Sotsiaalministeerium
Hr.Tanel Kiik Meie 05.04.21
tervise- ja tööminister
edastatud e-mailiga:
[email protected]
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Hr. Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Edastatud e-mailiga:
[email protected]
[email protected]
Koopia:
[email protected]
Kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu
Austatud ministrid
Eesti Keemiatööstuse Liit tänab võimaluse eest avaldada arvamust biotsiidiseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kohta. Kemikaaliohutus, protsessiohutus ning ka tarbijate ohutuse
tagamine on meie üks suurimaid prioriteete. Meie nägemus on selge, et Eestis on kemikaalide
käitlemise ranged nõuded väga täpselt ja arusaadavalt õigusloomesse sätestanud ning nende
järgimine on kõigi kemikaalide käitlejate vaieldamatu kohustus. Lähtuvalt eeltoodust teema
alljärgnevad märkused.
1. Biotsiidiseaduse paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„Ohtliku segu importija ja allkasutaja peab enne biotsiidi Eestis turule laskmist esitama Terviseametile
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 45 kohase teabe, mida
kasutatakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning rakendamise
eesmärgil.“
Nimetatud sõnastust võib õigusruumis tõlgendada sättena, et ohtlike segude kohta teave tuleb otse
esitada Mürgistusteabekeskustele. Samas nii eelnõust kui ka seletuskirjast ei selgu, kuidas on tagatud
Terviseametile esitatava teabe (toote retseptuur) konfidentsiaalsus, esitamise vorm, protseduurid ja
teabe esitamise keel. CLP määruse art.45 kehtestab vaid ühtlustatud teabevormi ja nõutavad andmed,
esitamise vahendid ja viisid on liikmesriikoide pädevuses. Kuuldavasti on seadusandja otsustanud
Eesti Keemiatööstuse Liit +372 613 9775
Peterburi tee 46, 11415 Tallinn
[email protected]
www.keemia.ee
teabe esitamise kohustuse lahendada ainult läbi ECHA PCN portaali. Kuna nimetaud olukorra lahendus
või pigem soov puudub biotsiidiseaduse eelnõust, siis meie arvates on õigusruumi tekkinud selgusetus
seoses Kemikaaliseaduse § 12 (1) , eelnõu § 1 punktiga 8 ja EÜ määruse nr 1272/2008 art 45-ga,
millistega sätestatakse ohtlike segude kohta teabe esitamise nõue Mürgistusteabekeskustele
(edaspidi MTK -le), mida kasutakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning
rakendamise eesmärgil. Mürgistusteavet saab külla otse esitada läbi ECHA Mürgistusteabekeskuste
teavitamisportaali PCN, genereerides eelnevalt oma ohtlikule segule UFI (unikalane identifitseerimis
kood). Samas on ikkagi eelnõusse jäetud võimalus teha teavitus otse oma liikmesriigi MTK-le. Millega
seoses on tekkinud järgnevad küsimused:
1.1. Kas Eestis jäetakse alles sama võimalus - esitada mürgistusteave otse MTK-e (viide
Kemikaaliseaduse § 12 art.1 ja eelnõu § 1 punktiga 8 ja kui, siis kuidas või millise õigusaktiga tagatakse
esitatud andmete konfidentsiaalsus?
1 .2. Ja kui, siis milline on teavitamise keelenõue? Täna on MTK andnud oma kodulehel teada, et võib
kasutada ka inglise keelt.
1.3. Kui seadusandja ikkagi otsustab, et teabe saab esitada ainult läbi ECHA PCN portaali, siis kas on
plaanis tühistada Kemikaaliseaduse § 12 ja jätta eelnõust välja § 1 punktiga 8 sellisel kuju?
1.4. Kas seadusandaja viitab käesoleva eelnõu seletuskirjas ja täpsustab ohtlikest segudest, sh.
biotsiidest teavitamise nõude läbi ECHA PCN portaali?
1.5. Kui tühistatakse teabenõude esitamise kohustus meie MTK-le, siis mis saab detergentide
teavitamise nõudest (Kemikaaliseaduse § 12 art.2)?
Ettepanek: Eelnõu teksti redaktsiooni selguse mõistes lisada „Ohtliku segu importija ja allkasutaja
peab enne biotsiidi Eestis turule laskmist esitama Terviseametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 45 kohase teabe läbi ECHA PCN portaali. Seoses eelnevaga
täpsustada ja viia vastavusse ka Kemikaaliseaduse § 12 art.1
2. Biotsiidi paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata biotsiidimääruse V lisa kohaselt
tooteliiki 1 kuuluva biotsiidi puhul.“
Seletuskirjas on viidatud, et eelnõud täiendatakse biotsiidiseaduse § 34 lõikega 4, mille kohaselt ei
kohaldu avatud pakendi ja ümbervalamise keeld inimese nahal kasutatavate
desinfitseerimisvahendite puhul. Samas paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Avalikus kohas kasutatav käte desinfitseerimisvahend peab vastama tootja poolt ettenähtud
kasutusalale ning sellega peab kaasas olema kasutusjuhend ja teave biotsiidi tootja ja
desinfitseerimisvahendi koostisosade kohta, vajaduse korral ka muu teave, mis võimaldab biotsiidi
sihipäraselt ja ohutult kasutada.“
Nimetatud säte ei taga, ega pole ka senini taganud biotsiidi ohutu kasutamist, samas ei selgu, kes
vastutab selle eest, mida ja kuidas ja kuhu valatakse. Juhime tähelepanu, et kui biotsiidiseaduse
eelnõuga soovitakse sätestada desinfitseerimispunkti valdaja vastutust, siis tegelikult peaksid
desopunkti valdajad niikuinii vastutama, kui kemikaalide tarneahela üks lüli. Paraku enamik
desopunkti valdajaid on arvamusel, et nad ei vastuta, vastutab nende eest hoopis biotsiidi tarnija,
isegi siis, kui valatakse ümber tuntud tarnija pakendisse tundmatut vedelikku. See on viimasel ajal
tekkinud kriitiline olukord, milles kemikaali tootja on võimetu oma toote ohutuse eest vastutama.
Kemikaali ümbervalmine teise pakendisse, kui tootja oma pakend märgistusega või teise tootja teise
märgistusega pakend või üldse märgistamata pakendisse on kemikaaliohutuse seisukohast jäme
rikkumine, mis on teadaolevalt põhjustanud terviskahjusid.
Ettepanek: Tooteliik ümbervalamist ei tohi mitte mingil juhul seadustada, kuna võib tekitada
tervisohutuse seiskohast soovimatud tagajärgi ning nende põhjustajat on peaaegu võimatu
identifitseerida, seega vastusele võtta.
3. Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1.
Selgitus biotsiidimääruse lõivude ja tasude kohta
Eelnõuga kavandatavad riigilõivud ja tasud biotsiidile loa taotlemisega seotud menetluste eest, mida
peavad tasuma loa taotlejad (üldjuhul tootjad, importijad), on juba suhteliselt kõrged. Planeeritav
tasude tõus on halvasti põhjendatuid, puudub mõjuanalüüs biotsiidi registreerijatele ja turuloa
taotlejatele. Tundub, et tegemist on pigem sunnirahaga. Koosseisuväliste ekspertide kaasamine juhul
kui on vaja suurendada võimekust ning hinnata toimikus esitatud väga spetsiifilisi ja detailseid testide
andmeid ei ole alus tasude tõstmiseks, sest senini on Terviseamet toimikute hindamisega toime tulnud
ning kasvatanud ameti sees oma võimekust.
Seletuskirjas väljatoodud argument, et mõju võib pidada väheoluliseks, tarbijat võib mõjutada juhul,
kui biotsiiditoote hind tõuseb ei ole pädev. Tasude tõus on Eesti biotsiidi tootjate konkurentsivõimet
halvendav, kuna enamus tootjaid on VKE-d. Tasude tõusu puhul lõpetatakse pigem biotsiidi tootmine,
kuna turuloa taotlemiseks kehtestatud/kehtestavad tasud ei ole ettevõttele majanduslikult
otstarbekad, tasud vs. rentaablus.
4. Biotsiidseaduse paragrahvi 43 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1) Terviseamet – biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele kehtestatud
nõuete täitmise üle, biotsiidile ja biotsiidiga töödeldud tootele kehtestatud nõuete täitmise üle
ja biotsiidi kasutamise üle kutselise kahjuritõrjeteenuse osutaja juures ning rahvatervise
seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega reguleeritud valdkondades;“;
ning
Kemikaaliseaduse paragrahvi 38 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale ning importijale esitatud kohustuste ja
nõuete ning ainele ja segule esitatud nõuete täitmise üle nende tootja ja importija juures ning
jae- ja hulgimüügis;“.
Juhime tähelepanu, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA ) planeeritav vabastamine
jaemüügi järelevalvest, mis on seotud ainete ja segudega (nt. kosmeetikatooted, kemikaalid,
detergendid, värvid, biotsiidid, ohtlikud ained, jäätmed ja väetised ilma vastava ressursi ja jaemüügi
kontrolli kompetentsi eraldamiseta Terviseametile (TA) viib niigi puuduliku ja tarbijate ohutust
ignoreeriva jaemüügi turu järelevalve täiliku kaosesse. Nimetatud probleemile on Eesti
Keemiatööstuse Liit kemikaaliohutuse komisjonile juhtinud tähelepanu. See, et TTJA kemikaalide
turujärelevalvel ei ole täitnud temale pandud kohustusi ei tähenda otseselt vastutusest vabastamist.
Järelevalvet tuleb vastupidi, tõhustada. Keemiatoodete, sh. biotsiidide jaemüügi järelevalve
üleandmine TTJA poolt TA-le tähendaks ka ressursside (kompetentsed inimesed ja finants) üleandmist
järelevalve teostavale ametile. Kuna eelnõust ei selgu järelevalve üleminekuks vajalike ressursside
eraldumine, siis eeldavalt võib nõrgeneda järelevalve võimekus veelgi.
Eestis on hakanud laialdaselt levima keemiatoodete pakendil oleva märgistuse info, ohutuskaartide
ning muude tehniliste dokumentide, sh. turustusmaterjalide kopeerimine. Eriti on seda soodustanud
COVID-19 pandeemia, kuna seoses sellega on kaubandusvõrku jõudnud tooted, mille omadustes ja
ohutuses on meie arvates piisavalt alust kahelda, arvestades tootjate/turustajate tausta. Lisaks on
kahetsusväärne, et kemikaalide, nii jae - kui ka e-kaubandus ei tunne keemiatooteid ega hooli ka
tarneahela läbipaistvusest. Meie arvates on olulisemaks põhjuseks puudulik järelevalve pakendatud
kemikaalide turustamise osas, nii jaemüügi turul. Kui tuntuid kohalikke tootjaid, mõningaid
professionaalseid kasutajaid ja hulgimüüjaid kontrollib Terviseamet regulaarselt, siis jaemüügiturul
TTJA järelevalvet ei teosta. Väide põhineb ettevõtetelt saadud info põhjal.
Järelevalve käigus kontrollitakse enamikel juhtudel vaid toodete dokumentatsiooni. Juhul kui
keemiatoote dokumentatsioon on teistelt tootjatelt kopeeritud ja toote märgistusega kooskõlas, siis
on kõik justkui kõige paremas korras. Nii kasvabki teadmata omadustega keemiatoodete müük ja
tarbimine. Biotsiidsed tooted ei ole siinjuures erandiks.
Tekkinud olukord tuleb viivitamatult lõpetada. Vastasel juhul kaotavad ka seaduskuulekad, toote
ohutusse investeerinud ja kõiki regulatsioone täitnud Eesti kemikaalide- ja keemiatoodete tootjad
tarbijate usalduse, tekkinud on kõlvatu konkurents ning levivad tundmatu toimega rahva tervist
ohustavad tooted.
Arvame, et biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei lahenda ega leevenda
tekkinud olukorda, kus jaemüügi turul on teadmata omadustega keemiatooted. Vaid eelnõu koostaja
soovib tõsta biotsiidi registreerimise ja turuloa taotlemisega seotud toimingute lõive ja tasusid ning
vabastada Tarbijakaitse (TTJA) keemiatoodete turujärelevalvest ning tekkinud olukorra eest vastustes
võtmisest.
Eesti Keemiatööstuse Liit ei kooskõlasta biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Hallar Meybaum
tegevdirektor
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 05.04.2021 11:20
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>; Andres Sutt
<
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Koopia: Kristo Kleemann <
[email protected]>
Teema: EKTL arvamus biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
kohta
Tere!
Eesti Keemiatööstuse Liit tänab võimaluse eest avaldada arvamust
biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Kemikaaliohutus, protsessiohutus ning ka tarbijate ohutuse
tagamine on meie üks suurimaid prioriteete. Meie nägemus on selge, et
Eestis on kemikaalide käitlemise ranged nõuded väga täpselt ja
arusaadavalt õigusloomesse sätestanud ning nende järgimine on kõigi
kemikaalide käitlejate vaieldamatu kohustus.
Lähtuvalt eeltoodust esitab Eesti Keemiatööstuse liit esitab oma arvamuse
ja märkused biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kohta.
Lugupidamisega/With kind regards
Hallar Meybaum
+372 5169925
+372 6139775