dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 6. aprill 2021
Viit
1.2-3/924-2
Registreeritud
6. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Tairi Tonkson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-1213973-2 06.04.2021 Väljaminev dokument.asice446 KB

Sisu (failidest)

Ramon Nahkur Teie 15.03.2021 nr 1.2-3/924-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 06.04.2021 nr 1.2-1/21/3973-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud härra sotsiaalminister Sotsiaalministeerium on 15.03.2021 edastanud Terviseametile arvamuse avaldamiseks Keskkonnaministeeriumi koostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse eelnõu. Täname Teid võimaluse eest tutvuda eelnõuga ja avaldada selle kohta arvamust. Terviseamet leiab, et kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus vajab vähesel määral täiendamist ja täpsustamist. Terviseamet põhjendab järgnevalt enda seisukohta ja esitab omapoolsed märkused. 1. Eelnõu § 12. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 12 või seaduse teistesse paragrahvidesse erisuste/toetuste tegemise võimalust otse tarbijale, kellel on raskused teenuse tasumisega. Hetkel eelnõu §12 lg 3 on toodud, et riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja teised organisatsioonid võivad toetada vee-ettevõtjat mõistliku hinna tagamiseks ning jätkusuutliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks arvestades riigiabi nõuetega. See on vaga positiivne, aga tähelepanuta on jäetud raskustes tarbijad. Samas uus joogivee direktiiv 2020/2184 pöörab erilist tähelepanu joogivee kättesaadavusele, nimelt artikkel 1 kohaselt on „käesoleva direktiivi eesmärk [--] parandada juurdepääsu olmeveele.“ Artikkel 16 kohaselt teevad liikmesriigid kindlaks olmeveele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimesed ning võtavad meetmeid mida nad peavad vajalikuks ja asjakohaseks et tagada ligipääs olmeveele. Sarnaseid teemasid puudutati ka hiljutisel UNECE ekspertgrupi kohtumisel. Samas, tarbijate jaoks kunstlikult madala vee hinna hoidmine võib põhjustada vee- ettevõttele tulu kaotamist. Lisaks vee-ettevõtete toetamisele võiks täiendavaks lahenduseks olla piiratud ligipääsuga ja võimalustega tarbijate kaardistamine ja nende toetamine. 2. Eelnõu § 13. Eelnõu § 13 reguleeritakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist. Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamist. Valla ja linna arengukava ega selle osaks olev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ei ole haldusakt ning see ei reguleeri haldusväliste isikute õigussuhteid. Sellele vaatamata on nt eelnõu § 3 lõikes 2 öeldud, et ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina võib käsitleda ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3 päevas ja see on ühisveevärgi ja – Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks. Samuti eelnõu § 4 lõikes 3 öeldud, et sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatuse selliselt määranud ning § 14 lõikes 4 sätestatakse, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava peab sisaldama teavet selle kohta, kas ja mis ulatuses on sademeveesüsteemid määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks. Lisaks on eelnõu § 17 lõikes 3 sätestatud, et reoveekogumisalal on tarbimiskoha omanikul kohustus liituda olemasoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul. Eelnõu § 33 lõike 3 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud tagama tarbijale sademevee vastuvõtimise ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavas sätestatud tingimustel ja korras. Selline „määramine“ või „kohustamine“ on õiguslik reguleerimine – asja avalik-õigusliku seisundi kindlaksmääramine või üldiste tunnustega määratud adressaatide kohustamine haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 2 tähenduses ehk üldkorraldus. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku eristada planeerimisdokumenti ja õigusakte. 3. Eelnõu § 14. Teeme ettepaneku lisada § 14 eraldi punkt või lõikele 1 lisada sõnastus seoses ülevaate/hinnanguga joogivee kvaliteedi osas. Hetkel ei ole nimetatud paragrahvis ehk arendamise kava sisus toodud joogivee kvaliteedi alaseid punkte. 4. Eelnõu § 15 lg 3. Eelnõu § 15 lõikest 3 on jäetud välja kooskõlastamise kohustus Keskkonnaametiga. Seetõttu oleks vaja täpsemalt määrata, millised seni Keskkonnaameti pädevuses olnud küsimused otsustab menetlev haldusorgan ise ja millistes küsimustes nähakse teise haldusorgani pädevust, nt ei saa Terviseamet võtta enda täita Keskkonnaameti pädevuses olnud küsimusi. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu §15 lg 3 järgmiselt: „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Terviseameti ja Päästeametiga, vastavalt ametite põhimääruses sätestatud ülesannetele,“ või tuua sättes selgelt välja, millises küsimuses kooskõlastatakse. Leiame, et kooskõlastatav küsimus peab olema selgelt määratletud, sest see piiritleb, millises osas on otsustusõigus teisel asutusel (pädevuse piiritlemise ja koostöö küsimus). Siiani on Keskkonnaamet muuhulgas ÜVVK-s vaadanud torustike pikkuseid, hinnanud näiteks joogivee kaevude ja reovee süsteemide seaduse kohast korrektset paiknemist, kontrollinud ÜVVK-s toodu vastavust keskkonnalubades sätestatule. Seletuskirjast ei selgu, et kas need ülesanded on edaspidi delegeeritud KOV- idele ega ole kirjeldatud mõju ÜVVK AK-de kvaliteedile. 5. Eelnõu § 16 lg 1. Eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatakse: „Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni võib rajada ka ainult detailplaneeringu alusel, kui detailplaneering sisaldab käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatut.“ Kui detailplaneeringuga jagatakse üks suur krunt mitmeks kinnistuks ja nende peale plaanitakse rajada üks kaev, mis varustab olmeveega kõikide kruntide elanikke. Kas sellisel juhul peab detailplaneering sisaldama mahukat §14 lg 1 vastavat sisu ning kes sellise detailplaneeringu vastavust hindab (ja kooskõlastab)? Kas seda teeb kohaliku omavalitsuse üksus, Terviseamet või Päästeamet? Lisaks, kuidas saab sellisel juhul hoiduda, et kindlale piirkonnale ei tehta mitu erinevat ÜVVK-d? Kui erand kehtib vaid nendele piirkondadele, kus ÜVVK AK puudub, siis tekib küsimus, et kas need hiljem osaliselt tühistatakse, kui ÜVVK AK koostatakse. 6. Eelnõu § 32 lg 2. Eelnõu § 32 lõikes 2 mainitud väljaõppe läbimise taastõendamise võimalus on sama mis on esmane väljaõppe, ehk 80 tundi. Eelnõu seletuskirjas ega määruses pole mainitud, milline või kelle poolt peab see väljaõpe olema. Näiteks EVEL- i Veekäitlusoperaatori tase 5 kutse andmise korras on taastõendamisel nõutud: erialane töökogemus vähemalt 2 aastat viimase 7 aasta jooksul ja läbinud 10 TP või täiendkoolituse läbimine minimaalselt 30 TP. Täiendõppe punktide (TP) arvestamise jaoks on seejuures koostatud erinevaid juhendeid. 2(3) 7. Eelnõu § 33 lg 2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 32 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „Vee-ettevõtja on kohustatud tagama tarbijale veeseaduse alusel kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele vastava joogivee ühisveevärgi kaudu joogiveevarustuse liitumispunktini [--]“ Sätte praeguses sõnastuses puudub sõna „kvaliteet“, mistõttu võib jääda mulje, et vee-ettevõte on kohustatud tarbijale tagama üksnes veele ligipääsu, mitte puhta joogivee. 8. Eelnõu § 37 lg 1. Teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 37 lõige 1 järgmiselt: „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete ning analüüsimeetodite osas lähtub vee-ettevõte veeseaduse § 85 lõike 2 toodud nõuetest.“ Leiame, et eelnõus väljapakutud sõnastus on liiga üldine ning sellest ei selgu, kes on reguleeritava kohustuse adressaat. Samuti on selliselt sõnastatud säte paremini kooskõlas eelnõu § 62 lõike 2 sõnastusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 3(3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel