Keskkonnaministeerium Teie 15.03.2021 nr KEM/21-0308/-
[email protected] 1K; 1-4/21/1198/
Meie 15.04.2021 nr 1.2-3/924-3
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu
kooskõlastuskiri
Sotsiaalministeerium kooskõlastab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu järgmiste
märkustega arvestamisel:
1) Eelnõu § 13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine.
Kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist. Juhime tähelepanu, et valla ja linna
arengukava ega selle osaks olev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ei
ole haldusakt ning see ei reguleeri haldusväliste isikute õigussuhteid. Sellele
vaatamata on eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatud, et ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina
võib käsitleda ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla
10 m3 päevas ja see on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga
määratud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. Samuti märgitakse eelnõu § 4 lõikes
3, et sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgiks ja -
kanalisatsiooniks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse selliselt määranud ning
eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava peab sisaldama teavet selle kohta, kas ja mis ulatuses on sademeveesüsteemid
määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Termini „määramine“ kasutamine
omab haldusmenetluse kohaselt kindlat mõju ja sisu, mistõttu teeme
ettepaneku õigusselguse huvides eristada üheselt ja selgelt
planeerimisdokumenti ja õigusakti ning vastavas osas eelnõu ja seletuskirja
täiendada.
2) Eelnõu § 14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisu. Kõnealuses
paragrahvis esitatud arendamise kava sisu osas pole hetkel nõutud joogivee
kvaliteeti puudutavat. Teeme ettepaneku vastavas osas sätet täiendada. Leiame,
et joogivee kvaliteet on oluline osa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
sisust teiste näitajate kõrval.
3) Eelnõu § 15. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava menetlus,
vastuvõtmine ja avalikustamine. Kõnealuse paragrahvi lõikes 3 on võrreldes
kehtiva õigusega välja jäetud kooskõlastamise kohustus Keskkonnaametiga.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Seletuskirja kohaselt on Keskkonnaametiga kooskõlastuse nõue eelnõukohasest
seadusest välja jäetud Keskkonnaameti ettepanekul, kuna KOV vastutab ise ÜVVK
AK seadustele ja riiklikele strateegiatele vastavuse eest. Peame vajalikuks juhtida
tähelepanu, et eelnõus tuleks siiski määratleda täpsemalt, millised seni
Keskkonnaameti pädevuses olnud küsimused otsustab menetlev haldusorgan ise ja
millistes küsimustes nähakse teise haldusorgani pädevust, nt ei saa Terviseamet
võtta enda täita Keskkonnaameti pädevuses olnud küsimusi. Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 15 lg 3 järgmiselt: „Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada
Terviseameti ja Päästeametiga, vastavalt ametite põhimääruses sätestatud
ülesannetele,“ või tuua sättes selgelt välja, millises küsimuses ametitega
kooskõlastatakse. Leiame, et kooskõlastatav küsimus peab olema selgelt
määratletud, sest see piiritleb, millises osas on otsustusõigus teisel asutusel
(pädevuse piiritlemise ja koostöö küsimus). Siiani on Keskkonnaamet muuhulgas
vaadanud näiteks torustike pikkuseid, hinnanud joogivee kaevude ja reovee
süsteemide seaduse kohast korrektset paiknemist ja kontrollinud vastavust
keskkonnalubades sätestatule. Seletuskirjast ei selgu, kas need ülesanded on
edaspidi delegeeritud KOV-idele, samuti pole kirjeldatud mõju ÜVVK arendamise
kavade kvaliteedile.
4) Eelnõu § 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine. § 16 lõike
1 kohaselt võib ÜVVK-d rajada ka ainult detailplaneeringu alusel, kui detailplaneering
sisaldab sama seaduse § 14 lõikes 1 sätestatut. Olukorras, kus detailplaneeringuga
jagatakse üks suur krunt mitmeks kinnistuks ja nende peale plaanitakse rajada üks
kaev, mis varustab olmeveega kõikide kruntide elanikke – kas sellisel juhul peab
detailplaneering sisaldama mahukat § 14 lõikele 1 vastavat sisu ning kes sellise
detailplaneeringu vastavust hindab (ja kooskõlastab)? Kas seda teeb kohaliku
omavalitsuse üksus, Terviseamet või Päästeamet? Lisaks, kuidas saab sellisel juhul
olla kindel, et kindlale piirkonnale ei tehta mitu erinevat ÜVVK-d? Kui erand kehtib
vaid nendele piirkondadele, kus ÜVVK arendamise kava puudub, siis tekib küsimus,
kas need hiljem osaliselt tühistatakse, kui ÜVVK arendamise kava koostatakse.
Nimetatud küsimustele eelnõu ega ka seletuskiri vastuseid ei anna. Eeltoodust
tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu ja seletuskirja teksti nimetatud osas
täiendada.
5) Eelnõu § 32. Joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule
esitatavad nõuded. § 32 lõikes 2 on joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest
vastutavale isikule esitatud vähemalt 80 tunni nõue nii esmaseks kui ka
taastõendamise väljaõppeks. Eelnõu seletuskirjas ega lõikes 4 viidatud määruse
kavandis pole märgitud, milline peab olema eelnimetatud väljaõppe sisu või kelle
poolt on see tehtav. Teades nõudeid väljaõppe sisule, on parem hinnata, kas 80 tunni
väljaõppe nõue taastõendamiseks on põhjendatud ja asjakohane. Näiteks Eesti Vee-
ettevõtete Liidu (EVEL) Veekäitlusoperaatori tase 5 kutse andmise korras on
taastõendamisel nõutud erialane töökogemus vähemalt 2 aastat viimase 7 aasta
jooksul ja läbinud koolituse 10 täiendõppe punkti (TP) mahus või täiendkoolituse
läbimine minimaalselt 30 TP. TP arvestamise jaoks on seejuures koostatud erinevaid
juhendeid. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu või seletuskirja teksti
vastavas osas täiendada.
6) Eelnõu § 33. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise alused. Teeme
ettepaneku täiendada eelnõu § 33 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „Vee-ettevõtja
on kohustatud tagama tarbijale veeseaduse alusel kehtestatud joogivee
kvaliteedi nõuetele vastava joogivee ühisveevärgi kaudu joogiveevarustuse
liitumispunktini [--]“ Sätte praeguses sõnastuses puudub sõna „kvaliteet“, mistõttu
võib seaduse lugejale jääda mulje, et vee-ettevõte on kohustatud tarbijale tagama
üksnes veele ligipääsu, mitte kvaliteedinõuetele vastava joogivee.
3
7) Eelnõu § 37. Joogivee kvaliteedi ning ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja
sademevee saastatuse kontroll. Teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 37 lõige 1
järgmiselt: „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete ning analüüsimeetodite osas
lähtub vee-ettevõte veeseaduse § 85 lõike 2 alusel esitatud nõuetest.“ Leiame,
et eelnõu sõnastus on liiga üldine ning sellest ei selgu, kes on reguleeritava
kohustuse adressaat. Muudatusettepanek on kooskõlas eelnõu § 62 lõike 2
sõnastusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Helen Tralla
[email protected]