Signe Riisalo Teie nr
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalministeerium Meie 01.04.2021 nr 7-4/201834/2102308
[email protected]
Riigi kompenseeritavad laste erijalatsid
Lugupeetud sotsiaalkaitseminister
Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem, kes on oma lapsele riigi poolt kompenseeritavate
ortopeediliste jalatsite ostmisel erandit taotlenud kaks aastat järjest, ning leiab, et piirnormiks
seatud kolmest paarist jalatsitest kalendriaastas koolilapsele ei piisa.
Palun Teil põhjalikult kaaluda riigi kompenseeritavate ortopeediliste jalatsite piirnormi
suurendamist nende laste jaoks, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusameti praktika põhjal näha, et
kehtiv piirnorm − kolm paari jalatseid kalendriaastas − ei vasta laste tegelikele vajadustele. Riigi
kompenseeritavate jalatsite piirnormi suurendamine hõlbustaks puudega lapse vanemate
asjaajamist ning vähendaks Sotsiaalkindlustusameti töökoormust. Palun kaaluda ka võimalust
suurendada kõigi kompenseeritavate ortopeediliste lastejalatsite piirnormi.
Ootan Teie vastust 1. septembriks 2021. aastal.
Laste erijalanõudele kehtestatud piirnorm
1. Riik on seadnud I ja II kategooria kompenseeritavate ortopeediliste jalatsite ühe paari
piirhinnaks 274 eurot, III kategooria jalatsipaari kohta 105 eurot ning jalatsipaari kohanduse korral
60 eurot. Riik kompenseerib laste ortopeediliste jalatsite piirhinnast 50−90 protsenti
(sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 50 lg 8). Kompenseeritavate jalatsite piirhinda arvestades ei
saa eeldada, et need jalatsid oleksid peredele ilma riigi toeta kättesaadavad.
2. Sotsiaalkaitseministri määrusega „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise
kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning
abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus) kinnitatud abivahendite loetelu alusel kompenseerib
riik kalendriaasta jooksul kuni kolme paari laste ortopeediliste jalatsite soetamise. See piirnorm
kehtestati aastal 2000 ning seda ei ole muudetud, kuigi riigi rahalised võimalused on 20 aasta
taguse ajaga võrreldes tunduvalt suuremad.
3. Riigi soodustusega ortopeedilisi jalatseid on vanematel võimalik saada oma lastele ka rohkem,
kui piirnorm ette näeb. Sel juhul tuleb taotleda erandit. Erandi taotlemise tingimused ja kord,
sealhulgas piirlimiidist suuremas koguses abivahendite saamine, on kehtestatud määrusega.
Abivahendite kompenseerimise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet.
2
4. Sotsiaalkindlustusameti selgituste kohaselt tehakse igal aastal analüüs, millega selgitatakse
välja, kas kehtivat määrust ja abivahendite loetelu on vaja muuta: analüüsitakse, kas abivahendite
piirhindu, kompenseeritavat piirmäära ja piirnorme tuleb suurendada. Otsuste tegemisel lähtutakse
tehingute analüüsist. See analüüs ei ole seni piirnormi suurendamist toetanud selle tõttu, et ainult
väike osa riigi soodustusega jalatseid ostnud inimesi on seda palunud suurendada.
5. Sotsiaalkindlustusameti andmetel vajas 2019. aastal riigi soodustusega ortopeedilisi jalatseid
kokku 2191 last, neist 21 lapse vanemad taotlesid piirnormi ületavat erandit. Enamik neist lastest
vajas eritellimusel valmistatud ortopeedilised jalatseid või ortoosjalatseid. See tähendab, et need
lapsed ei saa kanda kalleid, ent I ja II kategooria jalatsitega võrreldes siiski odavamaid
masstoodanguna valmistatud III kategooria jalatseid. Erandit taotlenud vanemate avaldused on
enamasti rahuldatud.
6. Iga erandit taotlev inimene peab esitama põhjendatud avalduse, millele tuleb vajaduse korral
lisada teisi dokumente. Kuna erandi taotlemisel ei ole selle tulemus avaldajale ette teada, on kogu
menetlus taotlejale närvesööv. Kui peres on puudega laps, on vanematel lapse abivajaduse tõttu
muidki muresid, ning erandi taotlemine selle tõttu, et riigi kehtestatud jalatsite piirnorm ei vasta
lapse tegelikele vajadustele, koormab lapsevanemaid asjatult.
Piirnormi vastavus seadusele ja põhiseadusele
7. Sotsiaalhoolekande eesmärk on suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ning abi pakkudes
tuleb esmajärjekorras lähtuda inimese abivajadusest. Abivahendi andmine täidab neid eesmärke,
kuna nii saab ennetada puude süvenemist, kompenseerida funktsioonihäiret, parandada ja säilitada
inimese iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Riigi kompenseeritavate abivahendite piirnorm
peaks väljendama abivahendite mõistlikku kogust, mida inimesed aasta jooksul vajavad. Seejuures
tuleb arvesse võtta riigieelarve võimalusi (SHS § 3 lg 1 punktid 1, 2; § 48 lg 1, lg 3 punktid 4 ja 8,
lg-d 6 ja 7; 98 SE seletuskirja lk 43; 693 SE seletuskirja lk 29). Ometi ei ole see eesmärk täidetud,
kui ühele selgelt piiritletud lasterühmale (individuaalselt valmistatud ortopeedilisi jalatseid või
ortoosjalatseid vajavad lapsed) taotletakse järjepidevalt piirnormi ületavat erandit, ning need
taotlused enamasti rahuldatakse. Erandi taotlemise õigus ja menetlus on seaduses loodud selleks,
et pakkuda lisatuge neile, kes vajavad tavapärasest rohkem abivahendeid (SHS § 47 lg 7 p 3; 693
SE seletuskirja lk 28). Olukorras, kus on tegemist lapse tavapäraste vajadustega, mille katmist
sellises ulatuses ei saa tema vanematelt oodata, pole tegu seaduses silmas peetud erandolukorraga.
8. Kõigis lapsi puudutavates otsustes ja ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid (lapse
õiguste konventsioon (LÕK) artikkel 3 lg 1; LÕK üldkommentaar nr 14 (2013), punktid 71, 73,
75; lastekaitseseaduse § 5 p 3). Puudega laps peab saama areneda ja ühiskonnaelus osaleda
samamoodi, nagu kõik teised lapsed. Nagu teiste laste puhul, sõltub puudega lapse tulevik
lapsepõlves saadud kogemustest ja toest, mida talle on antud oma võimete arendamiseks. Laps,
kes vajab ortopeedilisi jalatseid, peaks neid saama piisavas koguses, et ta võiks teiste lastega
võrdselt igapäevaelus osaleda. See toetab tema heaolu ja arengut, võimaldab osaleda jõukohastes
tegevustes ning ennetada võimalikku survestamist ja kiusamist eakaaslaste poolt. Tuleb arvestada,
et lastel on näiteks lasteaias ja koolis vaja vahetusjalatseid, spordijalatseid ja pidulikke kingi,
samuti on lastel õigus käia huvikoolis, kus võib samuti vaja minna erijalatseid. Ei saa ka unustada,
et lapse jalg kasvab. Piisaval hulgal erijalanõude puudus võib takistada eakohastes tegevustes
osalemist.
9. ÜRO lapse õiguste konventsioon näeb ette puudega lapse õiguse erihoolitsusele ning riigi
kohustuse osutada sel eesmärgil lapse vanematele või hooldajatele abi (PIK preambuli
põhjendus (r); LÕK artikkel 23). Sama kinnitab Euroopa lasteombudsmanide võrgustiku avaldus
puudega laste ja noorte kohta. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ning parandatud ja
täiendatud Euroopa sotsiaalharta rõhutavad puuetega inimeste õigust saada riigi toel abivahendeid
3
iseseisva toimetuleku hõlbustamiseks ja ühiskondlikus elus osalemiseks (puuetega inimeste
õiguste konventsiooni artikkel 19, artikli 20 punkt (b); puuetega inimeste õiguste komitee
üldkommentaar nr 6 (2018), punkt 59; parandatud ja täiendatud sotsiaalharta artikkel 15 lg 3;
sotsiaalharta praktika kokkuvõtte lk 161, 162). Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 12 ja § 28 lõikest 4
tulenevalt peab riik kõikides eluvaldkondades kõrvaldama puudest tingitud ebavõrdsuse, et
puuetega inimestel oleks võimalik realiseerida oma õigusi teistega võrdselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Merle Malvet 693 8426
[email protected]