MINISTRI MÄÄRUS
07.04.2021 nr 11
Meetme "Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused" elluviimiseks Ida-
Virumaale struktuuritoetuse andmise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele
ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise
tingimused.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) tööealine erivajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kellel on füüsiline või
psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi;
2) pereliikmeks loetakse käesoleva määruse tähenduses abielus, vabaabielus või kooselus
(registreeritud elukaaslased) olevad isikud ning alanejad, ülenejad ja külgjoones sugulased
(sealhulgas poolõde, poolvend);
3) tööealine hoolduskoormusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes väljaspool
kutse- või ametlikku tööd hooldab oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest
haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud
hooldusvajadus;
4) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet,
juhendamist ja/või abi toimingutes (toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks
toimetulekuks;
5) toimetulekuraskustes inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle
perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole
võimalik rahuldada igapäevaelu vajadusi;
6) sihtrühm – käesoleva määruse tähenduses tööealised erivajadusega, hoolduskoormusega,
hooldusvajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed;
7) teenuse arendamine – teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda
teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine toimingute või tegevustega
2
eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus kohaliku omavalitsuse üksuses
pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu;
8) hoolekandeteenused – käesoleva määruse tähenduses võrdsustatud sotsiaalteenustega.
§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus
Meetme rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus)
ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
§ 4. Vaiete menetleja
Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal
§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on:
1) vähendada tööealiste hoolduskoormusega inimeste hoolduskoormust ning toetada nende
tööturule suundumist või tööturul jätkamist;
2) toetada tööealiste erivajadusega inimeste toimetulekut, et suurendada nende tööturule
suundumise või tööturul jätkamise võimekust;
3) toetada toimetulekuraskustes inimeste toimetulekut.
(2) Toetuse andmise väljundinäitaja on hoolekandeteenuste saajate arv vähemalt 300 inimest.
§ 6. Toetatavad tegevused
Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud
eesmärkide ja tulemuse saavutamisse ning mille elluviimisega osutatakse ja vajaduse korral
arendatakse järgmisi hoolekandeteenuseid Ida-Viru maakonnas:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus;
5) nõustamisteenused või tugigrupid;
6) sotsiaaltransporditeenus.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Projekti tegevused ei tohi alata enne käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud taotluse
esitamise tähtpäeva ja peavad algama kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast
arvates.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, arvestusega, et
projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 30.09.2023.
§ 8. Abikõlblikud kulud
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
3
kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõike 3 punktile 1 ja lõikele 4 ning makstakse vastavalt
lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
(2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.
(3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses
sätestatud tingimustele.
(4) Abikõlblik on otseselt käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike
ruumide remontimise, vajaliku mööbli, seadmete ja abivahendite soetamise kulu järgmistel
tingimustel:
1) otseselt teenuse osutamiseks vajalike abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi
poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi
andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise kulu on abikõlblik ainult käesoleva määruse § 6
punktides 1 ja 4 nimetatud teenuste osutamisel;
2) käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kokku kuni 30% ulatuses projekti abikõlblikest
kogukuludest ja kulutused peavad olema tehtud vähemalt kuus kuud enne projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku
personali koolitamisega, sealhulgas supervisiooni ja kovisiooniga seotud kulud, kui koolitataval
on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus on otseselt
seotud teenuse osutamisega. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 5% ulatuses
projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud vähemalt 12 kuu jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõike 6 punktis 6
nimetatud koolitusele.
(6) Sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks on abikõlblik:
1) käesoleva määruse raames mootorsõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks
kohandamise kulu;
2) mootorsõiduki soetamise kulu maksimaalselt 10% mootorsõiduki maksumusest;
3) mootorsõiduki rentimise kulu;
4) mootorsõiduki liisimise kulu, välja arvatud väljaostukohustusega liisingulepingu puhul;
5) sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajalike vahendite (nt trepironija, kaldtee, ratastool
ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost teenuse kasutamise kohta) ja
abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja
erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” lisas esitatud
loetelu) soetamise ja paigaldamise kulu;
6) vahetult sotsiaaltransporditeenust osutava inimese koolitamise kulu eesmärgiga osutada
inimese vajadustele vastavat sotsiaaltransporditeenust.
(7) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenused, mille sisu on reguleeritud
sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud
tingimustele.
(8) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike
isikukaitsevahendite soetamise kulu.
(9) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks veebipõhise
lahenduse loomise kulu.
4
(10) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel,
arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud
ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5
nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.
(11) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames
mitteabikõlblik:
1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt,
makstav maks;
2) kinnisasja ostmise ja liisimise kulu;
3) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu (v.a käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud
sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks mootorsõiduki kohandamisega seotud kulud);
4) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
5) uuringute, analüüside ja kaardistuste kulu, välja arvatud sihtrühma kaardistus enne projekti
sihtrühmale suunatud tegevuste algust;
6) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega
seotud kulud;
7) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud;
8) väliskoolituse ja -lähetuse kulud;
9) abivahendite soetamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 ja lõike 6
punktis 5 sätestatud juhul;
10) inimese kodu kohandamise kulu;
11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tööturuteenuste osutamise
kulu;
12) sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud erihoolekande- ja
rehabilitatsiooniteenuse osutamise kulu.
(12) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1
punktile 9 ei anta toetust projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud
tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist.
§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma
(1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 100 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85%.
§ 10. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui antav abi on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või komisjoni
määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ning konkurentsiseaduse §-s 33
sätestatut.
(2) Kui vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel ning
taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust pandud,
märgitakse vastav kohustus taotluse rahuldamise otsuses.
(3) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e loetletud
valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi nimetatud määruse alusel.
5
Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse
artikli 1 punkti 2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele.
(4) Erandina võib komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel anda vähese tähtsusega abi
ettevõtjatele, kes ei olnud 31. detsembril 2019 raskustes, kuid sattusid raskustesse
ajavahemikul 1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2021.
(5) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse alusel
taotletava abiga ületada 200 000 eurot.
(6) Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse alusel
taotletava abiga ületada 500 000 eurot.
(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(8) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse
arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr
360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artikli 2
punktides 5–8 sätestatud nõudeid.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja ja partner võib olla:
1) kohaliku omavalitsuse üksus, mis asub Ida-Virumaa territooriumil;
2) juriidiline isik.
(2) Kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina
kaasama vähemalt ühe Ida-Virumaa territooriumil asuva kohaliku omavalitsuse üksuse, mille
territooriumil hakatakse teenust osutama.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja ja partner peavad vastama
taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2, 5 ja 6 sätestatud nõuetele ning käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja ja partner peavad vastama taotluste
menetlemise määruse §-is 2 sätestatud nõuetele.
(4) Taotleja või partner peab olema osalenud ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise
tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.4.5 „Ida-Virumaa
toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ raames ellu viidud Ida-Virumaa
arendusprogrammis.
(5) Taotleja võib esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse.
§ 12. Taotleja kohustused
Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.
§ 13. Nõuded taotlusele
6
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16
sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva määruse
§-s 9 sätestatuga;
2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3
lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud;
3) toetust ei taotleta kulule, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest või riigisisestest
või muudest välisabi vahenditest;
4) taotlus allkirjastatakse esindusõigusliku isiku poolt.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud
kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja
esitama sellekohase teabe.
(4) Muu kui kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja esitab kooskõlas käesoleva määruse § 11
lõikega 2 partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskirja käesoleva määruse
lisa 2 vormil.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 14. Taotlusvooru avamine
(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve, mille
rakendusüksus avaldab koos vooru avamise teatega oma kodulehel.
(2) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja toetatavatest
tegevustest Ida-Virumaa piirkonna lehes ja oma veebilehel www.rtk.ee vähemalt kümme
kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 15. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlemise
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäeval e-toetuste keskkonna kaudu.
(2) Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
5. peatükk
Taotluste menetlemine
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu
võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.
(2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva
jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamise
tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4
nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.
7
(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta
leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised
asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejale antakse taotluses
puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni kümme tööpäeva.
(5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste
kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama
muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste
likvideerimisele.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad
käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 13 sätestatud
nõuetele lähtudes käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud tähtaegadest. Rakendusüksus
tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13
sätestatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses
esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud osas, millele
rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli
raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
§ 18. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuuluvad kõik taotlused, mis on vastavalt §-le 17 tunnistatud vastavaks ning
mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise
eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses
sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevustega alustamiseks;
2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik
hinnata taotluse esitamise ajal;
3) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning riigisisesest andmete
kogumise korrast.
(3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8
lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses
võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse
otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
8
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punktides 1–3 ja
5 ning lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(5) Kui vastavalt käesoleva määruse §-le 17 vastavaks tunnistatud taotluste rahaline maht on
suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse taotlust, mille
alusel osutatakse teenust suuremale sihtrühmale.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimus on võrdne, heidetakse valiku
tegemiseks liisku.
(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva
jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 19. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule ning järgmistel juhtudel:
1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust
väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat
vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse
ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 18
lõikest 1.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud
tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber
projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10% projekti abikõlblikest
kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
(3) Projekti eelarvet ei ole lubatud suurendada.
(4) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud taotluse
rahuldamise otsuses muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust
ja vajalikkust.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
9
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise taotluse saamist.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse
kohaselt.
7. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuste
keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele.
Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.
Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks
aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
(2) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu.
(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi,
projekti number, toetuse saaja nimi jne);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti progressi kohta (tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine
jmt);
4) väljundinäitajate täitmine (kumulatiivselt);
5) hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
6) hinnang partnerluse toimimisele;
7) kinnitus andmete õigsuse kohta.
(4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti
seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui seirearuandes esineb puudusi, annab
rakendusüksus tegevuste elluviijale vähemalt kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste
kõrvaldamist.
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse
§-dest 11–14, § 15 lõikest 4 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta
väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja
15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese
väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva
määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste
abikõlblikkus.
10
(4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonna kaudu.
(5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud. Kulud makstakse ühendmääruse
§ 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustel.
(6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord
kuus.
(7) Toetuse saaja peab enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega
esitama rakendusüksusele:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
2) koopia hankekorrast asutuses, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse
tähenduses;
3) esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.
(8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(9) Rakendusüksus kontrollib 90 kalendripäeva jooksul pärast maksetaotluse saamist
maksetaotluses esitatud kulude vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse
saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.
(10) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja
vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja
jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on täidetud.
(11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja
makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5%
projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast.
8. peatükk
Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja
projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste
kohaselt ning:
1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e
nimetatud andmeid ning esitab need rakendusüksusele käesoleva määruse lisades 3 ja 4
sätestatud vormil vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele. Toetuse saaja
peab teenusesaajate kohta pidama arvestust ja koguma detailseid isikuandmeid;
2) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta
viibivat isikut;
3) peab arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.
(2) Toetuse saaja ja partner ei või käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse jaoks
saadud toetusega asendada olemasolevate teenuste kulusid.
(3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.
(4) Enne teenuse osutamise algust peavad projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused:
11
1) kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse
§-le 14, välja arvatud juhul, kui varem kehtestatud teenuse osutamise tingimused ja kord
vastavad nimetatud tingimusele;
2) olema vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 selgitanud välja abi saamiseks
pöördunud inimese teenusevajaduse, koostanud hindamisakti ja teinud otsuse abi andmise
kohta;
3) esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning
hindamisakti iga teenusesaaja kohta koos otsusega abi andmise kohta.
§ 25. Toetuse saaja ja partneri õigused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23
lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
§ 26. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud
kohustusi.
§ 27. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa 1 Andmeväljad
Lisa 2 Partneri kinnituskiri
Lisa 3 Andmekorje sisendtabel
Lisa 4 Andmekorje laiendatud sisendtabel
Sotsiaalkaitseministri
07.04.2021 määrus nr 11
„Meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" elluviimiseks Ida-Virumaale
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
Lisa 1
„Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks Ida-
Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ toetuse taotlus
Taotleja
Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud).
Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate
muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada
alljärgnevatesse väljadesse. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad
antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist
muuta, allkirjastada ja esitada.
Taotleja andmed
Taotleja nimi:
Registrikood:
Juriidiline vorm:
Telefon:
E-post:
Riik:
Aadress:
Postiindeks:
Pangakonto:
Projekti kulude käibemaks:
Kaupade/teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb korraldada riigihange:
Kontaktisikud
Eesnimi:
Perenimi:
Isikukood:
Ametikoht:
Roll:
Telefon:
E-post:
Isik soovib saada teavitusi
e-postile:
Kontaktisiku täpsustus:
Üldandmed
Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud
käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 "Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lõike 1 punktile 14 ei saa toetust taotleda kulule,
millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi
vahenditest.
Projekti üldandmed
Projekti number:
Projekti nimi:
Projekti algus ja lõpp:
Taotlusvoorust tulenevad andmed
Taotlusvoor:
Käesoleva projektiga seotud toetused
Kas taotleja on rakendanud või
taotlenud vahendeid käesoleva
projektiga sisuliselt seotud (k.a
jätkutegevused) tegevuste
rahastamiseks?:
Rahastaja nimi Toetuse täpsustus Kuupäev Summa (EUR)
Partnerid
Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud.
Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid
projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht.
Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse
keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta, allkirjastada ja
esitada.
Partnerid ja partneri kontaktisikud
Partneri nimi:
Registrikood:
Juriidiline vorm:
Telefon:
E-post:
Riik:
Aadress:
Postiindeks:
Pangakonto:
Projekti kulude käibemaks:
Kaupade/teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb
korraldada riigihange:
Partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta:
Partneri kontaktisikud
Eesnimi:
Perenimi:
Isikukood:
Ametikoht:
Roll:
Telefon:
E-post:
Kontaktisiku täpsustus:
Omavalitsusliidu liikmete arv:
Sisu
Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse,
projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate
määrata projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud
projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid.
Projekti valdkonnad
Valdkond, millesse projekt
panustab:
Projekti väljund:
Projekti kirjeldus
Toetatavad tegevused:
Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest:
Projekti eesmärk ja
tulemused:
Projekti lühikokkuvõte
avalikkusele:
Projekti tulemuste
jätkusuutlikkus:
Projekti eeltingimused:
Riskianalüüs:
Projekti kasusaajad:
Projekti kasusaajate
asukoht:
Kasusaajate maakond:
Kasusaajate linn/vald:
Projekti kasusaajate
täpsustus:
Lisa 3 analüüsi vorm:
Näitajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning
väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures välja tuua muutust mõõtev
kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis
saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada
projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal.
Valdkonna näitajad
Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus
Valdkonnaülesed näitajad
Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus
Tegevused
Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti
tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami.
Kas projektijuhtimise teenust
ostetakse sisse?:
Projekti Projekti Tegevuse Planeeritud Planeeritud
tegevuse tegevuse täpsustus lõpp algus
tunnus nimetus
Eelarve
Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta.
Üldtingimused
Kulude tingimused:
Taotletud toetuse määr (%):
Kas projektiga teenitakse tulu?:
Tulu tingimused:
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR):
Abikõlbliku kulu summa (EUR):
Taotletud toetuse määr (%):
Taotletav toetuse summa (EUR):
Omafinantseeringu summa (EUR):
Tegevuste eelarve
Projekti Projekti Eelarve rea Tegevuse Tegevuse Abikõlblik
tegevuse tegevuse täpsustus toetuse määr toetatav summa
tunnus nimetus (%) summa (EUR) (EUR)
Rahastajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid.
Rahastaja nimi Rahastaja Abikõlblik
täpsustus summa (EUR)
Esitamine
Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (genereeritud pdf-faili abil), lisada volikirju ja
esitada taotlust rakendusüksusele.
Taotlust saavad esitada kõik taotluse kontaktisikuks märgitud isikud. Enne taotluse esitamist
veenduge esindusõiguse olemasolus äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri,
mis tõendab allkirjastaja esindusõigust.
Soovi korral saate taotluse enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata:
taotlus.pdf
Volitused
Taotlusele ei ole lisatud volituse faile.
Kinnitused
Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:
Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku osalemise kohta.
Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise
nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel.
Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse
saamisega seotud andmed avalikustatakse.
Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb
aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1
nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse
tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud
taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
Kinnitan, et olen teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja olen
taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu teenimise piirangutega.
Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et neid auditeeritakse ja kontrollitakse
struktuuritoetuse seaduse alusel.
Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse
seaduse alusel.
Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud
tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.
Sotsiaalkaitseministri
07.04.2021 määrus nr 11
„Meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" elluviimiseks Ida-Virumaale
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
Lisa 2
Partneri kinnituskiri
Kinnitan, et …………………………………………………….. (partneri organisatsiooni nimi)
osaleb projektis …………………………………………………… (projekti nimi) ning on tutvunud
projekti sisuga ja teadlik partneri vastutusest projektis osalemisel.
Allkirjaõigusliku isiku nimi:
Ametikoht:
Kuupäev:
Allkiri (digitaalselt allkirjastatud)
Määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks Ida-
Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri
I Sissejuhatus
Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel
koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud
rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava).
Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse1 (edaspidi STS) § 1 lõike
1 punkti 1 alusel.
Toetuse andmise tingimuste kehtestamisel on lähtutud STS-ist ja selle alusel antud õigusaktidest,
eeskätt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) ning Vabariigi
Valitsuse 21. augusti 2014. a määrusest nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise
ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse
kehtestamiseks“ (edaspidi toetuse taotlemise määrus).
STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a korralduse nr 415 „„Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ kohaselt on Sotsiaalministeerium
rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ)
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ tegevusele 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega
inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“.
Käesoleva määrusega kehtestatakse meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega
inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ avatud
taotlemise toetuse andmise tingimused ja kord.
Määrus kehtestatakse STS § 14 alusel.
Määrus põhineb valdkondlikul arengukaval – heaolu arengukava 2016–2023, kus on eesmärgina
välja toodud sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate
hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja
psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat
toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning
hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise
osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]) ning
hoolekande osakonna nõunikud Terry Ney (tel 626 9748,
[email protected]), Regina Sergejeva (tel
626 9219,
[email protected]) ja Ketri Kupper (tel 626 9193,
[email protected]).
Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakond.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020005
Määruse eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320,
[email protected]).
Määruse ettevalmistamisel on konsulteeritud huvigruppide ja partneritega, sh kohalike
omavalitsuste (edaspidi KOV) esindajatega, näiteks korraldati 2019. aastal Ida-Virumaal
mõttetalgud „Kohalike omavalitsuste võimestamine ja toetamine täisealiste hoolekande valdkonnas
Ida-Virumaa piirkonnas“, kus osalesid KOVide esindajad.
2021. aastal avaneb Ida-Virumaa KOVidele Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks“. Avatud
taotlusvoorus osutatakse teenust kokku vähemalt 300-le erivajadusega, toimetulekuraskustes või
hoolduskoormusega inimesele. Teenuse osutamine peab aitama kaasa tööealise inimese
hoolduskoormuse vähendamisele ja tööturule suundumisele ja/või erivajadusega inimese
toimetuleku toetamisele tööturule asumise võimekuse suurendamiseks ja/või toimetulekuraskustes
inimese toimetuleku toetamiseks.
Sotsiaalse kaasatuse prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 9 – sotsiaalse kaasatuse
edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine – kolme
investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja eesmärkide saavutamiseks tehtavatest
tegevustest. Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused panustavad investeerimisprioriteeti
– juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele,
sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele.
Määruses kehtestatud toetatava tegevuse all mõeldakse selliste sotsiaalteenuste arendamist ja
osutamist, mille eesmärk on: 1) vähendada tööealiste hoolduskoormusega inimeste
hoolduskoormust ning toetada nende tööturule suundumist või tööturul jätkamist; 2) toetada
tööealiste erivajadusega inimeste toimetulekut, et suurendada nende tööturule suundumise või
tööturul jätkamise võimekust; 3) toetada toimetulekuraskustes inimeste toimetulekut.
Tööelus osalemist võivad takistada erivajadus, puue või hoolduskoormus (sh puudega või eaka
pereliikme eest hoolitsemise vajadus), samuti toimetulekuraskused, mis on tekkinud mitme
probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest
tööturult eemal olekust.
Puudega inimeste tööhõive määr on oluliselt madalam kui neil, kellel puuet ei ole määratud.
2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 67 600 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 16–
64[1], kellest töötas sotsiaalmaksu laekumise järgi umbes 24 300 ehk 35,96%[2]. Statistikaameti
2019. aasta andmetel oli 16–64-aastaste puudega isikute tööhõive määr ligi kaks korda madalam
kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudeta inimestel 80,3%, puudega inimestel 41,5%).[3]
Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv vähenes kuni 2019. aasta lõpuni.
2020. aastal suurenes ülemaailmsest pandeemiast tingitud majanduslanguse tõttu nii töötute arv
kui pikaajalise töötuse määr. Pikaajalise töötuse määr oli 2020. aastal 1,2% (aasta varem 0,9%)
[1]
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020
[2]
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused.
[3]
Statistikaamet, 2020. THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND. Kättesaadav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega-inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 Viimati
kuvatud: 04.11.20.
2
ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 8200 (aasta varem 6200), sh kaks aastat või kauem tööd
otsinuid oli 3600. Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas.
Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja
suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid
hoolekandeteenuseid, et hakata saama tööturuteenust või naasta tööle.
Probleemiks on ka tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. Eesti 2019. aasta
sotsiaaluuringu andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest, 6786 neist
(11,4%) Ida-Viru maakonnas. Ida-Virumaa 16-aastastest ja vanematest elanikest moodustasid
abistamis- ja hoolduskoormusega inimesed 5,8%, mis oli pisut enam kui Eestis keskmiselt (5,4%).
Kõigist abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning
umbes 53 100 inimest 18-aastased ja vanemad (sh Ida-Virumaal umbes 6400 inimest). Alla kümne
tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest (sh 1982 Ida-Virumaal),
10–19 tundi nädalas 10 400 inimest (sh 1438 Ida-Virumaal) ning 20 ja rohkem tundi nädalas 22 800
inimest, mis moodustas umbes 38% kõigist abistamis- ja hoolduskoormusega inimestest (sh 3366
Ida-Virumaal, mis moodustas umbes 50% kõigist Ida-Virumaa abistamis- ja hoolduskoormusega
inimestest)[4].
2020. aastal ei töötanud 2800 meest ja 11 900 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste
pereliikmete eest (1600 neist Ida-Viru maakonnas)[5]. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud
põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22%; 2020. aastal
19%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööle
asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Ligemale 8300
hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist (sh 1000 Ida-Virumaa elanikku) ei otsinud 2020.
aastal tööd, kuna neil oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui ca 3300
nimetatud põhjusel tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus
võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7300 inimese osaajaga töötamise põhjuseks
vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest[6].
Hoolduskoormusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas
suhtelise vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond.
2019. aastal elas 40,7% puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu elanikkonna suhtelise
vaesuse määr oli samal perioodil 20,7%)[7]. Puudega inimesi elab suhtelises vaesus ca kaks korda
rohkem võrreldes kogu elanikkonnaga.
Oluline tööhõivevalmidust toetav tegur on täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud
kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on aga
omavalitsustes erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine sageli toetustekeskne.
Suuremates KOVides osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kohustuslikke
KOVi korraldatavaid hoolekandeteenuseid, kuid on ka KOVe, kus korraldatakse vaid üksikuid
hoolekandeteenuseid või ei korraldata neid üldse. KOVide hoolekandestatistikast selgub, et
teenuseid korraldavate/osutavate KOVide osakaal varieerus 2019. aastal sõltuvalt teenusest 49,4‒
100%.
[4]
Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring
[5]
Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring
[6]
Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring
[7]
Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring
3
Kõige vähem osutatakse isikliku abistaja teenust. 2019. aastal osutati seda teenust kokku
376 inimesele 39 KOVis, sh Ida-Virumaal 14 inimesele. Tugiisikuteenust osutati 2019. aasta jooksul
kokku 1160 täisealisele inimesele 59 KOVis, sh Ida-Virumaal 100 inimesele. Koduteenust osutati
2019. aastal kõikides KOVides, kokku 7274 inimesele. Ida-Viru maakonnas sai nimetatud teenust
681 inimest. Ööpäevaringset üldhooldusteenust osutati 2019. aasta lõpu seisuga kokku
8878 inimesele, sh Ida-Virumaal 1317 inimesele. Täisealiste päevahoiuteenust osutati sama aasta
jooksul 251 inimesele, sh Ida-Virumaal kahele inimesele.[8] Sotsiaalministeerium on hinnanud, et
nende teenuste tegelik vajadus on Eestis kordades suurem (nt koduteenust vajaks umbes 20 000
inimest, isikliku abistaja teenust 3200 inimest ja tugiisikuteenust täisealistele 6200 inimest). Kui
olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käis enne haldusreformi
paljudele KOVidele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu, siis haldusreformi järel
on teenustega kaetus paranenud. Sageli jäävad siiski osutamata spetsiifilisemad ja kallimad
teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid
pakutakse minimaalsel tasemel.
Meetme väljatöötamisel on läbivalt silmas peetud deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise
teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadusega inimene ei
peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane
hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas.
Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel
arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule
asumist takistavad probleemid (nt võlad, sotsiaalsed oskused vms), mis võivad olla pikema aja
jooksul kuhjunud. Teenuste kujundamisel on soovitav kaasata kohe alguses ka sihtrühma ennast,
kes saab anda väärtuslikku infot selle kohta, milliseid vajadusi peavad pakutavad teenused katma.
Lähtuvalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohtadest on sotsiaalteenuste peamine
ülesanne toetada ühiskonnas enam haavatavaid gruppe nende tavapärases elukeskkonnas ja
tööhõives. Samuti peab komitee oluliseks riikide rolli edendada eelisjärjekorras inimese vajadusest
lähtuvaid toetavaid teenuseid materiaalse (rahalise) abi pakkumise asemel.
II Eelnõu sisu
Määruse eelnõu on jaotatud kaheksaks peatükiks:
1. peatükk „Üldsätted“
2. peatükk „Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal“
3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“
4. peatükk „Toetuse taotlemine“
5. peatükk „Taotluste menetlemine“
6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
7. peatükk „Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“
8. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused“.
1. peatükk. Üldsätted
[8]
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2019
4
Peatükk sätestab määruse reguleerimisala ja terminid, määrab rakendusasutuse ja
rakendusüksuse ning vaiete menetleja.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse terminid. Määruses on mõiste „hoolekandeteenused“ võrdsustatud
mõistega „sotsiaalteenused“, kuna neid mõisteid kasutatakse määruses paralleelselt (meetme
nimetuses on kasutatud mõistet „hoolekandeteenused“ ja sotsiaalhoolekande seaduses (SHS)
kasutatakse mõistet „sotsiaalteenused“). Struktuuritoetusi käsitlevates õigusaktides on peamiselt
kasutatud mõistet „hoolekandeteenused“ ja SHS-is mõistet „sotsiaalteenused“. Seetõttu on see
mõiste defineeritud määruses. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõistetele „tööealine
hoolduskoormusega inimene“, „toimetulekuraskustes inimene“ ja „hooldusvajadusega inimene“,
kuna nimetatud mõisted on meetme tegevuse sihtrühma kindlaks määramisel võtmetähtsusega.
Hoolduskoormusega inimene on tööealine (18+) hooldaja, kes hooldusvajadusega pereliikme
hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga.
Toimetulekuraskustes inimene on 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle
perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole
igapäevaelu vajaduste rahuldamine inimese jaoks jõukohane. Hooldusvajadusega inimene on 18-
aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist ja/või abi toimingutes
(hügieenitoimingud, toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks. Tööealiste
erivajadusega inimeste ja hoolduskoormusega inimeste puhul ei ole välja toodud maksimaalset
vanusepiiri, vaid siin peetakse silmas inimest, kes on võimeline osalema tööelus.
Eelnõu §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus (RA) ja rakendusüksus (RÜ). Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a korraldusele nr 415 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on prioriteetse suuna RA-ks
Sotsiaalministeerium ja RÜ-ks Riigi Tugiteenuste Keskus.
Eelnõu § 4 sätestab vaiete menetleja. RÜ toimingu või otsuse peale võib vastavalt STS §-le 51
esitada vaide, mille menetlejaks on määratud RÜ ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
2. peatükk. Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal
Peatükk sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse, toetatavad tegevused, abikõlblikkuse
perioodi, abikõlblikud kulud, toetuse osakaalu ja piirsumma.
Paragrahvi 5 järgi on toetuse andmise eesmärk: 1) vähendada tööealiste inimeste
hoolduskoormust ning toetada nende tööle asumist (hõlmab tööturule suundumist, tööturul püsimist
ja töötukassa pakutavate aktiivsete tööturuteenuste kasutamist); 2) toetada tööealiste
erivajadusega inimeste toimetulekut, et suurendada nende tööturule asumise võimekust; 3) toetada
toimetulekuraskustes inimeste toimetulekut. Projekti eesmärk võib olla kas ainult tööealise inimese
hoolduskoormuse vähendamine (nt kui osutatakse intervallhooldusteenust või päevahoiuteenust),
ainult tööealise erivajadusega inimese toetamine tööturule asumiseks (nt kui osutatakse isikliku
abistaja teenust), ainult toimetulekuraskustes inimese toimetuleku toetamine (nt kui osutatakse
nõustamisteenust) või mitme sihtrühma toetamine (ühes projektis osutatakse mitut §-s 6 nimetatud
teenust). Toetuse andmise väljundinäitajaks on hoolekandeteenuste osutamine vähemalt 300
inimesele.
.Tabel 1. Teenuse sihtrühm
Teenus Sihtrühm Kelle abivajadust KOV hindab ja kellele
teenust osutatakse?
5
Koduteenus *18+ *18+ hooldusvajadusega inimene, kes
hoolduskoormusega vajab järelevalvet, juhendamist ja abi
inimene igapäevatoimingutes.
*18+ toimetulekuraskustes inimene, kelle
*18+ toimetulekut või kelle perekonna
toimetulekuraskustes toimetulekut raskendavad ajutised või
inimene püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole
igapäevaelu vajaduste rahuldamine
inimese jaoks jõukohane.
Päevahoiuteenus *18+ *18+ hooldusvajadusega inimene, kes
hoolduskoormusega vajab järelevalvet, juhendamist ja abi
inimene igapäevatoimingutes.
Intervallhooldusteenus
Isikliku abistaja teenus *Tööealine *tööealine erivajadusega inimene, kellel on
erivajadusega füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille
inimene tõttu ta vajab kõrvalabi.
Tugiisikuteenus *Tööealine *tööealine erivajadusega inimene, kellel on
erivajadusega füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille
inimene tõttu ta vajab kõrvalabi
*18+ *18+ toimetulekuraskustes inimene, kelle
toimetulekuraskustes toimetulekut või kelle perekonna
inimene toimetulekut raskendavad ajutised või
püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole
igapäevaelu vajaduste rahuldamine
inimese jaoks jõukohane.
Nõustamisteenused ja *Tööealine *18+ hooldusvajadusega inimene, kes
tugigrupid hoolduskoormusega vajab järelevalvet, juhendamist ja abi
inimene igapäevatoimingutes.
*tööealine hoolduskoormusega inimene
*18+
toimetulekuraskustes *18+ toimetulekuraskustes inimene, kelle
inimene toimetulekut või kelle perekonna
toimetulekut raskendavad ajutised või
püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole
igapäevaelu vajaduste rahuldamine
*Tööealine inimese jaoks jõukohane.
erivajadusega
inimene *tööealine erivajadusega inimene, kellel on
füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille
tõttu ta vajab kõrvalabi.
6
Sotsiaaltransporditeenus *Tööealine *tööealine erivajadusega inimene, kellel on
erivajadusega füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille
inimene tõttu ta vajab kõrvalabi.
*18+ hooldusvajadusega inimene, kes
*Tööealine vajab järelevalvet, juhendamist ja abi
hoolduskoormusega igapäevatoimingutes.
inimene
Vastavalt määruse §-le 6 toetatakse projekte, mille tegevus panustab määruse §-s 5 nimetatud
eesmärkide ja tulemuse saavutamisse ning mille elluviimisega arendatakse ja osutatakse järgmisi
hoolekandeteenuseid Ida-Viru maakonnas:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus;
5) nõustamisteenused või tugigrupid;
6) sotsiaaltransporditeenus.
Toetatavad tegevused peavad panustama määruse eesmärgi ja tulemusnäitaja saavutamisse ehk
300 tööealist hoolduskoormusega, toimetulekuraskustes või erivajadusega inimest on saanud
teenust.
Toetust saab taotleda projektidele, milles osutatakse hoolekandeteenuseid. Lisaks teenuse
osutamisele võib taotlus sisaldada ka teenuste arendamise tegevusi.
Punktis 1 nimetatud koduteenuse eesmärk on abistada ja juhendada hooldusvajadusega inimest
tema koduses keskkonnas nii kodu kui isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalikes toimingutes ja
asjaajamisel, samuti aidata kaasa hooldusvajadusega inimese elukvaliteedi säilitamisele ja
parandamisele ning tagada hoolduskoormusega inimestele võimalus saada tööturuteenuseid,
osaleda tööhõives ja ühiskonnaelus. Tegelikele vajadustele vastava koduteenuse osutamine aitab
vältida või lükata edasi hooldusvajadusega inimese paigutamist asutusepõhisele hooldusele, mis
lõppkokkuvõttes on kulukam nii inimesele kui KOVile.
Lisaks eespool nimetatule on koduteenuse eesmärk abistada ka 18+ toimetulekuraskustes inimest
või tema perekonda igapäevaelu vajaduste rahuldamisel. Toimetulekuraskustes inimene võib nt
olla inimene, kelle lähedane ei saa teda ajutiselt tema toimetulekul abistada, kuna lähedane on
nakatunud COVID-19 viirusesse või on lähikontaktne ning ei saa kodust välja liikuda.
Toimetulekuraskustes võib olla ka perekond või koos elavad inimesed, kui neile on seatud
liikumispiirang, mistõttu ei ole neil võimalik nt hankida kauplusest hädavajalikke toiduaineid,
esmatarbekaupu ja neil puudub võimalus kasutada selleks tuttavate abi.
Koduteenuse osutamisel abistatakse inimest nendes toimingutes, mida ta ise ei suuda kõrvalabita
sooritada, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks. Teenusena antav abi jaguneb
isikuabiks ja koduabiks. Isikuabi tähendab inimese abistamist tema enesehooldusega seotud
toimingutes, nt abistamine hügieenitoimingutes (pesemine, mähkmete vahetus jne), söömisel,
riietumisel, liikumisel (nt saatmine jalutuskäigul jne). Koduabi seisneb inimese abistamises
igapäevaeluks vajalikes tegevustes nii tema kodus kui väljaspool kodu. Abistatavateks
toiminguteks võivad olla nt toiduainete, esmatarbekaupade ja ravimite ostmine või koos ostude
tegemine, abistamine eluaseme korrastamisel, küttepuude või vee tuppa toomine, kütmine,
saatmine arsti juurde, kalmistule, sotsiaalkeskusesse, huviringi vms. Mis tahes abi juurde kuulub
ka vestlus inimesega ja informatsiooni edastamine (nt seltsi pakkumine, teabe edastamine,
7
abistamine asjaajamisel, abistamine remondi- ja teenustööde korraldamisel, juhendamine tehnika
kasutamisel jne). Teenuse väljaarendamisel ei tohiks tähelepanuta jätta seda, millised on
konkreetses KOVis sihtrühma tegelikud vajadused. Näiteks on vanemaealiste hulgas üha enam
mäluhäiretega ja dementsusega inimesi, kelle vajadusi tuleb mõista ja teenus vastavalt sellele
kujundada (lisaks teenusele rakendada ka toetavaid abitehnoloogiaid, mis tagavad dementsusega
inimeste turvalisuse jms). Samuti võib teenusesaajal olla lähedane, kes hooldab teda sel ajal, kui
inimene teenust ei saa. Tähelepanu tuleks pöörata ka hooldajatele, kes võivad vajada nii KOVi kui
koduteenust vahetult osutava spetsialisti nõu ja abi, kuidas hooldust kvaliteetselt ja ennastsäästvalt
tagada. Näiteks võib spetsialist õpetada hoolduskoormusega inimesele ergonoomilisi
hooldusvõtteid, abistamist hügieenitoimingutes jms. Sealjuures tuleb silmas pidada, et
hoolduskoormusega inimese abistamise üks eesmärke on ennetada või vältida tema tööturult
väljalangemist. Lisaks on oluline välja tuua, et koduteenuse vajaja ei pruugi olla pelgalt passiivne
abivajaja. Ta võib peale uute oskuste õpetamist (sh nõustamisteenuste või tugigruppide kaudu) olla
iseseisvalt toime tulev ja teenust edaspidi mitte vajada. Selliseks sihtrühmaks võivad olla nt
lesestunud mehed/naised, kes võivad vajada juhendamist ja abi nendes ülesannetes, mida varem
tegi kaaslane, nt toidu valmistamine jms. Koduteenuse sisu, eesmärgi ja korralduse kohta on
täpsemalt võimalik lugeda siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/koduteenuse_juhend.pdf.
Punktis 2 nimetatud tugiisikuteenuse eesmärk on aidata inimestel saavutada kontrolli oma elu üle
ning anda neile võimalus proovida oma elu ise korraldada. Teenuse sihtrühm käesoleva määruse
tähenduses on tööealised erivajadusega või toimetulekuraskustes inimesed, kes vajavad
sotsiaalsete, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel (nt pereliikmete
eest hoolitsemine, arvete maksmine jms) ja õiguste teostamisel (nt taotleda toetusi ja/või
sotsiaalteenuseid või kasutada avalikke teenuseid jms) olulisel määral kõrvalabi.
Tugiisiku pakutav kõrvalabi seisneb eelkõige jõustamises ning inimese suurema iseseisvuse ja
omavastutuse võime arendamises juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu. Olenevalt
inimese vajadusest on tugiisik abistaja asjaajamisel, emotsionaalse toe pakkuja, kogemuste või
teabe vahendaja jne.
Tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid
teenuseid, näiteks hooldamist hoolekandeasutuses, viibimist kinnipidamisasutuses. Samuti võib
tugiisikuteenuse toel ennetada tööturult eemalejäämist või väljalangemist. Tugiisikuteenuse
rakendamine lapsevanematele vähendab vajadust lapsi perest eraldada vanemate
toimetulekuoskuste puudumise tõttu.
Tugiisik töötab teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas. Teenusepakkuja võib teenusesaajaga
kohtuda ka mujal mõlemale sobivas kohas ning toetada ametiasutuses jm. Lisaks füüsilistele
kohtumistele saab omavaheliseks suhtlemiseks kasutada ka telekommunikatsioonivahendeid
(telefon, virtuaalsed kanalid), kui see teenusesaajale sobib. Tugiisikuteenuse eesmärgi, sisu ja
korralduse kohta on võimalik täpsemalt lugeda siit:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/tugiisikuteenuse_juhend.pdf.
Punktis 3 nimetatud isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada tööealist erivajadusega inimest
igapäevastes füüsilistes tegevustes, toetades seeläbi tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ja
osalemist ühiskonnaelus. Teenuse kaudu osutatakse abi tööealisele erivajadusega inimesele, kes
oma terviseseisundi tõttu vajab iseseisvaks toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks füüsilist
kõrvalabi. Nii nagu kõigi KOVi sotsiaalteenuste puhul, ei ole ka isikliku abistaja teenuse saamise
eelduseks Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude olemasolu. Inimene võib vajada teenust
ka siis, kui tal puuet tuvastatud ei ole. Isikliku abistaja teenuse sisu on abistada inimest füüsiliselt
8
praktilistes igapäevaelutoimingutes (nt pesemine, söömine) ning vajaduse korral ka muudes
toimingutes (nt telefoninumbrite valimine, raamatu lehekülgede keeramine jne), et seeläbi tagada
inimese osalemine ühiskonnaelus (sh hariduses ja tööhõives).
Isikliku abistaja teenus erineb tugiisikuteenusest selle poolest, et isiklik abistaja osaleb inimese
abistamises füüsiliselt, tugiisik on aga ainult juhendaja/võimestaja rollis.
Isiklik abistaja lähtub oma töös teenusesaaja antavatest juhistest. Seega peab teenusesaaja olema
võimeline isiklikku abistajat juhendama ning isikliku abistaja tööd selgelt ja arusaadavalt
koordineerima. Isikliku abistaja teenuse eesmärgi, sisu ja korralduse kohta on võimalik täpsemalt
lugeda siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/isikliku_abistaja_teenuse_juhend.pdf
Punktis 4 nimetatud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (päevahoiuteenuse ja
intervallhooldusteenuse) sihtrühmaks on hooldusvajadusega inimesed, kes vajavad igapäevaeluks
vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel ajutist või püsivat kõrvalabi sellisel määral,
kus kodu kohandamisest või kodus osutatavate teenuste osutamisest inimese toimetuleku,
turvalisuse ja elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.
Intervallhooldusteenuse all ei peeta silmas alalist hoolekandeasutuses elamist, vaid
hooldusvajadusega inimene saab teenust ajutiselt (nt paari päeva, nädala või kuu kaupa). Seega
sobib teenus inimestele, kes osaliselt saavad elada enda kodus (nt on hooldus tagatud sel juhul
teiste KOVide pakutavate teenuste või lähedaste kaudu), kuid vajavad ajutiselt ööpäevaringset
asutusepõhist hooldust.
Päevahoiuteenuse sihtrühm on hooldusvajadusega inimesed, kes vajavad hooldust, turvalist
keskkonda, juhendamist ja/või järelevalvet päevasel ajal väljaspool kodu. Päevahoiuteenuse
raames tagatakse inimesele juhendamine, järelevalve, vaba aja tegevused ja hooldustoimingud (nt
söömine, mähkmete vahetus jms), samuti terviseseisundit säilitavad ja toetavad tegevused
(olemasolevate oskuste säilitamine või uute oskuste õppimine jms).
Nii intervallhooldus- kui päevahoiuteenuse osutamisel tuleb koostada hooldusplaan. Hooldusplaani
koostamisel tuleb välja selgitada inimese hooldusvajadus, säilinud vaimsed ja füüsilised võimed,
sotsiaalne võrgustik, aga ka eelneva eluga seotud olulised eluetapid, tegevused (meelistegevused)
jms. Saadud informatsioon võimaldab sõnastada hooldusplaanis eesmärgid ja tegevused teenuse
kasutamise perioodiks. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka
tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.
Teenuse osutamise eelduseks on vastava tegevusloa ja kvalifitseeritud personali olemasolu. SHS
§ 151 punkti 4 kohaselt peab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks olema
tegevusluba, mille väljastab Sotsiaalkindlustusamet. Tegevusluba peab käesoleva määruse
mõistes olema nii intervallhooldusteenust kui päevahoiuteenust osutaval asutusel. Samuti
peab teenus vastama SHS §-des 20–22 sätestatud nõuetele.
Täpsemalt on teenuse sisu, eesmärgi ja korralduse kohta võimalik lugeda siit:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/valjaspool_kodu_osutatava_uldhooldusteenuse_juhend
.pdf
Punktis 5 nimetatud nõustamisteenuste või tugigruppide eesmärk on pakkuda käesoleva meetme
sihtrühmale emotsionaalset tuge ja praktilisi nõuandeid ning suurendada teadlikkust sellest, kuidas
9
tulla toime igapäevaelus tekkivate keeruliste situatsioonidega (nt enesega, oma erivajadusega või
hoolduskoormusega) ning seeläbi aidata kaasa inimeste elukvaliteedi paranemisele (sh tööelus
osalemisele).
Nõustamisteenuste alla kuuluvad erinevad nõustamisliigid ja -viisid, nt psühholoogiline nõustamine,
kogemusnõustamine, elulõpu toetamine või leinanõustamine, aga ka võlanõustamine ja
toimetulekuraskustes inimeste toimetulekuõpe.
Psühholoogilise nõustamise eesmärk on aidata inimesel saavutada paremat arusaamist endast,
oma võimetest ja erinevatest situatsioonidest ning analüüsida ja otsida lahendusi nendele kriisidele
ja probleemidele, mis takistavad tal toime tulla oma igapäevaeluga, samuti edendada inimese
iseseisvust, toetudes tema isiklikele ressurssidele ja oskustele. Hooldusvajadusega,
hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimestele on võimalik pakkuda ka
psühhosotsiaalset tuge2, mis võimaldab ennetada sotsiaalsete suhete, tervise ja igapäevase
toimetuleku järsku halvenemist ning abivajaduse suurenemist.
Kogemusnõustamise eesmärk on toetada inimese toimetulekut, suurendada motivatsiooni ja
enesekindlust ning arendada toimetulekuoskusi. Kogemusnõustamine on mõeldud eelkõige
inimestele, kes vajavad teise sarnase erivajadusega või toimetulekuraskustes inimese toetust.
Kogemusnõustaja jagab oma teadmisi ja kogemusi, mis aitasid temal sarnases olukorras toime
tulla, toetades seeläbi abivajajat.
Elulõpu toetamise teenusega on võimalik toetada nt hoolduskoormusega inimest ja tema elulõpul
olevat lähedast. Teenuse raames võib pakkuda emotsionaalset tuge ja praktilisi nõuandeid, kuidas
toetada ja abistada oma lähedast tema elu lõpul ning toime tulla leinaga. Samuti jagatakse praktilist
teavet (lähedase vaevuste leevendamine, matmise korraldamine, notariaalsed toimingud jm, mis
kaasneb lähedase surmaga). Teenust on võimalik pakkuda integreeritud meeskondliku teenusena
(sotsiaal- ja tervishoiuspetsialistid3, erinevad nõustajad jm).
Võlanõustamisteenuse eesmärk on parandada eelkõige võlgnevuste tõttu majanduslikesse
raskustesse sattunud inimeste ja perede toimetulekuvõimet. Teenuse raames aidatakse inimesel
teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse inimest tulevikus uusi
võlgnevusi vältima.
Toimetulekuõppe või sarnase sisuga teenuse eesmärk on toetada toimetulekuraskustes inimesi (nt
töötud, sissetuleku kaotanud inimesed ja pered), andes neile teadmised ja oskused parema
igapäevase toimetuleku tagamiseks. Ühelt poolt on teenuse eesmärk aidata inimesel tagada parem
toimetulek olemasolevate rahaliste vahenditega (nt kuidas tulla toime väiksema sissetulekuga) ja
teisalt võimestatakse inimest toimetulekuraskustest ülesaamisel. Teenust on võimalik üles ehitada
erinevalt, kuid see võiks sisaldada nii teoreetilist kui ka praktilist poolt. Näiteks võiks teenuse
raames toimuda üldisem finantskirjaoskust ja toimetuleku parandamist toetav loeng, millele järgneb
individuaal- või grupinõustamine (võla- või majandusnõustamine, pere eelarve koostamine jms)
ning mida toetavad praktilised tegevused, nagu nädalaplaani alusel vajaliku toidunimekirja
koostamine ja (vajaduse korral koos juhendajaga) poes käimine, praktiliste näpunäidete jagamine
2
Psühhosotsiaalne tugi on toetav ja proaktiivne näost näkku või kaugteel osutatav tugi hooldusvajadusega, erivajadusega ja
toimetulekuraskustes inimestele ning nende lähedastele. Selle eesmärk on inimese psühholoogiline (mõtted, emotsioonid, käitumine) ja
laiem sotsiaalne (suhted, perekondlik ja kogukondlik võrgustik, sotsiaalsed väärtused) võimestamine.
3
Meeskonda kuulub näiteks koduõendusteenuse osutaja, kelle kulud kaetakse haigekassa eelarvest vastavalt sõlmitud lepingule
10
toidu ostmisel (kilohinna järgimine, parim enne vs. kehtivusaeg, kui palju toitu kulub keskmiselt
inimese kohta, et vältida ületarbimist ja toidu riknemist jms) ja soodsate, tervislike ja lihtsate toitude
valmistamisel ning ühine toidu valmistamine koostöös juhendajaga (nt päevakeskuse ruumides).
Tugigruppide eesmärk on toetada sarnase kogemusega inimeste kogemuste vahetamise ja
üksteise toetamise kaudu hoolduskoormusega, toimetulekuraskustes või erivajadusega inimeste
toimetulekut ning koolitada või juhendada neid inimesi raskusi ja probleeme tekitavates
olukordades. Sisult on teenus sarnane kogemusnõustamisega, kuid samal ajal osaleb grupis mitu
inimest. Samuti kaasatakse vajaduse korral tugigruppi erinevaid spetsialiste (nt KOVi
sotsiaaltöötajad, tervishoiutöötajad, teenuseosutajad), kes jagavad oma pädevuse piires praktilisi
juhiseid ja nõuandeid, nt kuidas hooldamisega ja hooldatava erivajadusega seotud olukordi
lahendada, kuidas ennast säästvalt pakkuda hooldust vajavale lähedasele kvaliteetsemat tuge,
samuti suurendada teadlikkust sellest, millised on abi saamise võimalused ning
hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimeste õigused, kuidas paremini toime tulla oma
erivajadusega jpm. Heaks näiteks on Dementsuse Kompetentsikeskus, mis on loonud tugigruppe
dementsusega inimestele ja nende lähedastele. Täpsemalt saab lugeda siit:
https://eludementsusega.ee/teenused/tugigrupp/.
Punktis 6 nimetatud sotsiaaltransporditeenus on vajalik juhul, kui inimesel ei ole võimalik
erivajadusest tingituna kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot, nt ratastooliga ei pääse
bussile, liikumis- või nägemiskahjustuse tõttu ei saa inimene juhtida sõiduvahendit. Teenuse kaudu
tagatakse inimesele transpordivõimalus, mis vastab tema vajadustele, nt on tagatud võimalus
siseneda ratastooliga transpordivahendisse, inimesele on tagatud abi sõidukisse sisenemisel ja
sõidukist väljumisel ning sihtkohas juhendamine jne.
Teenust vajavad üldjuhul liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava
puudega isikud. Keskmise puudega inimesed saavad reeglina kasutada tavalist
ühistranspordivahendit. Samuti võivad vajada teenust näiteks autismi diagnoosiga täiskasvanud,
kelle käitumise eripärad ei võimalda neil sageli sõita ühistranspordiga (ning isiklik transport ei pruugi
olla perele kättesaadav), kuid kes käivad koolis või teenust saamas.
Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on toetada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut,
avalike teenuste kasutamist, tööl käimist ja ühiskonnaelus osalemist (nt teatri, muuseumi või ka
kalmistu külastamine). Avalikeks teenusteks on nt haridusteenused (koolis käimine),
tervishoiuteenused (perearsti, eriarsti visiit, apteek jne), postkontor või pank, samuti
sotsiaalteenused (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine,
rehabilitatsiooniteenuste saamine jne).
Sotsiaaltransporditeenust võivad vajada ka hooldusvajadusega inimesed nt arsti juurde või
haiglasse sõiduks. Nii erivajadusega kui ka hooldusvajadusega inimeste sotsiaaltransporditeenuse
kasutamisel võib olla põhjendatud juhtudel vajadus teenust kasutada ka nende saatjal.
Sarnaselt teiste teenustega on kohustus enne teenuse osutamist hinnata abivajaja
teenusevajadust.
KOVil on kohustus kehtestada sotsiaaltranspordi kasutamise kord, milles sätestatakse täpsemalt
avalike teenuste kasutamise vajaduse põhjused ja sagedus.
Sotsiaaltransporditeenuse sisu, eesmärgi ja korraldamise kohta on täpsemalt võimalik lugeda siit:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/sotsiaaltransporditeenuse_juhend.pdf.
11
Paragrahv 7 sätestab meetme ja projektide abikõlblikkuse perioodi. Paragrahvis 6 nimetatud
tegevuste puhul ei või projekti abikõlblikkuse alguskuupäev olla varasem kui taotluse esitamise
tähtpäev.
Projekti tegevusi tuleb alustada kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. Taotleja
võib teenuse arendamist ja pakkumist alustada ka kohe peale taotluse esitamise tähtpäeva, kuid
seda omal vastutusel ehk juhul, kui taotlust ei rahuldata, tuleb tegevuste kulud kanda taotlejal endal.
Projekti maksimaalne abikõlblikkuse perioodi järjestikune kestus on kaks aastat ehk 24 kuud, kuid
tegevused peavad lõppema hiljemalt 30.09.2023 ehk see on periood, millal projekti tegevusi
tehakse ja kulud tekivad.
Paragrahvi 8 alusel on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib abikõlblikkuse perioodil ning
on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda
ühendmääruse §-st 2.
Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks.
Paragrahvis 8 nimetatud abikõlblike kulude puhul tuleb lähtuda määruses sätestatud tingimustest.
Kõik tegevustega seotud kulud peavad olema põhjendatud (sh sobiv, vajalik ja tõhus) ning omama
märkimisväärset mõju projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisele. Kulu on sobiv, kui see
soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik
saavutada odavama kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus
kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.
Lõikes 2 on sätestatud, et projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra.
Tegevustele, mille abikõlblike kogukulude maksumus on üle 100 000 euro ning mis tekitavad
puhastulu ainult projekti perioodil, tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 65 lõikele 8 vähendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest
kaasrahastatava tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid puhastulu võrra, mida pole tegevuse
heakskiitmise ajal arvesse võetud ja mis saadi otseselt üksnes projekti tegevuse teostamise käigus
kuni toetuse saaja lõpliku maksenõude esitamiseni. Vähendamine peab toimuma hiljemalt lõplikus
maksenõudes. Seega, tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu
mahaarvamist 100 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse
abikõlblikkuse perioodil. Kui projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on alla 100 000 euro, siis
projekti abikõlblikke kulusid puhastulu võrra ei vähendata. Määruse mõistes on puhastulu KOVi
poolt teenuste eest võetav kliendi omaosalus.
Näide
Projekti abikõlblikud kulud on 160 000 eurot, kuid seda vähendatakse saadava omaosalustasu
20 000 euro võrra. Vähendatud abikõlblik kulu toetuse andmise otsuses: 160 000 € - 20 000 € =
140 000 €.
Teise variandina võib saadavad omaosalustasud maha arvata projekti elluviimise ajal, kuid mitte
hiljem kui toetuse saaja esitatud projekti viimase maksetaotlusega.
Näide illustreeriv:
Projekti tegelik kogu abikõlblik kulu 120 eurot
Toetus (toetuse määr 85%) 120 * 85% = 102 eurot
Projektist saadavad/saadud laekumised 30 eurot
Finantseerimisvajaku määr (%) (120 - 30) / 120 = 0,75 ehk 75%
Projekti vähendatud abikõlblik kulu 120 * 75% = 90 eurot
Vähendatud toetuse summa 90 * 85% = 76,5 eurot
12
Toetuse andmise otsuses või viimase maksetaotlusega mahaarvatav toetus 102 – 76,5 = 25,5
eurot
Lõikes 4 nimetatud ruumide remontimine (seinavärvi uuendamine, põrandakatte vahetamine jne),
vajaliku mööbli ning seadmete (tahvelarvutid koduteenuse osutamiseks jne) ja abivahendite
soetamise kulu on abikõlblik, kui see on vajalik määruse §-s 6 nimetatud teenuste otseseks
osutamiseks ja nende soetusmaksumus ei moodusta rohkem kui 30% projekti abikõlblike
kogukulude eelarvest ning kulutus on tehtud vähemalt kuus kuud enne projekti lõppu.
Osakaalu (30% projekti abikõlblikest kogukuludest) kontrollitakse ka projekti viimase maksetaotluse
esitamisel, mitte ainult taotluse eelarves.
Abivahendite soetamine on abikõlblik päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse osutamiseks
hooldusvajadusega inimesele vajalike ruumide sisustamiseks ja nende teenuste osutamiseks ning
koduteenuse osutamiseks hooldusvajadusega inimesele või toimetulekuraskuses inimesele.
Abivahend või muu seade antakse koduteenuse saajale kasutamiseks (kasutusperiood ja -
tingimused reguleeritakse teenuseosutamise lepingus).
Lõikes 5 sätestatu kohaselt on abikõlblikud määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku
personali koolitamisega (sh supervisioon ja kovisioon) seotud kulud, kui koolitataval on teenuse
osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus on otseselt seotud teenuse
osutamisega. Järgida tuleb täiskasvanute koolituse seadust (TäKS), mille lõike 2 kohaselt on riigi-
ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest lubatud rahastada või hüvitada üksnes
täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab TäKS-is ja selle alusel
kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele. Määruse rakendamise käigus võib toetusesaajatel tihti
tekkida olukord, kus teenust osutavat personali tuleb spetsiifilisemate tööülesannete täitmiseks
koolitada. Oluline on, et vastav kulu on abikõlblik üksnes kehtiva töölepingu või muu võlaõigusliku
lepingu alusel teenust osutava personali koolitamisel ning koolitus peab olema otseselt seotud
teenuse osutamisega. Koolitus ei ole eraldiseisev toetatav tegevus, vaid teenuse arenduse üks
komponentidest. Piiranguna on sätestatud, et koolituskulud võivad moodustada maksimaalselt 5%
projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi algust. Viimane kitsendus on sätestatud selleks, et koolitatav teenust osutav
personal jõuaks ka veel tegelikult teenust osutada, pidades silmas, et projektide kestus on ainult 24
kuud.
Lõikes 6 on sätestatud abikõlblikud kulud sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lubatud on
mootorsõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks kohandamise kulu. Mootorsõiduki soetus on
abikõlblik kulu maksimaalselt 10% ulatuses sõiduki maksumusest. Abikõlblik on ka mootorsõiduki
rent, kuid liisimine on abikõlblik ilma hilisema väljaostuõiguseta. Sotsiaaltransporditeenuse
osutamiseks vajalike vahendite soetus on lubatud (nt trepironija, kaldtee, ratastool ja tõsterihmad
inimese toimetamiseks kodust autosse või autost avalikku teenust kasutama), samuti on abikõlblik
nende paigaldamise kulu.
Samuti saab nimetatud teenuse kvaliteetseks osutamiseks soetada neid vajalikke abivahendeid,
mis on sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise
tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” nimistus. Otseselt sotsiaaltransporditeenust
osutava inimese koolitamise kulu on lubatud, kui isikul puuduvad nõutud oskused ja koolituse
eesmärk on osutada inimese vajadustele vastavat kvaliteetset sotsiaaltransporditeenust. Koolituse
valikul tuleb järgida TäKS-is sätestatut, sest ka struktuurifondide vahendid loetakse riigieelarve
vahendite hulka (TäKS § 15 lg 2).
13
Lõikes 7 sätestatu kohaselt peavad määruse §-s 6 nimetatud teenused, mille sisu on reguleeritud
SHS-is, vastama SHS-is sätestatud tingimustele. Need toetatavad teenused (koduteenus (§-d 17–
19), tugiisikuteenus (§-d 23–25), isikliku abistaja teenus (§-d 27–29), väljaspool kodu osutatav
üldhooldusteenus (§-d 20–22, § 151 lg 4) ja sotsiaaltransporditeenus (§-d 38–40)), mille eesmärk
ja sisu on reguleeritud SHS-is, peavad vastama SHS-is sätestatule. Samuti tuleb kõigi teenuste
osutamisel lähtuda SHS-i üldisematest põhimõtetest (KOVil on kohustus kehtestada abi andmise
kord (SHS § 14), enne abi osutamist tuleb hinnata inimese abivajadust (SHS § 15)) ning
sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (nt SÜS § 25 lg 1) ja haldusmenetluse seaduses sätestatud
põhimõtetest.
Lõikes 8 sätestatu kohaselt võib teenuste osutamiseks soetada vajalikke isikukaitsevahendeid.
Lõikes 9 sätestatu kohaselt on abikõlblik teenuste osutamiseks veebipõhise lahenduse loomise
kulu. Veebipõhised lahendused on teenused, mille taotlemine, osutamine või koordineerimine
toimub veebi kaudu. Näiteks kui abivajaja pereliikmetele pakutakse teenust, et neid informeeritakse
päevakeskuses kulgenud päevast ning seda tehakse veebi kaudu, siis on taolise lahenduse
arendamine või olemasoleva täiendamine abikõlblik kulu. Abikõlblik ei ole lihtsalt informatiivse
kodulehe loomine. Siin all on mõeldud e-teenuse osutamiseks (nt e-nõustamine) vajalike
lahenduste/keskkonna loomist. E-teenuse osutamisel on potentsiaal hoida kokku nii abivajaja kui
spetsialisti aega ja raha, kuna märkimisväärne hulk heaoluga seotud probleemidest on sageli
ennetatavad ja lahendatavad kaugteel, ilma spetsialisti füüsilise kohalolekuta. Veebipõhiste
lahenduste kasutuselevõtt kombineeritult sobivate teenustega aitab hooldusvajadusega inimestel
võimalikult kaua kodustes tingimustes elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu nii, et nende
lähedased ei peaks hoolduskoormuse tõttu loobuma isiklikust elust, tööst jm viisil ühiskonda
panustamisest.
Lõikes 10 sätestatu kohaselt on abikõlblikud projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud
ühtse määra alusel, arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest
personalikuludest.
Lõikes 11 on sätestatud piirangud toetuse andmisele.
Punktides 1–12 sätestatud kulu piirangud on määruses ühemõtteliselt välja toodud. Tuleb silmas
pidada, et nimetatud kulude piirangud ei ole ammendavalt loetletud.
Lõike 11 punktis 10 nimetatud inimese kodu kohandamise kulu on mitteabikõlblik, kuivõrd ruumide
kohandamine hüvitatakse sotsiaalkaitseministri 26. veebruari 2018. a määruse nr 4 „Puuetega
inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“4 alusel.
Lõike 12 kohaselt ei anta toetust, kui toetuse saaja on toetatavad tegevused enne taotluse
esitamist ellu viinud. Piirang tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrusest nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus)5
Paragrahvi 9 järgi on toetuse vähim summa 100 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot projekti
kohta.
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/101092020005
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/118092018014
14
Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu osakaal on
vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.
Taotlejal on õigus osaleda toetatava tegevuse rahastamises suurema omafinantseeringuga.
Paragrahvis 10 on esitatud vähese tähtsusega abi sätted.
Käesoleva määruse alusel antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA).
Määruse alusel võib anda VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 või Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel.
Määruses nr 1407/2013 on kehtestatud kolme järjestikuse majandusaasta abi ülemmäär (200 000
eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikidevahelist kaubandust ega
moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata VTA suhtes Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud
teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist.
Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel võib anda VTA-d kuni 500 000 eurot kolme järjestikuse
majandusaasta jooksul. Oluline on, et nimetatud määruse alusel VTA-d saav ettevõtja on üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutav ettevõtja ELTL art 106 lõike 2 tähenduses.
Üldhuviteenused nimetatud määruse mõistes on ka üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused. Kui
taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust varem pandud,
märgitakse see taotluse rahuldamise otsuses, tuues välja taotluse rahuldamise otsusega
ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpse laadi ja kestuse.
Määruse §-s 6 sätestatud Ida-Viru maakonnas osutatavaid teenuseid saab käsitada üldist huvi
pakkuvate sotsiaalteenustena. Mitmed sarnased teenused on sätestatud SHS-is KOVi korraldatava
abina, kuid määruses sätestatud toetatavad tegevused on n-ö lisaks tehtavad. Ka juhul, kui taotleja
ja toetuse saaja on Ida-Virumaal asuv KOV, on tegemist teenustega, mida võib samadel alustel
osutada ka juriidiline isik.
Määruse § 8 lõike 9 alusel on abikõlbliku kuluna lubatud veebipõhise lahenduse loomine ning
toetuse saajaks võib määruse § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla ka juriidiline isik, seega võib teatud
juhtudel abi saajaks olla ettevõtja riigiabi mõistes. Abi andmisel ettevõtjale TAT tegevuste
elluviimiseks võivad olla riigiabi kriteeriumid täidetud, st tegevus võib kahjustada kaubandust
Euroopa Liidu riikide vahel.
Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kui täidetud on järgmised kriteeriumid:
- abi antakse ettevõtjale;
- abi antakse riigi vahenditest;
- abimeede annab abi saajale eelise;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide
vahel.
VTA andmisel on täidetud kolm esimest ülalnimetatud kriteeriumi.
Riigiabi andmise tähenduses on määruse § 11 lõike 1 punktis 1 sätestatud Ida-Virumaal asuv KOV
ettevõtja, sest toetust antakse ka juriidilisele isikule. Majandustegevuse all mõistetakse ka teenuste
tasuta pakkumist turul.
Abi antakse riigi vahenditest, Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Abimeede on valikuline, st toetust saavad taotleda määruses sätestatud nõuetele vastavad isikud
või asutused.
15
Asjaolu, kas abimeede võib moonutada konkurentsi ja kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide
vahel, peab hindama abi andja konkreetse taotluse põhiselt, kuid arvestades, et määruse § 6
kohaselt antakse toetust hoolekandeteenuste arendamiseks ainult Ida-Viru maakonnas, ei tohiks
abimeetmel olla mõju konkurentsile ega Euroopa Liidu riikide vahelisele kaubandusele. Tegevused
on suunatud füüsiliste isikute abistamisele, st hoolekandeteenuste eesmärk on aidata
hoolduskoormusega inimesi tagasi või suuremal määral tööturule. Ei ole reaalne, et nimetatud
teenuste osutamisega Ida-Virumaal (mis on suurima tööpuudusega piirkond Eestis) saaks täidetud
ülalnimetatud riigiabi 4. kriteerium.
Käesoleval juhul on täidetud eeldused, et abimeede ei moonuta ega või moonutada konkurentsi ja
kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel:
- abisaaja osutab teenuseid üksnes konkreetses kohalikus piirkonnas (Ida-Virumaa
territooriumil);
- abi ei meelita tõenäoliselt ligi investeeringuid teistest liikmesriikidest;
- abi ei mõjuta üldse või mõjutab vähesel määral teiste ettevõtjate otsust samas piirkonnas
teenust osutada või tegevust alustada.
Kumuleerimisreeglid: kui ühele ettevõtjale on antud või antakse VTA-d erinevate komisjoni
määruste alusel, tuleb lisaks vastavas määruses sätestatud VTA piirmäärale arvesse võtta ka
komisjoni teiste VTA määruste alusel antud VTA-d. Näiteks kui ettevõtja on saanud määruse nr
1407/2013 alusel VTA-d 200 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega
kalanduslikku VTA-d. VTA andja peab abi saajat teavitama.
Kui ettevõtjale antakse VTA-d nii komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kui komisjoni määruse (EL)
nr 360/2012 alusel, ei saa VTA määr kokku ületada 500 000 eurot.
3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Peatükk sätestab nõuded toetuse taotlejale, partneritele ja taotlusele ning taotleja kohustused ja
nõuded.
Paragrahvi 11 järgi on taotleja või partner kohaliku omavalitsuse üksus, mis asub Ida-Virumaa
territooriumil, või juriidiline isik. Kui taotleja ei ole KOV, peab ta kaasama partnerina need KOVid,
kelle territooriumil teenuseid osutatakse.
STS § 2 punkti 10 kohaselt on partner taotluses või STS § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise
tingimuste käskkirjas nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse
asutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.
Partnerid ei esita toetuse saajale arveid, vaid tekkinud abikõlblikud kulud edastatakse aruandega
toetuse saajale. Koostööpartner ei pea osalema projektis rahaliselt.
Lõike 3 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a
määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded
ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) § 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõuetele. Taotluste menetlemise määruse
punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames
finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Siinkohal
peetakse silmas eelkõige olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on
möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul
tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma
enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma
tagasi tähtajaks. Finantskorrektsiooni otsuse kohase tagasinõude olemasolu ja tagasimaksete
16
tegemist saab kontrollida struktuuritoetuse registrist. Punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse
puudumist kinnitab taotleja ning RÜ-l on õigus nõude kontrollimiseks teha järelepärimine
karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse
alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Taotlejal ega partneril või nende
seaduslikul esindajal ei tohi olla määratud kehtivat karistust karistusseadustiku § 209 (kelmus), §
210 (soodustuskelmus), § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise
võimaldamine), § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ärikeelu ja teataval
erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine), § 379 (audiitor- ja erikontrolli tulemuste
esitamata jätmine ja ebaõige esitamine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) alusel. Punkti 5
kohaselt peab toetuse taotlejal ja partneril olema projektis omafinantseeringu ja mitteabikõlblike
kulude tasumise suutlikkus, mida hinnatakse vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 3
sätestatud korrale. Nimetatud paragrahvis sätestatud taotleja finantssuutlikkuse hindamiseks
kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on täidetud, siis on
omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et
toetuse saaja ja partner on võimelised projekti ellu viima. Reaalne omafinantseeringu tasumise
suutlikkus selgub maksetaotluse menetlemisel, sest toetus makstakse välja abikõlblike kulude
katteks ja ettemakse korras saadud toetus loetakse abikõlblike kulude katteks kasutatuks, kui
makse aluseks olevad abikõlblikud kulud on toetuse saajal tasutud.
Lõike 4 kohaselt peab taotleja või partner olema osalenud TAT „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ tegevuse 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja
pakkumisel“ raames ellu viidud Ida-Virumaa arendusprogrammis. Toetamaks Ida-Virumaad
sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium arendusprogrammi,
mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa KOVide juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja
teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades
teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOVe vajalike teenuste väljatöötamisel.
Lõike 5 kohaselt võib iga taotleja (KOV või juriidiline isik) esitada käesoleva määruse alusel igas
avatud taotlusvoorus ühe taotluse. Partnerina võib taotluse esitanud KOV või juriidiline isik olla
kaasatud ka teistes taotlusvooru esitatavates taotlustes.
Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja kohustused, mis tulenevad STS § 21 lõike 2 punktidest 1–2
ja 4–5 ning mille alusel peab KOV täitma määruse nõudeid ja tingimusi. Taotleja esitab taotluse e-
toetuste keskkonna kaudu koos nõutud lisade ja dokumentidega.
Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud
nõuetele ja tingimustele;
2) esitama RÜ nõudmisel lisateavet RÜ määratud tähtaja jooksul;
3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema, partneri või
kavandatava tegevuse kohas;
4) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust,
mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja kaasatud partner või partnerid vastavad määruses
nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja
täpselt. Samuti tuleb taotlejal RÜ nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab
veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja
peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või
partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui pärast taotluse esitamist
taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse
kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama.
17
Paragrahvi 13 järgi on taotlusele esitatavad nõuded sätestatud taotluste menetlemise määruse §-
s 4. Muu hulgas loetakse taotlus nõuetele vastavaks, kui toetust taotletakse nende kulutuste
kandmiseks, mis on vastavalt ühendmääruse §-le 2 ning määruses sätestatule abikõlblikud.
Toetatavate tegevuste asukoht peab olema Eesti. Sarnaselt ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse
andmise tingimustega peavad avatud taotlusvoorude projektid panustama rakenduskava väljundi-
ja tulemusnäitajate saavutamisse. Kui taotleja on taotlenud projektile või osale projekti tegevustest
toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Nimetatud säte sisaldab sama kulu
topeltrahastamise keelu põhimõtet, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ühissätete määrus), artikli 65
lõikest 11, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühissätete määruses
nimetatud fondist või ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud programmist ja muudest
EL-i vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest
fondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt või riigieelarvest ega samalt
fondilt teise programmi raames. Seega juhul, kui sama kulu on toetatud mitmest allikast, ei ole ühe
puhul kulu seotud toetatava projektiga.
Toetuse saaja õigused ja kohustused täpsustakse taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO).
4. peatükk „Toetuse taotlemine“
Peatükk kehtestab taotlusvooru avamise, toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi.
Paragrahv 14 kirjeldab taotlusvooru avamise põhimõtteid. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse taotlusvooru
ajakava ja eelarve esitamine ning taotlusvooru tähtajast ja selle eelarvest teavitamise kord.
Paragrahvis 15 määratakse toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis. Taotlus tuleb
esitada hiljemalt määruse § 14 lõikes 2 sätestatud taotlusvooru tähtpäevaks.
5. peatükk „Taotluste menetlemine“
Peatükk sätestab taotluse menetlemise, taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks
tunnistamise, valikukriteeriumid ja valiku korra, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise
tingimused ja korra ning taotluse osalise rahuldamise.
Paragrahv 16 sätestab taotluste esitamise korra ja taotluste menetlemise tähtaja. Kõiki ühte
taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajavahemikul.
Samuti sätestatakse RÜ õigus nõuda menetlemise käigus taotlejalt selgitusi või lisadokumente
taotluses esitatud info kohta. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole
piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh
lisateabe esitamiseks. RÜ võib teha taotlejale ettepaneku taotlust muuta ning taotleja võib taotlust
muuta üksnes RÜ poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse korrigeerimisel arvestab RÜ
ainult tema poolt osutatud puuduste parandusega. Muudatusi, mida taotleja on lisaks teinud
omaalgatuslikult, ei pea RÜ arvestama ja võib nõuda nende kõrvaldamist parandamist. Kui taotleja
kõrvaldab puudused ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste
kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks ja parandusteks
ettenähtud kuni kümme tööpäeva on ära kasutatud, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
18
Puuduste likvideerimiseks on kokku aega kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse
menetlemise tähtaeg.
Vastavalt §-le 17 kontrollib RÜ taotleja ja taotluse vastavust esitatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul
taotluse esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada
lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks,
teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele määruse §-s 13 nimetatud nõudele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas
struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
5) taotleja on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus Eestis
töötamiseks; sel juhul ei rahuldata tema taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise
avastamisest arvates.
Eelnõu §-s 18 selgitatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi ning korda.
Rahuldamisele kuuluvad kõik taotlused, mis on vastavalt §-le 17 tunnistatud vastavaks ning mille
rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet.
Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Kui tekib olukord, et vastavaks tunnistatud taotluste rahaline maht on suurem kui meetme
taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, tuleb vastavushindamise läbinud taotluste vahel teha
valik. Esmajärjekorras eelistatakse taotlust, millega osutatakse teenust suuremale sihtrühmale. Kui
kahe taotluse sihtrühmad on võrdsed, heidetakse valiku tegemiseks liisku. Rahuldamisele kuuluvad
kõik taotlused, mis on vastavalt §-le 17 tunnistatud vastavaks ning mille rahastamise summa ei
ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes
tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Kui vastavaks tunnistatud taotluste rahaline maht on suurem, kui meetme taotlusvooru eelarve
vabade vahendite jääk, eelistatakse taotlust, milles osutatakse teenust suuremale sihtrühmale.
Rakendusüksus koostab vastavushindamise läbinud taotlustest pingerea, mille esimene taotlus on
kõige suurema sihtrühmaga ning järgmised taotlused reastatakse sihtrühma alanemise järjekorras.
Kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite eelarve lõpeb ja sihtrühmade suurused on
taotlustes võrdsed, siis heidetakse võrdse sihtrühmaga taotluste vahel liisku.
Toetuse saaja õigused ja kohustused täpsustakse TROs. TRO lahutamatuks osaks on § 13 kohane
toetuse taotlus ja ühtlasi selles sisalduv teave. Taotluse menetlemisel võib taotlejalt olla küsitud
täpsustusi eraldiseisva selgitusena või palutud esialgset taotlust korrigeerida – igal juhul on TRO
aluseks taotlus, sh täpsustatud sõnastuses. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele määruse §-des 11 ja 13 nimetatud nõudele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas
struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
5) taotleja on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus Eestis
töötamiseks; sel juhul ei rahuldata tema taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise
avastamisest arvates.
Punktiga 5 tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike
19
tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk
24–32), artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku
töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat või tema projekti partnerit on karistatud
karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise
võimaldamine) alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris.
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul
otsuse vastuvõtmisest arvates.
Paragrahvis 19 nähakse ette tingimused taotluse osaliseks rahuldamiseks.
Lõike 1 kontekstis tähendab taotluse osaline rahuldamine, et mõnda algse taotluse põhiesemeks
olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses
nimetatud ulatuses või kujul. Osaline TRO tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles
fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks
juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning
kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse
tulemusse põhjendatum. Selline ettepanek võib tugineda eksperdi arvamusele. Muutmisettepanek
võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda
taotletud toetuse summat täielikult katta (käesoleva määruse § 18 lõige 4).
Lõike 2 alusel pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga
projekti ellu viima või vajaduse korral projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on RÜ-l
kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata,
jäetakse taotlus rahuldamata eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt.
6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
Peatükk sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise.
Paragrahvis 20 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta RÜ algatusel või toetuse
saaja sellekohase avalduse alusel. Vastavalt taotluse menetlemise määruse §-le 10 vormistatakse
TRO muutmine otsusena, kui muudetakse:
1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
2) toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat või selle sihttaset;
3) projekti tulemusnäitaja sihttaset;
4) projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
5) projekti abikõlblikkuse perioodi;
6) toetuse väljamaksmise tähtaegu – vastavalt määruse § 23 lõikele 6 võib väljamakse taotlusi
esitada kõige harvem üks kord kvartalis. Kui maksetaotlusi ei ole tähtajaks esitatud, võib olla
tegemist juhuga, kus projekti ei ole võimalik õigel ajal ellu viia ja seetõttu tuleb taotluse rahuldamise
otsust muuta;
7) kulude hüvitamise korda, kui korra muutmine seisneb tegelike ja tasutud kulude alusel või kulude
lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse maksmises või
8) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
Toetuse saaja võib projekti tegevuste osas muuta eelarvet kõige rohkem 10% projekti abikõlblikest
kogukuludest. Enne muudatuse vormistamist tuleb see RÜ-ga kooskõlastada.
RÜ võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud
andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
projekti eduka elluviimise tagamiseks.
20
Paragrahvis 21 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused, mis
tulenevad STS § 22 lõikest 3 või § 47 lõikest 3. Nimetatud asjaolud võivad olla järgmised:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust
ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
6) finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus.
7. peatükk „ Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“
Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded
esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. Lõikes 3 sätestatakse aruande miinimumnõuded.
Paragrahvis 23 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmisel lähtutakse
struktuuritoetuste seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ning käesolevas määruses
ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja
korrast. STS sätestab toetuse maksmise üldpõhimõtted ning ühendmäärus täpsustab neid.
Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu RÜ poolt väljatöötatud vormil.
Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud, st toetuse saaja või partner peavad olema
kauba ja teenuse juba kätte saanud ja selle eest peab olema tasutud. Esimene maksetaotlus tuleb
esitada koos abikõlbliku kulu tekkimist ja maksmist tõendavate dokumentidega. Maksetaotlusi võib
esitada üks kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus.
RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
1) maksetaotluses esineb puudusi;
2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks projekti ellu viia
või saavutada kavandatud tulemust;
5) maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele
mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva
toetusega.
Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see
seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile
maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel
ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud määruse §-s 9.
Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse
väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või
keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub
korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise
järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ
finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. KA võib toetuse
saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal peatamise
tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse.
21
KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid
dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude
abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt
mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt.
KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei
nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja
b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa
Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib
tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt
toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid
korraldusasutus võib sellise otsuse teha, kui:
1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et
RÜ poolt toetuse saajale maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigis riigieelarveliste vahendite arvelt
maksetega jätkata.
Viimane väljamakse tehakse peale projekti lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. Viimane väljamakse
peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast.
Põhjendatud juhtudel RÜ kirjalikul nõusolekul võib see olla ka väiksem kui 5%. Vastava nõude
vajadus on tingitud juhtumitest, kus kontrolli käigus on selgunud, et varem hüvitatud kulud on
mitteabikõlblikud. Sel juhul on viimase väljamaksega võimalik saadavat toetust korrigeerida. Samuti
on oluline, et viimast väljamakset ei tehta enne, kui on esitatud ja kinnitatud projekti lõpparuanne.
Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses
märgitud osakaalule.
8. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
Sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused ning RÜ kohustused.
Paragrahvi 24 lõike 1 järgi kohalduvad lisaks määruses sätestatule toetuse saajale kõik STS-is ja
selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb
olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele.
Lõike 1 punkti 1 puhul on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest on Euroopa Sotsiaalfondist
toetuse saaja kohustatud koguma projektis osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2
punktile e. Vastavalt STS § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje.
Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmperioodi
Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal6 ning
2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa
Sotsiaalfond juhise lisa D7 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem
töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje
6
Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en
7
Kättesaadav aadressil :
http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20collection%2
0and%20validation.pdf
22
juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni
andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus
kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood)
ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt korraldusasutuse
juhendile.
Lõike 2 kohaselt ei tohi voorus osalevad KOVid saadud toetusega asendada olemasolevate
samade teenuste kulusid. Toetuse abil on võimalik laiendada vastava teenuse saajate ringi,
suurendada teenuse mahtu või lisada teenusele lisategevusi. Teenuste osutamise maht KOVi
eelarves ei tohi toetuse arvelt väheneda ehk varem KOVi eelarvest hüvitatud teenuste eest tasumist
ei või asendada toetuse vahenditega. Kui KOV on osutanud näiteks tugiisikuteenust 2015. aastal
eelarvega 1000 eurot, peab KOVi teenuse eelarve selle teenuse vajajate olemasolu korral jääma
ka järgnevatel aastatel vähemalt samale tasemele.
Lõige 3 sätestab, et partneri kohustused on nimetatud STS §-s 25. Kui projekti on kaasatud partner,
peab ka partner täitma toetuse saaja kohustusi selleks, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks
ehk need ei mõjutaks projektile makstava toetuse hulka. Lisaks pannakse partnerile kohustus
järgida riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankijaks riigihangete seaduse tähenduses ja
partner ei ole. Selline erisus on sätestatud selleks, et tagada toetuse säästlik kasutamine ka partneri
poolt.
Lõike 4 punkti 1 kohaselt peab KOV kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra, mis peab
sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust, finantseerimist ning nende taotlemise
ja kättesaadavuse tingimusi ja korda, sealhulgas teenust saava isiku tagasisidet ja teenuse
järelevalve aluseid. Teenuse osutamise tingimused ja kord on vaja kehtestada selleks, et teenuse
kasutajatele (aga ka teenuse korraldajale endale) oleks selge kellele, millistel tingimustel, milliseid
teenuseid osutatakse ning mida teenusesaaja teenuse saamiseks tegema peab. Kindlasti tuleb
teenuse osutamise korras lahti kirjutada teenuse taotlemise kord, rahastamise tingimused ning
teenuse saamiseks vajalike dokumentide loetelu. Teenuse täpsemad komponendid, tegevused ja
mahud kajastuvad sellisel juhul KOVi haldusaktis või teenusesaajaga sõlmitavas lepingus. Oluline
on, et teenusesaaja mõistaks, millele tal on õigus, ja teenuseosutaja teaks, mida ja millises mahus
ta pakkuma peab. Oluline on rõhutada, et kord tuleb kehtestada ja abi osutamise otsus teha kõikide
osutatavate teenuste puhul, mitte ainult SHSis sätestatud teenuste puhul.
Täpsemad juhised on leitavad siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/uldjuhend_sotsiaalteenuste_korraldamiseks.pdf.
Oluline on välja tuua, et sotsiaalhoolekandelise abi osutamise kord peab sisaldama selgeid
suuniseid selle kohta, millistel tingimustel ja kuidas abi osutatakse ning kuidas tagatakse teenuse
kättesaadavus. Nimetatud kord tuleb kontrolliks esitada RÜ nõudmisel.
Lõike 4 punkti 2 kohaselt peab KOV enne teenuse osutamise algust hindama inimese
teenusevajadust. Teenuse osutamise hindamisakt (otsus abi andmise kohta) tuleb esitada
kontrolliks RÜ nõudmisel.
Teenusevajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes
arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
KOV peab inimese suunamisel teenust saama hindama inimese abivajadust. Abivajaduse
väljaselgitamise käigus tuleb arvesse võtta nii inimese tegevusvõimet mõjutavaid kui tema
23
elukeskkonnaga seotud tegureid ning nende omavahelist koosmõju. Keskkond hõlmab nii inimese
füüsilist (eluase, sissetulek, elupiirkond) kui sotsiaalset elukeskkonda (suhted, kogukonna hoiakud,
kultuurilised tegurid jne). Inimese tegevusvõimet mõjutavad tema:
1) füüsiline ja vaimne tervis;
2) teadmised, mis on vajalikud oma kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks ühiskonnas.
See hõlmab nii inimese kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust kui ka nn universaalseid argielus
toimetulekuks vajalikke teadmisi (nt info oma õiguste, võimaluste ja kohustuste kohta);
3) oskused, mis on vajalikud oma kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks ühiskonnas,
alates baasoskustest (lugemis- ja kirjutamisoskus, suhtlemisoskus jne) kuni professionaalsete
kutseoskusteni;
4) motivatsioon ehk inimese enda soov toime tulla ning valmisolek teha selleks pingutusi;
5) kogemused, mis mõjutavad oluliselt inimese elustiili ja kohanemisvõimet ning motivatsiooni.
Koosmõjus hindamine tähendab seda, et arvestatakse erinevate tegurite vastastikust mõju. Näiteks
võivad keskkonnategurid inimese tegevusvõimet ja osalust ühiskonnaelus piirata või siis vastupidi,
toetada. Inimesel võib olla füüsiline puue (näiteks on tal tserebraalparalüüsi tulemusena jalad
liikumisvõimetud), kuid tema abivajadus sõltub sellest, milline on tema eluase, kas ta elab üksi või
on olemas keegi, kes teda abistab, kas tal on sobiv haridus, mis võimaldab leida tööd, mis ei eelda
füüsilist võimekust, millised on inimese enda hoiakud ja harjumused jne. Valdkondades, mille
hindamine ei kuulu KOVi sotsiaaltöötaja kompetentsi, tuleb sotsiaaltöötajal vajaduse korral küsida
konsultatsiooni või tellida ekspertiis vastava spetsialisti käest või suunata abivajaja pädeva
spetsialisti juurde. Selline koostöö kuulub tavapärase sotsiaaltöö protsessi juurde. Hindamise
tulemusena langetab KOV teenuse osutamise (või osutamata jätmise) kohta kaalutlusotsuse, mille
dokumenteerimine ja abivajajale teatavaks tegemine toimub haldusmenetluse seaduses
kehtestatud korra kohaselt.
Eelnõu §-s 25 on sätestatud toetuse saaja ja partneri õigused.
Eelnõu §-s 26 viidatakse, et RÜ on kohustatud täitma STS § 8 lõikes 2 nimetatud kohustusi.
Eelnõu § 27 sätestab finantskorrektsioonide tegemise. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus
nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb RÜ otsuse nõuda
elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi.
Tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtutakse STS §-st 45 ja ühendmääruse §-dest 21–23.
Tagasinõudmise otsuse võib muu hulgas teha siis, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud
tingimustel või kui ilmneb, et toetuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või tegevuste
tähtaegu ei ole järgitud.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006;
24
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi
ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV Määruse mõjud
Kooskõlas konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgiga suurendada tööjõus osalemise määra,
toetatakse avatud taotlusvoorudes projekte, mis soodustavad hoolduskoormusega inimeste
hoolduskoormuse vähendamist, tööle asumist või tööturul püsimist, erivajadusega inimeste
toimetuleku parandamist, sh tööturule suundumist või tööturul jätkamist, ning toetavad
toimetulekuraskustes inimesi ja nende perekonda igapäevaelu vajaduste rahuldamisel, õiguste
realiseerimisel ja kohustuste täitmisel.
Eesmärk on hinnata avatud vooru mõju meetmest „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused” toetuse taotlejatele/saajatele, partneritele ja teenusesaajatele ning avaliku
sektori kuludele-tuludele.
Taotlusvooru rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: sotsiaalne, sh
demograafiline mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Taotlusvoor ei mõjuta otseselt majandust, elu- ja
looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes
valdkondades hinnatud.
Sotsiaalne mõju
Avatud taotlusvoorudega toetatakse sotsiaalteenuste osutamisel Ida-Virumaa KOVe, kes saavad
toetuse tulemusel pakkuda teenuseid suuremale hulgale inimestele. Sotsiaalteenuste osutamise
toetamine annab võimaluse vähendada hooldajate hoolduskoormust ning seeläbi suunduda/naasta
neil tööturule või suurendada töökoormust, mis omakorda parandab leibkonna majanduslikku
toimetulekut ja vähendab vaesusriski.
Pakutavad teenused on suunatud täisealistele erivajadusega inimestele. Teenuste osutamise
tulemusena paraneb 18-aastastele ja vanematele erivajadusega inimestele osutatavate
sotsiaalteenuste kättesaadavus. Samuti paranevad samas vanuserühmas erivajadusega inimeste
võimalused tulla toime igapäevaeluga nii koduses keskkonnas kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt
(sh tööturul). Avatud taotlusvooru kaudu pakutavad hoolekandeteenused aitavad ennetada
institutsionaalsetele teenustele sattumist ning vähendada pereliikmete hoolduskoormust.
Avatud taotlusvoorude kaudu pakutavaid sotsiaalteenuseid saab kasutada umbes 300 18-aastast
ja vanemat erivajadusega ida-virumaalast. Kuigi erivajadus on laiem mõiste kui ametlik puue,
moodustavad ametliku puudega inimesed neist olulise osa. Eestis oli 1. jaanuari 2020. a seisuga
18-aastaseid ja vanemaid ametliku puude raskusastmega inimesi 142 873 ja Ida-Virumaal veidi üle
23 377. Kui arvestada, et erivajadusega inimeste arv on veelgi suurem, moodustab mõjutatud
sihtrühm kõigist erivajadusega inimestest väikese osa. Samuti mõjutavad avatud taotlusvoorude
kaudu pakutavad teenused vähemalt sama paljude erivajadusega inimeste lähedasi, sh
hoolduskoormusega lähedasi. Eesti 2019. aasta sotsiaaluuringu andmetel abistas või hooldas oma
25
leibkonnaliiget 59 650 inimest, 6786 neist (11,4%) Ida-Viru maakonnas8. Kõigist
hoolduskoormusega inimestest moodustavad avatud taotlusvoorudest mõjutatud
hoolduskoormusega inimesed alla 1%, samas kõigist Ida-Virumaa hoolduskoormusega inimestest
veidi üle 5% (arvestades, et mõjutatud võivad olla ühe erivajadusega inimese kohta ka mitu
lähedast).
Avatud taotlusvoorude kaudu teenuste pakkumine mõjutab leibkondade toimetulekut. Vaesus
ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski liige ei tööta. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on
vaesusriskis kogu leibkond. 2018. aastal elas 43,5% puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu
elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli samal perioodil 21,7%). Allpool absoluutse vaesuse piiri
(215,44 eurot) elas 2018. aastal 1,2% kõigist puudega inimestest.9 2019. aastal ei otsinud tööd
1428 hoolduskoormusega inimest (sh umbes 450 Ida-Virumaa elanikku) põhjusel, et täiskasvanu
hooldusteenus puudus või oli kallis10. Hooldajate tööturul osalemine on oluline nii leibkonna
vaesusriski vähendamisel kui hoolduskoormusega inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamisel,
mistõttu mõjutab see kõiki avatud taotlusvoorudest teenuse saajaid ja nende lähedasi, sh
hoolduskoormusega lähedasi.
Mõju avaldub ka hoolduskoormusega inimeste tööturul osalemise võimalustele. 2019. aastal ei
töötanud hoolduskoormuse tõttu 15 700 inimest (1860 neist Ida-Virumaal)11. Mõjutatud on kõikide
avatud taotlusvoorudest teenust saavate inimeste hoolduskoormusega lähedased. Kõigist
mittetöötavatest hoolduskoormusega inimestest moodustavad nad väikese osa (umbes 2%), kuid
kõigist Ida-Virumaa mittetöötavatest hoolduskoormusega inimestest umbes 16%.
Hoolduskoormus mõjutab kõige enam naiste tööturul osalemist. Oluliselt sagedamini on naised
need, kes lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või
tööturult lahkuvad. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid
laste või teiste pereliikmete eest (1860 neist Ida-Viru maakonnas, kellest 1637 ehk veidi alla 90%
olid naised). Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas
suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22% Eestis kokku), on sageli siiski naised need, kes
lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise
katkestavad või tööturult lahkuvad12. Seega võimaldab täiendavate sotsiaalteenuste pakkumine just
naistel enam tööturul osaleda.
Mõju ulatust teenusesaajatele ja nende lähedastele võib hinnata keskmiseks, mõju avaldumise
sagedus on suur, mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttes on avatud taotlusvoorudel oluline sotsiaalne mõju teenusesaajatele ja nende
lähedastele.
Mõju regionaalarengule
Ida-Virumaa piirkonna kitsaskohtadeks on kahanev rahvaarv, kõrge töötuse määr, elanike
võrdlemisi madal sissetulek, tagasihoidlik majandusareng ning ebapiisav sotsiaalteenuste
8 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring.
9 Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring
10 Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring
11 Statistikaamet, 2019. Eesti tööjõu-uuring
12 Statistikaamet, 2014 ja 2019. Eesti tööjõu-uuring
26
kättesaadavus. Maakonna rahvaarv kahaneb kiiresti ja ka rahvastiku keskmine vanus kasvab
kiiresti. Eakate vanuserühma 65+ arvukus ei vähene, vaid kasvab. Selline olukord suurendab
vajadust eakatele osutatavate sotsiaalteenuste järele, kuna teenuse sihtrühm näitab selget
kasvutrendi.
Olukorra muutmiseks ja selle piirkonna arendamiseks on riik käivitanud mitu toetusmeedet
(Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programm piirkonna majanduse, linnaruumi ja tööhõive
arendamiseks), mis keskenduvad peamiselt tööhõive ja majandusliku olukorra parandamisele.
Tegevuse eesmärk on keskenduda just sotsiaalvaldkonda puudutavate kitsaskohtade
lahendamisele.
Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab
Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa KOVide
juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna
sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOVe vajalike
teenuste väljatöötamisel. KOVe nõustatakse ka sobivate toetusmeetmete, sealhulgas meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ taotlusvooru taotluse esitamisel.
Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa KOVide sotsiaalteenuste
kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele koolitus- ja infopäevi.
Täiendavate sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise toetamine Ida-Virumaal annab võimaluse
kõigile selle piirkonna KOVidele pakkuda rohkem hoolduskoormust leevendavaid
sotsiaalteenuseid. Hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste pakkumine võib mõjutada
hoolduskoormusega inimeste elukohavalikut. Samas tuleb arvestada, et elukohavalik sõltub
eelkõige töökohtade olemasolust ning seda toetab vajalike avalike teenuste pakkumine.
Uute sotsiaalteenuste loomise või olemasolevate pakkumise mahu suurendamine mõjutab
teenuste kasutamise sagedust. Hoolduskoormusega inimestel tekib rohkem võimalusi osaleda
tööturul ning see omakorda mõjutab KOVide tulubaasi. Samas tuleb arvestada, et tegemist on
projektipõhise rahastusega, mistõttu ilmnevad negatiivsed riskid projektide lõppedes, juhul kui
KOVid ei jätka hoolduskoormust leevendavate teenuste pakkumist või ei tee seda senises mahus.
Kokkuvõttes võib hinnata, et hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamisel ja pakkumisel
on regionaalarengule oluline mõju.
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele
Avatud taotlusvooru hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste pakkumine ei too KOVidele
kaasa uusi ülesandeid ega eelda uute töökohtade loomist.
Avatud taotlusvoorust on võimalus rahastust taotleda kõigil Ida-Virumaa KOVidel.
KOVidele lisanduvad Euroopa Sotsiaalfondi toetuste saamisega täiendavad regulaarsed ülesanded
(nt projektijuhtimine, seireandmete kogumine jms), mida tuleb täita kuni projekti lõppemiseni ja mis
on KOVi jaoks täiendav halduskoormus.
Kokkuvõttes võib hinnata, et kohaliku omavalitsuse korraldusele on avatud taotlusvoorudest
hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste rahastamisel oluline mõju.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega kaasneb mõju KOVide halduskoormusele (täpsemalt kirjeldatud „Mõju kohaliku
omavalitsuse korraldusele“ all).
27
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määruse sihtrühm on tööealised erivajadusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed ja
toimetulekuraskustes inimesed. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse
saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni
(EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise
Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa
ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja
valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis
„Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020
struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja
nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik
registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ja mis ei ole olemasolevatest registritest
ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. KOV peab EK andmekorje nõuete täitmiseks
esitama rakendusüksusele andmed teenusesaajate kohta vastavalt toetuse rahuldamise otsuses
(TRO) nimetatud tähtajale ning rakendusüksuse kodulehelt leitavas sisendtabelis.
Inimese hindamine ja liikumine teenust saama
Abi vajav inimene pöördub elukohajärgsesse KOVi või on taotluse esitanud KOV võtnud sihtrühma
kuuluva inimesega ühendust. Vastavalt SHS §-le 15 hindab KOV tema abivajadust ning koostab
vastavalt käesoleva määruse § 24 lõike 4 punktile 2 abi saamiseks pöördunud inimese kohta
hindamisakti ja teeb otsuse abi andmise kohta. Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste sisu,
mis on reguleeritud SHS-is, peab vastama SHS-is sätestatud tingimustele. Need toetatavad
teenused (koduteenus (§-d 17–19), tugiisikuteenus (§-d 23–25), isikliku abistaja teenus (§-d 27–
29), väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (§-d 20–22, § 151 lg 4) ja sotsiaaltransporditeenus
(§-d 38–40), mille eesmärk ja sisu on reguleeritud SHS-is, peavad vastama SHS-is sätestatule.
Samuti tuleb kõigi teenuste osutamisel lähtuda SHS-i üldisematest põhimõtetest (KOVil on
kohustus kehtestada abi andmise kord (SHS § 14), enne abi osutamist tuleb hinnata inimese
abivajadust (SHS § 15)) ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (nt SÜS § 25 lg 1) ja
haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest.
Abi andmise korras täpsustab KOV andmete töötlemisega seonduva, sh eesmärgist lähtuvalt
andmekoosseisu, teistele avaldamise alused, säilitamise aja ja andmete töötlejad. Selliselt fikseerib
KOV teenuse osutamiseks vajalikud andmetöötluse detailid, samuti hindamise ja teenuse otsuse
dokumenteerimise viisi. KOVil on kohustus teenuse osutamise dokumentatsiooni säilitada, seda on
võimalik teha näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste registris (SHS § 144) või KOVi enda poolt ette
nähtud viisil. Kui teenust osutab teenusepakkuja (mitte KOV ise), täpsustatakse vajaduse korral
andmete esitamise korda ja tingimusi teenuseosutajaga sõlmitavas lepingus.
Lisaks eelnevale on toetatavate tegevuste kontrollimiseks kontrollijal juurdepääs asjakohastele
andmetele. Õiguslik alus kontrollimise käigus andmete saamiseks ja isikuandmete töötlemiseks
tuleneb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 42 lõikest 1 (õigus saada juurdepääs
asjakohasele teabele).
V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavalt kaasnevad tulud
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja
toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad
hoolekandeteenused“ maht aastatel 2014–2020 on 40 146 504 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi
toetus on 34 124 529 eurot, riiklik kaasfinantseering 2 656 005 ja omafinantseering 3 365 970 eurot.
Avatud taotlusvoorule on planeeritud toetuse vahendeid summas 14 249 442 eurot.
Avatud taotlusvooru maht jaguneb kahe määruse vahel: „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ ning „Meetme
28
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete
lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“, millele nüüd lisandub käesolev
määrus. Käesoleva avatud vooru indikatiivne toetuse maht on 1 500 000 eurot, mida saab vajaduse
korral suurendada.
Rahastamist on välisvahendite lõppemisel planeeritud jätkata KOVide eelarvetest. Tegemist on
teenustega, mille korraldamine on KOVi pädevuses. Et saavutada KOVide kaasatus, on planeeritud
omaosaluse katmist avatud taotlusvoorude puhul KOVide eelarvetest. Välisvahendite perioodi
lõppedes on teenused arendatud välja kvaliteetsetena toimima efektiivsetel alustel ning KOVi
koostöö teenuste osutamisel tagab vajaliku mastaabiefekti ja säästu. Tulenevalt efektiisusest ja
mastaabiefektist on KOVid valmis ja suutelised neid teenuseid osutama oma eelarvetest. Siinjuures
ei eeldata, et teenuseid osutatakse välisvahendite perioodi lõppedes rahaliselt jätkuvalt samas
mahus, vaid natukene vähendatud mahus (raske prognoosida KOVi täielikku võimekust ja
majanduslikku olukorda 2021. aastal).
Kui hoolduskoormusega või erivajadusega inimene saab naasta või suunduda tööturule, täiendab
ta oma tööpanusega nii KOVi kui riigi tulubaasi. Lisaks vähenevad inimeste tööle rakendumise
korral riigi kulud toetuste maksmisele.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
VII Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu edastati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste
Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule ja
Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaarid on esitatud kommentaaride
tabelis.
29
Kommentaarid sotsiaalministri määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks Ida-Virumaal
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõule
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
§ 7 lõige 1 RM Palume korrigeerida eelnõu § 7 lõike 1 sõnastust, kuna meetme Arvestatud.
tegevuse abikõlblikkuse periood (01.01.2016–31.12.2023)
võib tekitada segaduse projekti abikõlblikkuse perioodiga
(mille alguskuupäev eelnõu kohaselt ei saa olla varasem kui
taotluse esitamise tähtpäev).
RM Palume eelnõu seletuskirja lisada, milliste tegevustega on Selgitatud. Eeldatavalt esitavad kõik Ida-Virumaa KOVid
planeeritud suunata kohalikke omavalitsuse tegema teenuste vähemalt ühe taotluse ja me ei eelda nende poolt olulist
osutamisel suuremat koostööd. koostööd, kuna KOVid kasutavad toetust oma piirkonna
teenuste kujundamisel.
RM Palume lisada eelnõusse projektide valikukriteeriumid ja - Mitte arvestatud. Vastavalt STS § 24 punktile 11 peavad
metoodika, mis on kooskõlas seirekomisjoni poolt kinnitatuga TAT määruses olema sätestatud projektide
ning struktuuritoetuste seaduses sätestatuga. valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on
arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud
nõudeid ja põhimõtteid.
Projektide valikukriteeriumis ja –metoodika saab olla ka
see, et hindamist ei toimu, rahastatakse projekte mis
läbivad vastavuskontrolli ning juhul, kui raha ei jätku, on
samuti kirjeldatud kriteeriumid, milliseid projekte
eelistatakse. Ehk siis, TAT määrus on meie hinnangul
kooskõlas STS § 24 punktiga 11.
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
STS § 24 punkt 11 viitab ka, et projektide
valikukriteeriumid ja metoodika peavad vastama
ühissätete määruse art 125 lõike 3 punktile a. Selle
kohaselt peavad valikumenetlused ning –kriteeriumid
vastama tingimustele, mis:
i) tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste
prioriteetide osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja
tulemuste saavutamisele;
ii) on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad;
iii) arvestavad artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid;
(art 7 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine; art 8 Säästev areng).
Nende tingimustega ka TAT määruse koostamisel
vastuollu ei ole mindud.
Taotluste menetlemise määruse § 7 lg 1 kohaselt
rakendatakse projektide valimiseks toetuse andmise
tingimuste määruses sätestatud valikukriteeriume ja –
metoodikat (seal on sätestatud, et need peavad olema
kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga).
Valikukriteerium saab olla ka see, et rahastatakse kõiki
projekte, mis on vastavaks tunnistatud.
SK RM Palume eelnõu seletuskirja lisada, kuidas on tagatud teenuste Selgitatud. KOVid saavad siit määrusest eelkõige
pakkumise jätkamine pärast ELi vahenditest rahastuse arengutõuke ning saavad disainida oma teenused elanike
lõppemist. vajadustele vastavaks ning saavad jätkata teenuste
osutamist KOV eelarvest. Määrusega ei pane me teenuste
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
jätkamise kohustust, kuna me ei saa sekkuda KOV eelarve
kujundamisse.
SK RM Palume seletuskirjas korrigeerida meetme tegevuse ning eelnõu Selgitatud. Antud meetmest on momendil avatud
eelarve info. Seletuskirjas välja toodud meetme tegevuse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
eelarve ei vasta kinnitatud meetmete nimekirjale ega hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse
sotsiaalministeeriumi esitatud meetme tegevuse eelarve andmise tingimused ja kord“ IV jooksev taotlusvoor, mis
vähendamise muudatusettepanekule. Kuna meetme tegevuses kestab kas kuni 2021. aasta lõpuni või vahendite
on mitu toetuse andmise tingimuse õigusakti, palume esitada lõppemiseni: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-
eelarve jaotus nende vahel ning antud eelnõu planeeritud rakendamine/tooelu-ja-hoolekanne/hoolekanne
eelarve. Lisaks palume ülevaadet, millised antud meetme
tegevuse taotlusvoorud on avatud ja mis ajani.
SK RM Palume lisada seos ja koosmõju teiste sama-eesmärgiliste Selgitatud. Nimetatud määrus jääb kehtima, nagu ka
toetuse andmise tingimuste ja meetme tegevustega. uudsete tegevuste määrus sellest samast meetme
tegevusest. Avatud jooksvasse vooru saavad Ida-Viru
Sealhulgas ei ole selge, mis seos on eelnõul kehtiva KOVid samuti taotlusi esitada, kuid nad ei ole seda teinud.
sotsiaalkaitseministri 07.06.2016 määrusega nr 44 „Meetme Kuna Ida-Virumaalt on senisel perioodil laekunud üldse
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” väga vähe taotlusi, siis otsustati teha Ida-Viru KOVidele
elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“. eraldi mentorlusprogramm ja sellega seonduvalt avada
Palume seda seletuskirjas selgitada, sealhulgas, kas määrus nr eraldi taotlusvoor, mis vastab rohkem nende vajadustele.
44 jääb kehtima ja kas näiteks Ida-Virumaa KOV-id määruse nr
44 alusel toetusi taotleda saavad või ei?
§ 10 RM Eelnõu §-i 10 kohaselt on võimalik, et meetme raames antav Arvestatud, teksti täiendatud.
toetus on vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi võib
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel anda
200 000 eurot ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul,
aga eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse suurim summa
400 000 eurot. Palume seletuskirjas selgitada, millistel
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
juhtudel võib toetus olla vähese tähtsusega abi ja millistel ei
ole tegemist sellise abiga, et oleks selge, millised taotlejad ja
milliste tegevuste puhul võivad saada toetust
maksimumsummas. Teeme ettepaneku kaaluda, kas võiks olla
vajalik lisada eelnõu §-i 10 ka nn üldist majandushuvi pakkuva
teenuse andmiseks antava vähese tähtsusega abi andmise
võimalus vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr
360/2012.
SK RM Palume seletuskirjas kokkuvõtlikult avada (nt regionaalarengu Arvestatud.
mõjude all), mille poolest erineb Ida-Virumaale suunatud
toetusprogramm üle-eestilisest hoolekandeteenuste toetusest.
Mis on need maakonna spetsiifilised väljakutsed ning
lahendused, mida antud toetusskeem adresseerib?
Ida-Virumaale eraldi toetusmeetme kujundamise põhjendustes
soovitame tausta loomisel kasutada ka 08.02.2018
valitsuskabineti nõupidamise Ida-Virumaa programmi
käivitamise päevakorra punktis tehtud järgmises sõnastuses
otsust: kõigil ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
elluviimise eest vastutavatel ministeeriumidel otsida võimalusi
Ida-Virumaa projektide osakaalu suurendamiseks ja
eelistamiseks toetusmeetmetes.
RM Kui enne määruse kinnitamist avaldatakse uuemat statistikat Arvestatud.
Ida-Virumaa sotsiaalkaitse olukorra kohta, palume võimalusel
seletuskirjas vastavaid andmeid värskendada.
RTK Esitatud määruse eelnõu § 9 lg 1 kohaselt on toetuse vähim Arvestatud, projekti miinimumsumma tõstetud 100 000
summa projekti kohta 50 000 eurot ja suurim summa 400 000 euroni.
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
eurot. Eelnõu § 10 kohaselt võib tegemist olla vähese tähtsuse
abiga. Kuna toetuse summa võib jääda alla 100 000 euro ning
tegemist ei ole riigiabiga, tuleb kasutada lihtsustatud
kuluhüvitamisviise. Eelnõu § 8 lg 10 kohaselt kasutatakse
kaudsete kulude hüvitamiseks ühtset määra kuni 15% otsestest
personalikuludest. Seega antud toetuse andmise tingimustes ei
ole lihtsustatud kuludega kaetud kogu projekti kulud.
Euroopa Komisjoni lihtsustatud kulude juhendi eelnõu
peatükis 2.2.2 on toodud, et juhul kui kohaldub kohustuslik
lihtsustatud kulude kasutamise nõue, siis peavad lihtsustatud
kuludega olema kaetud kõik projekti kulud. Ühtse määra
kasutamisel võib tegelike kulude alusel arvestada vaid neid
kulusid, millelt ühtset määra arvestatakse. Seda toetab ka
Ühendmääruse § 6 lg 1 toodu, mille kohaselt kui ESFist või
ERFist projektile antav toetus on kuni 100 000€, antakse
projektile toetust üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside
alusel.
Oleme Rakendusasutustele 2020. a novembris teada andud, et
uute toetusmeetmete välja töötamisel hakkame selle nõude
täitmist jälgima. Seega kui tegemist on uue toetusmeetmega
ning kohaldub lihtsustatud kulude kohustuslik kasutamine, siis
ei ole selles alla 100 000 euro projektide puhul lihtsustatud
kuluhüvitamisviiside kasutamise nõue täidetud, kuna kõik
projekti kulud ei ole lihtsustatud kuludega kaetud.
RTK Määruses meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi Arvestatud.
väljatoomine ei ole vajalik. Piisab projekti abikõlblikkuse
perioodile kohalduvate reeglite sätestamisest.
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
RTK Taotluste menetlemise määruse § 7 lõige 1 kohaselt, kui Mittearvestatud. Vastavalt STS § 24 punktile 11 peavad
taotleja ja taotlus ühes selles kirjeldatud projektiga on TAT määruses olema sätestatud projektide
tunnistatud nõuetele vastavaks, tuleb projektide valimiseks valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on
rakendada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
valikukriteeriume ja -metoodikat, mis peavad olema nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud
kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga. Palun nõudeid ja põhimõtteid.
lisada. Projektide valikukriteeriumis ja –metoodika saab olla ka
see, et hindamist ei toimu, rahastatakse projekte mis
läbivad vastavuskontrolli ning juhul, kui raha ei jätku, on
samuti kirjeldatud kriteeriumid, milliseid projekte
eelistatakse. Ehk siis, TAT määrus on meie hinnangul
kooskõlas STS § 24 punktiga 11.
STS § 24 punkt 11 viitab ka, et projektide
valikukriteeriumid ja metoodika peavad vastama
ühissätete määruse art 125 lõike 3 punktile a. Selle
kohaselt peavad valikumenetlused ning –kriteeriumid
vastama tingimustele, mis:
i) tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste
prioriteetide osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja
tulemuste saavutamisele;
ii) on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad;
iii) arvestavad artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid;
(art 7 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine; art 8 Säästev areng).
Nende tingimustega ka TAT määruse koostamisel
vastuollu ei ole mindud.
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
Taotluste menetlemise määruse § 7 lg 1 kohaselt
rakendatakse projektide valimiseks toetuse andmise
tingimuste määruses sätestatud valikukriteeriume ja –
metoodikat (ja seal on tõepoolest sätestatud, et need
peavad olema kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatuga). Valikukriteerium saab olla ka see, et
rahastatakse kõiki projekte, mis on vastavaks tunnistatud.
Määruse § RTK Palun täiendada mõiste sõnastust ja lisada selgitusse „… Arvestatud.
2 p 6: tööealised inimesed“.
Määruse § RTK Lõike 4 punkti 1 on lisatud ka § 6 lõige 6 Arvestatud.
8 lõige 4 (sotsiaaltransporditeenus) teenuse osutamiseks, siis punktis 3
punkt 3: sisustatu ei vasta käesoleva lõike punkt 1 sisule, mis on
omavahel vastuolus. Palun üle vaadata ja viia nõuded
vastavusse.
RTK Määruse § 8 lõige 6 ei selgu, kas toetuse saaja või partneri Arvestatud.
poolt omandatav mootorsõiduk võib olla ka kasutusrendina
kasutatav sõiduk, millele projekti rahadest tehakse vajalikke
kohandusi või on siin mõeldud väljaostukohustusega
mootorsõidukit. Palun üle vaadata ja täpsustada. Määruse § 8
lõige 6 punkt 2 on öeldud, et sotsiaaltransporditeenuse
osutamiseks vajalike vahendite ja abivahendite (....) soetamise
kulu;
Ettepanek: kui on ette nähtud ka paigaldamine, siis võiks selle
selgelt määruses välja tuua "soetamise ja paigaldamise kulu"
(või lahti kirjutada seletuskirjas ennetamaks probleeme
abikõlblikkuse hindamisel).
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
RTK Määruse § 8 lõige 7 sätestab „Käesoleva määruse §-s 6 Arvestatud. Määruse paragrahvi 24 on lisatud säte, mis
nimetatud teenused, mille sisu on reguleeritud viitab, et nõuded kehtivad kõigile paragrahvis 6 sätestatud
sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama tegevustele.
sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele.“ ja § 24
lõige 4 punktid 1 ja 2 panevad kohustuse KOVle kehtestama
teenustele tingimused ning korra vastavalt
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 14 ja hindama abivajadust ning
koostama hindamisakti vastavalt SHS § 15. Eelpool
nimetatust tulenevalt § 6 lõige 1 punkt 5 tegevus
"Nõustamisteenused või tugigrupid" ei ole SHS alusel
reguleeritud. Lisada kas § 8 või § 24 säte, millega kas
pannakse KOVle kohustus tegevus "Nõustamisteenused või
tugigrupid" kehtestada kord ja hinnata vajadust või ei pea seal
neid nõudeid antud tegevuse rakendamisel järgima.
RTK § 11 lõike 3 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama Arvestatud.
taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2 ja 5
sätestatud nõutele. TAT § 11 lõike 1 kohaselt võivad
taotlejaks olla ka juriidilised isikud. Taotluste menetlemise
määruse seletuskirja kohaselt tuleb § 2 punktides 3 ja 4
sätestatud nõudeid kontrollida ettevõtjate puhul ja punktis 6
sätestatud nõue kõigi taotlejate puhul. Palun taotlejale seatud
nõuete seadmist selgitada ja/või TAT määruse eelnõu teksti
täiendada;
Ettepanek täpsustada sõnastust, kui § 11 lõike 1 p 2 nimetatud Selgitatud. Juriidiline isik ei pea tegutsema Ida-Virumaal,
juriidiline isik peab tegutsema Ida-Virumaal. küll aga peab ta olema läbinud arendusprogrammi (nõue
on sätestatud § 11 lõikes 4).
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
RTK Määruse § 11 lõige 4 tekstis on lühend TAT, mis on küll Arvestatud.
igapäevases kasutuses, aga soovitus on see määruses välja
kirjutada (toetuse andmise tingimused, mis on käskkirjaga
kinnitatud).
RTK Määruse § 16 lõike 3 kohaselt on taotluste menetlemise Arvestatud.
tähtaeg kuni 30 tööpäeva, mida võib põhjendatud juhtudel
pikendada kuni 10 tööpäeva. Taotluste menetlemine koosneb
nii taotluste vastuvõtmisest, nõuetele vastavuse
kontrollimisest, rahastamiseks sobilike projektide välja
valimisest ning otsuse tegemisest. Määruse § 17 lõike 2
kohaselt kontrollib rakendusüksus taotluste vastavust 40
tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates
sätestatud tähtpäevast. Palun täpsustada, kas viimasel juhul
peetakse silmas taotluste esitamise tähtpäeva? Kui jah, siis on
§ 16 ja 17 sätestatud tähtajad vastuolus.
Sõnastusettepanek: Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse
vastavust käesoleva määruse § 13 sätestatud nõuetele lähtudes
käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud tähtaegadest.
RTK Määruse § 18 lõige 4: antud lõikes on mõeldud taotluste Arvestatud.
mahust, mitte ühest taotlusest. Palun parandada.
RTK Määruse § 18 lõige 5: Selles lõikes puudub sätestus, et liisu Arvestatud.
heitmine viiakse läbi nende kahe võrdse sihtrühmaga taotluse
vahel, kes jäävad vabade vahendite lõppemise piirile.
RTK Ettepanek eelnõu § 22 lõige 3 p 7 sõnastusest kustutada Arvestatud.
allkirja nõue, kuna e-toetuse keskkonnas aruandeid ei
allkirjastata.
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
RTK Ettepanek kasutada § 23 lõige 7 p 2 terminit "hankekord" Arvestatud.
"riigihangete tegemise korrast asutuses", et ühtlustada
kasutatavat mõistet Riigihangete seadusega (RHS § 9.
Hankekord ja hankeplaan).
Seletuskiri RTK paragrahv 2 Tööealise erivajadusega inimese määratuse Selgitatud. Kui inimesele on määratud puue, siis sellega
selgitus vajab täiendamist. Seletuskiri ei ava, mida erivajaduse kaasneb füüsiline või vaimne erivajadus. Käesolevas
alla loetakse, kas ainult füüsilist või psüühilist kõrvalekallet määruses ei ole me soovinud sihtrühma piirata ametliku
või ka määratud puuet (mille tõttu inimene vajab abi)? Näiteks puude määramisega, vaid oleme sihtrühma määratluse
lk 8 punktis 3 kirjutatakse: „Nii nagu kõigi KOVi jätnud laiemaks, aga ametliku puudega määratlusega
sotsiaalteenuste inimene kuulub kindlasti sihtrühma hulka. Tänapäeval on
puhul, ei ole ka isikliku abistaja teenuse saamise eelduseks teenuse osutamine seotud lahti puude määramisest.
Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude olemasolu.
Inimene võib vajada teenust ka siis, kui tal puuet tuvastatud ei
ole“ ja lk 11 punktis 6 kirjutatakse: „Sotsiaaltransporditeenuse
eesmärk on toetada erivajadusega inimeste iseseisvat
toimetulekut“. Samas on öeldud: „Teenust vajavad üldjuhul
liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või
sügava puudega isikud. Keskmise puudega inimesed saavad
reeglina kasutada tavalist ühistranspordivahendit.“ Sotsiaalse
mõju all kirjutatakse:“ erivajadus on laiem mõiste kui ametlik
puue, moodustavad ametliku puudega inimesed neist olulise
osa“ (sihtrühmast). Seega on vajalik seletuskirjas
erivajadusega inimese mõiste enam lahti kirjutada.
Seletuskiri RTK lk 8 punkt 2 kolmandas lõigus on sisse toodud lapsevanem ja Arvestatud.
laps. See lause, viitega lapsevanematele, ei ole antud määruse
kontekstis asjakohane, kuna nii otsene kui kaudne sihtgrupp
on alates 18 eluaastast.
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
lk 11 punkt 6 teises lõigus on sisse toodud laps. See lause,
viitega lapsele, ei ole antud määruse kontekstis asjakohane,
kuna nii otsene kui kaudne sihtgrupp on alates 18 eluaastast.
lk 13 § 8 lg 4 kolmas lõik Sõna „ainult“ eemaldada, kuna sisse
on toodud ka sotsiaaltransporditeenuse osutamine sees sõna
ainult, mis on eksitav. Sõna ainult võtta välja, kuna lõikesse
on lisatud ka sotsiaaltransporditeenuse osutamisega lubatud
abivahendi soetus.
lk 13 § 8 lg 5 lisada seletuskirja ka sealhulgas supervisiooni ja
kovisiooniga.
lk 13 § 8 lg 6 selgitada lahti, mida tähendab omandatud või
omandamisel olev mootorsõiduk. Kas siia alla saab lugeda ka
väljaostukohustuseta moororsõiduki liisimine või ainult välja
ostetud mootorsõiduk?
lk 10 § 10 Teeme ettepaneku lisada seletuse algusesse:
Käesoleva määruse § 8 lg 9 alusel on abikõlbliku kuluna
lubatud muuhulgas veebipõhise lahenduse loomine ning
toetuse saajaks võib määruse § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt
olla ka juriidiline isik, on vähemalt teatud juhtudel abi saajaks
ettevõtja riigi
abi mõistes. Abi andmisel ettevõtjale TAT tegevuste
elluviimiseks võivad olla riigiabi kriteeriumid täidetud, st
Teema Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
või säte
tegevus võib kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide
vahel.
lk 16 § 12 esimene lõik, selgituses on sees viide
maakondlikule omavalitsuse liidule. Parandada selgitust ja
järgida § 11 lg 1 sätestatut Taotlejaks võivad olla nii KOVid
kui juriidilised isikud.
lk 17 5 peatükk esimene lõik, milles viidatakse muuhulgas ka
projektide hindamisele. Palun see eemaldada, kuna hindamise
protsessi selles määruses ei ole sätestatud.
lk 19 § 23 esimeses lõigus tuuakse välja, et maksetaotluse
esitamise sagedus on kord kvartalis, mis on eksitav. § 23 lg 6
sätestab Maksetaotlusi võib esitada vähemalt kord kvartalis,
kuid mitte tihedamini kui kord kuus. Viia seletuskirja tekst
vastavusse määruse tekstiga.
Seletuskiri RTK lk 26 viimane lõik, milles viidatakse meetme üldisele Selgitatud. Vastavalt RM suunistele oleme lõiku
eelarvele, mis võib ajada taotlejad segadusse, kuna siin on muutnud. Kuna küsimusi on tekitanud fakt, et antud
vooru ressurss vaid 1,5 miljonit. Vastav seletuskirja tekst meetme tegevuses (2.1.1) on lisaks kahele ministri
sobitus hoolekande üldise määruse esimesse versiooni, käskkirjale ka mitu kehtivat määrust, siis on ehk hea
leiame, et see ei ole uue määruse kontekstis asjakohane. Palun ülevaatlik pilt meetme tegevuse kogumaksumusest.
see osa seletuskirjast eemaldada.