dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" elluviimiseks Ida-Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

Sotsiaalministeerium · 7. aprill 2021
Viit
11
Registreeritud
7. aprill 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎11 07.04.2021 Ministri määrus (1).asice1864 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 07.04.2021 nr 11 Meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" elluviimiseks Ida- Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused. § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) tööealine erivajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi; 2) pereliikmeks loetakse käesoleva määruse tähenduses abielus, vabaabielus või kooselus (registreeritud elukaaslased) olevad isikud ning alanejad, ülenejad ja külgjoones sugulased (sealhulgas poolõde, poolvend); 3) tööealine hoolduskoormusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes väljaspool kutse- või ametlikku tööd hooldab oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus; 4) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist ja/või abi toimingutes (toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks; 5) toimetulekuraskustes inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole võimalik rahuldada igapäevaelu vajadusi; 6) sihtrühm – käesoleva määruse tähenduses tööealised erivajadusega, hoolduskoormusega, hooldusvajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed; 7) teenuse arendamine – teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine toimingute või tegevustega 2 eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus kohaliku omavalitsuse üksuses pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu; 8) hoolekandeteenused – käesoleva määruse tähenduses võrdsustatud sotsiaalteenustega. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus Meetme rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). § 4. Vaiete menetleja Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal § 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) vähendada tööealiste hoolduskoormusega inimeste hoolduskoormust ning toetada nende tööturule suundumist või tööturul jätkamist; 2) toetada tööealiste erivajadusega inimeste toimetulekut, et suurendada nende tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekust; 3) toetada toimetulekuraskustes inimeste toimetulekut. (2) Toetuse andmise väljundinäitaja on hoolekandeteenuste saajate arv vähemalt 300 inimest. § 6. Toetatavad tegevused Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud eesmärkide ja tulemuse saavutamisse ning mille elluviimisega osutatakse ja vajaduse korral arendatakse järgmisi hoolekandeteenuseid Ida-Viru maakonnas: 1) koduteenus; 2) tugiisikuteenus; 3) isikliku abistaja teenus; 4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus; 5) nõustamisteenused või tugigrupid; 6) sotsiaaltransporditeenus. § 7. Abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Projekti tegevused ei tohi alata enne käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise tähtpäeva ja peavad algama kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, arvestusega, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 30.09.2023. § 8. Abikõlblikud kulud (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja 3 kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõike 3 punktile 1 ja lõikele 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. (2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut. (3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (4) Abikõlblik on otseselt käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ruumide remontimise, vajaliku mööbli, seadmete ja abivahendite soetamise kulu järgmistel tingimustel: 1) otseselt teenuse osutamiseks vajalike abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise kulu on abikõlblik ainult käesoleva määruse § 6 punktides 1 ja 4 nimetatud teenuste osutamisel; 2) käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kokku kuni 30% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja kulutused peavad olema tehtud vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (5) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali koolitamisega, sealhulgas supervisiooni ja kovisiooniga seotud kulud, kui koolitataval on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus on otseselt seotud teenuse osutamisega. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud vähemalt 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõike 6 punktis 6 nimetatud koolitusele. (6) Sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks on abikõlblik: 1) käesoleva määruse raames mootorsõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks kohandamise kulu; 2) mootorsõiduki soetamise kulu maksimaalselt 10% mootorsõiduki maksumusest; 3) mootorsõiduki rentimise kulu; 4) mootorsõiduki liisimise kulu, välja arvatud väljaostukohustusega liisingulepingu puhul; 5) sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajalike vahendite (nt trepironija, kaldtee, ratastool ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost teenuse kasutamise kohta) ja abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise ja paigaldamise kulu; 6) vahetult sotsiaaltransporditeenust osutava inimese koolitamise kulu eesmärgiga osutada inimese vajadustele vastavat sotsiaaltransporditeenust. (7) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenused, mille sisu on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele. (8) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike isikukaitsevahendite soetamise kulu. (9) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks veebipõhise lahenduse loomise kulu. 4 (10) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel, arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud. (11) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblik: 1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks; 2) kinnisasja ostmise ja liisimise kulu; 3) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu (v.a käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks mootorsõiduki kohandamisega seotud kulud); 4) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad; 5) uuringute, analüüside ja kaardistuste kulu, välja arvatud sihtrühma kaardistus enne projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust; 6) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud; 7) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud; 8) väliskoolituse ja -lähetuse kulud; 9) abivahendite soetamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 ja lõike 6 punktis 5 sätestatud juhul; 10) inimese kodu kohandamise kulu; 11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tööturuteenuste osutamise kulu; 12) sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kulu. (12) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1 punktile 9 ei anta toetust projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist. § 9. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 100 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85%. § 10. Vähese tähtsusega abi (1) Kui antav abi on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Kui vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust pandud, märgitakse vastav kohustus taotluse rahuldamise otsuses. (3) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e loetletud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi nimetatud määruse alusel. 5 Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti 2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele. (4) Erandina võib komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel anda vähese tähtsusega abi ettevõtjatele, kes ei olnud 31. detsembril 2019 raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2021. (5) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ületada 200 000 eurot. (6) Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ületada 500 000 eurot. (7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (8) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja ja partner võib olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksus, mis asub Ida-Virumaa territooriumil; 2) juriidiline isik. (2) Kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama vähemalt ühe Ida-Virumaa territooriumil asuva kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse teenust osutama. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2, 5 ja 6 sätestatud nõuetele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse §-is 2 sätestatud nõuetele. (4) Taotleja või partner peab olema osalenud ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ raames ellu viidud Ida-Virumaa arendusprogrammis. (5) Taotleja võib esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse. § 12. Taotleja kohustused Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused. § 13. Nõuded taotlusele 6 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva määruse §-s 9 sätestatuga; 2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud; 3) toetust ei taotleta kulule, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest; 4) taotlus allkirjastatakse esindusõigusliku isiku poolt. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. (4) Muu kui kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja esitab kooskõlas käesoleva määruse § 11 lõikega 2 partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskirja käesoleva määruse lisa 2 vormil. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 14. Taotlusvooru avamine (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve, mille rakendusüksus avaldab koos vooru avamise teatega oma kodulehel. (2) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja toetatavatest tegevustest Ida-Virumaa piirkonna lehes ja oma veebilehel www.rtk.ee vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 15. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäeval e-toetuste keskkonna kaudu. (2) Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 16. Taotluse menetlemine (1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel. (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. 7 (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejale antakse taotluses puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni kümme tööpäeva. (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele. (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. § 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele lähtudes käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud tähtaegadest. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud; 3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. § 18. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Rahuldamisele kuuluvad kõik taotlused, mis on vastavalt §-le 17 tunnistatud vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevustega alustamiseks; 2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal; 3) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning riigisisesest andmete kogumise korrast. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. 8 (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud juhtudel. (5) Kui vastavalt käesoleva määruse §-le 17 vastavaks tunnistatud taotluste rahaline maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse taotlust, mille alusel osutatakse teenust suuremale sihtrühmale. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimus on võrdne, heidetakse valiku tegemiseks liisku. (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 19. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning järgmistel juhtudel: 1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga; 2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 18 lõikest 1. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Projekti eelarvet ei ole lubatud suurendada. (4) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 9 (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (2) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti progressi kohta (tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt); 4) väljundinäitajate täitmine (kumulatiivselt); 5) hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 6) hinnang partnerluse toimimisele; 7) kinnitus andmete õigsuse kohta. (4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui seirearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus tegevuste elluviijale vähemalt kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14, § 15 lõikest 4 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. (3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 10 (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonna kaudu. (5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud. Kulud makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustel. (6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. (7) Toetuse saaja peab enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega esitama rakendusüksusele: 1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 2) koopia hankekorrast asutuses, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 3) esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad. (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (9) Rakendusüksus kontrollib 90 kalendripäeva jooksul pärast maksetaotluse saamist maksetaotluses esitatud kulude vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. (10) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on täidetud. (11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast. 8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ning esitab need rakendusüksusele käesoleva määruse lisades 3 ja 4 sätestatud vormil vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele. Toetuse saaja peab teenusesaajate kohta pidama arvestust ja koguma detailseid isikuandmeid; 2) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 3) peab arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. (2) Toetuse saaja ja partner ei või käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate teenuste kulusid. (3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25. (4) Enne teenuse osutamise algust peavad projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused: 11 1) kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14, välja arvatud juhul, kui varem kehtestatud teenuse osutamise tingimused ja kord vastavad nimetatud tingimusele; 2) olema vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 selgitanud välja abi saamiseks pöördunud inimese teenusevajaduse, koostanud hindamisakti ja teinud otsuse abi andmise kohta; 3) esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning hindamisakti iga teenusesaaja kohta koos otsusega abi andmise kohta. § 25. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. § 26. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi. § 27. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa 1 Andmeväljad Lisa 2 Partneri kinnituskiri Lisa 3 Andmekorje sisendtabel Lisa 4 Andmekorje laiendatud sisendtabel Sotsiaalkaitseministri 07.04.2021 määrus nr 11 „Meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" elluviimiseks Ida-Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa 1 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks Ida- Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ toetuse taotlus Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada alljärgnevatesse väljadesse. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta, allkirjastada ja esitada. Taotleja andmed Taotleja nimi: Registrikood: Juriidiline vorm: Telefon: E-post: Riik: Aadress: Postiindeks: Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Kaupade/teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb korraldada riigihange: Kontaktisikud Eesnimi: Perenimi: Isikukood: Ametikoht: Roll: Telefon: E-post: Isik soovib saada teavitusi e-postile: Kontaktisiku täpsustus: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lõike 1 punktile 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Projekti üldandmed Projekti number: Projekti nimi: Projekti algus ja lõpp: Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Rahastaja nimi Toetuse täpsustus Kuupäev Summa (EUR) Partnerid Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta, allkirjastada ja esitada. Partnerid ja partneri kontaktisikud Partneri nimi: Registrikood: Juriidiline vorm: Telefon: E-post: Riik: Aadress: Postiindeks: Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Kaupade/teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb korraldada riigihange: Partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta: Partneri kontaktisikud Eesnimi: Perenimi: Isikukood: Ametikoht: Roll: Telefon: E-post: Kontaktisiku täpsustus: Omavalitsusliidu liikmete arv: Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määrata projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Projekti väljund: Projekti kirjeldus Toetatavad tegevused: Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest: Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti eeltingimused: Riskianalüüs: Projekti kasusaajad: Projekti kasusaajate asukoht: Kasusaajate maakond: Kasusaajate linn/vald: Projekti kasusaajate täpsustus: Lisa 3 analüüsi vorm: Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures välja tuua muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal. Valdkonna näitajad Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Valdkonnaülesed näitajad Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Kas projektijuhtimise teenust ostetakse sisse?: Projekti Projekti Tegevuse Planeeritud Planeeritud tegevuse tegevuse täpsustus lõpp algus tunnus nimetus Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kas projektiga teenitakse tulu?: Tulu tingimused: Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): Abikõlbliku kulu summa (EUR): Taotletud toetuse määr (%): Taotletav toetuse summa (EUR): Omafinantseeringu summa (EUR): Tegevuste eelarve Projekti Projekti Eelarve rea Tegevuse Tegevuse Abikõlblik tegevuse tegevuse täpsustus toetuse määr toetatav summa tunnus nimetus (%) summa (EUR) (EUR) Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid. Rahastaja nimi Rahastaja Abikõlblik täpsustus summa (EUR) Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (genereeritud pdf-faili abil), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele. Taotlust saavad esitada kõik taotluse kontaktisikuks märgitud isikud. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja esindusõigust. Soovi korral saate taotluse enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus.pdf Volitused Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:  Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku osalemise kohta.  Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel.  Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse.  Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.  Kinnitan, et olen teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja olen taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu teenimise piirangutega.  Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et neid auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel.  Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Sotsiaalkaitseministri 07.04.2021 määrus nr 11 „Meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" elluviimiseks Ida-Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa 2 Partneri kinnituskiri Kinnitan, et …………………………………………………….. (partneri organisatsiooni nimi) osaleb projektis …………………………………………………… (projekti nimi) ning on tutvunud projekti sisuga ja teadlik partneri vastutusest projektis osalemisel. Allkirjaõigusliku isiku nimi: Ametikoht: Kuupäev: Allkiri (digitaalselt allkirjastatud) Määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks Ida- Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri I Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse1 (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetuse andmise tingimuste kehtestamisel on lähtutud STS-ist ja selle alusel antud õigusaktidest, eeskätt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) ning Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrusest nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi toetuse taotlemise määrus). STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a korralduse nr 415 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevusele 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. Käesoleva määrusega kehtestatakse meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ avatud taotlemise toetuse andmise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse STS § 14 alusel. Määrus põhineb valdkondlikul arengukaval – heaolu arengukava 2016–2023, kus on eesmärgina välja toodud sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]) ning hoolekande osakonna nõunikud Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]), Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja Ketri Kupper (tel 626 9193, [email protected]). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakond. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020005 Määruse eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, [email protected]). Määruse ettevalmistamisel on konsulteeritud huvigruppide ja partneritega, sh kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) esindajatega, näiteks korraldati 2019. aastal Ida-Virumaal mõttetalgud „Kohalike omavalitsuste võimestamine ja toetamine täisealiste hoolekande valdkonnas Ida-Virumaa piirkonnas“, kus osalesid KOVide esindajad. 2021. aastal avaneb Ida-Virumaa KOVidele Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks“. Avatud taotlusvoorus osutatakse teenust kokku vähemalt 300-le erivajadusega, toimetulekuraskustes või hoolduskoormusega inimesele. Teenuse osutamine peab aitama kaasa tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamisele ja tööturule suundumisele ja/või erivajadusega inimese toimetuleku toetamisele tööturule asumise võimekuse suurendamiseks ja/või toimetulekuraskustes inimese toimetuleku toetamiseks. Sotsiaalse kaasatuse prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 9 – sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine – kolme investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja eesmärkide saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused panustavad investeerimisprioriteeti – juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele. Määruses kehtestatud toetatava tegevuse all mõeldakse selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille eesmärk on: 1) vähendada tööealiste hoolduskoormusega inimeste hoolduskoormust ning toetada nende tööturule suundumist või tööturul jätkamist; 2) toetada tööealiste erivajadusega inimeste toimetulekut, et suurendada nende tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekust; 3) toetada toimetulekuraskustes inimeste toimetulekut. Tööelus osalemist võivad takistada erivajadus, puue või hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme eest hoolitsemise vajadus), samuti toimetulekuraskused, mis on tekkinud mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust. Puudega inimeste tööhõive määr on oluliselt madalam kui neil, kellel puuet ei ole määratud. 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 67 600 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 16– 64[1], kellest töötas sotsiaalmaksu laekumise järgi umbes 24 300 ehk 35,96%[2]. Statistikaameti 2019. aasta andmetel oli 16–64-aastaste puudega isikute tööhõive määr ligi kaks korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudeta inimestel 80,3%, puudega inimestel 41,5%).[3] Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv vähenes kuni 2019. aasta lõpuni. 2020. aastal suurenes ülemaailmsest pandeemiast tingitud majanduslanguse tõttu nii töötute arv kui pikaajalise töötuse määr. Pikaajalise töötuse määr oli 2020. aastal 1,2% (aasta varem 0,9%) [1] Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020 [2] Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused. [3] Statistikaamet, 2020. THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega-inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 Viimati kuvatud: 04.11.20. 2 ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 8200 (aasta varem 6200), sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 3600. Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid, et hakata saama tööturuteenust või naasta tööle. Probleemiks on ka tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. Eesti 2019. aasta sotsiaaluuringu andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest, 6786 neist (11,4%) Ida-Viru maakonnas. Ida-Virumaa 16-aastastest ja vanematest elanikest moodustasid abistamis- ja hoolduskoormusega inimesed 5,8%, mis oli pisut enam kui Eestis keskmiselt (5,4%). Kõigist abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning umbes 53 100 inimest 18-aastased ja vanemad (sh Ida-Virumaal umbes 6400 inimest). Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest (sh 1982 Ida-Virumaal), 10–19 tundi nädalas 10 400 inimest (sh 1438 Ida-Virumaal) ning 20 ja rohkem tundi nädalas 22 800 inimest, mis moodustas umbes 38% kõigist abistamis- ja hoolduskoormusega inimestest (sh 3366 Ida-Virumaal, mis moodustas umbes 50% kõigist Ida-Virumaa abistamis- ja hoolduskoormusega inimestest)[4]. 2020. aastal ei töötanud 2800 meest ja 11 900 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest (1600 neist Ida-Viru maakonnas)[5]. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22%; 2020. aastal 19%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Ligemale 8300 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist (sh 1000 Ida-Virumaa elanikku) ei otsinud 2020. aastal tööd, kuna neil oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui ca 3300 nimetatud põhjusel tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7300 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest[6]. Hoolduskoormusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas suhtelise vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. 2019. aastal elas 40,7% puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli samal perioodil 20,7%)[7]. Puudega inimesi elab suhtelises vaesus ca kaks korda rohkem võrreldes kogu elanikkonnaga. Oluline tööhõivevalmidust toetav tegur on täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on aga omavalitsustes erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates KOVides osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kohustuslikke KOVi korraldatavaid hoolekandeteenuseid, kuid on ka KOVe, kus korraldatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei korraldata neid üldse. KOVide hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid korraldavate/osutavate KOVide osakaal varieerus 2019. aastal sõltuvalt teenusest 49,4‒ 100%. [4] Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring [5] Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring [6] Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring [7] Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 3 Kõige vähem osutatakse isikliku abistaja teenust. 2019. aastal osutati seda teenust kokku 376 inimesele 39 KOVis, sh Ida-Virumaal 14 inimesele. Tugiisikuteenust osutati 2019. aasta jooksul kokku 1160 täisealisele inimesele 59 KOVis, sh Ida-Virumaal 100 inimesele. Koduteenust osutati 2019. aastal kõikides KOVides, kokku 7274 inimesele. Ida-Viru maakonnas sai nimetatud teenust 681 inimest. Ööpäevaringset üldhooldusteenust osutati 2019. aasta lõpu seisuga kokku 8878 inimesele, sh Ida-Virumaal 1317 inimesele. Täisealiste päevahoiuteenust osutati sama aasta jooksul 251 inimesele, sh Ida-Virumaal kahele inimesele.[8] Sotsiaalministeerium on hinnanud, et nende teenuste tegelik vajadus on Eestis kordades suurem (nt koduteenust vajaks umbes 20 000 inimest, isikliku abistaja teenust 3200 inimest ja tugiisikuteenust täisealistele 6200 inimest). Kui olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käis enne haldusreformi paljudele KOVidele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu, siis haldusreformi järel on teenustega kaetus paranenud. Sageli jäävad siiski osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel. Meetme väljatöötamisel on läbivalt silmas peetud deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadusega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (nt võlad, sotsiaalsed oskused vms), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Teenuste kujundamisel on soovitav kaasata kohe alguses ka sihtrühma ennast, kes saab anda väärtuslikku infot selle kohta, milliseid vajadusi peavad pakutavad teenused katma. Lähtuvalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohtadest on sotsiaalteenuste peamine ülesanne toetada ühiskonnas enam haavatavaid gruppe nende tavapärases elukeskkonnas ja tööhõives. Samuti peab komitee oluliseks riikide rolli edendada eelisjärjekorras inimese vajadusest lähtuvaid toetavaid teenuseid materiaalse (rahalise) abi pakkumise asemel. II Eelnõu sisu Määruse eelnõu on jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. peatükk „Üldsätted“ 2. peatükk „Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal“ 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ 4. peatükk „Toetuse taotlemine“ 5. peatükk „Taotluste menetlemine“ 6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ 7. peatükk „Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“ 8. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused“. 1. peatükk. Üldsätted [8] Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2019 4 Peatükk sätestab määruse reguleerimisala ja terminid, määrab rakendusasutuse ja rakendusüksuse ning vaiete menetleja. Eelnõu §-s 2 sätestatakse terminid. Määruses on mõiste „hoolekandeteenused“ võrdsustatud mõistega „sotsiaalteenused“, kuna neid mõisteid kasutatakse määruses paralleelselt (meetme nimetuses on kasutatud mõistet „hoolekandeteenused“ ja sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) kasutatakse mõistet „sotsiaalteenused“). Struktuuritoetusi käsitlevates õigusaktides on peamiselt kasutatud mõistet „hoolekandeteenused“ ja SHS-is mõistet „sotsiaalteenused“. Seetõttu on see mõiste defineeritud määruses. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõistetele „tööealine hoolduskoormusega inimene“, „toimetulekuraskustes inimene“ ja „hooldusvajadusega inimene“, kuna nimetatud mõisted on meetme tegevuse sihtrühma kindlaks määramisel võtmetähtsusega. Hoolduskoormusega inimene on tööealine (18+) hooldaja, kes hooldusvajadusega pereliikme hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga. Toimetulekuraskustes inimene on 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine inimese jaoks jõukohane. Hooldusvajadusega inimene on 18- aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist ja/või abi toimingutes (hügieenitoimingud, toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks. Tööealiste erivajadusega inimeste ja hoolduskoormusega inimeste puhul ei ole välja toodud maksimaalset vanusepiiri, vaid siin peetakse silmas inimest, kes on võimeline osalema tööelus. Eelnõu §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus (RA) ja rakendusüksus (RÜ). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a korraldusele nr 415 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on prioriteetse suuna RA-ks Sotsiaalministeerium ja RÜ-ks Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu § 4 sätestab vaiete menetleja. RÜ toimingu või otsuse peale võib vastavalt STS §-le 51 esitada vaide, mille menetlejaks on määratud RÜ ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal Peatükk sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse, toetatavad tegevused, abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud kulud, toetuse osakaalu ja piirsumma. Paragrahvi 5 järgi on toetuse andmise eesmärk: 1) vähendada tööealiste inimeste hoolduskoormust ning toetada nende tööle asumist (hõlmab tööturule suundumist, tööturul püsimist ja töötukassa pakutavate aktiivsete tööturuteenuste kasutamist); 2) toetada tööealiste erivajadusega inimeste toimetulekut, et suurendada nende tööturule asumise võimekust; 3) toetada toimetulekuraskustes inimeste toimetulekut. Projekti eesmärk võib olla kas ainult tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine (nt kui osutatakse intervallhooldusteenust või päevahoiuteenust), ainult tööealise erivajadusega inimese toetamine tööturule asumiseks (nt kui osutatakse isikliku abistaja teenust), ainult toimetulekuraskustes inimese toimetuleku toetamine (nt kui osutatakse nõustamisteenust) või mitme sihtrühma toetamine (ühes projektis osutatakse mitut §-s 6 nimetatud teenust). Toetuse andmise väljundinäitajaks on hoolekandeteenuste osutamine vähemalt 300 inimesele. .Tabel 1. Teenuse sihtrühm Teenus Sihtrühm Kelle abivajadust KOV hindab ja kellele teenust osutatakse? 5 Koduteenus *18+ *18+ hooldusvajadusega inimene, kes hoolduskoormusega vajab järelevalvet, juhendamist ja abi inimene igapäevatoimingutes. *18+ toimetulekuraskustes inimene, kelle *18+ toimetulekut või kelle perekonna toimetulekuraskustes toimetulekut raskendavad ajutised või inimene püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine inimese jaoks jõukohane. Päevahoiuteenus *18+ *18+ hooldusvajadusega inimene, kes hoolduskoormusega vajab järelevalvet, juhendamist ja abi inimene igapäevatoimingutes. Intervallhooldusteenus Isikliku abistaja teenus *Tööealine *tööealine erivajadusega inimene, kellel on erivajadusega füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille inimene tõttu ta vajab kõrvalabi. Tugiisikuteenus *Tööealine *tööealine erivajadusega inimene, kellel on erivajadusega füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille inimene tõttu ta vajab kõrvalabi *18+ *18+ toimetulekuraskustes inimene, kelle toimetulekuraskustes toimetulekut või kelle perekonna inimene toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine inimese jaoks jõukohane. Nõustamisteenused ja *Tööealine *18+ hooldusvajadusega inimene, kes tugigrupid hoolduskoormusega vajab järelevalvet, juhendamist ja abi inimene igapäevatoimingutes. *tööealine hoolduskoormusega inimene *18+ toimetulekuraskustes *18+ toimetulekuraskustes inimene, kelle inimene toimetulekut või kelle perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine *Tööealine inimese jaoks jõukohane. erivajadusega inimene *tööealine erivajadusega inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. 6 Sotsiaaltransporditeenus *Tööealine *tööealine erivajadusega inimene, kellel on erivajadusega füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille inimene tõttu ta vajab kõrvalabi. *18+ hooldusvajadusega inimene, kes *Tööealine vajab järelevalvet, juhendamist ja abi hoolduskoormusega igapäevatoimingutes. inimene Vastavalt määruse §-le 6 toetatakse projekte, mille tegevus panustab määruse §-s 5 nimetatud eesmärkide ja tulemuse saavutamisse ning mille elluviimisega arendatakse ja osutatakse järgmisi hoolekandeteenuseid Ida-Viru maakonnas: 1) koduteenus; 2) tugiisikuteenus; 3) isikliku abistaja teenus; 4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus; 5) nõustamisteenused või tugigrupid; 6) sotsiaaltransporditeenus. Toetatavad tegevused peavad panustama määruse eesmärgi ja tulemusnäitaja saavutamisse ehk 300 tööealist hoolduskoormusega, toimetulekuraskustes või erivajadusega inimest on saanud teenust. Toetust saab taotleda projektidele, milles osutatakse hoolekandeteenuseid. Lisaks teenuse osutamisele võib taotlus sisaldada ka teenuste arendamise tegevusi. Punktis 1 nimetatud koduteenuse eesmärk on abistada ja juhendada hooldusvajadusega inimest tema koduses keskkonnas nii kodu kui isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalikes toimingutes ja asjaajamisel, samuti aidata kaasa hooldusvajadusega inimese elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele ning tagada hoolduskoormusega inimestele võimalus saada tööturuteenuseid, osaleda tööhõives ja ühiskonnaelus. Tegelikele vajadustele vastava koduteenuse osutamine aitab vältida või lükata edasi hooldusvajadusega inimese paigutamist asutusepõhisele hooldusele, mis lõppkokkuvõttes on kulukam nii inimesele kui KOVile. Lisaks eespool nimetatule on koduteenuse eesmärk abistada ka 18+ toimetulekuraskustes inimest või tema perekonda igapäevaelu vajaduste rahuldamisel. Toimetulekuraskustes inimene võib nt olla inimene, kelle lähedane ei saa teda ajutiselt tema toimetulekul abistada, kuna lähedane on nakatunud COVID-19 viirusesse või on lähikontaktne ning ei saa kodust välja liikuda. Toimetulekuraskustes võib olla ka perekond või koos elavad inimesed, kui neile on seatud liikumispiirang, mistõttu ei ole neil võimalik nt hankida kauplusest hädavajalikke toiduaineid, esmatarbekaupu ja neil puudub võimalus kasutada selleks tuttavate abi. Koduteenuse osutamisel abistatakse inimest nendes toimingutes, mida ta ise ei suuda kõrvalabita sooritada, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks. Teenusena antav abi jaguneb isikuabiks ja koduabiks. Isikuabi tähendab inimese abistamist tema enesehooldusega seotud toimingutes, nt abistamine hügieenitoimingutes (pesemine, mähkmete vahetus jne), söömisel, riietumisel, liikumisel (nt saatmine jalutuskäigul jne). Koduabi seisneb inimese abistamises igapäevaeluks vajalikes tegevustes nii tema kodus kui väljaspool kodu. Abistatavateks toiminguteks võivad olla nt toiduainete, esmatarbekaupade ja ravimite ostmine või koos ostude tegemine, abistamine eluaseme korrastamisel, küttepuude või vee tuppa toomine, kütmine, saatmine arsti juurde, kalmistule, sotsiaalkeskusesse, huviringi vms. Mis tahes abi juurde kuulub ka vestlus inimesega ja informatsiooni edastamine (nt seltsi pakkumine, teabe edastamine, 7 abistamine asjaajamisel, abistamine remondi- ja teenustööde korraldamisel, juhendamine tehnika kasutamisel jne). Teenuse väljaarendamisel ei tohiks tähelepanuta jätta seda, millised on konkreetses KOVis sihtrühma tegelikud vajadused. Näiteks on vanemaealiste hulgas üha enam mäluhäiretega ja dementsusega inimesi, kelle vajadusi tuleb mõista ja teenus vastavalt sellele kujundada (lisaks teenusele rakendada ka toetavaid abitehnoloogiaid, mis tagavad dementsusega inimeste turvalisuse jms). Samuti võib teenusesaajal olla lähedane, kes hooldab teda sel ajal, kui inimene teenust ei saa. Tähelepanu tuleks pöörata ka hooldajatele, kes võivad vajada nii KOVi kui koduteenust vahetult osutava spetsialisti nõu ja abi, kuidas hooldust kvaliteetselt ja ennastsäästvalt tagada. Näiteks võib spetsialist õpetada hoolduskoormusega inimesele ergonoomilisi hooldusvõtteid, abistamist hügieenitoimingutes jms. Sealjuures tuleb silmas pidada, et hoolduskoormusega inimese abistamise üks eesmärke on ennetada või vältida tema tööturult väljalangemist. Lisaks on oluline välja tuua, et koduteenuse vajaja ei pruugi olla pelgalt passiivne abivajaja. Ta võib peale uute oskuste õpetamist (sh nõustamisteenuste või tugigruppide kaudu) olla iseseisvalt toime tulev ja teenust edaspidi mitte vajada. Selliseks sihtrühmaks võivad olla nt lesestunud mehed/naised, kes võivad vajada juhendamist ja abi nendes ülesannetes, mida varem tegi kaaslane, nt toidu valmistamine jms. Koduteenuse sisu, eesmärgi ja korralduse kohta on täpsemalt võimalik lugeda siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/koduteenuse_juhend.pdf. Punktis 2 nimetatud tugiisikuteenuse eesmärk on aidata inimestel saavutada kontrolli oma elu üle ning anda neile võimalus proovida oma elu ise korraldada. Teenuse sihtrühm käesoleva määruse tähenduses on tööealised erivajadusega või toimetulekuraskustes inimesed, kes vajavad sotsiaalsete, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel (nt pereliikmete eest hoolitsemine, arvete maksmine jms) ja õiguste teostamisel (nt taotleda toetusi ja/või sotsiaalteenuseid või kasutada avalikke teenuseid jms) olulisel määral kõrvalabi. Tugiisiku pakutav kõrvalabi seisneb eelkõige jõustamises ning inimese suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu. Olenevalt inimese vajadusest on tugiisik abistaja asjaajamisel, emotsionaalse toe pakkuja, kogemuste või teabe vahendaja jne. Tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid teenuseid, näiteks hooldamist hoolekandeasutuses, viibimist kinnipidamisasutuses. Samuti võib tugiisikuteenuse toel ennetada tööturult eemalejäämist või väljalangemist. Tugiisikuteenuse rakendamine lapsevanematele vähendab vajadust lapsi perest eraldada vanemate toimetulekuoskuste puudumise tõttu. Tugiisik töötab teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas. Teenusepakkuja võib teenusesaajaga kohtuda ka mujal mõlemale sobivas kohas ning toetada ametiasutuses jm. Lisaks füüsilistele kohtumistele saab omavaheliseks suhtlemiseks kasutada ka telekommunikatsioonivahendeid (telefon, virtuaalsed kanalid), kui see teenusesaajale sobib. Tugiisikuteenuse eesmärgi, sisu ja korralduse kohta on võimalik täpsemalt lugeda siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/tugiisikuteenuse_juhend.pdf. Punktis 3 nimetatud isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada tööealist erivajadusega inimest igapäevastes füüsilistes tegevustes, toetades seeläbi tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnaelus. Teenuse kaudu osutatakse abi tööealisele erivajadusega inimesele, kes oma terviseseisundi tõttu vajab iseseisvaks toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks füüsilist kõrvalabi. Nii nagu kõigi KOVi sotsiaalteenuste puhul, ei ole ka isikliku abistaja teenuse saamise eelduseks Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude olemasolu. Inimene võib vajada teenust ka siis, kui tal puuet tuvastatud ei ole. Isikliku abistaja teenuse sisu on abistada inimest füüsiliselt 8 praktilistes igapäevaelutoimingutes (nt pesemine, söömine) ning vajaduse korral ka muudes toimingutes (nt telefoninumbrite valimine, raamatu lehekülgede keeramine jne), et seeläbi tagada inimese osalemine ühiskonnaelus (sh hariduses ja tööhõives). Isikliku abistaja teenus erineb tugiisikuteenusest selle poolest, et isiklik abistaja osaleb inimese abistamises füüsiliselt, tugiisik on aga ainult juhendaja/võimestaja rollis. Isiklik abistaja lähtub oma töös teenusesaaja antavatest juhistest. Seega peab teenusesaaja olema võimeline isiklikku abistajat juhendama ning isikliku abistaja tööd selgelt ja arusaadavalt koordineerima. Isikliku abistaja teenuse eesmärgi, sisu ja korralduse kohta on võimalik täpsemalt lugeda siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/isikliku_abistaja_teenuse_juhend.pdf Punktis 4 nimetatud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse) sihtrühmaks on hooldusvajadusega inimesed, kes vajavad igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel ajutist või püsivat kõrvalabi sellisel määral, kus kodu kohandamisest või kodus osutatavate teenuste osutamisest inimese toimetuleku, turvalisuse ja elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa. Intervallhooldusteenuse all ei peeta silmas alalist hoolekandeasutuses elamist, vaid hooldusvajadusega inimene saab teenust ajutiselt (nt paari päeva, nädala või kuu kaupa). Seega sobib teenus inimestele, kes osaliselt saavad elada enda kodus (nt on hooldus tagatud sel juhul teiste KOVide pakutavate teenuste või lähedaste kaudu), kuid vajavad ajutiselt ööpäevaringset asutusepõhist hooldust. Päevahoiuteenuse sihtrühm on hooldusvajadusega inimesed, kes vajavad hooldust, turvalist keskkonda, juhendamist ja/või järelevalvet päevasel ajal väljaspool kodu. Päevahoiuteenuse raames tagatakse inimesele juhendamine, järelevalve, vaba aja tegevused ja hooldustoimingud (nt söömine, mähkmete vahetus jms), samuti terviseseisundit säilitavad ja toetavad tegevused (olemasolevate oskuste säilitamine või uute oskuste õppimine jms). Nii intervallhooldus- kui päevahoiuteenuse osutamisel tuleb koostada hooldusplaan. Hooldusplaani koostamisel tuleb välja selgitada inimese hooldusvajadus, säilinud vaimsed ja füüsilised võimed, sotsiaalne võrgustik, aga ka eelneva eluga seotud olulised eluetapid, tegevused (meelistegevused) jms. Saadud informatsioon võimaldab sõnastada hooldusplaanis eesmärgid ja tegevused teenuse kasutamise perioodiks. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Teenuse osutamise eelduseks on vastava tegevusloa ja kvalifitseeritud personali olemasolu. SHS § 151 punkti 4 kohaselt peab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks olema tegevusluba, mille väljastab Sotsiaalkindlustusamet. Tegevusluba peab käesoleva määruse mõistes olema nii intervallhooldusteenust kui päevahoiuteenust osutaval asutusel. Samuti peab teenus vastama SHS §-des 20–22 sätestatud nõuetele. Täpsemalt on teenuse sisu, eesmärgi ja korralduse kohta võimalik lugeda siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/valjaspool_kodu_osutatava_uldhooldusteenuse_juhend .pdf Punktis 5 nimetatud nõustamisteenuste või tugigruppide eesmärk on pakkuda käesoleva meetme sihtrühmale emotsionaalset tuge ja praktilisi nõuandeid ning suurendada teadlikkust sellest, kuidas 9 tulla toime igapäevaelus tekkivate keeruliste situatsioonidega (nt enesega, oma erivajadusega või hoolduskoormusega) ning seeläbi aidata kaasa inimeste elukvaliteedi paranemisele (sh tööelus osalemisele). Nõustamisteenuste alla kuuluvad erinevad nõustamisliigid ja -viisid, nt psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, elulõpu toetamine või leinanõustamine, aga ka võlanõustamine ja toimetulekuraskustes inimeste toimetulekuõpe. Psühholoogilise nõustamise eesmärk on aidata inimesel saavutada paremat arusaamist endast, oma võimetest ja erinevatest situatsioonidest ning analüüsida ja otsida lahendusi nendele kriisidele ja probleemidele, mis takistavad tal toime tulla oma igapäevaeluga, samuti edendada inimese iseseisvust, toetudes tema isiklikele ressurssidele ja oskustele. Hooldusvajadusega, hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimestele on võimalik pakkuda ka psühhosotsiaalset tuge2, mis võimaldab ennetada sotsiaalsete suhete, tervise ja igapäevase toimetuleku järsku halvenemist ning abivajaduse suurenemist. Kogemusnõustamise eesmärk on toetada inimese toimetulekut, suurendada motivatsiooni ja enesekindlust ning arendada toimetulekuoskusi. Kogemusnõustamine on mõeldud eelkõige inimestele, kes vajavad teise sarnase erivajadusega või toimetulekuraskustes inimese toetust. Kogemusnõustaja jagab oma teadmisi ja kogemusi, mis aitasid temal sarnases olukorras toime tulla, toetades seeläbi abivajajat. Elulõpu toetamise teenusega on võimalik toetada nt hoolduskoormusega inimest ja tema elulõpul olevat lähedast. Teenuse raames võib pakkuda emotsionaalset tuge ja praktilisi nõuandeid, kuidas toetada ja abistada oma lähedast tema elu lõpul ning toime tulla leinaga. Samuti jagatakse praktilist teavet (lähedase vaevuste leevendamine, matmise korraldamine, notariaalsed toimingud jm, mis kaasneb lähedase surmaga). Teenust on võimalik pakkuda integreeritud meeskondliku teenusena (sotsiaal- ja tervishoiuspetsialistid3, erinevad nõustajad jm). Võlanõustamisteenuse eesmärk on parandada eelkõige võlgnevuste tõttu majanduslikesse raskustesse sattunud inimeste ja perede toimetulekuvõimet. Teenuse raames aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse inimest tulevikus uusi võlgnevusi vältima. Toimetulekuõppe või sarnase sisuga teenuse eesmärk on toetada toimetulekuraskustes inimesi (nt töötud, sissetuleku kaotanud inimesed ja pered), andes neile teadmised ja oskused parema igapäevase toimetuleku tagamiseks. Ühelt poolt on teenuse eesmärk aidata inimesel tagada parem toimetulek olemasolevate rahaliste vahenditega (nt kuidas tulla toime väiksema sissetulekuga) ja teisalt võimestatakse inimest toimetulekuraskustest ülesaamisel. Teenust on võimalik üles ehitada erinevalt, kuid see võiks sisaldada nii teoreetilist kui ka praktilist poolt. Näiteks võiks teenuse raames toimuda üldisem finantskirjaoskust ja toimetuleku parandamist toetav loeng, millele järgneb individuaal- või grupinõustamine (võla- või majandusnõustamine, pere eelarve koostamine jms) ning mida toetavad praktilised tegevused, nagu nädalaplaani alusel vajaliku toidunimekirja koostamine ja (vajaduse korral koos juhendajaga) poes käimine, praktiliste näpunäidete jagamine 2 Psühhosotsiaalne tugi on toetav ja proaktiivne näost näkku või kaugteel osutatav tugi hooldusvajadusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimestele ning nende lähedastele. Selle eesmärk on inimese psühholoogiline (mõtted, emotsioonid, käitumine) ja laiem sotsiaalne (suhted, perekondlik ja kogukondlik võrgustik, sotsiaalsed väärtused) võimestamine. 3 Meeskonda kuulub näiteks koduõendusteenuse osutaja, kelle kulud kaetakse haigekassa eelarvest vastavalt sõlmitud lepingule 10 toidu ostmisel (kilohinna järgimine, parim enne vs. kehtivusaeg, kui palju toitu kulub keskmiselt inimese kohta, et vältida ületarbimist ja toidu riknemist jms) ja soodsate, tervislike ja lihtsate toitude valmistamisel ning ühine toidu valmistamine koostöös juhendajaga (nt päevakeskuse ruumides). Tugigruppide eesmärk on toetada sarnase kogemusega inimeste kogemuste vahetamise ja üksteise toetamise kaudu hoolduskoormusega, toimetulekuraskustes või erivajadusega inimeste toimetulekut ning koolitada või juhendada neid inimesi raskusi ja probleeme tekitavates olukordades. Sisult on teenus sarnane kogemusnõustamisega, kuid samal ajal osaleb grupis mitu inimest. Samuti kaasatakse vajaduse korral tugigruppi erinevaid spetsialiste (nt KOVi sotsiaaltöötajad, tervishoiutöötajad, teenuseosutajad), kes jagavad oma pädevuse piires praktilisi juhiseid ja nõuandeid, nt kuidas hooldamisega ja hooldatava erivajadusega seotud olukordi lahendada, kuidas ennast säästvalt pakkuda hooldust vajavale lähedasele kvaliteetsemat tuge, samuti suurendada teadlikkust sellest, millised on abi saamise võimalused ning hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimeste õigused, kuidas paremini toime tulla oma erivajadusega jpm. Heaks näiteks on Dementsuse Kompetentsikeskus, mis on loonud tugigruppe dementsusega inimestele ja nende lähedastele. Täpsemalt saab lugeda siit: https://eludementsusega.ee/teenused/tugigrupp/. Punktis 6 nimetatud sotsiaaltransporditeenus on vajalik juhul, kui inimesel ei ole võimalik erivajadusest tingituna kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot, nt ratastooliga ei pääse bussile, liikumis- või nägemiskahjustuse tõttu ei saa inimene juhtida sõiduvahendit. Teenuse kaudu tagatakse inimesele transpordivõimalus, mis vastab tema vajadustele, nt on tagatud võimalus siseneda ratastooliga transpordivahendisse, inimesele on tagatud abi sõidukisse sisenemisel ja sõidukist väljumisel ning sihtkohas juhendamine jne. Teenust vajavad üldjuhul liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud. Keskmise puudega inimesed saavad reeglina kasutada tavalist ühistranspordivahendit. Samuti võivad vajada teenust näiteks autismi diagnoosiga täiskasvanud, kelle käitumise eripärad ei võimalda neil sageli sõita ühistranspordiga (ning isiklik transport ei pruugi olla perele kättesaadav), kuid kes käivad koolis või teenust saamas. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on toetada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut, avalike teenuste kasutamist, tööl käimist ja ühiskonnaelus osalemist (nt teatri, muuseumi või ka kalmistu külastamine). Avalikeks teenusteks on nt haridusteenused (koolis käimine), tervishoiuteenused (perearsti, eriarsti visiit, apteek jne), postkontor või pank, samuti sotsiaalteenused (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuste saamine jne). Sotsiaaltransporditeenust võivad vajada ka hooldusvajadusega inimesed nt arsti juurde või haiglasse sõiduks. Nii erivajadusega kui ka hooldusvajadusega inimeste sotsiaaltransporditeenuse kasutamisel võib olla põhjendatud juhtudel vajadus teenust kasutada ka nende saatjal. Sarnaselt teiste teenustega on kohustus enne teenuse osutamist hinnata abivajaja teenusevajadust. KOVil on kohustus kehtestada sotsiaaltranspordi kasutamise kord, milles sätestatakse täpsemalt avalike teenuste kasutamise vajaduse põhjused ja sagedus. Sotsiaaltransporditeenuse sisu, eesmärgi ja korraldamise kohta on täpsemalt võimalik lugeda siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/sotsiaaltransporditeenuse_juhend.pdf. 11 Paragrahv 7 sätestab meetme ja projektide abikõlblikkuse perioodi. Paragrahvis 6 nimetatud tegevuste puhul ei või projekti abikõlblikkuse alguskuupäev olla varasem kui taotluse esitamise tähtpäev. Projekti tegevusi tuleb alustada kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. Taotleja võib teenuse arendamist ja pakkumist alustada ka kohe peale taotluse esitamise tähtpäeva, kuid seda omal vastutusel ehk juhul, kui taotlust ei rahuldata, tuleb tegevuste kulud kanda taotlejal endal. Projekti maksimaalne abikõlblikkuse perioodi järjestikune kestus on kaks aastat ehk 24 kuud, kuid tegevused peavad lõppema hiljemalt 30.09.2023 ehk see on periood, millal projekti tegevusi tehakse ja kulud tekivad. Paragrahvi 8 alusel on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-st 2. Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks. Paragrahvis 8 nimetatud abikõlblike kulude puhul tuleb lähtuda määruses sätestatud tingimustest. Kõik tegevustega seotud kulud peavad olema põhjendatud (sh sobiv, vajalik ja tõhus) ning omama märkimisväärset mõju projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisele. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada odavama kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Lõikes 2 on sätestatud, et projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra. Tegevustele, mille abikõlblike kogukulude maksumus on üle 100 000 euro ning mis tekitavad puhastulu ainult projekti perioodil, tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikele 8 vähendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid puhastulu võrra, mida pole tegevuse heakskiitmise ajal arvesse võetud ja mis saadi otseselt üksnes projekti tegevuse teostamise käigus kuni toetuse saaja lõpliku maksenõude esitamiseni. Vähendamine peab toimuma hiljemalt lõplikus maksenõudes. Seega, tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. Kui projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on alla 100 000 euro, siis projekti abikõlblikke kulusid puhastulu võrra ei vähendata. Määruse mõistes on puhastulu KOVi poolt teenuste eest võetav kliendi omaosalus. Näide Projekti abikõlblikud kulud on 160 000 eurot, kuid seda vähendatakse saadava omaosalustasu 20 000 euro võrra. Vähendatud abikõlblik kulu toetuse andmise otsuses: 160 000 € - 20 000 € = 140 000 €. Teise variandina võib saadavad omaosalustasud maha arvata projekti elluviimise ajal, kuid mitte hiljem kui toetuse saaja esitatud projekti viimase maksetaotlusega. Näide illustreeriv: Projekti tegelik kogu abikõlblik kulu 120 eurot Toetus (toetuse määr 85%) 120 * 85% = 102 eurot Projektist saadavad/saadud laekumised 30 eurot Finantseerimisvajaku määr (%) (120 - 30) / 120 = 0,75 ehk 75% Projekti vähendatud abikõlblik kulu 120 * 75% = 90 eurot Vähendatud toetuse summa 90 * 85% = 76,5 eurot 12 Toetuse andmise otsuses või viimase maksetaotlusega mahaarvatav toetus 102 – 76,5 = 25,5 eurot Lõikes 4 nimetatud ruumide remontimine (seinavärvi uuendamine, põrandakatte vahetamine jne), vajaliku mööbli ning seadmete (tahvelarvutid koduteenuse osutamiseks jne) ja abivahendite soetamise kulu on abikõlblik, kui see on vajalik määruse §-s 6 nimetatud teenuste otseseks osutamiseks ja nende soetusmaksumus ei moodusta rohkem kui 30% projekti abikõlblike kogukulude eelarvest ning kulutus on tehtud vähemalt kuus kuud enne projekti lõppu. Osakaalu (30% projekti abikõlblikest kogukuludest) kontrollitakse ka projekti viimase maksetaotluse esitamisel, mitte ainult taotluse eelarves. Abivahendite soetamine on abikõlblik päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse osutamiseks hooldusvajadusega inimesele vajalike ruumide sisustamiseks ja nende teenuste osutamiseks ning koduteenuse osutamiseks hooldusvajadusega inimesele või toimetulekuraskuses inimesele. Abivahend või muu seade antakse koduteenuse saajale kasutamiseks (kasutusperiood ja - tingimused reguleeritakse teenuseosutamise lepingus). Lõikes 5 sätestatu kohaselt on abikõlblikud määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali koolitamisega (sh supervisioon ja kovisioon) seotud kulud, kui koolitataval on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus on otseselt seotud teenuse osutamisega. Järgida tuleb täiskasvanute koolituse seadust (TäKS), mille lõike 2 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab TäKS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele. Määruse rakendamise käigus võib toetusesaajatel tihti tekkida olukord, kus teenust osutavat personali tuleb spetsiifilisemate tööülesannete täitmiseks koolitada. Oluline on, et vastav kulu on abikõlblik üksnes kehtiva töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutava personali koolitamisel ning koolitus peab olema otseselt seotud teenuse osutamisega. Koolitus ei ole eraldiseisev toetatav tegevus, vaid teenuse arenduse üks komponentidest. Piiranguna on sätestatud, et koolituskulud võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust. Viimane kitsendus on sätestatud selleks, et koolitatav teenust osutav personal jõuaks ka veel tegelikult teenust osutada, pidades silmas, et projektide kestus on ainult 24 kuud. Lõikes 6 on sätestatud abikõlblikud kulud sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lubatud on mootorsõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks kohandamise kulu. Mootorsõiduki soetus on abikõlblik kulu maksimaalselt 10% ulatuses sõiduki maksumusest. Abikõlblik on ka mootorsõiduki rent, kuid liisimine on abikõlblik ilma hilisema väljaostuõiguseta. Sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajalike vahendite soetus on lubatud (nt trepironija, kaldtee, ratastool ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost avalikku teenust kasutama), samuti on abikõlblik nende paigaldamise kulu. Samuti saab nimetatud teenuse kvaliteetseks osutamiseks soetada neid vajalikke abivahendeid, mis on sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” nimistus. Otseselt sotsiaaltransporditeenust osutava inimese koolitamise kulu on lubatud, kui isikul puuduvad nõutud oskused ja koolituse eesmärk on osutada inimese vajadustele vastavat kvaliteetset sotsiaaltransporditeenust. Koolituse valikul tuleb järgida TäKS-is sätestatut, sest ka struktuurifondide vahendid loetakse riigieelarve vahendite hulka (TäKS § 15 lg 2). 13 Lõikes 7 sätestatu kohaselt peavad määruse §-s 6 nimetatud teenused, mille sisu on reguleeritud SHS-is, vastama SHS-is sätestatud tingimustele. Need toetatavad teenused (koduteenus (§-d 17– 19), tugiisikuteenus (§-d 23–25), isikliku abistaja teenus (§-d 27–29), väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (§-d 20–22, § 151 lg 4) ja sotsiaaltransporditeenus (§-d 38–40)), mille eesmärk ja sisu on reguleeritud SHS-is, peavad vastama SHS-is sätestatule. Samuti tuleb kõigi teenuste osutamisel lähtuda SHS-i üldisematest põhimõtetest (KOVil on kohustus kehtestada abi andmise kord (SHS § 14), enne abi osutamist tuleb hinnata inimese abivajadust (SHS § 15)) ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (nt SÜS § 25 lg 1) ja haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest. Lõikes 8 sätestatu kohaselt võib teenuste osutamiseks soetada vajalikke isikukaitsevahendeid. Lõikes 9 sätestatu kohaselt on abikõlblik teenuste osutamiseks veebipõhise lahenduse loomise kulu. Veebipõhised lahendused on teenused, mille taotlemine, osutamine või koordineerimine toimub veebi kaudu. Näiteks kui abivajaja pereliikmetele pakutakse teenust, et neid informeeritakse päevakeskuses kulgenud päevast ning seda tehakse veebi kaudu, siis on taolise lahenduse arendamine või olemasoleva täiendamine abikõlblik kulu. Abikõlblik ei ole lihtsalt informatiivse kodulehe loomine. Siin all on mõeldud e-teenuse osutamiseks (nt e-nõustamine) vajalike lahenduste/keskkonna loomist. E-teenuse osutamisel on potentsiaal hoida kokku nii abivajaja kui spetsialisti aega ja raha, kuna märkimisväärne hulk heaoluga seotud probleemidest on sageli ennetatavad ja lahendatavad kaugteel, ilma spetsialisti füüsilise kohalolekuta. Veebipõhiste lahenduste kasutuselevõtt kombineeritult sobivate teenustega aitab hooldusvajadusega inimestel võimalikult kaua kodustes tingimustes elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu nii, et nende lähedased ei peaks hoolduskoormuse tõttu loobuma isiklikust elust, tööst jm viisil ühiskonda panustamisest. Lõikes 10 sätestatu kohaselt on abikõlblikud projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud ühtse määra alusel, arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lõikes 11 on sätestatud piirangud toetuse andmisele. Punktides 1–12 sätestatud kulu piirangud on määruses ühemõtteliselt välja toodud. Tuleb silmas pidada, et nimetatud kulude piirangud ei ole ammendavalt loetletud. Lõike 11 punktis 10 nimetatud inimese kodu kohandamise kulu on mitteabikõlblik, kuivõrd ruumide kohandamine hüvitatakse sotsiaalkaitseministri 26. veebruari 2018. a määruse nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“4 alusel. Lõike 12 kohaselt ei anta toetust, kui toetuse saaja on toetatavad tegevused enne taotluse esitamist ellu viinud. Piirang tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrusest nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus)5 Paragrahvi 9 järgi on toetuse vähim summa 100 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot projekti kohta. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/101092020005 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/118092018014 14 Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Taotlejal on õigus osaleda toetatava tegevuse rahastamises suurema omafinantseeringuga. Paragrahvis 10 on esitatud vähese tähtsusega abi sätted. Käesoleva määruse alusel antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA). Määruse alusel võib anda VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 või Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel. Määruses nr 1407/2013 on kehtestatud kolme järjestikuse majandusaasta abi ülemmäär (200 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata VTA suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel võib anda VTA-d kuni 500 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul. Oluline on, et nimetatud määruse alusel VTA-d saav ettevõtja on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutav ettevõtja ELTL art 106 lõike 2 tähenduses. Üldhuviteenused nimetatud määruse mõistes on ka üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused. Kui taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust varem pandud, märgitakse see taotluse rahuldamise otsuses, tuues välja taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpse laadi ja kestuse. Määruse §-s 6 sätestatud Ida-Viru maakonnas osutatavaid teenuseid saab käsitada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustena. Mitmed sarnased teenused on sätestatud SHS-is KOVi korraldatava abina, kuid määruses sätestatud toetatavad tegevused on n-ö lisaks tehtavad. Ka juhul, kui taotleja ja toetuse saaja on Ida-Virumaal asuv KOV, on tegemist teenustega, mida võib samadel alustel osutada ka juriidiline isik. Määruse § 8 lõike 9 alusel on abikõlbliku kuluna lubatud veebipõhise lahenduse loomine ning toetuse saajaks võib määruse § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla ka juriidiline isik, seega võib teatud juhtudel abi saajaks olla ettevõtja riigiabi mõistes. Abi andmisel ettevõtjale TAT tegevuste elluviimiseks võivad olla riigiabi kriteeriumid täidetud, st tegevus võib kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kui täidetud on järgmised kriteeriumid: - abi antakse ettevõtjale; - abi antakse riigi vahenditest; - abimeede annab abi saajale eelise; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. VTA andmisel on täidetud kolm esimest ülalnimetatud kriteeriumi. Riigiabi andmise tähenduses on määruse § 11 lõike 1 punktis 1 sätestatud Ida-Virumaal asuv KOV ettevõtja, sest toetust antakse ka juriidilisele isikule. Majandustegevuse all mõistetakse ka teenuste tasuta pakkumist turul. Abi antakse riigi vahenditest, Euroopa Liidu struktuurifondidest. Abimeede on valikuline, st toetust saavad taotleda määruses sätestatud nõuetele vastavad isikud või asutused. 15 Asjaolu, kas abimeede võib moonutada konkurentsi ja kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel, peab hindama abi andja konkreetse taotluse põhiselt, kuid arvestades, et määruse § 6 kohaselt antakse toetust hoolekandeteenuste arendamiseks ainult Ida-Viru maakonnas, ei tohiks abimeetmel olla mõju konkurentsile ega Euroopa Liidu riikide vahelisele kaubandusele. Tegevused on suunatud füüsiliste isikute abistamisele, st hoolekandeteenuste eesmärk on aidata hoolduskoormusega inimesi tagasi või suuremal määral tööturule. Ei ole reaalne, et nimetatud teenuste osutamisega Ida-Virumaal (mis on suurima tööpuudusega piirkond Eestis) saaks täidetud ülalnimetatud riigiabi 4. kriteerium. Käesoleval juhul on täidetud eeldused, et abimeede ei moonuta ega või moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel: - abisaaja osutab teenuseid üksnes konkreetses kohalikus piirkonnas (Ida-Virumaa territooriumil); - abi ei meelita tõenäoliselt ligi investeeringuid teistest liikmesriikidest; - abi ei mõjuta üldse või mõjutab vähesel määral teiste ettevõtjate otsust samas piirkonnas teenust osutada või tegevust alustada. Kumuleerimisreeglid: kui ühele ettevõtjale on antud või antakse VTA-d erinevate komisjoni määruste alusel, tuleb lisaks vastavas määruses sätestatud VTA piirmäärale arvesse võtta ka komisjoni teiste VTA määruste alusel antud VTA-d. Näiteks kui ettevõtja on saanud määruse nr 1407/2013 alusel VTA-d 200 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku VTA-d. VTA andja peab abi saajat teavitama. Kui ettevõtjale antakse VTA-d nii komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kui komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel, ei saa VTA määr kokku ületada 500 000 eurot. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükk sätestab nõuded toetuse taotlejale, partneritele ja taotlusele ning taotleja kohustused ja nõuded. Paragrahvi 11 järgi on taotleja või partner kohaliku omavalitsuse üksus, mis asub Ida-Virumaa territooriumil, või juriidiline isik. Kui taotleja ei ole KOV, peab ta kaasama partnerina need KOVid, kelle territooriumil teenuseid osutatakse. STS § 2 punkti 10 kohaselt on partner taotluses või STS § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Partnerid ei esita toetuse saajale arveid, vaid tekkinud abikõlblikud kulud edastatakse aruandega toetuse saajale. Koostööpartner ei pea osalema projektis rahaliselt. Lõike 3 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõuetele. Taotluste menetlemise määruse punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Siinkohal peetakse silmas eelkõige olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Finantskorrektsiooni otsuse kohase tagasinõude olemasolu ja tagasimaksete 16 tegemist saab kontrollida struktuuritoetuse registrist. Punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse puudumist kinnitab taotleja ning RÜ-l on õigus nõude kontrollimiseks teha järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Taotlejal ega partneril või nende seaduslikul esindajal ei tohi olla määratud kehtivat karistust karistusseadustiku § 209 (kelmus), § 210 (soodustuskelmus), § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine), § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine), § 379 (audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige esitamine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) alusel. Punkti 5 kohaselt peab toetuse taotlejal ja partneril olema projektis omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, mida hinnatakse vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 3 sätestatud korrale. Nimetatud paragrahvis sätestatud taotleja finantssuutlikkuse hindamiseks kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on täidetud, siis on omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et toetuse saaja ja partner on võimelised projekti ellu viima. Reaalne omafinantseeringu tasumise suutlikkus selgub maksetaotluse menetlemisel, sest toetus makstakse välja abikõlblike kulude katteks ja ettemakse korras saadud toetus loetakse abikõlblike kulude katteks kasutatuks, kui makse aluseks olevad abikõlblikud kulud on toetuse saajal tasutud. Lõike 4 kohaselt peab taotleja või partner olema osalenud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ raames ellu viidud Ida-Virumaa arendusprogrammis. Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium arendusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa KOVide juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOVe vajalike teenuste väljatöötamisel. Lõike 5 kohaselt võib iga taotleja (KOV või juriidiline isik) esitada käesoleva määruse alusel igas avatud taotlusvoorus ühe taotluse. Partnerina võib taotluse esitanud KOV või juriidiline isik olla kaasatud ka teistes taotlusvooru esitatavates taotlustes. Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja kohustused, mis tulenevad STS § 21 lõike 2 punktidest 1–2 ja 4–5 ning mille alusel peab KOV täitma määruse nõudeid ja tingimusi. Taotleja esitab taotluse e- toetuste keskkonna kaudu koos nõutud lisade ja dokumentidega. Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama RÜ nõudmisel lisateavet RÜ määratud tähtaja jooksul; 3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema, partneri või kavandatava tegevuse kohas; 4) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja kaasatud partner või partnerid vastavad määruses nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal RÜ nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui pärast taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. 17 Paragrahvi 13 järgi on taotlusele esitatavad nõuded sätestatud taotluste menetlemise määruse §- s 4. Muu hulgas loetakse taotlus nõuetele vastavaks, kui toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis on vastavalt ühendmääruse §-le 2 ning määruses sätestatule abikõlblikud. Toetatavate tegevuste asukoht peab olema Eesti. Sarnaselt ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimustega peavad avatud taotlusvoorude projektid panustama rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitajate saavutamisse. Kui taotleja on taotlenud projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Nimetatud säte sisaldab sama kulu topeltrahastamise keelu põhimõtet, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ühissätete määrus), artikli 65 lõikest 11, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud fondist või ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud programmist ja muudest EL-i vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt või riigieelarvest ega samalt fondilt teise programmi raames. Seega juhul, kui sama kulu on toetatud mitmest allikast, ei ole ühe puhul kulu seotud toetatava projektiga. Toetuse saaja õigused ja kohustused täpsustakse taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO). 4. peatükk „Toetuse taotlemine“ Peatükk kehtestab taotlusvooru avamise, toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi. Paragrahv 14 kirjeldab taotlusvooru avamise põhimõtteid. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse taotlusvooru ajakava ja eelarve esitamine ning taotlusvooru tähtajast ja selle eelarvest teavitamise kord. Paragrahvis 15 määratakse toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis. Taotlus tuleb esitada hiljemalt määruse § 14 lõikes 2 sätestatud taotlusvooru tähtpäevaks. 5. peatükk „Taotluste menetlemine“ Peatükk sätestab taotluse menetlemise, taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamise, valikukriteeriumid ja valiku korra, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja korra ning taotluse osalise rahuldamise. Paragrahv 16 sätestab taotluste esitamise korra ja taotluste menetlemise tähtaja. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajavahemikul. Samuti sätestatakse RÜ õigus nõuda menetlemise käigus taotlejalt selgitusi või lisadokumente taotluses esitatud info kohta. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks. RÜ võib teha taotlejale ettepaneku taotlust muuta ning taotleja võib taotlust muuta üksnes RÜ poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse korrigeerimisel arvestab RÜ ainult tema poolt osutatud puuduste parandusega. Muudatusi, mida taotleja on lisaks teinud omaalgatuslikult, ei pea RÜ arvestama ja võib nõuda nende kõrvaldamist parandamist. Kui taotleja kõrvaldab puudused ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks ja parandusteks ettenähtud kuni kümme tööpäeva on ära kasutatud, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 18 Puuduste likvideerimiseks on kokku aega kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Vastavalt §-le 17 kontrollib RÜ taotleja ja taotluse vastavust esitatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele määruse §-s 13 nimetatud nõudele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 5) taotleja on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks; sel juhul ei rahuldata tema taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. Eelnõu §-s 18 selgitatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi ning korda. Rahuldamisele kuuluvad kõik taotlused, mis on vastavalt §-le 17 tunnistatud vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kui tekib olukord, et vastavaks tunnistatud taotluste rahaline maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, tuleb vastavushindamise läbinud taotluste vahel teha valik. Esmajärjekorras eelistatakse taotlust, millega osutatakse teenust suuremale sihtrühmale. Kui kahe taotluse sihtrühmad on võrdsed, heidetakse valiku tegemiseks liisku. Rahuldamisele kuuluvad kõik taotlused, mis on vastavalt §-le 17 tunnistatud vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kui vastavaks tunnistatud taotluste rahaline maht on suurem, kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse taotlust, milles osutatakse teenust suuremale sihtrühmale. Rakendusüksus koostab vastavushindamise läbinud taotlustest pingerea, mille esimene taotlus on kõige suurema sihtrühmaga ning järgmised taotlused reastatakse sihtrühma alanemise järjekorras. Kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite eelarve lõpeb ja sihtrühmade suurused on taotlustes võrdsed, siis heidetakse võrdse sihtrühmaga taotluste vahel liisku. Toetuse saaja õigused ja kohustused täpsustakse TROs. TRO lahutamatuks osaks on § 13 kohane toetuse taotlus ja ühtlasi selles sisalduv teave. Taotluse menetlemisel võib taotlejalt olla küsitud täpsustusi eraldiseisva selgitusena või palutud esialgset taotlust korrigeerida – igal juhul on TRO aluseks taotlus, sh täpsustatud sõnastuses. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele määruse §-des 11 ja 13 nimetatud nõudele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 5) taotleja on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks; sel juhul ei rahuldata tema taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. Punktiga 5 tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike 19 tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32), artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat või tema projekti partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Paragrahvis 19 nähakse ette tingimused taotluse osaliseks rahuldamiseks. Lõike 1 kontekstis tähendab taotluse osaline rahuldamine, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline TRO tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Selline ettepanek võib tugineda eksperdi arvamusele. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta (käesoleva määruse § 18 lõige 4). Lõike 2 alusel pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti ellu viima või vajaduse korral projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on RÜ-l kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt. 6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ Peatükk sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Paragrahvis 20 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta RÜ algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. Vastavalt taotluse menetlemise määruse §-le 10 vormistatakse TRO muutmine otsusena, kui muudetakse: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat või selle sihttaset; 3) projekti tulemusnäitaja sihttaset; 4) projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 5) projekti abikõlblikkuse perioodi; 6) toetuse väljamaksmise tähtaegu – vastavalt määruse § 23 lõikele 6 võib väljamakse taotlusi esitada kõige harvem üks kord kvartalis. Kui maksetaotlusi ei ole tähtajaks esitatud, võib olla tegemist juhuga, kus projekti ei ole võimalik õigel ajal ellu viia ja seetõttu tuleb taotluse rahuldamise otsust muuta; 7) kulude hüvitamise korda, kui korra muutmine seisneb tegelike ja tasutud kulude alusel või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse maksmises või 8) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. Toetuse saaja võib projekti tegevuste osas muuta eelarvet kõige rohkem 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Enne muudatuse vormistamist tuleb see RÜ-ga kooskõlastada. RÜ võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks. 20 Paragrahvis 21 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused, mis tulenevad STS § 22 lõikest 3 või § 47 lõikest 3. Nimetatud asjaolud võivad olla järgmised: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus. 7. peatükk „ Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“ Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. Lõikes 3 sätestatakse aruande miinimumnõuded. Paragrahvis 23 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuste seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. STS sätestab toetuse maksmise üldpõhimõtted ning ühendmäärus täpsustab neid. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu RÜ poolt väljatöötatud vormil. Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud, st toetuse saaja või partner peavad olema kauba ja teenuse juba kätte saanud ja selle eest peab olema tasutud. Esimene maksetaotlus tuleb esitada koos abikõlbliku kulu tekkimist ja maksmist tõendavate dokumentidega. Maksetaotlusi võib esitada üks kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 1) maksetaotluses esineb puudusi; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks projekti ellu viia või saavutada kavandatud tulemust; 5) maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud määruse §-s 9. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. KA võib toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. 21 KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid korraldusasutus võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajale maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigis riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Viimane väljamakse tehakse peale projekti lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel RÜ kirjalikul nõusolekul võib see olla ka väiksem kui 5%. Vastava nõude vajadus on tingitud juhtumitest, kus kontrolli käigus on selgunud, et varem hüvitatud kulud on mitteabikõlblikud. Sel juhul on viimase väljamaksega võimalik saadavat toetust korrigeerida. Samuti on oluline, et viimast väljamakset ei tehta enne, kui on esitatud ja kinnitatud projekti lõpparuanne. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule. 8. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused ning RÜ kohustused. Paragrahvi 24 lõike 1 järgi kohalduvad lisaks määruses sätestatule toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Lõike 1 punkti 1 puhul on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest on Euroopa Sotsiaalfondist toetuse saaja kohustatud koguma projektis osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Vastavalt STS § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal6 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D7 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje 6 Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 7 Kättesaadav aadressil : http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20collection%2 0and%20validation.pdf 22 juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt korraldusasutuse juhendile. Lõike 2 kohaselt ei tohi voorus osalevad KOVid saadud toetusega asendada olemasolevate samade teenuste kulusid. Toetuse abil on võimalik laiendada vastava teenuse saajate ringi, suurendada teenuse mahtu või lisada teenusele lisategevusi. Teenuste osutamise maht KOVi eelarves ei tohi toetuse arvelt väheneda ehk varem KOVi eelarvest hüvitatud teenuste eest tasumist ei või asendada toetuse vahenditega. Kui KOV on osutanud näiteks tugiisikuteenust 2015. aastal eelarvega 1000 eurot, peab KOVi teenuse eelarve selle teenuse vajajate olemasolu korral jääma ka järgnevatel aastatel vähemalt samale tasemele. Lõige 3 sätestab, et partneri kohustused on nimetatud STS §-s 25. Kui projekti on kaasatud partner, peab ka partner täitma toetuse saaja kohustusi selleks, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk need ei mõjutaks projektile makstava toetuse hulka. Lisaks pannakse partnerile kohustus järgida riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankijaks riigihangete seaduse tähenduses ja partner ei ole. Selline erisus on sätestatud selleks, et tagada toetuse säästlik kasutamine ka partneri poolt. Lõike 4 punkti 1 kohaselt peab KOV kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust, finantseerimist ning nende taotlemise ja kättesaadavuse tingimusi ja korda, sealhulgas teenust saava isiku tagasisidet ja teenuse järelevalve aluseid. Teenuse osutamise tingimused ja kord on vaja kehtestada selleks, et teenuse kasutajatele (aga ka teenuse korraldajale endale) oleks selge kellele, millistel tingimustel, milliseid teenuseid osutatakse ning mida teenusesaaja teenuse saamiseks tegema peab. Kindlasti tuleb teenuse osutamise korras lahti kirjutada teenuse taotlemise kord, rahastamise tingimused ning teenuse saamiseks vajalike dokumentide loetelu. Teenuse täpsemad komponendid, tegevused ja mahud kajastuvad sellisel juhul KOVi haldusaktis või teenusesaajaga sõlmitavas lepingus. Oluline on, et teenusesaaja mõistaks, millele tal on õigus, ja teenuseosutaja teaks, mida ja millises mahus ta pakkuma peab. Oluline on rõhutada, et kord tuleb kehtestada ja abi osutamise otsus teha kõikide osutatavate teenuste puhul, mitte ainult SHSis sätestatud teenuste puhul. Täpsemad juhised on leitavad siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/uldjuhend_sotsiaalteenuste_korraldamiseks.pdf. Oluline on välja tuua, et sotsiaalhoolekandelise abi osutamise kord peab sisaldama selgeid suuniseid selle kohta, millistel tingimustel ja kuidas abi osutatakse ning kuidas tagatakse teenuse kättesaadavus. Nimetatud kord tuleb kontrolliks esitada RÜ nõudmisel. Lõike 4 punkti 2 kohaselt peab KOV enne teenuse osutamise algust hindama inimese teenusevajadust. Teenuse osutamise hindamisakt (otsus abi andmise kohta) tuleb esitada kontrolliks RÜ nõudmisel. Teenusevajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. KOV peab inimese suunamisel teenust saama hindama inimese abivajadust. Abivajaduse väljaselgitamise käigus tuleb arvesse võtta nii inimese tegevusvõimet mõjutavaid kui tema 23 elukeskkonnaga seotud tegureid ning nende omavahelist koosmõju. Keskkond hõlmab nii inimese füüsilist (eluase, sissetulek, elupiirkond) kui sotsiaalset elukeskkonda (suhted, kogukonna hoiakud, kultuurilised tegurid jne). Inimese tegevusvõimet mõjutavad tema: 1) füüsiline ja vaimne tervis; 2) teadmised, mis on vajalikud oma kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks ühiskonnas. See hõlmab nii inimese kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust kui ka nn universaalseid argielus toimetulekuks vajalikke teadmisi (nt info oma õiguste, võimaluste ja kohustuste kohta); 3) oskused, mis on vajalikud oma kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks ühiskonnas, alates baasoskustest (lugemis- ja kirjutamisoskus, suhtlemisoskus jne) kuni professionaalsete kutseoskusteni; 4) motivatsioon ehk inimese enda soov toime tulla ning valmisolek teha selleks pingutusi; 5) kogemused, mis mõjutavad oluliselt inimese elustiili ja kohanemisvõimet ning motivatsiooni. Koosmõjus hindamine tähendab seda, et arvestatakse erinevate tegurite vastastikust mõju. Näiteks võivad keskkonnategurid inimese tegevusvõimet ja osalust ühiskonnaelus piirata või siis vastupidi, toetada. Inimesel võib olla füüsiline puue (näiteks on tal tserebraalparalüüsi tulemusena jalad liikumisvõimetud), kuid tema abivajadus sõltub sellest, milline on tema eluase, kas ta elab üksi või on olemas keegi, kes teda abistab, kas tal on sobiv haridus, mis võimaldab leida tööd, mis ei eelda füüsilist võimekust, millised on inimese enda hoiakud ja harjumused jne. Valdkondades, mille hindamine ei kuulu KOVi sotsiaaltöötaja kompetentsi, tuleb sotsiaaltöötajal vajaduse korral küsida konsultatsiooni või tellida ekspertiis vastava spetsialisti käest või suunata abivajaja pädeva spetsialisti juurde. Selline koostöö kuulub tavapärase sotsiaaltöö protsessi juurde. Hindamise tulemusena langetab KOV teenuse osutamise (või osutamata jätmise) kohta kaalutlusotsuse, mille dokumenteerimine ja abivajajale teatavaks tegemine toimub haldusmenetluse seaduses kehtestatud korra kohaselt. Eelnõu §-s 25 on sätestatud toetuse saaja ja partneri õigused. Eelnõu §-s 26 viidatakse, et RÜ on kohustatud täitma STS § 8 lõikes 2 nimetatud kohustusi. Eelnõu § 27 sätestab finantskorrektsioonide tegemise. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb RÜ otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtutakse STS §-st 45 ja ühendmääruse §-dest 21–23. Tagasinõudmise otsuse võib muu hulgas teha siis, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et toetuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või tegevuste tähtaegu ei ole järgitud. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 24 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV Määruse mõjud Kooskõlas konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgiga suurendada tööjõus osalemise määra, toetatakse avatud taotlusvoorudes projekte, mis soodustavad hoolduskoormusega inimeste hoolduskoormuse vähendamist, tööle asumist või tööturul püsimist, erivajadusega inimeste toimetuleku parandamist, sh tööturule suundumist või tööturul jätkamist, ning toetavad toimetulekuraskustes inimesi ja nende perekonda igapäevaelu vajaduste rahuldamisel, õiguste realiseerimisel ja kohustuste täitmisel. Eesmärk on hinnata avatud vooru mõju meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse taotlejatele/saajatele, partneritele ja teenusesaajatele ning avaliku sektori kuludele-tuludele. Taotlusvooru rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Taotlusvoor ei mõjuta otseselt majandust, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalne mõju Avatud taotlusvoorudega toetatakse sotsiaalteenuste osutamisel Ida-Virumaa KOVe, kes saavad toetuse tulemusel pakkuda teenuseid suuremale hulgale inimestele. Sotsiaalteenuste osutamise toetamine annab võimaluse vähendada hooldajate hoolduskoormust ning seeläbi suunduda/naasta neil tööturule või suurendada töökoormust, mis omakorda parandab leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Pakutavad teenused on suunatud täisealistele erivajadusega inimestele. Teenuste osutamise tulemusena paraneb 18-aastastele ja vanematele erivajadusega inimestele osutatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus. Samuti paranevad samas vanuserühmas erivajadusega inimeste võimalused tulla toime igapäevaeluga nii koduses keskkonnas kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt (sh tööturul). Avatud taotlusvooru kaudu pakutavad hoolekandeteenused aitavad ennetada institutsionaalsetele teenustele sattumist ning vähendada pereliikmete hoolduskoormust. Avatud taotlusvoorude kaudu pakutavaid sotsiaalteenuseid saab kasutada umbes 300 18-aastast ja vanemat erivajadusega ida-virumaalast. Kuigi erivajadus on laiem mõiste kui ametlik puue, moodustavad ametliku puudega inimesed neist olulise osa. Eestis oli 1. jaanuari 2020. a seisuga 18-aastaseid ja vanemaid ametliku puude raskusastmega inimesi 142 873 ja Ida-Virumaal veidi üle 23 377. Kui arvestada, et erivajadusega inimeste arv on veelgi suurem, moodustab mõjutatud sihtrühm kõigist erivajadusega inimestest väikese osa. Samuti mõjutavad avatud taotlusvoorude kaudu pakutavad teenused vähemalt sama paljude erivajadusega inimeste lähedasi, sh hoolduskoormusega lähedasi. Eesti 2019. aasta sotsiaaluuringu andmetel abistas või hooldas oma 25 leibkonnaliiget 59 650 inimest, 6786 neist (11,4%) Ida-Viru maakonnas8. Kõigist hoolduskoormusega inimestest moodustavad avatud taotlusvoorudest mõjutatud hoolduskoormusega inimesed alla 1%, samas kõigist Ida-Virumaa hoolduskoormusega inimestest veidi üle 5% (arvestades, et mõjutatud võivad olla ühe erivajadusega inimese kohta ka mitu lähedast). Avatud taotlusvoorude kaudu teenuste pakkumine mõjutab leibkondade toimetulekut. Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski liige ei tööta. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. 2018. aastal elas 43,5% puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli samal perioodil 21,7%). Allpool absoluutse vaesuse piiri (215,44 eurot) elas 2018. aastal 1,2% kõigist puudega inimestest.9 2019. aastal ei otsinud tööd 1428 hoolduskoormusega inimest (sh umbes 450 Ida-Virumaa elanikku) põhjusel, et täiskasvanu hooldusteenus puudus või oli kallis10. Hooldajate tööturul osalemine on oluline nii leibkonna vaesusriski vähendamisel kui hoolduskoormusega inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, mistõttu mõjutab see kõiki avatud taotlusvoorudest teenuse saajaid ja nende lähedasi, sh hoolduskoormusega lähedasi. Mõju avaldub ka hoolduskoormusega inimeste tööturul osalemise võimalustele. 2019. aastal ei töötanud hoolduskoormuse tõttu 15 700 inimest (1860 neist Ida-Virumaal)11. Mõjutatud on kõikide avatud taotlusvoorudest teenust saavate inimeste hoolduskoormusega lähedased. Kõigist mittetöötavatest hoolduskoormusega inimestest moodustavad nad väikese osa (umbes 2%), kuid kõigist Ida-Virumaa mittetöötavatest hoolduskoormusega inimestest umbes 16%. Hoolduskoormus mõjutab kõige enam naiste tööturul osalemist. Oluliselt sagedamini on naised need, kes lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest (1860 neist Ida-Viru maakonnas, kellest 1637 ehk veidi alla 90% olid naised). Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22% Eestis kokku), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad12. Seega võimaldab täiendavate sotsiaalteenuste pakkumine just naistel enam tööturul osaleda. Mõju ulatust teenusesaajatele ja nende lähedastele võib hinnata keskmiseks, mõju avaldumise sagedus on suur, mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on avatud taotlusvoorudel oluline sotsiaalne mõju teenusesaajatele ja nende lähedastele. Mõju regionaalarengule Ida-Virumaa piirkonna kitsaskohtadeks on kahanev rahvaarv, kõrge töötuse määr, elanike võrdlemisi madal sissetulek, tagasihoidlik majandusareng ning ebapiisav sotsiaalteenuste 8 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring. 9 Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 10 Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring 11 Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring 12 Statistikaamet, 2014 ja 2019. Eesti tööjõu-uuring 26 kättesaadavus. Maakonna rahvaarv kahaneb kiiresti ja ka rahvastiku keskmine vanus kasvab kiiresti. Eakate vanuserühma 65+ arvukus ei vähene, vaid kasvab. Selline olukord suurendab vajadust eakatele osutatavate sotsiaalteenuste järele, kuna teenuse sihtrühm näitab selget kasvutrendi. Olukorra muutmiseks ja selle piirkonna arendamiseks on riik käivitanud mitu toetusmeedet (Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programm piirkonna majanduse, linnaruumi ja tööhõive arendamiseks), mis keskenduvad peamiselt tööhõive ja majandusliku olukorra parandamisele. Tegevuse eesmärk on keskenduda just sotsiaalvaldkonda puudutavate kitsaskohtade lahendamisele. Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa KOVide juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOVe vajalike teenuste väljatöötamisel. KOVe nõustatakse ka sobivate toetusmeetmete, sealhulgas meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ taotlusvooru taotluse esitamisel. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa KOVide sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele koolitus- ja infopäevi. Täiendavate sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise toetamine Ida-Virumaal annab võimaluse kõigile selle piirkonna KOVidele pakkuda rohkem hoolduskoormust leevendavaid sotsiaalteenuseid. Hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste pakkumine võib mõjutada hoolduskoormusega inimeste elukohavalikut. Samas tuleb arvestada, et elukohavalik sõltub eelkõige töökohtade olemasolust ning seda toetab vajalike avalike teenuste pakkumine. Uute sotsiaalteenuste loomise või olemasolevate pakkumise mahu suurendamine mõjutab teenuste kasutamise sagedust. Hoolduskoormusega inimestel tekib rohkem võimalusi osaleda tööturul ning see omakorda mõjutab KOVide tulubaasi. Samas tuleb arvestada, et tegemist on projektipõhise rahastusega, mistõttu ilmnevad negatiivsed riskid projektide lõppedes, juhul kui KOVid ei jätka hoolduskoormust leevendavate teenuste pakkumist või ei tee seda senises mahus. Kokkuvõttes võib hinnata, et hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamisel ja pakkumisel on regionaalarengule oluline mõju. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Avatud taotlusvooru hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste pakkumine ei too KOVidele kaasa uusi ülesandeid ega eelda uute töökohtade loomist. Avatud taotlusvoorust on võimalus rahastust taotleda kõigil Ida-Virumaa KOVidel. KOVidele lisanduvad Euroopa Sotsiaalfondi toetuste saamisega täiendavad regulaarsed ülesanded (nt projektijuhtimine, seireandmete kogumine jms), mida tuleb täita kuni projekti lõppemiseni ja mis on KOVi jaoks täiendav halduskoormus. Kokkuvõttes võib hinnata, et kohaliku omavalitsuse korraldusele on avatud taotlusvoorudest hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste rahastamisel oluline mõju. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega kaasneb mõju KOVide halduskoormusele (täpsemalt kirjeldatud „Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele“ all). 27 Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse sihtrühm on tööealised erivajadusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed ja toimetulekuraskustes inimesed. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ja mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. KOV peab EK andmekorje nõuete täitmiseks esitama rakendusüksusele andmed teenusesaajate kohta vastavalt toetuse rahuldamise otsuses (TRO) nimetatud tähtajale ning rakendusüksuse kodulehelt leitavas sisendtabelis. Inimese hindamine ja liikumine teenust saama Abi vajav inimene pöördub elukohajärgsesse KOVi või on taotluse esitanud KOV võtnud sihtrühma kuuluva inimesega ühendust. Vastavalt SHS §-le 15 hindab KOV tema abivajadust ning koostab vastavalt käesoleva määruse § 24 lõike 4 punktile 2 abi saamiseks pöördunud inimese kohta hindamisakti ja teeb otsuse abi andmise kohta. Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste sisu, mis on reguleeritud SHS-is, peab vastama SHS-is sätestatud tingimustele. Need toetatavad teenused (koduteenus (§-d 17–19), tugiisikuteenus (§-d 23–25), isikliku abistaja teenus (§-d 27– 29), väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (§-d 20–22, § 151 lg 4) ja sotsiaaltransporditeenus (§-d 38–40), mille eesmärk ja sisu on reguleeritud SHS-is, peavad vastama SHS-is sätestatule. Samuti tuleb kõigi teenuste osutamisel lähtuda SHS-i üldisematest põhimõtetest (KOVil on kohustus kehtestada abi andmise kord (SHS § 14), enne abi osutamist tuleb hinnata inimese abivajadust (SHS § 15)) ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (nt SÜS § 25 lg 1) ja haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest. Abi andmise korras täpsustab KOV andmete töötlemisega seonduva, sh eesmärgist lähtuvalt andmekoosseisu, teistele avaldamise alused, säilitamise aja ja andmete töötlejad. Selliselt fikseerib KOV teenuse osutamiseks vajalikud andmetöötluse detailid, samuti hindamise ja teenuse otsuse dokumenteerimise viisi. KOVil on kohustus teenuse osutamise dokumentatsiooni säilitada, seda on võimalik teha näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste registris (SHS § 144) või KOVi enda poolt ette nähtud viisil. Kui teenust osutab teenusepakkuja (mitte KOV ise), täpsustatakse vajaduse korral andmete esitamise korda ja tingimusi teenuseosutajaga sõlmitavas lepingus. Lisaks eelnevale on toetatavate tegevuste kontrollimiseks kontrollijal juurdepääs asjakohastele andmetele. Õiguslik alus kontrollimise käigus andmete saamiseks ja isikuandmete töötlemiseks tuleneb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 42 lõikest 1 (õigus saada juurdepääs asjakohasele teabele). V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavalt kaasnevad tulud Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ maht aastatel 2014–2020 on 40 146 504 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 34 124 529 eurot, riiklik kaasfinantseering 2 656 005 ja omafinantseering 3 365 970 eurot. Avatud taotlusvoorule on planeeritud toetuse vahendeid summas 14 249 442 eurot. Avatud taotlusvooru maht jaguneb kahe määruse vahel: „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ ning „Meetme 28 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“, millele nüüd lisandub käesolev määrus. Käesoleva avatud vooru indikatiivne toetuse maht on 1 500 000 eurot, mida saab vajaduse korral suurendada. Rahastamist on välisvahendite lõppemisel planeeritud jätkata KOVide eelarvetest. Tegemist on teenustega, mille korraldamine on KOVi pädevuses. Et saavutada KOVide kaasatus, on planeeritud omaosaluse katmist avatud taotlusvoorude puhul KOVide eelarvetest. Välisvahendite perioodi lõppedes on teenused arendatud välja kvaliteetsetena toimima efektiivsetel alustel ning KOVi koostöö teenuste osutamisel tagab vajaliku mastaabiefekti ja säästu. Tulenevalt efektiisusest ja mastaabiefektist on KOVid valmis ja suutelised neid teenuseid osutama oma eelarvetest. Siinjuures ei eeldata, et teenuseid osutatakse välisvahendite perioodi lõppedes rahaliselt jätkuvalt samas mahus, vaid natukene vähendatud mahus (raske prognoosida KOVi täielikku võimekust ja majanduslikku olukorda 2021. aastal). Kui hoolduskoormusega või erivajadusega inimene saab naasta või suunduda tööturule, täiendab ta oma tööpanusega nii KOVi kui riigi tulubaasi. Lisaks vähenevad inimeste tööle rakendumise korral riigi kulud toetuste maksmisele. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. VII Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu edastati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaarid on esitatud kommentaaride tabelis. 29 Kommentaarid sotsiaalministri määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks Ida-Virumaal struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõule Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte § 7 lõige 1 RM Palume korrigeerida eelnõu § 7 lõike 1 sõnastust, kuna meetme Arvestatud. tegevuse abikõlblikkuse periood (01.01.2016–31.12.2023) võib tekitada segaduse projekti abikõlblikkuse perioodiga (mille alguskuupäev eelnõu kohaselt ei saa olla varasem kui taotluse esitamise tähtpäev). RM Palume eelnõu seletuskirja lisada, milliste tegevustega on Selgitatud. Eeldatavalt esitavad kõik Ida-Virumaa KOVid planeeritud suunata kohalikke omavalitsuse tegema teenuste vähemalt ühe taotluse ja me ei eelda nende poolt olulist osutamisel suuremat koostööd. koostööd, kuna KOVid kasutavad toetust oma piirkonna teenuste kujundamisel. RM Palume lisada eelnõusse projektide valikukriteeriumid ja - Mitte arvestatud. Vastavalt STS § 24 punktile 11 peavad metoodika, mis on kooskõlas seirekomisjoni poolt kinnitatuga TAT määruses olema sätestatud projektide ning struktuuritoetuste seaduses sätestatuga. valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud nõudeid ja põhimõtteid. Projektide valikukriteeriumis ja –metoodika saab olla ka see, et hindamist ei toimu, rahastatakse projekte mis läbivad vastavuskontrolli ning juhul, kui raha ei jätku, on samuti kirjeldatud kriteeriumid, milliseid projekte eelistatakse. Ehk siis, TAT määrus on meie hinnangul kooskõlas STS § 24 punktiga 11. Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte STS § 24 punkt 11 viitab ka, et projektide valikukriteeriumid ja metoodika peavad vastama ühissätete määruse art 125 lõike 3 punktile a. Selle kohaselt peavad valikumenetlused ning –kriteeriumid vastama tingimustele, mis: i) tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetide osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele; ii) on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad; iii) arvestavad artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid; (art 7 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine; art 8 Säästev areng). Nende tingimustega ka TAT määruse koostamisel vastuollu ei ole mindud. Taotluste menetlemise määruse § 7 lg 1 kohaselt rakendatakse projektide valimiseks toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud valikukriteeriume ja – metoodikat (seal on sätestatud, et need peavad olema kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga). Valikukriteerium saab olla ka see, et rahastatakse kõiki projekte, mis on vastavaks tunnistatud. SK RM Palume eelnõu seletuskirja lisada, kuidas on tagatud teenuste Selgitatud. KOVid saavad siit määrusest eelkõige pakkumise jätkamine pärast ELi vahenditest rahastuse arengutõuke ning saavad disainida oma teenused elanike lõppemist. vajadustele vastavaks ning saavad jätkata teenuste osutamist KOV eelarvest. Määrusega ei pane me teenuste Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte jätkamise kohustust, kuna me ei saa sekkuda KOV eelarve kujundamisse. SK RM Palume seletuskirjas korrigeerida meetme tegevuse ning eelnõu Selgitatud. Antud meetmest on momendil avatud eelarve info. Seletuskirjas välja toodud meetme tegevuse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad eelarve ei vasta kinnitatud meetmete nimekirjale ega hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse sotsiaalministeeriumi esitatud meetme tegevuse eelarve andmise tingimused ja kord“ IV jooksev taotlusvoor, mis vähendamise muudatusettepanekule. Kuna meetme tegevuses kestab kas kuni 2021. aasta lõpuni või vahendite on mitu toetuse andmise tingimuse õigusakti, palume esitada lõppemiseni: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste- eelarve jaotus nende vahel ning antud eelnõu planeeritud rakendamine/tooelu-ja-hoolekanne/hoolekanne eelarve. Lisaks palume ülevaadet, millised antud meetme tegevuse taotlusvoorud on avatud ja mis ajani. SK RM Palume lisada seos ja koosmõju teiste sama-eesmärgiliste Selgitatud. Nimetatud määrus jääb kehtima, nagu ka toetuse andmise tingimuste ja meetme tegevustega. uudsete tegevuste määrus sellest samast meetme tegevusest. Avatud jooksvasse vooru saavad Ida-Viru Sealhulgas ei ole selge, mis seos on eelnõul kehtiva KOVid samuti taotlusi esitada, kuid nad ei ole seda teinud. sotsiaalkaitseministri 07.06.2016 määrusega nr 44 „Meetme Kuna Ida-Virumaalt on senisel perioodil laekunud üldse „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” väga vähe taotlusi, siis otsustati teha Ida-Viru KOVidele elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“. eraldi mentorlusprogramm ja sellega seonduvalt avada Palume seda seletuskirjas selgitada, sealhulgas, kas määrus nr eraldi taotlusvoor, mis vastab rohkem nende vajadustele. 44 jääb kehtima ja kas näiteks Ida-Virumaa KOV-id määruse nr 44 alusel toetusi taotleda saavad või ei? § 10 RM Eelnõu §-i 10 kohaselt on võimalik, et meetme raames antav Arvestatud, teksti täiendatud. toetus on vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi võib Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel anda 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul, aga eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse suurim summa 400 000 eurot. Palume seletuskirjas selgitada, millistel Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte juhtudel võib toetus olla vähese tähtsusega abi ja millistel ei ole tegemist sellise abiga, et oleks selge, millised taotlejad ja milliste tegevuste puhul võivad saada toetust maksimumsummas. Teeme ettepaneku kaaluda, kas võiks olla vajalik lisada eelnõu §-i 10 ka nn üldist majandushuvi pakkuva teenuse andmiseks antava vähese tähtsusega abi andmise võimalus vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012. SK RM Palume seletuskirjas kokkuvõtlikult avada (nt regionaalarengu Arvestatud. mõjude all), mille poolest erineb Ida-Virumaale suunatud toetusprogramm üle-eestilisest hoolekandeteenuste toetusest. Mis on need maakonna spetsiifilised väljakutsed ning lahendused, mida antud toetusskeem adresseerib? Ida-Virumaale eraldi toetusmeetme kujundamise põhjendustes soovitame tausta loomisel kasutada ka 08.02.2018 valitsuskabineti nõupidamise Ida-Virumaa programmi käivitamise päevakorra punktis tehtud järgmises sõnastuses otsust: kõigil ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava elluviimise eest vastutavatel ministeeriumidel otsida võimalusi Ida-Virumaa projektide osakaalu suurendamiseks ja eelistamiseks toetusmeetmetes. RM Kui enne määruse kinnitamist avaldatakse uuemat statistikat Arvestatud. Ida-Virumaa sotsiaalkaitse olukorra kohta, palume võimalusel seletuskirjas vastavaid andmeid värskendada. RTK Esitatud määruse eelnõu § 9 lg 1 kohaselt on toetuse vähim Arvestatud, projekti miinimumsumma tõstetud 100 000 summa projekti kohta 50 000 eurot ja suurim summa 400 000 euroni. Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte eurot. Eelnõu § 10 kohaselt võib tegemist olla vähese tähtsuse abiga. Kuna toetuse summa võib jääda alla 100 000 euro ning tegemist ei ole riigiabiga, tuleb kasutada lihtsustatud kuluhüvitamisviise. Eelnõu § 8 lg 10 kohaselt kasutatakse kaudsete kulude hüvitamiseks ühtset määra kuni 15% otsestest personalikuludest. Seega antud toetuse andmise tingimustes ei ole lihtsustatud kuludega kaetud kogu projekti kulud. Euroopa Komisjoni lihtsustatud kulude juhendi eelnõu peatükis 2.2.2 on toodud, et juhul kui kohaldub kohustuslik lihtsustatud kulude kasutamise nõue, siis peavad lihtsustatud kuludega olema kaetud kõik projekti kulud. Ühtse määra kasutamisel võib tegelike kulude alusel arvestada vaid neid kulusid, millelt ühtset määra arvestatakse. Seda toetab ka Ühendmääruse § 6 lg 1 toodu, mille kohaselt kui ESFist või ERFist projektile antav toetus on kuni 100 000€, antakse projektile toetust üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. Oleme Rakendusasutustele 2020. a novembris teada andud, et uute toetusmeetmete välja töötamisel hakkame selle nõude täitmist jälgima. Seega kui tegemist on uue toetusmeetmega ning kohaldub lihtsustatud kulude kohustuslik kasutamine, siis ei ole selles alla 100 000 euro projektide puhul lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamise nõue täidetud, kuna kõik projekti kulud ei ole lihtsustatud kuludega kaetud. RTK Määruses meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi Arvestatud. väljatoomine ei ole vajalik. Piisab projekti abikõlblikkuse perioodile kohalduvate reeglite sätestamisest. Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte RTK Taotluste menetlemise määruse § 7 lõige 1 kohaselt, kui Mittearvestatud. Vastavalt STS § 24 punktile 11 peavad taotleja ja taotlus ühes selles kirjeldatud projektiga on TAT määruses olema sätestatud projektide tunnistatud nõuetele vastavaks, tuleb projektide valimiseks valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on rakendada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) valikukriteeriume ja -metoodikat, mis peavad olema nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga. Palun nõudeid ja põhimõtteid. lisada. Projektide valikukriteeriumis ja –metoodika saab olla ka see, et hindamist ei toimu, rahastatakse projekte mis läbivad vastavuskontrolli ning juhul, kui raha ei jätku, on samuti kirjeldatud kriteeriumid, milliseid projekte eelistatakse. Ehk siis, TAT määrus on meie hinnangul kooskõlas STS § 24 punktiga 11. STS § 24 punkt 11 viitab ka, et projektide valikukriteeriumid ja metoodika peavad vastama ühissätete määruse art 125 lõike 3 punktile a. Selle kohaselt peavad valikumenetlused ning –kriteeriumid vastama tingimustele, mis: i) tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetide osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele; ii) on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad; iii) arvestavad artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid; (art 7 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine; art 8 Säästev areng). Nende tingimustega ka TAT määruse koostamisel vastuollu ei ole mindud. Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte Taotluste menetlemise määruse § 7 lg 1 kohaselt rakendatakse projektide valimiseks toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud valikukriteeriume ja – metoodikat (ja seal on tõepoolest sätestatud, et need peavad olema kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga). Valikukriteerium saab olla ka see, et rahastatakse kõiki projekte, mis on vastavaks tunnistatud. Määruse § RTK Palun täiendada mõiste sõnastust ja lisada selgitusse „… Arvestatud. 2 p 6: tööealised inimesed“. Määruse § RTK Lõike 4 punkti 1 on lisatud ka § 6 lõige 6 Arvestatud. 8 lõige 4 (sotsiaaltransporditeenus) teenuse osutamiseks, siis punktis 3 punkt 3: sisustatu ei vasta käesoleva lõike punkt 1 sisule, mis on omavahel vastuolus. Palun üle vaadata ja viia nõuded vastavusse. RTK Määruse § 8 lõige 6 ei selgu, kas toetuse saaja või partneri Arvestatud. poolt omandatav mootorsõiduk võib olla ka kasutusrendina kasutatav sõiduk, millele projekti rahadest tehakse vajalikke kohandusi või on siin mõeldud väljaostukohustusega mootorsõidukit. Palun üle vaadata ja täpsustada. Määruse § 8 lõige 6 punkt 2 on öeldud, et sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajalike vahendite ja abivahendite (....) soetamise kulu; Ettepanek: kui on ette nähtud ka paigaldamine, siis võiks selle selgelt määruses välja tuua "soetamise ja paigaldamise kulu" (või lahti kirjutada seletuskirjas ennetamaks probleeme abikõlblikkuse hindamisel). Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte RTK Määruse § 8 lõige 7 sätestab „Käesoleva määruse §-s 6 Arvestatud. Määruse paragrahvi 24 on lisatud säte, mis nimetatud teenused, mille sisu on reguleeritud viitab, et nõuded kehtivad kõigile paragrahvis 6 sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama tegevustele. sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele.“ ja § 24 lõige 4 punktid 1 ja 2 panevad kohustuse KOVle kehtestama teenustele tingimused ning korra vastavalt Sotsiaalhoolekandeseaduse § 14 ja hindama abivajadust ning koostama hindamisakti vastavalt SHS § 15. Eelpool nimetatust tulenevalt § 6 lõige 1 punkt 5 tegevus "Nõustamisteenused või tugigrupid" ei ole SHS alusel reguleeritud. Lisada kas § 8 või § 24 säte, millega kas pannakse KOVle kohustus tegevus "Nõustamisteenused või tugigrupid" kehtestada kord ja hinnata vajadust või ei pea seal neid nõudeid antud tegevuse rakendamisel järgima. RTK § 11 lõike 3 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama Arvestatud. taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõutele. TAT § 11 lõike 1 kohaselt võivad taotlejaks olla ka juriidilised isikud. Taotluste menetlemise määruse seletuskirja kohaselt tuleb § 2 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid kontrollida ettevõtjate puhul ja punktis 6 sätestatud nõue kõigi taotlejate puhul. Palun taotlejale seatud nõuete seadmist selgitada ja/või TAT määruse eelnõu teksti täiendada; Ettepanek täpsustada sõnastust, kui § 11 lõike 1 p 2 nimetatud Selgitatud. Juriidiline isik ei pea tegutsema Ida-Virumaal, juriidiline isik peab tegutsema Ida-Virumaal. küll aga peab ta olema läbinud arendusprogrammi (nõue on sätestatud § 11 lõikes 4). Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte RTK Määruse § 11 lõige 4 tekstis on lühend TAT, mis on küll Arvestatud. igapäevases kasutuses, aga soovitus on see määruses välja kirjutada (toetuse andmise tingimused, mis on käskkirjaga kinnitatud). RTK Määruse § 16 lõike 3 kohaselt on taotluste menetlemise Arvestatud. tähtaeg kuni 30 tööpäeva, mida võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva. Taotluste menetlemine koosneb nii taotluste vastuvõtmisest, nõuetele vastavuse kontrollimisest, rahastamiseks sobilike projektide välja valimisest ning otsuse tegemisest. Määruse § 17 lõike 2 kohaselt kontrollib rakendusüksus taotluste vastavust 40 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. Palun täpsustada, kas viimasel juhul peetakse silmas taotluste esitamise tähtpäeva? Kui jah, siis on § 16 ja 17 sätestatud tähtajad vastuolus. Sõnastusettepanek: Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse § 13 sätestatud nõuetele lähtudes käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud tähtaegadest. RTK Määruse § 18 lõige 4: antud lõikes on mõeldud taotluste Arvestatud. mahust, mitte ühest taotlusest. Palun parandada. RTK Määruse § 18 lõige 5: Selles lõikes puudub sätestus, et liisu Arvestatud. heitmine viiakse läbi nende kahe võrdse sihtrühmaga taotluse vahel, kes jäävad vabade vahendite lõppemise piirile. RTK Ettepanek eelnõu § 22 lõige 3 p 7 sõnastusest kustutada Arvestatud. allkirja nõue, kuna e-toetuse keskkonnas aruandeid ei allkirjastata. Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte RTK Ettepanek kasutada § 23 lõige 7 p 2 terminit "hankekord" Arvestatud. "riigihangete tegemise korrast asutuses", et ühtlustada kasutatavat mõistet Riigihangete seadusega (RHS § 9. Hankekord ja hankeplaan). Seletuskiri RTK paragrahv 2 Tööealise erivajadusega inimese määratuse Selgitatud. Kui inimesele on määratud puue, siis sellega selgitus vajab täiendamist. Seletuskiri ei ava, mida erivajaduse kaasneb füüsiline või vaimne erivajadus. Käesolevas alla loetakse, kas ainult füüsilist või psüühilist kõrvalekallet määruses ei ole me soovinud sihtrühma piirata ametliku või ka määratud puuet (mille tõttu inimene vajab abi)? Näiteks puude määramisega, vaid oleme sihtrühma määratluse lk 8 punktis 3 kirjutatakse: „Nii nagu kõigi KOVi jätnud laiemaks, aga ametliku puudega määratlusega sotsiaalteenuste inimene kuulub kindlasti sihtrühma hulka. Tänapäeval on puhul, ei ole ka isikliku abistaja teenuse saamise eelduseks teenuse osutamine seotud lahti puude määramisest. Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude olemasolu. Inimene võib vajada teenust ka siis, kui tal puuet tuvastatud ei ole“ ja lk 11 punktis 6 kirjutatakse: „Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on toetada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut“. Samas on öeldud: „Teenust vajavad üldjuhul liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud. Keskmise puudega inimesed saavad reeglina kasutada tavalist ühistranspordivahendit.“ Sotsiaalse mõju all kirjutatakse:“ erivajadus on laiem mõiste kui ametlik puue, moodustavad ametliku puudega inimesed neist olulise osa“ (sihtrühmast). Seega on vajalik seletuskirjas erivajadusega inimese mõiste enam lahti kirjutada. Seletuskiri RTK lk 8 punkt 2 kolmandas lõigus on sisse toodud lapsevanem ja Arvestatud. laps. See lause, viitega lapsevanematele, ei ole antud määruse kontekstis asjakohane, kuna nii otsene kui kaudne sihtgrupp on alates 18 eluaastast. Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte lk 11 punkt 6 teises lõigus on sisse toodud laps. See lause, viitega lapsele, ei ole antud määruse kontekstis asjakohane, kuna nii otsene kui kaudne sihtgrupp on alates 18 eluaastast. lk 13 § 8 lg 4 kolmas lõik Sõna „ainult“ eemaldada, kuna sisse on toodud ka sotsiaaltransporditeenuse osutamine sees sõna ainult, mis on eksitav. Sõna ainult võtta välja, kuna lõikesse on lisatud ka sotsiaaltransporditeenuse osutamisega lubatud abivahendi soetus. lk 13 § 8 lg 5 lisada seletuskirja ka sealhulgas supervisiooni ja kovisiooniga. lk 13 § 8 lg 6 selgitada lahti, mida tähendab omandatud või omandamisel olev mootorsõiduk. Kas siia alla saab lugeda ka väljaostukohustuseta moororsõiduki liisimine või ainult välja ostetud mootorsõiduk? lk 10 § 10 Teeme ettepaneku lisada seletuse algusesse: Käesoleva määruse § 8 lg 9 alusel on abikõlbliku kuluna lubatud muuhulgas veebipõhise lahenduse loomine ning toetuse saajaks võib määruse § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla ka juriidiline isik, on vähemalt teatud juhtudel abi saajaks ettevõtja riigi abi mõistes. Abi andmisel ettevõtjale TAT tegevuste elluviimiseks võivad olla riigiabi kriteeriumid täidetud, st Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused või säte tegevus võib kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. lk 16 § 12 esimene lõik, selgituses on sees viide maakondlikule omavalitsuse liidule. Parandada selgitust ja järgida § 11 lg 1 sätestatut Taotlejaks võivad olla nii KOVid kui juriidilised isikud. lk 17 5 peatükk esimene lõik, milles viidatakse muuhulgas ka projektide hindamisele. Palun see eemaldada, kuna hindamise protsessi selles määruses ei ole sätestatud. lk 19 § 23 esimeses lõigus tuuakse välja, et maksetaotluse esitamise sagedus on kord kvartalis, mis on eksitav. § 23 lg 6 sätestab Maksetaotlusi võib esitada vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. Viia seletuskirja tekst vastavusse määruse tekstiga. Seletuskiri RTK lk 26 viimane lõik, milles viidatakse meetme üldisele Selgitatud. Vastavalt RM suunistele oleme lõiku eelarvele, mis võib ajada taotlejad segadusse, kuna siin on muutnud. Kuna küsimusi on tekitanud fakt, et antud vooru ressurss vaid 1,5 miljonit. Vastav seletuskirja tekst meetme tegevuses (2.1.1) on lisaks kahele ministri sobitus hoolekande üldise määruse esimesse versiooni, käskkirjale ka mitu kehtivat määrust, siis on ehk hea leiame, et see ei ole uue määruse kontekstis asjakohane. Palun ülevaatlik pilt meetme tegevuse kogumaksumusest. see osa seletuskirjast eemaldada.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel