Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium,
Haridus- ja Teadusministeerium,
Rahandusministeerium,
Sotsiaalministeerium, Siseministeerium
05.04.2021 nr 14-6/21/1624
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030
täitmise 2018. ja 2019. aasta aruande esitamine
kooskõlastamiseks
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ (edaspidi põlevkivi arengukava) juhtimisstruktuuri
kohaselt esitab keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele põlevkivi arengukava täitmise, arengukavas ja
rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta aruande,
kooskõlastatult teiste koostöös osalevate ministeeriumitega. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2013. a
korraldusega nr 138 on Põlevkivi arengukava koostamise eest vastutavaks määratud
Keskkonnaministeerium, kelle ülesanne on arengukava koostamine, täiendamine, elluviimine ning
hindamise ja aruandluse koordineerimine koostöös Riigikantselei, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi ning Siseministeeriumiga.
Esitame teile kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks põlevkivi arengukava aastate 2018. ja 2019
aruande.
Palume teie kooskõlastust ja täiendusettepanekuid hiljemalt 21.04.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Birgit Parmas
Keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja
Lisa: Põlevkivi arengukava aruanne aastate 2018 ja 2019 kohta
Helena Gailan, 626 2868
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030
2018. ja 2019. aasta aruanne
Tallinn 2021
Sisukord
1. Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 3
2. Ülevaade PAK 2016-2030 täitmisest perioodil 2018-2019 strateegiliste eesmärkide lõikes............ 3
2.1 Esimene strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse
keskkonnamõju vähendamine .......................................................................................................... 3
2.2 Strateegiline eesmärk 2: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju
vähendamine..................................................................................................................................... 7
2.3 Kolmas strateegiline eesmärk: põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine................. 13
3. Rakendusplaani rahastamine ja täitmine ........................................................................................ 14
4. Kokkuvõte ja ettepanekud .............................................................................................................. 15
2
1. Sissejuhatus
„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ (edaspidi ka põlevkivi arengukava, arengukava,
PAK) kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016.a ja arengukava elluviimiseks koostatud
rakendusplaan aastateks 2016-2019 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 06. oktoobri 2016. a korraldusega
nr 327.
Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2013. a korraldusega nr 138 on Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM)
ülesanne põlevkivi arengukava elluviimine ning hindamise ja aruandluse koordineerimine koostöös
Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Haridus- ja Teadusministeeriumi
(HTM), Rahandusministeeriumi (RaM), Sotsiaalministeeriumi (SoM) ning Siseministeeriumiga (SM).
Käesoleva „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ (edaspidi Põlevkivi arengukava,
arengukava, PAK) 2018. ja 2019. aasta aruandega esitatakse ülevaade arengukava täitmise ning
eesmärkide ning meetmete tulemuslikkuse kohta ning ettepanekud edaspidisteks tegevusteks.
2. Ülevaade PAK 2016-2030 täitmisest perioodil 2018-2019 strateegiliste eesmärkide lõikes
Põlevkivi arengukava seab riigi huvi elluviimise vajadusest tulenevalt kolm strateegilist eesmärki:
1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
3. Põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine.
2.1 Esimene strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse
keskkonnamõju vähendamine
2018. aastal kaevandati 15 944 tuh t ja 2019. a 12 128 tuh t põlevkivi. 2019.a põlevkivi kaevandamise
mahud vähenesid võrreldes 2018 aastaga 3 816 tuh tonni võrra, jäädes 2016.a tasemele. 2019. a
kaevandati võrreldes baasaastaga 2013 põlevkivi 19% vähem. 2019. a kaevandati maapõueseadusega
sätestatud lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalsest aastamäärast (20 000 tuh t) 61% ja 2018.a
80% vähem.
Joonis 1 Perioodil 2013-2019 kaevandatud põlevkivi kogused, tuh t
3
Maa-ameti Eesti maavaravarude koondbilansi kohaselt on 31.12.2019.a seisuga põlevkivi aktiivse
tarbevaruna arvele võetud 946 710 tuh tonni, lisaks on põlevkivi aktiivset reservaru 302 554 tuh tonni
ja passiivset varu 3 377 740 tuh t. 2013. aasta lõpus oli aktiivse tarbevaruna arvele võetud
põlevkivivaru 1 040 064 tuh t1, varu kogus on vähenenud 9%.
Allmaakaevandamisel oli kadude osakaal 2018. aastal 29,0% ja 2019. aastal 27,2% kaevandatud ja
kadudena deklareeritud varu kogusummast, mis on seatud sihttasemest (29,2%) väiksem. Vaatamata
eesmärgis püsimisele, jääb siiski suur kogus põlevkivi (ca 4 mln t/a) kasutatava kamberkaevandamise
tehnoloogia korral kadudena tervikutesse, mis on vajalik selleks, et vältida langatusi maapinnal. Oluline
on kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks jätkuvalt toetada tagasitäitmisega kaevandamise
tehnoloogilisi uuringuid ja suunata ettevõtteid sellise tehnoloogia kasutusele võtmisele, mis aitab
ühelt poolt maavara säästlikumale kasutamisele ja samuti tagab stabiilsema maapinna.
Joonis 2 Allmaakaevandamise kadude osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud
põlevkivivarust 2013-2019.a
2018. a tekkis 7 013 tuh t ja 2019. a 6 516 tuh t ja aherainet, taaskasutati vastavalt 3 925 tuh t (57%) ja
3 974 tuh t (60%). Seega ületati mõlemal aastal seatud eesmärk taaskasutada tekkinud aherainest
vähemalt 40% (Joonis 3). Enamasti kasutati tekkinud aheraine lubjakivikillustikuna teedeehituses,
maastikukujunduses ja täitematerjalina. Taaskasutuse järk-järgulisele suurenemisele on tõenäoliselt
aidanud kaasa regulatiivsete meetmete rakendamine keskkonnaloa andja poolt. Uutele ja ka varem
antud, muudetud põlevkivi kaevandamiseks antud keskkonnalubadele (Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II luba,
Estonia kaevanduse luba) on seatud täiendavaks tingimuseks taaskasutada vähemalt 40% tekkinud
aherainest. Ettevõtted on ka tellinud teadusuuringuid, et suurendada tee ehitusmaterjalidena
kasutatava aheraine kvaliteeti, uuringud soovitavad segada aherainet teatavates kogustes erinevate
materjalidega, näiteks kvartsiliivaga. Samuti on kavandatud suurprojekte (päikesepark, hüdro-
pumpakumulatsiooni elektrijaam), mille alustarindi ehitamiseks on edaspidi võimalik kasutada
aherainet, samuti on perspektiivne selle kasutamine Rail Baltica trassil, kui aherainekillustiku
kvaliteedinõuded seda lubavad.
1
Maavaravarude muutused on üldjuhul tingitud kaevandamisest, kaevandamiskadudest, geoloogiliste
uuringute tulemusena ning varude ümberhindamisest ja täiendavate varude arvele võtmisest olemasolevates
maardlates.
4
Joonis 3 Aheraine taaskasutuse osakaal 2013-2019.a
Arvestades, et põlevkivi kaevandamine on Ida-Virumaal, Eesti ühes piirkonnas ja seetõttu aheraine
teke on ainult seal, siis ehitussektoris sh taristuehituseks aheraine kasutamine on logistiliselt piiratud,
kulukam ja seetõttu ka turustamine raskendatud2. Jätkuvalt on vajalik tegeleda meetmetega
(regulatsioonide üle vaatamisega), mis aitaks kaasa maapõueressursside tõhusamale kasutamisele,
arendades seejuures riigile vajalikku taristut. Aheraine kasutamine seal, kus kvaliteedinõuded ei ole nii
ranged, aitab säästa kvaliteetsemaid ehitusmaterjalide tooraineid nagu lubjakivi, liiv ja kruus,
rangemate kvaliteedinõuetega objektide tarvis. Samuti aitab aheraine laialdasem kasutamine kaasa
sellele, et vähem avatakse teisi ehitusmaterjalide karjääre ja seeläbi saab vähendada mõju
keskkonnale ja häiritust elanikkonnale.
Arengukava esimese eesmärgi, kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju
vähendamine, hindamiseks seatud mõjunäitaja maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja
pumbatud vee koguse osas (arvestatuna viie eelneva aasta keskmisena3), oli vastav näitaja 2018.a
10 m3/t ja 2019.a 11 m3/t, mis on arengukavas seatud sihttasemest, 14 m3/t, madalam (Joonis 4).
Joonis 4 Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus, m3/t
2
RITA programmi „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“
raames tehtud uuring „Põlevkivienergeetika uute tehnoloogiate mõju tahkjäätmete omadustele ja taaskasutusele. Põlevkivituha ja
aheraine logistika analüüs.“
3 Viie aasta keskmine arvestatakse arengukava KSH alusel toodud metoodikat kasutades selleks, et erinevate aastate sademete
muutlikkusest tulenevaid erisusi arvesse võtta.
5
Vaatamata seatud mõjunäitaja eesmärgis püsimisele on väljapumbatava vee kogus olnud suurem
2013.a kogusest, samas kui põlevkivi kaevandamise mahud on 2019.a langenud. Põlevkivi
kaevandamiseks välja pumbatud põhjavee kogus oli 2018.a 152 644 tuh m3 ja 2019.a 167 059 tuh m3.
Põlevkivi kaevandati vastavalt 2018.a 15 944 tuh t ja 2019.a 12 128 tuh t (Joonis 5). Seega oluline on
jätkata meetmetega, mis aitavad vähendada väljapumbatava vee koguseid põlevkivi kaevandamise
eesmärgil.
Joonis 5 Maapõuest väljatud põlevkivivaru ja välja pumbatud vee kogus 2013-2019.a
Olulisemad uuringud, mis on alustatud 2018-2019. a ja toetavad esimese strateegilise eesmärgi
saavutamist:
1) „Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra analüüs“ (Uuringu periood 8.04.2019 –
13.11.2020, Eesti Keskkonnauuringute Keskus);
2) TalTech Ehituse ja arhitektuuri instituut, Geoloogia instituut, Ärikorralduse instituut ja
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory 2019.a uuring „Eesti Energia Estonia kaevanduse
lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja
kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks“
3) RITA4 programm „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate
kasutusvõimaluste väljatöötamine“ raames uuringud: „Põlevkivienergeetika uute tehnoloogiate
mõju tahkjäätmete omadustele ja taaskasutusele. Põlevkivituha ja aheraine logistika analüüs“
(Uuringute periood 1.07.2017 – 30.06.2020, konsortsium Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool,
Eesti Geoloogiateenistus);
4) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud uuring „Ohtlike ainete allikate inventuur“.
2018. a koostatud töö raames kaardistati muuhulgas ka põlevkivisektorist lähtuvad veekeskkonnas
normeeritavad ohtlikud ained ja nende kogused;
5) Eesti Geoloogiateenistuse uuring „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate
hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“. 2019. a
hüdrogeoloogilise uuringuga hinnati ka põlevkivi kaevandamisest põhjustatud koormusallikaid
põhjaveele ja põhjaveest sõltuvatele pinnaveekogudele ja maismaaökosüsteemidele;
4 RITA: Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine
6
6) Keskkonnaameti poolt tellitud ja TLÜ ökoloogia instituudi ja TÜ poolt koostatud projekt
„Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava
veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal“ aruanne. 2019.a
koostatud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, mis põhjustab Kurtna MKA järvede veetasemete
kõikumist, määrata iga lisas 2 nimetatud Kurtna MKA loodusdirektiivi järve ja selle elupaigatüübile
iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik ning selgitada välja
võimalused nende vahemike saavutamiseks ja säilitamiseks. Veetase Kurtna järvedes on
mõjutatud ka kaevandustegevusest ning hüdrogeoloogilise mudeli abil kirjeldatakse ka
kaevandustegevuste mõju järvede veetasemele.
Rakendusplaani kohased tegevused esimese strateegilise eesmärgi saavutamiseks on valdavalt lõpule
viidud. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise valdkonnas on olnud olulisel kohal efektiivsuse tõstmine
ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Valminud on mitmed uuringud põlevkiviga seotud
pärandmõjudega seoses. 01.06.2018.a alustatud uuring „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“
(Tartu Ülikool) lõppes 2020.a lõpus. Projekti eesmärk oli hinnata kaevandamisega seotud veetasemete
alandamise mõju põlevkivi piirkonna soodele ning hinnata vajalike puhvertsoonide ulatust.
2.2 Strateegiline eesmärk 2: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse
keskkonnamõju vähendamine
Kaubapõlevkivi kasutati Statistikaameti andmetel 2018. a 18 912 tuh t ja 2019. a 13 296 tuh t, seega
on 2019. a langenud põlevkivi kasutamine 30%. Kui 2018. a kasutati veel suurem osa, 66%
kaubapõlevkivist elektri- ja soojusenergia tootmiseks, siis oluline muutus toimus 2019. a, millal
esmakordselt põlevkivitoorõli tootmiseks kasutatud kaubapõlevkivi maht ületas elektrienergia
tootmiseks kasutatud mahtu ja moodustas kaubapõlevkivi kogusest 55% (Joonis 6). Soojusenergia
tootmiseks ja tsemendi tootmiseks kasutatud kaubapõlevkivi kasutuse osakaalud püsisid vastavalt
2 – 4 % ja 1 % piires ning olulisi muutusi seal ei ole toimunud. Alljärgnevad andmed arengukava 2.
eesmärgi osas on koondanud ja arvutanud ühes muutuste põhjuste analüüsiga TalTech
Energiatehnoloogia instituut.
Joonis 6 Kaubapõlevkivi kasutamine valdkondade lõikes 2019 ja 2018.a
2019.a toodeti Eestis elektrit 7 560 GWh, mis on 39% vähem, kui sellest eelneval 2018. aastal
(12 240 GWh). Põlevkivi kasutus elektrienergia tootmiseks on kuni aastani 2018 olnud väheses
langustendentsis, moodustades elektribilansis 2018. a 76% ja 2019.a 57%. Selle põhjuseks võib lugeda
suhteliselt madalat elektri hinda turul, kõrget CO2 lubatud heitkoguse ühiku hinda, mistõttu Narva
põlevkivielektrijaamade vanad tolmpõletusplokid ei suutnud oma toodanguga turul konkureerida.
7
Samuti täitus tolmpõletuskatelde töötundide arv ning ka ei rajatud vaadeldaval ajaperioodil Eestis
ühtegi uut põlevkivi kasutavat elektrijaama. Põlevkivi kasutuse vähenemisega elektrienergia
tootmiseks vähenes seega oluliselt kogu Eesti kasvuhoonegaaside heide. Kui 2018. aastal oli Eesti
kasvuhoonegaaside koguheide 20,2 miljonit tCO2ekv, siis 2019. aastal oli koguheide
14,69 miljonit tCO2ekv.
Kuni aastani 2018 oli Eesti elektrienergiat eksportiv riik, kui elektrienergia netoeksport oli 1 897 GWh.
Olukord muutus 2019. aastal, millal Eesti elektrienergia toodanguga ei kaetud enam sisetarbimist ja
puudujääk tuli katta impordiga. Jõudsalt on arenenud põlevkivitoorõli tootmine. 2018. a ja 2019. a
õlitoodangu kogumaht püsis üle 1,1 miljoni tonni ja on aasta-aastalt kasvanud: 2019. a toodeti 1,2 mlj t
ja 2018.a 1,1 mlj t põlevkivitoorõli. Lisaks siseriikliku vajaduse katmisele on põlevkivitoorõlil olnud hea
ekspordipotentsiaal – viimastel aastatel eksporditi üle 90 % kogutoodangust. Et osaleda ka edaspidi
põlevkivi töötlemisel saadud toodetega rahvusvahelistel turgudel, on vaja põlevkivi enam väärindada
ja eksportida kõrgema lisandväärtusega tooteid.
Seega arengukava teise strateegilise eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks ongi põlevkivist saadava
lisandväärtuse oluline suurendamine, mis seisneb põlevkivi väärindamises, põlevkivi kasutamisega
kaasneva õhu- ning veeheite piiramises ja töötlemisjäätmete suuremas taaskasutamises ning
seejuures põlevkivitööstuse arengu tagamises vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele kokkulepetele
fossiilsete kütuste osas.
Eeltoodu annab ülevaate põlevkivi kasutamisest ja selle trendidest aastatel 2013-2019, mis on ka
lähteandmeteks alljärgnevalt esitatud Põlevkivi arengukava 2. strateegilise eesmärgi täitmist
iseloomustavatele mõjunäitajatele. Alljärgnevalt on esitatud arengukava 2. strateegilise eesmärgi
näitajad perioodil 2013-2019, mis on koostatud TalTech energiatehnoloogia instituudi ekspertide poolt
(Tabel 1).
Tabel 1. Teise strateegilise eesmärgi täitmist iseloomustavad mõjunäitajad algtaseme ja sihttaseme
võrdluses
Algtase Sihttase
Mõjunäitaja 2014 2015 2016 2017 2018 2019
2013 2020
1. Põlevkiviõli tootmise
energeetiline 76 77 80 80 78 82 81 üle 76
efektiivsus, %
2. CO2 eriheide
väljastatud summaarse
elektrienergia ja
1 186 1 233 1 219 1 207 1 204 1196 1154 alla 1186
koostootmisel
soojusenergia suhtes,
tCO2/GWhe+th
3. Taaskasutatud
põlevkivituha osakaal 5,2 vähemalt
4,8 8,2 1,9 1,9 2,4 2,4
kogutekkest, % 4,55 4,5
Arengukava kohaselt
5
Väärtused on korrigeeritud, et saada võrreldav tulemus
8
Algtase Sihttase
Mõjunäitaja 2014 2015 2016 2017 2018 2019
2013 2020
4. Põlevkivist energia
väärtus ei
tootmise majandusliku
halvene
efektiivsuse indikaator,
27,2 27,12 30,20 29,32 29,76 34,56 50,06 (võrreldes
€/t kaubapõlevkivi
34,555 algtaseme
kohta
ga)
Arengukava kohaselt
5. Põlevkivist energia
tootmisel loodud
lisandväärtus väärtus ei
kaevandatud ja halvene
kasutuskõlbmatuks 21,89 20,88 17,10 22,18 19,65 20,71 18,88 (võrreldes
muudetud 29,755 algtaseme
põlevkivivaru suhtes, ga)
€/t
Arengukava kohaselt
6. Põlevkivist energia
väärtus ei
tootmisel loodud
halvene
lisandväärtus
48,20 44,84 43,93 40,42 39,34 43,32 40,69 (võrreldes
ladestatud jäätmete
71,045 algtaseme
suhtes, €/t
ga)
Arengukava kohaselt
Mõjunäitaja 1: Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus
Põlevkivi õlitootmise energeetiline efektiivsus on olnud 2019. a 81% ja 2018. a 82% ning on kõrgem
2013. a algtasemest 76%, kuna õlitootmine on suurenenud uute tahke soojuskandjaga tehnoloogia
seadmete kasutuselevõtuga (Enefit-280, VKG kolm Petroter seadet), millede energeetiline efektiivsus
on oluliselt kõrgem võrreldes Kiviter tehnoloogial põhineval õlitootmisel.
Mõjunäitaja 2: CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia
suhtes
Arengukava kohane eesmärk on hoida CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja
koostootmisel soojusenergia suhtes alla 1 186 tCO2/GWhe+th. Vaadeldavatel aastatel 2013-2019 on
mõjunäitaja olnud aastani 2018 baasaasta tasemest kõrgem, kuid mitte oluliselt, 1,5-2 % võrra. Selle
peamisteks põhjusteks on energiatootmisel madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine
elektrijaamades ja samuti vähemefektiivsete tolmpõletuskatelde kasutamine, mille CO2 eriheide on
ca 1,3 korda kõrgem kaasaegsete keevkihtkatelde omast. 2019. aasta mõjunäitaja oli
1154 tCO2/GWhe+th, mis on baasaastast ca 3% madalam tänu tolmpõletusplokkide kasutuse
piiramisele.
Mõjunäitaja 3: Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest
2018. a on tekkinud põlevkivituhka võrreldes baasaastaga ligilähedaselt samas koguses, 2019. a aga on
tuha tekkekogus väiksem, 72% algtasemest. Viimane on tingitud elektrienergia toomiseks kasutatava
põlevkivi kasutuse järsust vähenemisest. Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest on nii
2019. a kui ka 2018. a olnud suurem kui nendest eelnevatel aastatel, taaskasutati ca 2,4 %, kuid
eesmärk taaskasutada on vähemalt 4,5%. Taaskasutuse madalal osakaalul kogutekkest on mitu
9
põhjust. Põlevkivielektrijaamades juurutatud ja elektritootmiseks hästi sobival põlevkivi tsirkuleerivas
keevkihis põletamisel tekkiv tuhk ei ole omadustelt sobiv tsemenditootmiseks, selleks sobib
tolmpõletuskatelde tuhk. Seoses keevkihtplokkide evitamisega ja vanade tolmpõletusplokkide
järkjärgulise sulgemisega on vähenenud ka tarned tsemenditööstusele. Teine varasem põlevkivituha
tarbimisvaldkond, väikeplokkide tootmine, on tänaseks hääbunud. Põlevkivituhk sobib hästi põldude
lupjamiseks, kuid suhteliselt kõrgete transpordi- ja laotuskulude tõttu ei ole ka selles valdkonnas olulist
tarbimise kasvu olnud. Sama ka teede ehituses, vaatamata edukale pilootprojektile põlevkivituha
kasutamisel pinnase stabilisaatorina, ei ole ka selles valdkonnas märgatavat tarbimist aset leidnud.
Üheks laialdast tuha taaskasutust takistavaks teguriks on põlevkivituhkade Eestisisene liigitamine
ohtlikuks jäätmeks. Ohtlike jäätmete käitlemisele ja taaskasutusele kehtivad kitsendused ning nendele
taaskasutuse võimaluste leidmine on võrreldes tavajäätmetega oluliselt keerulisem. Selleks, et hinnata
kas põlevkivituhad on ohtlikud jäätmed, tellis KeM uuringu „Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring“.
Uuringu viisid läbi Tallinna Tehnika Ülikool ja Taru Ülikool ning töö valmis 01.07.2019. Uuringu autorid
tegid ettepaneku liigitada põlevkivituhkasid sarnaselt teiste tuhkadega tavajäätmeteks. Uuringu
tulemustest lähtuvalt on keskkonnaministri 14.12.2015. a määrust nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja
jäätmenimistu“ muudetud ning alates 01.01.2020 on põlevkivituhad liigitatud tavajäätmeteks.
Põlevkivi tuhkade uuringud on näidanud, et erinevatel põletusrežiimidel tekkivate tuhkade koostis ja
sideainelised omadused varieeruvad aasta jooksul samast tuhaeralduspunktist võetud proovide lõikes.
Parimate kasutusvõimalustega valdkondadena nähakse jätkuvalt selle kasutust teede ehituses ja mass-
stabiliseerimise ainena, aga ka ehitusmaterjalide tootmises ja põllumajanduses.
Mõjunäitaja 4: Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator kaubapõlevkivi
kohta
Arengukavas on indikaator määratletud kui põlevkivist energiatootmisel loodud lisandväärtuse suhe
kasutatud kaubapõlevkivi kogusesse ja sihttase aastaks 2020 on 34,55 €/t. Võrreldava tulemuse
saamiseks on baastaset eksperthinnangu alusel korrigeeritud6 ja arvestatud 27,2 €/t. Aastatel 2015-
2019 on mõjunäitaja tase olnud kõrgem korrigeeritud 2013.a algtasemest, seda eriti silmapaistvalt
2019. aastal. See on saavutatud tänu soodsatele hindadele elektriturul aastatel 2015–2017 ja tänu
efektiivsemate keevkihtkateldega energiaplokkide osakaalu kasvule elektritootmises aastatel 2018–
2019. Viimati mainitud asjaolu tõttu on ka saavutatud efektiivsuse järsk tõus, peamiselt vanade
tolmpõletusplokkide töötamise piiramisele (Joonis 7).
6
Korrigeerimise vajadus tuleneb sellest, et Statistikaamet täpsustab vajadusel eelnevate aastate andmeid korrigeerides näitajaid riiklikus
statistikas. Korrigeeritakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja lisandväärtuse komponente, kuid ka teisi statistilisi näitajaid, s.h
energiabilansi andmeid. Energiabilansi osas tuleb arvestada veel seda, et alates 2020. aasta lõpust läks SA täielikult üle Eurostati metoodika
kasutamisele bilansi koostamisel. Üleminek mõjutas eriti oluliselt soojuse ja soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste arvestust bilansis.
Nimetatud põhjustel võivad käesoleval ajal 2013. a kohta arvutatud mõjunäitajad teataval määral erineda põlevkivi arengukava koostamisel
arvutatud näitajate arvväärtustest.
10
Joonis 7 Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse mõjunäitaja, korrigeeritud baastase
on 27,2 €/t
Mõjunäitaja 5: põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja
kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes ning mõjunäitaja 6: põlevkivist energia
tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes
Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtuse suhtearvud nii kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks
muudetud põlevkivivarusse kui ka ladestatud jäätmete kogusesse on aastatel 2014–2019 olnud
madalamad korrigeeritud 2013. a baastasemetest. 5. mõjunäitaja oli 2019. a 18,88€/t (korrigeeritud
baastase 21,89€/t) ja 6. mõjunäitaja 40,69€/t (korrigeeritud baastase 48,20€/t). Baastasemeid on
korrigeeritud eksperthinnangu alusel seetõttu, et saada võrreldavat tulemust 2018 ja 2019. a andmete
kohta. Korrigeerimise vajadus tuleneb valdavalt sellest, et Statistikaamet täpsustab eelnevate aastate
andmeid, korrigeerides tagantjärgi näitajaid riiklikus statistikas. Korrigeeritakse eriti sisemajanduse
kogutoodangu (SKT) ja lisandväärtuse komponente, aga ka teisi statistilisi näitajaid, s.h energiabilansi
andmeid ning sellel põhjusel võivad käesoleval ajal 2013. a kohta esitatud mõjunäitajad teataval
määral erineda PAK 2016–2030 koostamisel arvutatud näitajate arvväärtustest.
Põlevkivist energiakandjate (elekter, soojus, põlevkiviõli) tootmisel loodud lisandväärtus sõltub nii
toodetud energiakandjate kogusest kui ka nende müügihindade tasemetest. Eriti suur on sõltuvus
müügihinna tasemest põlevkiviõli tootmise lisandväärtuse korral kuna kütteõlide hinnatase sõltub
nafta hinnast maailmaturul. Aruande perioodil on nii kütteõli kui ka elektrienergia hinnad olnud
volatiilsed. Seega kõigub lisandväärtus aastate lõikes nii elektri kui ka õli hinna muutumise tõttu,
samuti sõltuvalt põlevkivi õli või elektri tootmiseks kasutamise proportsioonidest.
Mõjunäitajate 5 ja 6 sihttasemest madalamaks jäämine on üheltpoolt tingitud madalama
kütteväärtusega põlevkivi kasutamisest energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud
põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Teiselt poolt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse
kasv õlitootmiseks, mis ei kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud
põlevkivivaru ja kadude ning jäätmete kogustes7. Mõlema mõjunäitaja tasemete muutust on oluliselt
mõjutanud ka põlevkivitoorõli hinna volatiilsus turul. Teiseks, madalama kütteväärtusega põlevkivi ja
vähemefektiivsete tolmpõletuskatelde kasutamine elektrijaamades energiatootmiseks on suhteliselt
suurendanud põlevkivivaru kasutamist ja ka jäätmete teket. Negatiivselt on mõjunud ka põlevkivituha
7 Maa-ameti maavaravaru koondbilansis kui ka Keskkonnaagentuuri jäätmete andmebaasis ei eristata põlevkivivaru ja ladestatud jäätmeid
kasutusvaldkondade kaupa, vaid antakse summeeritud kogused kogu põlevkivi kasutuse osas, ehk nii energiatootmise kui ka õlitootmise
kohta kokku. Seetõttu ei iseloomusta nimetatud mõjunäitajad adekvaatselt ei põlevkivi kasutamise efektiivsust energiatootmisel ega ka
põlevkivi kasutamist tervikuna.
11
madal taaskasutuse osakaal. Tänu keevkihtplokkide ja uute õlitootmisseadmete osakaalu kasvule
energia ja õli tootmises on aastatel 2018–2019 mõjunäitajate tasemete vahe algtasemega küll
vähenenud, kuid mitte piisavalt, et saavutada sihttase.
Olulisemad uuringud, mis on alustatud 2018 – 2019.a ja toetavad teise strateegilise eesmärgi
saavutamist:
1) „Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring“ Uuringu eesmärgiks on hinnata Eestis tekkivate
põlevkivituhkade ohtlikke omadusi ja välja selgitada, kas põlevkivituhka tuleb liigitada ohtlike
omaduste tõttu ohtlike jäätmetena. (Uuringu periood 28.08.2018 – 01.07.2019).
2) RITA programmi „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate
kasutusvõimaluste väljatöötamine“ alateema raames on rahastatud uuring: "Innovaatiliste ja
keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine". Uuringu
eesmärk on välja pakkuda uusi põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiaid ja/või
kasutusalasid, mis võimaldavad vähendada tootmise keskkonnamõju ning suurendada
lisandväärtust. (Uuringu periood 1.07.2017−30.06.2020);
3) RITA programmi „Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate“. Projekti
põhieesmärgiks on hinnata erinevate süsiniku püüdmistehnoloogiate sobivust ning töötada välja
stsenaariumid nende tehnoloogiate rakendamiseks Eesti põlevkivitööstuses. Samuti analüüsitakse
efektiivseimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja
majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada. Majandusanalüüs keskendub sobivaimate
püüdmistehnoloogiate ühikukulude erinevustele, tundlikkusele CO2 kvootide ja elektri hindade
suhtes ning investeeringute subsideerimisvajadusele, aga ka püütud CO2 ekspordipotentsiaalile.
Projekti tulemuseks on süsiniku püüdmistaristusse investeerimise põhjendatuse mitmekülgne
uuring, aitamaks minimeerida KHG heitkoguseid Eesti põlevkivitööstuses. (Uuringu periood
1.04.2019—31.03.2021);
4) „Innovatiivsed põlevkivi gaasistamise, pürolüüsi ja põletamise tehnoloogiad“. Üheks oluliseks
uuringu eesmärgiks on protsessides tekkivate (kõrval)saaduste omaduste ja väärindamise
võimaluste uuringud, et tõsta tehnoloogiate keskkonnasõbralikkust ja majanduslikku tasuvust ning
hinnata mõju keskkonnale. eesmärk on selgitada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi võimalusi
põlevkivi säästlikuks ja keskkonnasõbralikuks kasutamiseks (Uuringu periood 3.09.2018 –
2.09.2021);
5) „Aktiveerimistingimuste mõju poorse süsiniku valmistamisel põlevkivist“ (Uuringu periood
1.01.2019 – 31.12.2020);
6) „Humiinaineid sisaldava pinnase stabiliseerimine teemulletes põlevkivituha abil“ (Uuringu periood
1.01.2019 – 1.03.2020)
Arengukava teise strateegilise eesmärgi osas on olulisena märgitud ka valdkonnaga seonduvate
keskkonnaseisundi ja inimese tervise alaseid uuringuid ning keskkonnamõju avaldumise uuringuid.
2018 ja 2019. aastatel on alustatud erinevate tervisemõjusid käsitlevaid (jätku)uuringud:
1) „Laste sünniregistri andmete uuring“ (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate
võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta
põlevkivisektori saastega (uuringu periood 2.07.2018—30.06.2021);
12
2) „Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste
allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel“ (uuringu periood
27.02.2018—30.04.2019);
3) „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja
elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ (Selgitatakse biomarkerid, mis aitaksid läbi
viia biomonitooringut põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud)
ning aitaksid hinnata tervisemõju muutust võrreldes eelnevate kümnenditega (uuringu periood
6.12.2018—30.04.2020).
2.3 Kolmas strateegiline eesmärk: põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine
Põlevkivi arengukava kolmas strateegiline eesmärk on arendada põlevkivialast haridus- ja
teadustegevust. Arengukava kolmas strateegiline eesmärk näeb ette, et Eestis kaitstakse igal aastal
vähemalt kolm põlevkivi kaevandamist, kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut
käsitlevat doktoritööd. Teine mõjunäitaja seab eesmärgiks hoida põlevkivialaste rakendusuuringute
kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes vähemalt 41%-sel tasemel.
Valdkonna teadustegevuse toetamisel on oluline roll põlevkivi efektiivsemal ja keskkonnahoidlikumal
kasutamisel, nende tehnoloogiate arendamisel. Eelnevalt nimetatud RITA programmi laiapõhjalised
uuringud on kaasa aidanud teadusuuringute mõnevõrra stabiilsemale rahastusele ja seetõttu ka
teadlaskonna järjepideva toetamise, mis aitab kaasa ka keskkonnahoidlikemate tehnoloogiate
arendamisel.
Tabel 2 Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad
Algtase Sihttase
Mõjunäitaja 2016 2017 2018 2019
(2013) (2020)
1. Põlevkivi kaevandamist või Mitte
kasutamist või nendest vähem
tuleneva keskkonnamõju 3 3 2 4 2 algtasemes
uuringut käsitlevate kaitstud t (3)
doktorikraadide arv aastas
2. Põlevkivialaste 41 08 29 93% 99% Vähemalt
rakendusuuringute kulu kõigi (521721) (178600) (2262000) (375348) (1443277) 41
põlevkivialaste teadus- ja
arendusuuringute maksumuse
suhtes, % (€)
Mõjunäitaja 1: Põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju
uuringut käsitlevate kaitstud doktorikraadide arv aastas
8 Võrreldes aastaga 2013 on põlevkivialaste uuringute kogumaht kasvanud oluliselt, millest tulenevalt on soovitav indikaatori sihttaset
korrigeerida.
13
Põlevkivi kaevandamist, kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevaid
doktoritöid kaitsti 2019. aastal kokku kaks, 2018. aastal aga neli. Seega 2019.a ei ole arengukava
eesmärk täidetud, kuid 2018. a seda sihttaset ületati.
2019. aastal:
Kallemets, Kalev (TalTech): „Development of Resource Regime of Oil Shale Industry: A Case of
Estonia. Põlevkivitööstuse ressursipoliitika arendamine Eesti näitel“;
Pulkkinen, Svetlana (TalTech): „Development Prospects of the Oil Shale Industry Under Conditions
of Renewable and Low-Carbon Energy Policy. Põlevkivitööstuse arenguperspektiivid taastuvenergia
ja madala süsinikuheitmega tehnoloogia arendamise poliitika tingimustes“;
2018. aastal:
Loo, Lauri (TalTech): „Experimental Analysis of Combustion Characteristics of Estonian Oil Shale in
Regular and Oxy-Fuel Atmospheres. Eesti põlevkivi põlemiskarakteristikute eksperimentaalne
analüüs tavalises ja oxy-fuel keskkonnas.“;
Maaten, Birgit (TalTech): „The Composition and Reactivity of Different Oil Shales and the Products
Formed During Thermal Treatment. Erinevate põlevkivide koostis ja reaktiivsus ning nende
termilisel töötlusel tekkivad produktid.“;
Rannaveski, Rivo (TalTech): „Developing a Novel Method for Using Thermal Analysis to Determine
Average Boiling Points of Narrow Boiling Range Continuous Mixtures. Uudse termilise analüüsi
meetodi arendamine kitsaste keemispiiridega pidevate segude keskmiste keemispunktide
leidmiseks.“;
Siitsman, Carmen (TalTech): „Extension of the DSC Method to Measuring Vapor Pressures of
Narrow Boiling Range Oil Cuts. DSC meetodi arendamine õlide kitsaste keemistemperatuuri
vahemikega fraktsioonide aururõhu mõõtmiseks“.
Mõjunäitaja 2: Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja
arendusuuringute maksumuse suhtes
3. Rakendusplaani rahastamine ja täitmine
Põlevkivi arengukava rakendusplaani kohaselt planeeriti arengukava eesmärkide täitmiseks vajalike
uuringute rahastust aastatel 2018 ja 2019 vastavalt 2,09 mlj € ja 2,35 mlj €, millest suurem osa
(3,90 mlj €) on märgitud tingliku rahastamisena ehk taotluse rahastamata jätmise korral tegevusi ellu
ei viida. Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmebaasi kohaselt on põlevkivivaldkonna uuringuid
rahastatud 2018.a vähemalt 0,40 mlj € ja 2019.a 1,46 mlj €, kokku ca 1,87 mlj € ulatuses. Projekte
rahastati Eesti Teadusagentuuri (ETAG) RITA9 ja NUTIKAS projektide programmidest,
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist, riigieelarvest (ministeeriumite
tellimused). Seega üldiselt ületasid kulutused seda summat, mis ei olnud tingliku rahastuse märkega,
kuid samas jäi alla planeeritud kogukuludest.
Arengukava esimese strateegilise eesmärgi, põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse
keskkonnamõju vähendamise saavutamiseks on kolm meedet: 1) põlevkivi säästliku kaevandamise
edendamine; 2) Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale
9 RITA: Eesti Teadusagentuuri valdkondliku TA tegevuse toetamine
14
ja veevarustusele; 3) Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju
leevendamine. Arengukava rakendusplaanis ettenähtud tegevused on valdavalt tehtud. Teostamata
on jäänud 3 uuringut „Rakendusuuring põlevkivi kaevandamise kao vähendamise võimaluste
selgitamiseks ja rakendamiseks“, „Keskkonnalubade alusel tehtud keskkonnaseire andmete sidumine
riikliku keskkonnaseire andmekoguga“, „Korrastatud karjäärialade inventeerimine (sh seireandmete
analüüs)“. Aheraine taaskasutamise uuringuid on piisavas mahus erasektori initsiatiivil läbi viidud,
seega täiendavate uuringute läbiviimise vajadus on ära langenud.
Arengukava teise strateegilise eesmärgi, põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse
keskkonnamõju vähendamise saavutamiseks on samuti kolm meedet: 1) Põlevkivi kasutamise
efektiivsuse tõstmine; 2) Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
3) Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju)
leevendamine. Teise eesmärgi jaoks olulised uuringud on samuti enamasti läbi viidud.
Arengukava kolmanda strateegilise eesmärgi, põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine
toob eesmärgi saavutamiseks välja kaks meedet: 1) Põlevkivialane teadus- ja arendustöö ning
2) Põlevkivialane õppetöö. Ka kolmanda eesmärgi tegevused on suures osas kas saavutatud, töös või
pidevad (nt ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavade täiendamine ning uuendamine; ülikoolide,
rakenduskõrgkoolide, valitsusasutuste, KOVide ja erasektori koostöö tõhustamine).
Üldjoontes võib lugeda põlevkivi arengukava rakendusplaani aastateks 2016-2019 lugeda lõppenuks,
tegevused on valdavalt täidetud või mittetäitmine põhjendatud. 2021. a II pooles alustatakse
arengukava viie aastase mõjuanalüüsi koostamist, mille raames analüüsitaks muuhulgas 2016-2019. a
rakendusplaanis üksikute teostamata uuringute vajadust tulevikus.
4. Kokkuvõte ja ettepanekud
Põlevkivienergeetika on seoses laiemalt Euroopa Komisjoni kliima- ja keskkonnaalase visiooni ning
Euroopa rohelist kokkulepet silmas pidades tõenäoliselt muutuste lävel. Eesti toetab Euroopa Liidu
ülest kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050 ja Euroopa Liidu ülest kasvuhoonegaaside vähenemise
eesmärki -55% aastaks 2030 võrreldes 1990. a. tasemega. 2017.a Riigikogu poolt heaks kiidetud
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050) strateegiadokumendiga on seatud Eesti
pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes
1990. aasta heitetasemega. KPP ajakohastamine on lisatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi.
Vabariigi Valitsus on võtnud sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ka Eestis.
Täna kehtivate riiklike strateegiate ja arengukavade kohaselt jääb põlevkivi küll kasutatavaks
ressurssiks ka lähikümnendil, kuid perspektiivis seatakse energeetika alased eesmärgid siiski valdavalt
energiaallikate mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Tänased arengu- ja
tegevuskavad seavad eesmärgiks põlevkivi efektiivsema ja keskkonnasõbralikuma kaevandamise ja
kasutamise, kaevandamisel tekkivate jäätmete väärindamise ja põlevkiviõli tootmist. Seega 2016. a
Riigikogu poolt heakskiidetud „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ on lähtuvalt
eeltoodust vajalik uuendada.
Põlevkivi valdkonnas on tehnoloogilistesse arengutesse ja keskkonna nõuetele vastavuse tarvis
panustanud valdkonnas tegutsevad ettevõtted, et muuta tootmist efektiivsemaks,
keskkonnasõbralikumaks ja kulutõhusamaks. On oluline jätkata nii seadusandlike regulatsioonide
tõhusat rakendamist kui ka jätkata tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, et arengukavaga
seatud eesmärgid täita.
15
Perioodi 2018 ja 2019. a mõjunäitajate alusel saab öelda, et arengukava esimese strateegilise
eesmärgi, põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine,
kõik seatud mõjunäitajate sihttasemed on 2019.a saavutatud:
Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud
põlevkivivarust oli 27,2% (eesmärk hoida alla 29,2%)
Aheraine taaskasutuse osakaal selle tekkest oli 60% (eesmärk vähemalt 40%)
Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus oli 11 m3/t (eesmärk
alla 14m3/t)
Arengukava teise eesmärgi mõjunäitajate osas ei ole saavutatud eesmärki taaskasutada vähemalt 4,5%
tekkivast põlevkivi tuhast ning taaskasutati 2,4%. Samuti põlevkivist energia tootmisel loodud
lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes ning ladestatud
jäätmete suhtes ei suudetud saavutada. Kuid siinkohal võib põhjuseks olla üheltpoolt madalama
kütteväärtusega põlevkivi kasutamine energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud
põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Teisalt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse kasv
õlitootmiseks, mis ei kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud
põlevkivivaru ja kadude ning jäätmete kogustes. Eesmärgi kohased tulemused olid arengukava
mõjunäitajad põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus, CO2 eriheide väljastatud summaarse
elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes ning põlevkivist energia tootmise majandusliku
efektiivsuse väärtused.
Arengukava kolmas eesmärk on arendada põlevkivialast haridus- ja teadustegevust. Kui 2019.a ei
kaitstud eesmärgi kohast kolme põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva
keskkonnamõju uuringut käsitlevate kaitstud doktorikraadi, siis seevastu 2018.a ületati eesmärki.
Samuti on oluliselt kasvanud põlevkivivaldkonna rakendusuuringute kulud, mis kogu valdkonna
rahastusest on olnud 93-99% ning perioodil 2018-2019.a rahastati ca 1,87 mlj € ulatuses projekte,
millele lisandub toetuse saaja omafinantseeringu osa ning ka ettevõtete enda panus teadus ja
arendustegevuse.
Alljärgnevalt on toodud välja olulisemad tegevused, mida põlevkivi valdkonna arendamisega seoses on
vajalik edaspidi ellu viia:
1. Koostada vastavalt põlevkivi arengukava juhtimisstruktuurile arengukava viimase viie aasta
rakendamise mõjuanalüüs (2021.a II poolaastal), et tuvastada muutuseid tehnoloogiates ja
valdkonnas.
2. Ajakohastada arengukava, lähtuvalt mõjuanalüüsi tulemustest, läbi viidud uuringutest ning kliima-
ja keskkonnaeesmärkidest aastaks 2050. Seal hulgas tuleb uuendada valdkonna eesmärgid selle
hindamiseks ja kujundada mõjunäitajad koos sihttasemetega.
3. Ajakohastatud põlevkivi arengukava eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused tuleb sätestada
uue perioodi põlevkivi arengukava tegevuskavas, kus planeerida tegevused ja eelarve ka
piirkondlike põlevkivi kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks ja
vähendamiseks.
16