dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 15. aprill 2021
Viit
1.2-3/924-3
Registreeritud
15. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Helen Tralla (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-3924-3 15.04.2021 Väljaminev kiri.asice232 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Teie 15.03.2021 nr KEM/21-0308/- [email protected] 1K; 1-4/21/1198/ Meie 15.04.2021 nr 1.2-3/924-3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu kooskõlastuskiri Sotsiaalministeerium kooskõlastab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1) Eelnõu § 13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist. Juhime tähelepanu, et valla ja linna arengukava ega selle osaks olev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ei ole haldusakt ning see ei reguleeri haldusväliste isikute õigussuhteid. Sellele vaatamata on eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatud, et ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina võib käsitleda ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3 päevas ja see on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. Samuti märgitakse eelnõu § 4 lõikes 3, et sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgiks ja - kanalisatsiooniks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse selliselt määranud ning eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab sisaldama teavet selle kohta, kas ja mis ulatuses on sademeveesüsteemid määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Termini „määramine“ kasutamine omab haldusmenetluse kohaselt kindlat mõju ja sisu, mistõttu teeme ettepaneku õigusselguse huvides eristada üheselt ja selgelt planeerimisdokumenti ja õigusakti ning vastavas osas eelnõu ja seletuskirja täiendada. 2) Eelnõu § 14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisu. Kõnealuses paragrahvis esitatud arendamise kava sisu osas pole hetkel nõutud joogivee kvaliteeti puudutavat. Teeme ettepaneku vastavas osas sätet täiendada. Leiame, et joogivee kvaliteet on oluline osa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisust teiste näitajate kõrval. 3) Eelnõu § 15. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava menetlus, vastuvõtmine ja avalikustamine. Kõnealuse paragrahvi lõikes 3 on võrreldes kehtiva õigusega välja jäetud kooskõlastamise kohustus Keskkonnaametiga. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Seletuskirja kohaselt on Keskkonnaametiga kooskõlastuse nõue eelnõukohasest seadusest välja jäetud Keskkonnaameti ettepanekul, kuna KOV vastutab ise ÜVVK AK seadustele ja riiklikele strateegiatele vastavuse eest. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et eelnõus tuleks siiski määratleda täpsemalt, millised seni Keskkonnaameti pädevuses olnud küsimused otsustab menetlev haldusorgan ise ja millistes küsimustes nähakse teise haldusorgani pädevust, nt ei saa Terviseamet võtta enda täita Keskkonnaameti pädevuses olnud küsimusi. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 15 lg 3 järgmiselt: „Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Terviseameti ja Päästeametiga, vastavalt ametite põhimääruses sätestatud ülesannetele,“ või tuua sättes selgelt välja, millises küsimuses ametitega kooskõlastatakse. Leiame, et kooskõlastatav küsimus peab olema selgelt määratletud, sest see piiritleb, millises osas on otsustusõigus teisel asutusel (pädevuse piiritlemise ja koostöö küsimus). Siiani on Keskkonnaamet muuhulgas vaadanud näiteks torustike pikkuseid, hinnanud joogivee kaevude ja reovee süsteemide seaduse kohast korrektset paiknemist ja kontrollinud vastavust keskkonnalubades sätestatule. Seletuskirjast ei selgu, kas need ülesanded on edaspidi delegeeritud KOV-idele, samuti pole kirjeldatud mõju ÜVVK arendamise kavade kvaliteedile. 4) Eelnõu § 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine. § 16 lõike 1 kohaselt võib ÜVVK-d rajada ka ainult detailplaneeringu alusel, kui detailplaneering sisaldab sama seaduse § 14 lõikes 1 sätestatut. Olukorras, kus detailplaneeringuga jagatakse üks suur krunt mitmeks kinnistuks ja nende peale plaanitakse rajada üks kaev, mis varustab olmeveega kõikide kruntide elanikke – kas sellisel juhul peab detailplaneering sisaldama mahukat § 14 lõikele 1 vastavat sisu ning kes sellise detailplaneeringu vastavust hindab (ja kooskõlastab)? Kas seda teeb kohaliku omavalitsuse üksus, Terviseamet või Päästeamet? Lisaks, kuidas saab sellisel juhul olla kindel, et kindlale piirkonnale ei tehta mitu erinevat ÜVVK-d? Kui erand kehtib vaid nendele piirkondadele, kus ÜVVK arendamise kava puudub, siis tekib küsimus, kas need hiljem osaliselt tühistatakse, kui ÜVVK arendamise kava koostatakse. Nimetatud küsimustele eelnõu ega ka seletuskiri vastuseid ei anna. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu ja seletuskirja teksti nimetatud osas täiendada. 5) Eelnõu § 32. Joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule esitatavad nõuded. § 32 lõikes 2 on joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule esitatud vähemalt 80 tunni nõue nii esmaseks kui ka taastõendamise väljaõppeks. Eelnõu seletuskirjas ega lõikes 4 viidatud määruse kavandis pole märgitud, milline peab olema eelnimetatud väljaõppe sisu või kelle poolt on see tehtav. Teades nõudeid väljaõppe sisule, on parem hinnata, kas 80 tunni väljaõppe nõue taastõendamiseks on põhjendatud ja asjakohane. Näiteks Eesti Vee- ettevõtete Liidu (EVEL) Veekäitlusoperaatori tase 5 kutse andmise korras on taastõendamisel nõutud erialane töökogemus vähemalt 2 aastat viimase 7 aasta jooksul ja läbinud koolituse 10 täiendõppe punkti (TP) mahus või täiendkoolituse läbimine minimaalselt 30 TP. TP arvestamise jaoks on seejuures koostatud erinevaid juhendeid. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu või seletuskirja teksti vastavas osas täiendada. 6) Eelnõu § 33. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise alused. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 33 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „Vee-ettevõtja on kohustatud tagama tarbijale veeseaduse alusel kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele vastava joogivee ühisveevärgi kaudu joogiveevarustuse liitumispunktini [--]“ Sätte praeguses sõnastuses puudub sõna „kvaliteet“, mistõttu võib seaduse lugejale jääda mulje, et vee-ettevõte on kohustatud tarbijale tagama üksnes veele ligipääsu, mitte kvaliteedinõuetele vastava joogivee. 3 7) Eelnõu § 37. Joogivee kvaliteedi ning ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatuse kontroll. Teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 37 lõige 1 järgmiselt: „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete ning analüüsimeetodite osas lähtub vee-ettevõte veeseaduse § 85 lõike 2 alusel esitatud nõuetest.“ Leiame, et eelnõu sõnastus on liiga üldine ning sellest ei selgu, kes on reguleeritava kohustuse adressaat. Muudatusettepanek on kooskõlas eelnõu § 62 lõike 2 sõnastusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Helen Tralla [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel