TÖÖVÕTULEPING NR 2-2.2/1384-1
Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn,
mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske
ja ühispakkujad
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, registrikood 11343217, asukoht Rävala 11-8, Tallinn, mida
esindab juhatuse liige Epp Kallaste
Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis, registreerimisnumber 90005952, asukoht Ahtri 6A, Tallinn
10151, Eesti, mida esindab juhatuse liige Märt Masso
Turu-uuringute AS, registrikood 10220984, asukoht Pärnu mnt. 102A, Tallinn, mida esindab juhatuse
liige Tõnis Stamberg
(edaspidi ühiselt nimetatud töövõtja),
keda esindab ühispakkujate Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt 12.01.2021 ja Turu-
uuringute AS poolt 13.01.2021 allkirjastatud volituse alusel ühispakkuja Eesti Rakendusuuringute
Keskus Centar juhatuse liige Epp Kallaste
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping sõlmitakse riigihankes ""Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine"
makromajandusliku mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile" (viitenumber 227649) riigihanke
alusdokumentides kehtestatud tingimustel ja edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud andmete
alusel.
1.2. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised
kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Andmetöötluse leping.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja viib vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele läbi
hindamise, mille tulemusel selgitatakse, milline on olnud töövõime reformi makromajanduslik
mõju (edaspidi töö). Hinnatakse, kas ja kuidas on reform täitnud oma eesmärgid - vähenenud
töövõimega inimeste liikumine tööjõusse ja hõivesse ning töökoha säilitamine, tööealise
elanikkonna töövõime vähenemise pidurdumine, osalejate elukvaliteedi tõus.
2.2. Täpsemad nõuded tööle on sätestatud riigihanke alusdokumentides.
2.3. Tööd rahastatakse projektist 2014-2020.13.01.16-0009 „Sotsiaalministeerium tehniline abi“.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Töövõtja teostab tellijale tööd kogumaksumusega 134 955 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale
lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras.
3.2. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud lepingu täitmiseks, täiendavaid
kulusid ei hüvitata.
3.3. Tellija tasub töö eest kolmes osas pärast poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist
tellijale esitatud nõuetekohase arve alusel:
3.3.1. Pärast lähtearuande vastuvõtmist 10% lepingu hinnast.
3.3.2. Pärast hindamistulemuste vahearuande kinnitamist 30% lepingu hinnast.
3.3.3. Pärast lõpparuande kinnitamist 60% lepingu hinnast.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 227649.
3.5. E-arve saatmise võimalused on:
3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle
kaudu see jõuab tellijani.
1
3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete
operaatorile edastamiseks.
3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja
avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud
müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise
elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija
volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Tööd teostatakse alates lepingu sõlmimisest 10 kalendrikuu jooksul. Töö tulemid koos muude töö
käigus loodud materjalidega tuleb tellijale üle anda 9 kalendrikuu jooksul alates lepingu
sõlmimisest, et tellijal oleks piisav aeg töö üle vaatamiseks ja vajadusel parandusettepanekute
tegemiseks.
4.2. Töövõtja esitab tellijale nõuetele vastava
4.2.1. lähtearuande 1 kuu jooksul lepingu sõlmimisest;
4.2.2. vahearuande 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest;
4.2.3. lõpparuande 9 kuu jooksul lepingu sõlmimisest koos tehnilises kirjelduses nimetatud töö
tulemitega;
4.2.4. tellijapoolse tagasisidega arvestatud lõpparuande koos lisamaterjalidega 10 kuu jooksul lepingu
sõlmimisest.
4.3. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja
esitada Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö
teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või
täiendada.
4.4. Töö tegemiseks vajalikud materjalid hangib töövõtja. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja
teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga ning tellija
ja Eesti Töötukassa poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt
andmete/dokumentide väljastamine toimub umbes viie tööpäeva jooksul ja Eesti Töötukassa
poolt ca 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
4.5. Kui lepingu punktis 4.3 nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele
kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra
edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada.
4.6. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud intervjuud, töötoad,
seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu
selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise käigus haldama.
4.7. Töövõtja kohustub tegema tööd tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus, selle lisades ning
õigusaktides sätestatud tingimustega, mh tehes koostööd tellijaga. Lepingus ja selle lisades
määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama
sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
4.8. Töövõtja teostab kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus, selle lisades ja riigihanke
alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde
hulka.
4.9. Töövõtja teostab tööd vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades
lepingus sätestatud tööde tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö
ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses
nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja
võimetele.
2
4.9.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle
eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et
tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud.
4.10. Suhtlemine tellija ja meeskonna vahel toimub eesti keeles, küsitlejate ja küsitletavate vahel
vajadusel ka vene keeles. Juhul, kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt lepingu täitmiseks piisaval
tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu nii suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks
meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise
teksti tõlkimisel.
4.11. Töövõtja kohustub lepingu täitmise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu
täitmisega seotud ülesande on pannud ja koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud
ülesannete täitmisse.
4.12. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused
ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud
või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.13. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni lepingu
täitmisega seotud küsimustes. Tellija on õigus kontrollida lepingu täitmise käiku ja kvaliteeti,
nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.14. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad
takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.15. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate
isikute koostatud andmetele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide ning
andmete sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.16. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima Vabariigi Valitsuse 28.04.2017 määruses
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud
objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017019) nõutud sümboolika kasutamist.
4.17. Tellija ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile
kui tellijale ning töövõtjale kui töö läbiviijale.
4.18. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele
meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi
kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis antud nõusolekul.
4.19. Töövõtjal on kohustus hävitada tööde käigus kogutud andmekogud ja vajadusel tööde
läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted hiljemalt kahe
kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale, mida pooled kinnitavad allkirjaga eraldi aktil
andmekogude hävitamise kohta. Kui töövõtja jätab andmed hävitamata, on tellijal õigus küsida
leppetrahvi 30% lepingu hinnast.
4.20. Töövõtja peab intervjuude kui kogu hindamise läbiviimisel järgima ESOMARi reegleid.
4.21. Kõik töö osad (v.a uuringu tulemuste andmebaas) peavad olema elektrooniliselt vormistatud nii,
et neid oleks võimalik tellijal hiljem kas osaliselt või tervikuna loetavalt välja trükkida (s.t et
kasutajal on neid mugav töövahenditena kasutada: font ei ole liiga väike, kõik standardtabelite
osad on välja trükitavad koos arvude juurde kuuluvate ridade ja veergude päistega jms).
5. Töö üleandmine
5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides ja pakkumuses toodud etappidele ja
ajakavale, seejuures peab töö lõpparuanne ning esitlused olema üle antud/ läbi viidud hiljemalt
10 kuu jooksul lepingu sõlmimisest.
5.2. Töövõtja esitab tellijale I etapi järgselt lähtearuande ja II etapi järgselt vahearuande tehtud töö ja
läbi viidud tegevuste kohta. Lähtearuandes ja vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja-
ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Lähtearuanne ja
3
vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindajale tellijaga kokkulepitud formaadis ja kanalite
kaudu (e-postiga, mälupulgal, paberkandjal vms).
5.2.1. Tellijal on õigus esitatud lähtearuande/vahearuande/lõpparuande põhjal anda töövõtjale
juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või
ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste või –teemavaldkondade
täpsustamiseks ja täiendava analüüsi läbiviimiseks.
5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita
kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb
lõpliku otsuse tellija.
5.3. Töövõtja esitab vastava etapi valmis töö tellijale üle vaatamiseks. Töö üleandmine toimub
üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud töö
vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule.
5.4. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides ja
pakkumuses sätestatule ja esitada pretensioon ja/või teha töö osas parandusettepanekud 14
kalendripäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud
puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega
ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja
rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole
heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Tellijal on õigus puuduste
kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt
antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes või andmetes ning töövõtja oli tellijat
sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks
ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest
keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale
ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja
kanda.
5.5. Tellijal on õigus tööd vastu võtta ka osaliselt, tasudes nende tehtud tööde eest, mis vastavad
riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule.
5.6. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4. määratud aja
jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
5.7. Kui tellija viivitab tööde teostamiseks vajalike materjalide, dokumentide, juhiste üleandmisega,
pikeneb lepingu täitmise tähtaeg viivituses oldud aja võrra, kui töövõtjal ei olnud võimalik
seetõttu lepingut täita.
5.8. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või
kahjustumise riisiko.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Pooled vastutavad lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata
jätmise eest, sealhulgas isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja
kohustuste täitmisel. Otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud,
töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama
rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on
võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
4
6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni
5 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta töid riigihanke alusdokumentides
sätestatud tingimuste kohaselt.
6.4. Tööde teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast
mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% lepingu
maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu maksumusest.
6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd
puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal
õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt
ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning
lepingu maksumuse vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt üles öelda.
6.6. Tellijal on õigus leping üles öelda juhul, kui töövõtja ei saa Andmekaitse Inspektsioonist
isikuandmete kaitse eest vastutava andmekaitseametniku registreeringut või tellija ei saa
Andmekaitse Inspektsioonist luba andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Sellisel
juhul tasub tellija üle antud nõuetekohaselt tehtud tööde eest, mis Andmekaitse Inspektsiooni
registreeringut või luba ei vaja.
6.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest töövõtja või punktis 9.4 nimetatud isikute poolt, on
tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt
ühepoolselt üles öelda.
6.8. Andmete hävitamata jätmise eest töövõtja poolt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi
kuni 20% lepingu hinnast.
6.9. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda
tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu
hinnast.
6.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise
eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi selleks
õigustatud pool. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist
ja kahju hüvitamist.
6.11. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada vastavas ulatuses lepingus kokku lepitud töö
eest tasumise nõudega.
6.12. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks.
6.13. Leppetrahvi või viivise maksmiseks kohustatud pool on kohustatud tasuma leppetrahvi või viivise
14 kalendripäeva jooksul õigustatud poolelt sellekohase nõude saamisest.
6.14. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.16 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
6.15. Pooled ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui
kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende
tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu
jõuna.
6.15.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud
tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
6.15.2. Punktis 6.15. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga
Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu
kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva
seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse
arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse
leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on
poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
5
7. Autoriõigused
7.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu
alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud
intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide
vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste
osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide
üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva
lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste
kohta seoses talle tööde teostamise käigus üleantud materjalidega. Töövõtja kohustub tagama,
et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas
litsents anda.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma
äranägemisel. Teose kasutamise periood, viis ega territoorium ei ole piiratud (sh õigus kasutada
internetikeskkonnas). Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks
ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma
töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud
teoseid või nende osasid kasutada.
7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele
isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
7.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu,
vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema
edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue
teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on
võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on
saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on
möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise
korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Vivia Aunapuu-Lents, telefon
+372 626 918, e-post
[email protected].
8.4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Epp Kallaste, telefon
56667440, e-post
[email protected].
8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid
muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel ning kontaktandmete muutmist ei käsitleta
lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade
nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
6
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele,
pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale
juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud
konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või
kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda
ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut
täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides
sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
9.6. Töövõtjal on kohustus vajadusel lisaks määrata oma asutuses isikuandmete kaitse eest vastutav
andmekaitseametnik vastavalt IKS nõuetele ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete kaitse
vastavatele juhistele.
9.7. Töövõtjal on kohustus hävitada töö teostamise käigus kogutud andmekogud ja vajadusel töö
teostamiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted, hiljemalt
kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist, mille kohta koostatakse poolte poolt allkirjastatav akt.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub poolte poolt allkirjastamisest ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni
arvestades riigihanke alusdokumentides nimetatud tähtaegu. Lepingu lõppemine ei mõjuta
selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal
puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö teostamise järele. Tellija
teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt kaks kalendrikuud. Sellisel juhul tasutakse
töövõtjale selleks ajaks reaalselt teostatud tööde eest.
10.4. Kui lepingu täitmise ajal jätkub koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhang ja levik või esinevad
muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei
osutu võimalikuks teenuse osutamine (näiteks küsitluste (sh intervjuude) teostamine jms)
lepingus nimetatud tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava
ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega.
10.4.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale
taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on
võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole
võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.
11. Lõppsätted
7
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta
sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta
see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
11.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse
lahendamiseks Harju Maakohtule.
Tellija Töövõtja
8
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa „Töövõime
toetamise skeemi loomine ja juurutamine" makromajandusliku mõju hindamine
Sotsiaalministeeriumile ” (viitenumber 227649) sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping),
mis on sõlmitud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja1) ja ühispakkujate
Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS SA ja Turu-
Uuringute AS (edaspidi: volitatud töötlejad2) vahel, teostamaks lepingus nimetatud
tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: klient).
1. Lepingu eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused).
Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud
töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev
lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse
(edaspidi: kliendiandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning
vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus
ja selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses mis
tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa
sätetest.
2. Definitsioonid
2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest kasutatakse käesolevas lisas üldmääruse mõisteid
s.h. järgmiseid mõisteid:
2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid protsesse
ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust ja isikuandmeid
arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta
või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või
kahjustamisest tulenevale kahju suurusele.
2.1.2. „Andmekaitseseadused“ on üldmäärus ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete
töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos
nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid
ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku
või EL reguleeriva asutuse poolt.
2.1.3. „isikuandmete töötlemine” – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud
või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu näiteks kogumine,
dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja
muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul
moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine,
kustutamine või hävitamine.
2.1.4. „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi:
andmesubjekt) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt
tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood,
1
hankija/ tellija
2
pakkuja/ töövõtja/ teenuse osutaja/käsundisaaja
asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise,
füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate,
salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise,
kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurepääsu.
3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendiandmeid vastavalt andmekaitseseadustele ja
lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu
täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda ka järgmistel
eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski-
ja kliendihaldusega seotud tegevused
3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste
alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või
rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda
volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle
õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine
ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.3. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest.
3.1.4. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.
3.1.5. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga
selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja
juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud
vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või
määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava töötleja
juhendit täitmast
3.1.6. Volitatud töötleja võib kliendiandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid
(edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma
vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada kliendiandmete
töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-
teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse
korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate
tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga
isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4,
mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Kui volitatud töötleja
soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi volitatud töötlejaid, teavitab
volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat kirjalikult. Pooled lepivad kokku, et kui teise
volitatud töötleja kaasamine on volitatud töötleja tegevuse toimimise jaoks oluline ning
vastutaval töötlejal pole etteheiteid teise volitatud töötleja usaldusväärsusele, nõustub
vastutav töötleja teise volitatud töötleja kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutav
töötleja kinnitab oma nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui
vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust
tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust
tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale töötlejale üksnes volitatud
töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab
käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise.
Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada
teisi volitatud töötlejaid.
3.1.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud
kliendiandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama
kliendiandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid
töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel
on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad
konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.8. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed
isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.
3.1.9. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
turvameetmeid kliendi andmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest s.h.:
vältima kõrvaliste isikute ligipääsu andmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist, samuti andmekandjate
omavolilist teisaldamist;
ära hoidma andmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et
tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid
salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele andmetele juurdepääs
saadi;
tagama, et igal kliendi andmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks
lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
tagama andmete olemasolu andmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised
isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
tagama, et andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks andmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või
kustutamist;.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja
korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse
tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas
edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja
kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale
viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.11. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud
kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale
kättesaadavat teavet.
3.1.12. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast
teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste
täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) volitatud
töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud.
Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes
peaks auditi läbi viima, võib auditi läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud
töötlejale peab täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud töötlejalt auditi
osana nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud töötlejal on kohustus anda
vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et
tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata
olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 2)
volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mille
avaldamisega rikuks volitatud töötleja asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest
tulenevat konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet,
andmeid või muid dokumente, mis on seotud käimasoleva, võimaliku või ähvardava
kohtuasja või muu vastutava ja volitatud töötleja vahelise vaidluse lahendamisega.
Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet
konfidentsiaalsena. Auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning
vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab
vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.
3.1.13. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale,
kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat
esindada ega tema nimel tegutseda.
4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada
isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui neil on
selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete
kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete
edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa
Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises.
5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest
või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu
viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud
töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline
rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui nelikümmend
kaheksa (48) tundi pärast sellest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu
isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil
volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt
järgmist:
5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg;
5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi ja
kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni;
5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete asjaomaste
kirjete liik ja ligikaudne arv;
5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja
5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või
võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka
meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid.
5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise
tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja
täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik
kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud
juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud
töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku
poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud
tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida Volitatud töötleja on tekitanud Vastutavale
töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud
isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning
eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid
õigusnorme või Lepingut rikutakse Volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle
tagajärjel on Vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on Volitatud töötleja
kohustatud hüvitama Vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. Kui Volitatud
töötleja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Volitatud töötleja
kohustatud maksma leppetrahvi 1000 eurot iga rikkumise eest võlateate alusel, mis tuleb
tasuda 14 päeva jooksul pärast seda, kui Vastutav töötleja on vastava nõude väljastanud.
Lepingu mittenõuetekohane täitmine tähendab eelkõige olukorda, mil isikuandmete
töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus leiab, et Volitatud töötleja ei
ole talle üle antud andmeid töödelnud kooskõlas nende põhimõtetega. Vastutav töötleja
jätab endale õiguse nõuda lisaks leppetrahvile Lepingu rikkumisega tekitatud kahju
hüvitamist.
6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad
mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja
vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates
täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib
pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete
töötlemisega.
6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa
kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja