Ramon Nahkur Teie 15.03.2021 nr 1.2-3/924-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 06.04.2021 nr 1.2-1/21/3973-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud härra sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium on 15.03.2021 edastanud Terviseametile arvamuse avaldamiseks
Keskkonnaministeeriumi koostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse eelnõu. Täname
Teid võimaluse eest tutvuda eelnõuga ja avaldada selle kohta arvamust. Terviseamet leiab, et
kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus vajab vähesel määral
täiendamist ja täpsustamist. Terviseamet põhjendab järgnevalt enda seisukohta ja esitab
omapoolsed märkused.
1. Eelnõu § 12. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 12 või seaduse teistesse
paragrahvidesse erisuste/toetuste tegemise võimalust otse tarbijale, kellel on raskused
teenuse tasumisega. Hetkel eelnõu §12 lg 3 on toodud, et riik, kohaliku omavalitsuse
üksus ja teised organisatsioonid võivad toetada vee-ettevõtjat mõistliku hinna
tagamiseks ning jätkusuutliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks
arvestades riigiabi nõuetega. See on vaga positiivne, aga tähelepanuta on jäetud
raskustes tarbijad. Samas uus joogivee direktiiv 2020/2184 pöörab erilist tähelepanu
joogivee kättesaadavusele, nimelt artikkel 1 kohaselt on „käesoleva direktiivi eesmärk
[--] parandada juurdepääsu olmeveele.“ Artikkel 16 kohaselt teevad liikmesriigid
kindlaks olmeveele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimesed ning võtavad
meetmeid mida nad peavad vajalikuks ja asjakohaseks et tagada ligipääs olmeveele.
Sarnaseid teemasid puudutati ka hiljutisel UNECE ekspertgrupi kohtumisel.
Samas, tarbijate jaoks kunstlikult madala vee hinna hoidmine võib põhjustada vee-
ettevõttele tulu kaotamist. Lisaks vee-ettevõtete toetamisele võiks täiendavaks
lahenduseks olla piiratud ligipääsuga ja võimalustega tarbijate kaardistamine ja nende
toetamine.
2. Eelnõu § 13. Eelnõu § 13 reguleeritakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kava koostamist. Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või
linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamist. Valla ja linna arengukava ega selle
osaks olev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ei ole haldusakt ning see ei
reguleeri haldusväliste isikute õigussuhteid. Sellele vaatamata on nt eelnõu § 3 lõikes 2
öeldud, et ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina võib käsitleda ka ehitiste ja seadmete
süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3 päevas ja see on ühisveevärgi ja –
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Põllu 1a, 50303 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks.
Samuti eelnõu § 4 lõikes 3 öeldud, et sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse
ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi
ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatuse selliselt
määranud ning § 14 lõikes 4 sätestatakse, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava peab sisaldama teavet selle kohta, kas ja mis ulatuses on
sademeveesüsteemid määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks. Lisaks on
eelnõu § 17 lõikes 3 sätestatud, et reoveekogumisalal on tarbimiskoha omanikul
kohustus liituda olemasoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul. Eelnõu § 33 lõike 3 kohaselt
on vee-ettevõtja kohustatud tagama tarbijale sademevee vastuvõtimise ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kavas sätestatud tingimustel ja korras. Selline „määramine“
või „kohustamine“ on õiguslik reguleerimine – asja avalik-õigusliku seisundi
kindlaksmääramine või üldiste tunnustega määratud adressaatide kohustamine
haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 2 tähenduses ehk üldkorraldus. Õigusselguse
huvides teeme ettepaneku eristada planeerimisdokumenti ja õigusakte.
3. Eelnõu § 14. Teeme ettepaneku lisada § 14 eraldi punkt või lõikele 1 lisada sõnastus
seoses ülevaate/hinnanguga joogivee kvaliteedi osas. Hetkel ei ole nimetatud
paragrahvis ehk arendamise kava sisus toodud joogivee kvaliteedi alaseid punkte.
4. Eelnõu § 15 lg 3. Eelnõu § 15 lõikest 3 on jäetud välja kooskõlastamise kohustus
Keskkonnaametiga. Seetõttu oleks vaja täpsemalt määrata, millised seni
Keskkonnaameti pädevuses olnud küsimused otsustab menetlev haldusorgan ise ja
millistes küsimustes nähakse teise haldusorgani pädevust, nt ei saa Terviseamet võtta
enda täita Keskkonnaameti pädevuses olnud küsimusi. Teeme ettepaneku sõnastada
eelnõu §15 lg 3 järgmiselt: „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb
enne vastuvõtmist kooskõlastada Terviseameti ja Päästeametiga, vastavalt ametite
põhimääruses sätestatud ülesannetele,“ või tuua sättes selgelt välja, millises küsimuses
kooskõlastatakse. Leiame, et kooskõlastatav küsimus peab olema selgelt määratletud,
sest see piiritleb, millises osas on otsustusõigus teisel asutusel (pädevuse piiritlemise ja
koostöö küsimus). Siiani on Keskkonnaamet muuhulgas ÜVVK-s vaadanud torustike
pikkuseid, hinnanud näiteks joogivee kaevude ja reovee süsteemide seaduse kohast
korrektset paiknemist, kontrollinud ÜVVK-s toodu vastavust keskkonnalubades
sätestatule. Seletuskirjast ei selgu, et kas need ülesanded on edaspidi delegeeritud KOV-
idele ega ole kirjeldatud mõju ÜVVK AK-de kvaliteedile.
5. Eelnõu § 16 lg 1. Eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatakse: „Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni
võib rajada ka ainult detailplaneeringu alusel, kui detailplaneering sisaldab käesoleva
seaduse § 14 lõikes 1 sätestatut.“ Kui detailplaneeringuga jagatakse üks suur krunt
mitmeks kinnistuks ja nende peale plaanitakse rajada üks kaev, mis varustab olmeveega
kõikide kruntide elanikke. Kas sellisel juhul peab detailplaneering sisaldama mahukat
§14 lg 1 vastavat sisu ning kes sellise detailplaneeringu vastavust hindab (ja
kooskõlastab)? Kas seda teeb kohaliku omavalitsuse üksus, Terviseamet või
Päästeamet? Lisaks, kuidas saab sellisel juhul hoiduda, et kindlale piirkonnale ei tehta
mitu erinevat ÜVVK-d? Kui erand kehtib vaid nendele piirkondadele, kus ÜVVK AK
puudub, siis tekib küsimus, et kas need hiljem osaliselt tühistatakse, kui ÜVVK AK
koostatakse.
6. Eelnõu § 32 lg 2. Eelnõu § 32 lõikes 2 mainitud väljaõppe läbimise taastõendamise
võimalus on sama mis on esmane väljaõppe, ehk 80 tundi. Eelnõu seletuskirjas ega
määruses pole mainitud, milline või kelle poolt peab see väljaõpe olema. Näiteks EVEL-
i Veekäitlusoperaatori tase 5 kutse andmise korras on taastõendamisel nõutud: erialane
töökogemus vähemalt 2 aastat viimase 7 aasta jooksul ja läbinud 10 TP või
täiendkoolituse läbimine minimaalselt 30 TP. Täiendõppe punktide (TP) arvestamise
jaoks on seejuures koostatud erinevaid juhendeid.
2(3)
7. Eelnõu § 33 lg 2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 32 lõike 2 sõnastust järgmiselt:
„Vee-ettevõtja on kohustatud tagama tarbijale veeseaduse alusel kehtestatud joogivee
kvaliteedi nõuetele vastava joogivee ühisveevärgi kaudu joogiveevarustuse
liitumispunktini [--]“ Sätte praeguses sõnastuses puudub sõna „kvaliteet“, mistõttu võib
jääda mulje, et vee-ettevõte on kohustatud tarbijale tagama üksnes veele ligipääsu, mitte
puhta joogivee.
8. Eelnõu § 37 lg 1. Teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 37 lõige 1 järgmiselt: „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuete ning analüüsimeetodite osas lähtub vee-ettevõte
veeseaduse § 85 lõike 2 toodud nõuetest.“ Leiame, et eelnõus väljapakutud sõnastus on
liiga üldine ning sellest ei selgu, kes on reguleeritava kohustuse adressaat. Samuti on
selliselt sõnastatud säte paremini kooskõlas eelnõu § 62 lõike 2 sõnastusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
Sander Põllumäe 7943675
[email protected]
3(3)