keeldumise kohta koos otsuse numbri ja otsuse tegemise kuupäevaga; 2) kutsetegevuse loa number; 3) kutsetegevuse loa väljaandmise riik; 4) Põllumajandus- ja Toiduameti otsus kutsetegevuse loa peatamise kohta koos otsuse tegemise numbri ja otsuse tegemise kuupäevaga; 5) kutsetegevuse loa peatamise aeg; 6) Põllumajandus- ja Toiduamet i otsus kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise kohta koos otsuse numbri ja otsuse tegemise kuupäevaga; 7) kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise või kehtetuks muutumise alus; 8) veterinaararsti registriandmete arhiveerimise kuupäev. § 8 . Andmed ettekirjutuse kohta Registrisse kantakse veterinaararsti kutsetegevust käsitleva iga ettekirjutuse kohta eraldi järgmised andmed: 1) ettekirjutuse teinud majandushaldusasutuse nimetus ning ettekirjutuse teinud isiku nimi; 2) ettekirjutuse kuupäev ja number; 3) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus; 4) ettekirjutuse põhjendus; 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 6) ettekirjutuse täitmise või täitmata jätmise andmed; 7) ettekirjutuse vaidlustamise korral kuni vaide või kaebuse suhtes tehtud otsuse jõustumiseni märge vaidlustamise kohta; 8) ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral otsuse kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus. § 9 . Andmed tegutsemiskeelu kohta Registrisse kantakse kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud iga tegutsemiskeelu kohta eraldi järgmised andmed: 1) keeldu kohaldava kohtulahendi kuupäev, number ja lahendi teinud kohtu nimetus; 2) keelu kehtima hakkamise aeg; 3) keelu kehtivuse lõppemise aeg; 4) keelu ulatus. § 10 . Andmekogudest saadavad andmed (1 ) Riigi infosüsteemi haldussüsteemis muu andmekogu põhiandmeteks määratud andmed saadakse sellest andmekogust, mis neid põhiandmetena kogub. (2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 43 9 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras läbi riigi infosüsteemide andmevahetuskihi. § 11 . Andmeandjatelt saadavad andmed (1) Kutsetegevuse luba taotlevalt ja seda omavalt veterinaararsti kvalifi katsiooniga isikult saadakse § 6 lõigetes 1–3 ja §-s 9 nimetatud andmed. (2) Töötlejalt saadakse § 6 lõikes 4 ja §-des 7–8 nimetatud andmed. 3. peatükk Registri andmete töötlemine ja registri tegevuse lõpetamine § 12 . Andmete registrisse kandmine (1) Registrisse kannavad andmeid: 1) töötleja; 2) kutsetegevuse luba taotlev ja seda omav veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik. (2) Töötleja kannab temale esitatud dokumentides sisalduvad andmed ning kutsetegevuse loa ja ettekirjutuse andmed registrisse hiljemalt andmete saamisele, andmete aluseks oleva otsuse või ettekirjutuse tegemisele järgneval tööpäeval. (3) Kutsetegevuse luba taotlev ja seda omav veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik esitab andmed Eesti teabevärava või töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas infosüsteemis, elektroonselt digiallkirjastatult või kirjalikult paberil. Eesti teabevärava ja töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas infosüsteemis identifitseeritakse andmete esitaja ID-kaardi abil ning registrisse andmete kandmise või registriandmete muutmise taotlust ei pea digiallkirjastama. § 13 . Andmete parandamine registris (1) Töötleja kontrollib registriandmete õigsust, kui esineb põhjendatud kahtlus, et registriandmed ei ole õiged. Töötleja kannab registriandmete ebaõigsuse kahtluse kohta registrisse teabe, mis jääb sinna kuni andmete õigsuse tuvastamiseni või nende parandamiseni. (2) Registriandmete parandamine on ebaõigete registriandmete õigeks muutmine töötleja poolt. Registriandmed on ebaõiged, kui nad ei vasta kande aluseks olnud dokumentides esitatud andmetele, kui muudes seaduse alusel asutatud andmekogudes on samu andmeid uuendatud või kui registriandmetes on keele- või trükiviga või muu vormilist laadi viga. (3) Ebaõiged registriandmed parandab töötleja hiljemalt ebaõigsusest teada saamise päevale järgneval tööpäeval. § 14 . Andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid Registrisse kantakse andmed järgmiste dokumentide alusel: 1) kutsetegevuse loa taotlus; 2) isikut tõendav dokument, kui isik ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse; 3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendav dokument, vajaduse korral koos veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava ja Eesti Maaülikooli hinnanguga kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava Eesti asjakohasele õppekavale vastavuse kohta; 4) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädeva asutuse väljastatud tõend veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustamise kohta; 5) veterinaararsti sobivustesti sooritamist või veterinaarseaduse § 8 lõike 5 kohast täiendusõppe lõpuhindamise läbimist tõendavad dokumendid; 6) veterinaarseaduse § 13 lõige 1 punkt 4 kohast erialast täiendamist tõendavad dokumendid; 7) Põllumajandus- ja Toiduameti tehtud asjakohased otsused; 8) kohtuotsus, millega on veterinaararstilt ära võetud veterinaarpraksisega tegelemise õigus; 9) veterinaararsti tegevust käsitlev ettekirjutus; 10) registriandmete muutmise taotlus. § 15 . Registriandmete kehtetuks tunnistamine (1) Registriandmed tunnistatakse kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) kutsetegevuse loa andmisest keeldumise otsuse korral; 2) kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise või kehtetuks muutumise korral. (2) Kehtetuks tunnistatud registriandmeid ja nende alusdokumente säilitatakse arhiivis veterinaarseaduse § 21 lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul. Arhiivi kantud registriandmetele tagab töötleja juurdepääsu õigustatud huvi korral. (3) Säilitustähtaja möödumisel kehtetuks tunnistatud registriandmed kustutatakse. § 16 . Juurdepääs registrisse kantud andmetele (1 ) Töötlejal on registris juurdepääs kõigile andmetele. (2) Kutsetegevuse luba taotleval ja seda omaval veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikul on registris juurdepääs enda andmetele Eesti teabevärava või töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. (3) Registrisse kantud andmetest on avalikud § 6 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 4 ning § 7 punktides 2 ja 5 nimetatud andmed kutsetegevuse luba omava veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku kohta. Volitatud veterinaarar sti kohta avalikustatakse ka § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmed. (4) Avalikud registriandmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks Eesti teabevärava kaudu ning avalikustatakse töötleja veebilehel. § 17 . Registriandmete logimine (1 ) Andmete registrisse kandmine, sealhulgas registriandmete muutmine, logitakse. Logis säilitatakse kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning selle tegija nimi. (2) Logi säilitatakse kolm aastat kande tegemisest arvates. (3) Säilitustähtaja möödumisel logi kustutatakse. § 18 . Registri tegevuse lõpetamine Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teab e seaduses sätestatud nõuetega. 4. peatükk Rakendussätted § 19 . Rakendussätted (1 ) Register on asutatud põllumajandusministri 7. aprilli 2015. a määrusega nr 30 „ Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus ” . (2) Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 694267 633942 0 0 4157345 579755 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kor d , põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kor d ning põllumajanduslooma identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel. § 1. Põllumajanduslooma identifitseerimine (1) Identifitseerimisele kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (ELT L 84, 31.03.2016) , loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks, artiklis 109 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2035 (ELT L 314, 05.12.2019) , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega, artiklis 73 nimetatud liiki loomad. (2) Põllumajanduslooma identifitseerimiseks ta märgistatakse ning registreeritakse põllumajandusloomade registris (edaspidi register ). Peetavate loomade identifitseerimine ja registreerimine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2035 kohaselt. (3) Individuaalse kordumatu numbriga identifitseeritava põllumajanduslooma märgistamise korral esitab loomapidaja töötlejale taotluse looma andmete registreerimiseks seitsme päeva jooksul looma märgistamisest arvates. (4) Loomapidaja esitab peetavate põllumajandusloomade kohta registrisse kantud andmete muutumise korral töötlejale andmed seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates. Karjana identifitseeritavate loomade kohta andmete muutumise kohta esitatakse andmed sündmusele järgneva kuu 1. kuupäevaks. § 2. Veise, kaamellase ja hirvlase ning sea identifitseerimise kord (1) Veis, kaamellane ja hirvlane ja märgistatakse 20 päeva jooksul looma sündimise päevast arvates või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral. (2) Siga märgistatakse loomakasvatushoonest või -rajatisest või loomade pidamiseks piiritletud alalt, kus siga sündis, välja liikumise korral. § 3. Hobuslase identifitseerimise ja registreerimise kord (1) Hobuslase identifitseerib ja hobuslase passi väljastab põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel hobuslaste tõuraamatu pidamiseks tegevusloa saanud ettevõtja (edaspidi aretusühing ) komisjoni määruse (EL) 2019/2035 kohaselt. (2) Hobuslase passi saamiseks esitab loomapidaja aretusühingule komisjoni määruse (EL) 2019/2035 artikli 58 lõike 3 kohase taotluse hiljemalt 30 päeva enne hobuslase kuue kuu vanuseks saamist või enne hobuslase väljaviimist ettevõttest, kus hobuslane sündis, kui selliseks liikumiseks peab komisjoni määruse (EL) 2019/2035 artikli 66 kohaselt olema hobuslasega kaasas identifitseerimisdokument. (3) Alaliselt Eestis paikneva hobuslase teises liikmesriigis komisjoni määruse (EL) 2015/262 (E LT L 59, 3.3.2015, lk 1—53) artikli 11 lõike 3 kohaselt väljastatud pass esitatakse Eestis tegevusloa saanud aretusühingule hobuslase andmete kandmiseks põllumajandusloomade registrisse. (4) Veterinaararst paigaldab hobuse identifitseerimiseks loomale transpondri. (5) Aretusühing registreerib oma andmekogus hobuslase kohta vähemalt komisjoni määruse (EL) 2019/2035 artiklis 64 nimetatud andmed ja annab need registrile üle 15 päeva jooksul hobuslase andmete registreerimisest või registrisse kantavate andmete muutumise päevast arvates. § 4. Euroopa Liidu liikmesriigist saabunud või Eestisse toimetatud veise, lamba, kitse ja sea registreerimise kord (1) Euroopa Liidu liikmesriigist veise, lamba, kitse ja sea Eestisse saabumise korral esitab loomapidaja töötlejale looma andmete registreerimiseks taotluse seitsme päeva jooksul looma Eestisse toimetamise päevast arvates. (2) Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse saabumise korral seal, lambal ja kitsel säilitatakse päritoluriigi identifitseerimisnumber. (3) Veise, lamba, kitse, sea, hirvlase ja kaamellase,kes ei pärine Euroopa Liidu liikmesriigist ja on läbinud profülaktilise karantiini, märgistab loomapidaja 14 päeva jooksul Eestisse toimetamise päevast arvates ning esitab töötlejale looma andmete registreerimiseks taotluse, kuhu on märgitud ka looma eelmine identifitseerimisnumber, seitsme päeva jooksul looma märgistamisest ja liikumise toimumisest arvates. (4) Lõikes 3 nimetatud põllumajanduslooma ei pea uuesti märgistama juhul, kui loom viiakse tapamajja ja tapetakse seal 5 päeva jooksul Eestisse toimetamise päevast arvates. (5) Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse saabumise korral veisega kaasas olev veisepass esitatakse töötlejale koos lõikes 1 nimetatud taotlusega. Töötleja saadab veisepassi tagasi päritoluriigi pädevale asutusele. § 5. Veisepassi väljastamise kord. (1) Veise riigist väljaveo korral saadab töötleja loomapidajale või loomapidaja poolt nimetatud looma riigist väljaveo korraldajale lisas esitatud vormi kohase veisepassi taotlusel esitatud aadressil posti teel lihtkirjaga. (2) Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või selles vigade avastamise korral esitab loomapidaja uue veisepassi saamiseks töötlejale taotluse seitsme päeva jooksul asjakohase sündmuse toimumisest arvates. Veisepassi loetamatuks muutumise või selles vigade avastamise korral esitatakse töötlejale koos taotlusega ka veisepass. § 6. Põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord (1) Toiduseaduse alusel põllumajandusloomade tapmiseks tegevusloa saanud isik annab põllumajandusloomaga seostatavad tapmise andmed registrile viie tööpäeva jooksul põllumajanduslooma tapmise päevast arvates. (2) Toiduseaduse alusel põllumajandusloomade tapmiseks tegevusloa saanud isik tagastab tapetud hobuslase puhul kehtetuks tunnistatud hobuslase identifitseerimise dokumendi (edaspidi hobuslase pass ) selle väljastajale viie tööpäeva jooksul põllumajanduslooma tapmise päevast arvates. (3) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtja esitab registrile ettevõttesse vastu võetud põllumajanduslooma kohta viie tööpäeva jooksul põllumajanduslooma ettevõttesse vastuvõtmise päevast arvates põllumajanduslooma ettevõttesse vastuvõtmise kuupäeva, andmed looma liigi kohta, vastuvõetud põllumajanduslooma identifitseerimisnumbri, märgistamata põllumajanduslooma puhul nende arvu ning loomapidaja nime ja aadressi. (4) Loomapidaja, kes peab põllumajandusloomi majandustegevuse eesmärgil, esitab registrile enne põllumajanduslooma loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtja juurde saatmist saatmise kuupäeva põllumajanduslooma pidamiseks ettenähtud loomapidamisettevõtte registreerimise numbri, mis on pärit põllumajandusloomade registrist, andmed looma liigi kohta, põllumajanduslooma identifitseerimisnumbri, märgistamata põllumajanduslooma puhul nende arvu ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtja nime ja aadressi. (5) Töötleja teeb andmete esitamiseks vajalikud taotluste vormid kättesaadavaks oma veebilehel. § 7. Identifitseerimisvahendi eemaldamine, kadumine või loetamatuks muutumine (1) Kõrvamärgi võib eemaldada või asendada ainult töötleja loal. (2) Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral esitab loomapidaja töötlejale taotluse uue kõrvamärgi saamiseks kahe päeva jooksul kõrvamärgi kadumisest või loetamatuks muutumisest arvates. (3) Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral väljastab väljastav isik 20 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates loomapidajale sama identifitseerimisnumbriga uue kõrvamärgi (edaspidi asendusidentifitseerimisvahend ). Väljastav isik teavitab põllumajandusloomade registri volitatud töötlejat väljastatud asendusidentifitseerimisvahendist ühe ööpäeva jooksul. (4) Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral kinnitab loomapidaja põllumajandusloomale asendusidentifitseerimisvahendi seitsme päeva jooksul arvates päevast, mil väljastav isik selle loomapidajale väljastas. (5) Transpondri loetamatuks muutumise korral teavitab loomapidaja sellest kahe päeva jooksul veterinaararsti, kes paigaldab loomale 20 päeva jooksul sama numbrikombinatsiooniga transpondri. § 8. Rakendussätted (1) Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (2) Veise, kellele on enne 1. juulit 2021 . aastat väljastatud veisepass, hukkumise, kadumise, hädatapmise, omatarbeks kohapeal lihaks tapmise, kohapeal kontrolltapmise, kohapeal loomataudi leviku tõkestamiseks tapmise või ekspordi korral kannab loomapidaja, või tapmise korral tapamajas tapmist korraldanud isik asjakohased andmed veisepassi ja tagastab selle töötlejale seitsme päeva jooksul asjakohase sündmuse toimumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler -160231 1165727 0 0 4216400 247227 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 20 2 1 nr ….. Põllumajandusloomade registri põhimäärus 1 Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 34 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu nimetus ja eesmärk (1) Andmekogu ametlik nimetus on põllumajandusloomade register (edaspidi register ). ( 2) Põllumajandusloomade registri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse üle : 1) veterinaarseaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud isik ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isik ; 2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud isik ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud isik ; 3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud isik ; 4) toiduseaduse alusel põllumajandusloomade tapmiseks tegevusloa saanud isik . (3) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades veterinaarseaduses , loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi. (4) Veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku ja tema tegevuse andmete töötlemisele registris kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ettevõtja andmete töötlemise kohta sätestatut. § 2. Registri vastutav töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. (2) Registri vastutav töötleja vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. § 3. Registri volitatud töötleja (1) Registri volitatud töötlejad on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põllumajandus- ja Toiduamet . (2) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet registri volitatud töötlejana majutab registrit, korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist ning töötleb registriandmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab ja kustutab neid. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet i registri volitatud töötlejana töötleb § 6 lõigetes 1–3 ning lõike 4 punktides 1 ja 3 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-des 53–56 nimetatud andmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab ja muudab neid. (4) Registri volitatud töötleja järgib andmete töötlemisel vastutava töötleja juhiseid ja tagab andmekogu turvalisuse. § 4. Registri kasutajad (1) Registri vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja, kes täidab registri vastutava töötleja ülesandeid, sealhulgas kontrollib registri pidamise seaduslikkust, ja kellel on kõigile registri andmetele ja logidele juurdepääsu õigus. (2) Registri volitatud töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri administraatori õigustega kasutajaks (edaspidi administraator ). Administraator täidab registri volitatud töötleja ülesandeid, sealhulgas annab volitatud töötleja ametnikule või töötajale registri tehnoloogilisele keskkonnale juurdepääsu õiguse. Administraatoril on õigus pääseda ligi kõigile andmetele ja logidele ning ta võib muuta andmeid, kui see on vajalik süsteemi tõrgeteta töö või andmetervikluse tagamiseks. (3) Registri volitatud töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri volitatud kasutajaks (edaspidi volitatud kasutaja ). Volitatud kasutaja täidab volitatud töötleja ülesandeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab ja kustutab registriandmeid. Volitatud kasutajal on õigus pääseda ligi andmetele ulatuses, mis on vajalik tema ameti- või tööülesannete täitmiseks. (4) Registri volitatud töötleja annab juurdepääsuõiguse järgmistele isikutele ja andmetele: 1) volitatud veterinaararstile tema tööülesannete täitmiseks vajalikele andmetele; 2) aretusühingule ning jõudluskontrolli läbiviijale aretusprogrammi täitmiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks vajalikele andmetele; 3) halduslepingu alusel põllumajandusloomade identifitseerimisvahendeid väljastavale isikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele; 4) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtjale tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele; 5) toiduseaduse alusel põllumajandusloomade tapmiseks tegevusloa saanud isikule tema ülesannete t äitmiseks vajalikele andmetele. § 5. Registri turvaklass Registriandmete turvaklass on K2T1S1. Registri turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk Registrisse kantavad andmed ja nende allikad § 6. Üldandmed majandustegevuse kohta (1) Registrisse kantakse ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku tegevusega seotud järgmised üldandmed: 1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–7, § 19 lõike 2 punktis 5 ja § 52 lõikes 2 nimetatud andmed; 2) veterinaarseaduse § 24 lõikes 2 ja §-s 25 lõikes 2 , loomakaitseseaduse § 20 1 lõikes 1 ja § 39 lõikes 1 ning põllumajandusloomade aretuse seaduse §-s 5 nimetatud tegevusala; 3) veterinaarseaduse § 26 lõi getes 2 ja 3 , loomakaitseseaduse § 20 2 lõigetes 2 ja 3 ning § 40 lõikes 2 ning põllumajandusloomade aretuse seaduse §-s 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ja dokumendid; 4) munakanade pidamise ettevõtte maksimumvõimsus ja tootmisviisi kood; 5) andmed hoolsuskohustuse täitmise kava kohta. (2) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud andmed järgmiste isikute kohta: 1) loomakaitseseaduse § 42 1 lõikes 4 nimetatud isik; 2) loomakaitseseaduse § 42 1 lõikes 5 nimetatud isik; 3) nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 05.01.2005, lk 1–44), artikli 6 lõikes 5 nimetatud loomi vedava maanteeveovahendi juht ja saatja. (3) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmed järgmiste sertifikaatide kohta: 1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 18 lõikes 1 nimetatud maanteeveovahendi vastavussertifikaat; 2) nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 19 lõikes 1 nimetatud loomaveolaeva vastavussertifikaat. (4) Registrisse kantakse ettevõtja ettevõtte või selle osa (edaspidi koos ettevõte ) ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku tegevuskoha kohta järgmised üldandmed: 1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud andmed sealhulgas kõik aadressid, kui tegevuskoht hõlmab rohkem kui ühte aadressi ; 2) geograafilise asukoha koordinaadid; 3) registris registreerimise number (edaspidi registrinumber ). (5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud registrinumber koosneb Eesti ISO-koodi tähisest „EE” ja kuni 12 numbrist. Munakanade pidamise ettevõtte puhul koosneb registrinumber tootmisviisi märkivast numbriosast ning Eesti ISO-koodi tähisest „EE” ja kuni 12 numbrist. (6) Ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku ning nende tegevuse kohta kantakse registrisse üksnes need andmed, mida nad on kohustatud esitama veterinaar seaduse, loomakaitseseaduse või põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel. § 7. Andmed põllumajandusloomade kohta (1) Registrisse kantakse veterinaar seaduse § 24 ja § 26 nimetatud andmed ettevõtte ja tegevuskoha kaupa. ( 2 ) Registrisse kantakse hobuslase kohta lõike 2 punktides 9 ja 10, lõikes 3 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega, (ELT L 59, 05.12.2019, lk 115–169), artiklis 64 sätestatud andmed. ( 3 ) Registrisse kantakse veisepassi, selle duplikaadi ja lisalehe kohta järgmised andmed: 1) väljastamise kuupäev ja number; 2) pärast veise kadumist, hukkumist, tapmist või eksporti liidu välisesse riiki volitatud töötlejale veisepassi esitamise kuupäev, esitaja andmed ja ekspordi sihtriik. § 8. Andmed tegevusloa ja loakohustusest vabastamise kohta (1) Tegevusloa kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud andmed. (2) Loakohustusest vabastamise kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 2 nimetatud andmed. § 9. Andmed ettekirjutuse kohta Ettekirjutuse kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 54 nimetatud andmed. § 10. Andmed majandustegevuse keelu kohta Ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse keelu kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 55 nimetatud andmed. § 11. Andmed ärikeelu, tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu ning loomapidamise õiguse äravõtmise kohta (1) Seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu või kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 56 nimetatud andmed. (2) Loomapidamise õiguse äravõtmise kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 56 nimetatud andmed. § 12. Andmekogudest saadavad andmed Riigi infosüsteemi haldussüsteemis muu andmekogu põhiandmeteks määratud andmed saadakse sellest andmekogust, milles neid põhiandmetena kogutakse. § 13. Andmeandjatelt saadavad andmed (1) Ettevõtjalt ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isikult saadakse § 6 lõigetes 1 ja 2, lõike 4 punktis 1 ning § 7 nimetatud andmed. (2) Põllumajanduslooma de tapmise ks tegevusloa saanud ettevõtjalt saadakse § 7 nimetatud andmed. (3) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtjalt saadakse § 7 nimetatud andmed. (4) Aretusühingult, kus tegeletakse hobuslaste identifitseerimisega, saadakse § 7 lõikes 2 viidatud Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis nimetatud andmed. 3. peatükk Andmete töötlemine § 14. Andmete registrisse kandmine ja parandamine (1) Andmeid kannavad registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 57 nimetatud andmete registrisse kandjad. (2) Andmed kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 59 sätestatud tähtpäevaks. (3) Ebaõiged registriandmed parandatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 62 sätestatud korras. § 15. Andmete alusdokumendid Registrisse kantakse andmed järgmiste dokumentide alusel: 1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 58 nimetatud dokumendid; 2) veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud andmeid sisaldav teade; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208) artikkel 109 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud dokumendid põllumajandusloomade kohta. § 16. Registriandmete kehtetuks tunnistamine (1) Registriandmed tunnistatakse kehtetuks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 61 sätestatud juhtudel. (2) A lusdokumente säilitatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 lõikes 3 sätestatud korras ja tähtaja jooksul. (3) Kehtetuks tunnistatud registriandmeid, mis sisaldavad isikuandmeid, säilitatakse lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul. (4) Registriandmed kustutatakse registri tegevuse lõpetamisel. (5) Alusdokumente, mis ei ole esitatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel säilitatakse 5 aastat alates dokumendi saatmisest. § 17. Juurdepääs registriandmetele (1) Registriandmed on avalikud, välja arvatud juurdepääsupiiranguga isikuandmed. (2) Avalikud registriandmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks Eesti teabevärava kaudu ja avalikustatakse ka registri volitatud töötleja veebilehel. § 18. Andmete logimine (1) Andmete registrisse kandmine, sealhulgas registriandmete muutmine, logitakse. Logis säilitatakse kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning selle tegija nimi. (2) Logi säilitatakse kolm aastat kande tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi kustutatakse. 4. peatükk Rakendussätted § 19. Rakendussätted Määr us jõustub 1. juulil 2021. a. 1 Komisjoni direktiiv 2002/4/EÜ nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta (EÜT L 30, 31.01.2002, lk 44–46), muudetud direktiiviga 2006/83/EÜ (ELT L 362, 20.12.2006, lk 97–98) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 719667 837142 0 0 4351867 246380 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 36 lõike 2 alusel . § 1 . Reguleerimisala Määruses kehtestatakse nende peetavate loomade liikide loetelu, kelle pidamiseks peab ettevõtja koostama bioturvalisuse kava. § 2 . Loomaliikide loetelu , kelle pidamiseks peab ettevõtja koostama bioturvalisuse kava. sead, kodulinnud, veised piima tootmiseks, veised liha tootmiseks, hobuslased, lambad ja kitsed, koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused ja varjupaigad, kaamellased ja hirvlased, vesiviljelusettevõtted, mesilad. § 3 . Määruse jõustumine Bioturvalisuse kava koostamise kohustus sigu pidavatele ettevõtjatele ja vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele rakendub 1.juulil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 4284133 246380 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 635423 512524 0 0 3378778 246503 0 0 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 41 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala ( 1) Määruses sätestatakse toiduks kasutatavate loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded. ( 2 ) Veterinaarseaduse § 41 lõike 3 kohaselt ei kohaldata määruse nõudeid haigetelt või taudikahtlastelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste suhtes . (3) Määrusega keh testatakse teatud juhtudel looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded. § 2 . Looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded (1) Loomapidaja peab teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit üle 30 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse enda tarbeks tapmisest vähemalt 24 tundi ette. (2) Sigade Aafrika katku piirkondades teavitab loomapidaja Põllumajandust- ja Toiduametit sea oma tarbeks tapmise soovist vähemalt 48 tundi ette. § 3. Täpsemad loomsete saaduste ja nende käitlemise Sigade Aafrika katku korral märgistatakse sealt või metssealt pärinev loomne saadus lisas kirjeldatud tervisemärgiga komisjoni rakendusotsuse s 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63–78) ette nähtud märgistamise erinõude täitmiseks. § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa : Sigade Aafrika katku korral sealt ja metssealt pärit loomse saaduse tervisemärgi nõuded Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas loomade enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded L isa Sigade Aafrika katku korral sealt ja metssealt pärit loomse saaduse tervisemärgi nõuded 1. Sigade Aafrika katku korral komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63–78), lisaosas1 nimetatud piirkonnast pärit metssea rümba ning juhul, kui rümp lõigatakse pool-või veerandrümpadeks või poolrümp lõigatakse kolmeks osaks, siis rümba iga osa märgistamisel kasutatakse kolmnurkset veterinaartemplit, mille mõõdud on 45 x 50 x 50 mm. Märgil peab olema kolmnurga ülemises osas sõna “Eesti” või asjaomase maakonna nimi ning võrdse pikkusega külgedel sõna „veterinaarkontroll”, mille tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm. Märgil peab kolmnurga keskel olema ettevõttetunnusnumber, mille numbrite kõrgus on vähemalt 10 mm. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. 2. Sigade Aafrika katku korral komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL lisaosas3 nimetatud piirkonnast pärit sea, välja arvatud metssea rümba ning juhul, kui rümp lõigatakse pool- või veerandrümpadeks või poolrümp lõigatakse kolmeks osaks, siis rümba iga osa märgistamisel kasutatakse kolmnurkset veterinaartemplit, mille mõõdud on 45 x 50 x 50 mm. Märgil peab olema kolmnurga ülemises osas sõna “Eesti” või asjaomase maakonna nimi ning võrdse pikkusega külgedel sõna „veterinaarkontroll”, mille tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm. Märgil peab kolmnurga keskel olema tapamaja tunnusnumber, mille numbrite kõrgus on vähemalt10 mm. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. 3. Punktis1 nimetatud metssea ja punktis 2 nimetatud sea rümbast või selle osast valmistatud loomse saaduse märgistamisel kasutatakse võrdkülgset kolmnurkset identifitseerimismärki. Märgil peavad olema kolmnurga ülemises tipuosas tähed „EE” ja kolmnurga keskel ettevõtte tunnusnumber. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. Loomse saaduse märgistamiseks kasutatav märk peab asetsema selgelt nähtaval kohal. 4. Sigade Aafrika katku korral komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL lisaosades 2 ja 3 nimetatud piirkonnast pärit metssea rümba ning juhul, kui rümp lõigatakse pool- või veerandrümpadeks või poolrümp lõigatakse kolmeks osaks, siis rümba iga osa märgistamisel kasutatakse nelinurkset veterinaartemplit, mille mõõdud on 50 x 50 mm. Märgil peab olema nelinurga ülemises osas sõna „Eesti“ või asjaomase maakonna nimi ning külgedel sõna „veterinaarkontroll“, mille tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm. Märgil peab nelinurga keskel olema ettevõttetunnusnumber, mille numbrite kõrgus on vähemalt 10 mm. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. 5. Punktis 4 nimetatud metssea rümbast või selle osast valmistatud loomse saaduse märgistamisel kasutatakse nelinurkset identifitseerimismärki. Märgil peavad olema nelinurga ülemises osas tähed „EE“ ja nelinurga keskel ettevõtte tunnusnumber. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. Loomse saaduse märgistamiseks kasutatav märk peab asetsema selgelt nähtaval kohal. 41910 -15240 0 0 Määrus KAVAND 09.03.2021 xx.xx. 2021 nr ….. Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 41 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse põllumajandusloomalt turustamise eesmärgil kogutava ja säilitatava sperma (edaspidi sperma ) märgistamise veterinaarnõuded. § 2. S perma pakendamisel kasutatav märgistus Spermadoosi pakendile tuleb märkida sperma kogumise kuupäev ja aasta, looma nimi, registreerimise number põllumajandusloomade registris, number tõuraamatus või aretusregistris ja tõug ning sperma kogunud ettevõtte nimi ja tegevusloa number ning Eesti ISO 3166-1 kahetäheline kood . § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 584200 710142 0 0 4292600 48260 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kor d , laboris loomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsema korra ja aruande sisu nõuded , ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada ja muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigus e tekitajate loetelu, mille kohta labor peab arvestust pidam a Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 49 lõi gete 5 ja 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Põllumajandus-ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsema korra ja aruande sisu nõuded, ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada ja muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigus e tekitajate loetelu, mille kohta tuleb laboril arvestust pidada. § 2. Loomataudi laboratoorse leiu kohta esitatava teatise sisu nõude d ja edastamise täpsem kord. (1) Esitatav teatis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) laboratoorse leiu teinud laboratooriumi nimi 2) loomataudi nimetus, vajadusel tuuakse välja tüüp; 3) proovi võtmise ja laboritulemuse kuupäev; 4) loomaliik; 5) positiivsete juhtude arv; 6) positiivsete karjade arv; 7) loomapidaja või ettevõtte omaniku nimi ja aadress; 8) karja või ettevõtte asukoha aadress (2) Teatamiskohustuslikust loomataudist teavitab labor või veterinaararst Põllumajandus-ja Toiduametit hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. § 3 . Zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse leiu kohta esitatava teatise sisu nõude d ja edastamise täpsem kord. (1) Esitatav teatis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) laboratoorse leiu teinud laboratooriumi nimi 2) zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja nimetus , vajadusel tuuakse välja tüüp ; 3) proovi võtmise ja laboritulemuse kuupäev; 4) uurimismaterjali nimetus ; 5 ) analüüsi tellinud ettevõtte v õi farmi omaniku nimi ja aadress; 6) proovivõtu koht; 7) analüüsi metoodika; 8) uurimise eesmärk. (2) Lisas 1 nimetatud zoonoosidest ja zoonosse haigus e tekitaja laboratoorsest leiust teavitab labor Põllumajandus-ja Toiduametit hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. § 3 . T eatamiskohustusliku ja muu loomataudi ning zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude koh ta arvestuse pidamin e (1) Labori poolt t eatamiskohustusliku ja muu loomataudi ning zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta peetav arvestus peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) loomataudi, sealhulgas zoonoosse haigusetekitaja nimetus, vajadusel tuuakse välja tüüp; 2) loomaliik; 3) diagnoosimise kuupäev; 4) uurimismaterjal; 5) kasutatud uurimismeetod; 6) uuritud proovide koguarv; 7) positiivsete või kahtlaste proovide arv; 8) loomapidaja või ettevõtte omaniku nimi ja aadress; 9) karja või ettevõtte asukoha aadress . § 4 Teatamiskohustusliku ja muu loomataudi ning zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta esitatava aruande sisu nõuded ja arua nde esitamise täpsem kord. (1) Esitatav aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) loomataudi, sealhulgas zoonoosse haigusetekitaja nimetus, vajadusel tuuakse välja tüüp; 2) loomaliik; 3) uurimismaterjal; 4) uurimismeetod; 5) positiivsete juhtude arv; 6) positiivsete karjade arv . ( 2 ) Labor esitab veterinaarseaduse § 49 lõike 4 kohaselt aruande teatamiskohustusliku ja muu loomataudi ning zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta üks kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks. § 5 . Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada ja m uude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille kohta peab labor arvestust pidama Z oonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada on toodud lisa s 1 ja m uude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigus e tekitajate loetelu, mille kohta tuleb laboril ar vestust pidada on toodud lisa s 2. § 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa 1. Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada Lisa 2 . M uude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille kohta peab labor arvestust pidama Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kor d , laboris loomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsema korra ja aruande sisu nõuded, ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada ja muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille kohta labor peab arvestust pidama Lisa 1 Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada Z oonoosse d haigusetekitaja d toidus 1 ) Shiga-toksiini tootev E.coli 2 ) Echinococcus; 3 ) Listeria monocytogenes 4 ) Campylobacter spp. Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kor d , laboris loomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsema korra ja aruande sisu nõuded, ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiust tuleb Põllumajandus-ja Toiduametit teavitada ja muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille kohta labor peab arvestust pidama Lisa 2 M uude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille kohta laboril tuleb arvestust pidada 1 . Mitme liigi haigused, nakkused ja nakatumised Hüdroperikardiit ( Heartwater ) New world screwworm ( Cochliomyia hominivorax ) Old world screwworm ( Chrysomya bezziana ) 2 . Veisetaudid v eiste anaplasmoos v eiste babesioos Hemorraagiline septitseemia Theilerioos trüpanosomoos (tsetse ülekanded) 3 . Lammaste ja kitsede taudid kitsede artriit / entsefaliit nakkav agalaktia nakkus Chlamydia abortus 'ega (uttede ensoootiline abort, lammaste klamüüdioos) Maedi-visna lammaste Nairobi taud Salmonelloos ( S. abortusovis ) 4 . Seataudid n akatumine Taenia solium'iga (sea tsüstitserkoos) Nipah virus encephalitis t ransmissiivne gastroenteriit 5 . Hobuste taudid hobuste gripp hobuste piroplasmoos hobuste herpesviirus-1 (EHV-1) nakatumine kaamelite rõuged 6 . Lindude haigused ja infektsioonid partide viiruslik hepatiit; lindude nakkuslik bronhiit lindude nakkav larüngotrahheiit lindude mükoplasmoos ( Mycoplasma synoviae ) lindude tüüfus lindude Gumboro haigus Pullorumi haigus kalkunite rinotrahheiit 7 . Küülikute haigused ja infektsioonid küülikute müksomatoos; küülikute hemorraagiline haigus 8 . Mesilaste haigused ja infektsioonid euroopa haudmemädanik; mesilaste nakatumine Acarapis wood i'ga 9 . Kalataudid episootiline haavandiline sündroom nakatumine Gyrodactylus salari s'ega infection with red sea bream iridovirus? Nakatumine lõhilaste alfaviirusega karpkala kevadvireemia 10 . Molluskite haigused nakatumine abalone herpesviirusega nakatumine Perkinsus olseni ga nakatumine Xenohaliotis californiensis 'ega 11 . Koorikloomad Acute hepatopancreatic necrosis disease nakatumine Aphanomyces astaci ´ga (vähikatk) nakatumine Hepatobacter penaei ´ga nakkusliku hüpodermaalse ja hematopaatilise nekroosi viirus nakkusliku müonekroosi viirus nakkus Macrobrachium rosenbergii nodaviirusega (valge saba haigus) 12. Zoonoosid. tulareemia. Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik v eiste spongioosne entsefalopaatia MRSA 13. Zoonoossed haigus e tekitajad toidus 1) Jersinia enterocolitica 2 ) Clostridium botulinum 3 ) Trichinella spp 3996267 246380 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 0 3175 0 0 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Zoonooside seire korraldamise nõuded 1 Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 62 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala ( 1) Määruses sätestatakse zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajatega seotud ravimresistentsuse seire üldised nõuded. (2) Määruse eesmärgiks on tagada zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse seire, mis võimaldab koguda ravimresistentsuse asjakohaste tendentside ja allikate hindamiseks vajalikku teavet. § 2. Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire üldised nõuded (1) Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seirel kogutavad andmed on asjakohased ja võrreldavad ohtude kindlaksmääramiseks ja iseloomustamiseks, riskide hindamiseks ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajatega seotud riskide iseloomustamiseks. (2) Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire toimub toiduahela etapis või etappides, mis on asjaomase zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja puhul kõige asjakohasem. Toiduahela etappideks on kõik sööda- ja toidukäitlemise etapid alates esmatootmisest kuni turustamisega lõpptarbijale. (3) Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire hõlmab lisas 1 loetletud zoonoose ja zoonoosseid haigusetekitajaid. Põllumajandus- ja Toiduamet võib korraldada seiret ka lisas 2 loetletud zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate puhul, kui epidemioloogiline olukord seda eeldab. § 3. Ravimresistentsuse seire üldised nõuded (1) Ravimresistentsuse seirel kogutavad andmed on võrreldavad ravimresistentsuse esinemise suhtes zoonoossete haigusetekitajate osas ja juhul, kui haigusetekitajad kujutavad ohtu inimese tervisele, siis ka teiste haigusetekitajate osas. (2) Ravimresistentsuse seire miinimumnõuded on antud k omisjoni rakendusotsus ega , zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta ² . (3) Ravimresistentsuse seire sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid: 1) andmed seiresse kaasatud loomaliikide kohta; 2) andmed seiresse kaasatud bakteriliikide ja -tüvede kohta; 3) andmed seires kasutatava proovivõtustrateegia kohta; 4) andmed seiresse kaasatud antimikroobikumide kohta; 5) andmed labor i meetodite kohta ravimresistentsuse tuvastamiseks; 6) andmed labor i meetodite kohta, mida kasutatakse mikroobsete isolaatide tuvastamiseks; 7) andmete kogumiseks kasutatavate meetodite andmed. ( 4 ) Ravimresistentsuse seirel kogutavad andmed peavad sisaldama vähemalt veistel, sigadel ja kodulindudel ning neilt pärinevatel loomsetel saadustel esinevate Salmonella spp ., Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli isolaatide valikrühma kohta. § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40). ² K omisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1729, 17. november 2020, milles käsitletakse zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobikumiresistentsuse seiret ja aruandlust ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2013/652/EL ( ELT L 387, 19.11.2020, lk 8—21 ) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa 1. Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mida seire hõlmab Lisa 2. Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mille seire toimub vastavalt epidemioloogilisele olukorrale Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta Lisa 1 Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mida seire hõlmab 1. Brutselloos ja selle tekitajad 2. Kampülobakterioos ja selle tekitajad 3. Ehhinokokoos ja selle tekitajad 4. Listerioos ja selle tekitajad 5. Salmonelloos ja selle tekitajad 6. Trihhinelloos ja selle tekitajad 7. Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis 8. Shiga- toksiini tootev Escherichia coli Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta Lisa 2 Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mille seire toimub vastavalt epidemioloogilisele olukorrale 1. Viiruslikud zoonoosid 1.1. Kalitsiviirus 1.2. A-hepatiidiviirus 1.3. Gripiviirus 1.4. Marutaud 1.5. Viirused, mida levitavad lülijalgsed 2. Bakteriaalsed zoonoosid 2.1. Borrelioos ja selle tekitajad 2.2. Botulism ja selle tekitajad 2.3. Leptospiroos ja selle tekitajad 2.4. Ornitoos ja selle tekitajad 2.5. Tuberkuloos, mida ei põhjusta Mycobacterium bovis 2.6. V ibrioos ja selle tekitajad 2.7. Jersinioos ja selle tekitajad 3. Parasitaarsed zoonoosid 3.1. Anisakiaas ja selle tekitajad 3.2. Krüptosporidioos ja selle tekitajad 3.3. Tsüstitserkoos ja selle tekitajad 3.4. Toksoplasmoos ja selle tekitajad 4. Muud lisas 1 ja lisas 2 nimetamata zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad. 907 -111851 0 0 958215 2540 KAVAND 09.03.2021 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.01. 2021 nr ….. Salmonellooside tõrje eeskiri Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 6 2 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised põllumajandusloomade ja -lindude salmonellooside, samuti perekonda Salmonella kuuluvate inimese terviseohutuse seisukohalt oluliste serotüüpide leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks. § 2. Salmonelloositekitajad ja inimese terviseohutuse seisukohalt olulised Salmonella serotüübid (1) Salmonelloos on perekonda Salmonella kuuluva bakteri (edaspidi Salmonella spp.) tekitatud kodu- ja metsloomade, samuti lindude nakkushaigus. (2) Loomade salmonellooside tekitajateks on loomaliikide järgi: 1) sigadel Salmonella typhimurium , Salmonella choleraesuis , Salmonella derby , Salmonella infantis ja Salmonella enteritidis ; 2) veistel Salmonella dublin , Salmonella typhimurium ja Salmonella newport ; 3) lammastel ning kitsedel Salmonella abortusovis , Salmonella typhimurium , Salmonella montevideo , Salmonella anatum ja Salmonella enterica subsp . arizonae ; 4) hobustel Salmonella abortusequi, Salmonella typhimurium , Salmonella newport ja Salmonella anatum . (3) Lindude salmonellooside tekitajateks on: 1) Salmonella enterica subsp . arizonae . Haigusetekitaja esineb noorkalkunitel ning kulgeb suure suremuse, septitseemia, kõhulahtisuse ja närvinähtudega; 2) Salmonella gallinarum . Haigusetekitaja esineb kanadel ja kalkunitel ning põhjustab kanade ja kalkunite tüüfust; 3) Salmonella meleagridis . Haigusetekitaja esineb 2–8 päeva vanustel kalkunitibudel ning kulgeb suure suremuse, kõhulahtisuse ja artriidiga; 4) Salmonella pullorum . Haigusetekitaja esineb kanadel, kalkunitel, partidel ja hanedel ning põhjustab pulloroosi; 5) Salmonella typhimurium . Haigusetekitaja esineb kõikide linnuliikide lindudel kahe nädala jooksul pärast koorumist ja haigus kulgeb ägedalt; 6) Salmonellaenteritidis . Haigusetekitaja esineb kõikidel linnuliikidel ja haigus kulgeb subkliiniliselt või krooniliselt; 7) Salmonella hadar ja Salmonella virchow . Haigusetekitajad esinevadvuttidel subkliiniliselt. (4) Inimesel põhjustab Salmonella spp. toidumürgitust, mida iseloomustavad kõhulahtisus ja palavik, oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Inimese terviseohutuse seisukohalt kõige levinumad salmonella serotüübid (edaspidi zoonoossed haigusetekitajad ) on: 1) Salmonella enteritidis ; 2) Salmonella typhimurium , sealhulgas Salmonella typhimurium ’i monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4, [5],12 :i:-); 3) Salmonella hadar ; 4) Salmonella infantis ; 5) Salmonella virchow . 2. peatükk Ennetamine § 3. Salmonella kontrollprogramm (1) Salmonella kontrollprogramm (edaspidi kontrollprogramm ) on Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi Amet ) poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2160/2003 Salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1–15) ja teiste asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega koostatud programm zoonoossete haigusetekitajate esinemise vähendamiseks ning põllumajandusloomadel ja -lindudel salmonellooside ennetamiseks ja tõrjeks vajalike meetmete rakendamiseks. (2) Kontrollprogrammi rakendab ja selle täitmist kontrollib Amet. (3) Kontrollprogramm sisaldab Ameti poolt võetavaid proove (edaspidi ametlikud proovid ) ja käitleja või loomapidaja poolt võetavaid proove (edaspidi käitleja proovid ). Käitleja või loomapidaja võtab proovid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2160/2003 II lisa kohaselt. § 4. Proovide võtmine ja märgistamine (1) Ametlike proovide võtmise ja laborisse saatmise korraldab Amet. (2) Käitleja proovid võtab ja saadab laborisse käitleja või loomapidaja. (3) Kontrollprogrammis ettenähtud proovid märgistatakse viisil, mis võimaldab proovi identifitseerida. Proovid võetakse Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ja märgistatakse Ameti koostatud juhendi kohaselt. § 5. Proovide analüüsimine (1) Proovid analüüsitakse veterinaarseaduse § 91 või toiduseaduse § 52 kohaselt volitatud laboris. (2) Salmonella spp. avastamisel määratakse referentlaboris selle serotüüp. Isolaati säilitatakse referentlaboris vajaduse korral fagotüübi ja ravimresistentsuse määramiseks viis aastat. § 6. Proovidega seotud kulude katmine (1) Ametliku proovi võtmise ja laborisse saatmise kulud kaetakse Ameti eelarvest ning laboratoorsete uuringute kulud kaetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi eelarvest. (2) Käitleja proovi võtmise, laborisse saatmise ja laboratoorsete uuringute kulud katab käitleja või loomapidaja. (3) Serotüübi ja fagotüübi määramise ning säilitamise kulud kaetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi eelarvest. § 7. Aretus- ja sugukarja lindude uurimine (1) Haudemune tootvaid aretus- ja sugukarja linde (edaspidi sugukari ), kes kuuluvad liiki Gallus gallus , uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 200/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades (ELT L 61, 11.3.2010, lk 1–9), sätestatud nõuete kohaselt. (2) Kalkunite sugukarju uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 1190/2012 Euroopa Liidu eesmärgi kohta Salmonella enteritidis 'e ja Salmonella typhimurium 'i vähendamiseks kalkunikarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003(ELT L 340, 13.12.2012, lk 29–34), sätestatudnõuete kohaselt. (3) Pulloroosi ning kanade ja kalkunite tüüfuse esinemise kindlaks tegemiseks võtab Amet kontrollprogrammi kohaselt sugukarja lindudelt ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis. (4) Sugukarjas, kus on vähem kui 250 lindu ning mille linde peetakse ühes loomakasvatushoones või -rajatises haudemunade või tibude saamise eesmärgil, võtab käitleja kolmel korral tootmistsükli jooksul kas kahe paari sokkidega sokiproovid või ühe paari sokkidega sokiproovi ja ühe tolmuproovi järgmiselt: 1) esimene kord nelja nädala jooksul pärast munemisperioodi algust; 2) teine kord munemisperioodi keskel linnu 42.–44. elunädalal; 3) kolmas kord kaks kuni kolm nädalat enne linnu tapmisele saatmist. § 8. Toidumunade tootmise või lihatootmise eesmärgil peetavate linnukarjade uurimine (1) Toidumunade tootmise eesmärgil peetavat liigi Gallus gallus linnukarja uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 517/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010 (ELT L 138, 26.5.2011, lk 45–51), sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toidumunade tootmise eesmärgil peetavalt liigi Gallus gallus linnukarjalt, kes on lõpetanud munemistsükli, võtab käitleja komisjoni määruse (EL) nr 517/2011 lisa kohaselt väljaheiteproovid kaks nädalat enne lindude tapmist. (3) Lihatootmise eesmärgil peetavat liigi Gallus gallus broilerikarja uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruses (EL) nr 200/2012 sätestatud nõuete kohaselt. (4) Lihatootmise eesmärgil peetavat kalkunikarja uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruse (EL) nr 1190/2012 nõuete kohaselt. (5) Lihatootmise eesmärgil peetavalt linnukarjalt, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud linnukari, ning toidumunade tootmise eesmärgil peetavalt linnukarjalt, välja arvatud lõigetes 1 ja 2 nimetatud linnukari, võetavad ametlikud proovid, nende arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis. (6) Lõikeid 1–5 ei kohaldata loomakasvatushoones või -rajatises peetava linnukarja suhtes, kelle linde peetakse toidumunade ja lihatootmise eesmärgil ning kus on vähem kui 50 lindu. § 9. Seakarjade uurimine (1) Salmonellooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kindlakstegemiseks võtab Amet kontrollprogrammi kohaselt seakarjalt ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis. (2) Alla aasta vanuselt sealt võetakse ametlikud proovid väljaheite bakterioloogiliseks uurimiseks vanuse või pidamisrühmade kaupa arvestusega üks väljaheiteproov 5–10 looma kohta, mis ühendatakse laboris kümnekaupa koondprooviks. § 10. Veise- ja muude loomakarjade uurimine (1) Salmonellooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kindlakstegemiseks võtab Amet kontrollprogrammi kohaselt veise- ja muudes loomakarjades ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis. (2) Aretuskarja uurimisel võtab Amet alla 30 loomaga karjas igalt täiskasvanud loomalt individuaalproovi. (3) Aretuskarja uurimisel võtab Amet üle 30 loomaga karjas vähemalt 30-lt täiskasvanud loomalt ametlikud proovid, mis ühendatakse laboris viiekaupa koondprooviks. (4) Kuni kuue kuu vanustelt vasikatelt võtab Amet ühe väljaheiteproovi 5–10 looma kohta. (5) Positiivse uuringutulemuse korral võtab Amet individuaalsed kordusproovid. § 11. Loomsetest saadustest proovide võtmine ja uurimine (1) Salmonella spp . esinemise kindlakstegemiseks võtab Amet tapamajas kodulinnu-, veise-, sea- ja muude koduloomade rümbast kontrollprogrammi kohaselt ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis. (2) Salmonella spp . esinemise kindlakstegemiseks võtab Amet lihalõikusettevõttes liha lõikamisel saadud lihast kontrollprogrammi kohaselt ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja sageduse määrab Amet kontrollprogrammis. (3) Muudes loomsetes saadustes Salmonella spp . esinemise kindlakstegemiseks võtab Ametproove kontrollprogrammi kohaselt. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis. § 12. Sööda uurimine (1) Salmonella spp. esinemise kindlakstegemiseks võtab Amet kontrollprogrammi kohaselt söödast ametlikud proovid ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise, töötlemise, vahendamise, vedamise või ladustamisega müügi eesmärgil, ning loomakasvatushoones ja -rajatises, kus käideldakse sööta ja kasutatakse seda oma loomadele söötmiseks. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis. (2) Söödaproovid võetakse söödaseaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. 3. peatükk TÕRJE 1. jagu Tegutsemisjuhised salmonelloosi kahtluse korral § 13. Salmonelloosi kahtlus (1) Salmonelloosi kahtlus loetakse karjas tekkinuks, kui vähemalt ühel loomal esineb salmonelloosile omaseid kliinilisi tunnuseid või kui sellest karjast pärit loomalt leitakse salmonelloosile iseloomulik lahanguleid. (2) Salmonelloosi kahtlaseks loetakse ka linnukari, kus § 7 lõike 3 kohase esialgse uuringu tulemus on salmonelloosi suhtes positiivne. (3) Salmonelloosi kahtluse korral kutsutakse salmonelloosi kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ja loomataudi leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks kohale piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või järelevalveametnik. § 14 . Teavitamine ja arvestuse pidamine (1) Salmonelloosi kahtlusest või diagnoosimisest karjas ning Salmonella spp. isoleerimisest teavitatakse Ametit veterinaarseaduse § 49 lõikes 5 kehtestatud korras. (2) Ameti kohalik asutus peab arvestust Salmonella spp. esinemise üle karjas, haudejaamas ning ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste või sööda käitlemisega. 2. jagu Diagnoosimine § 15. Salmonellooside diagnoosimiseks p roovide võtmine laboratoorseks uurimiseks Salmonelloosi diagnoosimiseks võtab proovid ja saadab need laborisse volitatud veterinaararst või järelevalveametnik. § 16. Proovide võtmine salmonelloosi diagnoosimiseks veistel, sigadel, lammastel ja hobustel (1) Salmonelloosi diagnoosimiseks veisekarjas võtab Amet salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma avastamisel proovid §-s 10 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Salmonelloosi diagnoosimiseks seakarjas võtab Amet salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma avastamisel proovid §-s 9 sätestatud nõuete kohaselt. (3) Salmonelloosi diagnoosimiseks iseloomuliku lahanguleiu alusel võtab Amet surnud veiselt ja sealt 25 grammi raskuse koeproovi peen- ja jämesoolest, maksast, põrnast ning peen- ja umbsoole piirkonna kolmest kuni viiest lümfisõlmest. (4) Salmonelloosi diagnoosimiseks lambal võtab Amet aborteerunud või mumifitseerunud loote ning 25 grammi raskuse koeproovi surnud looma emaka karunkulitest, lümfisõlmedest ja maksast. Elusloomalt võetakse individuaalne väljaheiteproov. (5) Salmonelloosi diagnoosimiseks hobusel võtab Amet 25 grammi raskuse koeproovi surnud looma maksast, neerust ning niude- ja käärsoole lümfisõlmedest. Elusloomadelt võetakse individuaalne väljaheiteproov. § 17. Diagnoosimine Salmonelloosi ametlik diagnoos pannakse veterinaarseaduse § 49 kohaselt. 3. jagu Tõrjemeetmed § 18. Kitsenduste kehtestamine ja abinõude rakendamine (1) Amet kehtestab kitsendused: 1) sea-, veise- või muule loomakarjale, kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi või muu uuringu tulemusel on tuvastatud ühes koondproovis või rohkem kui ühel loomal salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja; 2) toidumunade tootmise või lihatootmise eesmärgil peetavale linnukarjale (edaspidi tootmiskari ), kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi või muu uuringu alusel on tuvastatud Salmonella enteritidi s või Salmonella typhimurium ; 3) lindude sugukarjale, kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi või muu uuringu alusel on tuvastatud salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja; 4) haudejaamale, kus kontrollprogrammi või muu uuringu alusel on tuvastatud salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja; 5) sööda käitleja ettevõttele, kus on kindlaks tehtud Salmonella spp. esinemine; 6) söödale, kus on avastatud Salmonella spp. (2) Amet peab arvestust lõikes 1 nimetatud karjade (edaspidi Salmonella - positiivne kari ), teadmata tervisliku staatusega karjade ning Ameti korraldusel tapetud loomade ja lindude kohta. (3) Amet korraldab epidemioloogilise uurimise eesmärgiga selgitada välja võimalikud salmonelloosi nakkusallikad ja nakkuse leviku teed. (4) Juhul kui looma- või linnukarjas leitakse Salmonella spp., mille määratud serotüüp ei kuulu §-s 2 esitatud salmonellooside või zoonoossete haigusetekitajate hulka, rakendab loomapidaja looma- ja linnukarjas nakkusallika kõrvaldamiseks, nakkuse edasise leviku tõkestamiseks ning ristsaastumise vältimiseks Ameti määratud asjakohaseid bioohutusmeetmeid. § 19. Salmonell a-positiivses sea- ja veisekarjas kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab Salmonella -positiivses sea- ja veisekarjas järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) viivitamata korraldatakse kliiniliselt haige, salmonelloosi- või zoonoosse haigusetekitajaga nakatunud looma eraldamine teistest loomadest ning loomadele tehtud uuringute ja rakendatud meetmete kohta arvestuse pidamine; 2) looma karjast väljaviimine keelatakse muul eesmärgil kui lõikes 6 sätestatud nõuete kohaseks tapmiseks tapamajas kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) karjas tehakse epidemioloogiline uurimine ning vajaduse korral võetakse proove; 4) loomakasvatushoones või rajatise osas, kus on nakatunud loomad, keelatakse kõrvaliste isikute viibimine; 5) loomakasvatushoone või -rajatise osas, kus on nakatunud loomad, kasutatakse loomade talitamisel kaitseriietust ning sealt lahkudes puhastatakse ja desinfitseeritakse jalanõud; 6) pärast nakatunud looma tapmisele saatmist pestakse ja desinfitseeritakse volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt loomakasvatushoone või -rajatise osa, kus looma peeti; 7) nakatunud loomalt pärineva toorpiima kasutamine toidu ja söödana keelatakse; 8) nõutud on veiste ja sigade sõnniku ning kasutatud allapanu käitlemine volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt viisil, mis välistab Salmonella spp. leviku. (2) Salmonella -positiivsest karjast pärineva looma piima võib toidu ja söödana kasutada, kui seda on töödeldud kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise. Karja teenindav volitatud veterinaararst teavitab toorpiima töötlemise vajadusest piima edasist käitlejat. (3) Kui sea- või veisekarjas leitud haigusetekitaja ei kuulu §-s 2 loetletud salmonellooside ja zoonoossete haigusetekitajate hulka, võtab Amet nakkusallika väljaselgitamiseks iga 5–10 looma kohta ühe ametliku proovi ning söödaproovi. Loomalt, kellel esinevad kliinilise salmonelloosi tunnused, võetakse individuaalne väljaheiteproov. (4) Tapamajas sigade lümfisõlmedest kontrollprogrammi kohaselt võetud proovides Salmonella spp. leidmise puhul selgitab Amet välja tapetud sea päritolukarja epidemioloogilise olukorra ning nakkusallika väljaselgitamiseks võtab Amet vajaduse korral sea päritolukarjast väljaheiteproovid arvestusega üks proov iga 5–10 looma kohta. (5) Eraldatud kliiniliselt haiget ja salmonelloosi- või zoonoosse haigusetekitajaga nakatunud siga või veist võib ravida. Ravitud loomalt võtab Amet väljaheiteproovi salmonelloosi- või zoonoosse haigusetekitaja tuvastamiseks kaks korda ühekuulise vahega, kuni saadakse kaks korda järjest negatiivne tulemus. (6) Amet kohaldab Salmonella - positiivsest karjast pärit sea ja veise tapmisele saatmise korral järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) loom saadetakse tapmisele volitatud veterinaararsti teadmisel; 2) kliiniliselt terve, kuid positiivse väljaheiteproovi andnud looma tapamajja saatmisel teavitab karja teenindav volitatud veterinaararst tapamaja järelevalveametnikku looma saabumisest vähemalt 24 tundi ette; 3) kliiniliselt haiget looma tapmisele ei saadeta. (7) Loomapidaja rakendab Salmonella - positiivses sea- ja veisekarjas järgmisi abinõusid: 1) korraldab pärast nakatunud looma tapmisele saatmist loomakasvatushoone või rajatise pesemise ja desinfektsiooni; 2) vajaduse korral korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi; 3) peab arvestust Salmonella spp. uuringute, nakatunud looma liikumise ja tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ning desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise, tapmisele saadetud looma veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta. (8) Selles paragrahvis sätestatud abinõusid ja kitsendusi kohaldatakse salmonelloositõrjeks ka määruses nimetamata muude põllumajandusloomade suhtes. § 20. Salmonella - positiivsest sea- või veisekarjast pärineva looma tapmine ja edasine käitlemine (1) Kui Salmonell a- positiivsest sea- või veisekarjast pärineva looma väljaheiteproovi tulemus on positiivne, rakendab käitleja looma tapmisel ja edasisel käitlemisel tapamajas järgmisi nõudeid: 1) loom tapetakse muul päeval kui teised loomad või tööpäeva lõpus viimasena; 2) pärast looma tapmist ruum ja seadmed puhastatakse ning desinfitseeritakse; 3) looma liha ladustatakse toidukõlblikust lihast eraldi ning kuumtöödeldakse selliselt, et liha sisetemperatuur tõuseb vähemalt temperatuurini 71 ± 1 °C; 4) lõpptoodet kontrollitakse toiduohutuse nõuete kohaselt, et tagada Salmonella spp. hävimine. (2) Pärast lõike 1 punkti 2 kohaselt ruumide ja seadmete puhastamist ning desinfitseerimist võtab käitleja tapamajas tootmispindadelt ja seadmetelt hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks. (3) Kui tootmispinnalt või seadmelt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb ruume ja seadmeid puhastada ning desinfitseerida, kuni kahel järjestikusel päeval võetud hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed. § 21. Lambal, kitsel ja hobusel salmonelloosi diagnoosimisel kohaldatavad kitsendused ja abinõud Lambal, kitsel ja hobusel salmonelloosi diagnoosimisel kohaldatakse §-des 19 ja 20 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. § 22. Salmonella - positiivses linnukarjas kohaldatavad üldised kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab Salmonella - positiivses linnukarjas järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) keelatakse lindude karjast väljaviimine muul eesmärgil kui tapamajas tapmiseks kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega. Kliiniliselt haigeid linde tapmisele ei saadeta; 2) Salmonella - positiivse karja tapmisele saatmisest teavitab volitatud veterinaararst tapamaja järelevalveametnikku vähemalt 24 tundi ette; 3) munatootmise eesmärgil peetavad tootmiskarja linnud tapetakse või hukatakse viivitamata, noorlindude karjad tapetakse või hukatakse ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast. Lihatootmise eesmärgil peetavad linnukarjad tapetakse või hukatakse hiljemalt kasvatusperioodi lõpus; 4) karjas viiakse läbi epidemioloogiline uurimine ning vajaduse korral võetakse proove; 5) keelatakse uute lindude toomine karja; 6) lindlas, kus on nakatunud linnud, keelatakse kõrvaliste isikute viibimine; 7) keelatakse haigusetekitajaga saastunud sõnniku ladustamine ettevõtte territooriumile, kus tegeletakse linnukasvatusega. Sõnnik kompostitakse või kahjutustatakse nakkuse levikut välistaval viisil volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt lindlast piisavas kauguses. (2) Kui Salmonella - positiivse linnukarja linde ei tapeta, siis linnud hukatakse ning hukatud linnud kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all. (3) Kui linnukarjas leitud haigusetekitajad ei kuulu §-s 2 loetletud salmonellooside või zoonoossete haigusetekitajate hulka, rakendab loomapidaja Salmonella - positiivses linnukarjas järgmisi abinõusid: 1) lindude talitamisel kasutatakse kaitseriietust ning ruumist lahkudes puhastatakse ja desinfitseeritakse jalanõud; 2) haigusetekitajatega kokkupuutunud ning jäätmete eemaldamiseks kasutatud prügikonteiner ja veokonteiner pestakse ning desinfitseeritakse iga kord pärast selle kasutamist; 3) pärast nakatunud lindude tapmisele saatmist ja munade vedu pestakse ning desinfitseeritakse korduvkasutatav konteiner, veokast ja veovahend; 4) munade veoks kasutatud pappkastid ja -restid hävitatakse; 5) pärast nakatunud lindude tapmisele saatmist eemaldatakse viivitamata lindlast sõnnik, lindla puhastatakse ja pestakse, kasutatud lindla inventar, abiruumid ja veovahendid desinfitseeritakse ning seejärel lindla ventileeritakse. (4) Lõike 3 punkti 5 kohaselt puhastatud pindadelt ja seadmetelt võetakse hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks. (5) Kui pindadelt ja seadmetelt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb pindu ja seadmeid puhastada ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed. § 23. Salmonella - positiivses lindude tootmiskarjas kohaldatavad täiendavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab Salmonella - positiivses tootmiskarjas järgmisi täiendavaid kitsendusi ja abinõusid: 1) Salmonella - positiivse tootmiskarja lindude ravi keelatakse. Linnud tapetakse ning lindudelt pärinev liha kuumtöödeldakse toiduhügieeni käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise, või linnud hukatakse ning hukatud linnud kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all; 2) ettevõttes korraldatakse teiste samal territooriumil olevate tootmiskarjade uurimine Salmonella enteritidis ’e ja Salmonella typhimurium ’i suhtes; 3) kui ettevõttes on mitu tootmiskarja, kogutakse Salmonella - positiivse tootmiskarja lindude munad pärast teiste tootmiskarjade lindude munade kogumist. (2) Loomapidaja rakendab Salmonella - positiivses linnukarjas järgmisi abinõusid: 1) vajaduse korral korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi; 2) peab arvestust Salmonella spp. uuringute, nakatunud looma liikumise ja tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ning desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise ning tapmisele saadetud looma veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta; 3) peab Salmonella - positiivsest linnukarjast pärit toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja koodi, lindla numbri, karja vanuse ja munemiskuupäeva kohta; 4) peab töötlemisele saadetud toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja kohta, mille lindudelt toidumunad pärinevad, munemiskuupäeva, munade väljastuskuupäeva, toidumunade kogust ja ettevõtte andmeid, kuhu munad on töötlemiseks saadetud. § 24. Salmonella - positiivses lindude sugukarjas kohaldatavad täiendavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab Salmonella - positiivses sugukarjas järgmisi täiendavaid kitsendusi ja abinõusid: 1) keelatakse haudemunade hautamine ning need kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt või kasutatakse toiduks pärast toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud töötlemist viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise; 2) linnud hukatakse või tapetakse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast. Tapetud lindudelt pärinev liha kuumtöödeldakse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise; 3) pärast nakatunud lindude hukkamisele või tapmisele saatmist pestakse ja desinfitseeritakse linnukasvatushoone volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt ning tootmispindadelt ja seadmetelt võetakse hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks; 4) kui karjas on avastatud zoonoossed haigusetekitajad, pulloroos või kanade ja kalkunite tüüfus või kui kari on kliiniliste haigustunnustega, peatatakse linnukasvatushoones tootmistegevus kaheks nädalaks (edaspidi profülaktiline vaheaeg ); 5) linnukasvatushoones korraldatakse kolm päeva enne tootmistegevuse jätkamist aerosooldesinfitseerimine. (2) Kui lõike 1 punkti 3 kohaselt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb tootmispindu ja seadmeid pesta ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed. (3) Salmonella - positiivses karjas, kus peetakse noorlinde sugu- ja tootmiskarja viimise eesmärgil, tuleb linnud hukata või tappa hiljemalt ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast. (4) Amet võib lubada linnu hukkamata jätta ja ravida komisjoni määruse (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames (ELT L 212, 2.8.2006, lk 3–5), artikli 2 lõike 2 punktis b nimetatud linde seal sätestatud nõuete kohaselt. (5) Loomapidaja rakendab Salmonella - positiivses linnukarjas järgmisi abinõusid: 1) vajaduse korral korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi; 2) peab arvestust Salmonella spp. uuringute, nakatunud looma liikumise, tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ning desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise ja tapmisele saadetud looma veovahendi puhastamise ning desinfitseerimise kohta; 3) peab Salmonella - positiivsest linnukarjast pärit haudemunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja koodi, lindla numbri, karja vanuse ja munemiskuupäeva kohta; 4) peab töötlemisele või kõrvaldamisele saadetud munade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja kohta, mille lindudelt munad pärinevad, ning andmeid munemiskuupäeva, väljastuskuupäeva ja munade koguse ning selle ettevõtte kohta, kuhu munad on töötlemiseks või kõrvaldamiseks saadetud. § 25. Salmonella - positiivsest lindude sugukarjast pärinevate haudemunade ja ühepäevaste tibude edasisel käitlemisel haudejaamas kohaldatavad kitsendused ja abinõud Amet kohaldab haudejaamas Salmonella - positiivsest sugukarjast pärinevate haudemunade ja ühepäevaste tibude edasisele käitlemisele järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) haudejaama saadetud haudemunad kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt või töödeldakse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise; 2) haudes olevad munad kahjutustatakse ning kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all; 3) haudejaamas koorunud ööpäevased tibud hukatakse kohe ning kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt. § 26. Salmonella - positiivse linnukarja lindude tapmisel ja edasisel käitlemisel kohaldatavad abinõud (1) Käitleja rakendab Salmonella - positiivse linnukarja lindude tapmisel ja edasisel käitlemisel järgmisi abinõusid: 1) linnud tapetakse muul päeval kui teised linnud või tööpäeva lõpus viimasena; 2) linnud tapetakse sellisel viisil, et Salmonella spp. haigusetekitaja levik oleks minimaalne; 3) liha ladustatakse toidukõlblikust lihast eraldi ning kuumtöödeldakse selliselt, et liha sisetemperatuur tõuseb vähemalt temperatuurini 71 ± 1 °C; 4) lõpptoodet kontrollitakse toiduohutuse nõuete kohaselt, et tagada Salmonella spp. hävimine; 5) pärast ruumide ja seadmete puhastamist ning desinfitseerimist võtab käitleja tapamajas tootmispindadelt ja seadmetelt hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks. (2) Kui tootmispinnalt või seadmelt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb ruume ja seadmeid puhastada ning desinfitseerida, kuni kahel järjestikusel päeval võetud hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed. § 27. Salmonella - positiivse linnukarja lindudelt pärinevate toidumunade edasine käitlemine (1) Salmonella - positiivsest linnukarjast pärinevaid toidumune võib turustada toiduks, kui neid on töödeldud kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise. Linnukarja teenindav volitatud veterinaararst teavitab toidumunade töötlemise vajadusest munade edasist käitlejat. (2) Salmonella - positiivsest linnukarjast pärinevad toidumunad saadetakse töötlemisele teisest linnukarjast pärinevatest munadest eraldi konteineris või kastis ning need märgistatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 589/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksiasjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta (ELT L 163, 24.6.2008, lk 6–23), sätestatud nõuete kohaselt. (3) Salmonella - positiivsest linnukarjast pärinevad toidumunad ning teadmata tervisliku staatusega linnukarja lindudelt pärinevad toidumunad, mida ei töödelda lõigete 1 ja 2 kohaselt, märgistatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all. (4) Käitleja peab ettevõttes lõikes 1 nimetatud linnukarjast pärinevate toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid ettevõtte kohta, kust toidumunad pärinevad, ning andmeid toidumunade koguse, töötlemiskuupäeva ja -režiimi kohta. § 28. Salmonelloosi- ning zoonoosse haigusetekitaja avastamisel haudejaamas kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab haudejaamas, kus on avastatud salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja, järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) haudejaamas viiakse läbi epidemioloogiline uurimine, mille käigus selgitatakse välja nakkusallikas ja nakkuse leviku teed, salmonelloosi- ning zoonoosse haigusetekitaja esinemine sugukarjas, kari, kust haudemuna pärineb, samal perioodil haudejaamas koorunud ja sealt välja saadetud tibude sihtkoht ning haudemasin, milles hautati nakatunud haudemuna; 2) välja selgitatakse kõik haudemasinad, milles on veel samast nakatunud linnukarjast pärinevaid haudemune; 3) 24 tundi pärast haudejaama desinfitseerimist võetakse haudejaamas tootmispindadelt, seadmetelt ja inventarilt hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks. (2) Käitleja rakendab lõikes 1 nimetatud haudejaamas viivitamata järgmisi abinõusid: 1) haudemunade hautamine katkestatakse, haudemasin tühjendatakse ning munad kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all; 2) haudejaama ruumid, seadmed ja inventar puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse. (3) Kui lõike 1 punkti 3 kohaselt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb tootmispindu, seadmeid ja inventari puhastada, pesta ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed. (4) Pärast negatiivse uurimistulemuse saamist tehakse haudejaamas kahenädalane profülaktiline vaheaeg. (5) Pärast profülaktilist vaheaega ja vähemalt kolm päeva enne uute haudemunade haudejaama toomist tehakse haudejaamas aerosooldesinfitseerimine. (6) Amet võib haudejaamas lubada jätkata tootmist ilma profülaktilise vaheajata, kui seal on kasutusel haudesüsteem, mille puhul pannakse haudemunad haudemasinasse korraga sisse ja võetakse sealt korraga välja, või alternatiivne haudesüsteem, mille puhul ühes haudemasinas hautatakse ainult ühe sugukarja lindude mune. Välja selgitatakse kõik haudemasinad, milles on veel samast nakatunud sugukarjast pärinevaid haudemune. Selline haudemasin tühjendatakse ning haudemunad hävitatakse. Haudesaal ja haudemasinad puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse. § 29. Salmonella spp. avastamisel tapamajas, lihalõikusettevõttes ja muus ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste käitlemisega toiduks, kohaldatavad abinõud (1) Tapamajas loomal lümfisõlmedes Salmonella spp. avastamisel korraldab Amet looma päritolufarmis epidemioloogilise uurimise eesmärgiga selgitada välja võimalikud nakkusallikad ja nakkuse leviku teed. (2) Tapamajas, lihalõikusettevõttes või muus ettevõttes võetud ametlikus proovis Salmonella spp. avastamisel teavitab järelevalveametnik sellest käitlejat. (3) Käitleja võetud proovis Salmonella spp. avastamisest teavitab käitleja Põllumajandus-ja Toiduametit hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. ( 4 ) Käitleja selgitab välja nakkuse allika ja leviku tee ning rakendab meetmeid tootmisprotsessis hügieeninõuete parandamiseks ja rakendatud meetmete tõhususe kontrollimiseks. ( 5 ) Käitleja rakendab asjakohaseid meetmeid ruumide, seadmete ja inventari pesemisel ning desinfitseerimisel. ( 6 ) Pärast ettevõtte puhastamist ja desinfitseerimist võtab käitleja tootmispindadelt, seadmetelt ja inventarilt hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks. ( 7 ) Kui lõikes 6 nimetatud hügieeniproov on positiivne, tuleb ruume, seadmeid ja inventari puhastada, pesta ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed. ( 8 ) Käitleja teavitab järelevalveasutust rakendatud meetmetest ja proovide tulemustest kirjalikult. § 30. Salmonella spp. avastamisel sööda käitleja ettevõttes ning loomakasvatushoones ja -rajatises kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Salmonella spp. avastamisel ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise, töötlemise, vahendamise, vedamise või ladustamisega müügi eesmärgil, ning loomakasvatushoones ja -rajatises, kus loomapidaja käitleb sööta oma loomadele söötmiseks, samuti loomakasvatushoones või -rajatises, kus loomade söötmiseks on kasutatud sööta, milles on avastatud Salmonella spp., kohaldab Amet järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) selgitatakse välja nakkusallikas, nakkuse leviku ulatus ja leviku teed; 2) nakkusallika väljaselgitamiseks võetakse proovid asjakohastest söötadest; 3) keelatakse nakatunud söödapartii kasutamine söödaks; 4) saastunud ruumid ja seadmed puhastatakse ning desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt; 5) pärast desinfektsiooni võetakse pindadelt hügieeniproovid puhtuse- ja desinfektsioonitoimingute tõhususe kontrollimiseks. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud sööta võib loomadele anda, kui seda on töödeldud ja pärast töötlemist võetud proovide kohaselt on sööt nõuetekohane. (3) Käitleja rakendab lõikes 1 nimetatud ettevõttes järgmisi abinõusid: 1) Salmonella spp. tekitajaga saastunud söödapartii töödeldakse viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise; 2) Salmonella spp. tekitajaga saastunud söödapartiiga kokku puutunud ruumid, seadmed, transpordi- ja töövahendid puhastatakse ja desinfitseeritakse; 3) käitlemisruumides tehakse vajaduse korral deratisatsioon ja uluklindude tõrje; 4) kui lõike 1 punkti 5 kohaselt tootmispinnalt või ruumist võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb ruume ja pindu puhastada ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed. § 31. Kitsenduste lõpetamine (1) Amet lõpetab kitsendused, kui pärast desinfitseerimist võetud proovide tulemused on negatiivsed. (2) Paragrahvis 28 sätestatud kitsendused lõpetatakse, kui § 28 lõike 5 kohaselt tehtud aerosooldesinfitseerimisest on möödunud vähemalt kolm päeva. (3) Kitsenduste lõpetamisest teavitab Amet loomapidajat ja ettevõtjat kirjalikult. 4. peatükk. Rakendussätted § 32. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 3395452 194621 0 0 4191000 99906 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 63 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse selliste zoonooside loetelu, mille diagnoosimisest inimesel on Terviseamet kohustatud teatama Põllumajandus- ja Toiduamet ile . § 2. Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu Teatamiskohustuslikud zoonoosid inimesel on: 1) brutselloos; 2) ehhinokokkoos; 3) kampülobakterenteriit; 4) krüptosporidioos; 5) leptospiroos; 6) marutõbi; 7) salmonelloos; 8) siberi katk; 9) trihhinelloos; 10) tuberkuloos, põhjustatud Mycobacterium bovis’est; 11) tulareemia. § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler 685800 854075 0 0 3378778 246503 0 0 4233333 28786 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Kohustuslikult ja v ajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekiri, mille puhul taudikahju hüvitatakse Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 65 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nende kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekiri, mille puhul loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse. § 2. Mitte eriti ohtlike loomataudide nimekiri Loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse veterinaarseaduse § 65 lõike 6 kohaselt järgmiste loomataudide puhul: 1) veiste brutselloos; 2) veiste tuberkuloos; 3) veiste enzootiline leukoos; 4) lammaste-kitsede brutselloos ( B. melitensis ); 5) marutaud. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 762000 828675 0 0 4165600 314113 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 20 2 1 nr ….. Nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 66 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord. § 2. Eksperdi arvamus (1) Eksperdi arvamus (edaspidi arvamus ) vormistatakse kirjalikult. (2) Arvamus sisaldab vähemalt: 1) turuanalüüsi, mille käigus hinnatakse üldist majandussituatsiooni ja asjaomase loomaliigi loomade üldist hinnataset ning nõudluse-pakkumise vahekorra võrdlust; 2) analüüsi ja hinnangut looma saavutatud toodangunäitajate kohta, mis mõjutavad looma turuväärtust, ning looma tõuomaduste ja järglaste arvu kohta; 3) aretuslooma väärtuse suuruse arvutamisel kasutatud metoodikate kirjeldust ja kasutatava meetodi valiku põhjendust; 4) ettepanekut looma väärtuse suuruse kohta, näidates ära, kuidas see väärtus on kujunenud võttes muuhulgas arvesse looma vanust, sugu ja soetusväärtust ning tuues välja asjaolud, mis võivad looma väärtust muuta; 5) viited hindamisel kasutatud teoreetilistele materjalidele ja andmeallikatele. § 3. Looma arvestusliku väärtuse arvutamise kord ( 1) Looma arvestusliku väärtuse arvutamiseks korrutatakse looma lihakaal liha keskmise kokkuostuhinnaga. (2) Looma lihakaal saadakse korrutades tema kaalulehele märgitud eluskaalu järgmise koefitsiendiga: 1) veise puhul 0,47; 2) sea puhul 0,72; 3) linnu puhul 0,67; 4) lamba puhul 0,47. ( 3 ) Kuni 77 päeva vanuse põrsa arvestuslikuks väärtuseks on komisjoni rakendus määruse ( EL ) 2017 / 1185 artikkel 11 ja I lisa punki 6 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikkel 13 punkt b alapunkti iii alusel, Euroopa Komisjonile edastatud ja Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud põrsa hind põrsa kontrolltapmise, hukkamise või hukkumise kalendrikuule eelnenud kalendrikuul. ( 4 ) Looma eluskaal saadakse looma kaalumisel veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. Linnu puhul võib tema eluskaalu määramiseks kaaluda linnukarja, mille moodustavad samavanused linnud, keda söödetakse ühesuguse söötmisskeemi alusel, ühekorraga ning saadud eluskaalu summa jagada karjas olevate lindude arvuga. ( 5 ) Liha keskmiseks kokkuostuhinnaks võetakse looma tapmisele, sealhulgas kontrolltapmisele või hukkamisele või looma hukkumisele eelnenud kvartali Statistikaameti avaldatud selle loomaliigi liha keskmine kokkuostuhind. § 4. Aretuslooma väärtuse arvutamise kord (1) Aretuslooma väärtuse arvutab ekspert § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud metoodika kohaselt. (2) Juhul kui aretuslooma järglaste arv on väiksem kui tavaliselt sellises vanuses ja selliste tõuomadustega loomal ning kui looma tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, hukkamise või loomataudi tõttu hukkumise ajaks ei ole ta saavutanud muid asjakohaseid tõuomaduse näitajaid, arvutatakse selle aretuslooma väärtus §-s 3 sätestatud korras arvestusliku väärtusena. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 651933 854075 0 0 4157134 189653 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 202 1 nr ….. Veterinaararsti l oomatauditõrje toimingu s osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 73 lõike 6 alusel. § 1. Veterinaararstile loomatauditõrje toimingu tegemise eest tasu maksmise kord (1) Veterinaararstile makstakse loomatauditõrje toimingu tegemise eest tasu kord kuus eelmisel kuul tehtud loomatauditõrje toimingute eest veterinaararsti Põllumajandus-ja Toiduamet ile esitatud aruande alusel. (2) Veterinaararst, kes on käibemaksukohustuslane, lisab aruandele k äibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve, millele märgib muu hulgas tasutava käibemaksusumma, mis lisandub määruses sätestatud tasu määrale. (3) Põllumajandus-ja Toiduamet kontrollib veterinaararsti aruandes esitatud andmete õigsust. Tegelikkusele mittevastavate andmete alusel tasu ei maksta ja nende alusel väljamakstud tasu tuleb tagastada. (4) Põllumajandus- ja Toiduamet i peadirektori käskkirja alusel kantakse tasu veterinaararsti aruandes märgitud arveldusarvele 20 päeva jooksul aruande esitamisest arvates. § 2. Veterinaararstile loomatauditõrje toimingu tegemise eest makstava tasu määrad (1) Loomatauditõrje toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ühe looma kohta on järgmised: 1) veise, hobuse, lamba või kitse vaktsineerimine – 0,65 eurot; 2) sea vaktsineerimine – 0,30 eurot. (2) Koera või kassi vaktsineerimise eest makstava tasu määr ühe looma kohta on 1,50 eurot. § 3. Veterinaararstile loomatauditõrjeks muu teenuse osutamise eest makstava tasu määrad Veterinaarseaduse alusel veterinaararsti tehtava §-s 2 nimetamata loomatauditõrje toimingu tasu määrad lepitakse kokku veterinaararsti ning Põllumajandus- ja Toiduamet i vahel sõlmitavas lepingus. Tasu ülemmäär on 1597,79 eurot kuus. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 660400 735542 0 0 4351866 28787 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 202 1 nr ….. Volitatud veterinaararsti volituse ga seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ja tasu maksmise kord ning volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 8 4 lõike 3 ja lõike 6 alusel. § 1. Volitatud veterinaararsti volituse raames tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest tasustamise kord (1) Volitatud veterinaararsti volituse raames tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest tasustatakse kord kuus tasustamisele eelnenud kuu eest volitatud veterinaararsti esitatud aruande ja sellele lisatud arve alusel. (2) Volitatud veterinaararst, kes on käibemaksukohustuslane, lisab aruandele k äibema ksuseaduse § 37 nõuete kohase arve, millel märgitud tasutav käibemaksusumma lisandub määruses sätestatud tasu määrale. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib volitatud veterinaararsti aruandes esitatud andmete õigsust. Tegelikkusele mittevastavate andmete alusel tasu ei maksta ja nende alusel väljamakstud tasu tuleb tagastada. (4) Tasu volitatud veterinaararsti volituse raames tehtavate veterinaarjärelevalve toimingute eest makstakse Põllumajandus- ja Toiduameti eelarve kaudu. (5) Tasu kantakse volitatud veterinaararsti näidatud arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. § 2. Volitatud veterinaararsti poolt loomataudide ennetamiseks ja diagnoosimiseks tehtavate veterinaarjärelevalve toimingute tasu määrad (1) Veistel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe looma kohta on järgmised: 1) tuberkuliniseerimine ja tuberkuliiniproovi hindamine – 3 eurot; 2) ajukoe proovi võtmine tapamajas – 4,15 eurot; 3) ajukoe proovi võtmine väljaspool tapamaja – 10 eurot; 4) vereproovi võtmine – 1,5 eurot; 5) piimaproovi võtmine – 0,45 eurot; 6) koproproovi võtmine – 0,45 eurot; 7) vaktsineerimine – 0,65 eurot. (2) Sigadel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe looma kohta on järgmised: 1) tuberkuliniseerimine ja tuberkuliiniproovi hindamine – 3 eurot; 2) vereproovi võtmine – 2 euro; 3) vaktsineerimine – 0,3 eurot; 4) ko proproovi võtmine – 0,45 eurot. (3) Hobustel, lammastel ja kitsedel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe looma kohta on järgmised: 1) vereproovi võtmine – 1,5 eurot; 2) vaktsineerimine – 0,65 eurot; 3) koproproovi võtmine – 0,45 eurot; 4) ajukoe proovi võtmine tapamajas – 4,15 eurot; 5) ajukoe proovi võtmine väljaspool tapamaja – 10 eurot. (4) Lindudel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe linnu kohta on järgmised: 1) tuberkuliniseerimine ja tuberkuliiniproovide uurimine – 0,1 eurot; 2) vereproovi võtmine – 0,1 eurot. (5) Lindudel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe proovi kohta on järgmised: 1) koproproovi võtmine lindla põrandalt, puuris peetava kodulinnu puhul sõnnikukraaperilt või muust sobivast kohast – 0,05 eurot; 2) ühe paari proovivõtusokkidega sokiproovi võtmine – 1,1 eurot; 3) lindla tolmuproovi võtmine – 0,65 eurot. (6) Koera või kassi vaktsineerimise tasu määr ühe looma kohta on 1,5 eurot. ( 7 ) Marutaudi tõrjeprogrammi raames uuritavalt rebaselt, kährikkoeralt ja šaakalilt uurimismaterjali võtmise tasu määr ühe looma kohta on 50 eurot. (8 ) Volitatud veterinaararsti teenuste osutamisega kaasnevate üldkulude katmiseks makstava kontrollkäigu tasu määr ühe kontrollkäigu kohta on 3 0 eurot. ( 9 ) Käesolevas paragrahvis loetlemata volitatud veterinaararsti tehtavate veterinaarjärelevalve toimingute tasu ülemmäär on 500 eurot kuus. § 4. Volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta (1) Hüvitise määr auto kasutuskulu iga läbisõidu kilomeetri kohta järelevalveobjektini ja tagasi on 0,4 eurot, millele lisandub käibemaks. ( 2 ) Lõiget 1 ei kohaldata § 2 lõike 1 punktis 3 ja § 2 lõike 3 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise korral . § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 668866 744008 0 0 4157134 79586 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Maaeluministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 29 3 lõike 6 , § 29 4 lõike 6 ja 29 5 lõike 6, toiduseaduse § 49 3 lõike 5, § 49 4 lõike 6 ja § 49 5 lõike 6, veterinaarseaduse § 87 lõike 7 , § 88 lõike 10 ja § 89 lõike 6 , Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse aluse § 18 lõike 1 ja § 20 2 lõike 1 alusel. § 1. Maaeluministri 20. detsembri 2019. a määruse nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” muutmine Maaeluministri 20. detsembri 2019. a määruse nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” muudetakse järgmiselt: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 29 4 lõike 6 ja § 29 5 lõike 6, toiduseaduse § 49 4 lõike 6 ja § 49 5 lõike 6 ning veterinaarseaduse § 88 lõike 10 ja § 89 lõike 6 alusel.” ; 2 ) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „viiendaks” sõnaga „seitsmendaks”; 3 ) paragrahvi 3 lõiked 3 – 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Järelevalvetasu sissenõudmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142), IV lisas ning veterinaarseaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud määrades arvestab ametnik olenevalt tehtud veterinaarjärelevalve toimingust loomade liiki ja arvu, loomade kaalu, loomsete saaduste kogust, kaubasaadetiste arvu või üksikjuhtudel käitlemisettevõttes või selle osas tehtud veterinaarjärelevalve toimingute arvu. (4) Veterinaarsead use § 86 lõikes 3, toiduseaduse §-s 49 1 ja söödaseaduse §-s 29 1 nimetatud järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu sissenõudmisel arvestatakse toiminguid teinud ametnike arvu ning toimingu tegemisele kulunud aega. (5) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. (6) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks, tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. ” ; 4 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7: „ (7) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole kahekümne kaheksa päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates, kasutades otsuses märgitud viitenumbrit. ” ; 5 ) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse” sõnaga „veterinaarseaduse”; 6 ) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „veterinaarkorralduse seaduse § 35 7 lõike 5 ” teks tiosaga „veterinaarseaduse § 88 lõike 9 ” ; 7 ) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 8. Enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord isiku taotlusel Kohustatud isikul on kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates õigus esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus enammakstud järelevalvetasu tagastamiseks, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole tagastatud veterinaarseaduse § 8 9 lõike 1 kohaselt. Taotlusele tuleb lisada ka järelevalvetasu maksmist tõendav dokument. ” ; 8 ) paragrahvis 11 asendatakse sõna „kalendripäeva” sõnaga „päeva”. § 2 . Maaeluministri 17 . detsembri 20 20 . a määruse nr 78 „ Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2021. aastaks ” muutmine Maaeluministri 17 . detsembri 2020. a määruse nr 78 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2021. aastaks” preambul muudetakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 49 3 lõike 5, söödaseaduse § 29 3 lõike 6 ja veterinaarseaduse § 87 lõike 7 alusel.” § 3. Maaeluministri 06. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus” muutmine M aaeluministri 06. veebruari 2019. a määrus e nr 12 „Mesilaspere toetus” § 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ loomatauditõrje seaduse § 4 ” te kstiosaga „veterinaarseaduse § 5 lõike 1 ” § 4. Maaeluministri 30. aprilli 2019.a määruse nr 44 „Põllumajanduskindlustustoetus” muutmine Maaeluministri 30. aprilli 2019.a määruse nr 44 „Põllumajanduskindlustustoetus” § 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ loomatauditõrje seaduse §-s 58 3 , 58 8 või 58 9 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse §-s 103, 104 , 10 5 või 10 6 ”. § 5. Maaeluministri 03. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine Maaeluministri 03. veebruari 2017. a määrust nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „ l oomatauditõrje seaduse §-s 58 3 , 58 8 või 58 9 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse §-s 103, 104 , 10 5 või 10 6 ”; 2) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 5” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 2 6 lõike 2 ”; 3) paragrahvi 22 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 5” asendatakse „veterinaarseaduse § 2 6 lõike 2 ”. § 6. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” muutmine Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „põllumajandusministri 25. novembri 1999. a määruse nr 34 „Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine” 1. osa 1. peatüki 1. jaos nimetatud” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 6 lõikes 4 ”; 2) paragrahvi 3 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ l oomatauditõrje seaduse §-s 58 3 , 58 8 või 58 9 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse §-s 103, 104 , 10 5 või 10 6 ”. § 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 694267 972609 0 0 4038600 189654 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 202 1 nr ….. Põllumajandusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 4 ning art ikli 10 lõike 8 punkti a ning § 52 lõike 4 ja § 53 lõike 7 , veterinaarseaduse § 41 lõike 5 , ravimiseaduse § 15 lõike 6 ja § 15 lõike 7 , loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 , § 3 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „ Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 ja punkti 4 1 , Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 58 lõike 5, § 59 lõike 5, § 60 lõike 4, § 62 1 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel. § 1. Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” muutmine Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3, veterinaarseaduse § 41 lõike 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 4 ning artikli 10 lõike 8 punkti a alusel.”. § 2. Põllumajandusministri 06. juuni 2007. a määruse nr 88 „Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord” muutmine Põllumajandusministri 06. juuni 2007. a määruse nr 88 „Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 52 lõike 4 alusel.”. § 3. Põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord” muutmine Põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 53 lõike 7 alusel.”. § 4. Põllumajandusministri 12. jaanuari 2009. a määruse nr 5 „Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud” muutmine Põllumajandusministri 12. jaanuari 2009. a määruse nr 5 „Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud” § 2 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõike 2” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 31 lõike 3”. § 5. Põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” muutmine Põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 6. Põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” muutmine Põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” § 1 lõike 3 punkt is 2 asendatakse tekstiosa „ «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 62 lõike 5 ”. § 7. Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muutmine Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 8. Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muutmine Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 10. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muutmine Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrust nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ loomatauditõrje seaduse § 19 6 lõike 1 punkti 1 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 24 lõike 2 punkti 1”; 2) paragrahvi 16 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „ loomatauditõrje seaduse § 19 6 lõike 1 punkti 1 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 24 lõike 2 punkti 1”. § 11. Põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” muutmine Põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 1 2 . Põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määruse nr 87 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” muutmine Põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määruse nr 87 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” § 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduse» § 7 lõike 2” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 24 ”. § 1 3 . Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravimit ja ravimsööta loomahaiguse ennetamiseks ja raviks kasutamiseks on lubatud välja kirjutad a üksnes veterinaarseaduse §-s 12 sätestatud kutsetegevusluba omaval veterinaararstil (edaspidi veterinaararst ).”. § 14 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 4428067 320040 KAVAND 09.03.2021 0 0 KAVAND 09.03.2021 Määrus xx.xx. 202 1 nr ….. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses veterinaarseadusega Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 5 lõike 4, „Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ” ratifitseerimise seaduse § 11 ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 13 lõike 3, § 21 ja §21 6 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määruse nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord” muutmine Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrust nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80) § 12 lõigete 1 ja 2” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 ”; 2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Loomatauditõrje seaduse § 12 lõikest 3” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 37 lõikest 3 ”; 3) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Looma püüdmise ajal loomal ebaloomuliku käitumise või teiste loomataudile iseloomulike tunnuste ilmnemise korral tuleb veterinaarseaduse § 49 lõike 1 kohaselt viivitamata teavitada Põllumajandus- ja Toiduamet it või veterinaarseaduse § 49 lõike 2 kohaselt veterinaararsti.”; 4) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduse» § 12 lõike 3” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 37 lõike 5”; 5) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hukatud looma korjus tuleb käidelda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33) , kohaselt.” . § 2. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord” muutmine Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord” § 2 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4) § 38 lõike 4” tekstiosaga Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus (EL) 2016/429 (ELT L 84), artiklis 9 sätestatud taudide tagajärjel. § 3. Vabariigi Valitsuse 08. augusti 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi” muutmine Vabariigi Valitsuse 08. augusti 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi” § 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „veterinaarkorralduse seaduse” tekstiosaga „veterinaarseaduse”. § 4. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrus nr 163 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli” muutmine Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrus nr 163 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli” § 3 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) veterinaararst veterinaarseaduse tähenduses, kui veterinaararsti kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu veterinaarseaduse § 14 lõike 4 alusel kehtestatud loetelus;”. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. Kaja Kallas Peaminister Urmas Kruuse Maaeluminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Lisa 2 Veterinaarseadus e e elnõu seletuskirja juurde Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel veterinaarseaduse eelnõu seletuskirja juurde Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Maaeluministeeriumi arvamus Keskkonnaministeerium 1. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas toimub praktikas § 30 lõikes 1 nimetatud looma identifitseeri - mine kirjeldusega. Palume seletuskirjas täpsustada, mis kujul see kirjeldus olema peab ning kas see peab olema sõnaline või näiteks sisaldama ka fotosid ? Arvestatud . Tegemist on kehtiva õigusega. Eelnõu §30 puhul o n tegemist üldise sättega, milles loet l e takse kõik lubatud identifitseerimisviisid, täpsustamata loomaliiki. Täpsemad nõuded on sätestatud järgnevates paragrahvides nendest liikidest loomade kohta, kelle identifitsee r imine on Euroopa Liidus reguleeritud. Seletuskirja on täiendatud vastavate selgitustega. 2. Paragrahvi 30 lõike 2 kohta öeldakse seletuskirjas, et lemmikloomade ja hobuste puhul kasutatakse märgistamiseks transpondereid, samas EL määruse nr 576/2013 artikli 17 ja I lisa B osa kohaselt ei ole mitmetel lemmikloomadel kohustuslik transpondereid kasutada (erinevalt A osa liikidest). Kuna suure osa nn eksootiliste lemmikloomade transponderiga märgistamine on keerukas või võimatu, palume seletuskirjas täpsustada, kas nõue kehtib tõesti kõigile lemmikloomadele . Segadust tekitab ka transponderi ning mikrokiipimise terminite kasutamine. Teeme ettepaneku kasutada läbivalt sama terminit või seletada, milles seisneb erinevus. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud asjakohaste selgitustega. 3. Eelnõu § 31 lg 1 kohaselt „loomapidaja identifitseerib oma peetava maismaalooma, välja arvatud lemmikloomana peetava koera, kassi ja valgetuhkru …“. Lemmikloomadena peetavate loomaliikide hulk on suurem kui vaid koerad, kassid ja tuhkrud. Eelnõu sõnastusest järeldub, et näiteks kilpkonna pidaja peab tagama, et kilpkonnaga on alati kaasas nõuetekohaselt täidetud ja ajakohastatud identifitseerimisdokumendid, liikumisdokumendid või muud loomade identifitseerimist ja jälgimist võimaldavaid dokumendid, mis on asjaomase loomaliigi jaoks kohased. Kui see ei ole eelnõu mõte, siis võiks piirduda antud kohas vaid terminiga „lemmikloom“, jättes välja konkreetsete liikide loetelu või esitada loetelu avatuna . Muudatus on vajalik seda enam, et allpool järgneb lemmikloomadele eraldi regulatsioon. Arvestatud. Eelnõu s õnastust on muudetud . Eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt identifitseeri b l oomapidaja oma peetava maismaalooma , välja arvatud lemmiklooma, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite s 112 ‒ 115 ja 117 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 sätestatu d korras . 4. Leiame, et § 33 lõike 1 puhul jääb ebaselgeks, millal ja mis asjaoludel lemmikloomapidaja oma lemmiklooma identifitseerimise korraldama peab . Kui eelnõu tekst viitab identifitseerimisele, siis seletuskiri keskendub peaasjalikult vaid märgistamisele, mis on üks identifitseerimise viisidest, kuid mitte ainus. Sealhulgas viidatakse, et „katab käesolev nii loomale lemmikloomapidaja poolt ise märgistusvahendi kinnitamist kui veterinaararsti poolt süstitava transponderi paigaldamist lemmikloomapidaja soovil“, millest jääb mulje, et vaid märgistamine on sobilik. Teatud loomade puhul ei ole märgistamine võimalik (nt suur osa selgrootuid kahepaikseid ja roomajaid). Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada . Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud asjakohaste selgitustega. 5. Paragrahvi 33 lõike 3 osas on seletuskirjas keskendutud vaid koerale, kassile ja valgetuhkrule. Lõike sõnastus on aga laiem – lemmikloomad. Kui lõige käib kõigi lemmikloomade kohta, siis palume sõnastust ja seletuskirja täpsustada. Juhime ka tähelepanu, et viidatud EL määrus käib ka muude lemmikloomade kohta (lisa I B osa) ja lubab lisaks märgistamisele ka muude identifitseerimisvormide kasutamist. Kui eesmärk on Eestis identifitseerimismeetodeid kitsendada vaid märgistamisele, siis palume selgitada, kuidas peaks olema märgistatud nt selgrootud, kahepaiksed ja roomajad. Arvestatud . Eelnõu ja seletuskirja on muudetud . S õna „lemmikloom ” on asendatud konkreetse loeteluga. Lemmikloomade märgistamine toimub E uroopa L iidu õiguse kohaselt ja eelnõu ei kitsenda identifitseerimis - meetodite loetelu. 6. Eelnõu §-st 52 ei tule selgelt välja, et paragrahv kehtib vaid loomataudi puhkemise korral , nt lõikest 1 võib järeldada, et see on laiem ja käib ka ennetamise kohta. Palume eelnõu teksti täpsustada. Arvestatud . Kõnealune p aragrahv kehtib nii loomataudi ennetuse kui tõrje korral. Pealkirja on selguse huvides täpsustatud . 7. Seletuskirjas on § 52 lõike 1 kohta märgitud, et kui metsloomade populatsioonis on vaja loomataudi ennetamiseks või tõrjeks rakendada jahipidamise või kalapüügiga seotud meetmeid, mis kuuluvad Keskkonnaameti kompetentsi, siis teeb Põllumajandus- ja Toiduamet Keskkonnaametile ettepaneku kohaldada asjakohaseid meetmeid uluki kaudu leviva loomataudi tõkestamiseks jahiseaduses sätestatud korras. Eelnõu ei reguleeri aga seda, missuguseid kalapüügiga seotud meetmeid vajadusel rakendatakse. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. Arvestatud. Eelnõu § -i 52 lõiget 1 on muudetud ja kalapüügiga seotud meetmed välja jäetud . 8. Metsloomad (eelkõige hirved ja metssead) aedikus (eelnõu § 52). Eesti õigusaktides ei ole defineeritud mõistet metsloom, jahiseadus (edaspidi JS) kasutab mõistet jahiuluk (JS § 4), looduskaitseseadus (edaspidi LKS) kasutab mõisteid kodumaine või kohalik loomaliik ning jahiuluk (LKS § 58). Veterinaarseaduse eelnõus korduvalt viidatud EL määrus nr 2016/429 määratleb metsloomana „kõiki loomi, keda inimesed ei pea, sealhulgas hulkuvaid ja looduses vabalt elavaid loomi, isegi kui need kuuluvad liiki, mis tavaliselt on kodustatud“. Seega niipea, kui keegi taotleb luba või teavitab, et soovib (ja saab nõusoleku) tehistingimustes mingit liiki loomi (näiteks hirvi, põtru vms) pidama hakata, ei ole tegemist metsloomaga. Palume mõiste kasutust ühtlustada kehtivate seadustega. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kohalike loomade loodusest eemaldamine on reguleeritud LKS §-s 58. Seejuures tohib kohaliku liigi loomi ümber asustada Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 58 lõike 21 kohaselt tohib kohaliku liigi loomi loodusest eemaldada: 1) vigastuse ja haiguse ravimiseks ja hüljatud noorlooma üleskasvatamiseks; 2) teadus-, õppe- ja ärieesmärgil loomakogude asutamiseks ja täiendamiseks; 3) kohaliku asurkonna täiendamiseks; 4) majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks ja täiendamiseks. LKS § 58 lõike 24 kohaselt tohib jahiuluki loodusest eemaldada kohaliku asurkonna täiendamiseks või majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks ja täiendamiseks, kui jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht on Keskkonnaametis registreeritud. Sama paragrahvi lõike 23 alusel kooskõlastatakse jahiulukite tehiskeskkonda viimine Veterinaar- ja Toiduametiga. Antud juhul on veterinaarseaduse eelnõu § 52 lõikes 2 esitatud LKS § 58 lõike 23 regulatsiooni kordus. Topeltregulatsiooni vältimiseks tuleb kooskõlastuskohustus kas eelnõust või LKS-st välja jätta . Kui regulatsioon jääb LKSi, siis tuleb ajakohastada asutuse nimetus. Ilmselgelt on eelpool nimetatud viisil jahiulukite tehiskeskkonnas kasvatamise eesmärk liha tootmine. Täna puudub selge regulatsioon selliste loomade hukkamiseks ning toiduainetööstusesse viimiseks. Õigusselguse huvides tuleb ka majanduseesmärgil tehistingimustes peetavatele jahiulukitele kohaldada sarnaselt põllumajandusloomadele kehtestatud veterinaar-, hukkamis- ja toiduainetetööstusesse viimise nõudeid. Mitte arvestatud . E uroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 määratleb peetava loomana kõiki loomi, keda peetakse. See on laiem mõiste ja hõlmab ka peetavaid jahiulukeid. Peetav uluk ei ole eelnimetatud määruse ja seega ka veterinaarseaduse mõistes enam metsloom. Euroopa Parlamendi ja nõukogu m äärusest (EL) 2016/429 ei tulene nõudeid jahipidamisele ja MEM ei näe probleemi, kui looduskaitseseadus ja jahiseadus kasutab samu mõisteid erinevas tähenduses veel enam kui looduskaitseseadus ei kasutagi mõistet metsloom . Mõiste „peetav loom ” määratlemisel tuleb seega lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/ 429 artikkel 4 punkti 5 sõnastusest . Samas ei ole nimetatud määruse mõistes metslooma puhul alati tegu ulukitega. Metsloomana käsitletakse loomatervise seisukohalt ka hulkuvat looma liigist , mida tavapäraselt peetakse . T ehistingi mustes peetavate jahiulukite käitlemisele kohalduvad E uroopa L iidu vahe tult kohalduvad õigusaktid nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 178/2002; (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 ning k omisjo ni rakendusmäärus (EL) nr 2019/627. 9. Rõhutame, et LKS §-s 58 on väga selgelt reguleeritud, mis juhul võib looma loodusest eemaldada ning mis juhul ümber asustada, üldjuhul on see tegevus keelatud. Võõrliikide loodusesse laskmine on alati keelatud. Segaduse vältimiseks palume lisada seadusesse ja/või seletuskirja viide, et metsloomade ümberasustamine toimub LKS-s sätestatud korras. Kui silmas on peetud ka väljastpoolt Eestit püütud ja siia asustatud loomi (nt eelnõu § 52 lg 5) siis juhime tähelepanu, et vastavalt LKS § 58 lõikele 1 on võõrsilt sisse toodud isendite loodusesse laskmine üldjuhul keelatud. Seega palume seletuskirjas selgitada, kas mõeldud on Eestisisest ümberasustamist või ka mujalt toodud liikide siin vabastamist. Arvestatud. Eelnõu § -i 52 on muudetud. 10. Paragrahvi 52 lõiked 2–4 kirjeldavad teavitamist ja keelduva otsuseni jõudmist, kuid ei kirjeldata, kui kiirelt selline protsess toimub ning kas inimest teavitatakse ka lubavast otsusest. Praktikas toimub enamik loomade tehistingimustesse viimisi mõne tunni jooksul, kuna enamik juhtumeid on seotud orvustunud looma viimisega üleskasvatamiseks (siili- ja oravapojad jms) või vigastatud looma ravimiseks (murtud tiivaga linnud, pliimürgitusega kotkad, murtud jalaga loomad jms). Sellises olukorras ei ole aega otsust päevade viisi oodata. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas praktika sellises ajakriitilises olukorras toimuks . Arvestatud. Eelnõu § -i 52 on muudetud ja vastavad sätted tekstist välja jäetud . 11. Palume seletuskirja § 55 lõike 2 selgitusse lisada teave, et kui loomatauditõrje programmis käsitletav loomataud on seotud looduslike liikidega (peamiselt või osaliselt looduslike liikide populatsioonides levivad taudid), siis kaasatakse kava koostamisse ka Keskkonnaministeeriumi eksperdid. Arvestatud . Seletuskirja on täpsustatud. 12. Eelnõu 10. peatükis , mis sätestab vastutused, ei ole juriidilise isiku trahvimäärasid võrreldes kehtiva seadusega muudetud. Juriidilise isiku puhul ei pruugi karistused vahemikus 2000 kuni 5000 eurot tänapäeval toimida tõhusalt. Teeme ettepaneku trahvimäärad ajakohastada. Arvestatud . Eelnõu vastutussätted on ajakohastatud. 13. Veeseadusega (edaspidi VeeS) põllumajandusliku tegevuse kohta kehtestatud keskkonnanõuded (VeeS § 155–171) on suures osas seotud põllumajandustootjale kuuluvate loomade või loomühikute arvuga. Nende nõuete täitmise osas ei saa teostada tõhusat järelevalvet, kui puudub juurdepääs põllumajandusloomade registrile. Järelevalve teostajaks selles valdkonnas on Keskkonnainspektsioon, alates 01.01.2012 Keskkonnaamet. Teeme ettepaneku täiendada määruse „Põllumajandusloomade registri põhimäärus“ kavandi § 4 lõiget 4 punktiga 5, lisades registrile juurdepääsuõigusega isikuks Keskkonnaameti. Täname ettepaneku eest. Tegemist on rakendusakti kavandiga , analüüsime ettepanekut maaeluministri määruse eelnõu ettevalmistamise käigus . 14. Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrust nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord” § 2 lõige 2 punkti 1 kohaselt peab asustamisloa taotlusele olema lisatud veterinaarkorralduse seadusest ja loomatauditõrje seadusest tulenevalt veterinaartõend(id) asustamise lubatavuse kohta seoses asustatava kala ja asustamisveekoguga. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on eelnõu kohaselt kavandatud edaspidi tõendada veekogusse asustatava kala ohutust. Selgitame . Loomade, sealhulgas kalade ja koorikloomade riigisisesel liikumisel tõendamis e kohustus t ei rakendata. Üldiselt loetakse loomataudide alast olukorda kogu Eestis ühetaoliseks. Eesti sse t oodavate loomade kohta saadab lähtekoha pädev asutus TRACES süsteemi kaudu P õ llumajandus- ja Toiduameti le teate , mis sisaldab ka tervisealase staatuse kirjeldust. Kolmandast riigist saabuvad loomad läbivad piirikontrolli protseduurid ja nendega on kaasas sertifikaat , mis tõendab nende ohutust . 15. Tänases ühiskonnas on aktuaalne teema abitute metsloomade abistamine. Hetkel tundub, et puuduvad nõuded MTÜ-dele, kes metsloomi ravivad. Täna tegelevad vabatahtlikud metsloomade (nt kajakad, siilid, luiged, kullilised jne) ravimisega ja eutaneerimisega, kuid meie teada pole praegu nendele isikutele kehtestatud mingeid nõudeid ning puudub ka kontroll nende oskuste üle. Veterinaararsti kvalifikatsiooni (§ 12) neil reeglina ei ole. Keskkonnaamet küll kasutab neid koostööpartneritena abitute loomade abistamisel, kuid Keskkonnaametil pole ülevaadet nende inimeste reaalsetest veterinaarsetest oskustest ega pidamise tingimustest. Samas, vältimaks võimalikku haiguste levitamist teadmatusest, vajaksid need vabatahtlikud veterinaarset tuge ja järelevalvet. Leiame, et eelnõus tuleks sätestada metsloomi ravivate vabatahtlike ühenduste tegevuse reguleerimine, näiteks atesteerimine, et oleks tagatud metsloomade ravimise ja loodusesse tagasi laskmise turvalisus. Mitte arvestatud . Loomapääste teg e vusi saab korraldada koostöös veterinaararstidega. Veterinaarteenust saab pakkuda ainult asjakohase haridusega isik, kes on saanud selleks kutse tegevus e loa. Loomale määrab ravi veterinaararst . M uu isik , kes ei ole veterinaararst, tohib looma terviseprobleemide lahendamiseks teha ainult neid toiminguid, mis on loomakaitseseaduse kohaselt lubatud. 16. Eelnõukohases seaduses kasutatakse mõisteid maismaa- ja veeloom. Kui maismaalooma mõiste on veel arusaadav, siis veelooma võib mõista mitmeti. Kas tegemist on ainult vees elavate loomadega või loomadega, kes elavad nii vees kui maismaal või ka loomadega, kes veedavad ühe oma elu etapi vees? Palume mõistet selgitada kas eelnõus või seletuskirjas. Selgitame. Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt kasutatakse mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maismaa ja veelooma mõisted on avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 4 . Selguse huvides on seletuskirja täpsustatud. Sotsiaalministeerium 1. Palume õigusselguse huvides täiendada eelnõu sättega, millega antakse veterinaararstile õigus vere kogumiseks erakorralistel asjaoludel looma raviks. Pakume välja allpool toodud sõnastuse: „§ … Veterinaararsti õigus vere kogumiseks erakorralistel asjaoludel looma raviks Veterinaararstil on lubatud koguda looma verd vereülekanneteks erakorralistel asjaoludel looma raviks, kui vereülekande tegemata jätmine võib põhjustada abivajava looma surma või püsiva tervisekahjustuse, järgmistel tingimustel: 1) vereloovutamisega ei põhjustata doonorloomale tervisekahjustust või surma; 2) looma doonoriks sobivuse hindamine toimub veterinaararsti vastutusel; 3) verepreparaadi valmistamiseks ei kasutata tööstuslikku protsessi; 4) vereülekannet ei tehta toiduks mõeldud loomale; 5) tagatakse jälgitavusandmed doonorlooma ja retsipient looma vahel ning 6) ülekandeks kasutatav täisveri kogutakse konkreetsele abivajavale loomale vahetult enne ülekannet.“ Sättega antakse veterinaararstile õigus koguda vereülekandeks täisverd erakorralistel asjaoludel konkreetsele abivajavale loomale. Säte on vajalik, et tagada loomadele vereülekannete tegemiseks vajalik täisveri olukorras, kus ravimite tootmise tegevusluba omav ettevõte Eestis ei suuda sellist varu tagada ning ülekande tegemata jätmine võib põhjustada abivajava looma surma või püsiva tervisekahjustuse. Mitte arvestatud . Säte ei kuulu eelnõu reguleerimisalasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6 on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides alles 28. jaanuarist 2022. a ning selle määrus e rakendamiseks tuleb muuta ja täiendada ravimiseadust. Sellega koos on võimalik viia vajalikud parandused sisse ka veterinaarseadusesse. 2. Eelnõu §-s 3 sätestatakse, et veterinaarnõuetena käsitatakse ka RavS-i alusel kehtestatud ravimsöötade kasutamise nõudeid. Juhime tähelepanu, et alates 22. jaanuarist 2022. a kohaldatakse ravimsöötadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ. Seega alates 22. jaanuarist 2022. a ei kuulu ravimsöödad enam ravimite ega RavS-i alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalasse ning seetõttu ei ole ka säte enam kooskõlas EL õigusega. Mitte arvestatud . Veterinaarseaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest rakendada Euroopa Parlamendi j a nõukogu määrust (EL) 2016/429 (loomatervise määrus) , mida kohaldatakse a lates 2021. aasta 21. aprillist ning seaduse eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud nimetatud määrusest. EL ravimsööda määruse rakendamiseks muudetakse söödaseadust ja ravimiseadust ning tehakse asjakohane muudatus ka veterinaarseaduses . 3. Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et zoonoosne haigusetekitaja on viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend, mis võib põhjustada zoonoosi. Samas on eelnõu seletuskirjas märgitud, et zoonooside ennetamise ja tõrje kohta kehtib lisaks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 1). Palume selgitada, miks ei käsitleta eelnõus zoonoosse haigustekitajana prioone, mis võivad põhjustada näiteks transmissiivseid spongioosseid entsefalopaatiaid . Selgitame . Eelnõu on täpsustatud. Mõiste „ bioloogiline isend ” on asendatud mõistega „bioloogiline tegur ” . Täpsustatud m õiste „bioloogiline tegur“ hõlmab ka prioone. 4. Eelnõu § 26 lõige 4 sätestab, et tegevusluba ei ole vaja taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal. Juhime tähelepanu, et eelnõus viidatud punkti nimetatud määruses ei ole . Arvestatud . 5. Eelnõu § 43 lõike 8 puhul palume täiendada seletuskirja seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ, artikli 118 lõike 1 nõuetega. Nimetatud säte näeb ette, et EL-i eksporditavate loomade või loomsete saaduste puhul ei tohi kasutada ravimit, mille kasutamine reserveeritakse üksnes inimestele. Määruses olev nõue on vajalik antimikroobse resistentsuse (AMR-i) vastu võitlemiseks. Kuigi EL määruse sätet rakendatakse alles alates 22. jaanuarist 2022. a, siis tuleks selguse ja veterinaarseaduse parema tõlgendamise ning rakendamise huvides sättele viidata vähemalt eelnõu seletuskirjas. Mitte arvestatud . Eelnõu § 43 lõi ked 7 ja 8 k äsitlevad olukordi, kus Eestisse soovitakse toimetada selliseid loomi või kaupu, mille kohta ei ole E uroopa L iidus v eterinaarnõudeid kehtestatud. Üldjuhul on loomade ja kaupade Eestisse toimetamise nõuded reguleeritud vahetult kohalduvate E uroopa L iidu õigusaktidega, mida importijad peavad järgima. 6. Seoses eelnõu § 48 lõikega 1 juhime tähelepanu, et alates 22. jaanuarist 2022. a rakendatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 artikli 110 lõike 5 kohaselt, kui loom eksporditakse kolmandasse riiki ja talle laienevad seetõttu kolmanda riigi teatavad siduvad tervisenormid, võib pädev asutus lubada üksnes asjaomase looma puhul müügiloata immunoloogilise veterinaarravimi kasutamist, mille kasutamine on lubatud selles kolmandas riigis, kuhu loom eksporditakse. See aga tähendab, et vajalik võib olla Ravimiameti eelnev loa müügiloata ravimi kasutamiseks. Kuigi viidatud EL määrust rakendatakse alles alates 22. jaanuarist 2022. a, siis palume selguse ja veterinaarseaduse parema tõlgendamise ning rakendamise huvides viidatud EL määrusest tulenevat nõuet ja selgitust käsitleda juba vähemalt veterinaarseaduse eelnõu seletuskirjas . Mitte arvestatud . Veterinaarseaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 (loomatervise määrus) , mida kohaldatakse alates 2021. aasta 21. aprillist ning seaduse eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud nimetatud määrusest. Teema ei kuulu eelnõu reguleerimisalasse. 7. Seoses eelnõu § 53 lõikega 1 juhime tähelepanu, et eelnõus on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2016/429 artiklis 16 bioturvalisust, bioohutust ja bioohjamise meetmeid käsitlevaid nõudeid oluliselt kitsamalt, piirdudes vaid loomataudi tekitaja teaduslikul eesmärgil isoleerimise ja kultiveerimisega. Palume selline käsitlus eelnõus läbivalt üle vaadata. Bioturvalisuse, bioohutuse ja bio-ohjamise nõudeid peavad täitma kõik laborid, asutused ning muud teadus-, haridus- või diagnostikaeesmärgil või vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete tootmise eesmärgil haigustekitajaid käitlevad füüsilised ja juriidilised isikud. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on vajalik teaduslikul eesmärgil loomataudi tekitaja isoleerimiseks või kultiveerimiseks eraldi luba ja nõudeid ning milliseid riske sellega maandatakse. Samuti ei selgu, millistele bioturvalisuse, bioohutuse ja bioohjamise nõuetele peavad vastama loomataudidega tegelevad diagnostikalaborid. Arvestades, et mitmed loomataudi tekitajad võivad põhjustada zoonoose, siis kindlasti oleks siin vajalik terviklik lähenemine ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse vaates. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 ei näe ette siinkohal loamenetlust, vaid kohustust nõudeid järgida. Arvesta tud. Eelnõu ja seletuskirja on märkusest lähtuvalt muudetud. 8. Seoses eelnõu § 53 lõikes 3 sätestat ud v olitusnormi alusel kavandatava rakendusaktiga juhime tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 16 lõikele 2, millest tulenevalt on ka komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 264 vastu laborite, asutuste ning muude haigustekitajaid, vaktsiine ja muid bioloogilisi tooteid käitlevate füüsiliste või juriidiliste isikute ohutusmeetmeid käsitlevaid delegeeritud õigusakte loetellu kantud ja esilekerkivate taudide ennetamiseks ja tõrjeks seoses: a) bioturvalisuse, bioohutuse ja bio-ohjamise meetmetega; b) haigustekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete liikumisnõuetega. Seoses eelnõu § 53 lõigetega 4 ja 6 palume täpsustada, kas puuduste kõrvaldamise põhjendus või tegevuse peatamise või lõpetamise alus ei peaks tulenema ka EL delegeeritud rakendusaktist tulenevate nõuete ebapiisavast täitmisest. A rvestatud . Eelnõu asjakohaseid sätteid on muudetud. 10. P alume täiendada eelnõu § 92 lõiget 3 selliselt, et sättes viidatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikele 3 ka lõikele 2. Kuivõrd eelnõu § 92 lõikes 5 on samuti viidatud vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikele 3, siis tuleb ka selles sättes viidata lõikele 2. Arvestatud. Rahandusministeerium 1. Eelnõu § 33 lõige 4 kohaselt sätestatakse, et koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist korraldab kohalik omavalitsus. Sama paragrahviga lisatakse meie hinnangul kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusena uus nõue, et kui lemmikloom mikrokiibitakse, siis kantakse mikrokiibi andmed arvestuse pidamiseks kasutatavasse andmekogusse. Ühelt poolt tunnustame, et lemmiklooma identifitseerimist ja lemmikloomade üle arvestuse pidamist puudutavad sätted on paigutatud kokkuvõtvasse paragrahvi. Samas jääb selgusetuks eelnõu § 33 lõike 5 ülesande olemus. Kas andmed andmekogusse peaks kandma lemmiklooma omanik või lasub ka siin kohalikul omavalitsusel aktiivne kohustus? Rõhutame, et iga uue ülesande puhul kohalikule omavalitsusele tuleb analüüsida ka ülesande olemust (kas riiklik või omavalitsuslik), selle mahtu ja kulu omavalitsusele . Sellist analüüsi seletuskirjast hetkel ei nähtu. Isegi juhul, kui koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamise korraldamine on kehtiva seaduse järgi kohaliku omavalitusse üksuse ülesanne, siis ülesande täitmise viiside reguleerimisel tuleb lisanduva ülesande olemust eraldi hinnata. Arvesta tud . Eelnõu § 33 lõikes 5 täpsustatakse kehtivat õigust eesmärgiga tagada, et arvestuses kajastuks kindlasti ka lemmiklooma kiibi number. Seletuskirja on täiendatud vastavate selgitustega. 2. Teeme ettepaneku kaaluda üldise volitusnormi lisamist kasside ja koerte eeskirja kehtestamiseks antud eelnõusse . Selle eeskirja nõude väljajätmine kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) on üks Rahandusministeeriumi soove, mis lähtub põhimõttest, et KOKS-is sisaldunud erinevad valdkondlikud regulatsioonid liiguks eriseadustesse. Olete KOKS-i väljatöötamiskavatsuse raames esitanud ettepaneku, et normid peaksid sisalduma korrakaitseseaduses, kuivõrd loomakaitseseaduse ja loomatauditõrje seaduse peamine eesmärk on loomatervise nõuete järgimine ja looma kaitsmine inimese tegevuse eest, mis võib loomadele põhjustada valu või kannatusi ja mitte inimeste elu ja tervise ning avaliku korra kaitse. Samas ei saa meie hinnangul eelnõu ja ennekõike § 33 sätte eesmärke selliselt lahutada. Nendib ka eelnõu § 1 lõige 2 punkt 8 või lõige 4 vajadusel eesmärki tagada mõlema, nii looma kui inimese tervise kaitset. Kui me välistame § 33 inimese tervise ja heaolu kaitse, siis tekib küsimus, miks kohalik omavalitsus koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamisega üleüldse tegelema peaks? Kohaliku omavalitsuse (olemuslik) ülesanne ei ole loomade tervise või heaolu osas statistika kogumine ja riigiametile vahendamine, vaid kohalike küsimuste korral nendele parima kohapealsetesse oludesse sobiva lahenduse pakkumine tervikuna, sh mõistagi inimeste heaolu ja tervisest lähtuvalt. See ei tähenda, et vastutus inimeste elu ja tervise ning avaliku korra kaitse eest ei peaks sisalduma korrakaitseseaduses. Kavandame selles küsimuses läbirääkimisi ka Siseministeeriumiga. Mitte arvestatud . T eema vajab kahtlemata arutamist, kuid seda ei lahendata käesoleva eelnõuga, kuna see eelnõu on välja töötatud EL õiguse rakendamiseks ja seetõttu ei asuta selles tegema neid muudatusi, mis tulenevad mingist muust ajendist . Kohaliku omavalitsuse territooriumil lemmikloomade üle arvestuse pidamine on kaugelt laiem teema, kui ainult loomatervise ja heaolu küsimuste lahendamine. 3. Veterinaarseaduse eelnõu 4. peatüki 3. jao pealkiri ei kajasta samas jaos sisalduva § 47 lõike 1 sisu. Nimelt peaks eelnõu 3. jao pealkirja kohaselt olema tegemist lemmikloomade liikmesriikide vahel liikumise regulatsiooniga. Samas jaos sisalduvas § 47 lõikes 1 on aga sätestatud lemmikloomade liiduvälisest riigist Eestisse liikumise regulatsioon. Selliselt ei ole üheselt selge, millist vedu on 4. peatüki 3. jaos käsitletud. Määrus (EL) nr 576/2013 sätestab üldised tingimused liikmesriikidele, kuid kuna veterinaarseadus kohaldub Eestis, siis hea õigusloome seisukohalt peaks ka 4. peatüki 3. jao pealkiri kajastama sätte sisu, st lemmikloomade liikumist Eestisse. Sealjuures tuleks vastavalt muuta ka 4. peatüki pealkirja Osaliselt arvestatud. Lemmikloomade liikumine on üldine mõiste, mis katab nii EL sisest kui kolmandatest riikidest lähtuvat liikumist. See tegevus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 576/2013, mille kehtestamise eesmärk oli võimaldada loomaomanikele oma lemmikloomadega paindlikumat reisimist. Loomade import on eraldiseisev tegevus, selle õiguslik reguleerimine on E uroopa L iidu , mitte liikmesriigi pädevuses ja seda reguleerivad E uroopa L iidu vahetult kohalduvad õigusaktid. 4. Nõukogu määrusega (EL) nr 576/2013 kehtestatakse nende loomaliikide loetelu, keda peetakse lemmikloomadena ja keda veetakse liitu sisse ning liidu piires mittekaubanduslikel eesmärkidel. Leiame, et 4. peatüki 3. jaos võiks olla käsitletud nii liikmesriigist ja kui ka kolmandast riigist Eestisse saabuvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise nõuded ja nendele kohaldatavad erisused . Eelnõu 4. peatüki 3. jaos on sätestatud nõuded üksnes lemmikloomade mittekaubanduslikule liikumisele liiduvälisest riigist Eestisse. Samas, näiteks Nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 13 lõikes 1 nimetatud riikidest saabuvate lemmikloomade puhul kehtivad samad nõuded, mis liikmesriikide vahelisel liikumisele, ehk kehtivad reisimise lihtsustused. Ka Nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 eeskirjade täitmise üldtingimused (VI peatüki 2. jao artikkel 33) reguleerivad ühest liikmesriigist teise või artikli 13 lõike 1 ja artikli 15 kohaselt koostatud loetelusse kuuluvalt territooriumilt või kolmandast riigist liikmesriiki liikumise kontrolle. Mitte arvestatud . Nõuded lemmikloomade liikumisele on sätestatud n õukogu määruse s (EL) nr 576/2013 , mis kohaldub vahetult kõigis liikmesriikides. See määrus reguleerib lemmikloomade igasugust liikumist, mis toimub koos omaniku või volitatud isikuga ja on vastu võetud sellise liikumise lihtsustamiseks . Koerte, kasside ja valgetuhkrute viimine teise liikmesriiki või toomine kolmandast riigist on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud määrusega. Sellisel juhul ei ole tegemist mittekaubandusliku liikumisega. Nimetatud määruses on olemas ka nõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute EL sisese liikumise kohta, kuid need rakenduvad 2026. a. Haridus- ja T eadusministeerium 1. Seletuskir ja § 15 (lk 14) v älja jätta sõnad „tema õppekava vastab Eesti loomaarstiõppe õppekavale ja“ . Arvestatud. Seletuskirja on muudetud . 2. Seletuskiri § 23 (lk 25) – ajutine teenus: peab isikul olema ka vähemalt kaheaastane töökogemus sellel kutsealal viimase kümne aasta jooksul ja lk 26:viimase kümne aasta jooksul vähemalt kahe-aastane töökogemus D irektiivi uuenduse kohaselt on nüüd vajalik ainult üheaastane töökogemus. Arvestatud. Seletuskirja on muudetud . Eesti Maaülikool 1. § 13 lg 3 muuta järgnevalt: Veterinaararst osutab veterinaarteenust iseseisvalt füüsilisest isikust ettevõtjana või veterinaarteenuse osutamisele spetsialiseerunud ettevõtte lepingulise töötajana. Mitte arvestatud . Eelnõu on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakendamiseks ja seetõttu ei lisata eelnõusse muid riigisises es t vajadusest tulenevaid muudatusi, mis võivad takistada eelnõu sujuvat menetlemist. Ettepanek kitsendab oluliselt veterinaararsti õigust oma erialal töötamisel, jättes muu ettevõtte palgal oleva veterinaararsti haridusega isiku kutsetegevuse loata. Ettepaneku mõjusid ei ole hinnatud. 2. § 20 lg 1 p3 lõppu lisada: või loomapidamisettevõttes töötamiseks. Mitte arvestatud . Vt. eelmine selgitus . 3. § 38 lisada lg 1 : Põllumajandusloomade või nendelt saadavate saaduste turustamise eesmärgil peetavate loomade pidajal peab olema sõlmitud veterinaarteenuse osutamise leping füüsilisest isikust veterinaararstiga või veterinaarteenuse osutamisele spetsialiseerunud ettevõttega. Mitte arvestatud . Vt . eelmine selgitus. Tegemist on uue kohu s tusega loomapidajale, mille mõjusid ei ole hinnatud ja seda ei ole osapooltega läbi räägitud . 4. Täiendavad sõnastus ettepanekud § 1 lõi k e 1 punkt i 6, § 7 lõike 2, § 10 lõike 2, § 12 lõike 3, § 20 lõike 1 punktide 3 ja 7, § 22 lõike 7, § 38 pealkirja ja § 38 lõike 1 kohta. Arvestatud osaliselt. Eesti Väikeloomaarstide Selts ja Eesti Loomaarstide Ühing 1. § 12 lõige 1 : 1) Kuidas on tagatud, et tunnustatakse üksnes EAEVE poolt akrediteeritud EL ülikoolide haridust. 2) Kuidas on tagatud, et kolmandate riikide haridust tõendavaid dokumente ei tunnustata “pimesi” – ehk siis kas ei oleks asjakohane kirjutada siinkohal nõuetesse, et kolmandatest riikidest tulevad isikud peavad olema läbinud sealse õppekava täies mahus ning läbima siin kliinilised kursused (4.-6.) ja vastama siinsetele lõpetajatele esitatavatele nõuetele Selgitame . Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu kõnealuste sätete ettevalmistamise l lähtume kehtivast õigusest. Veterinaararsti kvalifikatsiooni hindamine on täpsemalt reguleeritud v älisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus es. Ülikoolide nimekiri ei tulene EAEVE akrediteeringust, vaid on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ lisas. 2. § 12 lõige 3 : Miks kuueks aga mitte seitsmeks ja mis saab edasi? Arvestatud. Eelnõu kohaselt halduslepingu t ähtaega seaduses ei määrata . 3. § 13 lõige 3 : Veterinaarkliinik peaks olema mõistena määratletud. Veterinaarkliiniku omanik võib olla ainult loomaarst, analoogia perearstidega ja apteekritega. Mitte arvestatud . Eelnõu on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakendamiseks ja seetõttu ei lisata eelnõusse muid riigisisesest vajadusest tulenevaid muudatusi, mis võivad takistada eelnõu sujuvat menetlemist. Veterinaararst vastutab igal juhul oma tegevuse eest ja ei ole oluline, kas ta teeb seda ettevõttes, mis on spetsialiseerunud loomade ravile või loomapidamisettevõttes või füüsilisest isikust ettevõtjana. Kolmas isik ei saa looma ravi eest vastutada. Veterinaarteenust pakkuva ettevõtte omaniku õiguste piiramine piirab õigust tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadust ja ka isiku muid õigusi ning selle mõjusid ei ole hinnatud. 4. § 15 lõige 4 : Kas teise liikmesriigi, lepinguriigi või Šveitsi tegevusluba on tõesti piisavaks KVALIFIKATSIOONI omandamist tõendavaks dokumendiks? Selgitame. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu nimetatud sätete ettevalmistamise l lähtume kehtivast õigusest. Jah, see on piisav kvalifikatsiooni tõendav dokument. Tegevuslubasid tunnustatakse vastastikku, sealhulgas ka Eesti veterinaararsti tegevusluba. 5. § 15 lõige 6 : Kuidas on defineeritud „vajadus“ ning kas poleks siinkohal otstarbekam lähtuda juba eespool (§12) sätestatust Mitte arvestatud . Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse, seega ta ka vastutab oma otsuse eest. Kui otsuse tegemiseks on vaja ekspertarvamust erialaorganisatsioonilt, siis seda ka küsitakse. Vajaduse mõistet ei ole mõistlik seaduses defineerida, kuna see võib iga kord olla erinev. 6. § 16 : Soome veterinaarkorralduse seaduses on selgelt välja toodud nii keelenõue kui ka lisaõpingute nõue kolmandates riikides hariduse omandanud isikutele ( https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2000/20000029 ). Lisaks on nõutud ka kehtiv veterinaarteenuse osutamise õigus vastavas riigis Mitte arvestatud . Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu viidatud sätte ettevalmistamise l lähtume kehtivast õigusest. Keelenõudeid reguleerib keeleseadus. 7. § 16 lõige 5 : Siinkohal peaks olema ette nähtud ka kord selleks, et juhul kui teadmised ei vasta nõuetele, tuleb teha suuremas mahus tööd kui üksnes 60-päeva jooksul tehtav test (näiteks kui praktiline osa ei ole piisav, siis tuleb puuduvad kursused/praktilised tööd teha sarnaselt Eestis haridust omandavate loomaarstidega. Mitte arvestatud . Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu viidatud sätte ettevalmistamise l lä htume kehtivast õigusest. Viidatud sätte kohta ei ole informatsiooni, et meede ei ole olnud piisav. 8. § 17 lõige 3 punkt 5 : Kas see punkt tagab piisava kaitse huvide konflikti vältimiseks? Lisaks, kas antud punkti juures ei tuleks lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ning piirata järelevalveametnike poolset veterinaarteenuse osutamist kutsetegevusloa alusel sarnaselt üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamise korral sätestatuga? Mitte arvestatud . Järelevalveametniku tegevust reguleerivad avaliku teenistuse seadus ja korruptsioonivasta n e seadus . Lauskeelu kehtestamine ei ole proportsionaalne, eriti olukorras, kus teatud sektorites on veterinaararste puudu. Kutsetegevuse luba ei anta, kui avaliku teenistuse seadusest tulenevalt see ei ole võimalik. Loast saab isik ise loobuda eelnõu § 19 lõike 1 punkti 4 alusel , kui töötamine veterinaararstina läheb konflikti tema võimalike tööülesannetega järelevalveametnikuna. 9. § 17 lõige 3 punkt 4 : Asendada sõna „ tööleping “ sõnaga „ leping “. Mitte arvestatud . Tegemist on kehtiva õigusega ja see on k o oskõlas ravimiseaduse asjakohaste sätetega. 10. § 20 punkt 4 : Koolitus peaks olema kohustuslik iga 3 aasta järel. 5 aastaga toimub väga palju muutusi ning uute ravimite turuletulek on pidevas tõusujoones, erialaseltsid teevad piisavalt koolitusi. Mitte arvestatud . Teemat on arutatud pikalt ja ei ole jõutud ühistele seisukohtadele. Eelnõus olev ajapiirang on kehtivas õiguses olnud pikka aega. Probleemiks on olnud pigem, et veterinaararstid ei uuenda andmeid läbitud koolitustest riiklikus veterinaararstide registris. Tegemist on miinimumnõudega, sest konkurentsis püsimiseks on hädavajalik, et iga töötav veterinaararst täiendab ennast ilma riikliku sunnita. Samuti ei ole Maaeluministeeriumil teada ühtegi juhtumit, kus veterinaararsti tegevusluba oleks selle punkti alusel peatatud või kehtestuks tunnistatud. Seetõttu otsustasid eelnõu koostajad seda sätet mitte muuta. 11. § 20 punkt 7 : Siia lisada ka digiallkirja võimalus, sest osad tõendid saadame meiliga otse programmist. Mitte arvestatud . Veterinaararsti kohustuseks ei saa olla digitaalsete dokumentide väljastamine. Samas ei keela seadus digi taal allkirja kasutada, kui veterinaararstil selline võimalus olemas on. 12. § 20 punkt 8 : Peab olema sätestatud selliste ülesannete täitmise tasustamine Miks ei ole antud seaduses nimistut veterinaararsti ÕIGUSTEST vaid on need mööda seadust laiali? Selgitame. Eelnõu § 74 lõikes 5 sätestatakse, et k ui Põllumajandus- ja Toiduamet vajab loomatauditõrje toimingu tegemiseks veterinaararsti kaasabi, teavitab ta sellest oma veebilehel, näidates ära loomatauditõrje toimingu kirjelduse. Loomatauditõrje toimingu tegemisel osalemise eest makstakse veterinaararstile tasu. Sama paragrahvi lõikes 6 sätestatakse, et l oomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Veterinaararsti õigusi ei ole käesolevas eelnõus kitsendatud, seetõttu ei ole ka eraldi paragrahvi, kus üksikud õigused oleksid koos loetletud. 13. § 23 : “Ajutine” peab olema ajaliselt piiratult defineeritud Mitte arvestatud . Eelnõus ei ole vaja seda määratleda, sest see on reguleeritud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse s (§ 19 lg 2). 14. § 33 lõige 4 : Lisada - kasutades selleks elektroonilist andmekogu. Mitte arvestatud . Eelnõu on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakendamiseks ja seetõttu ei lisata eelnõusse muid riigisisesest vajadusest tulenevaid muudatusi, mis võivad takistada eelnõu sujuvat menetlemist. Kohalike omavalitsustega ei ole elektroonilise andmekogu pidamise kohustust läbi räägitud ning sellise kohustuse kehtestamise mõjusid ei ole hinnatud. See on kohaliku omavalitsuse otsustada, mis kujul nad arvestust peavad. Eelnõu § 33 lõikesse 5 oleme lisanud, et elektroonilise transponderi andmed peavad selles andmekogus sisalduma. 15 . § 33 lõige 5 : Lisada - (elektroonsesse lemmikloomaregistrisse) Esmakordsel kiipimisel kannab kiibi registrisse loomaarst nii et kiipimine ja kiibi registreerimine muutuksid üheks protseduuriks. Kohustuse kandja peab olema määratletud. Mitte arvestatud . Vt . eelmine selgitus Kohalike omavalitsustega ei ole elektroonilise andmekogu pidamise kohustus läbi räägitud ja sellise muudatuse mõjusid ei ole hinnatud. See on kohaliku omavalitsuse otsustada, mis kujul nad arvestust peavad. 16. § 80 lõige 1 : Volitatud veterinaararstile peaks olema väljastatud PTA poolt tunnistus, mis varustatud kõikide isikuandmetega, et oma isikut tuvastada omanikule. Me ikkagi siseneme eraomandile. Analoog VABATAHTLIKU PÄÄSTJA TUNNISTUSEGA, ka nemad ei ole töölepingulises suhtes Päästeametiga. Arvestatud. Seaduse eelnõ u on täiendatud asjakohaste sätetega. 17. § 80 lõi ked 3 ja 4 : Millist palka on siin keskmisena mõeldud? Antud mõiste tuleks lahti kirjutada. Arvestatud. Kasutame eelnõus terminit „töötasu“, mis on kooskõlas töölepingu seadusega. Keskmise töötasuna käsitatakse volitatud veterinaararsti töötasu, mis on seotud tema volitusega seotud ülesannete täitmisega ning mis on arvutatud V abariigi V alitsuse 11. juuni 2009 . a määruse nr 91 „ Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ” kohaselt . Seletuskirja on täiendatud vastavate selgitustega. 18. § 95 lõige 2 : Asendada - 6 kuud Seadusesse ei ole kirjutatud sisse loomaarsti abilisi, ometigi neid koolitatakse ja loomakliiniku personalist moodustavad nad enamiku. Kutsetunnistusega loomaarsti abilistele peaks seadusega andma analoogsed õigused pereõdedega. Loomaarstidest on tõsine puudus ja protseduuride läbiviimiseks peab olema võimalik kasutada kvalifitseeritud abilisi. Eestis on olemas Kutsekoja poolt tunnustatud õppekava, mille alusel õpetatakse välja loomaarsti abilisi Järvamaa KHK-s. Peale lõpetamist omistatakse neile loomaarsti abilise kutse. Mitte arvestatud . V eterinaar- ja Toiduametilt saadud andmete kohaselt on kaebus esitatud kuni 1 aasta pärast ravi toimumist. Loomaarsti abilise kohta nõuete lisamine kitsendab veterinaararstide võimalusi palgata abilist ja võtab ära juba töötavatel abilistel õiguse töötada sellel erialal. Veterinaarteenust pakkuvas ettevõttes on alati anda töötajale muid ametinimetusi ja seda on väga raske kontrollida, kas nad teevad abilise tööd või mitte. Eeldame, et ravi eest vastutav veterinaararst kasutab usaldusväärset abilist tema oskuste piires. 19. Seletuskirja s § 33 lõige 1 : L emmikloomapidaja poolt ise märgistusvahendi kinnitami ne - kas see tähendab, et ka silt kaelarihmal on piisav ?- Siinkohal taaskord peaks olema lubatud vaid kiibi paigaldamine, mis koheselt ka registreeritakse ehk kiibistamine ja registreerimine on üks protseduur, mida teostab VAID loomaarst. Selgitame. P eetava koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab oma looma identifitseerimise . Sättega paneme kohustuse korraldada märgistamine, seega lemmikloomapidaja teeb ise ainult neid tegevusi, mis ei ole vastuolus loomakaitseseadusega. Kiipimine on loomakaitseseaduse kohaselt ainult veterinaararsti pädevuses ( l oomakaitseseadus § 9 l õi g e 3). 20. Seletuskirjas § 17 : Kus on kirjas nõuded veterinaarpraksisele? Kus on sätestatud, mis on „veterinaarpraksis“? Selgitame. Tegemist on sõnastusveaga, mõeldud on veterinaarteenust. Seletuskirja on vastavalt parandatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Eelnõu § 33 lg 1 : Leiame, et sõna „korraldab“ ei ole piisavalt selge loomapidaja kohustuse ulatuse sätestamiseks ning teeme ettepaneku kohustuse määratlemisel kasutada loomatauditõrje seaduse § 11 lg 1 sõnastust ning sätestada, et „Lemmikloomapidaja on kohustatud tagama oma lemmiklooma identifitseerimise omal kulul“. Mitte arvestatud . Selgitame, et sõna „korraldab ” tähendabki kohustust identifitseerida lemmikloom kas ise või kasutades veterinaararst i abi elektroonse märgise p a igaldamisel. Seadus ei kirjuta ette, kelle kulul see toimub. Eeldatavalt toimubki see loomapidaja kulul, aga kõne alla võib tulla ka näiteks mingi kampaania korras tasuta kiibistamine ja registrisse kandmine. Säte ei kohusta selle eest tasuma kohalikku omavalitsust. Kohaliku omavalitsusega seotud kohustustes ei ole ka nõuet tasuda hulkuvate koerte ja kasside kiibistamise varjupaigas. Loomakaitseseaduse § 5 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel 2 nädala jooksul tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. Ravi all mõeldakse vältimatut abi. 2. Eelnõu §-s 33 kehtestatakse loomapidajale nõue oma lemmikloom identifitseerida, kuid ei kehtestata üldist nõuet lemmiklooma märgistamiseks elektroonse identifitseerimisvahendiga. Seletuskirjas on lühidalt märgitud, et eelnõuga ei ole plaanis kehtestada üldist nõuet lemmiklooma märgistamiseks elektroonse identifitseerimisvahendiga, kuid täpsemad selgitused selle kohta, miks seda vajalikuks ei ole peetud, puuduvad. Kaaluma peaks siiski seadusega lemmiklooma omanikule kohustuse kehtestamist lemmiklooma (eelkõige koerte) kiibiga märgistamiseks ning üleriigilisse registrisse kandmiseks. Kuna mitte ainult Tallinna, vaid ka ülejäänud Eesti probleemiks on pigem hulkuvate kasside rohkus, on otstarbekas ka kasside kiibistamine ja registreerimine kohustuslikuks muuta, et rohkem loomi jõuaksid koju ja seeläbi väheneks kohaliku omavalitsuse kulud valdkonda. Eeltooduga seondub ka ettepanek luua riigi hallatav riiklik veebipõhine lemmikloomade register ja kehtestada kohustus mikrokiipimiseks ning üleriigilisse registrisse kasside-koerte kandmiseks . Lemmikloomade registri küsimus vajaks lahendamist riigi kaasabil, sest registreid on mitmeid, segadus seetõttu suur ja erinevate registrite haldajad omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri või siis registrite-vahelise andmevahetuse loomise tulemusena muutuks kohalike omavalitsusüksuste tegevus tulemuslikumaks, kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv. Mitte arvestatud . E elnõu on koostatud eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2016/429 rakendamiseks ja seetõttu ei lisata eelnõusse muid riigisisesest vajadusest tulenevaid muudatusi, mis võivad takistada eelnõu sujuvat menetlemist. Üleriigilise registri loomise ga seotud mõjusid ei ole hinnatud ja sellise seadusemuudatuse väljatöötamise vajaduse kohta pe a b koostama esmalt väljatöötamiskavatsuse. Teemaga tegeletakse, kuid praeguses etapis ei saa niisugust kohustust seadusesse lisada. Samuti ei ole kokku lepitud, kas registri pidaja peab olema riik või kasutatakse registri edasiarendamisel olemasolevaid platvorme. Kohalikel omavalitsustel on võimalik ka praegu valida elektroonse andmekogu pidamiseks sobiv veebikeskkond . 3. Eelnõuga kitsendatakse ettevõtja tegevusloa kohustust. Teeme ettepaneku jätta tegevusluba puudutav kehtiv regulatsioon muutmata. Loomade heaolu peab olema tagatud mitte üksnes siis, kui loomade ja paljundusmaterjalidega kaubeldakse Euroopa liikmesriikides, vaid ka siis kui seda tehakse Eesti-siseselt. Üksnes majandustegevusteate esitamise kohustus ei pruugi tagada vajalikku kontrolli ja looma heaolu. Mitte arvestatud . Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus es (EL) 2016/429 sätestatud ulatusega, mis on kokku lepitud kõigi liikmesriikide, sealhulgas Eesti poolt. Selgitame, et ka tegevusloa kohustuse puudumine ei jäta ettevõtteid järelevalve alt välja, neil on endiselt teatamiskohustus ja nad on kantud põllumajandusloomade r egistrisse. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 1. Seaduse loetavuse hõlbustamiseks oleks olnud otstarbekas mõned seaduse eelnõu spetsiifilisemad sätted sätestada alusmäärusetes, nt veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemine; ettevõtja ja muu isiku teatamis- ja loakohustuse taotlemine või veterinaarasti tegevused, nõuded ja kohustused jne. Selline teemade käsitlemine seaduse rakendamise määrus(t)es annab muuhulgas suuremat paindlikkust muudatuste sisse viimiseks, sätete parendamiseks või täiendamiseks ning annab võimaluse vajadusel reageerida kiiremini seaduse rake n damisest tulenevatele probleemide lahendamisele. Seaduse eelnõu muudab muuhulgas keerukaks ka teksti struktuur, nt veterinaara r sti, loomapidaja või lemmikloomapida ja tegevused, nõuded ja kohustused ei ole koondunud ühte paragrahvi ega isegi mitte ühte peatükki, selline seadusloome esitamise praktika raskendab seaduse loetavust ning tekitab küsimuse, et kas seadus on kirjutatud eesmärgiga olla mõistetav ja selge seaduse rakendajatele või rakendatavatele . Kui riikliku veterinaararstide registri volitatud töötlejana on seaduse eelnõu § 22 lõike 3 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA), siis põllumajandusloomade registri volitatud töötleja määratletakse vastavalt registri põhimääruses (eelnõu § 35 lg 4). Selguse mõttes tuleks seaduse tekstis kasutada ühesugust lähenemist, kas mõlemas viidatud sättes kirjutada volitatud töötleja välja või sätestada see registri põhimääruses . Mitte arvestatud . Eelnõu sätted, mis reguleerivad veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemist, ettevõtja ja muu isiku teatamis- ja loakohustuse taotlemist või veterinaararsti tegevust, peavad olema seaduse tasandil, sest riivavad põhiõigusi ja -vabadusi. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „ Hea õig usloome ja normitehnika eeskiri“ §-s 12 on sätestatud valdkonnad, milles seadusandja ainupädevuse tõttu volitusnormi ei anta ning üheks selliseks valdkonnaks on põhiõiguste ja -vabaduste piirangute alused ja tingimused. Ettepanekus viidatud eelnõu sätted kujutavad endast riivet põhiseaduse §-s 29 sätestatud tegevusala ja elukutse valiku vabaduse suhtes ning §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse suhtes. Eelto odud põhjustel ei saa neid nõudeid reguleerida seaduse asemel ministri määrusega. Seaduse eelnõu strukt uuri puhul on samuti arvestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetega. Nimetatud eeskirja § 26 lõike 2 kohaselt koondatakse mahuka eelnõu paragrahvid sisu järgi peatükkidesse. Kuna eelnõu ülesehitus sõltub sisust, siis puudub selleks universaalne skeem. Eelnõus on paragrahvid rühmitatud sätete regulatsiooniobjekti järgi, mis võimaldab sisu märksõnaliselt kokku võtta. Selle tulemusel on paragrahvid rühmitatud konkreetsete sisuliste teemade kaupa, mis hõlbustab nõuetes orienteerumist. Juhime tähelepanu, et riikliku veterinaararstide registril ei ole eelnõu kohaselt volitatud töötlejat. On ainult vastutav töötleja, kelleks on Põllumajandus- ja Toiduamet. Töötleja ülesandeid ei ole kellelegi volitatud. Seega ei ole riikliku veterinaararstide registri puhul vajadust volitatud töötleja määra miseks registri põhimääruses. 2. EPKK meelest on seaduse teksti koostamisel jäetud määratlemata veterinaarasti abi, kelle tegevuse järele on olemas ilmselge vajadus. Siinkohal teeme ettepaneku sisustada määratlusena veterinaararsti abi seaduse tasandil ning vajadusel sätestada tema spetsifikatsioon, tegevus, nõuded ja kohustused ehk kõik pädevused rakendusmääruse tasandil . Mitte arvestatud. Veterinaararsti abilisel ei ole iseseisva tegutsemise õigust, seetõttu ei anna sellise isiku lisamine seadusesse tema tööülesannete täitmise seisukohast midagi juurde. Veterinaararsti abiline täidab veterinaararsti antud ülesandeid. Praktikas on küllalt näiteid, kus veterinaararsti abilisena töötab edukalt ilma erialase ettevalmistuseta inimene, kes on oma oskused ja teadmised omandanud töö käigus ja veterinaararsti juhendamisel. Haridusliku või muu piirangu seadmine võtab sellistelt inimestelt võimaluse tööd jätkata ja kitsendab seeläbi veterinaararstide jaoks võimalusi leida sobiv abiline. Veterinaararsti kutsestandardi kohase õppe läbimine on tööturul konkureerimisel aga lisavõimalus. 3. Siinkohal tõstatab EPKK veterinaa r valdkonna õpetamise ning tea d miste edasi andmise vajaduse igal õppetasemel. Me ie meelest on veterinaaria riik liku tähtsusega küsimus ning nii veterinaararstide väljaõpe, sh ka täiendõpe ning veterinaarvaldkond üleüldiselt peab olema jätkustuutlikult tagatud ja rahastatud riigieelarveliste vahenditega. Seetõttu on oluline reguleerida veterinaarseadusega ka riigipoolne tellimus valdkonna spetsialistidele. Olustvere maam ajanduskool koolitab loomaarsti abilisi, on õppekava jne. Järelikult peaks praegune seadus ka seda ametit reguleerima. Samas peaks jääma alles ka võimalus, et loomaarst ise koolitab omale abilise, kelle eest ta seaduse silmis vastutab. Kindlasti ei tohiks meie sekkumine luua olukorda, kus abilisel peab ilmtingimata olema Olustvere diplom. Mitte arvestatud. Haridus- ja Teadusministeerium planeerib, korraldab ja arendab haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitikat riigis. Eesti Maaülikooli avatud ülikool pakub täiendõppe võimalusi. Veterinaararsti abili se kutset omandatakse Järvamaa K utsehariduskeskuses. Vaata ka eelmine kommentaar . 4. Pöörame tähelepanu asjaolule, et käesolev seadus kasu tab läbivalt mõistet veterinaarar st, samas kui nt veterinaarkorralduse seadus kasutab mõistet loomaarst, mis on eesti keelne vaste veterinaararstile. Mõistete ühtlustamist tuleks õigusaktide üleselt kaaluda . Selgitame . Sõna „loomaarst“ on veterinaarkorralduse seaduses kasutatud viitamisel Eesti Maaülikooli vastavale õppekava le . 5. Käesoleva seaduse eelnõu § 20 lõige 4 kohaselt peab veterinaararst end erialaselt täiendama vähemalt üks kord viie kalendriaasta jooksul. §-s 21 sätestab, mida erialase täiendamise all silmas peetakse. Meie hinnangul ei saa lugeda võrdseks nt punktis 1) nimetatud ühekordset erialasest infopäevast osavõtmist punktis 3) erialase teaduskraadi omandamisega, mistõttu tuleks enesetäinedamise nõuded üle vaadata ning suurendada kas viie aasta jooksul erialaste täiendamiste arvu või lühendada ajalist perioodi maksimaalselt kolmele aastale. Mitte arvestatud. Teemat on arutatud pikalt ja ei ole jõutud ühistele seisukohtadele. Eelnõus olev ajapiirang on kehtivas õiguses olnud pikka aega. Probleemiks on olnud pigem, et veterinaararstid ei uuenda andmeid läbitud koolitustest riiklikus veterinaararstide registris. Tegemist on miinimumnõudega, sest konkurentsis püsimiseks on hädavajalik, et iga töötav veterinaararst täiendab ennast ilma riikliku sunnita. Samuti ei ole Maaeluministeeriumil teada ühtegi juhtumit, kus veterinaararsti tegevusluba oleks selle punkti alusel peatatud või kehtestuks tunnistatud. Seetõttu otsustasid eelnõu koostajad seda sätet mitte muuta. 6. Seaduse § 21 tuleb täiendada selliselt, et enesetäiendustena tuleb arvestada ka välisriikides toimunud koolitusi, seminare ja konverentse kui sellel osalemine on tõestatud vastava tunnistuse, diplomi või muu dokumendiga. Selgitame. Veterinaararsti erialane täiendamine on osavõtt loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli, riigiasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatud erialasest infopäevast, õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist. Mujal kui Eestis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja käesoleva seaduse kohaselt. Ülikoolina käsitletakse käesolevas sättes kõiki ülikoole, mille õppekava on EL- i s vastastikku tunnustatud. 7. EPKK on seadnud muuhulgas kahtluse alla, ka selle kas eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatud veterinaararsti kutsetegevus loa tähtajatuna fikseerimine on piisavalt põhjendatud. Mõni aeg tagasi oli kutsetegevuse luba tähtajaline ning seetõttu oli järelevalve arsti tegevuse üle suurem. Seletuskirjas tuleks põhjendada, miks säilitati veterinaaresaduses kutsetegevuse loa tähtajatu kehtimine. Selgitame . Käesoleva eelnõu koostamise eesmärk oli eelkõige uue EL õiguse rakendamine. Veterinaararsti tegevust reguleerivat osa on muudetud minimaalselt ja selle kohta ei ole koostatud väljatö ötamiskavatsust. Tähtajatu kutsetegevuse loa kehtestamisest loobuti 10 aastat tagasi ja praktikast ei ole teada mingeid probleeme, mille tõttu peaks tähtaja uuesti kehtestama. 8. EPKK teeb ettepaneku teha koostööd eelkõige huvitatud osapooltega nagu veterinaararstid, ravimite müüjad ning loomapidajad, et leida võimalikud tehnilised lahendid, mis väldiksid võimalikke topeltteavituskohustuste tekkimist. Meie hinnangul tuleks läbi vaadata täna kasutusel olevad andmebaasid ja registrid, nt. mis andmeid sisaldavad Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontolli juures olevad registrid Vissuke ja Possu ning vaadata üle riiklikesse registritesse kogutav info ja hinnata, kas olemasolevaid andmebaase on võimalik omavahel liidestada või laiendada nt täna kasutusel olevate veterinaararstie registri või põllumajandusloomade registri ülesandeid. Ühe võimalusena näeme veterinaarravimite registri olemuse ülevaatamist ning sealsete võimaluste täiendamist. Võttes arvesse juba täna olemasolevate erinevate riiklikke registrite ja andmebaaside rohkust, tuleks väga tõsiselt kaaluda nende registrite omavahelise liidestamise võimalustele, mis looks andmesisestajale võimaluse esitada nõutud info ühe andmevärava kaudu ning vähendaks oluliselt ettevõtjate halduskoormust . Esimese asjana peaks ministeerium ära kaardistama, millised andmed on tänaseks erinevates andebaasides ning kuidas neid ristkasutada. Selgitame . P õllumajandusloomade register on loodud seaduse alusel riigi kohustuste täitmiseks, see toimib põhimääruse alusel ja ainult see register on seaduse mõistes ametlik. Loomapidajate loodud andmekogud kuuluvad nende asutajatele, kellel on arvestuse pidamise ja andmete säilitamise kohustus tulenevalt muudest seadustest , näiteks aretusseaduse st. Meile teadaolevalt toimub näiteks EPJ ja PRIA and mekogude vahel teatud andmete vahetus. Kui ettevõtte karjas ei tehta jõudluskontrolli, ei ed a sta ettevõtja EPJ-le mingeid andmeid. Erinevate andmekogude liidestamisel lähtutakse ka turvanõuetest, mis riiklikul registril on kindlasti kõrgemad. Veterinaarseaduse eelnõust tulenevalt ei pea loomapidajad oma andmeid mitmesse andmekogusse esitama. Kõik loomapidamisettevõtte kohta esitatavad andmed, ka need, mis on seotud ettevõtte tegevusloaga, esitatakse PRIA veebikeskkonnas. 9. Käesoleva seaduse eelnõu kohaselt ei ole PTA-l õigust eesti keele oskust tõendavat dokumenti kutsetegevuse loa taotlemisel küsida, seetõttu tekib küsimus kas ja kuidas veterinaarseaduse jõustumisel tagatakse Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumine keeleseaduse nõuete kontekstis? Mitte arvestatud. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu viidatud sätte ettevalmistamisel lähtume kehtivast õigusest. Keelenõudeid reguleerib keeleseadus. Nimetatud seaduse § 10 kohaselt on Eesti Vabariigis asjaajamise keeleks eesti keel. Keeleoskuse kontrollimine ei ole PTA pädevuses, keeleoskuse üle teostab riiklikku järelevalvet Keeleamet. 10. § 20 lõige kohustab veterinaararsti lisama lemmiklooma identifitseerimisdokumendi ja lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbriga pitsati jäljendi. Kaasajal väljastatakse enamus dokumente elektroonsel kujul ja digiallkirjastatult. Pitsati jäljendi nõue selles kontekstis, tuleks vast ümber sõnastada, et selline nõue ei osutuks tulevikus piiravaks. Arvestatud. 11. Juhime tähelepanu, et lisaks põllumajandusloomade ravimiregistri vajalikkusele on hädavajalik ka toimiva lemmikloomade riikliku ravimiregistri olemasolu, mille peamiseks eesmärgiks oleks luua seosed ravitud looma, arsti, diagnoositud haiguse ja kasutatud ravimi vahel. Selgitame. Tulenevalt EL veterinaarravimite määruse (EL) 2019/6 artiklist 57 tuleb liikmesriikides luua andmekogu teatud veterinaarravimite kasutamise üle arvestuse pidamiseks. Andmekogu luuakse etapiviisiliselt, selles kajastuvad tulevikus ka andmed lemmikloomadel kasutatud ravimite kohta. Andmekogus peetakse arvestust toimeaine ja loomaliigi põhiselt. Andmed andmekogusse esitavad perioodiliselt veterinaararstid ja ravimsööda tootjad. Loomade individuaalsete raviandmete kohta tuleb arv estust pidada veterinaararstil talle sobivas vormis, viisil, mis võimaldab teatud toimeainega ravimite kohta esitada kasutamise aruandeid. 12. Eelnõu § 88 lõike 2 kohaselt ei nõuta järelevalvetasu otsusega sisse, kui summa jääb alla 2 euro, sest sellisel juhul on tasu sissenõudmisega seotud kulutused suuremad kui tasuotsusega sissenõutav summa. Kas ja kui palju sellise summaga järelevalvetasusid on seniselt tegutsenud järelevalveametina tegutsenud Veterinaar- ja Toiduamet jätnud sisse nõudmata seaduse eelnõu seletuskirjas ei märgita. Sellegi poolest arvame, et nähtavasti on tänaseks PTA järelevalvemenetlusega seotud kulud suurenenud ning arvatasti tuleks kahe euro määr üle vaadata ning summat suurendada. Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on vastavalt täiendatud . Tõstetud on järelevalvetasu piirmäära , millest alla jäävaid summasid üksikuna sisse ei nõuta, kuna sissenõudmisega seotud kulutused oleksid suuremad kui sissenõutav summa. 13. Eelnõu § 56 lõige 3 võimaldab kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi täpsemad ennetus- ja tõrjemeetmed kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega. EPKK pöörab siinkohal tähelepanu, et oleme korduvalt tõstatanud vajadust algatada riiklikud programmid, mille eesmärk on tulevikus saada Eestile teatud haiguste puhul taudivaba staatus. Teeme siinkohal ettepanku vastavalt § 56 lõike 3 alusel töötada välja määrus ennetus- ja tõrjemeetmeteks järgmiste loomaliikide ja haiguste kohta: • Veised, nii piima- kui lihaveised - rinotrahheiit, viirusdiarröa, paratuberkoloos ja Bluetonque; • sigade puhul salmonelloosi tõrjemeetmete läbiviimine; • lambad - Maedi-Visna ja Skreipi; • kitsede puhul CAE. Selgitame. Määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2016/429 kohaselt on liikmesriigil õigus otsustada teatud loomataudide osas, kas on asjakohane algatada likvideerimisprogramm. Selle koostab Põllumajandus - ja Toiduamet ja esitab Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Programmi sisu nõuded on samuti sätestatud EL õiguses. Enne sellise otsuse tegemist hinnatakse selle loomataudi alast olukorda Eestis ja programmi eeldatavat tulemuslikkust. Likvideerimisprogrammi rakendamisel on oluline osa ka sektoril. Kui selline programm on käivitatud, on see kõigile asjakohast liiki loomi pidavatele loomapidajatele kohustuslik. 14. EPKK teeb siinkohal ettepaneku taastada nõue, et enne loomade transporti peab veterinaararst andma kinnituse, et transporditav loom on terve ning loomale ei ole teatud aja jooksul manustatud ravimeid . Selgitame. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklile 10 vastutab loomapidaja oma loomade eest, sealhulgas on loetletud tegevused, mida see hõlmab. Lisaks on sama määruse artiklis 124 sätestatud loomapidaja kohustus l ooma loomapidamisettevõttest väljaviimisel läbi ennetusmeetmete taga da , et need ei ohusta muude loomade tervist sihtkohas. Toiduloomade puhul on loomapidajal kohustus jälgida loomade raviga kaasnevat keeluaega. Ravimite ooteajast kinnipidamist reguleerivad EL -i vahetult koha l duvad õigusaktid ja ooteaja pikkus on kirjeldatud ravimi tootelehel. Loomapidajal on kohustus pidada arvestust ravimite kasutamise kohta tema ettevõttes või majapidamises. 15. § 20 lõige 8 sätestab veterinaararstile kohususe täita PTA antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega. Seletuskirjas ei selgita tegelikkuses missuguseid tegevusi võib PTA veterinaarastilt nõuda ning kas sellisel nõudel on ka ajaline piiritletus. Selgitame. Tegemist on kehtiva õigusega, veterinaararst täidab tauditõrje toimingute käigus talle lepinguga pandud kohustusi ja saab selle eest tasu. Tegemist on ajaliselt piiritletud tegevusega. 16. Seaduse eelnõu ja seletuskirja läbi vaatamisel jäi lahtiseks, kuidas toimub loomataudi kriisijuhtimine Eesti siseselt. Sätestatud on küll, kes peab PTA-d taudi avastusel teavitama ning see, et PTA-l lasub teavituskohustus Euroopa Komisjoni ees, kuid riigi tasandil tuleks kehtestada ka tegevuskava taudi puhkemisel kriisiolukorras. Selgitame. Loomataudi ohu, kahtluse või puhkemise korral tegutsetakse situatsioonplaanis ja EL õiguses kirjeldatud viisil. Situatsioonplaani koostab Põllumajandus- ja Toiduamet ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklile 43 sisaldub selles plaanis ka käsuliinide kirjeldus ja sidusrühmade koostööraamistik . Lisaks rakendub teatud olukorras hädaolukorra seadus. Justiitsministeerium 1. Kooskõlastamiseks on esitatud uus terviktekst. Oleme seisukohal, et eelnõu vastutuse peatükis esitatud juriidilise isiku karistusmäärad tuleb kõik uuesti üle vaadata . Võrreldes kehtiva seadusega ei ole selles osas midagi muudetud. Seega jäävad juriidilise isiku rahatrahvid aega, kui karistusseadustiku (KarS) üldosa lubas neid karistada kuni 50 000 kroonise rahatrahviga, mis omakorda eurole üleminekul 2011. a teisendati eurodeks (3200 eurot). Alates 2015. a lubab KarS üldosa kohaldada juriidilisele isikule maksimaalselt kuni 400 000 euro suurust rahatrahvi. Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on ajakohastatud vastutussätete osa. 2. Seletuskirja tuleb kindlasti lisada statistika selle kohta, kui palju kehtivas õiguses olevaid vastutuse sätteid on rakendatud, milliseid karistusi, eriti juriidilistele isikutele, on määratud. See ülevaade on vajalik selleks, et hinnata, kas eelnõus kavandatud karistusmäärad on piisavad ning et puudub vajadus karistuste karmistamiseks. Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud. 3. Seoses uue seaduse kehtestamisega puudub seletuskirjas ülevaade ja analüüs selle kohta, kas kõik kehtivast seadusest automaatselt üle võetud väärteosätted on jätkuvalt vajalikud, kas on võimalik karistamise asemel kasutada riikliku järelevalve käigus haldussundi, ettekirjutust, sunniraha. Eelnõust ega seletuskirjast ei ole võimalik tuvastada, kas tegelikult on üldse kavandatud KorS § 23 ettenähtud võimalusi ehk riikliku järelevalve käigus ettekirjutuste tegemist ja sunniraha kohaldamise võimalust. Kui seda ei ole kavandatud, siis tuleb kindlasti seda kaaluda ning põhjendada, miks seda võimalust ei ole sätestatud. Seletuskirjast puudub täielikult analüüs, mille 2015. a jõustunud karistusseadustiku revisjon läbivalt edaspidi kõikide eriseadustes kavandatavate väärtegude kehtestamise puhul eesmärgiks seadis. Praegu on kooskõlastamiseks esitatud vastutussätted kehtivast seadusest ümber kirjutatud. Kuna tegemist on ikkagi täiesti uue seaduse terviktekstiga ja uue tervikliku vastutuse peatükiga, siis oleme seisukohal, et väärtegudega tuleb tõsisemalt tegeleda. KarS revisjoni ehk seaduseelnõu 554SE seletuskiri on leitav Riigikogu veebilehelt 1 . Palume eriti tähelepanu pöörata seletuskirja lk 107–110 punktile 3.8 Väärteod haruseadustes, punkt 3.8.1. Väärteo olemus, selle eristamine kuriteost ja haldussunnist. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud asjakohase ülevaate ja analüüsiga. 4. Seletuskirjas puuduvad kõigi vastutuse sätete osas selgitused ja viited selle kohta, milles keelatud tegevus seisneb, kus täpsemalt seaduses või määruses on vastavad nõuded sätestatud. Need kirjeldused tuleb kindlasti lisada. Taaskord rõhutame, et tegemist on uue terviktekstiga ja seega tuleb kõike põhjalikult selgitada. Seletuskirjast hakkavad normide kehtestamise põhjendusi otsima nii normi adressaadid, advokaadid, kohtuvälised menetlejad kui ka kohtud. Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud. 5. Eelnõu § 106 lõikes 1 on sätestatud füüsilise isiku karistusmääraks kuni 500 trahviühikut. See ei ole kooskõlas KarS §-ga 47 , mis lubab füüsilist isikut karistada maksimaalselt kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Arvestatud. Eelnõu sõnastust on muudetud. 6. Eelnõu § 106 lõigetes 3 ja 4 esitatud tegevus tuleb sätestada eraldi koosseisudena. Selle kohta on selgitusi antud ka normitehnika käsiraamatus2 (vt HÕNTE § 16 kommentaari p 3): Karistuspoliitikas on oluline, et süüteokoosseise sisaldava eelnõu ettevalmistamisel arvestataks karistusseadustiku põhimõtteid. Kuigi seadustehniliselt on karistusseadustiku eriosa traditsiooniline ehk eriosa norm jaguneb lõigeteks ja punktideks, tuleb järgida seda põhimõtet, et lõigetes käsitletakse sama tegu, kuid eri raskusastmetes, punktides sätestatakse üksnes kvalifitseerimist kergendavad või raskendavad asjaolud. Järjestikused lõiked erinevad teineteisest kvantitatiivselt ja punktid kvalitatiivselt. Arvestatud. Eelnõu sõnastust on muudetud. 7. Eelnõu § 1 lg 4 – Justiits- ministeerium on seisukohal, et volitusnorm oma praeguses sõnastuses on liiga lai . Esiteks tuleb volitusnormis alati ära märkida õigusakti liik (HÕNTE § 11 lg 4). HMS § 90 lg 1 tulenevalt peab määruse andmiseks olema iseseisev määruse andmise volitusnorm, mis sätestab tingimused (sisu, eesmärk, ulatus), mis antava määruse puhul peavad olema täidetud. Määrusandlusvolitus on omaette volitusnormi liik, mida tuleb eristada (koormava) haldusakti andmiseks vajalikust volitusnormist. Seetõttu ei saa määrusandlusvolitust luua selliselt, et see hõlmab kõik võimalikud ministri kasutada olevad õigusaktid. Käskkiri on halduse üksikakt, millele kehtivad teised nõuded. Koormava sisuga haldusakti andmiseks on vaja konkreetset, eraldiseisvat volitust ehk riive seaduslikku alust, mis sätestab põhiõiguste riive eeldused ja õigusjärelmi. Teiseks peab volitusnorm sätestama volituse piirid, mõtte ja eesmärgi (vt HMS § 90 lg 1). Eelnõu kohases volitusnormis on olemas eesmärk (looma ja inimese tervise kaitse) ja mõte (taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamine), kuid volituse piirid on liiga laiad (küsimus, mille otsustamise õigus on mistahes EL õigusakti kohaselt liikmesriigil). Seletuskirjast tuleneb, et silmas on peetud mitte kõikvõimalikke EL õigusakte, vaid just neid nelja määrust, mis on loetletud eelnõu § 1 lg 1 p-des 2– 5, ning nende alusel antavaid rakendusmäärusi. Volitusnormi piiride täpsemaks määratlemiseks palume volitusnorm ümber sõnastada nõnda, et selles nimetatakse asjakohased EL määrused . Arvestatud. Eelnõu sõnastust on muudetud. 8. Eelnõu § 17 lg 3 – kutsetegevuse loa andmisest keeldumise alused kujutavad endast intensiivset riivet põhiseaduse §-s 29 sätestatud tegevusala ja elukutse valiku vabaduse suhtes. Seletuskirjas on põhjendatud üksnes § 17 lg 3 p-s 5 esitatud piirangut, kuid piirangute põhiseaduspärasuses veendumiseks tuleb seletuskirja lisada põhjendused kõigi loetelus esitatud piirangute kohta. Seejuures ei saa tugineda argumendile, et samasugused piirangud on kehtivas õiguses juba olemas. Kuna tegemist on uue terviktekstiga, siis peavad kõik sätted olema sisuliselt läbi kaalutud Palume seletuskirja vastavalt täiendada. Sama märkus ka eelnõu § 18 lg 1 esitatud kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise aluste ning eelnõu § 19 lg 1 esitatud kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise aluste kohta. Arvestatud. Seletuskirja on viidatud paragrahvide osas täiendatud. 9. Eelnõu § 30–34 terminikasutus – viidatud sätetes kasutatakse läbisegi termineid süstitav transponder, elektroonne identifitseerimisvahend ja mikrokiip. Arusaamatuks jääb aga nende terminite omavaheline seos. Palume nende terminite sisu seletuskirjas täpsemalt selgitada ning mõistete kattuvuse korral mõistekasutus eelnõus ühtlustada . Arvestatud. Eelnõu sõnastust on muudetud. 10. Eelnõu § 31 lg 2–3 ja § 34 lg 1–3 – eelnõust ja seletuskirjast jääb ebaselgeks, mis on heakskiitmise õiguslik olemus . Kas tegemist on loaga, enne mille saamist ei tohi vastavat identifitseerimisvahendit või süstitavat transponderit kasutusele võtta? Millises menetluses Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi ka PTA) selle heakskiidu annab? Kas menetlus on § 31 ja § 34 puhul erinev? Menetluste erinevusele viitab § 34 lg 2, mille järgi süstitava transponderi tootja või turustaja teavitab PTA-d heakskiidu saamise soovist – sarnast sätet §-s 31 ei ole. Seletuskiri selle teavituse olemust ei ava. Juhul kui heakskiit on olemuselt luba, siis ei saa § 34 lg-s 2 nimetatud tahteavaldust nimetada teavituseks, vaid tegu on taotlusega HMS mõttes. Palume analüüsida viidatud heakskiitmise menetluse seoseid HMS-ga ning eelnõud ja seletuskirja vastavalt muuta. Arvestatud. Eelnõu sätteid ja seletuskirja on muudetud . Heakskiitmise näol ei ole tegu konkreetsele ettevõtjale antava loaga selle tavalises tähenduses. Identifitseerimisvahendi heakskii tmine annab õiguse seda identifitseerimisvahendit kasutada ehk heakskiit antakse identifitseerimisvahendi kohta. Seega h eakskiidu puhul on tegu haldusaktiga, millega Põllumajandus- ja Toiduamet lubab identifitseerimisvahendit Eestis kasutada ja turustada. 11. Eelnõu § 36 lg 5 – sätte kohaselt ei pea registrisse andmete kandmise taotlusele lisama digitaalallkirja, kui riigi infosüsteemide andmevahetuskihis on avatud asjakohane teenus. Seletuskirja järgi on säte vajalik selleks, et rakendada HMS § 14 lg 4 sätestatud erandit. HMS § 14 lg 4 teine lause ütleb, et digitaalallkirja ja e-templit ei pea lisama, kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning haldusorgan on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud. Juhime tähelepanu, et HMS § 14 lg 4 teises lauses sisalduv erand ei vaja selle rakendamiseks eriseaduses üle kordamist, vaid seda saab rakendada otse HMS-le tuginedes. Eelnõu sõnastusest ja seletuskirjast jääb ebaselgeks, kas üldse ja kui, siis milles seisneb § 36 lg 5 erisus HMS § 14 lg 4 suhtes. Kui selline erisus on olemas (nt eelnõu koostajad eeldavad, et asjakohase teenuse puhul on kindlasti täidetud HMS § 14 lg 4 kohane taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastamise nõue), siis palume see seletuskirjas selgelt esile tuua. Kui sisulist erisust ei ole, siis ei ole HMS sätte kordamine eelnõus vajalik ning § 36 lg 5 tuleks eelnõust välja jätta. Sel juhul saab seletuskirjas selgitada HMS § 14 lg 4 rakendamise võimalust. Arvestatud. Säte välja jäetud. 12. Eelnõu § 36 lg 7 – lõike teise lause kohaselt määratakse isikuandmete säilitamise tähtaeg põllumajandusloomade registri põhimääruses. Märgime, et isikuandmete säilitamise tähtaeg on põhiõiguste seisukohalt oluline küsimus, mille peab reguleerima seadusandja. Volitusnorm põhimääruse andmiseks peaks sätestama andmete säilitamise piirtähtaja. Volitusnorm, mis sellist piiri ette ei näe, on põhiseadusega vastuolus. Palume sätet täpsustada. Arvestatud. Eelnõu sõnastust on märkuse kohaselt muudetud. 13. Eelnõu § 48 lg 4 – säte viitab PTA loale, kuid selgusetuks jäävad loa andmise tingimused ja menetluskord. Ka seletuskiri ei aita seda mõista, kuna seletuskirjas üksnes taasesitatakse eelnõu sätted. Palume seletuskirjas analüüsida loamenetluse ja HMS seoseid ning vajadusel eelnõu täiendada. Selgitame . Säte on eelnõust välja jäetud. EL õigusaktide kohaselt peavad eksporditava looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga olema kaasas s ertifikaadid, mis tõendavad saadetise vastavust nõuetele (EL-is kehtivad nõuded või sihtriigi nõuded) , saadetise päritolu ning seega tagavad saadetise jälgitavuse . Ettevõtja, kes vastutab EL-i territooriumilt väljaviidavate ja kolmandasse riiki transporditavate saadetiste eest, esitab need saadetised veterinaarkontrolliks ühtses sisseveodokumendis viidatud piiripunkti pädevatele asutustele viimaste määratud asukohas. Pädev asutus kontrollib saadetisega kaasas olevaid doku mente ning lubab nende vedu läbi Eesti. Kuna saadetist on võimalik kontrollida piiripunktis ja saadetise Eestist läbivedu on ette teada, siis puudub vajadus ka loamenetluse järele . S ellise loa puhul oleks selle näol pigem tegu järelevalve asutuse kooskõlastusega, mille s järelevalve asutus annaks t eada, et on teadlik sellisest veost. Nimetatud säte reguleeris ainult juhte kui välja sooviti vedada saadetist, mis ei vastanud selle kohta esitatud nõuetele või mille kohta ei olnud nõudeid. Selliseid juhte, kus oleks nimetatud kooskõlastust vaja olnud, ei ole esinenud. 14. Eelnõu § 68 lg 3 – sätte kohaselt taudikahjutoetuse taotlemise menetlustähtaega ei ennistata. Tegemist on loomapidaja õiguste piiramisega, mida tuleb põhjendada. Palume seletuskirja vastavate põhjendustega täiendada ; seejuures saab kasutada 2009. aastal vastu võetud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse seletuskirjas esitatut. Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud. 15. Eelnõu § 75 lg 1 – sättega antakse PTA-le õigus kohaldada KorS §-des 30–32 ja 49–50 sätestatud erimeetmeid. Seletuskirjast ei selgu, kas veterinaarjärelevalveametnikele plaanitakse anda vahetu sunni kasutamise õigus või mitte. Palume seletuskirja selle analüüsiga täiendada. Juhul kui vahetu sunni kasutamise õigus on vajalik ja põhjendatud, siis palume eelnõu täiendada eelviidatud asjakohase sättega. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. Veterinaarjärelevalve ametnikele ei kavandata anda vahetu sunni kasutamise õigust. 16. Eelnõu § 79 lg 1 – sättega antakse volitatud veterinaararstile KorS §-des 30, 49 ja 50 sätestatud erimeetmete rakendamise õigus. Juhime tähelepanu, et riigi jõumonopoli põhimõttest tulenevalt ei saa vahetu sunni rakendamise õigust riigiaparaadist välja delegeerida. Füüsilise jõu kasutamise õiguse riigist n-ö väljadelegeerimine on põhiseadusega vastuolus. Seetõttu ei tohi eelnõu sõnastusest jääda kahtlustki selles, et volitatud veterinaararstile ei ole antud vahetu sunni rakendamise õigust. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. 17. Eelnõu § 82 lg 1 p 6 ja § 83 lg 1 – eelnõu § 82 lg 1 p 6 järgi lõpeb halduslepinguga antud volitus, kui kutsetegevuse luba peatatakse. Samas räägib eelnõu § 83, et volitatud veterinaararsti kutsetegevuse loa peatamise korral temale antud volitus peatub. Need sätted reguleerivad sama elulist olukorda, kuid sätestavad erineva õigusliku tagajärje, olles seega sisult üksteisega vastuolus. Palume sätted üle vaadata ja korrigeerida. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud. 18. Eelnõu § 90 lg 1 – sätte teise lause kohaselt ei hüvitata isikule vallasasja või selle tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust, kui vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada. Seletuskirjast selgub, et kasutuskõlbmatuks muutub proovimaterjal, mitte vallasasi, millelt proove võeti. Märgime, et vallasasja enda kasutuskõlbmatuks muutmisel ei saa riik hüvitamist välistada – see oleks ebaproportsionaalne. Palume sätte sõnastus üle vaadata ja täpsustada. Mitte arvestatud. Kõnealuse sätte sõnastus on ühtlustatud Maaeluministeeriumi valitsemisala eriseadustes korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu väljatöötamise käigus. Nimetatud eel nõu võeti seadusena vastu 19. veebruaril 2014 . a ja jõustu s 1. juulil 2014. a. Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega täiendati samas sõnastuses sättega alkoholiseadust , Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust , kalandusturu korraldamise seadust, loomatauditõrje seadust, mahepõllumajanduse seadust, söödaseadust, taimede paljundamise ja sordikaitse seadust, taimekaitseseadust, toiduseadust, veterinaarkorralduse seadust ja väetiseseadust. Tegemist on ühtlustatud sõnast usega, mida kasutatakse eriseadustes, milles on olnud vaja sätestada erand korrakaitseseaduse § 83 lõikes 2 ettenähtud üldisest reeglist , arvestades Maaeluministeeriumi valitsemisala riikliku järelevalve eripäraga . 19. Märgime, et eelnõu on väga korralikult toimetatud, seega on normitehnilisi ja keeleettepanekuid eelnõu mahtu arvestades üsna vähe. Paradoksaalselt jäävad aga just korralikus tekstis hästi silma ebaõnnestunud terminid. Teeme mõned ettepanekud, kuidas asendada ebaõnnestunud termin sobivamaga . Ettepanekud on tehtud teadmises, et uut tervikteksti koostades on terminite muutmine võimalik, kuna muudatusi saab teha läbivalt kogu tekstis. 1) teatamiskohustuslik loomataud -> teatamiskohustuse alune loomataud v kohustuslikult teatatav loomataud v teatamiskohustusega loomataud vms. 2) situatsioonplaan -> sekkumiskava v valmisolekukava vms. 3) simulatsiooniõppus -> matkeõppus vms. ÕSi värske soovitus (EKI ühendsõnastikust): sõna simulatsioon on inglise sõna simulation mõjul hakatud kasutama ka tähenduses, mida eesti keeles juba väljendavad sõnad matkimine ja imiteerimine. Kuna eesti keeles on vajalikud sõnad olemas, on võõrsõna tähenduse laiendamine tarbetu. Mitte arvestatud. Tegemist on järelevalveasutuse ja sektori jaoks harjumuspäraste ja arusaadavate mõistetega , mis on kasutusel ka kehtivas õiguses. Seisukoht on kooskõlastatud järelevalveasutusega. 20. Eelnõu § 1 – palume vormistada paragrahvi pealkiri kujul Seaduse reguleerimisala. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 21. Eelnõu § 1 lg 1 ja 2 – HÕNTE § 8 lg 2 kohaselt on seaduse kõige esimene säte reserveeritud seaduse reguleerimisala avamiseks. Seetõttu tuleb eelnõu § 1 lg 2 esitatud reguleerimisala loetelu esitada lõikena 1. Eelnõu § 1 p 2–5 esitletud määrused aga tuleb eelviidatud põhjustel täispika viitega ära nimetada juba reguleerimisala lõikes, mistõttu puudub nende loetlemiseks vajadus ja põhjendus. Palume § 1 lg 1 eelnõust välja jätta. Samas on igati põhjendatud selle loetelu esitamine näiteks seletuskirja osas 1.3 „Märkused“, kus öeldakse, et eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 22. Eelnõu § 1 lg 1 p 4 – palume üle kontrollida ja parandada määruse (EL) nr 576/2013 avaldamismärge. Praegune avaldamismärge viitab kehtetuks tunnistatud määrusele. Palume avaldamismärge parandada ka seletuskirjas. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 23. Eelnõu § 10 – paragrahv käsitleb koostöö korraldust. Lõikes 1 määratakse, et PTA on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 tähenduses, lõikes 2 pannakse teistele korrakaitseorganitele, haldusorganitele ja valitsusasutustele kohustus teavitada PTA-d veterinaarnõuete rikkumisest. Justiitsministeeriumi hinnangul on tegemist võrdlemisi spetsiifiliste sätetega, mis ei kuulu oma sisu poolest eelnõu üldsätete hulka. Seejuures on eriti § 10 lg 2 spetsiifilise sisuga, kuivõrd räägib siseriiklike riigiorganite koostööst veterinaarnõuete rikkumise korral. Justiitsministeeriumi hinnangul on eelnõu süstemaatikat silmas pidades sobivam esitada § 10 sätted eelnõu 6. peatüki 1. jaos, mis käsitleb järelevalve üldist korraldust. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 24. Eelnõu § 15 lg 3 – lõige 3 võimaldab pikendada kutsetegevuse loa otsuse tegemise tähtaega. Sätet lugedes jääb aga ebaselgeks, milline on tavapärane otsuse tegemise tähtaeg. Eelnõu edasi lugedes selgub, et § 15 lg 3 on olemuselt erisäte eelnõu § 17 lg 1 suhtes. Õigusselguse ja õigusakti süstemaatika huvides palume eelnõu § 15 lg 3 esitatud säte kavandada § 17 lg 1 järele lõikeks 2. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 25. Eelnõu § 16 lg 6 – märgime, et seletuskirja lisas olevas rakendusakti kavandi pealkirjas ja §-s 4 kasutatakse sõnastust tulemustest teatamise kord , kuid eelnõu § 16 lg 6 volitusnormis on tulemustest teavitamise kord . Palume sõnastus ühtlustada. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 26. Eelnõu § 18 lg 1 p 3 – lõike sissejuhatavas lauseosas on veterinaararstide registrit mainitud viitega § 22 lg-le 1. Ühetaolisuse huvides soovitame samasugust viidet kasutada ka eelnõu § 18 lg 1 p-s 3 ja mitte kirjutada registri nime seal täielikult välja. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 27. Eelnõu § 19 lg 1 p 4 ja § 20 lg 1 p 3 – ühel juhul loobub veterinaararst veterinaarteenuse osutamisest , teisel juhul kutsetegevuse loast , ehkki sätte sisu on mõlemal juhul sama. Palume sama mõtte edasiandmiseks kasutada ühesugust sõnastust loobub kutsetegevuse loast (HÕNTE § 15 lg 2 teine lause) . Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 28. Eelnõu § 20 lg 2 p 3 – palume üle kontrollida ja parandada delegeeritud määruse pealkiri, selle sõnastus on ELT järgi pisut teistsugune : komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/691, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 29. Eelnõu § 32 lg 1 p 1 – juhime tähelepanu, et maismaaloomade puhul on eelnõu sättes viidatud EL määruse sätete hulgas ka art-d 106 ja 107, mis annavad komisjonile volitused asjakohaste rakendusmääruste kehtestamiseks. Vesiviljelust käsitlevate artiklite viites aga rakendusmääruseid puudutavaid art-d 189 ja 190 ei ole. Palume kontrollida, kas selline erinevus on põhjendatud, ning vajadusel viiteid täiendada . Arvestatud. Eelnõu on täpsustatud ning täiendatud viitega artiklitele 189 ja 190. 30. Eelnõu § 35 lg 1 – juhime tähelepanu, et EL määruse 2016/429 artikkel 109 ei räägi registrist, vaid elektroonilisest andmebaasist. Seetõttu on korrektne sõnastus järgmine: Põllumajandusloomade register on register Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite 101 ja 185 tähenduses ning elektrooniline andmebaas artikli 109 tähenduses. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 31. Eelnõu § 36 lg 3 – sättes viidatud LoKS § 65 ei sätesta põllumajanduslooma pidamise õiguse äravõtmise õiguslikku alust ega menetlust, vaid räägib selle keelu rakendamisest ehk täpsemalt sellest, kuidas kohus saadab vastava kohtuotsuse põllumajandusloomade registrisse. Loomapidamise õiguse keelamise õiguslik alus asub hoopis KarS §-s 52 2 , mille järgi seda saab kohaldada lisakaristusena looma suhtes lubamatu teo toimepanemise korral, ning menetlusreeglid asuvad vastavalt KrMS-s või VTMS-s. Seletuskirjas kasutatakse siinkohal sõnastust: kui isikult on .. looma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud . Soovitame sama sõnastust kasutada ka eelnõus . Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 32. Eelnõu § 66 lg 7 ja 8 – juhime tähelepanu, et mõlemas lõikes viidatakse samale EL määrusele, isegi samale määruse artiklile. Teeme ettepaneku need lõiked ühendada. Juhul kui eelnõu koostaja hinnangul on siiski põhjendatud kahe eraldi lõike esitamine, siis tuleb teises lõikes esitada EL määruse pealkiri korrektses lühivormis: .. kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artiklit 26 .. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 33. Eelnõu peatükid 6.–9 . – eelnõu reguleerimisala ja eelnõu struktuuri uurides jääb silma, et eelnõu § 1 lg 2 p 8 nimetab märksõnu veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll, kuid samas lõikes ei nimetata eraldi eelnõu peatüki sisu. Eelnõus on olemas 6. peatükk pealkirjaga „Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning haldusjärelevalve“, mis sisaldab kahte jagu: esimene käsitleb veterinaarjärelevalve, veterinaarkontrolli ja haldusjärelevalve üldist korraldust, teine aga volitatud veterinaararstiga seonduvat. Eelnõu peatükkides 7., 8., ja 9. käsitletakse veterinaarjärelevalve tasu, proovide võtmist ja analüüsimist ning laboreid ning volitatud veterinaararsti tegevuse ja veterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamist. Meie hinnangul on kõik nimetatud teemad on võimalik kokku võtta märksõnadega veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll, mis on nimetatud eelnõu § 1 lg 2 p-s 8. Eelnõu süstemaatika ja eelnõu struktuuri ülevaatlikkuse huvides teeme ettepaneku esitada 7., 8., ja 9. peatükid 6. peatüki jagudena. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 34. Eelnõu § 85 lg 3 – sätte järgi võetakse järelevalvetasu toiduseaduses sätestatud alustel ja korras tunnitasuna. Palume kaaluda sõna tunnitasuna väljajätmist, kuna sedasi reguleeritakse VetS-s toiduseaduse reguleerimisalasse jäävat küsimust. VetS-s piisab viitest toiduseaduse alustele ja korrale ning see, et toiduseaduse alusel võetakse järelevalvetasu just tunnitasuna, tuleneb juba toiduseadusest enesest. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 35. Eelnõu § 87 lg 8 – säte viitab samale paragrahvile, kuid nõnda on viide ebakorrektne. Selle asemel tuleb kasutada viidet makstakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras . Arvestatud. Eelnõu on muudetud . 36. Eelnõu § 96–106 – karistusnormide vormistamise tava kohaselt tuleb karistus esitada uuel real. Palume kogu vastutuse peatükk üle vaadata ja vastavalt parandada. Arvestatud . Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud . 37. Eelnõu § 107 lg 2 – palume kontrollida ja parandada viide . Väärteod on esitatud eelnõu §-des 96–106. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud. 38. Eelnõu § 111 – palume kontrollida viidet komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklile 76. Sätte sisu järgi näib, et viide peab olema määruse art 76 lõike 2 punktile a, mitte punktile b. Arvestatud . Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud. 39. Eelnõu 11. ja 12. peatükk – juhime tähelepanu, et pealkiri Rakendus- ja üleminekusätted ei ole korrektne . HÕNTE § 13 tulenevalt moodustavad üleminekusätted rakendussätete alaliigi, mistõttu sidesõna ja ei ole kohane. Sisult on nii 11. kui 12. peatükis esitatud sätted rakendussätted. Eelnõu süstemaatika huvides palume eelnõu 11. peatükk pealkirjastada Rakendussätted ning jaotada jagudeks. Praegune 11. peatükk oleks 1. jagu pealkirjaga Üleminekusätted, praegune 12. peatükk 2. jagu pealkirjaga Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Märgime ka, et § 135, mis reguleerib VetS jõustumist, ei saa olla seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamisega koos, vaid tuleb esitada eraldi struktuuriosas – praegusel juhul 11. peatüki 3. jaos pealkirjaga Jõustumine. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud. 40. Eelnõu 12. peatükk „Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ – juhime tähelepanu, et eelnõuga kehtetuks tunnistatavat veterinaarkorralduse seadust ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadust mainitakse ka mahepõllumajanduse seaduses. Palume vastavad MPõS muudatused eelnõusse lisada . Arvestatud. Eelnõusse on lisatud MPõS muudatused. 41. Eelnõu § 129 p 1 (RLS muudatused) – kehtiva RLS 9. peatükis ei ole 4. jagu ega selle jaotisi. Asendamist vajav viide veterinaarkorralduse seadusele asub RLS 9. peatüki 2. jao 7. jaotises. Palume muutmiskorraldus üle vaadata ja parandada. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud. 42. Eelnõu § 132–124 – HÕNTE § 30 lg 2 järgi kasutatakse Riigi Teataja avaldamismärget siis, kui see on vajalik samanimeliste seaduste eristamiseks. Praegusel juhul see vajadus puudub, seetõttu palume avaldamismärked välja jätta. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud. 43. Eelnõu § 133 ja 134 – juhime tähelepanu HÕNTE § 33 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt kõik muudetavad ja kehtetuks tunnistatavad seadused tuleb esitada pealkirjade tähestikulises järjekorras. Palume loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse ning loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamine tõsta ettepoole vastavalt tähestiku järjekorrale. Arvestatud. Eelnõu on märkuse kohaselt muudetud. 44. Palume arvesse võtta käesoleva kirja lisaks olevas eelnõu failis esitatud keelemärkused. Osaliselt arvestatud. 45. Seletuskirja osa 1.1 „Sisukokkuvõte“ – seletuskirja sissejuhatavatest osadest ei ilmne, milliseid eesmärke soovitakse seaduse rakendamisel saavutada 4 . Nii sisukokkuvõttes kui seletuskirja osas „Eesmärk“ on eesmärgina sõnastatud erinevate EL-i määruste rakendamine, siiski ei saa EL-i õiguse rakendamine olla eesmärk iseenesest. Eesmärk peab olema sõnastatud läbi elulise olukorra paranemise ning vastama küsimusele, kuhu tahame jõuda võrreldes tänase olukorraga. Palume selgelt välja tuua, milliseid eesmärke soovitakse saavutada loomatervise määruse ja teiste vahetult kohaldatavate määruste rakendamisega ning samuti muudatustega, mis ei tulene EL-i õigusest. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 46. Sisukokkuvõttest ei selgu, millised muudatused kaasnevad sihtrühmadele eelnõu seadusena rakendamisel. Selgitatud on küll eelnõu struktuuri, kuid kuna valdav osa kavandatava veterinaarseaduse nõuetest kehtivad ka praegu, siis ei selgu, mis kehtiva regulatsiooniga võrreldes sihtrühmade jaoks muutub. Palume sisukokkuvõttes tuua välja loetelu eelnõuga kaasnevatest sisulistest muudatustest (osa muudatusi on välja toodud seletuskirja osas 6, kuid mitte kõik). Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 47. Sisukokkuvõttes palume lühidalt kajastada ka eelnõu mõjusid. Selleks soovitame välja tuua peamised mõjutatud sihtrühmad ja mõjuvaldkonnad. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 48. Rõhutame, et sisukokkuvõte peab olema selge, kokkuvõtlik ning andma esmase ülevaate eelnõu sisust ka valdkonda mittetundva lugeja jaoks. Nõuded seletuskirja alaosale „sisukokkuvõte“ on sätestatud HÕNTE § 41 lõikes 2. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 49. Seletuskirja osa 1.3 „Märkused“ – juhime tähelepanu, et riigilõivuseadust ja söödaseadust on eelnõu menetluse kestel muudetud, seetõttu tuleb Riigi Teataja avaldamismärked enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist üle vaadata ja ajakohastada. Arvestatud. Seletuskirja osas 1.3 „Märkused“ on ajakohastatud seaduste Riigi Te a taja avaldamismärked. 50. Seletuskirja osas 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ palume rohkem avada sätete sisu , sh selgitada, kas ja mis muutub kehtiva õigusega võrreldes, mis on muudatuse ajend, taust jne. Sätete ümberkirjutamine seletuskirjas kannab endas vähe lisandväärtust. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 51. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, eelnõu § 11 – palume seletuskirjas avada sätte seos HMS-ga (eelkõige HMS § 26) ning põhjendada sätte vajalikkust. Arvestatud. S eletuskirja on täiendatud. Avatud on sätte seos HMS- i ga. Otsuse kättetoimetamist käsitleva sätte eesmärgiks on anda haldusorganile vabamad käed kaalutlusõiguse teostamiseks otsuse posti teel kättetoimetamise viisi valimisel. 52. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, eelnõu § 12 lg 1 – seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks tagada suurem õigusselgus. Palume seletuskirjas avada, milles see suurem õigusselgus seisneb. Arvestatud. Seletuskirja on muudetud. 53. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, eelnõu § 20 – selgituste esimeses lõigus on viide VetKS § 26 lg-le 2, kuid ilmselt on silmas peetud VetKS § 23 lg 2. Selgituste viimases lõigus on viide eelnõu §-le 107, kuid ilmselt on silmas peetud eelnõu § 108. Palume parandada. Arvestatud. Seletuskiri on vastavalt märkusele parandatud. 54. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, eelnõu § 29 – palume lisada mõned näited nõuetest, mida saab kontrollida alles siis, kui ettevõtja on tegevusega alustanud. Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt märkusele täiendatud. 55. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, eelnõu § 49 – selgituste esimeses lõigus on seaduse pealkirjaalgusest jäänud välja sõnad loomade ja . Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud. 56. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, eelnõu § 84 lg 3 – selgituse viimases lauses on viide volitusnormile vigane (on § 83 lg 3, peab olema § 84 lg 3). Arvestatud. Seletuskirjas on viide parandatud. 57. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, eelnõu § 88 lg 7 – eelnõu järgi on PTA-l õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 21 järgi on täitedokumendiks muuhulgas haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, kui see on seaduses nõnda sätestatud. Palume see seos seletuskirjas ära tuua koos selgitusega, et järelevalvetasu sissenõudmise otsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 21 mõttes. Sama märkus ka eelnõu § 130 p 14 (söödaseaduse § 29 4 lg 3 1 ) ja EN § 131 p 16 (toiduseaduse § 49 4 lg 3 1 ) kohta. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud asjakohaste selgituste ja viidetega. 58. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, eelnõu § 121 – palume selgitusse lisada põhjendus, kust tuleneb piiripunktide määramise kuupäev 14.12.2019. Ühtlasi palume olemasolev selgitus keeleliselt üle vaadata. Arvestatud. Seletuskirja osa 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu § 121 kohta on lisatud täiendavad selgitused. Piiripunktide määramise kuupäev 14.12.2019 on seotud määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli määrus) kohaldamisajaga, mis on 14.12.2019 , Enne nimetatud kuupäeva määrati 2019. aastal piiripunktid uuesti. Seoses veterinaarseaduse kehtestamisega ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse kehtetuks tunnistamisega loetakse eelnõu § 121 kohaselt enne 2019. aasta 14. detsembrit määratud piiripunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 1 nõuete kohaselt määratud piiripunktiks. 59. Seletuskirja osa 8 „Rakendusaktid“ – HÕNTE § 48 lg 1 p 1 järgi tuleb seletuskirjas põhjendada kõigi eelnõus esitatud volitusnormide vajalikkust. Eelnõu seletuskirja osas 8.1 on käsitletud neid volitusnorme, mille alusel kehtestatakse uued rakendusaktid, kuid käsitlemata on need tervikteksti volitusnormid, mis eeldavad olemasolevate määruste muutmist. Palume seletuskirja 8. osas esitada ka eelnõu § 84 lg 3, § 87 lg 7, § 88 lg 10 ja § 89 lg 6 esitatud volitusnormide põhjendused. Arvestatud. Seletuskirja osa 8 „Rakendusaktid“ on täiendatud. 60. Seletuskirja osa 8 „Rakendusaktid“ – juhime tähelepanu, et seletuskirja osa 8.2 punktis 9 nimetatud maaeluministri määrus on vahepeal vastu võetud (maaeluministri 17.12.2020 määrus nr 78) ning seletuskirjas olev viide on võimalik korrektselt lõpuni vormistada . Arvestatud. Seletuskirja osa 8 „Rakendusaktid“ on täiendatud. 61. Seletuskirjas vaadata läbivalt üle VTA ja Põllumajandus- ja Toiduameti nimetuste kasutamine . Kui lause ei ole mineviku kontekstis, siis kasutada uut nimetust. Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt märkusele täpsustatud. 62. Seletuskirja osa 6 „Seaduse mõjud“ – punktis 6.1. (samuti § 17 lõike 3 selgituses juures) käsitletakse mõjusid, mis kaasnevad muudatusega, mille kohaselt lisatakse täiendav alus PTA-le veterinaararsti kutsetegevuse loa andmisest keeldumiseks. PTA juht keeldub edaspidi kutsetegevuse loa andmisest, kui taotleja on teenistuses veterinaarjärelevalve ametnikuna ja tal on avaliku teenistuse seaduse § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega. Praegu võib järelevalveametnik tegevusluba taotleda ja veterinaarteenust osutada, kui see ei takista tööülesannete täitmist 5 . Seega piirab kavandatav muudatus veterinaararsti kvalifikatsiooniga inimeste tööalast tegutsemist. Jääb arusaamatuks, kuidas tagab muudatus suurema paindlikkuse ning kuidas peaks see leevendama veterinaarjärelevalve ametnike puudust PTA-s. Lisaks, kuidas hakatakse kutsetegevuse loa andmisel ex ante hindama, kas kõrvaltegevus takistab teenistusülesannete täitmist, arvestades, et isik ei saa enne kutsetegevuse loa omandamist veterinaarteenust üldse osutada. Jääb mõneti arusaamatuks, millist probleemi soovitakse muudatusega lahendada, eriti arvestades seletuskirjas toodud infot, et siiani ei ole ilmnenud vastuolusid ametnike järelevalve- ja kõrvaltegevuste vahel. PTA tööjõupuuduse leevendamiseks ja huvide konflikti ennetamiseks on olemas ka muid, mitteregulatiivseid meetmeid. On küsitav, kas erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsioonide iga-aastase läbivaatamisega kaasnev töökoormuse vähenemine on piisav põhjendus muudatuse elluviimiseks. Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt märkusele täpsustatud. 63. Punktis 6.3. kirjeldatakse muudatust, mille tulemusel muutub ettevõtjate ring, kellele rakenduvad teatamis- või loakohustus seoses looma pidamise ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemisega. Mõjuanalüüsist saab välja lugeda, et ettevõtjate hulk, kellele hakkab edaspidi kehtima tegevusloa nõue, kitseneb. Samas on seletuskirjas § 26 lõike 2 selgituses välja toodud, et isikute hulk, kes peavad taotlema tegevusluba, on võrreldes kehtiva õigusega suurem (koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused ja varjupaigad, kontrollpunktid jm ettevõtted, kes tegelevad loomade teise liikmesriiki viimisega). Palume mõjuanalüüsis tuua selgelt ja võimalikult täpselt välja sihtrühmade arvud – kui palju on Eestis ettevõtjaid, kellele hakkab edaspidi kehtima loakohustus ning kellele teatamiskohustus. Milline on mõju neile ettevõtjatele, kes peavad seaduse jõustumisel tegevusluba taotlema. Selgitame. Seletuskirjas on § 26 lõike 2 osas sõnastusest tulenev arusaamatus. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2019/2035 on nende tegevusalade loetelu, mille puhul peavad taotlema tegevusluba, võrreldes kehtiva õigusega pikem. Seega ei ole tegemist vastuoluga ja isikute hulk, kes peavad tegevusloa taotlema, kindlasti väheneb , kuna Euroopa Liidu turul kaupleb väike arv loomapidamisettevõtteid. Täpset ettevõtete arvu ei ole sealjuures võimalik välja tuua, kuna see on ajas muutuv , sõltub turuolukorrast ja ka Eesti loomatervise alasest olukorrast. Mõjuhinnangu selgitus on asjakohane. 64. Mõjuanalüüsi punktis 6.7. on kajastatud bioturvalisuse kava koostamise kohustusega kaasnevaid mõjusid. Muudatuse peamiseks sihtrühmaks on loomapidajad, tegevuslubade omajad ja majandustegevusteate esitajad. Palume eelnõu koostajal anda võimalikult täpne hinnang sihtrühma suuruse kohta – kui palju on isikuid, kes peavad edaspidi hakkama koostama bioturvalisuse kava? Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt märkusele täiendatud. 65. Mõjuanalüüsi punktis 6.8. on kajastatud loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohustust rakendada meetmeid vältimaks looma lahtipääsemist. Nõustume, et tegemist on lahendamist vajava probleemiga, kuid palume võimalusel välja tuua probleemi ulatust iseloomustavad kvantitatiivsed andmed (nt varjupaikade koormus, lahtipääsenud loomade või väljakutsete arv, tekitatud varaline kahju vms). Samuti on probleemi lahendamisel võtmetähtsusega elanikkonna informeerimine. Lisaks juhime tähelepanu, et mõjuanalüüsis on erinevate muudatuste juures korduvalt märgitud, et puudub ebasoovitavate mõjude risk – palume antud väited kriitiliselt üle vaadata, sest nii mõnegi muudatuse puhul ei pea see hinnang paika. Näiteks võib teatud juhtudel kaasneda loomaomanikele märkimisväärne kulu seoses looma lahtipääsemise vältimisega. Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud 66. Mõjuanalüüsi punktis 6.9. ei ole analüüsitud, kuidas mõjutab veterinaarjärelevalve toiminguks kuluva aja arvestamise muutmine riigi tulusid järelevalvetasudest. Palume anda kvantitatiivne hinnang järelevalvetasude vähenemise kohta. Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud 67. Seletuskirjast ilmneb, et eelnõu seadusena rakendamisega kaasneb veterinaararstidele mitu töökorralduslikku muudatust, mida mõjuanalüüsis ei ole kajastatud. Soovitame taolised väiksemahulised muudatused koondada ning selgitada nende mõju veterinaararstide töökorraldusele ühiselt, sh ka mõju halduskoormusele. Selgitame. Tegemist ei ole uute tööülesannetega, vaid tööülesannete täpsustamisega. Arvestuse pidamise ja loomatauditõrjel osalemise kohustus ei ole uued tegevused, need on ka kehtivas õiguses ( VKS § 23 lõige 2 punktid 3 ja 4 ja LTTS § 6 lg 2). 68. Lisaks sisaldab eelnõu veel mitmeid (väiksemahulisi) muudatusi, mida mõjuanalüüsis ei ole kajastatud. Palume eelnõu koostajal tagada, et kõik sisulised muudatused võrreldes kehtiva õigusega oleksid analüüsitud (soovitame muudatused selguse ja aja kokkuhoiu eesmärgil koondada) . Näiteks on § 25 lõike 3 selgituse juures on mainitud, et suureneb andmete hulk, mida ettevõtja peab majandustegevusteates esitama, samuti suureneb teatud ettevõtjate jaoks andmete hulk tegevusloa taotlemisel. Eriti juhime tähelepanu riigilõivuseaduse muudatusele, millega kaasneb otsene mõju riigi tuludele. Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud. 69. Palume mõjuanalüüsis iga muudatuse juurde lisada viited sätetele, millega antud muudatus kehtestatakse. See aitab oluliselt paremini orienteeruda niivõrd mahukas seletuskirjas, arvestades, et mõjude hindamisega seotud info on kajastatud seletuskirja erinevates osades (lisaks mõjuanalüüsile ka eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi osas). Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud. 70. Tulenevalt vajadusest jälgida eelnõude tervikmõju elanike ja ettevõtjate halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, siis palume eelnõu koostajal hinnata: a) kas halduskoormus ettevõtjatele (nt veterinaarteenuse pakkujad, juriidilisest isikust loomapidajad, loa- või teatamiskohustusega ettevõtjad) tervikuna pigem väheneb, suureneb või jääb samaks; b) kas halduskoormus kodanikele (nt lemmikloomapidajad, füüsilisest isikust loomapidajad) pigem väheneb, suureneb või jääb samaks; c) kas töökoormus avalikule sektorile (nt PTA, PRIA) pigem väheneb, suureneb või jääb samaks. Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud. 71. Seletuskirja osa 7 „Seaduse rakendamisega soetud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ – tagamaks muudatuste sujuv ja tähtaegne rakendamine on oluline juba seaduseelnõu koostamise etapis läbi mõelda vajalikud rakendustegevused. See hõlmab näiteks mõjutatud sihtrühmade teavitamist uutest nõuetest (loomapidajad, veterinaararstid jt), IT-arenduste ja rahastuse planeerimist, halduslepingute sõlmimist jms. Palume kokkuvõtvalt välja tuua avaliku sektori asutuste poolt vajalikud rakendustegevused. Lisaks sisaldab eelnõu mitut muudatust, mis mõjutavad otseselt või kaudselt riigi tulusid – järelevalvetasude vähenemine (järelevalvetoiminguteks kulunud aja arvestamine), rahatrahvi suurenemine teatud rikkumiste korral, riigilõivuseaduse muudatus jm. Palume eelnõu koostajal objektiivselt analüüsida ja prognoosida nende muudatuste mõju riigi kuludele ja tuludele . Arvestatud. Seletuskirja on märkuse kohaselt täiendatud.
Justiitsministeerium Meie:06.04.2021 nr 1.4-1/286
Haridus- ja Teadusministeerium
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Veterinaarseaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks veterinaarseaduse eelnõu.
Eelnõu on varem läbinud kooskõlastamise eelnõude infosüsteemis. Esimene kord esitati eelnõu
kooskõlastamisele 2020. a (toimiku nr MEM/20-1243). Seekord esitame eelnõu
kooskõlastamisele seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega.
Kuna eelnõu esitatakse korduvale kooskõlastamisele, esitame eelnõu Justiitsministeeriumile
samaaegselt teiste ministeeriumidega. Eelnõu on kiireloomuline, mistõttu palume kooskõlastust
hiljemalt 14. aprilliks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Veterinaarseaduse eelnõu, VS_eelnou.docx;
2. Veterinaarseaduse eelnõu seletuskiri, VS_seletuskiri.docx;
3. Veterinaarseaduse eelnõu seletuskirja lisa 1, VS_seletuskirja_lisa1.docx;
4. Veterinaarseaduse eelnõu seletuskirja lisa 2, VS_seletuskirja_lisa2.docx.
Maia Radin
625 6529
[email protected]
Katrin Tuula
625 6166
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734