ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Sotsiaalministeerium Teie: 30.03.2021 nr 1.2-2/46-1
Meie: 06.04.2021 nr 1.2.-4/21/1293
Eelnõule arvamuse avaldamine
Esitasite AKI-le arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr
138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu ning palusite arvamust hiljemalt
06.04.2021.
Vastavustõendi andmekoosseisust – eelnõu § 142 lõike 2 punktide 1-4 kohaselt on
vastavustõendis järgmised andmed: isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi,
isikukood, sünniaeg), terviseandmed, mille kinnitamist andmesubjekt on soovinud, asjakohased
avaandmed tootja, meditsiiniseadme vms kohta, vastavustõendi koostaja andmed. Sätte
sõnastusest ei selgu, kas andmesubjekt saab ise valida, millised konkreetsed terviseandmed
vastavustõendil on või kes selle siis otsustab.
Problemaatiline on ka § 142 lõike 1 sõnastus: Infosüsteem koostab andmesubjekti soovil ja
konkreetse tehnoloogilise lahenduse olemasolul tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi
edastatud teatud andmete kohta vastavustõendi. Sõna teatud esinemine jätab täiesti lahtiseks,
milliste andmete kohta vastavustõend koostatakse.
Lisaks juhin tähelepanu, et andmed vaktsiini tootja või vaktsiini kohta võivad osutuda samuti
terviseandmeteks ehk eriliiglisteks isikuandmeteks kuivõrd enamikel vaktsiinidel on
kõrvaltoimeid, mis vaktsineeritu tervislikus seisundis avalduvad. Seni on teada vaid lühiajalised
kõrvaltoimed, kuid ei ole välistatud, et edaspidiste uuringute tulemusel tuvastatakse mõne
vaktsiini puhul ka pikaajaline või püsiv kõrvaltoime.
Seetõttu tegi AKI kohtumisel eelnõu väljatöötajatega ettepaneku, et inimene, kes endale
vastavustõendi taotleb, saab teatud andmekoosseisu, eelkõige vaktsiini tootja andmed, soovi
korral tõendilt välja jätta. Vastavustõendi kasutamine ilmselt ei ole piiratud vaid teistesse
riikidesse reisimisega, vaid annab võimaluse ka näiteks tööandjale oma vaktsineeritust
tõendada. Tööandjal aga ei ole mingit objektiivset vajadust teada, millise vaktsiiniga inimene
vaktsineeritud on. Kui selline vajadus peaks mingil hetkel tekkima, nt selgub mõne vaktsiini
ebatõhusus mõne viiruse uue tüve vastu või tuvastatakse mingid kõrvalmõjud, mis teatud aladel
töötamist segavad, saab inimene uue tõendi taotleda. Vähemate andmete esitamise võimaluse
loomine on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 punktiga c, mille
kohaselt peavad isikuandmed olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik
nende töötlemise eesmärgi seisukohalt („võimalikult väheste andmete kogumine“). Selline
võimalus annab inimesele ka parema kontrolli selle üle, mis andmeid ta enda kohta kellelegi
esitab.
Ka Euroopa Andmekaitse Nõukogu leidis oma arvamuses Rohelise digitõendi määruse eelnõu
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
osas, et eelnõu väljatöötaja ei ole piisavalt põhjendanud, miks peavad digitõendil olema ka
vaktsiini tootja ja nimetusega seotud andmed, kuivõrd need andmed võivad anda aluse inimeste
ebavõrdseks kohtlemiseks.1
Vastavustõendi andmete edastamine kolmandatele osapooltele - Eelnõu seletuskirjas on
järgnev lause: Kinnitatud andmeid on võimalik andmesubjektil vaadata, alla laadida või esitada
kolmandale osapoolele (nt piiriületusel) nende tõendamiseks QR koodi abil. Juhul kui kolmas
osapool skaneerib vastavustõendil olevat QR koodi, siis selles sisalduvate andmete (ehk
isikukoodi teatud räsi ja tuvastamatu juhukood) alusel tehakse talle vastavustõendite
andmestikust kättesaadavaks vastavustõendil olevad isiku identifitseerimist võimaldavad
andmed ning konkreetsed terviseandmed (immuniseeritud).
Eelolevast lausest ei ole aru saada, mis andmed kolmandale osapoolele QR-koodi alusel
kättesaadavaks tehakse ja mis põhjendusel just need andmed, sh millised terviseandmed ja miks
nende esitamine kolmandale osapoolele vajalik on.
Lisaks oleks vaja selgust, kas kolmanda osapoole QR-koodi alusel tehtud päringutest jääb TIS-
i ka logi ning kas seda on inimesel endal võimalik vaadata nt andmejälgijast.
TIS-i põhimääruse § 20 reguleerib andmesubjekti õigust anda kolmandatele osapooltele
juurdepääs oma andmetele ja viitab, et selline nõusolek peab vastama IKÜM-i nõuetele. Kui
kolmandatele osapooltele plaanitakse vastavustõendi andmetele ligipääs anda andmesubjekti
nõusoleku alusel, siis on kaheldav, et pelgalt asjaolu, et kolmas osapool on saanud juurdepääsu
QR-koodile, mis juhatab vastavustõendi andmeteni, on käsitletav andmesubjekti nõusolekuna,
mis vastaks IKÜM art 4 lõikes 11 ja artiklis 7 seatud nõusoleku tingimustele. Ei ole välistatud,
et QR-koodile saab juurdepääsu keegi andmesubjekti tahte vastaselt (andmeleke, andmetöötleja
on QR-koodi endale salvestanud ja edasi jaganud jms). Olukord on võrreldav e-apteegist teiste
isikute retseptiandmete vaatamisega teise inimese isikukoodi alusel – isikukoodi teadmine ei
tähenda automaatselt andmesubjekti nõusolekut. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kinnitatud
andmeid on võimalik andmesubjektil vaadata, alla laadida või esitada kolmandale osapoolele
(nt piiriületusel) nende tõendamiseks QR koodi abil. Seega ei saa pelg asjaolu, et andmesubjekt
vastavustõendi genereeris, tähendada automaatset andmesubjekti nõusolekut oma andmete
kolmandale osapoolele edastamiseks. Kui andmesubjekt prindib vastavustõendi koos oma
andmetega välja ja näitab seda valitud kolmandatele isikutele, võib tõesti öelda, et
andmesubjekt on ise teadlikult oma andmed kolmandale isikule ette näidanud. QR-koodi alusel
oma andmete jagamise osas andmesubjektil aga sellist kontrolli ei ole, sest erinevalt
paberkandjast võib QR-kood kiiremini ja lihtsamini edasi levida isikuteni, kellele andmesubjekt
tegelikult juurdepääsu anda pole tahtnud.
Kui andmed on plaanitud kolmandatele osapooltele edastada siseriikliku õiguse alusel, siis
praegu selline regulatsioon puudub. Euroopa Rohelise digitõendi määruse eelnõus nähakse
määrusega ette eraldi õiguslik alus digipassil olevate isikuandmete töötlemiseks, eelkõige
andmete kontrollimiseks.2 Seega Euroopa nägemuses toimub digipassi taotlemine küll
andmesubjekti initsiatiivil, kuid digipassil olevate isikuandmete töötlemine enam
andmesubjekti tahtest või nõusolekust ei sõltu.
Vastavustõendi andmete säilitamistähtajast – eelnõu seletuskirja kohaselt on
vastavustõendite säilitustähtajaks maksimaalselt kaks aastat, vajadusel võib TIS-i
põhimääruses sätestada ka lühema säilitustähtaja. Arusaamatu on, miks siis käesolevas TIS-i
põhimääruse eelnõus vastavustõendite täpsemaid säilitustähtaegu pole juba reguleeritud.
Kuivõrd vastavustõendiga saab tõendada ka negatiivse testi tulemust, on täiesti põhjendamatu,
1
Euroopa Andmekaitse Nõukogu ühisarvamus 04/2021, p 39.
2
Euroopa Komisjoni rohelise digitõendi eelnõu artiklid 1 ja 9.
2 (3)
miks sellise sisuga tõendi andmeid tuleks säilitada kaks aastat – negatiivse testi tulemus võib
juba mõne päeva pärast osutuda positiivseks testi tulemuseks. Ka tõend läbipõdemise kohta ei
pruugi kahe aasta pärast asjakohane olla, kuivõrd praeguste teadmiste kohaselt ei tekita viiruse
läbipõdemine igavest või aastatepikkust immuunsust. Seetõttu tuleks vähemalt negatiivse testi
ja läbipõdemise vastavustõendeid säilitada oluliselt lühemat aega kui kaks aastat, esimest kuni
kuu aega ja teist mitte rohkem kui aasta. Jah, olemuslikult on vastavustõendil olevad
isikuandmed juba niikuinii TIS-s olemas, kuid vastavustõendi lisarisk on see, et QR-koodi
alusel võib igaüks, kes koodi teab, vastavustõendi andmetele ligi pääseda. Ülejäänud TIS-i
andmestiku osas sellist automaatset juurdepääsuvõimalust ju pole.
Ka Euroopa Andmekaitse Nõukogu leidis oma arvamuses Euroopa rohelise digitõendi määruse
osas, et digitõendil olevate isikuandmete säilitamiseks peab olema määratud konkreetne tähtaeg
või vähemalt konkreetsed kriteeriumid, mille alusel säilitamise tähtaeg otsustada ning see
tähtaeg ei tohi olla mingil juhul pikem kui aeg, mil digitõendit on võimalik kasutada selleks,
milleks see loodi.3 Isikuandmete võimalikult lühike säilitusaeg on ettenähtud ka IKÜM art 5 lg
1 punktis e, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte
tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid
töödeldakse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
peadirektori volitusel
Liisa Ojangu 6274131
[email protected]
3
Euroopa Andmekaitse Nõukogu ühisarvamus 04/202, p 53.
3 (3)