dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 6. aprill 2021
Viit
2-2.2/104-1
Registreeritud
6. aprill 2021
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2/2
Vastutaja
Vivia Aunapuu-Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2-2.21384-1 06.04.2021 Muu leping (3).asice1471 KB

Sisu (failidest)

TÖÖVÕTULEPING NR 2-2.2/1384-1 Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, registrikood 11343217, asukoht Rävala 11-8, Tallinn, mida esindab juhatuse liige Epp Kallaste Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis, registreerimisnumber 90005952, asukoht Ahtri 6A, Tallinn 10151, Eesti, mida esindab juhatuse liige Märt Masso Turu-uuringute AS, registrikood 10220984, asukoht Pärnu mnt. 102A, Tallinn, mida esindab juhatuse liige Tõnis Stamberg (edaspidi ühiselt nimetatud töövõtja), keda esindab ühispakkujate Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt 12.01.2021 ja Turu- uuringute AS poolt 13.01.2021 allkirjastatud volituse alusel ühispakkuja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar juhatuse liige Epp Kallaste edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse riigihankes ""Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine" makromajandusliku mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile" (viitenumber 227649) riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustel ja edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud andmete alusel. 1.2. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Andmetöötluse leping. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele läbi hindamise, mille tulemusel selgitatakse, milline on olnud töövõime reformi makromajanduslik mõju (edaspidi töö). Hinnatakse, kas ja kuidas on reform täitnud oma eesmärgid - vähenenud töövõimega inimeste liikumine tööjõusse ja hõivesse ning töökoha säilitamine, tööealise elanikkonna töövõime vähenemise pidurdumine, osalejate elukvaliteedi tõus. 2.2. Täpsemad nõuded tööle on sätestatud riigihanke alusdokumentides. 2.3. Tööd rahastatakse projektist 2014-2020.13.01.16-0009 „Sotsiaalministeerium tehniline abi“. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Töövõtja teostab tellijale tööd kogumaksumusega 134 955 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras. 3.2. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud lepingu täitmiseks, täiendavaid kulusid ei hüvitata. 3.3. Tellija tasub töö eest kolmes osas pärast poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist tellijale esitatud nõuetekohase arve alusel: 3.3.1. Pärast lähtearuande vastuvõtmist 10% lepingu hinnast. 3.3.2. Pärast hindamistulemuste vahearuande kinnitamist 30% lepingu hinnast. 3.3.3. Pärast lõpparuande kinnitamist 60% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 227649. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 1 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Tööd teostatakse alates lepingu sõlmimisest 10 kalendrikuu jooksul. Töö tulemid koos muude töö käigus loodud materjalidega tuleb tellijale üle anda 9 kalendrikuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, et tellijal oleks piisav aeg töö üle vaatamiseks ja vajadusel parandusettepanekute tegemiseks. 4.2. Töövõtja esitab tellijale nõuetele vastava 4.2.1. lähtearuande 1 kuu jooksul lepingu sõlmimisest; 4.2.2. vahearuande 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest; 4.2.3. lõpparuande 9 kuu jooksul lepingu sõlmimisest koos tehnilises kirjelduses nimetatud töö tulemitega; 4.2.4. tellijapoolse tagasisidega arvestatud lõpparuande koos lisamaterjalidega 10 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 4.3. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 4.4. Töö tegemiseks vajalikud materjalid hangib töövõtja. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga ning tellija ja Eesti Töötukassa poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt andmete/dokumentide väljastamine toimub umbes viie tööpäeva jooksul ja Eesti Töötukassa poolt ca 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest. 4.5. Kui lepingu punktis 4.3 nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada. 4.6. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud intervjuud, töötoad, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise käigus haldama. 4.7. Töövõtja kohustub tegema tööd tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus, selle lisades ning õigusaktides sätestatud tingimustega, mh tehes koostööd tellijaga. Lepingus ja selle lisades määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 4.8. Töövõtja teostab kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus, selle lisades ja riigihanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.9. Töövõtja teostab tööd vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud tööde tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 2 4.9.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.10. Suhtlemine tellija ja meeskonna vahel toimub eesti keeles, küsitlejate ja küsitletavate vahel vajadusel ka vene keeles. Juhul, kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt lepingu täitmiseks piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu nii suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.11. Töövõtja kohustub lepingu täitmise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud ja koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.12. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.13. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni lepingu täitmisega seotud küsimustes. Tellija on õigus kontrollida lepingu täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.14. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.15. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud andmetele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide ning andmete sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.16. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima Vabariigi Valitsuse 28.04.2017 määruses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017019) nõutud sümboolika kasutamist. 4.17. Tellija ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui tellijale ning töövõtjale kui töö läbiviijale. 4.18. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 4.19. Töövõtjal on kohustus hävitada tööde käigus kogutud andmekogud ja vajadusel tööde läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale, mida pooled kinnitavad allkirjaga eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Kui töövõtja jätab andmed hävitamata, on tellijal õigus küsida leppetrahvi 30% lepingu hinnast. 4.20. Töövõtja peab intervjuude kui kogu hindamise läbiviimisel järgima ESOMARi reegleid. 4.21. Kõik töö osad (v.a uuringu tulemuste andmebaas) peavad olema elektrooniliselt vormistatud nii, et neid oleks võimalik tellijal hiljem kas osaliselt või tervikuna loetavalt välja trükkida (s.t et kasutajal on neid mugav töövahenditena kasutada: font ei ole liiga väike, kõik standardtabelite osad on välja trükitavad koos arvude juurde kuuluvate ridade ja veergude päistega jms). 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides ja pakkumuses toodud etappidele ja ajakavale, seejuures peab töö lõpparuanne ning esitlused olema üle antud/ läbi viidud hiljemalt 10 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 5.2. Töövõtja esitab tellijale I etapi järgselt lähtearuande ja II etapi järgselt vahearuande tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Lähtearuandes ja vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Lähtearuanne ja 3 vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindajale tellijaga kokkulepitud formaadis ja kanalite kaudu (e-postiga, mälupulgal, paberkandjal vms). 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud lähtearuande/vahearuande/lõpparuande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste või –teemavaldkondade täpsustamiseks ja täiendava analüüsi läbiviimiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.3. Töövõtja esitab vastava etapi valmis töö tellijale üle vaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.4. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule ja esitada pretensioon ja/või teha töö osas parandusettepanekud 14 kalendripäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes või andmetes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.5. Tellijal on õigus tööd vastu võtta ka osaliselt, tasudes nende tehtud tööde eest, mis vastavad riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. 5.6. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 5.7. Kui tellija viivitab tööde teostamiseks vajalike materjalide, dokumentide, juhiste üleandmisega, pikeneb lepingu täitmise tähtaeg viivituses oldud aja võrra, kui töövõtjal ei olnud võimalik seetõttu lepingut täita. 5.8. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Pooled vastutavad lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise eest, sealhulgas isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. Otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 4 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta töid riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste kohaselt. 6.4. Tööde teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu maksumusest. 6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu maksumuse vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt üles öelda. 6.6. Tellijal on õigus leping üles öelda juhul, kui töövõtja ei saa Andmekaitse Inspektsioonist isikuandmete kaitse eest vastutava andmekaitseametniku registreeringut või tellija ei saa Andmekaitse Inspektsioonist luba andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Sellisel juhul tasub tellija üle antud nõuetekohaselt tehtud tööde eest, mis Andmekaitse Inspektsiooni registreeringut või luba ei vaja. 6.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest töövõtja või punktis 9.4 nimetatud isikute poolt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Andmete hävitamata jätmise eest töövõtja poolt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. 6.9. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi selleks õigustatud pool. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.11. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada vastavas ulatuses lepingus kokku lepitud töö eest tasumise nõudega. 6.12. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. 6.13. Leppetrahvi või viivise maksmiseks kohustatud pool on kohustatud tasuma leppetrahvi või viivise 14 kalendripäeva jooksul õigustatud poolelt sellekohase nõude saamisest. 6.14. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.16 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6.15. Pooled ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.15.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.15.2. Punktis 6.15. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 5 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle tööde teostamise käigus üleantud materjalidega. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise periood, viis ega territoorium ei ole piiratud (sh õigus kasutada internetikeskkonnas). Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Vivia Aunapuu-Lents, telefon +372 626 918, e-post [email protected]. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Epp Kallaste, telefon 56667440, e-post [email protected]. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel ning kontaktandmete muutmist ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 9.6. Töövõtjal on kohustus vajadusel lisaks määrata oma asutuses isikuandmete kaitse eest vastutav andmekaitseametnik vastavalt IKS nõuetele ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete kaitse vastavatele juhistele. 9.7. Töövõtjal on kohustus hävitada töö teostamise käigus kogutud andmekogud ja vajadusel töö teostamiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted, hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist, mille kohta koostatakse poolte poolt allkirjastatav akt. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub poolte poolt allkirjastamisest ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni arvestades riigihanke alusdokumentides nimetatud tähtaegu. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö teostamise järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt kaks kalendrikuud. Sellisel juhul tasutakse töövõtjale selleks ajaks reaalselt teostatud tööde eest. 10.4. Kui lepingu täitmise ajal jätkub koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhang ja levik või esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks teenuse osutamine (näiteks küsitluste (sh intervjuude) teostamine jms) lepingus nimetatud tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.4.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 11. Lõppsätted 7 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 11.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Tellija Töövõtja 8 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine" makromajandusliku mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile ” (viitenumber 227649) sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja1) ja ühispakkujate Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS SA ja Turu- Uuringute AS (edaspidi: volitatud töötlejad2) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: klient). 1. Lepingu eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: kliendiandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud. 1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest. 2. Definitsioonid 2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest kasutatakse käesolevas lisas üldmääruse mõisteid s.h. järgmiseid mõisteid: 2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele. 2.1.2. „Andmekaitseseadused“ on üldmäärus ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt. 2.1.3. „isikuandmete töötlemine” – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 2.1.4. „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi: andmesubjekt) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, 1 hankija/ tellija 2 pakkuja/ töövõtja/ teenuse osutaja/käsundisaaja asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurepääsu. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendiandmeid vastavalt andmekaitseseadustele ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused 3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 3.1.3. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest. 3.1.4. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest. 3.1.5. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast 3.1.6. Volitatud töötleja võib kliendiandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada kliendiandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT- teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Kui volitatud töötleja soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi volitatud töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat kirjalikult. Pooled lepivad kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on volitatud töötleja tegevuse toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole etteheiteid teise volitatud töötleja usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja teise volitatud töötleja kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutav töötleja kinnitab oma nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.1.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud kliendiandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama kliendiandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus. 3.1.8. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele. 3.1.9. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid kliendi andmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest s.h.:  vältima kõrvaliste isikute ligipääsu andmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;  ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;  ära hoidma andmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele andmetele juurdepääs saadi;  tagama, et igal kliendi andmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;  tagama andmete olemasolu andmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;  tagama, et andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks andmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;. 3.1.10. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.1.11. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.1.12. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes peaks auditi läbi viima, võib auditi läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud töötlejale peab täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud töötlejalt auditi osana nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 2) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mis on seotud käimasoleva, võimaliku või ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja volitatud töötleja vahelise vaidluse lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. Auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise. 3.1.13. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele. 4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises. 5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa (48) tundi pärast sellest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist: 5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg; 5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni; 5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv; 5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja 5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid. 5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed. 5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt. 6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida Volitatud töötleja on tekitanud Vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse Volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on Vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on Volitatud töötleja kohustatud hüvitama Vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. Kui Volitatud töötleja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Volitatud töötleja kohustatud maksma leppetrahvi 1000 eurot iga rikkumise eest võlateate alusel, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul pärast seda, kui Vastutav töötleja on vastava nõude väljastanud. Lepingu mittenõuetekohane täitmine tähendab eelkõige olukorda, mil isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus leiab, et Volitatud töötleja ei ole talle üle antud andmeid töödelnud kooskõlas nende põhimõtetega. Vastutav töötleja jätab endale õiguse nõuda lisaks leppetrahvile Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega. 6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse. Vastutav töötleja Volitatud töötleja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →