EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
22. aprill 2021. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu
suhtes
1. Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri esitatud seisukohad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu suhtes:
1.1. Peame oluliseks tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil soolise
võrdõiguslikkuse edendamise, sealhulgas palgalõhe vähendamise meetmeid.
1.2. Toetame Euroopa Liidu tasandil sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja
meestele võrdse palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks vajalikes
miinimummeetmetes kokku leppimist, lähtudes sealjuures proportsionaalsuse
põhimõttest. Peame asjakohaseks, et sellised miinimummeetmed aitavad kaasa palkade
läbipaistvuse suurendamisele. Peame oluliseks, et läbipaistvuse ja
õiguskaitsemeetmete kujundamisel jäetaks liikmesriikidele piisavalt otsustusvabadust.
1.3. Peame vajalikuks tagada, et organisatsioonidele seatavad palkade läbipaistvusega
seonduvad kohustused oleksid võimalikult lihtsad, selged ja üheselt arusaadavad.
Palkade läbipaistvuse suurendamisele kaasa aitavate kohustuslike miinimummeetmete
seadmisel tuleb arvesse võtta erinevas suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi
ja võimekust. Peame oluliseks, et eriti mikro- ja väikestele organisatsioonidele
kehtestatavad kohustused ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad. Meetmete
proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada meetmega kaasneva koormuse ja kulu
ning saadava, sealhulgas õiguste tõhusamast kaitsest tuleneva ja laiema ühiskondliku
kasu tasakaalu.
1.4. Peame asjakohaseks, et EL tasandi miinimummeetmed toetaksid palkade läbipaistvust
tööle kandideerijate jaoks.
1.5. Toetame palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste alustele
sooneutraalsuse ja läbipaistvuse nõude kehtestamist. Leiame, et mikrosuuruses
organisatsioonidele oleks kohustuslik palgastruktuuride ja palgakujunduse ning
karjäärivõimaluste poliitika kehtestamise nõue ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka
sellistes organisatsioonides peavad palga arvutamise alused olema objektiivsed,
läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle esitatavad ning nende kujundamisel ei või
lähtuda sooga seotud asjaoludest.
1.6. Peame asjakohaseks töötajale ligipääsu võimaldamist teabele, mille põhjal saab
otsustada tema suhtes võrdse palga põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja
võrdväärset tööd tegevate töötajatega võrreldes.
1.7. Toetame 250 ja enama töötajaga organisatsioonidele organisatsioonisisest soolist
palgalõhet iseloomustavate ja hinnata võimaldavate näitajate regulaarse avaldamise,
sooliste palgaerinevuste põhjuste analüüsimise ja tuvastatud, kuid objektiivsete ning
sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste kaotamise nõude kehtestamist. Peame
oluliseks, et selline kohustus ei oleks ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja
analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord kahe aasta jooksul ning et riik pakuks
kohustuse täitmiseks organisatsioonidele vajalikku tuge.
1.8. Oleme seisukohal, et EL tasandil kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise ühtlase
kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane EL
tasandil töötada välja tööde sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning
riigisiseselt teha organisatsioonidele kättesaadavaks meetmete elluviimist lihtsustavad
digitööriistad. Leiame, et Euroopa Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade
väljatöötamist, soodustada heade praktikate vahetamist liikmesriikide vahel ja
võimaldada asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist.
1.9. Oleme seisukohal, et EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei tohi liigselt
sekkuda liikmesriikide kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh menetluskulusid
puudutavatesse reeglitesse. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks paindlikkus
kujundada õiguste kaitse tõhustamise meetmed riigisiseseid menetlussüsteeme ja -
reegleid arvestavalt. Toetame töötajate esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega
tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist osaleda võrdse palga küsimusi
puudutavate kohtuväliste ja kohtumenetluste raames vaidluste lahendamisel töötaja
esindajana, eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt kehtestatud
kvalifikatsiooninõuded ja olemas esindatava nõusolek. Toetame jagatud
tõendamiskohustuse rakendamist meeste ja naiste võrdse palga põhimõtte rikkumist
puudutavates vaidlustes.
1.10. Nõustume, et võrdse palga põhimõtte järgimise paremaks tagamiseks, sh
palkade läbipaistvust toetavate meetmete rakendamise tõhustamiseks, on riigisiseselt
vajalik tugi- ja seiremehhanismide loomine. Samas peame oluliseks, et riikidele jääks
vabadus otsustada konkreetsete ülesannete ja pädevuste jaotus asjakohaste asutuste
vahel.
1.11. Arvestades, et direktiivi ülevõtmine eeldab lisaks õiguslikele muudatustele
elluviimist toetavaid ettevalmistusi nii riigilt kui tööandjatelt, eelistame direktiivi
ülevõtmistähtaja pikendamist vähemalt kolmele aastale.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava
Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu juurde
SISSEJUHATUS
Eelnõuga kujundatakse Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 4. märtsil
2021. a. avaldatud palkade1 läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta (edaspidi direktiivi eelnõu)2.
Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu (edaspidi EL) põhiväärtus, mis on sätestatud EL
aluslepingutes ning kinnitatud EL õiguses. Liikmesriikide kohustus tagada naistele ja meestele
võrdse ning võrdväärse töö eest võrdne tasu on sätestatud nii EL toimimise lepingus (art. 157)
kui EL direktiivis 2006/54/EÜ3. Komisjon on 2014. a. avaldanud ka soovituse meeste ja naiste
võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta palkade läbipaistvuse suurendamise kaudu4.
Komisjoni uues strateegiadokumendis „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia
2020-2025“5 on üheks eesmärgiks seatud soolise palga- ja pensionilõhe kaotamine. Lisaks on
naiste ja meeste õigus saada võrdväärse töö eest võrdset tasu üks Euroopa sotsiaalõiguste samba
põhimõtetest.6 Samas on tõhus naistele ja meestele võrdse ning võrdväärse töö eest võrdse tasu
tagamise põhimõtte rakendamine Euroopa Liidus jätkuvalt probleemiks. ELis oli 2019 seisuga
keskmine meeste ja naiste palgalõhe ligikaudu 14%, varieerudes Luxembourgi vähem kui 2%
Eesti peaaegu 22% palgalõheni7.
Direktiivi eelnõu eesmärk on tõhustada liikmesriikides naistele ja meestele sama, võrdse ja
võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise nõude täitmist, luues nii töötajaid kui tööandjate
tegevust toetavad palkade läbipaistvuse miinimumnõuded ja tugevdades asjakohaseid
õiguskaitsemehhanisme. Eelnõu ettepanek tugineb 2020. aastal komisjoni avaldatud hinnangul
naistele ja meestele võrdse ning võrdväärse töö eest võrdse tasu tagamise EL õigusliku
raamistiku kohta8 ja mitmel teisel selleteemalisel aruandel9.
Eesti kehtiv õigus sisaldab üksikuid palkade läbipaistvust toetavaid elemente. Näiteks on
töötajal õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku
teavet, mille põhjal saab otsustada sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise
1
Vabariigi Valitsuse seisukohtades ja seisukohtade seletuskirjas on kasutatud mõisteid „palk“, „tasu“ ja
„töötasu“ samatähenduslikena.
2
COM (2021) 93 final.
3
Direktiiv 2006/54/EÜ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:32006L0054.
4
Komisjoni soovitus 2014/124/EL on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014H0124&from=EN.
5
6. märtsil 2020 avaldatud Euroopa Komisjoni „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“
on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2020%3A152%3AFIN.
6
Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõte nr 2(b). Euroopa sotsiaalõiguste sammas on leitav:
https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/social-summit-european-pillar-social-rights-
booklet_et.pdf.
7
Eurostati 2019. a. palgalõhe andmed on leitavad:
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_05_20/default/table?lang=en.
8
SWD (2020) 51 final.
9
Direktiivi 2006/54/EÜ rakendamise aruanne (SWD (2013) 521 final); komisjoni palkade läbipaistvuse
soovituse mõjuanalüüs (SWD (2014) 59 final); komisjoni palkade läbipaistvuse soovituse rakendamise aruanne
(COM (2017) 671 final).
1
kohustuse rikkumise üle. Samuti on tööandja kohustus anda regulaarselt töötajatele ja/või nende
esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis10 ning
võrdõiguslikkuse edendamiseks rakendatud meetmetest. Tööandjal on seadusega ka keelatud
kehtestada ühest soost töötaja(te)le ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud
hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegeva(te)le
teisest soost töötaja(te)le.
Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 üheks prioriteediks on tõhustada, koordineerida ja
toetada Euroopa Liidu tasandil soolise palgalõhe vähendamise meetmeid11. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis aastateks 2021-2023 on soolise palgalõhe vähendamise eesmärgil ette
nähtud nii äsja avaldatud direktiivile Eesti seisukohtade kujundamine kui antud
sotsiaalkaitseministrile ülesanne esitada 2022. a. veebruariks Vabariigi Valitsusele soolise
võrdõiguslikkuse seaduse asjakohased muudatusettepanekud.
Eestis avaldab palkade läbipaistvuse direktiiv peamiselt mõju töötajatele ja tööandjatele.
Palkade läbipaistvusmeetmete rakendamisel väheneb Eestis palgastruktuuride sooline
kallutatus, väheneb soolise palgalõhe selgitamata osa ning ühtlustuvad meeste ja naiste töised
sissetulekud, mis omakorda mõjutab naiste ja meeste vaesusriski erinevust ja pensionilõhe
ulatust. Palkade läbipaistvuse meetmed võivad esialgu suurendada seni täiesti läbipaistmatu
palgasüsteemiga tööandjate halduskoormust, kuid edaspidiste regulaarselt elluviidavate
tegevustega seonduv halduskoormus on meetmetest saadava kasuga proportsioonis. Selleks, et
kohustatud organisatsioonid palkade läbipaistvuse meetmeid õigusaktides ettenähtud ulatuses
ja soovitud kvaliteediga ellu viiksid ning et seaduses ette nähtud töötajate õiguste kaitse senisest
paremini toimiks, on siseriiklikult vaja tagada institutsionaalne tugi, sh nõustamis- ja muud
toetusmehhanismid (nt digilahenduste näol).
Direktiivi eelnõu õiguslik alus on EL toimimise lepingu (ELTL)12 artikkel 157 lõige 3, mille
järgi saavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast
konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste
võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sh võrdse või võrdväärse töö eest võrdse
tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. Soolise
võrdõiguslikkuse teemadel tööhõive ja elukutse küsimustes on EL-il ja liikmesriikidel jagatud
pädevus.
EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis alustati eelnõu menetlemist 2020. a. märtsis.
Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 5. mai 2021. a13.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi
võrdsuspoliitikate osakonna soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Käthlin Sander (626 9252,
[email protected]), töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk (626 9179,
[email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Agni Aav (626
9281,
[email protected]) ning sotsiaalvaldkonna nõunik Brüsselis Kati Keel
(
[email protected]). Direktiivi eelnõu vastuvõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid on
10
Vabariigi Valitsuse seisukohtades ja seisukohtade seletuskirjas katab „organisatsiooni“ mõiste nii avaliku- kui
ka erasektori organisatsioone ja ettevõtteid.
11
Leitav: https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/elpol_-_tegevuskava.pdf, lk. 11.
12
Leitab: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT.
13
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismist lähemalt: https://ec.europa.eu/info/law/law-
making-process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments/subsidiarity-control-mechanism_et.
2
hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Age Viira (626
9141,
[email protected]) ja Liina Kaldmäe (626 9726,
[email protected]).
Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse (626
9210,
[email protected]).
DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Eelnõu artiklid 1-3
Reguleerimisesemena kehtestatakse direktiiviga miinimumnõuded, millega tugevdatakse
meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte ning soolise diskrimineerimise keelu
kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja tõhustatud õiguskaitsemehhanismide kaudu.
Direktiivi eelnõu kohaldamisala hõlmab kõiki tööandjaid avalikus ja erasektoris. Direktiivi
eelnõu kohaldatakse kõigi töötajate suhtes, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse,
kollektiivlepingu ja/või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa
Kohtu kohtupraktikat.
Direktiivi eelnõu artiklis 3 on sõnastatud nii olemasolevad direktiivi 2006/54/EÜ14 kontekstis
asjakohased määratlused (töötasu, otsene diskrimineerimine, kaudne diskrimineerimine), kui
ka uued mõisted, mida varem pole EL õigusaktidega sisustatud, nagu palgatase, palgalõhe,
mediaanpalk, mediaanpalga lõhe, palgakvartiil ja töötajate kategooriad.
Direktiivi eelnõu kohaselt hõlmab mõiste „töötasu ehk palk“ palka ja muid tasumooduseid kas
rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab
(„täiendavad või muutuvtasud“). Selle hulka kuuluvad kõik lisahüved, nagu boonused,
ületunnitöö hüvitamine, reisivõimalused (sealhulgas ametiautod ja sõidukaardid),
eluasemetoetus, koolitushüvitis, töölt vabastamise korral makstavad hüvitised, seadusjärgne
haigushüvitis, seadusega ettenähtud hüvitis ja tööandjapensionid. See peaks hõlmama kõiki nii
seadusega kui ka kollektiivlepinguga ette nähtud tasuelemente.
Direktiivi eelnõu mõistes hõlmab palgadiskrimineerimine ka diskrimineerimist, mis põhineb
soolise diskrimineerimise kombinatsioonil ükskõik millise muu diskrimineerimise alusega.
Sooline palgadiskrimineerimine võib hõlmata erinevatel tunnustel põhineva diskrimineerimise
põimumist: ühelt poolt soolist diskrimineerimist ja teisalt diskrimineerimist rassilise või etnilise
päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel (mille
eest kaitsevad direktiivid 2000/43/EÜ15 ja 2000/78/EÜ16). Uue määratluse eesmärk on
selgitada, et soolise palgadiskrimineerimise kontekstis tuleks sellist kombinatsiooni arvesse
võtta. Sellega tagatakse, et kohtud või muud pädevad asutused võtavad eelkõige sisulistel ja
menetluslikel põhjustel nõuetekohaselt arvesse mis tahes ebasoodsat olukorda, mis tuleneb
läbipõimunud diskrimineerimisest, sealhulgas selleks, et tuvastada diskrimineerimine,
14
Direktiiv 2006/54/EÜ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:32006L0054.
15
Direktiiv 2000/43/EÜ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32000L0043.
16
Direktiiv 2000/78/EÜ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0078&from=ET.
3
otsustada asjakohase võrdlusisiku üle, hinnata proportsionaalsust ning vajaduse korral määrata
hüvitise või karistuste suurus.
Eestis kohaldatakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) § 2 kohaselt seda
seadust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Erandiks on lõike 2 kohaselt registrisse kantud
usuühendustes usu tunnistamine ja viljelemine või vaimulikuna töötamine ning perekonna- või
eraelu suhted.
SoVS § 3 lg 2 kohaselt loetakse SoVS tähenduses töötajaks töölepingu või teenuste osutamise
lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik.
Töötajana käsitatakse ka tööle või teenistusse soovijat.
SoVS §-s 3 on defineeritud mõned direktiivi eelnõus loetletud mõisted - otsene sooline
diskrimineerimine, kaudne sooline diskrimineerimine. § 3 lg 1 punkti 3 kohaselt leiab otsene
sooline diskrimineerimine aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui
koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline
diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega,
lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega
seotud asjaoludega, samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või
ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine. SoVS § 3 lg 1 punkti 4 kohaselt
leiab kaudne sooline diskrimineerimine aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või
tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda,
välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil, taval või tegevusel on objektiivselt
põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja
vajalikud.
Otsese diskrimineerimise mõiste SoVS-is täidab ka direktiivi eelnõus sätestatud nõuet, et
diskrimineerimise mõiste peab hõlmama ahistamist ja seksuaalset ahistamist direktiivi
2006/54/EÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses, samuti ebasoodsamat kohtlemist, mille põhjustab see,
et isik tõrjub sellist käitumist või alistub sellele, kui selline ahistamine või kohtlemine on seotud
käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamisega või tuleneb sellest. Otsese
diskrimineerimise mõiste kaudu on sarnaselt direktiivi eelnõus ettenähtule hõlmatud ka naise
halvem kohtlemine seoses rasedus- ja sünnituspuhkusega. Lisaks sätestab SoVS § 6 lg 2 punkt
1, et tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta erinevaid tööalaseid otsuseid
tehes (sh töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimusi
kehtestades) jätab isiku kõrvale või kohtleb teda muul moel halvemini raseduse, sünnitamise,
lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või mõne muu soolise kuuluvusega
seotud asjaolu tõttu.
Direktiivi eelnõus viidatud võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevaks asutuseks on Eestis
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (SoVS § 15, VõrdKS 4. peatükk), samuti
oma pädevuse raames õiguskantsler (ÕKS § 3516 - võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
põhimõtte edendamine, § 19 ja §§-d 355 - 3515 – lepitusmenetlus).
Sarnaselt direktiivi eelnõus ettenähtule keelab SoVS § 5 lg 1 sõnaselgelt nii otsese kui kaudse
diskrimineerimise, kui nendeks korralduse andmise.
Eesti õiguses (SoVS ja VõrdKS) puudub otseselt regulatsioon, mis võimaldaks
diskrimineerimise tuvastamisel, võrdlusisikute üle otsustamisel, proportsionaalsuse hindamisel
või hüvitise või karistuse määramisel erinevate diskrimineerimise tunnuste põimumist
arvestada. Direktiivi ülevõtmisel tuleks seetõttu vastav võimalus luua.
4
Eestis on töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ja avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS)
kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keeld. See tähendab, et kogu
töösuhte vältel peab tööandja või ametiasutus hoiduma ebavõrdsest kohtlemisest ja kaitsma
töötajat diskrimineerimise eest. Kaitse soo tunnusega seonduva diskrimineerimise eest on
kehtestatud TLS § 3, mis viitab nii soolise võrdõiguslikkuse, kui ka võrdse kohtlemise
seadusele. ATS § 13 kehtestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja
teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet
ja edendama võrdõiguslikkust.
Direktiivi eelnõus on defineeritud „töötasu ehk palk“, mille all peetakse silmas harilikku põhi-
või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja
tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt (täiendavate või muutuvtasudena) saab. TLS-is on
defineeritud, et töötasu (§ 5 lõige 1, punkt 5) on töö eest makstav tasu. Termin “palk” on
kasutusel ATS-is (§ 34), mille kohaselt on ametnikul õigus saada teenistusülesannete täitmise
eest palka alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.
Ülejäänud direktiivi artiklis 3 defineeritud mõisteid pole tööõigust käsitlevates seadustes
käsitletud. Kuna aga TLS § 3 sätestab tööandjale kohustuse järgida SoVS ja VõrdKS
põhimõtteid, on mitmed eelnevalt kirjeldatud mõisted kehtivad ka Eesti tööandjatele.
Võrdne töö ja võrdväärne töö
Eelnõu artikkel 4
Direktiiv kohustab riike rakendama meetmeid, et tööandjatel oleksid palgastruktuurid, mis
tagavad naistele ja meestele sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga. Selleks tuleb riikidel
kehtestada töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks vahendid või meetodid kooskõlas
objektiivsete kriteeriumidega, mis hõlmavad haridus-, kutse- ja koolitusnõudeid, oskusi,
jõupingutusi ja vastutust, tehtud tööd ja asjaomaste ülesannete laadi. See annab aluse hinnata,
kas töötajaid peetakse võrreldavas olukorras olevateks ja võrdväärset tööd tegevateks, ning
aitab tööandjatel objektiivseid ja sooneutraalseid kriteeriumeid kasutades töökohti paremini
liigitada ja tasustada.
Selgete kriteeriumide olemasolu riiklikul tasandil aitab töötajatel kindlaks teha sobiva
võrdlusisiku ja hinnata, kas neid koheldakse vähem soodsalt kui võrdset või võrdväärset tööd
tegevat võrdlusisikut.
See säte sisaldab lisaks kahte selgitust, mis on sätestatud Euroopa Kohtu kohtupraktikas.
Esiteks on Euroopa Kohus selgitanud,17 et otsustamaks, kas töötajad on võrreldavas olukorras,
ei pea võrdlus tingimata piirduma olukordadega, kus mehed ja naised töötavad sama tööandja
juures. Töötajad võivad olla võrreldavas olukorras ka siis, kui nad ei tööta sama tööandja juures,
aga palgatingimuste taga on üks ja sama allikas, mis kehtestab need tingimused (näiteks
tulenevalt õigusnormidest, kollektiivlepingutest seoses töötasuga, mida kohaldatakse mitme
ettevõtte suhtes, või kui töötingimused on kehtestatud keskselt rohkem kui ühe organisatsiooni
või ettevõtte jaoks valdusettevõttes või konglomeraadis). Lisaks selgitas kohus, et võrdlus ei
17
Kohtuasi C-320/00: Lawrence, ECLI:EU:C:2002:498.
5
piirdu nõude esitajaga samal ajal töötavate töötajatega18. Nende selgituste lisamine parandab
võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamist praktikas.
Direktiivi eelnõu kohaselt tuleks olukorras, kus puudub reaalne võrdlusisik, lubada kasutada ka
võrdlust hüpoteetilise võrdlusisikuga või muid tõendeid (statistikat või muud saadaolevat
teavet), mis võimaldavad eeldada väidetavat diskrimineerimist. Võimalus kasutada
hüpoteetilist võrdlusisikut võimaldab töötajal näidata, et teda ei ole koheldud samal viisil, kui
oleks koheldud hüpoteetilist vastassoost võrdlusisikut.
Lisaks on direktiivi eelnõus rõhutatud, et kui töötasu määramiseks kasutatakse töökohtade
hindamis- ja klassifitseerimissüsteemi, peab see põhinema nii meeste kui ka naiste puhul
samadel kriteeriumidel ning see tuleb koostada nii, et igasugune sooline diskrimineerimine on
välistatud. See tähendab, et töö- või ametikoha väärtuse hindamise kriteeriumide kirjeldus ja
määratlus peavad olema esitatud viisil, mis kehtib nii meeste kui ka naiste töökohtade puhul
ning mis on objektiivne ja neutraalne.
Eestis loetakse SoVS § 6 lg 2 punkti 3 kohaselt tööandjate tegevust diskrimineerivaks (ja seeläbi
SoVS § 5 lg 1 kohaselt keelatuks) ka siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele
ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused
kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele.
ATS § 13 sätestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate
isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama
võrdõiguslikkust. 1.04.2013 jõustunud ATSi puhul seati eesmärgiks suurendada avaliku
teenistuse palgakorralduse läbipaistvust ja selgust, mistõttu ATS reguleerib väga täpselt
palgakorraldust nähes ette palgakomponendid ja keelu maksta lisatasusid või ette näha muid
hüvesid, mida seaduses ei ole ette nähtud. Põhipalkade määramisel arvestatakse ametniku
teenistusülesandeid, sh vastutust, tema teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti töökoormust. ATS
§ 10 lg 1 p 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega Riigi ametiasutuste
teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja
teenistuskohtade liigitamise kord,19 millega liigitatakse ametikohad tööväärtuspunktide alusel,
arvestades objektiivseid kriteeriume, sooneutraalselt. Klassifikaator vaadatakse üle kord aastas
ja täiendatakse või muudetakse vastavalt vajadusele. Ametikohtade klassifikaator on abiks
palkade võrdlemisel ja õiglase palga määramisel ja seda mitte ainult ametiasutuse sees vaid ka
ametiasutuste vahel.
Väljaspool avalikku teenistust puuduvad Eestis praegusel hetkel riigi poolt kehtestatud
meetodid või ette nähtud vahendid, millega hinnata ja võrrelda töö väärtust (nt sooneutraalsed
töökohtade hindamis- ja klassifitseerimissüsteemid). Kaudselt seonduvaks võib pidada riiklikus
statistikas ja maksunduses kasutatavat ametite rahvusvahelist klassifikaatorit (ISCO-0820),
millest tööandjad peavad lähtuma näiteks töötajate ametinimetuse märkimisel neid töötamise
18
Kohtuasi 129/79: Macarthys, ECLI:EU:C:1980:103.
19
Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/116022021004?dbNotReadOnly=true.
20
Ametite klassifikaator 2008ap Statistikaameti kodulehel:
http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=4456531&selectedRow=0&siteLanguage=ee.
6
registrisse kandes (Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 53 lg 2 punkt 1221). ISCO
klassifikaator ei paku küll tuge töökohtade hindamisel, sh võrdväärse töö väljaselgitamiseks.
SoVS § lg 2 punkt 3 seostab nõuded otseselt tööandjaga, kes SoVS § 3 lg 2 punkti 2 kohaselt
on füüsiline või juriidiline isik, kes võimaldab tööd töölepingu või teenuste osutamise lepingu
alusel, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. Seega ei näe SoVS praegune regulatsioon
otsesõnu ette võimalust laiendada palgaerinevuste üle otsustamisel hindamist sama tööandja
juures töötavatelt naistelt ja meestelt muule nö ühele allikale, kes määrab kindlaks
tasustamistingimused. Samas võimaldaks selle nö ühe allikani jõuda SoVS üldsätete
kasutamine. SoVS ei reguleeri sõnaselgelt ka võrdlusisikute valikut, kuid Eesti õiguses puudub
ka piirang, mis keelaks hüpoteetiliste võrdlusisikute või muude tõendite kasutamise.
Tasustamise läbipaistvus enne töölevõtmist
Eelnõu artikkel 5
Direktiivi eelnõu näeb ette, et tööandjatel tuleb määrata esialgne palgatase või palgavahemik,
mis ulatuses tulevasele töötajale vastaval töökohal töötamise või vastava töö eest makstakse.
Tööandja peab võimaldama selle info töölekandideerijatele enne tööintervjuud ilma, et
kandideerijad seda ise küsima peaks. Näiteks võib see info olla lisatud töökuulutusele või muud
moodi avaldatud. Lisaks keelatakse tööandjal küsida võimalikult tulevaselt töötajalt tema
varsemate töösuhete jooksul saadud töötasu kohta. Sätte eesmärk on tagada, et tööle
kandideerijatel oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse.
Eesti õiguses puudub selgesõnaline nõue anda tööle kandideerijale konkursiteate kaudu või
muul moel teavet asjaomasel ametikohal makstava töötasu algse taseme või vahemiku kohta.
Samuti puudub selgesõnaline keeld tööle kandideerijat suuliselt või kirjalikult, isiklikult või
esindaja kaudu küsida teavet tema varasemate töösuhete ajal saadud töötasu kohta. Küll aga on
TLS § 11 lõike 1 kohaselt tööandjal keelatud lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu
sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda
töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Lõike 2 kohaselt eeldatakse
tööandja õigustatud huvi puudumist eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad
ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale
töökohale. Varasemate töösuhete ajal saadud töötasu võib seega pidada küsimuseks, mida
tööandjal on TLS-i kohaselt keelatud küsida.
Avalikus teenistuses ei ole tulenevalt ATS-st kohustust vaba või vabaneva ametikoha täitmiseks
korraldatud konkursi kuulutuses välja tuua ametikoha põhipalk. Sageli seda siiski tehakse.
Isikul, kes kandideerib ametikohale, on võimalik tutvuda ametikoha palgaga avaliku teenistuse
veebis22, kus tulenevalt ATS §-st 65 avalikustatakse ametnike põhipalk jooksva kalendriaasta
seisuga hiljemalt 1. mail. Ametnike põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest
tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse samuti avaliku
21
VV määrus „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lg 2 p 12:
(2) Maksukorralduse seaduse § 202 lõikes 2 ning § 251 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikute kohta kantakse töötamise
registrisse: 12) tööd tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle
puudumisel vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO-
08), klassifikaatorites sobiva klassifikatsiooni puudumisel lähim ametikoht, lähtudes tööülesannete sisust;
22
Kättesaadav veebis https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika.
7
teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Lisaks ametnike palkadele avalikustatakse
avaliku teenistuse veebilehel ka ametiasutuses poliitilise nõuniku ametikohal töölepinguga
töötavate isikute töötasu ning tööülesannetest tulenev muu tulu. Samuti on kandidaadil
võimalik tutvuda ametiasutuse palgajuhendiga, milles nähakse ette ametikohale vastav
põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, samuti seaduses
sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord.
Seega on teenistusse tulijal võimalik tutvuda ametiasutuse veebileheküljel ametikoha palga
kujunemise tingimustega, avaliku teenistuse veebileheküljel sama või sarnast ametikohta
täitnud või täitvate ametnike palkadega, samuti küsida teenistusse asumise eelselt ametikoha
palga kujunemise kohta infot ametiasutuselt. Lähtudes eelnevast, võib asuda seisukohale, et
Eesti avalikus teenistuses juba lähtutakse sellest, et tasustamine on läbipaistev enne teenistusse
võtmist.
Direktiivi eelnõu artikkel 5 punkti 2 kohaselt ei tohi tööandja küsida kandidaadilt teavet tema
varasemate töösuhete ajal saadud töötasu kohta. Kui tööle kandideerija tuleb avalikust
teenistusest, on tema varasem palk avalik ja nähtav ka uuele tööandjale. Neid andmeid tihti ka
uue palga kujundamisel kasutatakse, seega sellise piirangu kehtestamisel avalikus teenistuses
ei oleks eesmärki.
Palgakorralduse ja karjäärivõimaluste poliitika läbipaistvus
Eelnõu artikkel 6
Sooneutraalse palgakorralduse ja sooneutraalsete karjäärieeskirjade tagamiseks paneb direktiiv
tööandjatele kohustuse teha töötajatele kättesaadavaks sooneutraalsete kriteeriumite
kirjeldused, mille alusel töötajate palkasid ja edutamistingimusi määratakse. Selleks, et vältida
ebamõistlikku koormust mikro- ja väikeettevõtetele, võib vastavatele tööandjatele võimaldada
paindlikkust, mis selle nõudega kooskõlas on, võttes arvesse ettevõtte suurust töötajate arvu
järgi.
Eestis üldiselt puudub tööandjatel kohustus teha töötajatele nende palgatasemete ja
karjäärivõimaluste aluseks olevate kriteeriumide kirjeldus lihtsasti kättesaadavaks.
Avalikus teenistuses on lisaks avalikustatud palgaandmetele, ATS § 65 lõikest 3 avalikud ka
ametiasutuste palgajuhendid. ATS § 63 lõike 1 kohaselt on palgajuhend palga määramise ja
maksmise kord, milles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik,
muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude ATS-s sätestatud lisatasude ja hüvitiste
maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.
Karjäärivõimaluste poliitika läbipaistvuse osas – ATS § 16 lg 1 kohaselt täidetakse vaba
ametikoht avaliku konkursi korras. Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja
korraldada sisekonkursi, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita
konkursi väljakuulutamisega ühe või enama ametiasutuse sees. (ATS § 16 lg 2). Ametikohtade
ametijuhendid, milles on kirjeldatud ka nõuded ametikoha ülesannete täitmiseks, on
avalikustatud ametiasutuse veebileheküljel. Edutamist kui sellist ATS ei sisalda.
Seega palgakujunduse poliitika on läbipaistev ja kõigile sättesaadav ning karjäärivõimalused
on tagatud avalike konkursside (põhjendatud juhtudel ka sisekonkursside) näol.
8
Õigus saada teavet
Eelnõu artikkel 7
Direktiivi eelnõu järgi tuleb töötajale pakkuda teavet hindamaks, kas talle makstakse palka
mittediskrimineerival viisil võrreldes teiste sama organisatsiooni töötajatega. Töötajatele
antakse õigus vastavat infot oma tööandjalt soovi korral küsida. Tööandjatele pannakse
kohustus igal aastal oma töötajaid informeerida nende õigusest soovi korral palgateavet küsida
ning pakkuda küsitud palgateavet mõistliku ajaperioodi jooksul. Palgateave peab olema
ligipääsetavas formaadis, kui teabenõude on teinud puudega töötaja. Töötajatel võimaldatakse
taotleda teavet ka oma esindajate või võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutuse kaudu.
Tööandjad võivad nõuda, et teabe saanud töötaja ei kasutaks seda teavet muul eesmärgil kui
oma võrdse tasustamise õiguse kaitseks ning ei levitaks seda teavet muul viisil.
Eestis sätestab SoVS § 7 töötajate õiguse saada tööandjalt infot. § 7 lõike 2 kohaselt on tööandja
kohustatud taotluse esitamisest 15 tööpäeva jooksul andma kirjaliku seletuse oma tegevuse
kohta isikule, kes leiab, et teda on SoVS § 6 lõikes 2 nimetatud alusel diskrimineeritud. § 7
lõike 3 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja
saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada SoVS § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud
diskrimineerimise esinemise üle. Töötaja(te) esindajale sarnast sõnaselget info saamise õigust
SoVS-is sätestatud ei ole. Samas näeb VõrdKS § 17 lõige 4 ette, et arvamuse andmiseks on
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt,
kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni,
ja nõuda kirjalikke seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude kohta, samuti dokumentide
või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul. Eraldi on ette nähtud, et taoline
teabe saamise õigus hõlmab ka andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva
tasu, tasustamise tingimuste ning muude hüvede kohta.
Eesti õiguses puudub sõnaselge säte, mille alusel tööandjal oleks õigus takistada töötajaid
avaldamast oma töötasu meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu
maksmise põhimõtte järgimiseks või muul põhjusel, kuid puudub ka regulatsioon, mis tööandjal
sõnaselgelt sellist takistamist keelaks.
Vastavalt Töölepingu seaduse käsiraamatule23 saab tööandja määrata ärisaladuseks teabe, mis
saab töötajale teatavaks seoses tööülesannete täitmisega ning mille konfidentsiaalsena
hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Seetõttu peab teabe määratlemine saladusena olema
põhjendatav tööandja huvide kaitsega. Kogu töösuhtega seotud teabele saladuse hoidmise
kohustuse kehtestamine ei ole põhjendatud. Samuti ei saa olla põhjendatud ärisaladuse
hoidmise kohustuse kehtestamine töötajaga seotud teabele, siinhulgas ka töötaja töötasu
andmetele. Saladuse hoidmise kohustuse määramine ei piira poolte õigust teisiti kokku leppida.
Kuigi SoVS ega VõrdKS sõnaselgelt ei sätesta tööandjatele kohustust esitada puudega
inimestele teavet neile ligipääsetaval viisil, näeb VõrdKS § 11 lg 2 ette, et tööandja rakendab
asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale
pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada, kui sellised meetmed ei põhjusta talle
23
Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M., Koks, M., Saar, U. (2021) Töölepingu seadus. Selgitused
töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Tallinn. Leitav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf.
9
ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Lõike 3 kohaselt arvestatakse ebaproportsionaalselt suurte
kulutuste tuvastamisel ka tööandja rahalisi ja muid kulusid, asutuse või ettevõtte suurust ning
nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust.
SoVS § 11 lg 1 punkti 5 kohaselt hõlmavad tööandjate kohustused soolise võrdõiguslikkuse
edendajatena ka kohustust teavitada töötajat SoVS-is garanteeritud õigustest.
SoVS § 11 lõige 1 punkt 6 sätestab, et tööandja peab edendama soolist võrdõiguslikkust ning
andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste
võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks
kasutusele võetud meetmetest. Selle normi põhieesmärk on tagada, et tööandjad edendaksid
soolist võrdõiguslikkust töökohal plaanipäraselt ja süstemaatiliselt, andes korrapäraste
ajavahemike järel töötajatele ja/ või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse
kohtlemise kohta organisatsioonis. Säte lähtub ühenduse õigusest, mille kohaselt lasub
tööandjatel kohustus edendamise süstemaatilisus tagada konkreetsete meetmete
kavandamisega.24 Asjakohane teave peab sisaldama hinnangut soolise võrdõiguslikkuse
olukorrale töökohal, sh andmeid eri ametikohtadel töötavate meeste ja naiste arvu kohta, ning
ülevaadet naiste ja meeste poolt tehtavate tööde astmestikest, nende tööde eest makstavast
palgast ja palgaerinevustest; ülevaadet meetmetest, mida on rakendatud naiste ja meeste võrdse
kohtlemise normide järgimiseks, soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdõiguslikkuse
edendamiseks, nende meetmete tulemustest.25
TLS § 28 lõike 2 punkti 12 alusel on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle
arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötajal on õigus küsida andmeid
keskmise töötasu arvutamise ja igakuise töötasu kohta sõltumata sellest, kas makstakse
ajaühiku (kuutöötasu) või töösoorituse eest (tükitöö), samuti on õigus küsida infot lisatasude,
preemiate jms kohta. Sama paragrahvi ja lõike punkt 13 järgi ei tohi aga tööandja avaldada
andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Andmete
avaldamine on lubatud töötaja nõusolekul või seadusest tuleneval alusel. Näiteks võib
Statistikaamet riikliku statistika seaduse alusel küsida tööandjalt andmeid töötasu kohta
statistiliste andmete saamiseks. Seega eeldaks artikkel 7 põhimõtete ülevõtmine täpsustusi
seaduses, kuna tuleb arvestada, et palgatasemete avalikustamine väiksema töötajaskonnaga
ettevõtetes, kus pigem on vertikaalsem ametite jaotus, ei pruugi võimaldada anonümiseeritult
palgatasemete avalikustamist.
ATS §-st 13 tuleneb, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses
olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama
võrdõiguslikkust. Avaliku teenistuse seaduse § 65 kohaselt avalikustatakse ametniku põhipalk
jooksva kalendriaasta seisuga avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Ametniku
põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana
eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1.
mail. Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel. ATS § 65 lõikest 4
tuleneb, et palga avalikustamise regulatsiooni kohaldatakse ka ametiasutuses töölepinguga
24
lbi, K., Laidvee, J., Papp, Ü.-M., Sepper, M.-L.. (2010) Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn 2010.
25
Albi, K., Laidvee, J., Papp, Ü.-M., Sepper, M.-L.. (2010) Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn 2010.
10
töötavatele poliitilistele nõunikele (ATS § 7 lõikes 6 nimetatud isikud26), kelle töötasu ning
tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamisel. Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette väga
selge ja läbipaistva palgakorralduse ning palgad on ametnike ja poliitiliste nõunike puhul
avalikud, on võimalik juba praegu saada teavet palkade ja lisatasude osas. Ametiasutuses
töötavate töötajate töötasude osas on võimalik küsida infot teabenõude korras. Seega puudub
ametnike puhul vajadus küsida palgainfot esindajate või võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva
asutuse kaudu.
Aruandlus nais- ja meestöötajate palgalõhe kohta
Eelnõu artikkel 8
Direktiiviga pannakse 250+ töötajaga tööandjatele kohustus avaldada oma organisatsiooni
kohta järgmisi andmeid:
a) Kõigi nais- ja meestöötajate palgalõhe;
b) Kõigi nais- ja meestöötajate palgalõhe täiendavate või muutuvate palgakomponentide
vaates;
c) Kõigi nais- ja meestöötajate mediaanpalgalõhe
d) Kõigi nais- ja meestöötajate mediaanpalgalõhe täiendavate või muutuvate
palgakomponentide vaates;
e) Nais- ja meestöötajate osakaalud, kes saavad täiendavaid või muutuvaid
palgakomponente;
f) Töötajate sooline jaotus palgataseme kvartiilides;
g) Palgalõhe sama või võrdväärset tööd tegevate nais- ja meestöötajate kategooriates,
eraldi peab olema välja toodud põhipalk ning täiendavad või muutuvad
palgakomponendid.
Punktides a) kuni f) nõutud info põhineb teabel, mis on organisatsioonis kergesti kättesaadav
ning annab üldise pildi soolistest erinevustest töötajate palkades, näiteks töötajate soopõhine
jaotus palgatasemete kvartiilides annab teavet naiste osakaalu kohta enimtasustatud ja kõige
vähem tasustatud töökohtadel. Selle info avaldamine võimaldab tööandjatel hinnata ja jälgida
oma palga struktuure ja -poliitikat ning mingil määral oma organisatsiooni palgalõhe andmeid
teiste tööandjate poolt avaldatud andmetega võrrelda. See innustab tööandjaid rohkem tegelema
nii palgalõhet ennetavate kui ka seda vähendavate meetmetega. Lisaks aitab palgalõhe info
avaldamine tekitada suuremat tähelepanu ja teadlikkust soolisest palgalõhest mitte ainult
töötajate, vaid ka teiste sidusrühmade seas. Tööandjatel tuleb see info igal aastal
kasutajasõbralikul viisil oma veebilehel avaldada või muud moodi avalikult kättesaadavaks
teha. Lisaks peab tööandja jagama infot oma töötajate soolise palgalõhe kohta ka palkade
läbipaistvuse meetmete üle seiret tegeva organisatsiooniga.
Alternatiivina jätab direktiiv riikidele võimaluse ise tööandjate eest punktides a) kuni f) nõutud
info kokku koguda, näiteks läbi maksu- või sotsiaalkindlustusandmete, ning avalikustada.
26
ATS § 7 lg 6: Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või
fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või
valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või
fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise
töölepingu alusel.
11
Punktis g) nõutud andmed palgalõhe kohta sama või võrdväärset tööd tegevate nais- ja
meestöötajate kategooriates on tööandja-spetsiifilised ning tundlikumad üldistest palgalõhe
näitajatest. Tööandjad kasutavad sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate
kategooriseerimisel erineva kombinatsiooni ja kaaluga kriteeriume, arvestades oma
organistasiooni eripäradega. Seetõttu ei ole kategooriates palkade erinevused võrreldavad
erinevate tööandjate vahel, mistõttu ei pea seda infot avalikustama. Tööandjad peaksid seda
infot andma kõigile oma töötajatele ja nende esindajatele, samuti peaks seda infot võimaldama
tööinspektsioonile ja võrdõiguslikkusega tegevale asutusele, kui nad seda teavet küsivad.
Soolise palgalõhe andmed töötajate kategooriate järgi aitab tööandjatel olukorda ise reguleerida
ning võimaldab töötajatel ja nende esindajatel nõuda võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist.
Sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriate põhine soolise palgalõhe info on ka
palkade ühishindamise aluseks. Tööandjatel tuleb vastava taotluse korral anda töötajate soolise
palgalõhe infot (punktides a) kuni g)) eelneva nelja aasta kohta, kui see on võimalik.
Tööandjate avaldatud andmed punktide a) kuni f) kohta kogub kokku riigisisene seireasutus,
kes tagab, et need andmed oleksid avalikud ning võimaldaksid kasutajasõbralikult võrrelda
erinevate tööandjate, sektorite ja piirkondade andmeid selles riigis.
Töötajatel, nende esindajatel, tööinspektsioonil ja võrdõiguslikkuse organisatsioonidel on õigus
küsida tööandjalt täiendavat selgitust ja täpsustusi avaldatud info kohta, sh selgitusi võimalike
sooliste palgaerinevuste kohta. Tööandja peab sellisele päringule esitama põhjendatud vastuse
mõistliku aja jooksul. Kui soolised palgaerinevused ei ole objektiivselt ja sooneutraalsete
asjaoludega põhjendatud, peab tööandja olukorda parandama tihedas koostöös töötajate
esindajatega, tööinspektsiooni ja/või võrdõiguslikkuse organiga.
Eestis kohustab SoVS § 11 lg 1 punkt 6 tööandjat soolist võrdõiguslikkust edendades andma
regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse
kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud
meetmetest. Oluline on märkida, et see kohustus laieneb kõigile tööandjatele, sõltumata tema
juures töötavate inimeste arvust. SoVS ei kohusta aga teavet kodulehel või muul moel
avalikustama, samuti puudub detailsem regulatsioon selle kohta, millistes kategooriates
andmeid asjakohane teave sisaldama peab, s.t. selle üle otsustamine on seni jäetud tööandja
pädevusse. Samas, võttes arvesse, et tasu on üks olulisematest töötamisega seonduvatest
aspektidest, saades ka SoVS-is korduvalt eraldi tähelepanu, on selge, et vähemalt mingit teavet
naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta töötasu küsimustest see sisaldama peab.
SoVS 11 lõike 2 kohaselt peab tööandja koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid,
mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise
põhimõtte järgimist töösuhetes. Ettenähtud andmete kogumise korda ja andmete loetelu
Vabariigi Valitsus oma määrusega seni kehtestanud ei ole.
Poliitikauuringute keskus Praxis viis 2015. aastal läbi uuringu soolise võrdõiguslikkuse seaduse
rakendamise kohta tööandjate poolt27. Uuringus küsiti tööandjatelt, kas ja millisel kujul nad
erinevaid personaliandmeid koguvad, kas neid andmeid on kasutatud ka igapäevatöös ning
milline on andmete kogumiseks tehnoloogiline valmisolek. Vastustest selgub, et statistiliste
andmete kogumine personali kohta ei ole kuigi levinud. Kõige enam ehk 46% tööandjatest
27
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring Soolise võrdõiguslikkuse
seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute
Keskus Praxis.
12
väitis, et koguvad andmeid tööaja arvestuse kohta, vähemal määral ka töötasu (38%),
ületundide (36%) ja põhipuhkuse kasutamise (36%) kohta. Andmeid, mis võimaldaksid
võrrelda naisi ja mehi, kogub veel väiksem osa tööandjatest ning soopõhiselt kogutakse jällegi
enam töötasu (20% tööandjatest), tööaja arvestust (18%) ja põhipuhkuse kasutamist (18%)
puudutavaid andmeid.
Statistikaameti 2020. aasta andmete kohaselt oli vähemalt 250 töötajaga ettevõtteid 172, mis
moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest (ca 138 tuhat) ca 0,1%. Kõige suurema osa ehk 94%
moodustavad mikroettevõtted ehk alla 10 töötajaga ettevõtted ning 4,7% väikeettevõtted (ehk
ettevõtted, kus on 10-49 töötajat). Kuigi suurettevõtted moodustavad vaid 0,1% Eesti
ettevõtetest, on Eestis Maksu- ja Tolliameti 2020. aasta IV kvartali andmete kohaselt sellistes
ettevõtetes töötavate töötajate osakaal 23%. Arvestades, et direktiiv toob kaasa suuremaid
lisakohustusi eelkõige suurettevõtetele ning Eestis on sellise suurusega tööandjaid vaid 0,1%,
on mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele pigem väike.
Kuigi direktiiv ei näe ette, et organisatsiooni palgatasemed tuleks teha avalikuks, tuleb
ettevõtetel avalikustada palgalõhe ja palkade erinevus. Eesti tööturgu iseloomustab Euroopa
Liidu mõistes suurim sooline segregatsioon, mistõttu sageli ei leidu samal positsioonil tööd
tegevaid naisi ja mehi. Kuivõrd artikkel 8 kohaselt tuleb organisatsioonidel avaldada soolise
palgalõhe andmed oma töötajaskonna lõikes, võib Eesti mõistes olla näiteks võrdväärset tööd
tegevate töötajate kategoorias keeruline hinnata soolist palgalõhet.
ATS § 9 kohaselt juhib Rahandusministeerium avaliku teenistuse arendamist. ATS § 66 lõikest
1 tuleneb, et valdkonna eest vastutav minister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate (ATAR)
avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest
isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Aruandes
tuuakse mh välja ka riigi ametiasutuste sooline palgalõhe jms andmed.28 Seni on ATAR toonud
välja palgalõhe tööväärtuspunktide lõikes, kuid mitte ametiasutuste kaupa, vaid kogu avalikus
teenistuses. Valitsemisaladele koostab Rahandusministeerium raporteid „Riigi ametiasutuste ja
hallatavate riigiasutuste personali- ja palgaülevaade“, kus on toodud ka iga ametiasutuse üldine
palgalõhe, osaliselt ka tööperede lõikes, aga need on seni olnud mõeldud vaid personalijuhtidele
ja asutusesiseseks kasutamiseks. Töötajatele neid raporteid reeglina ei tutvustata. Andmed
„Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste personali- ja palgaülevaate“ raportite jaoks saab
Rahandusministeerium riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust või andmekorjega.
KOV-idelt praegu nii detailseid palkade andmeid ei koguta, et saaks palgalõhet arvutada.
Direktiivi eelnõu artikkel 8 p 3 kohaselt tuleks palgateave avalikustada oma veebisaidil. ATS §
65 näeb ette, et palgainfo avalikustatakse avaliku teenistuse veebilehel ehk ühest kohast on
võimalik koondina saada kogu ametnike palgainfo aasta kaupa. Samas ei kata kehtiva ATS-i
alusel avaldatav info kogu punktides a-f nõutavat teavet.
Vajadus esitada avalikus teenistuses olevate ametnike palgainfo seireasutusele või
võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevale asutusele puudub, kuna palgainfo on avalik. Samuti
ei puuduta 250 töötaja piir ametiasutusi, sest kõikide ametnike palgad on avalikud. Samuti on
avalikud Rahandusministeeriumi poolt koostatud avaliku teenistuse ülevaated aastate lõikes.
28
Avaliku teenistuse aastaraamatud on leitavad: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-
personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika.
13
Direktiivi eelnõu artikkel 8 p 4 kohaselt võivad liikmesriigid teha mõnele olemasolevale
asutusele ülesandeks koguda nõutud teavet selliste haldusandmete alusel nagu tööandjatelt
maksu- või sotsiaalkindlustusasutustele esitatavad andmed ning teha see teave tööandjate
asemel kättesaadavaks. Eestis Maksu- ja Tolliamet eelnõu artiklis 8 nõutud viisil andmeid
hetkel ei kogu, kuna neid pole vaja maksukohustuse määramiseks. Samuti ei ole Maksu- ja
Tolliametil pädevust palgalõhe analüüsi tegemiseks.
Töötasu ühine hindamine
Eelnõu artikkel 9
Juhul kui vähemalt 250 töötajaga organisatsioonis esineb vähemalt 5% keskmise palgataseme
erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa selgitada objektiivsete ja sooneutraalsete
asjaoludega, tuleb direktiivi eelnõu kohaselt organisatsioonis läbi viia ühised töötasu
hindamised. Ühiste hindamiste käigus peab tööandja objektiivsete ja sooneutraalsete
asjaoludega põhjendama palkade erinevust kõigis töötajate kategooriates, kus on sooline
palkade erinevus, sh nendes töötajate kategooriates, kus palgatasemete erinevus on alla 5%,
ning olukorda parandama koostöös töötajate esindajate, tööinspektsiooni ja/või
võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutusega.
Töötasusid peaksid ühiselt hindama tööandjad koostöös töötajate esindajatega. Kui
organisatsioonis puuduvad ametlikud töötajate esindajad, peaks tööandja sel otstarbel määrama
ühe või mitu töötajat.
Töötasu ühise hindamise nõude eesmärk on ajendada tööandjaid võtma kohustuslikke
meetmeid, et uurida oma palgakujundustavasid ja käsitleda palgastruktuuride võimalikku
soolist kallutatust, mis rikub võrdse tasustamise põhimõtet. Tööandjate ja töötajate esindajate
koostöö tagab sellisele lähenemisviisile toetuse ja viib ühiste meetmeteni.
Erinevused nais- ja meestöötajate keskmises töötasus igas töötajate kategoorias võrdse või
võrdväärse töö tegemise eest peavad olema objektiivselt põhjendatud ning selles peavad
töötajate esindajad ja tööandja ühiselt järeldusele jõudma. Kui erinevusi ei saa põhjendada
objektiivsete teguritega, peab tööandja võtma parandusmeetmeid; kui hindamisi on tehtud ka
varem, peab tööandja lisama aruande selliste hindamiste tulemusel võetud meetmete tõhususe
kohta. Meetmed tuleks võtta tihedas koostöös töötajate esindajate, tööinspektsiooni ja/või
võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutusega ning need peaksid hõlmama sooneutraalse
tööde hindamis- ja klassifitseerimissüsteemi kehtestamist, et välistada igasugune otsene või
kaudne sooline palgadiskrimineerimine.
Eestis puudub SoVS-is direktiivi eelnõule vastav töötasu ühise hindamise regulatsioon.
TLS §29 ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle ka nende sisu. Eesti tööõiguse
kohaselt on töölepingulises suhtes pooled vabad otsustamaks töötasu üle ja selle üle, millistest
osadest töötasu koosneb ning kuidas kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid.
Töötasu võib koosneda eri osadest, mille suurused või arvestamise viisid nähakse ette
töölepingus. TLS tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest
ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär.
14
Kui töötasu kokkulepe puudub, loetakse tavaliselt töötasuks sarnase töö eest sarnastel
asjaoludel makstav tasu (TLS § 29 lg 2). Vaidluse korral, kui töötaja ja tööandja vahel puudub
töötasu kokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, saavad nad pöörduda töövaidlusorgani
poole, kellel tuleb konkreetseid asjaolusid hinnates välja selgitada, milline on sellisel tööl
tavaliselt makstav tasu. Tavaliselt makstava tasu suurusjärgu teadasaamiseks võib näiteks
kasutada sarnast tööd tegevate töötajate töötasu samas ettevõttes, samal tegevusalal tegutsevate
ettevõtete töötasu statistikat jm asjaolusid.
Lisaks sätestab TLS § 29 lg 2, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole
kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus
ettenähtud tasu. Kui sotsiaalpartnerite üleriigiline laiendatud töötasu alammäära
kollektiivleping välja arvata, on kollektiivlepingutega kaetus Eestis 18,6%. Kollektiivsete
läbirääkimiste raamistik on Eestis kehtestatud kollektiivlepingu seadusega (edaspidi KLS)29.
Kollektiivleping sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel. Vastavalt KLS
§ 6-le, võib kollektiivlepinguga kindlaks määrata palgatingimused. Pigem sõlmivad
kollektiivlepinguid keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Ettevõttes, asutuses või muus
organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Statistika järgi on valdavalt
töötajate esindaja kollektiivlepingu sõlmimisel ametiühing või ametiühingute liit.
Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette palgakomponendid ja selle, et keelatud on maksta seaduses
sätestamata lisatasusid või ette näha muid hüvesid, on avalikus teenistuses palgaga seonduv
väga hästi reguleeritud. Eestis on võimalik avalikus teenistuses sõlmida kollektiivlepinguid,
kuid tulenevalt sellest, et palga osas seab piirid riigieelarve ja seadus on palga küsimuses väga
detailne, on kokkuleppe ruumi väga vähe. Ametiühinguid kaasatakse seeläbi, et TLS § 29
lõikest 5 tuleneb, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu
alammäära. Eelnevalt on praktikas siinkohal lähtutud ametiühingute ja tööandjate esindajate
vahelisest kokkuleppest. Töötasu alammäär on mh aluseks ka ATS-st tulenevate hüvede
maksmisel (nt abikaasatasu, ressursimahukas koolitus). Töötasu ühiseid hindamisi Eesti
avalikus teenistuses ei toimu.
Andmekaitse
Eelnõu artikkel 10
Direktiivi nõuete täitmiseks nais- ja meestöötajate palkade andmete töötlemisel ja avaldamisel
tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/67930. Isikuandmete kaitse üldmäärus
on otsekohalduv õigusakt, millest tulenevad põhimõtted ja muud isikuandmete töötlemise
nõuded on järgimiseks kohustuslikud nii era- kui avalikule sektorile. Iskuandmete kaitse
üldmääruse kohaselt ei tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada muul eesmärgil kui sama
ja võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte rakendamiseks. Täiendava kaitsemeetmena
võivad liikmesriigid otustada, et juhul kui palgaandmete avalikustamine viiks olukorrani, kus
otseselt või kaudselt oleks võimalik kaastöötajat identifitseerida, saavad sellele infole ligipääsu
ainult töötajate esindajad või võrdõiguslikkuse organ. Töötajate esindajad või võrdõiguslikkuse
organ nõustavad töötajaid võimaliku palgalõhe andmete nõude tegemise osas, ilma et
29
Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv.
30
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vabaliikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L119, 04.05.2016.
15
avaldataks sama ja võrdväärset tööde tegevate töötajate tegelikke individuaalseid
palgatasemeid. Seireasutusel on palgalõhe infole piiranguteta ligipääs.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted.
Nendest asjakohasemateks käesoleval juhul on:
1) eesmärgi piirangu põhimõte – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt
kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil,
mis on nende eesmärkidega vastuolus ning
2) nn minimaalsuse põhimõte – isikuandmed peavad olema asjakohased, olulised ja
piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt.
Sellest tuleneb, et Eestis ei tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada muul eesmärgil kui
sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte rakendamiseks.
SoVS-is direktiivi eelnõule vastav andmekaitse regulatsioon puudub.
TLS § 41 näeb ette, et töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega. Tööandja
on alati isikuandmete töötleja, sest juba ainuüksi töötaja nimi ja isikukood on isikuga seostatud,
s.o isikuandmed. Tööandja on isikuandmete töötleja töölepingueelsetel läbirääkimistel,
töösuhete kestel, aga ka pärast töölepingu lõppemist. Töötaja peab olema teadlik, kes, mis
eesmärgil ning milliseid tema isikuandmeid kogub ja töötleb. Töötajal on alati õigus küsida,
milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil tööandja tema kohta töötleb ning kellele neid on
edastatud. Töötajal on õigus kogutud andmetega ka tutvuda.
Tööandja peab isikuandmete töötlemisel järgima seaduslikkuse, õigluse, eesmärgikohasuse,
minimaalsuse, kvaliteedi, õigsuse, säilitamise piirangu ning usaldusväärsuse ja
konfidentsiaalsuse põhimõtteid.31
Eesti seadustele vastavalt on töötajate esindusvormidena sätestatud usaldusisikud (töötajate
usaldusisiku seadus - TUIS) ja ametiühingud (ametiühingute seadus). Nimetatud seadustes on
sätestatud töötajate esindamise õigused ja kohustused muuhulgas ka võrdse kohtlemise asjus.
Usaldusisikul on kohustus töötaja taotlusel esindada töötajat töövaidluses enne töövaidlusi
lahendavasse organisse pöördumist (TUIS §10 lg 4), tal on õigus tutvuda takistamatult
töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega ja saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks
vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga (TUIS §9 lg 1 ja 2).
Eestis pole töötajate usaldusisik ja ametiühingud töötajate esindusvormidena laialdaselt
levinud, mistõttu on nende kasutamine tööandjale kaebuste esitamise eesmärgil suhteliselt
harvaesinev. 2015. aasta Tööelu uuringu andmetel tegutses vaid 18% ettevõtetest töötajate
usaldusisik ning 5,8% ettevõtetest tegutses ametiühing (Statistikaameti interneti andmebaas).
31
Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M., Koks, M., Saar, U. (2021) Töölepingu seadus. Selgitused
töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Tallinn. Leitav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf.
16
Sotsiaaldialoog
Eelnõu artikkel 11
Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õiguse ja praktikaga
tagama, et direktiivis sätestatud õigusi ja kohustusi arutatakse sotsiaalpartneritega, ilma et see
piiraks sotsiaalpartnerite sõltumatust.
Eesti on toetanud sotsiaaldialoogi nii sisuliselt kui ka finantsiliselt. Alates 2018. a. toimuvad
valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel regulaarsed
kolmepoolsed kohtumised. Kolmepoolsete kohtumiste eesmärk on ühiselt arutada tööturu
väljakutseid, otsida kompromisse ja aidata muuta riigi panust maksimaalselt efektiivseks.
Lisaks valitsuse kolmepoolsetele kohtumistele, kohtub ja suhtleb sotsiaalminister ja
Tööinspektsiooni peadirektor sotsiaalpartneritega regulaarselt. Samuti on Eesti Ametiühingute
Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kaasatud neid puudutavate poliitikate kujundamisse
vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale32 nii väljatöötamiskavatsuse,
kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamisel kui kooskõlastamisel.
Sotsiaaldialoogi on viimastel aastatel riigi poolt rahaliselt toetatud struktuurivahenditest
eraldatud toetusega läbi Riigikantselei meetme (470 000 euro väärtuses). Samuti toetatakse
sotsiaaldialoogi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna rahalistest vahenditest. Sotsiaalse
dialoogi rahastamist jätkatakse struktuurivahendite 2021-2027 perioodi tehnilisest abist.
Läbirääkimised konkreetsete summade osas käivad ja need lepitakse kokku 2021-2027 perioodi
struktuurivahendite rakenduskava koostamise käigus.
Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette palgakomponendid ja selle, et keelatud on maksta seaduses
sätestamata lisatasusid või ette näha muid hüvesid, on avalikus teenistuses palgaga seonduv
väga hästi ja läbipaistvalt reguleeritud.
Eestis on võimalik avalikus teenistuses sõlmida kollektiivlepinguid, kuid tulenevalt sellest, et
palga osas seab piirid riigieelarve ja seadus on palga küsimuses väga detailne, on kokkuleppe
ruumi väga vähe. Ametiühinguid kaasatakse seeläbi, et TLS § 29 lõikest 5 tuleneb, et Vabariigi
Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Eelnevalt on
praktikas siinkohal lähtutud ametiühingute ja tööandjate esindajate vahelisest kokkuleppest.
Töötasu alammäär on mh aluseks ka ATS-st tulenevate hüvede maksmisel (nt abikaasatasu,
ressursimahukas koolitus).
Tulenevalt eelnevast oleme seisukohal, et eelnõus ette nähtud sotsiaaldialoogi ei peaks eelnõuga
avalikus teenistuses kohustusena ette nägema.
Õiguste kaitse
Eelnõu artikkel 12
Artikliga 12 nähakse ette, et liikmesriigid tagavad, et pärast võimalikku lepitusmenetlust on
kohtumenetlused meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõttega seotud õiguste ja kohustuste täitmise tagamiseks kättesaadavad kõigile töötajatele,
32
Saadaval: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.
17
kes leiavad, et neid on võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte
kohaldamata jätmise tõttu õigusvastaselt koheldud. Sellised menetlused peavad olema
töötajatele ja nende nimel tegutsevatele isikutele kergesti kättesaadavad isegi pärast seda, kui
töösuhe, milles väidetav diskrimineerimine aset leidis, on lõppenud.
Eestis lahendab SoVS § 12 kohaselt soolise diskrimineerimise vaidlusi kohus või
töövaidluskomisjon. Vaidluste lahendamine ei ole piiratud töösuhte kestusega, st on võimalik
ka siis, kui töösuhe, milles väidetav diskrimineerimine aset leidis, on lõppenud.
Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Kohtusse või
töövaidluskomisjoni pöördumine ei eelda eelnevat lepitusmenetluse läbimist ning
õiguskantsleri diskrimineerimisvaidlustes läbiviidavat lepitusmenetlust on seni kasutatud väga
üksikutel juhtudel.
Direktiiv kohaldub artikkel 2 lõike 1 alusel nii avaliku kui ka erasektori tööandjate suhtes, st
hõlmatud on ka ametnikud. Ametnike jaoks on avatud halduskohtutee.
Direktiivi põhjendustes on märgitud, et kohtusse pöördumisele ei tohi eelneda kohustuslik
haldusmenetluslik vaidluse lahendamise etapp. Eestis ei kehti üldist vaidemenetluse läbimise
kohustust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 ütleb, et seadus võib näha mõnda
liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse
menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude
kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole
selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ei ATS-ist ega SoVS-ist tulene ametnikele vaidemenetluse
läbimise kohustust.
Direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad riigisisesed kohtuväliste ja
kohtumenetluste süsteemid ümber kujundada.
Menetlused töötajate nimel või toetuseks
Eelnõu artikkel 13
Artikli 13 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et ühingud, organisatsioonid,
võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad asutused ja töötajate esindajad või muud juriidilised
isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi
meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks, võivad osaleda kohtu- või haldusmenetluses, mis
on ette nähtud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõttega seotud õiguste või kohustuste järgimise tagamiseks. Asjaomase töötaja nõusolekul
võivad nad tegutseda sellise töötaja nimel või toetuseks, kelle puhul on rikutud õigust või
kohustust, mis on seotud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu
maksmise põhimõttega.
Artikkel 13 lõige 2 ütleb, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel ja töötajate
esindajatel on asjaomaste töötajate nõusolekul õigus tegutseda ka mitme töötaja nimel või
nende toetuseks.
Eestis võib töövaidluskomisjoni pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Töövaidluse
lahendamise seaduse (edaspidi TvLS) § 17 lõike 2 kohaselt kohaldatakse esindusele
tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 117 lõike
18
2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest
(seadusjärgne esindusõigus). TvLS § 17 lõige 21 ei luba töövaidluskomisjonis esindajaks
määrata piiratud teovõimega isikut. Seega ei sätesta TvLS nimekirja isikutest, kes võivad
töötaja esindajana töövaidluskomisjoni pöörduda ning töötaja nõusolekul võib teda esindada nt
ametiühingu esindaja.
TvLS § 26 lõige 5 võimaldab mitmel avaldajal esitada ühisavalduse sama vastaspoole vastu või
mitme vastaspoole vastu, kui:
a) vaidluse esemeks on mitme isiku ühine õigus;
b) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest;
c) vaidluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud
nõuded või kohustused.
Direktiivi eelnõu sätte põhjendustes on märgitud, et kõigis liikmesriikides ei ole praegu
eelkõige võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel nõude esitamise õigust kohtusse.
Kaebuse esitamine kellegi teise nimel on esindusõiguse küsimus. Eestis on
halduskohtumenetluses esindamine reguleeritud HKMS §-s 32. HKMS § 32 lg 1 kohaselt võib
halduskohtumenetluses volitatud esindajaks olla:
- advokaat;
- õigusteadusliku kõrgharidusega isik;
- majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant
maksuasjades;
- prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades;
- menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja
kogemused, et menetlusosalist esindada;
- kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku
volitusel;
- esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane;
- muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest.
HKMS-i praeguse regulatsiooniga ei ole vastuolus see, kui isikut esindab mõne
võrdõiguslikkuse ühenduse töötaja, kellel on õigusteaduslik kõrgharidus (HKMS § 32 lg 1 p 2).
Probleemne on HKMS vaatepunktist see, et õigusteadusliku kõrgharidusega isik ei või olla
isiku esindajaks Riigikohtus (vt HKMS § 32 lg 2). Direktiivi lähtekoht on see, et isiku nimel
peab saama tegutseda kõigis kohtuinstantsides, st direktiiv ei kitsenda töötaja nimel tegutsemist
üksnes esimeses astmes nõude esitamisele.
Direktiivi eelnõu näeb ette, et töötaja nimel peab saama tegutseda ühing, organisatsioon,
võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev asutus ja töötajate esindaja või muu juriidiline isik, kellel
on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi tegeleda
võrdõiguslikkusega. Direktiivi ettepanek soovib seega esindusvõimalust mingi ühingu või
asutuse kaudu. Eesti seisukoht peaks olema siin, et sõltumatult sellest, kes töötajat
kohtumenetluses esindab, peab ta suutma pakkuda kvaliteetset juriidilist nõu, sh orienteeruma
ka menetlusõiguses. Direktiivi artikkel 13 näeb praeguses sõnastuses ette, et liikmesriik saab
luua kriteeriumid selleks, millal mingil ühendusel või asutusel on õiguslik huvi, kuid direktiivist
ei tulene selgelt ja üheselt, et ühendus või asutus peab võimaldama töötaja kvaliteetset
esindamist. Liikmesriigile peaks säilima õigus kehtestada töötajat võrdõiguslikkuse
ühenduse/asutuse nimel esindava isiku pädevusnõuded (nt õigusteaduslik kõrgharidus).
19
Võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatest asutustest tuleb Eestis kõne alla soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. VõrdKS § 16 punkti 2 kohaselt volinik nõustab
ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Samas ei ole kehtiv seadus
andnud otsesõnu voliniku pädevusse isikute esindamist diskrimineerimisvaidluste menetlustes
kohtus või töövaidluskomisjonides. Direktiivi artikkel 13 nõuab siin töötaja nimel kohtusse
nõude esitamise õigust. VõrdKS § 16 vajaks direktiivi artikkel 13 valguses täiendamist.
Töötaja nimel kohtusse pöördumine tähendab Eesti õiguse kohaselt, et kohtusse pöördub
töötaja, keda esindab teine isik (füüsiline või juriidiline). Esindamiseks on igal juhul vajalik
esindatava nõusolek. Tuleb jälgida, et see põhimõte säiliks ka direktiivi menetluse jooksul.
Lepingulisele esindajale kehtivad kvalifikatsiooninõuded (esindajal peab olema magistrikraad
õigusteaduses), mille eesmärk on esindatava huvide kaitse, sest võimalikud negatiivsed
tagajärjed (näiteks vajadus tasuda vastaspoole menetluskulud) saabuvad esindatavale. Need
nõuded kehtivad ka tööõiguslike vaidluste puhul ja pole põhjust nendes järeleandmisi teha.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, v.a seisukohtade esitamine teise
menetlusosalise kaebusele. Ka selle põhimõtte osas ei ole põhjust teha järeleandmisi.
Ebaselgem on küsimus, mida tähendab „menetlus töötajate toetuseks“. Eesti kehtiv
tsiviilvaidluste lahendamise süsteem ei näe ette võimalust pöörduda kohtusse kellegi teise
õiguste kaitseks. Kuigi eelmisel aastal vastu võetud EL direktiiv33 näeb ette kohustuse luua
selline võimalus tarbijate õiguste kaitseks, ei ole tegemist võrreldavate olukordadega.
Töölepinguline suhe on tunduvalt isiklikum kui tarbijasuhe ja töötajal peab olema võimalus
otsustada selle üle, kas selle menetlusega ühineda, sh ka juhul, kui talle ei kaasne selle otsusega
rahalist riski.
Õigus hüvitisele
Eelnõu artikkel 14
Artikkel 14 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et töötajal, kes on kannatanud kahju meestele ja
naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või
kohustuse rikkumise tõttu, on õigus nõuda ja saada selle kahju eest liikmesriigi määratud
täielikku hüvitist või kahjutasu. Hüvitis või kahjutasu peab tagama tekitatud kahju tegeliku ja
tõhusa hüvitamise viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. Hüvitis peab
asetama kahju kannatanud töötaja olukorda, milles ta oleks olnud, kui teda ei oleks
diskrimineeritud soo alusel või kui ei oleks rikutud õigusi või kohustusi, mis on seotud meestele
ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmisega. See hõlmab saamata jäänud
palga ja seotud boonuste või loonustasude täies ulatuses sissenõudmist ning hüvitist kaotatud
võimaluste ja moraalse kahju eest. Samuti hõlmab see õigust viivisele. Hüvitist või kahjutasu
ei tohi eelnevalt piirata ülemmäära kehtestamisega.
33
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, 25. november 2020, mis käsitleb tarbijate
kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ. Direktiiv
peab olema üle võetud hiljemalt 25.06.2023. Hoolimata direktiivis kasutatud terminist „esindushagi“ on see hagi,
mis esitatakse tarbijate asemel, st nende kasuks, mitte nende nimel ehk neid esindades (art 3 p 5).
20
Eestis võib SoVS § 13 lõike 1 kohaselt isik, kui tema õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud,
õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise
lõpetamist ning kahju hüvitamist. Lõike 2 kohaselt võib kannatanu lisaks nõuda, et talle
makstaks rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Lõige 3
näeb ette, et hüvitise suurust kindlaks määrates arvestab kohus või töövaidluskomisjon muu
hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Hüvitis ei hõlma sõnaselgelt õigust viivisele,
hüvitisele ei ole sätestatud ülemmäära. SoVS § 14 kohaselt aegub kahju hüvitamise nõue ühe
aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada
saama.
Direktiivi eelnõu põhjendustes on märgitud, et rangem hüvitise maksmise nõue motiveerib
soolise palgadiskrimineerimise ohvreid taotlema õiglust ja kaitsma oma õigust võrdsele
tasustamisele. Selle sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdse tasustamise
põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu kahju kannatanud töötajal oleks õigus
nõuda ja saada tekitatud kahju eest täielikku hüvitist viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga
proportsionaalne.
Direktiivi 2006/54/EÜ artiklile 18 tuginedes nõuab see säte kooskõlas Euroopa Kohtu
praktikaga, et diskrimineeritud töötaja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui
diskrimineerimist ei oleks toimunud. See hõlmab saamata jäänud palga ja seotud boonuste või
loonustasude täies ulatuses sissenõudmist ning hüvitist kaotatud võimaluste ja moraalse kahju
eest. Samuti nähakse selle sättega ette, et hüvitist või kahjutasu ei tohi piirata eelneva ülempiiri
kehtestamisega.
Probleemne on tingimus, et kahjuhüvitis peab olema „hoiatav“. See viitab nn karistusliku
kahjuhüvitise kontseptsioonile, mis Eesti õiguses ei ole küll täiesti tundmatu (VÕS § 134 lg 6
võimaldab seda isikuõiguste rikkumise puhul), kuid üldiselt lähtub Eesti tsiviilõigus
põhimõttest, et hüvitada tuleb isikule tekkinud kahju. Karistuslikud meetmed peaksid jääma
riigi sunnivahenditeks.
Muud õiguskaitsevahendid
Eelnõu artikkel 15
Artiklis 15 sätestatakse, et liikmesriigid tagavad, et kohtumenetluses, mille eesmärk on tagada
meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud
õiguse või kohustuse täitmine, võib kohus või muu pädev asutus nõude esitaja taotlusel ja
vastaspoole kulul teha:
1. ettekirjutust sisaldava määruse, millega tuvastatakse meestele ja naistele võrdse või
võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse
rikkumine ja lõpetatakse selline rikkumine;
2. ettekirjutust sisaldava määruse, millega kohustatakse kostjat võtma struktuurilisi või
organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse
tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks või sellega seotud
rikkumise lõpetamiseks.
Direktiivi artikli 15 lg-s 2 sätestatakse, et kohtu määruse täitmata jätmise korral tuleb vajadusel
maksta korduvat rahatrahvi, et tagada määruse täitmine.
21
Eestis võib SoVS § 13 lõike 1 kohaselt isik, kui tema õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud,
õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise
lõpetamist.
TvLS ei võimalda töövaidluskomisjonil teha ettekirjutusi. Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui
töövaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks
valmis (TvLS § 54 lõige 1). Töövaidluskomisjoni menetlusreeglistiku loomisel on lähtutud
põhimõttest, et töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis oleks töösuhte poolte jaoks
kiire ja lihtne. Ettekirjutuste tegemine menetluse käigus enne lõpilikku otsust venitaks
menetlust pikemaks ning muudaks selle sarnaseks kohtumenetlusele. Sellisel juhul aga ei täida
töövaidluskomisjon oma eesmärki.
Halduskohtumenetluses, nii nagu ka tsiviilkohtumenetluses, on võimalus taotleda esialgset
õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse raames ei tuvastata lõplikult seda, kas võrdse palga maksmise
põhimõtet on rikutud või mitte, kuid kohus saab vastustajat kohustada tegevusest hoiduma kuni
kohtuasja lahendamiseni (vt HKMS § 249).
Kuna direktiiv räägib tuvastamisest ja kohustamisest, mis eeldab seda, et kohus on rikkumise
võrdse tasu maksmise põhimõtte vastu tõendatult tuvastanud, räägib direktiiv sisuliselt kohtu
lõpplahendist. HKMS-is tuleb rikkumise lõpetamiseks kõne alla keelamiskaebus (HKMS § 37
lg 2 p 3). Kui võimalik on üksnes tuvastamine ja täidetud on HKMS-is sätestatud tingimused
(vt HKMS § 45 lg 2), siis tuleb kõne alla tuvastamiskaebus.
Strukturaalsete ja organisatsiooniliste meetmete ettekirjutus võib vajada erinormi.
Artikkel 15 lg-s 2 nõutud trahv on HKMS-is sätestatud §-s 248. HKMS § 248 lg 1 ütleb, et
kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus
süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta
kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist
kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täitmast ega võta
menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust
taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi
määramist. HKMS näeb seega ette ettekirjutuse mittetäitmise puhuks rahatrahvi ja seda saab
määrata korduvalt.
Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ei sobi kokku selline võimalus, et kohus hakkab
lisaks konkreetse tsiviilvaidluse lahendamisele tegema ka ettekirjutusi kostja töökorralduse
ümberkorraldamiseks. See ülesanne peab jääma vastava pädevusega haldusorganile.
Seda kinnitab artkkel 15 lg 2, mis näeb ette „vajadusel korduva rahatrahvi maksmise
ettekirjutust sisaldava määruse täitmata jätmise korral“. Sellised meetmed on omased
haldusõigusele, mitte hagimenetlusele. Tsiviilkohtumenetluses saab kohus menetlusosalisi
trahvida menetluse tagamiseks, st enne otsuse tegemist. Pärast menetlust lõpetava lahendi
tegemist ei saa kohus enam omal algatusel määrata trahvi otsuse täitmata jätmise eest.
Kohtulahendite täitmine toimub täitemenetluses, kus kohtutäituril on küll võimalik määrata
sunniraha ja teha seda ka korduvalt, kuid kohtutäitur lähtub otsuse resolutsioonis määratud
tingimustest. Kohtutäituril ei ole võimalik hakata hindama, kas kostja on „võtnud struktuurilisi
või organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu
maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks“.
22
Seetõttu on sobimatu selliste ülesannete panemine kohtutele, mis lahendavad tsiviilvaidlusi.
Tõendamiskohustuse üleminek
Eelnõu artikkel 16
Direktiivi eelnõu artikkel 16 reguleerib tõendamiskohustuse üleminekut. Artikkel 16 nõuab, et
liikmesriigid võtavad kooskõlas oma siseriikliku kohtusüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et
kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu kannatanud,
esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud
otsene või kaudne diskrimineerimine, peab isik, kelle vastu nõue esitati, tõendama, et otsest ega
kaudset palgadiskrimineerimist ei ole toimunud. Liikmesriigid tagavad, et kui tööandja ei täida
mõnd käesoleva direktiivi artiklites 5–9 sätestatud tasustamise läbipaistvusega seotud õigust või
kohustust, peab tööandja otsese või kaudse diskrimineerimisega seotud kohtu- või
haldusmenetluses tõendama, et sellist diskrimineerimist ei ole toimunud. Kahtluse korral tuleb otsus
teha nõude esitaja kasuks. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike kehtestamast menetlustes, mis
on algatatud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmisega seotud
õiguste või kohustuste täitmise tagamiseks, nõude esitajale soodsamaid tõendamisnorme.
Liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine
on kohtu või pädeva asutuse ülesanne. Käesolevat artiklit ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes,
kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti.
Hetkel reguleerib Eestis SoVS §-s 4, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama
faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline diskrimineerimine. Isik,
kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse
kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine
diskrimineerimise omaksvõtuga. Kuigi SoVS ei sätesta direktiivi eelnõuga sarnaselt
sõnaselgelt, et kahtluse korral tuleb otsus teha nõude esitaja kasuks, näeb ka kehtivas seaduses
sätestatud jagatud tõendamiskohustuse regulatsioon ette sisuliselt sama tulemuse.
SoVS § 4 lg 3 ütleb, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja
kriminaalmenetluses. SoVS § 4 vastav erand tuleb sellest, et „[d]irektiivides on sätestatud, et
jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes ja menetluste suhtes, mille
korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne.“ Ka kõnesolev
võrdse palga direktiiv ütleb, et liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille
korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne.
Halduskohtumenetluse puhul on SoVS puhul lähtutud sellest, et halduskohus tegutseb lähtudes
uurimisprintsiibist. Praktikas ei ole uurimisprintsiibi rakendamine aga absoluutne. Ka
halduskohtutes tuleb ette tõendamiskoormise jaotamist ja kaebajale üleminekut. Selguse mõttes
peaks kaaluma jagatud tõendamiskohustuse laiendamist ka halduskohtumenetluses
lahendatavatele kahjunõude asjadele.
Samas ei peaks direktiiv ühegi menetlusliigi puhul otsesõnu ette kirjutama, milline otsus tuleb
teha – see oleks lubamatu sekkumine liikmesriigi kohtumenetluse autonoomiasse.
Juurdepääs tõenditele
Eelnõu artikkel 17
23
Artikkel 17 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et võrdse või võrdväärse töö eest meeste ja naiste
võrdse tasustamisega seotud nõude menetlemisel saavad liikmesriikide kohtud või pädevad
asutused kohustada isikut, kelle vastu nõue esitati, avaldama kõik tema käsutuses olevad
asjakohased tõendid. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on õigus nõuda
konfidentsiaalset teavet sisaldavate tõendite avaldamist, kui nad peavad seda nõude jaoks
oluliseks. Liikmesriigid tagavad, et sellise teabe avaldamise nõudmisel on liikmesriikide
kohtutel kasutada tulemuslikud meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks. Käesolev artikkel ei
takista liikmesriike säilitamast või võtmast kasutusele nõude esitajale soodsamaid norme.
Eestis näeb VõrdKS § 17 lõige 4 ette, et arvamuse andmiseks on soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada
diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni, ja nõuda kirjalikke
seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude kohta, samuti dokumentide või nende koopiate
esitamist tema määratud tähtaja jooksul. Eraldi on ette nähtud, et taoline teabe saamise õigus
hõlmab ka andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva tasu, tasustamise
tingimuste ning muude hüvede kohta.
Vastavalt töövaidluse lahendamise seadusele (edaspidi TvLS) (§ 26 lg 1 ja 2) võtab
töövaidluskomisjon töövaidluse menetlusse kirjaliku avalduse alusel. Avaldusse tuleb märkida
muuhulgas tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt,
millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TvLS 5. jagu sätestab tõendite tingimused.
Vastavalt § 44 lõikele 1 on tõendiks igasugune teave, mille alusel teeb töövaidluskomisjon
kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti
muud töövaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TvLS § 45 lõige 5 sätestab, et
poolel on õigus esitada töövaidluskomisjonile taotlus, et töövaidluskomisjoni juhataja nõuaks
määrusega teiselt poolelt tema käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist. Kui pool taotleb,
et töövaidluskomisjon nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja
selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes.
HKMS § 58 sätestab tõendite kogumise osas mh, et kohus võib menetlusosaliselt (vt HKMS §
15), samuti menetlusväliselt haldusorganilt, menetlusosalise tööandjalt, kindlustusseltsilt või
krediidiasutuselt nõuda asja või taotluse lahendamiseks vajalikku teavet, kui sellise teabe
olemasolu haldusorganil või isikul saab eeldada ning seadus ei sätesta teisiti. Menetlusosaline,
haldusorgan või muu isik on kohustatud teavet andma kohtu määratud tähtaja jooksul.
Kohustuse rikkujat võib kohus trahvida.
Aegumistähtajad
Eelnõu artikkel 18
Üheks tõkkeks, mis takistab palgadiskrimineerimise ohvreid kaitsmast oma õigust võrdsele
töötasule, on lühikesed aegumistähtajad ja nendega seotud menetluslikud takistused. Seepärast
näeb direktiivi eelnõu ette ühtsed normid soolise palgadiskrimineerimisega seotud nõuete
aegumistähtaegade kohta.
Direktiivi eelnõu kohaselt peab aegumistähtaeg olema vähemalt kolm aastat ja see ei tohiks
alata enne, kui võrdse tasustamise põhimõtte rikkumine või sellest direktiivist tulenevate
õiguste ja kohustuste rikkumine on lõppenud ja nõude esitaja on rikkumisest teadlik. Lisaks
peatatakse või katkestatakse aegumistähtaeg kohe, kui nõude esitaja võtab meetmeid, esitades
24
nõude või teavitades nõudest tööandjat, töötajate esindajaid, tööinspektsiooni või
võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevat asutust.
Eestis aegub SoVS § 14 kohaselt nõue SoVS-is sätestatud õiguste rikkumisega tekitatud
kahjude hüvitamiseks ühe aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanud isik kahju
tekkimisest teada sai või pidi teada saama.
TLS § 31 kohaselt on tähtaeg töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste
kaitseks nõude esitamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates
ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Erandina sätestab TLS §
29 lõige 9 töötasu nõude esitamise tähtajaks kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks
muutumisest.
Nii SoVS-is kui TLS-is sätestatud aegumistähtajad algavad rikkumisest või kahju tekkimisest
teada saamisega ning aegumistähtaja algus ei ole seotud rikkumise lõppemisega. Töötasu nõude
puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema töötasu sissenõutavaks muutumisest.
Aegumise peatumist ja katkemist reguleerib TsÜS 10. peatüki 5. jagu.
Õigusabi- ja kohtukulud
Eelnõu artikkel 19
Olukorras, kus palgadiskrimineerimist puudutav nõue lahendatakse nõude esitaja kasuks, annab
direktiivi eelnõu nõude esitajale õiguse nõuda vastaspoolelt sisse õigusabikulud ja
eksperditasud ja -kulud. Selle eesmärk on tagada parem juurdepääs õiguskaitsele ja motiveerida
töötajaid oma õigust kasutama.
Teisalt, kui palgadiskrimineerimist puudutav nõue lahendatakse isiku kasuks, kelle vastu nõue
esitati, ei ole direktiivi eelnõu kohaselt viimasel õigust nõuda nõude esitaja(te)lt sisse
õigusabikulusid ega eksperditasusid ja -kulusid, välja arvatud juhul, kui nõue esitati
pahauskselt, oli põhjendamatu või kui tagasinõudmata jätmist peetakse juhtumi konkreetsetel
asjaoludel ebamõistlikuks (näiteks nõrga finantsseisundiga mikroettevõtjate puhul).
Eestis kannab TvLS § 16 lõike 1 kohaselt töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis
kumbki pool oma menetluskulud ise. Töövaidluskomisjoni eesmärgiks on võimaldada
lihtsamat ja kiiremat vaidluse lahendamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega.
Töövaidluskomisjoni pädevuseks on töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamine, mitte
protsessuaalsete kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse üle õiguse mõistmine. See ei välista
töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist hilisemas
kohtumenetluses.
Arusaamatu on tingimus, et kulusid ei või hagejalt välja mõista, välja arvatud juhul, kui „nõue
oli põhjendamatu“. Nõue jäetaksegi rahuldamata siis, kui see on põhjendamatu. Selline säte
võib tekitada petliku illusiooni, et nõude esitajat teise poole menetluskulude kandmise kohustus
ei ohusta. Menetluskulude jaotus peab jääma riigisisese õiguse reguleerimise esemeks.
25
Karistused
Eelnõu artikkel 20
Selle sättega muudetakse rangemaks kehtivad karistuste miinimumnõuded, mida kohaldatakse
meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmisega seotud õiguste ja
kohustuste rikkumise korral, tugevdades hoiatavat mõju seadusevastaselt käitunud tööandjale.
Samal ajal on sisulistel karistustel tõkestav mõju, mis loob tööandjatele stiimulid täita oma
kohustusi ennetavalt.
Liikmesriikides kehtestatud karistused peaksid hõlmama trahve, mille summa määramisel tuleb
arvesse võtta mitut raskendavat asjaolu, nagu rikkumise raskusaste ja kestus ning tööandja
tahtlus või raske hooletus.
Artikliga nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid konkreetsed karistused, mida kohaldatakse
meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud
õiguste ja kohustuste korduva rikkumise korral. Sellised karistused võivad hõlmata näiteks
avalike hüvede tühistamist või teatava ajavahemiku jooksul rahaliste või krediidistiimulite
andmise välistamist.
Eestis karistatakse karistusseadustiku § 152 (võrdõiguslikkuse rikkumine) lõike 1 kohaselt
inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema
rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste
veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut
või arestiga. Kui sellise teo on toime pannud juriidiline isik, on lõike 3 kohaselt karistusena ette
nähtud rahatrahv kuni 2000 eurot. Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda
või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele
või avalikele huvidele, karistatakse lõike 2 kohaselt rahalise karistuse või kuni üheaastase
vangistusega. Kui korduva või olulise kahju tekitanud teo on toime pannud juriidiline isik, näeb
lõige 4 ette rahalise karistuse.
Sanktsioonisüsteemide osas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus ning väljaspool ELTL
artiklis 83 sätestatud alust ei tohiks õigusaktid teha ettekirjutusi sanktsiooni tüübi ega liigi,
samuti sanktsiooni, kohta ning peaks jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda
sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus
sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), st iga rikkumine ei
pea olema kohustuslikus korras karistatav.
Võrdse palga küsimused riigihankelepingutes ja kontsessioonides
Eelnõu artikkel 21
Direktiivi eelnõu näeb ette, et liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et
riigihankelepingute ja kontsessioonide täitmisel järgivad ettevõtjad (sh allhankeahelas) meeste
26
ja naiste võrdse tasustamisega seotud kohustusi vastavalt direktiividele 2014/23/EL34,
2014/24/EL35 ja 2014/25/EL36. See tähendab, et liikmesriigid peaksid ennekõike tagama, et
ettevõtjate palgakujundusmehhanismid ei põhjusta üheski võrdset või võrdväärset tööd tegevas
töötajate kategoorias nais- ja meestöötajate vahel palgalõhet, mida ei saa põhjendada
sooneutraalsete teguritega.
Lisaks peaksid liikmesriigid nende kohustuste rakendamise raames kaaluma võimalust, et
avaliku sektori hankijad lisavad lepingusse vajalikud karistused ja lõpetamistingimused, nagu
on asjakohane, et tagada riigihankelepingutes ja kontsessioonides võrdse tasustamise põhimõtte
järgimine. Sättega selgitatakse veel seda, et võrdse tasustamise põhimõtet rikkunud ettevõtja
kõrvale jätmiseks saab kasutada direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaseid
vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid.
Selle sättega ette nähtud kohustused kuuluvad sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate
kohustuste alla, mis on sätestatud direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta) artikli 18 lõikes 2
ja artikli 71 lõikes 1, direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi-
ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) artikli 36 lõikes 2 ja artikli 88 lõikes
1 ning direktiivi 2014/23/EL (kontsessioonilepingute sõlmimise kohta) artikli 30 lõikes 3 ja
artikli 42 lõikes 1. Eespool osutatud sätteid selgitatakse ja neile osutatakse otsesõnu, et toetada
ja tugevdada nende rakendamist seoses võrdse tasustamise õigusega.
Nimetatud sätete kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et
riigihankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse
valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega,
kollektiivlepingutega või direktiivide vastavates lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-,
sotsiaal- ja tööõiguse sätetega.
Eesti õiguses on sellised meetmed sätestatud riigihangete seaduses37 järgmiselt:
1) §-i 77 lg 4 p 4 kohaselt tuleb hankijal riigihanke alusdokumentides määrata kindlaks
kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga
seotud, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi (direktiivi 2014/24/EL
artikkel 70 ja direktiivi 2014/25/EL artikkel 87). Seega võib hankija direktiivi eelnõu valguses
hankelepingus muuhulgas sätestada näiteks, et hankija võib hankelepingu üles öelda või sellest
taganeda juhul, kui ettevõtja on palkade läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi rikkunud.
Sarnaseid sätteid võib hankija ette näha ka alltöövõtjate kohta.
2) §-i 95 lg 4 p 2 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,
kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või
tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi (vastavalt direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p a,
direktiivi 2014/25/EL art 80 ja direktiivi 2014/23/EL art 38 lg 7 p a). Seda kõrvaldamise alust
võib hankija kohaldada, kui ta saab rikkumist tõendada mis tahes viisil (RHS § 96 lg 4). Seega
34
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute
sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk. 1).
35
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L94, 28.03.2014, lk. 65).
36
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-,
energeetika-, transpordi- ka postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2004/17EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk.243).
37
Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017001?leiaKehtiv.
27
on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankija kõrvaldab hankemenetusest ettevõtja, kes on
direktiivi eelnõus sätestatud palkade läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi rikkunud.
Kõnealust kõrvaldamise alust võib hankija kohaldada ka alltöövõtjate kohta, kui ta on vastava
võimaluse ja kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides sätestanud (RHS § 122 lg-d
4 ja 11). Kui hankija tuvastab, et alltöövõtjal esineb mõni RHS § 95 lg-s 4, sh punktis 2
sätestatud kõrvaldamise alus, võib ta nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist.
3) §-i 115 kohaselt võib hankija lükata hankemenetluses tagasi pakkumuse, mille
maksumus on tema hinnangul põhjendamatult madal. Selleks nõuab hankija pakkujalt selgitusi
ja tõendeid ning hindab neid. Kui hindamise tulemusena on hankija jätkuvalt seisukohal, et
pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, lükkab ta selle pakkumuse tagasi. Kui aga
hankija tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu
täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete
eiramisest, peab hankija RHS § 115 lg 9 kohaselt selle pakkumuse tagasi lükkama, st sellisel
juhul hankijal kaalutlusõigus puudub (direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 3 ja direktiivi 2014/25/EL
art 84 lg 3). Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankija lükkab pakkumuse tagasi,
kuivõrd selle maksumus on põhjendamatult madal põhjusel, et pakkuja on rikkunud palga
läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi.
4) §-i 117 lg 4 kohaselt võib hankija otsustada mitte sõlmida hankelepingut eduka
pakkujaga, kui ta tuvastab, et pakkuja ei ole arvestanud hankelepingu täitmise kohas kehtivate
keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega (direktiivi 2014/24/EL art
56 lg 1 ja direktiivi 2014/25/EL art 76 lg 6). Sellisel juhul lükkab hankija edukaks pakkumuseks
tunnistatud pakkumuse tagasi, hindab ülejäänud pakkumusi uuesti ja valib välja uue eduka
pakkuja. Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankelepingut ei sõlmita isegi siis,
kui pakkujal vastavat kõrvaldamise alust ei esine ega ole pakkumuse maksumus ka
põhjendamatult madal, ent hankijal on võimalik mis tahes viisil näidata, et pakkumuse
koostamisel ei ole arvestatud palga läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusega.
Ohvristamine ja kaitse ebasoodsama kohtlemise eest
Eelnõu artikkel 22
Direktiivi eelnõu kohaselt ei tohi töötajaid ja nende esindajaid kohelda ebasoodsamalt pärast
seda, kui nad on kasutanud oma õigust võrdsele tasustamisele või mõnda muud käesolevas
direktiivis sätestatud õigust. Liikmesriigid peaksid kehtestama riiklikul tasandil meetmed, et
kaitsta töötajaid – sealhulgas töötajate esindajaid – vallandamise või muu pahatahtliku
kohtlemise eest tööandjate poolt pärast kaebust või kohtumenetlust, mille eesmärk on tagada
võrdse või võrdväärse töö eest võrdse töötasu maksmisega seotud mis tahes õiguse või
kohustuse täitmine.
Eestis peab tööandja vastavalt TLS § 3 tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima
võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise
seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
SoVS § 5 lõike 11 kohaselt loetakse diskrimineerimiseks ka isiku pahatahtlikku kohtlemist,
samuti tema jaoks negatiivsete tagajärgede põhjustamist seetõttu, et isik on toetunud käesolevas
seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele või toetanud teist isikut tema käesolevas seaduses
28
sätestatud õiguste kaitsel. Lõike 1 kohaselt on aga otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine,
kaasa arvatud selleks korralduse andmine, keelatud.
Seos direktiiviga 2006/54/EÜ
Eelnõu artikkel 23
See säte selgitab seost direktiiviga 2006/54/EÜ seoses täitmise tagamise meetmetega.
Menetluste suhtes, mis käsitlevad õigusi või kohustusi seoses direktiivi 2006/54/EÜ artiklis 4
sätestatud põhimõttega maksta meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu,
kohaldatakse palkade läbipaistvuse direktiiviga ette nähtud täitmise tagamise meetmeid (III
peatükk), mitte direktiivi 2006/54/EÜ artikleid 17, 18, 19, 24 ja 25.
Kaitsetase
Eelnõu artikkel 24
Tegemist on standardsättega, mis võimaldab liikmesriikidel pakkuda kõrgemat kaitsetaset, kui
direktiiviga on ette nähtud. Sellega välistatakse ka liikmesriikide võimalused meeste ja naiste
võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise küsimustes kaitse taset vähendada.
Võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad asutused
Eelnõu artikkel 25
Direktiiviga 2006/54/EÜ on juba ette nähtud, et liikmesriigid peaksid määrama organi või
organid, kelle ülesanne on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada kõigi isikute võrdset, soolise
diskrimineerimiseta kohtlemist, sealhulgas seoses töötasuga. Selle direktiivi eelnõu sättega
nähakse ette, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad riiklikud asutused peaksid olema
pädevad ka palkade läbipaistvuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Lisaks
nõutakse selles, et liikmesriigid võtaksid aktiivseid meetmeid, et tagada võrdõiguslikkuse
küsimustega tegelevate riiklike asutuste ja tööinspektsioonide tihe koostöö ja nende tegevuse
omavaheline koordineerimine ning teha kindlaks, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel
asutustel oleksid piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks seoses võrdse tasustamise õiguse
kohaldamisega. Seejuures peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust eraldada artikli 20 alusel
sisse nõutud trahvisummad selleks otstarbeks võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele
asutustele.
Eestis sätestab VõrdKS § 16 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevuse.
Selle kohaselt volinik muuhulgas jälgib SoVS-i nõuete täitmist, nõustab ja abistab isikuid
diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise
asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel,
analüüsib seaduste mõju meeste ja naiste seisundile ühiskonnas, nõustab ja teavitab
valitsusasutusi ning kohaliku omavalitsuse üksuste asutusi SoVS-i rakendamist käsitlevates
küsimustes, avaldab aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte
rakendamise kohta, teeb koostööd teiste isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse
edendamisel ja võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.
29
Seire ja teadlikkuse suurendamine
Eelnõu artikkel 26
Direktiivi eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid looma spetsiaalse seireasutuse, et tagada
asjakohane seire võrdse või võrdväärse töö eest meeste ja naiste võrdse tasustamise õiguse
rakendamise üle. Sellel asutusel, mis võib olla osa mõnest olemasolevast sarnaste eesmärkidega
asutusest, peaksid olema konkreetsed ülesanded seoses palkade läbipaistvuse direktiivis ette
nähtud tasustamise läbipaistvuse meetmete rakendamisega ning ta peaks koguma teatavaid
andmeid, et jälgida tasustamisega seotud ebavõrdsust ja tasustamise läbipaistvuse meetmete
mõju. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed sellise asutuse nõuetekohaseks
toimimiseks.
Seireasutuse peamine ülesanne peaks olema palkade läbipaistvuse direktiivis ette nähtud
tasustamise läbipaistvuse meetmete kohaselt koostatud andmete ja aruannete koondamine ning
vajaduse korral nende kasutajasõbralikul viisil avaldamise tagamine. Samuti peaks see asutus
tegelema nais- ja meestöötajate palgalõhe põhjustega ning pakkuma vahendeid palgaerinevuse
analüüsimiseks ja hindamiseks. Lisaks peaks see asutus vastutama komisjonile iga-aastaste
andmete esitamise eest kohtusse jõudnud palgadiskrimineerimise juhtumite arvu ja liigi kohta
ning pädevatele ametiasutustele, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele
asutustele esitatud kaebuste kohta. Sellise asutuse ülesanne peaks olema ka suurendada avalik-
õiguslike ja eraõiguslike ettevõtjate ja organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja üldsuse
teadlikkust, et edendada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet ja
palkade läbipaistvust.
Direktiivi eestikeelses tõlkes on ingliskeelne „monitoring body“ ebatäpselt tõlgitud
järelevalveasutuseks – täpsem oleks seireasutus ja „monitoring“ vastena seire või jälgimine.
Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik VõrdKS § 16 kohaselt
muuhulgas SoVS-i nõuete täitmist, nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate
kaebuste esitamisel, annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute
avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel, analüüsib seaduste mõju meeste
ja naiste seisundile ühiskonnas, nõustab ja teavitab valitsusasutusi ning kohaliku omavalitsuse
üksuste asutusi SoVS-i rakendamist käsitlevates küsimustes, avaldab aruandeid soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta, teeb koostööd teiste
isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja võtab tarvitusele meetmeid
soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja kantselei põhimääruse § 7 kohaselt
volinik SoVS nõuete täitmise jälgimisel muuhulgas kogub tööandjatelt teavet SoVS § 11
täitmise kohta ning analüüsib seda, kogub ja analüüsib andmeid naiste ja meeste võrdse
kohtlemise põhimõtte rikkumise ja nende lahendamise juhtumite kohta ning kogub muud
õigusalast ja sotsiaalset teavet, mis on seotud naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte
ellurakendamisega. Põhimääruse § 10 kohaselt soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks volinik
muuhulgas koostab ja annab välja oma tegevust ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise
põhimõtet tutvustavaid materjale, teavitab avalikkust naiste ja meeste võrdse kohtlemisega
seotud küsimustest, samuti käivitab projekte ning osaleb projektides ja programmides, mille
eesmärgiks on õigusalase teadlikkuse tõstmine naiste ja meeste võrdse kohtlemise
valdkondades. Põhimääruse § 12 paneb volinikule ka kohustuse avaldada hiljemalt järgmise
30
aasta 31. maiks oma veebilehel ülevaate enda ja kantselei eelmise aasta tegevusest ning
avaldada oma ülesannete täitmise käigus saadud teabel põhinevaid aruandeid soolise
võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamise kohta.
Kollektiivläbirääkimised ja kollektiivne tegutsemine
Eelnõu artikkel 27
Direktiivis tunnustatakse ELi tööturumudelite mitmekesisust, sealhulgas eri liikmesriikide
sotsiaalpartnerite rolli direktiivi reguleerimisesemega seotud küsimustes. Seetõttu kinnitatakse
selle direktiivi eelnõu sättega veel kord, et direktiiv ei mõjuta mingil viisil sotsiaalpartnerite
õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ning tegutseda
kollektiivselt.
Eesti õiguses on võimalik kollektiivlepinguga reguleerida erinevaid töösuhteid puudutavaid
küsimusi. Kollektiivlepingud sisaldavad sageli töötasu kokkuleppeid, mis tagavad kõigile
töötajatele võrdse töö eest võrdse töötasu. Samuti on kollektiivlepingus võimalik kokku leppida
näiteks võrdse kohtlemise põhimõtetes. Direktiiviga ei kaasne muudatusi sotsiaalpartnerite
õigustes seoses kollektiivlepingute sõlmimisega.
Statistika
Eelnõu artikkel 28
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 530/1999 nõutakse liikmesriikidelt iga nelja aasta järel töötasude
mikrotasandi struktuurilise statistika koostamist, et saada ühtlustatud andmeid soolise
palgalõhe arvutamiseks. Vahepealse nelja aasta jooksul esitavad liikmesriigid vabatahtlikkuse
alusel igal aastal andmed soolise palgalõhe kohta soo, majandussektori, tööaja (täistööaeg /
osaline tööaeg), majandusliku kontrolli (riigi omand / eraomand) ja vanuse kaupa. Kuigi
palgadiskrimineerimine on vaid üks soolise palgalõhe komponent, on sagedasem olemasolevate
andmete kogumine iga-aastase seire tegemiseks vajalik. Seetõttu muudetakse selle direktiivi
eelnõu sättega kohustuslikuks iga-aastaste soolise palgalõhe kohta andmete kogumine, et
tagada igal aastal täielik andmekogum.
Eestis edastab Statistikaamet iga nelja aasta tagant Eurostatile direktiivi eelnõu artiklis 28
viidatud andmeid töötasu struktuuri uuringu raames (SES, EU Structure of Earnings Survey).
Vahepealsetel aastatel kogub ja esitab Statistikaamet meeste ja naiste palgaandmeid vaid
tegevusalade lõikes.
Teabe levitamine
Eelnõu artikkel 29
Direktiivi eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel võtta aktiivseid meetmeid, et suurendada
teadlikkust palkade läbipaistvuse direktiiviga antud õigustest, samuti muudest samas
valdkonnas juba kehtivatest õigustest.
31
Eestis nõustab sotsiaalministeerium SoVS § 22 kohaselt muuhulgas naiste ja meeste võrdse
kohtlemise põhimõtte rakendamisega seotud küsimustes ning annab juhiseid SoVS-i
rakendamiseks.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja kantselei põhimääruse § 10 kohaselt
soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks volinik muuhulgas koostab ja annab välja naiste ja
meeste võrdse kohtlemise põhimõtet tutvustavaid materjale, teavitab avalikkust naiste ja meeste
võrdse kohtlemisega seotud küsimustest, samuti käivitab projekte ning osaleb projektides ja
programmides, mille eesmärgiks on õigusalase teadlikkuse tõstmine naiste ja meeste võrdse
kohtlemise valdkondades.
Rakendamine
Eelnõu artikkel 30
Direktiivi eelnõu artikkel 30 kohaselt võivad liikmesriigid, võttes arvesse ELi tööturumudelite
mitmekesisust ja sotsiaalpartnerite kaasatuse taset mõnes liikmesriigis seoses käesoleva
direktiiviga hõlmatud küsimusi käsitlevate normide kehtestamisega, usaldada palkade
läbipaistvuse direktiivi asjakohaste sätete rakendamise sotsiaalpartneritele, tingimusel et
käesoleva direktiiviga eesmärgiks seatud tulemused on alati saavutatud.
Ülevõtmine
Eelnõu artikkel 31
Selle artikliga kehtestatakse pikim ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid peavad direktiivi
riiklikku õigusesse üle võtma ja asjaomased tekstid komisjonile edastama. Kõnealuse
ajavahemiku pikkuseks on direktiivi eelnõus kehtestatud kaks aastat alates direktiivi
jõustumisest.
Aruandlus ja läbivaatamine
Eelnõu artikkel 32
Selle sättega pannakse liikmesriikidele kohustus edastada komisjonile kogu teave direktiivi
kohaldamise kohta kõige hiljem kaheksa aasta möödumisel direktiivi jõustumisest, et komisjon
saaks direktiivi kohaldamise läbi vaadata.
Jõustumine
Eelnõu artikkel 33
See on standardsäte, mille kohaselt direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
32
Adressaadid
Eelnõu artikkel 34
See on standardsäte, mille kohaselt on direktiiv adresseeritud liikmesriikidele.
DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA
Pädevus
Palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL)
artikli 157 lõikel 3. Kui vastavalt ELTL artikli 157 lõikele 1 tuleb riikidel tagada meestele ja
naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine, siis sama
artikli lõike 3 kohaselt peab EL võtma meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste
ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sh võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. ELTL artikkel 157 lõige 3 on õiguslik
alus ka direktiivile 2006/54/EÜ, milles on samuti sätestatud võrdse tasustamise tagamise nõue.
Samal ELTL sättel põhineb ka komisjoni 2014. a. palkade läbipaistvuse teemaline soovitus.
Direktiivi eelnõu näeb ette siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed, mis toetavad direktiivis
2006/54/EÜ sätestatud võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist ja selle tõhusama täitmise
tagamist vastavalt ELTL artiklile 157. Seega on palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu üldiselt
EL aluslepingute eesmärkidega kooskõlas.
Soolise võrdõiguslikkuse teemadel tööhõive ja elukutse küsimustes on Euroopa Liidul ja
liikmesriikidel jagatud pädevus.
Subsidiaarsus ja proportsionaalsus
Komisjon avaldas 2014. a. soovituse, mille eesmärk on toetada liikmesriike võrdse palga
põhimõtte rakendamisel. Soovitus sisaldab meetmeid palkade läbipaistvuse suurendamiseks, sh
on kutsutud riike tagama töötajate õigus palgatasemete kohta infot saada, panema tööandjatele
kohustus anda infot palkade kohta töötajatele, nende esindajatele ning sotsiaalpartneritele,
samuti viima läbi palga audititeid, tagama võrdse palga teemal kollektiiviläbirääkimised,
parandama andmete kättesaadavust ja andmekaitset, täpsustama oma õiguses „võrdväärse töö“
kontseptsiooni tähendust ning edendama töökohtade hindamise ja kassifitseerimise süsteemide
kasutamist. Soovitus sisaldab ka üleskutset, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele
asutustele antud mandaat kataks palgadiskrimineerimisega seotud teemasid ning võimaldaks
töötajaid kohtus esindada, samuti võrdse palga põhimõtte rakendamise üle seire tegemist ning
sel teemal teadlikkuse suurendamist.
33
2017. a. hinnang komisjoni 2014. a. palkade läbipaistvuse soovituse kohta38 ning 2020. a.
hinnang direktiivis 2006/54/EÜ sätestatud võrdse ning võrdväärse töö eest võrdse palga
põhimõtte rakendamise kohta39 tõid välja, et riikidel on endiselt probleeme selle põhimõtte
rakendamisega. Täpsemalt toodi 2020. a. tehtud hinnangus probleemkohtadena välja, et riikides
ei ole ühest arusaama „palga“ ning „võrdväärse töö“ mõistete tähendusest; ettevõtetes ei ole
palkade osas piisavalt läbipaistvust; töötajate toetamiseks oma õiguste kaitsel oleks vaja jagatud
tõendamiskohustust; vaja on julgustada ohvreid oma õiguste eest seisma ning neid selles
toetada; kahjuhüvitised ei ole piisavad, et tööandjatele hoiatavalt mõjuda; on vajadus
sooneutraalsete töökohtade hindamise ja klassifitseerimise süsteemide järele; vähene teadlikkus
võrdse palga õigusest ning õigusest mitte olla ohvristatud kaebuse esitamise korral tähendab, et
ebaõiglus suure tõenäosusega jätkub.
2017. a. ja 2020. a. tehtud hinnangutes liikmesriikides võrdse palga põhimõtte rakendamise
kohta jõudis komisjon järeldusele, et liikmesriikide reageerimine vabatahtlike meetmete
võtmisele, mida ka 2014. a. EL palkade läbipaistvuse soovituses soovitatud, on olnud suhteliselt
vähene ning liikmesriikides võetud palkade läbipaistvuse meetmete puhul on suur varieeruvus
nende tõhususe ja ambitsioonikuse osas. 27 liikmesriigist 10 riiki (CY, DE, ES, FI, IE, LV, PT,
NL, RO, SE) on seadusega sätestanud töötajate õigus küsida palgainfot, 11 riiki (AT, BE, DE,
DK, ES, FR, IT, LT, LU, NL, PT) on kehtestanud palgaandmete raporteerimise kohustuse ning
8 riiki (BE, DK, DE, ES, FI, FR, PT, SE) on kehtesteanud palgaandmete ühishindamised või
palga auditid.40 Samas ei ole paljudes liikmeriikides soovituse avaldamise järgselt üldse
palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid võetud. Komisjoni hinnangul võib viimasel olla
mitu põhjust, mille hulka võib kuuluda ka riikide vastumeelsus tööandjatele kulude
kehtestamise osas, mis neid välismaa tööandjatega võrreldes, kes selliseid norme (veel) ei
rakenda, ebasoodsasse konkurentsiolukorda võivad panna. 2017. a. ja 2020. a. hindamiste
tulemusena on jõutud järeldusele, et võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõtte kohaldamise, sh palkade läbipaistvuse suurendamisel progressi saavutamiseks ning
killustatud lähenemisest edasi liikumiseks on vaja võtta meetmeid EL tasandil.
Palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõuga tahetakse luua harmoniseeritud miinimumnõuded,
millega tugevdatakse aluslepingus sätestatud võrdse palga põhimõtte kohaldamist, eelkõige läbi
palkade läbipaistvuse meetmete ning tõhustatud õiguskaitsemehhanismide. Algatusega
tugevdatakse töötajate kaitset kõigis EL liikmesriikides, samuti loob see võrdsed
turutingimused siseturul tegutsevatele ettevõtetele ennetades seega ebaausat konkurentsi.
Palkade läbipaistvuse meetmete erinevused liikmesriikides tekitavad ebavajalikku keerukust ja
ebakindlust ning takistavad piiriüleselt mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete ja töötajate
tegevust. EL tasandil palkade läbipaistvuse nõuete ja nende jõustamise mehhanismide loomine
aitaks tagada, et töötajad kogevad samaväärset võrdse palga õiguse kaitse taset terves Euroopa
Liidus ning et tööandjad saaksid tegutseda piiriüleselt mitmes liikmesriigis madalamate
riskidega. See aitaks ellu viia põhi- ja sotsiaalõigust võrdsele palgale ennetades ühtlasi
ettevõtete vahelist võistlust ebavõrdsetes tingimustes ning seega parandades siseturu toimimist
ja konkurentsivõimet.
Kuna direktiivi eelnõu eesmärk on saavutada ühtsed palkade läbipaistvuse miinimumnõuded
kõigis EL riikides, ei piisa selle eesmärgi saavutamiseks üksikute liikmesriikide vahelisest
38
COM(2017) 671 final.
39
SWD(2020) 50 final.
40
SWD(2021) 41 final, lk. 147.
34
koostööst. Komisjoni hinnangul piiraks EL tasandi tegevuse puudumine ELTL artikkel 157
lõikes 1 sätestatud võrdse palga põhimõtte jõustamise progressi ning ühe aluslepingu
põhieesmärgi, milleks on sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine,
rakendamist.
Õigusliku algatuse asemel mittesiduva algatusega oleks võimalik avaldada mõju riikides
olemasolevatele õiguslikele sätetele, kuid on ebatõenäoline, et see motiveeriks mahajäänud
riike komisjoni 2014. a. soovituse üleskutsete kohaselt palkade läbipaistvuse suurendamiseks
uusi õigusraamistikke looma. Samuti ei oleks alternatiivsete vabatahtlike vahenditega tagatud
kõigis EL liikmesriikides ühtsete palkade läbipaistvuse miinimumnõuete eesmärgi
saavutamine.
Direktiivi eelnõu ettepanekule eelnevalt korraldas komisjon 2020. a. avaliku-, liikmesriikidele
suunatud-, sotsiaalpartneritele suunatud- ja tööandjatele suunatud konsultatsiooni.
Konsultatsioonile vastanud üldiselt toetasid, et palkade läbipaistvuse meetmed aitaksid jõustada
võrdse palga saamise õigust ning oli ka neid, kes eelistaksid pakutust veel ambitsioonikamat
lähenemist. Arvati, et palkade läbipaistvus aitaks jõustada võrdse palga õiguse tagamist ja
vähendada palgadiskrimineerimist ning suurendada teadlikkust võrdse palga teemal.
Murekohtadena toodi välja palkade läbipaistvuse meetmetega kaasnevad kulud, sh eriti
VKEdele, samuti raskused seoses „võrdväärse töö“ määratlemisega ning andmekaitse mured.
Direktiiviga kaasnevad kulud puudutavad peamiselt tööandjaid, kuid need on põhjendatud,
pidades silmas kogunevaid ja pikemaajalisi hüvesid, millest peamine on ELi põhiväärtuse
täielik kaitse. Tööandjate halduskoormus on püütud teadlikult hoida võimalikult madalana,
seetõttu on nt palkade läbipaistvuse meetmete võtmise kohustuste määramisel arvestatud
organisatsioonide suurustega (ulatuslikumad kohustused vähemalt 250 töötajaga tööandjatele).
Direktiivi eelnõu puhul tekib küsimus, kui palju näeb ELTL artikkel 157 lõige 3 ette võimalust
sekkuda liikmesriikide vaidluste lahendamise ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetesse. Mistahes
õiguskaitsevahendite kujundamisel tuleks arvestada, et need peavad sobima liikmesriigi
olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga ja konkreetse valdkonna direktiivist ei peaks
tulenema kohustust olemasolevad süsteemid ümber kujundada. Siiski sisaldab direktiivi eelnõu
III peatükk, mis käsitleb õiguskaitsevahendeid ja õiguse kohaldamist, sätteid, mis sekkuvad
liigselt liikmesriigi tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise protsessinormidesse ja
kohtumenetluse autonoomiasse.
ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Taust
Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, ulatudes 2019. aastal Eurostati andmetel
21,7%-ni. Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui
meestel. Seni on Eesti teadlastel õnnestunud selgitada meeste ja naiste palgalõhest erinevate
mõõdetavate tunnustega (nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg jne) 40%, st 60%
35
palgalõhest on selgitamata41. Kuigi selgitamata osa võib teatud määral tuleneda andmete
piiratuse tõttu välja jäänud muutujatest, mis avaldavad palkadele erinevat mõju, on üks
selgitamata soolise palgalõhe põhjus ka naiste diskrimineerimine tööturul42.
Eesti ühiskonnas on vaesusest rohkem ohustatud naised, kelle töised sissetulekud ja hilisem
pension ei taga piisavat toimetulekut. Statistikaameti andmetel elas Eesti naistest 2019. aastal
suhtelises vaesuses 22,3%, samas kui meeste suhtelise vaesuse määr oli 18,9%. 65-aastaste ja
vanemate naiste ja meeste toimetuleku lõhe oli veelgi suurem: selles vanuse naistest elas
suhtelises vaesuses 47,2%, samas kui meestest 30,5%.
2016. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitas, et enamik (64%) Eesti elanikke hindab
palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks, mis seab ootuse ka riigipoolsetele
sammudele palgalõhe vähendamiseks43.
Palkade läbipaistvuse suurendamise meetmed (direktiivi eelnõu artiklid 4-11 ja artikkel
26)
Sihtrühm 1: töötajad
Palkade läbipaistvuse suurendamine tähendab seda, et tööandjad peavad teada andma tulevasele
töötajale konkreetse töö eest makstava töötasu algse taseme või selle vahemiku (direktiivi
eelnõu artikkel 5), peavad töötajatele kättesaadavaks tegema nende töötasu määramise ja
karjäärivõimaluste aluseks olevate sooneutraalsete kriteeriumite kirjelduse (direktiivi eelnõu
artikkel 6) ning on kohustatud igal aastal teavitama töötajaid nende õigustest saada vajalikku
teavet, et töötajad saaksid hinnata, kas nende tööd tasustatakse mittediskrimineerival viisil
(direktiivi eelnõu artikkel 7).
Vähemalt 250 töötajaga tööandjate juures töötavatel palgatöötajatel on õigus avalikule teabele,
mis käsitleb naiste ja meeste palgalõhet nende organisatsioonis, sealhulgas seoses põhipalgale
lisanduvate täiendavate või muutuvtasudega (direktiivi eelnõu artikkel 8). Maksu- ja Tolliameti
2020. aasta IV kvartali andmete kohaselt moodustasid vähemalt 250 töötajaga ettevõtete
töötajad kõigist töötajatest Eestis 23%.
Tasustamise läbipaistvusmeetmete rakendamisel väheneb palgastruktuuride sooline kallutatus,
mis võrdsustab töötavate naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Koondmeetmete tulemusena
väheneb soolise palgalõhe selgitamata osa ning ühtlustuvad meeste ja naiste sissetulekud, mis
41
Täht, K. (Toim.) (2019). Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine – tehniline ülevaade. RASI
toimetised nr 10. Tallinn: Tallinna Ülikool. Leitav:
https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2019_RASI%20toimetised%20nr
%2010_soolise%20palgal%C3%B5he%20kirjeldamine%20ja%20seletamine.pdf
42
Anspal, S., Kallaste, E., Karu, M., Kraut, L., Biin, H. (2009). Sooline palgalõhe Eestis: teoreetilise
ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Uuringuraport. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR,
Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium. Leitav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/1_raport.pdf
43
https://enut.ee/files/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf
36
omakorda mõjutab naiste ja meeste vaesusriski erinevust ja pensionilõhe ulatust. Majandusliku
ebavõrdsuse vähenemine aitab kaasa ka lähisuhte vägivalla riski vähenemisele.
Euroopa Komisjon on teinud hüpoteetilise riikide keskmise hinnangu, mille järgi võib
koondmeetmete mõjul palgalõhe selgitamata osa väheneda 3 protsendipunkti võrra. Arvestades,
et Eestis on EL-i keskmisest suurem palgalõhe (Eurostati 2019. aasta esialgsetel andmetel
Eestis 21,7% ja EL-i riikides keskmiselt 14,1%) ning Eestis on teiste riikidega võrreldes eriti
suur nn läbirääkimiste efekti panus palgalõhesse44, siis võib eeldada, et läbipaistvusmeetmetel
on Eestis palgalõhe vähendamisel suurem roll kui EL-is keskmiselt.
2017. a. Eurobaromeetri uuringu andmetel toetas 57% Eesti töötajatest oma organisatsioonis
keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade liikide lõikes. Selle vastu oleks 22% ning
6% töötajatest ütles, et seda juba tehakse nende organisatsioonis.45
Palgatöötajate tasu ühtlustamine võib kaasa tuua languse meeste palkades. Risk on siiski pigem
väike, sest suurema tõenäosusega tõstetakse ebavõrdsuse tuvastamisel siiski naiste palka.
Sihtrühm 2: tööandjad
Tasustamise läbipaistvuse tagamine panustab paremasse ärikeskkonda. Võrdne palk tõstab
potentsiaalsete töötajate jaoks töötamise stiimuleid ning suurendab töötajate usaldust tööandja
vastu, mistõttu võib väheneda tööjõuvoolavus. Samas võivad meetmed tekitada tööandjatele ka
lisakoormust ja -kulu. Lisanduv koormus sõltub tööandjate senistest tasustamise praktikatest
ning töötajate arvust.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu järgi ei olnud 2015. a. seisuga Eestis
enam kui kolmveerandis organisatsioonidest (77%) tehtud ametikohtade hindamist. Alates 50
töötajaga organisatsioonidest oli hindamise teinud umbes kolmandik (38%), enam riigiasutused
kui kohaliku omavalitsuse haldusala organisatsioonid ja eraettevõtted.46
Koormus võib osutuda ebamõistlikult suureks mikro- ja väikese suurusega organisatsioonide
jaoks, kus väikese töötajate arvu tõttu on iga töökoht unikaalne ning seetõttu puudub
majanduslikult mõistlik põhjus palgakorralduseeskirjade või karjäärieeskirjade koostamiseks.
Kohustus avaldada töötajate töötasude kohta rohkem infot võib väikese- ja keskmise suurusega
organisatsioonide seas suurendada ka motivatsiooni osaliselt oma töötajatele ümbrikupalka
maksta. Samas maandavad seda riski Maksu- ja Tolliameti deklareeritama töö ja ümbrikupalga
ennetamise meetmed.
Vähemalt 250 töötajaga tööandjad peavad tegema avalikkusele kättesaadavaks ja
juurdepääsetavaks teabe, mis käsitleb naiste ja meeste palgalõhet nende organisatsioonis,
sealhulgas seoses põhipalgale lisanduvate täiendavate või muutuvtasudega (direktiivi eelnõu
44
Masso, J. Meriküll, J ja Vahter, P., 2020. "The Role Of Firms In The Gender Wage Gap," Leitav:
https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/12/Ettevotluse-komponentide-palgalohe-uuring.pdf
45
Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav:
https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.
46
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse
seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute
Keskus Praxis, leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf.
37
artikkel 8). Selle teabe avaldamine võimaldab tööandjate teatavat võrdlemist, mis loob
tööandjatele stiimulid vältida võimalikke palgalõhesid. Statistikaameti 2020. aasta andmete
kohaselt oli vähemalt 250 töötajaga ettevõtteid 172, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest
ca 0,1%.
250 ja enama töötajaga organisatsioonidel on Euroopa Komisjon oma mõjuhinnangus
palgaerinevuste raporteerimise kuluks hinnanud 379890 eurot aastas ettevõtja kohta
(eeldatavalt summa väheneb järgnevatel aastatel), samas see jääks (suures osas) ettevõtjatel
olemata, kui kasutatakse võimalust, kus riik koostab antud hinnangu, tuginedes
administratiivsetele andmetele. Eestis oleks riigil selle võimekuse loomiseks vaja täiendavaid
arendusi. Palkade ebavõrduse ilmnemisel koostatava raporti hinnanguline kulu on 1180-2266
eurot. Eesti puhul võivad kulud pigem olla alumises ääres (väiksemad organisatsioonid,
madalam tööjõukulu).
Eelnõuga ei teki tõenäoliselt täiendavaid kulusid riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustest
tööandjatele, kuna ametnikke puudutav regulatsioon on juba läbipaistev ja võrdset soolist
kohtlemist toetav, mistõttu puudub vajadus seoses eelnõuga ATSi muuta või teha kulutusi
muudeks tegevusteks.
Sihtrühm 3: riigiasutused (Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Tööinspektsioon)
Sotsiaalministeeriumile tekib läbipaistvusmeetmetega mitmeid kohustusi. Direktiivi eelnõu
artikkel 4 näeb ette naistele ja meestele võrdse töö eest võrdse tasu hindamiskriteeriumite
olemasolu riiklikul tasandil. Töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks tuleb luua metoodika ja
tööriistad, mis peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nt haridus, oskused, pingutus ja
vastutus). Direktiivi eelnõu artikkel 11 näeb ette, et liikmesriigid tagaksid, et direktiivist
tulenevaid õigusi ja kohustusi arutatakse sotsiaalpartneritega. Seda on võimalik saavutada eri
poliitikameetmete abil, mille eesmärk on arendada aktiivset sotsiaalset partnerlust. Direktiivi
eelnõu artikkel 26 kohaselt peavad liikmesriigid looma võrdse või võrdväärse töö eest meeste
ja naiste võrdse tasustamise seireasutuse, mille ülesandeks saab olema ka andmete ja aruannete
koondamine ning avaldamine. Seega kaasnevad direktiivi ülevõtmisega Sotsiaalministeeriumi
jaoks nii (eelkõige ühekordsed) lisaülesanded kui ka lisakulud (eelkõige seoses tugimeetmete
välja töötamisega), mille maht sõltub sellest, milliseid meetmeid nõuete täitmiseks kasutusele
võetakse.
Läbipaistvusmeetmete suurendamise tulemusel võib kasvada töötajate arv, kes pöörduvad
Tööinspektsiooni poole kahtlusega, et neile ei pakuta või maksta teiste samasuguste oskuste ja
teadmistega töötajatega võrdset palka. Meetmete rakendamise tulemusel ei kasva eelduslikult
siiski oluliselt töövaidluste arv, sest ka täna on võimalik näiteks tööle kandideerijal saada
üldistatud võrdlusandmed palgatasemete kohta Statistikaameti kodulehelt, kuid nende andmete
pinnalt või neid tõendina kasutades ei ole vaidlusse asutud. Meetmete rakendamisega võib
Tööinspektsiooni jaoks kaasneda täiendavaid tegevusi, näiteks tööandjate jaoks uute kohustuste
täitmist hõlbustavate tööriistade arendamine või järelevalve läbiviimiseks täiendavate
ametikohtade loomine. Lisaressursi vajadus sõltub direktiivis kokkulepitavatest meetmetest ja
sellest, kuidas ülesanded otsustatakse riigisiseselt jagada. Samuti mõjutavad direktiivi
ülevõtmisega seonduvaid ressursivajadusi siseriiklikult ülevõtmisele eelnevalt ellu viidavad
tegevused (sh võimalike digitööriistade väljatöötamine ja VVTP 2021-2023 raames planeeritud
palgalõhe vähendamisele suunatud SoVS muudatused).
38
Läbipaistvusmeetmetel peaks olema väike positiivne mõju riigieelarvele tingituna suuremast
maksutulust ja vähenenud kulust toetustele/hüvitistele. Euroopa Komisjon on hinnanud, et riigi
tulud otsestest maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest tõuseksid umbes 7,5%, samal ajal kui
sotsiaalsiirded (rahalised hüvitised) väheneksid umbes 0,4%.
Õiguskaitsemehhanismide meetmete kasutuselevõtt ja õiguse kohaldamine (III peatükk)
Sihtrühm 1: töötajad
Õiguskaitsemeetmete tõhustamine parandab üksikisikute võimet kaitsta ennast
diskrimineerimise eest. Õiguskaitsemeetmetega on tagatud tõhusam kaitse töötajate võrdse või
võrdväärse töö eest võrdse palga saamise õigusele. Kuigi võimalik sihtrühm on kõik
palgatöötajaid, siis otseselt kasutab õiguskaitsemeetmeid eeldatavasti väike osa neist (alla 5%).
Direktiivi rakendamisel võib kaasneda kohtusse pöörduva töötaja jaoks ka ebasoovitavaid
mõjusid. Direktiivi eelnõu artikkel 19 järgi ei või kulusid hagejalt välja mõista, välja arvatud
juhul, kui „nõue oli põhjendamatu“. Kehtivas õigussüsteemis jäetaksegi nõue rahuldamata siis,
kui see on põhjendamatu. Selline säte võib tekitada petliku illusiooni, et nõude esitajat teise
poole menetluskulude kandmise kohustus ei ohusta. See võib tingida liiga kergekäelise
pöördumise kohtusse ka oludes, kus diskrimineerimist ei ole aset leidnud, ning taolistel juhtudel
tuleb kohtusse pöördujal kanda kulusid, millega ta pole arvestanud.
Sihtrühm 2: tööandjad
Õiguskaitsemeetmete tõhustamine suurendab tööandjate teadlikkust ja vastutust töötajate
võrdse või võrdväärse töö eest võrdse palga saamisest. Õiguskaitsemeetmetel, sh karistustel,
on tõkestav mõju, mis loob tööandjatele stiimulid täita oma kohustusi.
Kui paranevad töötajate õigused ja nende teadlikkus oma õigustest, siis õiguskaitsemeetmeid
kasutavate töötajate hulk suureneb. Tööandjatel, kellel pole loodud võrdse tasustamise aluseid
ja süsteeme, on risk suurem, et mõni ta töötaja pöördub õiguskaitseorgani poole ning tööandjal
tekib täiendav koormus.
Riski realiseerumine tööandjate jaoks sõltub sellest, kuivõrd on neil palgakorraldus ettevõttes
läbi mõeldud ja kriteeriumite süsteemid organisatsioonis loodud. Kui süsteemid on loodud, siis
on tõenäosus väiksem, et toimub tahtmatut diskrimineerimist.
Sihtrühm 3: riigiasutused (Justiitsministeerium ja kohtud, Tööinspektsioon ja
töövaidluskomisjonid)
Osad direktiivi eelnõu menetlusõigust käsitlevad sätted eeldaksid ülevõtmisel muudatusi, mida
on Eesti kehtivat õigusraamistikku olulisel määral muutmata keeruline sellega ühildada. Selliste
muudatuste võimalik mõju vajab veel detailsemat analüüsi, kuid esmahinnangul võib sellisel
määral liikmesriigi õigusesse sekkuvate meetmetega kaasneda lisaks soovitule ka negatiivne
mõju, eelkõige kehtiva süsteemi ebavajaliku ümberkorraldamise vajadusega seoses. Otseselt on
muudatustest puudutatud Justiitsministeerium ja kohtud.
Näiteks peavad direktiivi kohaselt liikmesriigid tagama, et võrdse tasustamise põhimõttega
seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu kahju kannatanud töötajal oleks õigus nõuda ja
39
saada tekitatud kahju eest täielikku hüvitist viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga
proportsionaalne (direktiivi eelnõu artikkel 14). Termin „hoiatav“ viitab nn karistusliku
kahjuhüvitise kontseptsioonile, kuid üldiselt lähtub Eesti tsiviilõigus põhimõttest, et hüvitada
tuleb isikule tekkinud kahju.
Direktiivis on ette nähtud ka võimalus, et kohus hakkab lisaks konkreetse tsiviilvaidluse
lahendamisele tegema ka ettekirjutusi kostja töökorralduse ümberkorraldamiseks (direktiivi
eelnõu artikkel 15). See ei sobi kokku Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ning võib
tekitada täiendavaid ülesandeid kohtutele, mille täitmine on raskendatud (nt ei ole kohtutäituril
võimalik hakata hindama, kas kostja on „võtnud struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid
meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud
õiguse või kohustuse täitmiseks“).
Mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel peab direktiiv jätma piisava paindlikkuse sobitada
need liikmesriigi olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga. Konkreetse valdkonna
direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad süsteemid olulisel määral ümber
kujundada.
Direktiivi ülevõtmisel tuleb täpsustada töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise
protsessi, sh kuidas toimuks komisjoni või juhataja poolt asjaolude hindamine
tööandja/organistatsiooni juures (mida praegu ei praktiseerita, kuid mis nii mahukate
dokumentide puhul võib olla möödapääsmatu protsessi osa). Lisaks tuleb kaaluda menetluse
peatamise võimalusi Tööinspektsiooni järelevalvemenetluse ajaks või ka võimalust kasutada
palga läbipaistvuse osas läbi viidud menetluse tulemuste kasutamist töövaidluskomisjonis
komisjoni enda initsiatiivil. See eeldab uue lähenemise sissetoomist töövaidluse lahendamise
protsessi. Töövaidluskomisjonide töökoormus võib mõningal määral suureneda.
Töövaidluskomisjonidesse jõuab hetkel ebavõrdse kohtemise vaidlusi väga vähe - 2020. aastal
oli töövaidluskomisjonides 3300 töövaidlust, millest 17 sisaldas ebavõrdse kohtlemise teemat.
Eelduslikult ei toimu muudatuste järel ka olulist töövaidluste arvu kasvu.
Statistika kogumine (IV peatükk, art 28)
Sihtrühm: Statistikaamet
Direktiivi eelnõu artiklil 28 on oluline mõju Statistikaametile, kuna selle kohaselt tuleb
liikmesriikidel hakata iga-aastaselt Euroopa komisjonile esitama soolise palgalõhe kohta
andmeid, mida seni on esitatud iga nelja aasta tagant. See eeldab märkimisväärset muutust
senises Statistikaameti palgainfo kogumise viisis ning eeldab Statistikaametilt sihiteadlikku
kohanemist (täiendavat rahastuse vajadust ja tööressurssi). Statistikaameti hinnangul on
täiendav rahastuse vajadus iga-aastaselt ligikaudu 200 000 eurot (sh küsitluse läbi viimiseks
ning tööjõu- ja majanduskuludeks). Viidatud kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi
majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.
VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED
1. Peame oluliseks tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil
soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sealhulgas palgalõhe vähendamise
meetmeid.
40
Põhjendus: Seisukoht lähtub asjaolust, et Eestis on sooline palgalõhe teiste EL liikmesriikidega
võrreldes jätkuvalt suurim – 2018. aastal oli nais- ja meestöötajate keskmiste tunnipalkade
erinevus Eurostati andmetel 21,8% (EL keskmine 15,3%). 2019. a. esialgsetel andmetel oli ka
Eesti sooline palgalõhe vähenenud, kuid ületas ikkagi 20%. Soolise palgalõhe vähendamine on
ELi majanduspoliitika koordinatsiooniprotsessis (nn Euroopa pooolaasta) olnud Eestile antud
riigipõhine soovitus aastast 2015. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 prioriteetide
kohaselt peab Eesti oluliseks „tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil
soolise palgalõhe vähendamise meetmeid“. Tegemist on ka siseriiklikult tunnustatud olulise
väljakutsega, millega tegelemise vajadus leiab äramärkimist kehtivas koalitsioonilepingus,
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2020-2021, strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse
tegevuskavas ning millega tegelemiseks viiakse tegevusi ellu „Heaolu arengukava 2016-2023“
soolise võrdõiguslikkuse programmide raames.
Joonis 1. Sooline palgalõhe Euroopa Liidu liikmesriikides, Eurostat 2018
2. Toetame Euroopa Liidu tasandil sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja
meestele võrdse palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks vajalikes
miinimummeetmetes kokku leppimist, lähtudes sealjuures proportsionaalsuse
põhimõttest. Peame asjakohaseks, et sellised miinimummeetmed aitavad kaasa
palkade läbipaistvuse suurendamisele. Peame oluliseks, et läbipaistvuse ja
õiguskaitsemeetmete kujundamisel jäetaks liikmesriikidele piisavalt
otsustusvabadust.
Põhjendus: Palkade läbipaistvuse meetmed aitavad tõsta nii tööandjate kui töötajate teadlikkust
võrdse palga põhimõtte täitmisest organisatsioonis, suurendavad teadmispõhisust nii
palgaläbirääkimistel kui avalikus diskussioonis ja parandavad seeläbi arutelude kvaliteeti.
Sellised meetmed lihtsustavad ja toetavad ka võrdse palga põhimõtte täitmise kontrolli nt
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, töövaidluskomisjonide ja kohtute
poolt.
Euroopa Liidu tasandi ühtsed, senisest detailsemad miinimummeetmed sama, võrdse ja
võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks
aitavad võrdsustada konkurentsitingimusi kogu Euroopa Liidus, vähendades olukordi, kus
võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu
pakkuda oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga. Samuti toetaks ühtsete
miinimummeetmete kehtestamine isikute vaba liikumist EL-s ühtlasema õiguskaitse tagatuse
41
kaudu. Samas on oluline, et EL tasandi kokkulepped ei oleks ülemäära detailsed, vaid jätaksid
liikmesriikidele võimaluse arvestada siseriiklike meetmete kujundamisel mõistlikul määral
ning niivõrd, kuivõrd need ei ole otseselt diskrimineerimisele ja ebavõrdsuse levikule
kaasaaitavad, ka siseriiklikke tavasid ja õiguslikke ning riigihalduslikke struktuure.
Ühtsetes miinimummeetmetes kokkuleppimine siiski raamistaks ja toetaks asjakohaseid
diskussioone ja tegutsemisviise ka siseriiklikult. Eestis on palgasuhe ajalooliselt eelkõige kahe
osapoole vaheline kokkulepe, millesse kolmas osapool riigi näol peaks sekkuma võimalikult
vähesel määral ja ainult selgelt põhjendatud juhtudel. Riigi kohustus tagada sama ja võrdväärset
tööd tegevate naiste ja meeste õiguse võrdsele palgale rakendumine on samaväärselt näiteks
ümbrikupalkade maksmise ja alla miinimummäära töötasu maksmise keeluga kahtlemata
selliseks põhjendatud juhuks.
Kui avalikus sektoris on Eestis juba ka kasutusel mitmed praktikad, mis aitavad palkade
läbipaistvusele kaasa47, siis erasektoris on endiselt levinud meie suure soolise palgalõhe
säilimist toetavad praktikad, sealhulgas individuaalsed palgaläbirääkimised, ametikohtade ja
nende raames tehtava töö väärtuse vähene tööandjapoolne läbimõeldus ning palga määramise
aluste puudumine paljudes organisatsioonides. Näiteks, 2015. aastal ei olnud Eestis enam kui
kolmveerandis organisatsioonidest (77%) tehtud ametikohtade hindamist. Alates 50 töötajaga
organisatsioonidest oli hindamise teinud umbes kolmandik (38%), enam riigiasutused kui
kohaliku omavalitsuse haldusala organisatsioonid ja eraettevõtted.48 Samas, toetavad töötajad
palkade läbipaistvust suurendavaid meetmeid. Näiteks, 2017. a. Eurobaromeetri uuringu49
kohaselt toetas 57% Eesti töötajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist
avaldamist ametikohtade liikide (job type) lõikes. Selle vastu oleks 22% ning 6% töötajatest
ütles, et seda juba tehakse nende organisatsioonis. Sellega ei erinenud me väga palju EL28
keskmisest, kus vastavad näitajad olid 64%, 23% ja 3%.
Mitmed menetlusõigust käsitlevad sätted on eelnõus liigselt detailsed, sekkudes seetõttu
ülemääraselt liikmesriigi õiguskaitsesüsteemi. Mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel
peab direktiiv jätma piisava paindlikkuse sobitada need liikmesriigi olemasoleva vaidluste
lahendamise süsteemiga. Konkreetse valdkonna direktiivist ei peaks tulenema kohustust
olemasolevad süsteemid olulisel määral ümber kujundada.
2019. a. riigipõhises soovituses, mis jäi vaatluse alla ka 2020. a. riigipõhiste soovituste
protsessis, rõhutati vajadust viia Eestis soolise palgalõhe vähendamiseks ellu just palkade
läbipaistvuse suurendamise meetmeid.
3. Peame vajalikuks tagada, et organisatsioonidele seatavad palkade läbipaistvusega
seonduvad kohustused oleksid võimalikult lihtsad, selged ja üheselt arusaadavad.
Palkade läbipaistvuse suurendamisele kaasa aitavate kohustuslike
47
Meetmete positiivset mõju võib ilmestada ka nt asjaolu, et riigi ametiasutustes oli naiste keskmine bruto
kuukogupalk vaid 6,3% väiksem meeste keskmisest bruto kuukogupalgast. Vt „Avaliku teenistuse 2019. a.
aruanne“ lk 35. Rahandusministeerium, Tallinn 2020, leitav:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/atar_2019.pdf?download=1
48
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse
seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute
Keskus Praxis, leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf.
49
Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav:
https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.
42
miinimummeetmete seadmisel tuleb arvesse võtta erinevas suuruses
organisatsioonide erinevaid võimalusi ja võimekust. Peame oluliseks, et eriti
mikro- ja väikestele organisatsioonidele kehtestatavad kohustused ei oleks neile
ebaproportsionaalselt koormavad. Meetmete proportsionaalsuse hindamisel tuleb
arvestada meetmega kaasneva koormuse ja kulu ning saadava, sealhulgas õiguste
tõhusamast kaitsest tuleneva ja laiema ühiskondliku kasu tasakaalu.
Põhjendus: Euroopa Komisjoni avaldatud direktiivi eelnõus esineb ühest küljest kohati liigset
detailsust, teisest küljest jäävad mõned seal sisalduvad kontseptsioonid, nõuded ja nende
põhjused vähemalt esmapilgul ebaselgeks. Seetõttu peame vajalikuks, et Eesti töötaks
läbirääkimiste käigus selle nimel, et kokkulepitavad miinimummeetmed saaksid piisaval
määral üheselt arusaadavad, lihtsad ja selged. See hõlbustaks direktiivi ülevõtmist ja tagaks
ühesuguse rakendamise kõigis liikmesriikides.
Palkade läbipaistvuse meetmed võivad küll esialgu suurendada seni täiesti läbipaistmatu
palgasüsteemiga tööandjate halduskoormust, kuid edaspidiste regulaarselt elluviidavate
tegevustega seonduv halduskoormus on meetmetest saadava kasuga proportsioonis.
Halduskoormust aitavad kontrolli all hoida ka erinevate meetmete kohustuslikuks tegemine
erineva suurusega organisatsioonides, samuti riigipoolsed toetavad meetmed, sh ülesannete
täitmist lihtsustavad digitööriistad.
2020. aasta IV kvartalis olid Maksu- ja Tolliameti andmetel Eesti ettevõtetest 93%
mikroettevõtted, neis töötas 27% palgatöötajatest. Ülejäänud palgatöötajad töötasid kas väike-
(25%) või keskmise- (25%) suurusega ettevõtetes ning ligikaudu 23% töötas enam kui 250
töötajaga ettevõttes või asutuses.50
EL tasandil ühtsete miinimummeetmete väljatöötamisel peame oluliseks, et erinevate meetmete
väljatöötamisel oleks arvesse võetud organisatsioonide suurus. Oluline on silmas pidada, et
väiksematele organisatsioonidele suurematega samasuguse kohustuse panemine võib nende
jaoks olla ebaproportsionaalselt koormav või muul põhjusel ebamõistlik. Näiteks, arvestades,
et mikroettevõtetes ei pruugi leiduda sama või võrdväärset tööd tegevaid töötajaid või on nende
hulk minimaalne, võiks töötajate palgatasemete avalikustamine olla keeruline, kuna ei oleks
võimalik säilitada kõikide töötajate anonüümsust.
Samas on ka selliseid palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, mida on võimalik ja
vajalik rakendada igas suuruses organisatsioonides, näiteks töökuulutustes palkade või
palgavahemike avaldamine.
Meetmepõhiselt tuleb hinnata selle elluviimisega organisatsioonidele kaasneva koormuse ja
kulu ning saadava kasu tasakaalu. Kasu hindamisel on asjakohane arvestada lisaks läbipaistva
ning objektiivse palgasüsteemi rakendamisega saavutatavale kokkuhoiule näiteks ka meetmete
positiivset mõju töötajate rahulolule ja sellega kaasnevat personali voolavuse vähenemist ning
motivatsiooni ja tootlikkuse tõusu, samuti organisatsiooni maine paranemist jms. 2017. a.
Eurobaromeetri uuringu51 andmetel nõustus 69% Eesti vastajatest täielikult või osaliselt
50
2020. aasta IV kvartalis olid Maksu- ja Tolliameti andmetel Eesti ettevõtetest 93% mikroettevõtted, neis töötas
27% palgatöötajatest. Ülejäänud palgatöötajad töötasid kas väike- (25%) või keskmise- (25%) suurusega
ettevõtetes ning ligikaudu 23% töötas enam kui 250 töötajaga ettevõttes või asutuses.
51
Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav:
https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.
43
väitega, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kasulik ettevõtetele ja majandusele ning
80%, et see on oluline õiglase ja demokraatliku ühiskonna tagamiseks.
4. Peame asjakohaseks, et EL tasandi miinimummeetmed toetaksid palkade
läbipaistvust tööle kandideerijate jaoks.
Põhjendus: Kuna palk võib olulisel määral mõjutada inimese soovi konkreetsel töö- või
ametikohal töötada ja seega sellele ka kandideerida, samuti toimuvad esimesed
palgaläbirääkimised juba enne töö- või teenistussuhte algust, on oluline, et ka tööle ja
teenistusse kandideerijatel oleks kättesaadav teave vähemalt töö- või ametikoha põhipalga või
sellele kohaldatava palgavahemiku kohta. Palkade suurem läbipaistvus kandideerijate jaoks
aitaks leevendada ka Eestis kohati esinevat naiste madalamate palgaootuste probleemi, mis eriti
individuaalsete palgaläbirääkimiste korral ja olukorras, kus tööandja poolt on paika panemata
objektiivse ja läbimõeldud töö väärtuse ning palga määramise alused, viib pahatihti küsitud
madalama palga määramiseni naistöötajale. Palgavahemike avalikustamine tööle
kandideerimisel annaks nii nais- kui ka meessoost kandidaatidele ühtsema aluse
läbirääkimisteks.
5. Toetame palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste alustele
sooneutraalsuse ja läbipaistvuse nõude kehtestamist. Leiame, et mikrosuuruses
organisatsioonidele oleks kohustuslik palgastruktuuride ja palgakujunduse ning
karjäärivõimaluste poliitika kehtestamise nõue ebaproportsionaalselt koormav,
kuid ka sellistes organisatsioonides peavad palga arvutamise alused olema
objektiivsed, läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle esitatavad ning nende
kujundamisel ei või lähtuda sooga seotud asjaoludest.
Põhjendus: Direktiivi eelnõu artikkel 6 näeb ette, et palgakujunduse ja karjäärivõimaluste
poliitika läbipaistvuse suurendamiseks teeb tööandja töötajatele lihtsasti kättesaadavaks nende
palgatasemete ja karjäärivõimaluste aluseks olevate kriteeriumide kirjelduse. Need kriteeriumid
peavad olema sooneutraalsed.
Läbimõeldum ja läbipaistvam palgapoliitika vähendab tööandjapoolset tahtmatu
diskrimineerimise ohtu. Töötajate parem informeeritus annab neile julgust ja vajalikku
informatsiooni oma õiguste paremaks teostamiseks.
SoVS § 6 lg 2 punkti 3 kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks (ja seeläbi SoVS
§ 5 lg 1 kohaselt keelatuks) ka siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele
ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused
kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele. SoVS § 7
lõike 3 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja
saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada SoVS § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud
diskrimineerimise esinemise üle. Selline regulatsioon eeldab, et kõigil tööandjatele, olenemata
organisatsiooni suurusest, on olemas vähemalt läbimõeldud ja objektiivsed, sh sooliselt
mittediskrimineerivad palga arvutamise alused.
Karjäärivõimaluste poliitika kujundamisel peavad tööandjad kehtiva õiguse kohaselt lähtuma
nii edutamist puudutavast diskrimineerimiskeelust (SoVS § 6 lg 1) kui pöörama tähelepanu
asjakohastele nõuetele soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse raames. Nii näevad
SoVS § 11 lg 1 punktid 1 ja 2 ette, et tööandja peab naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades
tegutsema selliselt, et tema tegevus toetaks nii meeste kui ka naiste kandideerimist vabadele
44
töökohtadele ning neile võetakse tööle mõlemast soost isikuid ning võtma erinevatele
ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse
kohtlemise.
6. Peame asjakohaseks töötajale ligipääsu võimaldamist teabele, mille põhjal saab
otsustada tema suhtes võrdse palga põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja
võrdväärset tööd tegevate töötajatega võrreldes.
Põhjendus: Ka Eesti kehtiv õigus annab töötajale võimaluse saada tööandjalt teavet, mille
põhjal saab otsustada tema suhtes võrdse palga põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja
võrdväärset tööd tegevate töötajatega võrreldes. Selline õigus on sätestatud soolise
võrdõiguslikkuse seaduses (SoVS) ning on töötajale vajalik oma õiguste paremaks kaitseks.
SoVS § 7 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud taotluse esitamisest 15 tööpäeva jooksul
andma kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on SoVS § 6 lõikes 2
nimetatud alusel diskrimineeritud. § 7 lõike 3 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt
selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab
otsustada SoVS § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle.
7. Toetame 250 ja enama töötajaga organisatsioonidele organisatsioonisisest soolist
palgalõhet iseloomustavate ja hinnata võimaldavate näitajate regulaarse
avaldamise, sooliste palgaerinevuste põhjuste analüüsimise ja tuvastatud, kuid
objektiivsete ning sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste kaotamise nõude
kehtestamist. Peame oluliseks, et selline kohustus ei oleks ebamõistlikult koormav,
sh et avaldamis- ja analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord kahe aasta
jooksul ning et riik pakuks kohustuse täitmiseks organisatsioonidele vajalikku
tuge.
Põhjendus: 2017. a. Eurobaromeetri uuringu52 kohaselt toetab 57% Eesti töötajatest oma
organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade liikide (job type) lõikes.
Selle vastu oleks 22% ning 6% töötajatest ütles, et seda juba tehakse nende organisatsioonis.
Sellega ei erinenud me väga palju EL28 keskmisest, kus vastavad näitajad olid 64%, 23% ja
3%.
Sama, võrdse või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude
täitmises oma organisatsioonis peab olema veendunud ennekõike tööandja ise ning seda
faktipõhiselt ja olenemata riikliku kontrolli olemasolust või puudumisest. Faktipõhise teadmise
olemasoluks on suuremates organisatsioonides vajalik, et läbi oleks viidud tööde/ametikohtade
hindamine ja võrdlemine53 ning et korrapäraselt analüüsitaks palgatasemete ja soolise palgalõhe
infot sama, võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajarühmade kaupa ning tuvastatud
erinevuste põhjuseid. Tuvastatud objektiivsete ning sooneutraalsete põhjendusteta
52
Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav:
https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.
53
Sooneutraalne tööde hindamise ja klassifitseerimise süsteem aitab tuvastada ja vältida tavaliselt naiste tehtud
tööde alahindamisest tulenevat kaudset diskrimineerimist palga alusel. Tööde hindamisel ja klassifitseerimisel
ning võrdlemisel võetakse arvesse nt töö tegemiseks vajalikku pingutust, vajalikke oskuseid, sellega kaasnevat
vastutust ja töötingimusi. Lisainfo on soovi korral leitav Euroopa Komisjoni 2013. a. Euroopa Parlamendile ja
nõukogule esitatud aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja
naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes
(uuestisõnastamine)) kohaldamise kohta lisast 1 “Sooneutraalsed tööde hindamise ja klassifitseerimise süsteemid”:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013SC0512.
45
palgaerinevuste kaotamiseks meetmete planeerimisel on oluline teha tihedat koostööd töötajate
esindajatega.
Palkade läbipaistvuse meetmetel on eeldatavalt positiivne mõju töötajate motivatsioonile,
tootlikkusele ja töökliimale. Sellist positiivset mõju võib algusjärgus mõneti pärssida asjaolu,
kui töökohtade hindamine ja võrdlus ning analüüsid toovad esile märkimisväärse soolise
ebavõrdsuse, kuid tööandjapoolne pühendumus ebavõrdsuse vähendamisele aitab positiivset
mõju suurendada.
Läbipaistvad palgasüsteemid vähendavad teatud määral tööandja subjektiivset
diskretsiooniõigust, kuid ei takista töötajate võrdsetel ja objektiivsetel alustel tunnustamist.
Võttes arvesse, et ka läbipaistvad palgasüsteemid võimaldavad kõrgemalt tasustada suuremat
pingutust, siis ei pärsi palkade läbipaistvus kindlasti ka tööandja võimalusi tunnustada paremaid
tulemusi saavutavaid töötajaid.
Riikidest, kus tööandjatel juba on palgalõhede raporteerimise kohustus, on ka tõendeid selle
kohustuse positiivsest mõjust. Näiteks Rootsis korrigeeriti põhjendamatute palgalõhede
tuvastamisel kahe aasta jooksul umbes 6000 töötaja palka. Taanis tõi kohustuslik
raporteerimine kaasa palgalõhe vähenemise 7% võrra54. Eurofoundi poolt 2018. a. avaldatud
analüüs palgaraportite ja –auditite meetmete rakendamisest neljas liikmesriigis näitas ka, et
tööandjad astuvad palgaraportite tulemuste pinnalt suurema tõenäosusega edasisi samme, kui
need sammud on kohustuslikud55.
Võimalike meetmete proportsionaalsust, nendega kaasnevat kulu ja tulu ning meetmete
eripärasid tuleks läbirääkimiste käigus arvestada ka meetmete regulaarsuse üle otsustamisel.
Kuna näiteks palgaanalüüsidest selgunud ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja aega uute
meetmete elluviimiseks, siis ei ole mõistlik organisatsioonidele panna iga-aastast avaldamis-
ning seire- või järelevalveorganile esitatava aruandluse kohustust.
Riigi poolt organisatsioonidele kohustuste täitmiseks pakutav tugi võib hõlmata nõustamist ja
konsultatsioone, koolitamist, juhendmaterjale, (digi)tööriistade kättesaadavaks tegemist jms.
8. Oleme seisukohal, et EL tasandil kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise
ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on
asjakohane EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset hindamist ja võrdlemist
toetav juhis ning riigisiseselt teha organisatsioonidele kättesaadavaks meetmete
elluviimist lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa Komisjon võiks toetada
selliste digitööriistade väljatöötamist, soodustada heade praktikate vahetamist
liikmesriikide vahel ja võimaldada asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist.
Põhjendus: Hoidmaks tööandjate halduskoormust madalamana ja toetamaks palkade
läbipaistvuse meetmete, sh lõhede analüüsi ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja töötada
54
Euroopa Parlament (2020) Equal Pay for Equal Work Binding pay-transparency measures. Policy Department
for Economic, Scientific and Quality of Life Policies Directorate-General for Internal Policies, Luxembourg, lk
17-18, leitav:
https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/642379/IPOL_STU(2020)642379_EN.pdf.
55
Viidatud samas lk 17
46
võimaluste piires tööandjate poolt juba riigile antud andmeid kasutavad, s.t. registriandmetel
põhinevad digitööriistad. Sotsiaalministeeriumis on kavandamisel lähiaastatel taoliste
digitööriistade väljatöötamine, mis toetaks tööandjaid soolise võrdõiguslikkuse seaduse
kehtivate nõuete ja kohustuslikest miinimumnõuetest edumeelsemate56 vabatahtlike meetmete
rakendamisel nii soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks organisatsioonides laiemalt kui
konkreetsemalt võrdse palga põhimõtte täitmiseks. Kui Euroopa Liidus lepitakse kokku palkade
läbipaistvust toetavad miinimummeetmed, on asjakohane, et komisjon toetaks selliste
meetmete siseriiklikku rakendamist muuhulgas heade praktikate vahetamist soodustades,
samuti võimaldades siseriiklike meetmete tarbeks, sh digitööriistade arendamiseks, EL
vahendite kasutamist. Tulevase direktiivi eesmärkide täitmisele aitaks kaasa ka Euroopa
Komisjoni poolt tööde sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav (näidis)juhis, mille
liikmesriigid saaksid eeskujuks võtta siseriiklike juhendite, infomaterjalide ja tööriistade
väljatöötamisel.
9. Oleme seisukohal, et EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei tohi liigselt
sekkuda liikmesriikide kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh
menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. Peame oluliseks, et liikmesriikidele
jäetaks paindlikkus kujundada õiguste kaitse tõhustamise meetmed riigisiseseid
menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt. Toetame töötajate esindajatele ja
võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist
osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate kohtuväliste ja kohtumenetluste
raames vaidluste lahendamisel töötaja esindajana, eeldusel et on täidetud
esindajatele riigisiseselt kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja olemas esindatava
nõusolek. Toetame jagatud tõendamiskohustuse rakendamist meeste ja naiste
võrdse palga põhimõtte rikkumist puudutavates vaidlustes.
Põhjendus: Direktiivi eelnõu õiguslikuks aluseks on ELTL art 157 lg 3, mille kohaselt võtavad
Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja
võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. See säte ei näe ette võimalust sekkuda
liikmesriikide vaidluste lahendamise ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetesse. Seega tuleb
mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel arvestada, et need peavad sobima liikmesriigi
olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga ja konkreetse valdkonna direktiivist ei peaks
tulenema kohustust olemasolevad süsteemid ümber kujundada.
Võrdse palga küsimustes on Eestis töövaidluskomisjonide poole ja kohtusse pöördumisi väga
vähe. Võib eeldada, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku taolise,
spetsiifiliste ekspertteadmistega riikliku institutsiooni poolt esindajana toetatud pöördumine
töötaja õiguste kaitseks võiks muuhulgas aidata kaasa selge ja kvaliteetse õiguspraktika
tekkimisele võrdse palga küsimustes. Liikmesriigile peaks siiski säilima õigus kehtestada
töötajat esindava isiku pädevusnõuded (nt õigusteaduslik kõrgharidus) ka juhul, kui esindajaks
on töötajate esindaja või võrdõiguslikkuse edendamisega tegeleva asutuse töötaja. Töötaja
nimel tema esindajana menetluses osalemise eelduseks peab võima jääda ka esindatava otsene
nõusolek.
56
Näiteks, kui kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seadus kohustab tööandjaid üldsõnaliselt „andma regulaarselt
töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis
ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest.“, siis on selle kohustuse esimest poolt
võimalik täita nii minimaalset pingutust nõudva statistikatabeliga kui viies läbi ja tehes töötajatele kättesaadavaks
organisatsiooni põhjaliku soolise võrdõiguslikkuse auditi.
47
Eestis kehtiva jagatud tõendamiskohustuse regulatsiooni kohaselt (SoVS § 4) peab kohtu,
töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv
isik avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline
diskrimineerimine. Isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole
rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse
keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. Selliselt jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata
halduskohtumenetluses ja kriminaalmenetluses. Kuigi ka SoVSi jagatud tõendamiskohustuse
regualtsiooni rakendamine võib tuua kaasa sama tulemuse, ei kirjuta SoVS, erinevalt direktiivi
eelnõust, ette, millise otsuse kohus peaks kahtluse korral tegema. Leiame, et direktiiv ei peaks
ühegi menetlusliigi puhul otsesõnu ette kirjutama, milline otsus tuleks kahtluse korral teha –
see oleks lubamatu sekkumine liikmesriigi kohtumenetluse autonoomiasse.
10. Nõustume, et võrdse palga põhimõtte järgimise paremaks tagamiseks, sh palkade
läbipaistvust toetavate meetmete rakendamise tõhustamiseks, on riigisiseselt
vajalik tugi- ja seiremehhanismide loomine. Samas peame oluliseks, et riikidele
jääks vabadus otsustada konkreetsete ülesannete ja pädevuste jaotus asjakohaste
asutuste vahel.
Põhjendus: Tööandjatele pandud avaldamis- ja analüüsikohustuste tõhusus võib jääda loodetust
väiksemaks, kui tööandjad tajuvad neid kohustusi eelkõige enda jaoks ebavajaliku
lisakoormusena ning puuduvad riigi toetavad meetmed, mis kohustuse täitmise vajadust ja
sellest saadavat kasu selgitavad ning täitmist lihtsustavad (nt digitööriistad) ja toetavad.
Seetõttu on selleks, et kohustatud organisatsioonid palkade läbipaistvuse meetmeid
õigusaktides ettenähtud ulatuses ja soovitud kvaliteediga ellu viiksid ning et seaduses ette
nähtud töötajate õiguste kaitse senisest paremini toimiks, siseriiklikult vaja tagada
institutsionaalne tugi. Eestis oleks selleks nende institutsionaalseid eripärasid ja praegusi
pädevusi ning ülesandeid arvestavalt ilmselt vajalik täiendada soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise voliniku ning tööinspektsiooni ülesandeid ja õiguseid.
Igal juhul on oluline, et tulevane EL tasandi regulatsioon jätaks riikidele vabaduse määrata
vastavad seire- või järelevalveasutused lähtuvalt riigisisesele tööjaotusele ja erinevate asutuste
mandaadile.
11. Arvestades, et direktiivi ülevõtmine eeldab lisaks õiguslikele muudatustele
elluviimist toetavaid ettevalmistusi nii riigilt kui tööandjatelt, eelistame direktiivi
ülevõtmistähtaja pikendamist vähemalt kolmele aastale.
Põhjendus: Kuna Euroopa Komisjoni avaldatud direktiivi eelnõu põhjal võib eeldada, et
direktiivi ülevõtmiseks on lisaks õiguslikele muudatustele vajalikud nii riigipoolsed
institutsionaalsed muudatused, toetusmeetmete väljaarendamine ja teavitustegevused kui
eelkõige suurte tööandjate ettevalmistused, mis võivad eeldada IT-arendusi, muudatusi
personalipoliitika regulatsioonides jms, siis leiame, et ülevõtmiseks antav periood ei või olla
lühem kui kolm aastat. Komisjon on direktiivi eelnõus pakkunud ülevõtmise ajavahemikuks
kaks aastat alates direktiivi jõustumisest.
48
ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Tööinspektsioonile, soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Eesti Ametiühingute Keskliidule,
Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Eesti
Naisuurimus- ja Teabekeskusele ENUT, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti Ettevõtlike
Naiste Assotsiatsioonile, Eesti Naiste Koostööketile, MTÜle Oma Tuba, Eesti Puuetega Naiste
Ühenduste Liidule, Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Inimõiguste Instituudile,
Kodanikualgatusele Võrdsed, MTÜle Naiste Laine ning Eesti Personalijuhtimise Ühingule
PARE.
Oma arvamuse esitasid Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Tööinspektsioon, Statistikaamet, Eesti Ametiühingute
Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon, Personalijuhtimise Ühing PARE, MTÜ Oma Tuba, Eesti
Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Linnade ja
Valdade Liit.
Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale
seletuskirjale.
Seisukohad on kooskõlastatud Justiitsiministeeriumiga, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Rahandusministeeriumiga.
49
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
1.1. Tasustamise läbipaistvuse suurendamise meetmed (artikkel 4-artikkel 11 ja artikkel 26)
Kavandatav
muudatus või
meede
1.2. 1.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 1.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 1.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
SOTSIAALNE MÕJU
Eelnõul on mõju sugudevahelistele suhtele ja soolisele võrdõiguslikkusele
Sihtrühm: palgatöötajad (mehed ja naised)
Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline Keskmine Keskmine Suur Väike Oluline
palgalõhe. Statistikaameti andemetel oli naiste Meetmed võivad Mõju avaldumise Meetmetel on Palgatöötajate tasu
brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui kaasa tuua küll sagedus on potentsiaalselt mõju ühtlustamine võib kaasa
meestel. Aastal 2071 võib praegune palkade muutuse palgatööd keskmine, sest kõigile tuua languse meeste
erinevus tähendada pensionide 10% tegevate naiste ja sissetulekute palgatöötajatele. palkades. Risk on siiski
erinevust1. Seni on Eesti teadlastel meeste käitumises, võrdsuse Statistikaameti pigem väike, sest suurema
õnnestunud selgitada meeste ja naiste kuid ei nõua suurenemise andmetel oli 2019. tõenäosusega tõstetakse
palgalõhest erinevate mõõdetavate tunnustega sihiteadlikku tagajärgedega aastal palgatöötajaid naiste palka, kui
(nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg kohanemist. 2016. puutuvad naised ja kokku 598 300. Naisi tuvastatakse ebavõrdsus.
jne) 40%2, st 60% palgalõhest on selgitamata. aasta soolise mehed kokku oli nende seas
Kuigi selgitamata osa võib teatud määral võrdõiguslikkuse regulaarselt. 302 700,
tuleneda andmete piiratuse tõttu välja jäänud monitooring näitas, et moodustades kõigist
muutujatest, mis avaldavad palkadele erinevat enamik (64%) Eesti palgatöötajatest
mõju, on üks selgitamata soolise palgalõhe elanikke hindab 50,6%.
põhjus ka naiste diskrimineerimine tööturul3. palgalõhet pigem
suureks või väga
1
Teadusprojekti InWeGe koostatud palga- ja pensioniprognoos. Leitav: http://inwege.cloud.ut.ee/pensioniprognoos.
2
Täht, K. (Toim.) (2019). Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine – tehniline ülevaade. RASI toimetised nr 10. Tallinn: Tallinna Ülikool. Leitav:
https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2019_RASI%20toimetised%20nr%2010_soolise%20palgal%C3%B5he%20kirjeldamine%20ja%20seleta
mine.pdf.
3
Anspal, S., Kallaste, E., Karu, M., Kraut, L., Biin, H. (2009). Sooline palgalõhe Eestis: teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Uuringuraport. Eesti
Rakendusuuringute Keskus CentAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium. Leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/1_raport.pdf.
1
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Tasustamise läbipaistvusmeetmete suureks probleemiks5,
rakendamisel väheneb palgastruktuuride mis seab ootuse ka
sooline kallutatus, mis võrdsustab töötavate riigipoolsetele
naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. sammudele palgalõhe
Koondmeetmete tulemusena väheneb soolise vähendamiseks.
palgalõhe selgitamata osa ning ühtlustuvad
meeste ja naiste sissetulekud, mis omakorda
mõjutab naiste ja meeste vaesusriski erinevust
ja pensionilõhe ulatust. Majandusliku
ebavõrdsuse vähenemine aitab kaasa ka
lähisuhtevägivalla riski vähenemisele.
Euroopa Komisjon on teinud hüpoteetilise
riikide keskmise hinnangu, mille järgi võib
koondmeetmete mõjul palgalõhe selgitamata
osa väheneda 3 protsendipunkti võrra.
Arvestades, et Eestis on EL-i keskmisest
suurem palgalõhe (Eurostati 2019. aasta
esialgsetel andmetel Eestis 21,7% ja EL-i
riikides keskmiselt 14,1%) ning Eestis on
teiste riikidega võrreldes eriti suur nn
läbirääkimiste efekti panus palgalõhesse4, siis
võib eeldada, et läbipaistvusmeetmetel on
Eestis palgalõhe vähendamisel suurem roll kui
EL-is keskmiselt.
Eelnõul on mõju tööturule
Sihtrühm: palgatöötajad
Palgatöötajate jaoks paraneb tasustamise Keskmine Väike Suur Väike Oluline
läbipaistvus enne töölevõtmist (artikkel 5), Palgatöötajate Tasustamise Potentsiaalselt on Palgatöötajate seas võib
muutuvad kättesaadavaks nende töötasu käitumises võivad läbipaistvuse mõju kõigile tekkida rahulolematus, kui
aluseks olevate kriteeriumite kirjeldused kaasneda meetmetega palgatöötajatele. saadakse teadlikuks meeste
(artikkel 6) ning paranevad teabe kättesaamise muudatused, kuid puutuvad töötajad 2019. aastal oli ja naiste palgaerinevustest.
võimalused (artikkel 7). Paraneb usaldus nendega ei kaasne kokku pigem palgatöötajaid kokku Samas meetmetega aja
tööandja vastu. eeldatavalt ebaregulaarselt ja Statistikaameti jooksul harjutakse ning
4
Masso, J. Meriküll, J ja Vahter, P., 2020. "The Role Of Firms In The Gender Wage Gap," Leitav: https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/12/Ettevotluse-komponentide-
palgalohe-uuring.pdf.
5
https://enut.ee/files/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf.
2
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
kohanemisraskusi, ühekordsete andmetel 598 300. kaovad meeste ja naiste nii
sest üldine hoiak sündmustena: nt Naisi oli nende seas suured palgaerinevused,
enamiku Eesti enne töölevõtmist 302 700, mistõttu võib seda
töötajate seas on või otsides infot moodustades kõigist ebasoovitavat mõju
palgalõhe oma töötasu aluseks palgatöötajatest hinnata pigem väikeseks.
läbipaistvuse olevate palga 50,6%.
meetmeid toetav. kriteeriumite kohta.
2017. a.
Eurobaromeetri
uuringu6 andmetel
toetas 57% Eesti
töötajatest oma
organisatsioonis
keskmiste palkade
soopõhist avaldamist
ametikohtade liikide
lõikes. Selle vastu
oleks 22% ning 6%
töötajatest ütles, et
seda juba tehakse
nende
organisatsioonis.
Sihtrühm: Palgatöötajad, kes töötavad vähemalt 250 töötajaga ettevõtetes
Vähemalt 250 töötajaga tööandjate juures Keskmine Väike Keskmine Väike Oluline
töötavatel palgatöötajatel on õigus avalikule Palgatöötajate Avaliku teabe Maksu- ja tolliameti Ebasoovitavate mõjude
teabele, mis käsitleb naiste ja meeste käitumises võivad õiguse kasutamine 2020. aasta IV riski ei tuvastatud.
palgalõhet nende organisatsioonis, sealhulgas kaasneda on palgatöötajate kvartali andmete
seoses põhipalgale lisanduvate täiendavate või muudatused, kuid jaoks eeldatavasti kohaselt moodustasid
muutuvtasudega (artikkel 8). nendega ei kaasne pigem harv. vähemalt 250
eeldatavalt töötajaga ettevõtete
kohanemisraskusi. töötajad kõigist
töötajatest 23%.
6
Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav:
https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.
3
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Sihtrühm: kõik tööandjad
Tasustamise läbipaistvus enne töölevõtmist Suur Väike Suur Keskmine Oluline
tähendab seda, et tööandjad peavad teada Palkade läbipaistvuse Tasustamise Mõjutab kõiki Eesti Tööandjatele võivad need
andma tulevasele töötajale konkreetse töö eest tagamise meetmete läbipaistvuse tööandjaid. Maksu- ja meetmed tekitada
makstava töötasu algse taseme või selle rakendamine nii enne meetmeteid peavad tolliameti 2020. aasta lisakoormust. Samas
vahemiku (artikkel 5). tööle võtmist, info tööandjad tagama IV kv andmete sõltub koormuse suurus
Tööandjad peavad töötajatele kättesaadavaks kättesaadavaks pigem kohaselt oli vähemalt töötajate arvust ning
tegema nende töötasu määramise ja tegemisel kui ebaregulaarselt ja ühe töötajaga tööandjate senistest
karjäärivõimaluste aluseks olevate teavitamiskohustus ühekordsete tööandjaid ca 96 tasustamise praktikatest.
sooneutraalsete kriteeriumite kirjelduse täitmisel eeldab sündmustena: nt tuhat, mis moodustab Koormus võib osutuda
(artikkel 6) tööandjatelt enne töölevõtmist ja kõikidest Eesti ebamõistlikult suureks
Tööandja on kohustatud igal aastal teavitama sihiteadlikku siis, kui töötaja ettevõtetest (ca 148 väikeettevõtete jaoks, kus
töötajaid nende õigustest saada vajalikku kohanemist. 2015. a. küsib infot tuhat) enamiku. väikse töötajate arvu tõttu
teavet, et töötajad saaksid hinnata, kas nende seisuga ei olnud kriteeriumite kohta. on iga töökoht unikaalne
tööd tasustatakse mittediskrimineerival viisil Eestis enam kui Teavituskohustus ning seetõttu puudub
(artikkel 7). kolmveerandis on kord aastase majanduslikult mõistlik
organisatsioonidest sagedusega. põhjus
(77%) tehtud Seetõttu on mõju palgakorralduseeskirjade
ametikohtade sagedust hinnatud või karjäärieeskirjade
hindamist. Alates 50 väikeseks. koostamiseks.
töötajaga Kohustus avaldada
organisatsioonidest töötajate töötasude kohta
oli hindamise teinud senisest rohkem infot võib
umbes kolmandik väike- ja keskmiste
(38%), enam ettevõtete seas suurendada
riigiasutused kui motivatsiooni osaliselt
kohaliku oma töötajatele
omavalitsuse ümbrikupalka maksta.
haldusala Samas maandavad seda
organisatsioonid ja riski Maksu- ja Tolliameti
eraettevõtted. 7 deklareeritama töö ja
ümbrikupalga ennetamise
meetmed.
7
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse
mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf.
4
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Sihtrühm: Vähemalt 250 töötajaga tööandjad
Lisaks kõiki tööandjaid puudutavatele keskmine keskmine väike väike Oluline
meedetele (artikkel 5-7), peavad vähemalt 250 Mõju ulatus sõltub Teabe esitamine ja Statistikaameti 2020. Palgaaruandlusest võib
töötajaga tööandjad tegema avalikkusele sellest, kas ettevõtted avaldamine on aasta andmete vähemalt 250 töötajaga
kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks teabe, peavad ise hakkama regulaarne kuid kohaselt oli vähemalt ettevõtetele tuleneda
mis käsitleb naiste ja meeste palgalõhet nende andmeid koondama, mitte igapäevane 250 töötajaga suurem koormus, kuid
organisatsioonis, sealhulgas seoses või saab Eestis mõni või iganädalane ettevõtteid 172, kuna palgaaruandlus on
põhipalgale lisanduvate täiendavate või olemasolev asutus sündmus. mis moodustab periooditi esinev sündmus
muutuvtasudega (artikkel 8). Selle teabe ülesandeks koguda kõikidest Eesti (nt kord aastas), siis on
avaldamine võimaldab tööandjate teatavat nõutud teavet näiteks ettevõtetest ca 0,1%. ebasoovitavate mõjude risk
võrdlemist, mis loob tööandjatele stiimulid läbi maksu- või Seega on mõjutatud väike. Ebasoovitavad
vältida võimalikke palgalõhesid, soodustab sotsiaalkindlustusand sihtrühma suurus mõjud puuduvad, kui
diskussiooni töötasu võrdsuse teemal ja mete, ning väike. teavet kogub ja avaldab
ajendab meetmeid. avalikustada. mõni Eesti keskne asutus
registriandmete põhjal.
MAJANDUSLIK MÕJU
Eelnõul on mõju leibkondade toimetulekule
Sihtrühm: Eesti leibkonnad, kus on palgatööd teinud naisi
Eelnõu mõjutab naiste tarbimiskäitumist ja keskmine keskmine keskmine väike Oluline
laiemalt ühiskondlikku ebavõrdsust. Eesti Muudatus võib Sissetuleku Kui paljude naiste Kuna keskmise brutopalga
ühiskonnas on vaesusest rohkem ohustatud mõjutada naiste suurenemisest sissetulekuid eelnõu tõus võib kaudselt tõsta ka
naised, kelle töised sissetulekud ja hilisem toimetulekut tingitud mõju mõjutab, on raske hindasid, võib see
pension ei taga piisavat toimetulekut. märkimisväärselt, toimetulekule on hinnata. Eeldatavasti omakorda negatiivselt
Statistikaameti andmetel elas Eesti naistest kuid ei tekita regulaarne. on sihtrühma suurus mõjutada madalapalgalise
2019. aastal suhtelises vaesuses 22,3%, samas kohanemisraskusi. võrreldes kõikide töötajaga leibkondade
kui meeste suhtelise vaesuse määr oli 18,9%. Eesti naistega toimetulekut. Palgatõus
65-aastaste ja vanemate naiste ja meeste keskmine, jäädes 5– võib kiirendada ka
toimetuleku lõhe oli veelgi suurem: selles 50% piiridesse. töötajate asendamist
vanuse naistest elas suhtelises vaesuses masinate ja seadmetega –
47,2%, samas kui meestest 30,5%. asendamise risk on suurem
Kui muudatused palkade läbipaistvuses lihtsamatel ja madalama
toovad kaasa naiste palkade tõusu, suureneb palgaga ametikohtadel.
Eeldatavasti on siiski tegu
5
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
ka tarbimine perekondades, kus naised ebasoovitava mõjuga,
töötavad. millel on väike ulatus.
Suurem võrdsus töötasus võib suurendada
brutotöötasu riigi tasandil ja vähendada tulu
jaotumise ebavõrdsust. Euroopa Komisjoni
mõjuanalüüsi kohaselt väheneb suhtelise
vaesuse määr EL-is keskmiselt 1,7
protsendipunkti võrra, kusjuures vaesusrisk
väheneb peamiselt üksikvanemaga
leibkondade puhul (kus Eestis viimase
rahvaloenduse kohaselt oli naiste osakaal 92
%).
Eelnõul on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Sihtrühm: Tööandjad
Tasustamise läbipaistvuse tagamine panustab keskmine väike/keskmine suur väike oluline
paremasse ärikeskkonda. Võrdne palk tõstab Ettevõtete tulud ja 250 ja enama Palgainfo päring Võib kiireneda
potentsiaalsete töötajate jaoks töötamise kulud ei muutu töötajaga puudutab enamikku madalapalgaliste
stiimuleid ning suurendab töötajate usaldust selliselt, et plaanitav ettevõtetes toimuks ettevõtjaid, kellel on töökohade asendamine
tööandja vastu, mis võib vähendada seadusandlus nõuaks raporteerimine kord palgatöötajaid. 250 ja masinate ja seadmetega.
tööjõuvoolavust. kohanemisraskusi. aastas (mõju enama töötajaga
Teisalt tekivad ettevõtetel keskmine), kuid ettevõtjaid, kellele
läbipaistvusmeetmete tagamisel täiendavad sellest saaks rakenduvad suuremad
kulud. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on loobuda nõudmised, on alla
töötaja palgapäringu töötlemise kulu administratiivsete 200.
suurusjärgus 20 eurot (päringu kohta), taoliste andmete töötlemise
päringute võimalikku hulka ei suudetud abil (mõju väike).
hinnata. Saksamaal kasutas seda võimalust 4% Teised täiendavad
töötajatest, kellel selleks oli õigus (üle 500 tegevused
töötajaga ettevõtetes). Ebavõrdse kohtlemise (infopäringutele
korral tekivad kahju hüvitamisega seotud vastamine, kahjude
kulud. hüvitamine,
250 ja enama töötajaga ettevõtjatel on täiendava raporti
hinnatud palgaerinevuste raporteerimise koostamine) on
kuluks 379890 eurot aastas ettevõtja kohta ebaregulaarsed.
(eeldatavalt summa väheneb järgnevatel
6
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
aastatel), samas see jääks (suures osas)
ettevõtjatel olemata, kui kasutatakse
võimalust, kus riik koostab antud hinnangu
tuginedes administratiivsetele andmetele.
Eestis oleks riigil selle võimekuse loomiseks
vaja täiendavaid arendusi. Palkade ebavõrduse
ilmnemisel koostatava raporti hinnanguline
kulu on 1180-2266 eurot. Eesti puhul võivad
kulud pigem olla alumises ääres (väiksemad
ettevõtted, madalam tööjõukulu).
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud
Sihtrühm: Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeeriumile tekib keskmine keskmine väike väike Oluline
läbipaistvusmeetmetega mitmeid kohustusi. Mõju ulatus sõltub Kirjeldatud Kuna mõjutatud on Ebasoovitavate mõjude
Eelnõu (artikkel 4) näeb ette naistele ja sellest, milliseid kohustuste täitmine vaid üks riigiasutus, riski ei tuvastatud.
meestele võrdse töö eest võrdse tasu tegevusi ette on pigem on sihtrühm väike.
hindamiskriteeriumite olemasolu riiklikul võetakse, et ühekordne tegevus
tasandil. Töö väärtuse hindamiseks ja kirjeldatud kohustusi (hindamiskriteeriu
võrdlemiseks tuleb luua metoodika ja täita. mite koostamine,
tööriistad, mis peavad lähtuma objektiivsetest Kuna eelnõu eeldab seireasutuse
kriteeriumitest (nt haridus, oskused, pingutus Sotsiaalministeeriumi loomine).
ja vastutus). lt senisest suuremat Sotsiaalpartnerite
Eelnõu (artikkel 11) näeb ette, et liikmesriigid panustamist, võib kaasamine on
tagaksid, et direktiivist tulenevaid õigusi ja muudatusega järjepidev, kuid
kohustusi arutatakse sotsiaalpartneritega. Seda kaasneda mõningaid seda tehakse ka
on võimalik saavutada eri poliitikameetmete kohanemisraskusi, juba praegu.
abil, mille eesmärk on arendada aktiivset mistõttu on mõju
sotsiaalset partnerlust. ulatus keskmine.
Eelnõu (artikkel 26) kohaselt peavad
liikmesriigid looma võrdse või võrdväärse töö
eest meeste ja naiste võrdse tasustamise
seireasutuse, mille ülesandeks saab olema ka
7
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
andmete ja aruannete koondamine ning
avaldamine. Sellega võib kaasneda
täiendavaid kohustusi Sotsiaalministeeriumi
jaoks.
Sotsiaalministeeriumi jaoks kaasneb sellega
nii muutusi töökorralduses (uute ülesannete
lisandumine) kui ka kulusid sõltuvalt sellest,
milliseid meetmeid nõuete täitmiseks
kasutusele võetakse.
Sihtrühm: riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused, kus töötavad ametnikud
Direktiivi eelnõuga püstitatud eesmärgid on väike väike keskmine väike väheolulin
suuresti avaliku teenistuse seaduses Eelnõuga ei teki Andmete Sihtrühmas on kõik Kuna direktiivi nõuded on e
lahendatud. Avalikus teenistuses ei ole tõenäoliselt riigi- ja avaldamine on juba riigi- ja kohaliku juba olemasolevas
täiendavalt vaja suurendada palkade kohaliku toimuv regulaarne omavalitsuse õiguskorras juurutatud siis
läbipaistvust kuivõrd palgad ning protsess ning ametiasutused, kus puuduvad võimalikud
omavalitsuse
muudatused töötavad ametnikud. riskid.
palgajuhendid on juba avalikud ja ametiasutustele avaldavad mõju
palgakorraldus läbipaistev. täiendavaid kulusid harva.
Avalikus teenistuses ametnike puhul ei ole ega tulusid, kuna
vaja suurendada läbipaistvust enne teenistusse ametnikke puudutav
võtmist, kuna palgad on avalikustatud avaliku regulatsioon on juba
teenistuse veebis ja on kõikidele läbipaistev ja võrdset
kättesaadavad. Samuti ei ole vajadust rõhutada soolist kohtlemist
teenistujate õigust saada palkade kohta infot toetav, mistõttu
või näha ette kohustus esitada aruandlust puudub vajadus
palgalõhe osas, sest palgainfo on isikustatud seoses eelnõuga ATSi
kujul avaliku teenistuse veebis olemas ja on muuta või teha
võimalik näha nii nais- kui ka meesametnike kulutusi muudeks
palkasid ja ka poliitiliste nõunike töötasusid tegevusteks.
üle kogu avaliku teenistuse. Ka teenistusse
asujatel on võimalik näha palkasid veebist ja
küsida ametikoha palganumbrit. Kohustust
ametipalga suurust konkursikuulutuses
avaldada ei ole, kuid sageli seda siiski tehakse.
8
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Täiendavat kohustust ametiasutustele
avalikustada palgalõhe kohta andmeid ei saa
pidada vajalikuks, kuna
Rahandusministeerium teeb iga-aastaselt
ülevaateid. Rahandusministeeriumi avaliku
teenistuse 2020 avaldatud ülevaatest (2019 a
kohta) tuleneb, et sooline palgalõhe avalikus
teenistuses on u 6,3%. Seega sooline
palgalõhe on võrreldes erasektoriga avalikus
teenistuses palju väiksem.
Sihtrühm: Rahandusministeerium
Läbipaistvusmeetmetel peaks olema väike väike keskmine väike väike Väheolulin
positiivne mõju riigieelarvele, tingituna Riigieelarve Maksude laekumine Kuna mõjutatud on Ebasoovitavate mõjude e
suuremast maksutulust ja vähenenud kulust seisukohast on ja toetuste ja vaid üks riigiasutus, riski ei tuvastatud.
toetustele/hüvitistele. muutused väikesed, hüvitiste maksmine on sihtrühm väike.
Euroopa Komisjon on hinnanud, et riigi tulud sest puudub tarvidus on regulaarne
otsestest maksudest ja muutustega tegevus.
sotsiaalkindlustusmaksetest tõuseksid umbes kohanemisele
7,5%, samal ajal kui sotsiaalsiirded (rahalised suunatud tegevusteks.
hüvitised) väheneksid umbes 0,4%.
Sihtrühm: Tööinspektsioon
Läbipaistvusmeetmete suurendamise keskmine keskmine väike väike oluline
tulemusel võib kasvada töötajate arv, kes Tööinspektsiooni Kuna läbipaistvuse Mõjutatud on üks Ebasoovitavate mõjude
pöörduvad Tööinspektsiooni poole kahtlusega, jaoks võib kaasneda meetmete riigiasutus. riski ei tuvastatud.
et neile ei pakuta või maksta teiste täiendavaid tegevusi, suurendamise tõttu
samasuguste oskuste ja teadmistega kuid need ei tekita võivad töötavad
töötajatega võrdset töötasu/palka. kohanemisraskusi. varasemast enam
Meetmete rakendamise tulemusel ei kasva pöörduda
eelduslikult siiski oluliselt töövaidluste arv, tööinspektsiooni
sest ka täna on võimalik näiteks tööle poole, on mõju
kandideerijal saada üldistatud võrdlusandmed sagedus pigem
palgatasemete kohta Statistikaameti regulaarne.
kodulehelt, kuid nende andmete pinnalt või
neid tõendina kasutades ei ole vaidlusse
asutud.
9
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Meetmete rakendamisega võib
Tööinspektsiooni jaoks kaasneda täiendavaid
tegevusi ja kulusid, näiteks tööandjate jaoks
uute kohustuste täitmist hõlbustavate
tööriistade arendamine või järelevalve
läbiviimiseks täiendavate ametikohtade
loominet.
2.1. Õiguskaitsemehhanismide meetmete kasutuselevõtt ja õiguse kohaldamine (III peatükk)
Kavandatav
muudatus või
meede
3.1. 3.2. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 3.3. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
SOTSIAALSED MÕJUD
Eelnõul on mõju võrdsele kohtlemisele tööturul
Sihtrühm: palgatöötajad
Õiguskaitsemeetmete tõhustamine parandab keskmine väike väike väike vähe
üksikisikute võimet kaitsta ennast Muutused võivad Õiguskaitsemeetmete Kuigi võimalik Direktiivi rakendamisel oluline
diskrimineerimise eest. muuta küll kasutamine on pigem sihtrühm on kõik võib kaasneda kohtusse
Õiguskaitsemeetmetega on tagatud tõhusam palgatöötajate harv, kuigi palgatöötajaid, pöörduva töötaja jaoks ka
kaitse töötajate võrdse või võrdväärse töö eest käitumist, kuid ei too diskrimineerimise siis otseselt
võrdse palga saamise õigusele. ebasoovitavaid mõjusid.
kaasa ulatus võib olla oluliselt kasutab
kohanemisraskusi, suurem. õiguskaitsemeet
Direktiiviga kavandatakse
sest soolise meid eeldatavasti
võrdõiguslikkuse väike osa neist kehtestada tingimus, et
seadusega on ka (alla 5%). kulusid ei või hagejalt
praegu kehtestatud välja mõista, välja arvatud
diskrimineerimise juhul, kui „nõue oli
keeld ja kirjas põhjendamatu“ (artikkel
töötajate õigused. 19). Kehtivas
õigussüsteemis jäetaksegi
10
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
nõue rahuldamata siis, kui
see on põhjendamatu.
Selline säte võib tekitada
petliku illusiooni, et nõude
esitajat teise poole
menetluskulude kandmise
kohustus ei ohusta. See
võib tingida liiga
kergekäelise pöördumise
kohtusse ka oludes, kus
diskrimineerimist ei ole
aset leidnud, ning taolistel
juhtudel tuleb kohtusse
pöördujal kanda kulusid,
millega ta pole arvestanud.
Sihtrühm: tööandjad
Õiguskaitsemeetmete tõhustamine suurendab keskmine väike väike väike Vähe
tööandjate teadlikkust ja vastutust töötajate Ulatus sõltub sellest, Sagedus on väike, sest Potentsiaalselt Kui paranevad inimeste oluline
võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu kuivõrd ettevõtted kokkupuude mõjutab kõiki õigused ja inimeste
saamisest. peavad kohanema õiguskaitsemeetmetega tööandjaid, kuid teadlikkus oma õigustest,
Õiguskaitsemeetmetel, sh karistustel, on õiguskaitsemeetmete on harv ja otseselt puutub siis õiguskaitsemeetmeid
tõkestav mõju, mis loob tööandjatele stiimulid ga, mis sõltub sellest, ebaregulaarne. õiguskaitse kasutavate töötajate hulk
täita oma kohustusi. kuivõrd on neil situatsioonidega suureneb. Tööandjatel,
palgakorraldus kokku väike kellel pole loodud võrdse
ettevõttes läbi osakaal (alla 5%) tasustamise aluseid ja
mõeldud ja tööandjatest. süsteeme, on risk suurem,
kriteeriumite et mõni ta töötaja pöördub
süsteemid mõne õiguskaitse organi
organisatsioonis poole ning tööandjal tekib
loodud. Kui täiendav koormus.
süsteemid on loodud,
siis on tõenäosus
väiksem, et toimub
tahtmatut
diskrimineerimist.
11
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud
Sihtrühm: Justiitsministeerium
suur keskmine väike suur oluline
12
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Direktiiviga võivad kaasneda negatiivsed Direktiiviga Õiguskaitsevahendi Otseselt on Kuna osa kavandatavatest
mõjud Eesti õigussüsteemile, kuna mitmed kavandatakse tuua te rakendamine on muudatustest muudatustest on vastuolus
kavandatavad muudatused on vastuolus Eestis Eesti õigussüsteemi sihtrühma jaoks puudutatud Eestis kehtiva
mitu põhimõttelist regulaarselt esinev Justiitsministeerium
kehtiva õiguskorraga. õiguskorraga ning nende
muudatust, mis ei sündmus. ja kohtud.
sobi olemasoleva rakendamine halvendaks
Näiteks peavad direktiivi kohaselt Eesti õiguskorda, kaasneks
süsteemiga ning mille
liikmesriigid tagama, et võrdse tasustamise tõttu võib kaasneda eelnõus ette nähtud õiguse
põhimõttega seotud õiguse või kohustuse vajadus muuta kohaldamisega oluline
rikkumise tõttu kahju kannatanud töötajal õigussüsteemi negatiivne mõju.
oleks õigus nõuda ja saada tekitatud kahju eest tervikuna. Seega on
täielikku hüvitist viisil, mis on hoiatav ja taoliste muudatuste
kantud kahjuga proportsionaalne. Probleemne mõju negatiivne ja
ulatus suur.
on tingimus, et kahjuhüvitis peab olema
„hoiatav“ (artikkel 14). See viitab nn
karistusliku kahjuhüvitise kontseptsioonile,
kuid üldiselt lähtub Eesti tsiviilõigus
põhimõttest, et hüvitada tuleb isikule tekkinud
kahju.
Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ei
sobi kokku ka direktiivis ette nähtud võimalus,
et kohus hakkab lisaks konkreetse
tsiviilvaidluse lahendamisele tegema ka
ettekirjutusi kostja töökorralduse
ümberkorraldamiseks (artikkel 15). Taolised
ülesanded on delegeeritud vastava pädevusega
haldusorganitele. Lisaks, kohtutäituril ei ole
võimalik hakata hindama, kas kostja on
„võtnud struktuurilisi või organisatsioonilisi
meetmeid meestele ja naistele võrdse või
võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõttega seotud õiguse või kohustuse
täitmiseks“. Eesti õigussüsteemis on sobimatu
13
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
selliste ülesannete panemine kohtutele, mis
lahendavad tsiviilvaidlusi.
14
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Sihtrühm: Tööinspektsioon, töövaidluskomisjonid
Direktiivi ülevõtmisel tuleb täpsustada Keskmine Väike Väike Keskmine Oluline
töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise Töövaidluskomisjoni Töövaidluskomisjo Töövaidluskomisjoni Kuna osa kavandatavatest
protsessi, sh kuidas toimuks komisjoni või de töökoormus võib nidesse jõuab hetkel d moodustavad muudatustest on vastuolus
juhataja poolt asjaolude hindamine mõningal määral ebavõrdse avalikust sektorist
tööandja/ettevõtte juures (mida praegu ei Eestis kehtiva
suureneda. kohtemise vaidlusi väikse osa.
praktiseerita, kuid mis nii mahukate õiguskorraga, võib sellest
väga vähe - 2020.
dokumentide puhul võib olla möödapääsmatu aastal oli tulenev negatiivne mõju
protsessi osa). Lisaks tuleb kaaluda menetluse töövaidluskomisjon Eesti õigussüsteemile tuua
peatamise võimalusi Tööinspektsiooni ides 3300 kaasa ka negatiivseid
järelevalvemenetluse ajaks või ka võimalust töövaidlust, millest mõjusid töövaidluste
kasutada palga läbipaistvuse osas läbi viidud 17 sisaldas lahendamise protsessile.
menetluse tulemuste kasutamist ebavõrdse
töövaidluskomisjonis komisjoni enda kohtlemise teemat.
initsiatiivil. See eeldab uue lähenemise Eelduslikult ei
sissetoomist töövaidluse lahendamise toimu muudatuste
protsessi. järel ka olulist
töövaidluste arvu
kasvu.
3.1. Statistika kogumine (artikkel 28)
Kavandatav
muudatus või
meede
3.2. 3.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 3.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust
Sihtrühm: Statistikaamet
suur Keskmine või suur väike väike oluline
15
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Eelnõus nõutakse riikidelt iga-aastast Mõju ulatus on suur, Andmekogumine Kuna mõjutatud on Ebasoovitavate mõjude
kvaliteetset palgastatistika avaldamist selleks, kui Statistikaameti on regulaarne (iga- vaid üks riigiasutus, riski ei tuvastatud
et analüüsida ja jälgida soolise palgalõhe senine palgainfo aastane), samas on on sihtrühm väike.
dünaamikat Euroopa tasandil. Liikmesriikidelt kogumise viis registripõhistele
nõutakse küll juba praegu iga nelja aasta järel muutub andmetele
mikrotasandil töötasude struktuurilise märkimisväärselt ülemineku protsess
statistika koostamist, kuid eelnõu näeb ette võrreldes varasemaga regulaarne tegevus.
sellise detailsusega andmeid iga-aastaselt. ning eeldab
Statistikaamet on küll planeerinud juba enne Statistikaametilt
direktiivi üle võtmist palgalõhe iga-aastaseks sihiteadlikku
detailsemaks hindamiseks registripõhistele kohanemist
andmetele üle minekut, aga Statistikaameti (täiendavat rahastuse
alarahastuse tõttu on selle arenduse vajadust, sh küsitluse
õnnestumine soovitud ajaraamis väga läbi viimiseks ning
ebatõenäoline. Lisaks on lahendamata veel tööjõu- ja
tunnipalga info puudumine registriandmetes, majanduskuludeks).
millele otsitakse koostöös Tallinna Ülikooliga
lahendust matemaatilisi mudeleid kasutusele
võttes, et saaks ilma täiendava info
kogumiseta tööandjatelt tulevikus vajalik
statistika koostada.
Kui palgalõhet saaks arvutada kuupalga
baasil, siis tehes vajalikud arendused
registripõhistele andmetele üleminekuks, ei
oleks probleemi juba täna teha statistikat
Euroopa poolt soovitud detailsusega. Suureks
miinuseks Eesti jaoks on see, et palgalõhe
arvutamise aluseks on tunnipalk, mida
Statistikaameti registriandmetes ei ole.
Kui Statistikaamet peab hakkama esitama iga-
aastaselt andmeid, mida seni on esitatud iga
nelja aasta tagant, eeldab see Statistikaameti
hinnangul nende eelarve tõusu püsivalt
ligikaudu 200 000 euro võrra aastas.
16
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
MÕJU MAJANDUSELE
Eelnõu mõjutab ettevõtete halduskoormust
Sihtrühm: Ettevõtted
Ettevõtted esitavad Statistikaametile iga nelja keskmine keskmine/väike suur väike oluline
aasta tagant andmeid Töötasu struktuuri Ettevõtete andmete Iga nelja aasta järel Mõjutatud on kõik Ebasoovitavate mõjude
uuringu raames (SES, EU Structure of esitamise sageduses andmete esitamine Eesti ettevõtted. riski ei tuvastatud
Earnings Survey), kuid eelnõu näeb ette tekib küll muutus, asendub iga aastase
sellise detailsusega andmete kogumist iga- kuid see ei too regulaarsusega
aastaselt. Seega on mõjutatud ka ettevõtete ettevõtetele kaasa andmete esitamisega.
tegevus, sest andmete esitamine iga-aastaselt eeldatavasti Iga-aastast andmete
tähendab ettevõttete täiendavat kohanemisraskusi. esitamise sagedust
halduskoormust. Kui Statistikaamet saab saab hinnata
tulevikus palgainfo kogumisel üle minna keskmiseks.
registriandmetele, siis saab vajaliku statistika Tulevikuperspektiivis,
koostada ilma täiendava info kogumiseta kui minnakse üle
tööandjatelt ning ettevõtete halduskoormus registriandmetele,
pigem praegusega võrreldes väheneb. sagedus hoopis
väheneb.
4.1. Riigihankelepingute ja kontsessioonide kohaldamine (artikkel 21)
Kavandatav
muudatus või
meede
4.2. 5.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 4.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 4.4.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
Artiklil ei tuvastatud mõju Eesti jaoks, sest palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõust ei tulene riigihangete seaduse muutmise vajadust, vaid nõuded on kaetud olemasolevate sätetega.
17
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
18
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Vastaja Kommentaar Arvestatud/
Mittearvestatud
Justiitsministeerium Justiitsministeeriumil on järgmised märkused ja tähelepanekud direktiivi eelnõu Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
osas:
1) Artikkel 4
Artikliga 4 nähakse ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks,
et tööandjad on kehtestanud palgastruktuurid, millega tagatakse meestele ja
naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdne tasu.
Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 13 sätestab, et ametiasutused
peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse
diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama
võrdõiguslikkust.
1.04.2013 jõustunud ATSi puhul seati eesmärgiks suurendada avaliku teenistuse
palgakorralduse läbipaistvust ja selgust, mistõttu ATS reguleerib väga täpselt
palgakorraldust nähes ette palgakomponendid ja keelu maksta lisatasusid või
ette näha muid hüvesid, mida seaduses ei ole ette nähtud. Põhipalkade
määramisel arvestatakse ametniku teenistusülesandeid, sh vastutust, tema
teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti isiklikku panust. ATS § 10 lg 1 p 4 alusel
on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega Riigi ametiasutuste
teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade
klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord, 1 mida vaadatakse üle igal
aastal ja tehakse vastavad muudatused.
2) Artikkel 5 Arvestatud.Teave lisatud seletuskirja.
Artikliga 5 rõhutatakse tasustamise läbipaistvust enne töölevõtmist.
1
Kättesaadav veebis https://www.riigiteataja.ee/akt/116022021004?dbNotReadOnly=true
1
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Avalikus teenistuses ei ole tulenevalt ATS-st kohustust vaba või vabaneva
ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi kuulutuses välja tuua ametikoha
põhipalk. Sageli seda siiski tehakse. Isikul, kes kandideerib ametikohale, on
võimalik tutvuda ametikoha palgaga avaliku teenistuse veebis2, kus tulenevalt
ATS §-st 65 avalikustatakse ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga
hiljemalt 1. mail. Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema
teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta
kohta avalikustatakse samuti avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt
1. mail.
Lisaks ametnike palkadele, avalikustatakse avaliku teenistuse veebilehel ka
ametiasutuses poliitilise nõuniku ametikohal töölepinguga töötavate isikute
töötasu ning tööülesannetest tulenev muu tulu. Samuti on kandidaadil võimalik
tutvuda ametiasutuse palgajuhendiga, milles nähakse ette ametikohale vastav
põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord,
samuti seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord.
Seega on teenistusse tulijal võimalik tutvuda ametikoha palgaga veebis, samuti
küsida teenistusse asumise eelselt ametikoha põhipalka ametiasutuselt.
Lähtudes eelnevast, võib asuda seisukohale, et Eesti avalikus teenistuses juba
lähtutakse sellest, et tasustamine on läbipaistev enne teenistusse võtmist.
Direktiivi eelnõu artikli 5 punkti 2 kohaselt ei tohi tööandja küsida kandidaadilt
teavet tema varasemate töösuhete ajal saadud töötasu kohta. Kui kandidaat tuleb
avalikust teenistusest, on tema varasem palk avalik ja nähtav ka uuele
tööandjale. Seega sellise piirangu kehtestamisel avalikus teenistuses ei oleks
eesmärki.
3) Artikkel 6 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
2
Kättesaadav veebis https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika
2
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Artikli 6 kohaselt peab tööandja töötajatele lihtsasti kättesaadavaks tegema
nende palgatasemete ja karjäärivõimaluste aluseks olevate kriteeriumide
kirjelduse.
Avalikus teenistuses on lisaks avalikustatud palgaandmetele tulenevalt ATS §
65 lõikest 3 avalikud ka ametiasutuste palgajuhendid. ATS § 63 lõike 1 kohaselt
on palgajuhend palga määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette
ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise
tingimused ja kord, muude ATS-s sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise
tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.
Karjäärivõimaluste poliitika läbipaistvuse osas – ATS § 16 lg 1
kohaselt täidetakse vaba ametikoht avaliku konkursi korras. Konkursi avalikust
väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi, kui on põhjendatud
alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega
ühe või enama ametiasutuse sees. (ATS § 16 lg 2).
Seega palgakujunduse poliitika on läbipaistev ja kõigile sättesaadav ning
karjäärivõimalused on tagatud avalike (põhjendatud juhtudel ka
sisekonkursside) näol.
4) Artikkel 7 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Artikkel 7 näeb ette töötajate õiguse saada teavet.
Avaliku teenistuse seaduse § 65 kohaselt ametniku põhipalk jooksva
kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel
hiljemalt 1. mail. Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema
teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta
kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.
Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel.
ATS § 65 lõikest 4 tuleneb, et palga avalikustamise regulatsiooni kohaldatakse
ka ametiasutuses töölepinguga töötavatele poliitilistele nõunikele (ATS § 7
3
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
lõikes 6 nimetatud isikud3), kelle töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu
avalikustamisel.
Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette väga selge ja läbipaistva palgakorralduse
ning kuna palgad on ametnike ja poliitiliste nõunike puhul avalikud, on võimalik
juba praegu saada teavet palkade ja lisatasude osas. Ametiasutuses töötavate
töötajate töötasude osas on võimalik küsida infot teabenõude korras.
Seega puudub ametnike puhul vajadus küsida palgainfot esindajate või
võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutuse kaudu.
5) Artiklid 8-9 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Artikkel 8 näeb tööandjatele ette kohustuse esitada nais- ja meestöötajate
palgalõhe koha aruandlust ja avalikustada oma veebilehel või teha see info muul
viisil kättesaadavaks.
Avaliku teenistuse seaduse § 9 kohaselt juhib Rahandusministeerium avaliku
teenistuse arendamist. ATS § 66 lõikest 1 tuleneb, et valdkonna eest vastutav
minister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku teenistuse
arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest
isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide
kaupa. Rahandusministeerium avalikustas viimati 2020. aastal avaliku
teenistuse 2019. a aruande, kus on mh välja toodud riigi ametiasutuste sooline
palgalõhe jms andmed. Lisaks avalikustatakse palk tulenevalt ATS § 65.
Artikkel 8 p 3 kohaselt tuleks palgateave avalikustada oma veebisaidil. ATS
näeb ette, et palgainfo avalikustatakse avaliku teenistuse veebilehel ehk ühest
kohast on võimalik koondina saada kogu ametnike palgainfo aasta kaupa.
3
ATS § 7 lg 6: Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või
aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või
fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.
4
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Vajadus esitada avalikus teenistuses olevate ametnike palgainfo
järelevalveasutusele või võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevale asutusele
puudub kuna palgainfo on avalik. Samuti ei puuduta 250 töötaja piir
ametiasutusi, sest kõikide ametnike palgad on avalikud. Samuti on avalikud
Rahandusministeeriumi poolt koostatud avaliku teenistuse ülevaated aastate
lõikes.
Avalikus teenistuses palkade ühist hindamist ei toimu.
6) Artikkel 10 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Direktiivi nõuete täitmiseks nais- ja meestöötajate palkade andmete töötlemisel
ja avaldamisel tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/679 4.
Isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt, millest tulenevad
põhimõtted ja muud isikuandmete töötlemise nõuded on järgimiseks
kohustuslikud nii era- kui avalikule sektorile.
Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 sätestab isikuandmete töötlemise
põhimõtted. Nendest asjakohasemateks käesoleval juhul on:
1) eesmärgi piirangu põhimõte – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt
kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem
viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ning
2) nn minimaalsuse põhimõte – isikuandmed peavad olema asjakohased,
olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi
seisukohalt.
Sellest tuleneb, et tööandjad ei tohi kogutud isikuandmeid kasutada muul
eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte
rakendamiseks.
4
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vabaliikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L119, 04.05.2016.
5
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
7) Artikkel 11 Arvestatud osaliselt.
Teave lisatud seletuskirja. Artiklis 11
Artikkel 11 näeb ette, et direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi arutatakse sätestatud kohustuse osas juhime tähelepanu
sotsiaalpartneritega. põhjenduspunktile 31:
(31) On oluline, et sotsiaalpartnerid arutaksid
Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette palgakomponendid ja selle, et keelatud on kollektiivläbirääkimistel võrdse tasustamise
maksta seaduses sätestamata lisatasusid või ette näha muid hüvesid, on avalikus küsimusi ja pööraksid nendele erilist
teenistuses palgaga seonduv väga hästi ja läbipaistvalt reguleeritud. tähelepanu. Austada tuleks riiklike
sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste
Eestis on võimalik avalikus teenistuses sõlmida kollektiivlepinguid, kuid süsteemide eripärasid kogu ELis ning
tulenevalt sellest, et palga osas seab piirid riigieelarve ja seadus on palga sotsiaalpartnerite autonoomiat,
küsimuses väga detailne, on kokkuleppe ruumi väga vähe. Ametiühinguid lepinguvabadust ja nende pädevust töötajate ja
kaasatakse seeläbi, et TLS § 29 lõikest 5 tuleneb, et Vabariigi Valitsus kehtestab tööandjate esindajatena. Seepärast peaksid
määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Eelnevalt on liikmesriigid võtma kooskõlas siseriikliku
praktikas siinkohal lähtutud ametiühingute ja tööandjate esindajate vahelisest süsteemi ja tavadega asjakohaseid meetmeid,
kokkuleppest. Töötasu alammäär on mh aluseks ka ATS-st tulenevate hüvede nagu sotsiaalpartnerite toetamise programmid,
maksmisel (nt abikaasatasu, ressursimahukas koolitus). praktilised suunised ning valitsuse aktiivne
osalemine sotsiaaldialoogis riiklikul tasandil.
Tulenevalt eelnevast oleme seisukohal, et eelnõus ette nähtud sotsiaaldialoogi Sellised meetmed peaksid julgustama
ei peaks eelnõuga avalikus teenistuses kohustusena ette nägema. sotsiaalpartnereid pöörama piisavat tähelepanu
võrdse tasustamise küsimustele, sealhulgas
aruteludele kollektiivläbirääkimiste
asjakohasel tasandil ning töökohtade
sooneutraalsete hindamis- ja
klassifitseerimissüsteemide väljatöötamisele.
Leiame, et selliselt sisustatud kohustus ei oleks
vastuoluline ka avaliku teenistuse kontekstis
toimuva sotsiaaldialoogi raames.
8) Artikkel 12 Arvestatud.
Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et
Artikliga 12 nähakse ette, et liikmesriigid tagavad, et pärast võimalikku EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel
lepitusmenetlust on kohtumenetlused meestele ja naistele võrdse või võrdväärse ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide
töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguste ja kohustuste täitmise kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh
tagamiseks kättesaadavad kõigile töötajatele, kes leiavad, et neid on võrdse või menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse.
6
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks
õigusvastaselt koheldud. Sellised menetlused peavad olema töötajatele ja nende paindlikkus kujundada õiguste kaitse
nimel tegutsevatele isikutele kergesti kättesaadavad isegi pärast seda, kui tõhustamise meetmed riigisiseseid
töösuhe, milles väidetav diskrimineerimine aset leidis, on lõppenud. menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt.
Direktiiv kohaldub art 2 lg 1 alusel nii avaliku kui ka erasektori tööandjate
suhtes, s.t hõlmatud on ka ametnikud. Ametnike jaoks on avatud
halduskohtutee.
Direktiivi põhjendustes on märgitud, et kohtusse pöördumisele ei tohi eelneda
kohustuslikku haldusmenetluslik vaidluse lahendamise etapp. Eestis ei kehti
üldist vaidemenetluse läbimise kohustust. HKMS § 47 ütleb, et seadus võib näha
mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu
kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes
siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud
korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt
rahuldatud. Ei ATS-ist ega SoVS-ist tulene ametnikele vaidemenetluse läbimise
kohustust.
Direktiivi eelnõu õiguslikuks aluseks on ELTL art 157 lg 3, mille kohaselt
võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid, et tagada meeste ja naiste
võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või
võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja
elukutse küsimustes. See säte ei näe ette võimalust sekkuda liikmesriikide
vaidluste lahendamise ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetesse. Seega tuleb
mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel arvestada, et need peavad sobima
liikmesriigi olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga ja konkreetse
valdkonna direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad süsteemid
ümber kujundada.
9) Artikkel 13 Arvestatud.
Vastavalt seisukohale 9 toetab Eesti töötajate
Artikli 13 lg 1 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et ühingud, organisatsioonid, esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega
võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad asutused ja töötajate esindajad või tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist
7
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate
kriteeriumidega õigustatud huvi meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks, kohtuväliste ja kohtumenetluste raames
võivad osaleda kohtu- või haldusmenetluses, mis on ette nähtud meestele ja vaidluste lahendamisel töötaja esindajana,
naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt
seotud õiguste või kohustuste järgimise tagamiseks. Asjaomase töötaja kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja olemas
nõusolekul võivad nad tegutseda sellise töötaja nimel või toetuseks, kelle puhul esindatava nõusolek.
on rikutud õigust või kohustust, mis on seotud meestele ja naistele võrdse või
võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega.
Artikkel 13 lg 2 ütleb, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel ja
töötajate esindajatel on asjaomaste töötajate nõusolekul õigus tegutseda ka
mitme töötaja nimel või nende toetuseks.
Sätte põhjendustes on märgitud, et kõigis liikmesriikides ei ole praegu eelkõige
võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel nõude esitamise õigust
kohtusse. Kaebuse esitamine kellegi teise nimel on esindusõiguse küsimus.
Esindamine on HKMS-is reguleeritud §-s 32. HKMS § 32 lg 1 kohaselt võib
halduskohtumenetluses volitatud esindajaks olla:
1) advokaat;
2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik;
3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant
maksuasjades;
4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades;
5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad
teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada;
6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise
kolmanda isiku volitusel;
7) esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane;
8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest.
HKMS-i praeguse regulatsiooniga ei ole vastuolus see, kui isikut esindab mõne
võrdõiguslikkuse ühenduse töötaja, kellel on õigusteaduslik kõrgharidus
(HKMS § 32 lg 1 p 2). Probleemne on HKMS vaatepunktist see, et
õigusteadusliku kõrgharidusega isik ei või olla isiku esindajaks Riigikohtus (vt
8
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
HKMS § 32 lg 2). Direktiivi lähtekoht on see, et isiku nimel peab saama
tegutseda kõigis kohtuinstantsides, s.t direktiiv ei kitsenda töötaja nimel
tegutsemist üksnes esimeses astmes nõude esitamisele.
Direktiivi eelnõu näeb ette, et töötaja nimel peab saama tegutseda ühing,
organisatsioon, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad asutus ja töötajate
esindaja või muu juriidiline isik, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses
sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi tegeleda võrdõiguslikkusega.
Direktiivi ettepanek soovib seega esindusvõimalust mingi ühingu või asutuse
kaudu. Eesti seisukoht peaks olema siin, et sõltumatult sellest, kes töötajat
kohtumenetluses esindab, peab ta suutma pakkuda kvaliteetset juriidilist nõu, sh
orienteeruma ka menetlusõiguses. Direktiivi artikkel 13 näeb praeguses
sõnastuses ette, et liikmesriik saab luua kriteeriumid selleks, millal mingil
ühendusel või asutusel on õiguslik huvi, kuid direktiivist ei tulene selgelt ja
üheselt, et ühendus või asutus peab võimaldama töötaja kvaliteetset esindamist.
Liikmesriigile peaks säilima õigus kehtestada töötajat võrdõiguslikkuse
ühenduse/asutuse nimel esindava isiku pädevusnõuded (nt õigusteaduslik
kõrgharidus).
Võrdõiguslikkusega tegelevatest ametikohtadest tuleb Eestis kõne alla soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Praeguse regulatsiooni kohaselt
on volinikul õigus isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel
nõustada ja abistada. Direktiivi artikkel 13 nõuab siin töötaja nimel kohtusse
nõude esitamise õigust. VõrdKS § 16 vajaks direktiivi artikkel 13 valguses
täiendamist.
Töötaja nimel kohtusse pöördumine tähendab Eesti õiguse kohaselt, et kohtusse
pöördub töötaja, keda esindab teine isik (füüsiline või juriidiline). Esindamiseks
on igal juhul vajalik esindatava nõusolek. Tuleb jälgida, et see põhimõte säiliks
ka direktiivi menetluse jooksul.
Lepingulisele esindajale kehtivad kvalifikatsiooninõuded (esindajal peab olema
magistrikraad õigusteaduses), mille eesmärk on esindatava huvide kaitse, sest
võimalikud negatiivsed tagajärjed (näiteks vajadus tasuda vastaspoole
9
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
menetluskulud) saabuvad esindatavale. Need nõuded kehtivad ka tööõiguslike
vaidluste puhul ja pole põhjust nendes järeleandmisi teha.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha
ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, v.a
seisukohtade esitamine teise menetlusosalise kaebusele. Ka selle põhimõtte osas
ei ole põhjust teha järeleandmisi.
Ebaselgem on küsimus, mida tähendab „menetlus töötajate toetuseks“. Eesti
kehtiv tsiviilvaidluste lahendamise süsteem ei näe ette võimalust pöörduda
kohtusse kellegi teise õiguste kaitseks. Kuigi eelmisel aastal vastu võetud EL
direktiiv5 näeb ette kohustuse luua selline võimalus tarbijate õiguste kaitseks, ei
ole tegemist võrreldavate olukordadega. Töölepinguline suhe on tunduvalt
isiklikum kui tarbijasuhe ja töötajal peab olema võimalus otsustada selle üle, kas
selle menetlusega ühineda., sh ka juhul, kui talle ei kaasne selle otsusega rahalist
riski.
10) Artikkel 14 Arvestatud.
Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et
Artikkel 14 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et töötajal, kes on kannatanud EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel
kahju meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide
põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu, on õigus nõuda ja kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh
saada selle kahju eest liikmesriigi määratud täielikku hüvitist või kahjutasu. menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse.
Hüvitis või kahjutasu peab tagama tekitatud kahju tegeliku ja tõhusa hüvitamise Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks
viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. Hüvitis peab asetama paindlikkus kujundada õiguste kaitse
kahju kannatanud töötaja olukorda, milles ta oleks olnud, kui teda ei oleks tõhustamise meetmed riigisiseseid
diskrimineeritud soo alusel või kui ei oleks rikutud õigusi või kohustusi, mis on menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt.
seotud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu
maksmisega. See hõlmab saamata jäänud palga ja seotud boonuste või
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, 25. november 2020, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ. Direktiiv peab olema üle võetud hiljemalt 25.06.2023. Hoolimata direktiivis kasutatud terminist „esindushagi“ on see hagi, mis esitatakse
tarbijate asemel, st nende kasuks, mitte nende nimel ehk neid esindades (art 3 p 5).
10
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
loonustasude täies ulatuses sissenõudmist ning hüvitist kaotatud võimaluste ja
moraalse kahju eest. Samuti hõlmab see õigust viivisele. Hüvitist või kahjutasu
ei tohi eelnevalt piirata ülemmäära kehtestamisega.
Põhjendustes on märgitud, et rangem hüvitise maksmise nõue motiveerib
soolise palgadiskrimineerimise ohvreid taotlema õiglust ja kaitsma oma õigust
võrdsele tasustamisele. Selle sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et
võrdse tasustamise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu
kahju kannatanud töötajal oleks õigus nõuda ja saada tekitatud kahju eest
täielikku hüvitist viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne.
Uuesti sõnastatud direktiivi artiklile 18 tuginedes nõuab see säte kooskõlas
Euroopa Kohtu praktikaga, et diskrimineeritud töötaja tuleb asetada olukorda,
milles ta oleks olnud, kui diskrimineerimist ei oleks toimunud. See hõlmab
saamata jäänud palga ja seotud boonuste või loonustasude täies ulatuses
sissenõudmist ning hüvitist kaotatud võimaluste ja moraalse kahju eest. Samuti
nähakse selle sättega ette, et hüvitist või kahjutasu ei tohi piirata eelneva
ülempiiri kehtestamisega.
Eestis on soolise diskrimineerimise kahju hüvitamise sätted kehtestatud SoVS-
is. SoVS § 3 lg 2 kohaselt on töötaja töölepingu või teenuste osutamise lepingu
alusel töötav isik, ametnik ja muu ATS §-s 2 nimetatud isik. Tööandjaks SoVS
tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes võimaldab tööd töölepingu või
teenuste osutamise lepingu alusel, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutus.
SoVS näeb §-s 5 ette üldise soolise diskrimineerimise keelu. Keelatud on nii
otsene kui ka kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks
korralduse andmine. SoVS § 6 lg 2 p 3 ütleb, et tööandja tegevust loetakse
diskrimineerivaks ka siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele
ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja
saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost
töötajale või töötajatele. SoVS § 7 täiendab SoVS-i keeldu selgituse andmise
nõudega. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste
11
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada käesoleva
seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle.
SoVS § 13 lg 1 sätestab, et kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud,
võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju
tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist. Lõige 2 lisab, et kannatanu
võib nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule makstaks talle
rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Lõike
3 alusel arvestab kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust kindlaks
määrates mh diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi.
Probleemne on tingimus, et kahjuhüvitis peab olema „hoiatav“. See viitab nn
karistusliku kahjuhüvitise kontseptsioonile, mis Eesti õiguses ei ole küll täiesti
tundmatu (VÕS § 134 lg 6 võimaldab seda isikuõiguste rikkumise puhul), kuid
üldiselt lähtub Eesti tsiviilõigus põhimõttest, et hüvitada tuleb isikule tekkinud
kahju. Karistuslikud meetmed peaksid jääma riigi sunnivahenditeks.
11) Artikkel 15 Arvestatud.
Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et
Artiklis 15 sätestatakse, et liikmesriigid tagavad, et kohtumenetluses, mille EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel
eesmärk on tagada meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide
tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmine, võib kohus kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh
või muu pädev asutus nõude esitaja taotlusel ja vastaspoole kulul teha: menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse.
- ettekirjutust sisaldava määruse, millega tuvastatakse meestele ja Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks
naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise paindlikkus kujundada õiguste kaitse
põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumine ja lõpetatakse tõhustamise meetmed riigisiseseid
selline rikkumine; menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt.
- ettekirjutust sisaldava määruse, millega kohustatakse kostjat võtma
struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele
võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega
seotud õiguse või kohustuse täitmiseks või sellega seotud rikkumise
lõpetamiseks.
12
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Direktiivi artikli 15 lg-s 2 sätestatakse, et kohtu määruse täitmata jätmise korral
tuleb vajadusel maksta korduvat rahatrahvi, et tagada määruse täitmine.
Esiteks tuleb märkida, et halduskohtumenetluses, nii nagu ka
tsiviilkohtumenetluses, on võimalus taotleda esialgset õiguskaitset. Esialgse
õiguskaitse raames ei tuvastata lõplikult seda, kas võrdse tasu maksmise
põhimõtet on rikutud või mitte, kuid kohus saab vastustajat kohustada
tegevusest hoiduma kuni kohtuasja lahendamiseni (vt HKMS § 249).
Kuna direktiiv räägib tuvastamisest ja kohustamisest, mis eeldab seda, et kohus
on rikkumise võrdse tasu maksmise põhimõtte vastu tõendatult tuvastanud,
räägib direktiiv sisuliselt kohtu lõpplahendist. HKMS-is tuleb rikkumise
lõpetamiseks kõne alla keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kui võimalik on
üksnes tuvastamine ja täidetud on HKMS-is sätestatud tingimused (vt HKMS §
45 lg 2), siis tuleb kõne alla tuvastamiskaebus.
Strukturaalsete ja organisatsiooniliste meetmete ettekirjutus võib vajada
erinormi.
Art 15 lg-s 2 nõutud trahvis on HKMS-is sätestatud §-s 248. HKMS § 248 lg 1
ütleb, et kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest
määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot.
Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud
kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust või
kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle
huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda
kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue
rahatrahvi määramist. HKMS näeb seega ette ettekirjutuse mittetäitmise puhuks
rahatrahvi ja seda saab määrata korduvalt.
Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ei sobi kokku selline võimalus, et
kohus hakkab lisaks konkreetse tsiviilvaidluse lahendamisele tegema ka
ettekirjutusi kostja töökorralduse ümberkorraldamiseks. See ülesanne peab
jääma vastava pädevusega haldusorganile.
13
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Seda kinnitab art 15 lg 2, mis näeb ette „vajadusel korduva rahatrahvi maksmise
ettekirjutust sisaldava määruse täitmata jätmise korral“. Sellised meetmed on
omased haldusõigusele, mitte hagimenetlusele. Tsiviilkohtumenetluses saab
kohus menetlusosalisi trahvida menetluse tagamiseks, st enne otsuse tegemist.
Pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist ei saa kohus enam omal algatusel
määrata trahvi otsuse täitmata jätmise eest.
Kohtulahendite täitmine toimub täitemenetluses, kus kohtutäituril on küll
võimalik määrata sunniraha ja teha seda ka korduvalt, kuid kohtutäitur lähtub
otsuse resolutsioonis määratud tingimustest. Kohtutäituril ei ole võimalik hakata
hindama, kas kostja on „võtnud struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid
meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks“.
Seetõttu on sobimatu selliste ülesannete panemine kohtutele, mis lahendavad
tsiviilvaidlusi.
12) Artikkel 16 Arvestatud.
Vastavalt seisukohale 9 toetame jagatud
Artikkel 16 reguleerib tõendamiskohustuse üleminekut. Artikkel 16 nõuab, et tõendamiskohustuse, rakendamist meeste ja
liikmesriigid võtavad kooskõlas oma siseriikliku kohtusüsteemiga vajalikud naiste võrdse palga põhimõtte rikkumist
meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte puudutavates vaidlustes. Jagatud
kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale tõendamiskohustuse all peame silmas
asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne tõendamiskohustuse kohaldamist SoVS-is
diskrimineerimine, peab isik, kelle vastu nõue esitati, tõendama, et otsest ega sätestatud kujul. Eestis kehtiva jagatud
kaudset palgadiskrimineerimist ei ole toimunud. Liikmesriigid tagavad, et kui tõendamiskohustuse regulatsiooni kohaselt
tööandja ei täida mõnd käesoleva direktiivi artiklites 5–9 sätestatud tasustamise (SoVS § 4) peab kohtu, töövaidluskomisjoni
läbipaistvusega seotud õigust või kohustust, peab tööandja otsese või kaudse või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
diskrimineerimisega seotud kohtu- või haldusmenetluses tõendama, et sellist kohtlemise voliniku poole pöörduv isik
diskrimineerimist ei ole toimunud. Kahtluse korral tuleb otsus teha nõude esitaja avalduses esitama faktilised asjaolud, mille
kasuks. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike kehtestamast menetlustes, mis alusel võib eeldada, et toimunud on sooline
on algatatud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu diskrimineerimine. Isik, kelle vastu on avaldus
maksmisega seotud õiguste või kohustuste täitmise tagamiseks, nõude esitajale esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole
14
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
soodsamaid tõendamisnorme. Liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui
menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse
asutuse ülesanne. Käesolevat artiklit ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes, keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.
kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti. Selliselt jagatud tõendamiskohustust ei
kohaldata halduskohtumenetluses ja
Hetkel reguleerib Eestis SoVS §-s 4, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise kriminaalmenetluses.
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab
avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on
sooline diskrimineerimine. Isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses
tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub
tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.
SoVS § 4 lg 3 ütleb, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja
kriminaalmenetluses. SoVS § 4 vastav erand tuleb sellest, et „[d]irektiivides on
sätestatud, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata kriminaalmenetluse
suhtes ja menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu
või pädeva asutuse ülesanne.“ Ka kõneolev võrdse palga direktiiv ütleb, et
liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille korral faktiliste
asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne.
Halduskohtumenetluse puhul on SoVS puhul lähtutud sellest, et halduskohtus
tegutseb lähtudes uurimisprintsiibist. Praktikas ei ole uurimisprintsiibi
rakendamine aga absoluutne. Ka halduskohtutes tuleb ette tõendamiskoormise
jaotamist ja kaebajale üleminekut. Selguse mõttes peaks kaaluma jagatud
tõendamiskohustuse laiendamist ka halduskohtumenetluses lahendatavatele
kahjunõude asjadele.
Tõendamiskohustuse ümberpööramine on iseenesest võimalik ka
tsiviilkohtumenetluses, kuid direktiiv ei peaks kirjutama sellisel viisil kohtule
ette, milline otsus tuleb teha (art 16 lg 3: Kahtluse korral tuleb otsus teha nõude
esitaja kasuks). See on lubamatu sekkumine liikmesriigi kohtumenetluse
autonoomiasse.
15
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
13) Artikkel 17 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Artikkel 17 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et võrdse või võrdväärse töö eest
meeste ja naiste võrdse tasustamisega seotud nõude menetlemisel saavad
liikmesriikide kohtud või pädevad asutused kohustada isikut, kelle vastu nõue
esitati, avaldama kõik tema käsutuses olevad asjakohased tõendid. Liikmesriigid
tagavad, et liikmesriikide kohtutel on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet
sisaldavate tõendite avaldamist, kui nad peavad seda nõude jaoks oluliseks.
Liikmesriigid tagavad, et sellise teabe avaldamise nõudmisel on liikmesriikide
kohtutel kasutada tulemuslikud meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks. Käesolev
artikkel ei takista liikmesriike säilitamast või võtmast kasutusele nõude esitajale
soodsamaid norme.
HKMS § 58 sätestab tõendite kogumise osas mh, et kohus võib
menetlusosaliselt (vt HKMS § 15), samuti menetlusväliselt haldusorganilt,
menetlusosalise tööandjalt, kindlustusseltsilt või krediidiasutuselt nõuda asja
või taotluse lahendamiseks vajalikku teavet, kui sellise teabe olemasolu
haldusorganil või isikul saab eeldada ning seadus ei sätesta teisiti.
Menetlusosaline, haldusorgan või muu isik on kohustatud teavet andma kohtu
määratud tähtaja jooksul. Kohustuse rikkujat võib kohus trahvida.
14) Artikkel 19 Arvestatud.
Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et
Arusaamatu on tingimus, et kulusid ei või hagejalt välja mõista, välja arvatud EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel
juhul, kui „nõue oli põhjendamatu“. Nõue jäetaksegi rahuldamata siis, kui see ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide
on põhjendamatu. Selline säte võib tekitada petliku illusiooni, et nõude esitajat kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh
teise poole menetluskulude kandmise kohustus ei ohusta. Menetluskulude jaotus menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse.
peab jääma riigisisese õiguse reguleerimise esemeks. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks
paindlikkus kujundada õiguste kaitse
tõhustamise meetmed riigisiseseid
menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt.
15) Artikkel 20 Arvestatud.
16
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Sanktsioonisüsteemide osas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus ning Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et
väljaspool ELTL art-s 83 sätestatud alust ei tohiks õigusaktid teha ettekirjutusi EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel
sanktsiooni tüübi ega liigi, samuti sanktsiooni, kohta ning jätma liikmesriikidele ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide
piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh
Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse.
raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), st iga rikkumine ei pea olema Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks
kohustuslikus korras karistatav. paindlikkus kujundada õiguste kaitse
tõhustamise meetmed riigisiseseid
menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt.
Rahandusministeerium RIHATO sisend: Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Art 4
Avalikus teenistuses kehtestatud seadusega palgastruktuurid, mis arvestavad
ametniku teenistusülesandeid, tema teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti
töökoormust. Määrusega on kehtestatud teenistuskohtade klassifikaator, millega
liigitatakse ametikohad tööväärtuspunktide alusel, arvestades objektiivseid
kriteeriume, sooneutraalselt. Klassifikaator vaadatakse üle kord aastas ja
täiendatakse või muudetakse vastavalt vajadusele. Ametikohtade klassifikaator
on abiks palkade võrdlemisel ja õiglase palga määramisel ja seda mitte ainult
ametiasutuse sees vaid ka ametiasutuste vahel.
Art 5 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Avalikus teenistuses ei ole tulenevalt ATS-st kohustust vaba või vabaneva
ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi kuulutuses välja tuua ametikoha
põhipalk. Sageli seda siiski tehakse.
kandidaadil on aga võimalik tutvuda ametikoha palgaga avaliku teenistuse
veebis[1], kus tulenevalt ATS §-st 65 avalikustatakse ametnike põhipalk
jooksva kalendriaasta seisuga hiljemalt 1. mail. Ametnike põhipalk ja
muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana
eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse samuti avaliku teenistuse kesksel
veebilehel hiljemalt 1. mail. Lisaks ametnikele, avalikustatakse avaliku
teenistuse veebilehel ka ametiasutuses poliitilise nõuniku ametikohal
töölepinguga töötavate isikute töötasu ning tööülesannetest tulenev muu tulu.
[1]
Kättesaadav veebis https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika
17
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Samuti on kandidaadil võimalik tutvuda ametiasutuse palgajuhendiga, milles
nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga
maksmise tingimused ja kord, samuti seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste
maksmise tingimused ja kord.
Seega on teenistusse tulijal võimalik tutvuda ametiasutuse veebileheküljel
ametikoha palga kujunemise tingimustega, avaliku teenistuse veebileheküljel
sama või sarnast ametikohta täitnud või täitvate ametnike palkadega, samuti
küsida teenistusse asumise eelselt ametikoha palga kujunemise kohta infot
ametiasutuselt. Lähtudes eelnevast, võib asuda seisukohale, et Eesti avalikus
teenistuses juba lähtutakse sellest, et tasustamine on läbipaistev enne
teenistusse võtmist.
Direktiivi eelnõu Art 5 punkti 2 kohaselt ei tohi tööandja küsida kandidaadilt
teavet tema varasemate töösuhete ajal saadud töötasu kohta. Kui kandidaat tuleb
avalikust teenistusest, on tema varasem palk avalik ja nähtav ka uuele
tööandjale. Neid andmeid tihti ka uue palga kujundamisel aktiivselt kasutatakse.
Art 6 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Avalikus teenistuses on lisaks avalikustatud palgaandmetele, ATS § 65 lõikest
3 avalikud ka ametiasutuste palgajuhendid. ATS § 63 lõike 1 kohaselt on
palgajuhend palga määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette
ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise
tingimused ja kord, muude ATS-s sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise
tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.
Karjäärivõimaluste aluseks olevad kriteeriumide kirjelduste kättesaadavusest:
ATS alusel täidetakse vaba ametikoht reeglina avaliku konkursi korras.
Ametikohtade ametijuhendid, milles on kirjeldatu ka nõuded ametikoha
ülesannete täitmiseks, on avalikustatud ametiasutuse veebileheküljel. Edutamist
kui sellist ATS ei tunne.
Art 7 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
ATS §-st 13 tuleneb, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja
teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse
kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust.
18
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Avaliku teenistuse seaduse § 65 kohaselt ametniku põhipalk jooksva
kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel
hiljemalt 1. mail. Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema
teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta
kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.
Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel.
ATS § 65 lõikest 4 tuleneb, et palga avalikustamise regulatsiooni kohaldatakse
ka ametiasutuses töölepinguga töötavatele poliitilistele nõunikele.
Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette väga selge ja läbipaistva palgakorralduse
ning palgad on ametnike ja poliitiliste nõunike puhul avalikud, on võimalik juba
praegu saada teavet palkade ja lisatasude osas. Ametiasutuses töötavate töötajate
töötasude osas on võimalik küsida infot teabenõude korras.
Art 8 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Avaliku teenistuse seaduse § 9 kohaselt juhib Rahandusministeerium avaliku
teenistuse arendamist. ATS § 66 lõikest 1 tuleneb, et valdkonna eest vastutav
minister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate (ATAR) avaliku teenistuse
arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest
isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide
kaupa. Aruandes tuuakse mh välja ka riigi ametiasutuste sooline palgalõhe jms
andmed. Kuid seni on ATAR toonud välja palgalõhe tööväärtuspunktide lõikes,
kuid mitte ametiasutuste, kaupa vaid kogu avalikus teenistuses.
Valitsemisaladele koostab Rahandusministeerium raporteid „Riigi
ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste personali- ja palgaülevaade“, kus on
toodud ka iga ametiasutuse üldine palgalõhe, osaliselt ka tööperede lõikes, aga
need on seni mõeldud vaid personalijuhtidele ja hetkel AK märgisega.
Töötajatele neid reeglina ei tutvustata.
Andmed saab Rahandusministeerium riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogust või andmekorjega. KOV-idelt palkade andmeid nii detailselt ei
kogu, et saaks palgalõhet arvutada.
Art 9 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette palgakomponendid ja selle, et keelatud on
maksta seaduses sätestamata lisatasusid või ette näha muid hüvesid, on avalikus
19
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
teenistuses palgaga seonduv väga hästi reguleeritud. Eestis on võimalik avalikus
teenistuses sõlmida kollektiivlepinguid, kuid tulenevalt sellest, et palga osas
seab piirid riigieelarve ja seadus on palga küsimuses väga detailne, on
kokkuleppe ruumi väga vähe. Ametiühinguid kaasatakse seeläbi, et TLS § 29
lõikest 5 tuleneb, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule
vastava töötasu alammäära. Eelnevalt on praktikas siinkohal lähtutud
ametiühingute ja tööandjate esindajate vahelisest kokkuleppest. Töötasu
alammäär on mh aluseks ka ATS-st tulenevate hüvede maksmisel (nt
abikaasatasu, ressursimahukas koolitus). Töötasu ühiseid hindamisi Eesti
avalikus teenistuses ei toimu.
RRO sisend: Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
Meie hinnangul art 21 eraldi ülevõtmist ei vaja, kuivõrd vastavad sätted
riigihangete direktiividest on meil riigihangete seadusega üle võetud ning
võimaldavad ka uue direktiiviga sätestatavate kohustuste rikkumisi arvestada.
Sisend eelnõu artikkel 21 kohta:
Nimetatud sätete kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid,
tagamaks, et riigihankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-,
sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud
liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või direktiivide
vastavates lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse
sätetega. Sellised meetmed on riigihangete seaduses järgmised:
1) Paragrahvi 77 lg 4 p 4 kohaselt tuleb hankijal riigihanke alusdokumentides
määrata kindlaks kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata
majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või
tööhõivealaseid kaalutlusi (direktiivi 2014/24/EL art 70 ja direktiivi 2014/25/EL
art 87). Seega võib hankija direktiivi eelnõu valguses hankelepingus muuhulgas
sätestada näiteks, et hankija võib hankelepingu üles öelda või sellest taganeda
juhul, kui ettevõtja on palkade läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi
rikkunud. Sarnaseid sätteid võib hankija ette näha ka alltöövõtjate kohta.
20
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
2) Paragrahvi 95 lg 4 p 2 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest
pakkuja või taotleja, kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust
tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid
kohustusi (vastavalt direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p a, direktiivi 2014/25/EL
art 80 ja direktiivi 2014/23/EL art 38 lg 7 p a). Seda kõrvaldamise alust võib
hankija kohaldada, kui ta saab rikkumist tõendada mis tahes viisil (RHS § 96 lg
4). Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankija kõrvaldab
hankemenetusest ettevõtja, kes on direktiivi eelnõus sätestatud palkade
läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi rikkunud. Kõnealust kõrvaldamise
alust võib hankija kohaldada ka alltöövõtjate kohta, kui ta on vastava võimaluse
ja kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides sätestanud (RHS § 122
lg-d 4 ja 11). Kui hankija tuvastab, et alltöövõtjal esineb mõni RHS § 95 lg-s 4,
sh punktis 2 sätestatud kõrvaldamise alus, võib ta nõuda pakkujalt sellise
alltöövõtja asendamist.
3) Paragrahvi 115 kohaselt võib hankija lükata hankemenetluses tagasi
pakkumuse, mille maksumus on tema hinnangul põhjendamatult madal. Selleks
nõuab hankija pakkujalt selgitusi ja tõendeid ning hindab neid. Kui hindamise
tulemusena on hankija jätkuvalt seisukohal, et pakkumuse maksumus on
põhjendamatult madal, lükkab ta selle pakkumuse tagasi. Kui aga hankija
tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud
hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse
valdkonda reguleerivate sätete eiramisest, peab hankija RHS § 115 lg 9 kohaselt
selle pakkumuse tagasi lükkama, st sellisel juhul hankijal kaalutlusõigus puudub
(direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 3 ja direktiivi 2014/25/EL art 84 lg 3). Seega on
direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankija lükkab pakkumuse tagasi,
kuivõrd selle maksumus on põhjendamatult madal põhjusel, et pakkuja on
rikkunud palga läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi.
4) Paragrahvi 117 lg 4 kohaselt võib hankija otsustada mitte sõlmida
hankelepingut eduka pakkujaga, kui ta tuvastab, et pakkuja ei ole arvestanud
hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse
valdkonda reguleerivate sätetega (direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 1 ja direktiivi
2014/25/EL art 76 lg 6). Sellisel juhul lükkab hankija edukaks pakkumuseks
21
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
tunnistatud pakkumuse tagasi, hindab ülejäänud pakkumusi uuesti ja valib välja
uue eduka pakkuja. Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et
hankelepingut ei sõlmita isegi siis, kui pakkujal vastavat kõrvaldamise alust ei
esine ega ole pakkumuse maksumus ka põhjendamatult madal, ent hankijal on
võimalik mis tahes viisil näidata, et pakkumuse koostamisel ei ole arvestatud
palga läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusega.
MPO sisend (artikkel 8 punkt 4 kohta, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja.
mõnele olemasolevale asutusele ülesandeks koguda nõutud teavet selliste Vastavalt seisukohale 10 nõustume, et võrdse
haldusandmete alusel nagu tööandjatelt maksu- või sotsiaalkindlustusasutustele palga põhimõtte järgimise paremaks
esitatavad andmed ning teha see teave tööandjate asemel kättesaadavaks): tagamiseks, sh palkade läbipaistvust toetavate
MPO konsulteeris artikkel 8 osas MTA-ga, kes ei pea võimalikuks sellise meetmete rakendamise tõhustamiseks, on
kohustuse võtmist. Artiklis 8 toodud andmeid nõutud viisil MTA ei kogu kuna riigisiseselt vajalik tugi- ja seiremehhanismide
neid pole vaja maksukohustuste määramiseks. Samuti pole MTA-l pädevust loomine. Samas peame oluliseks, et riikidele
sarnase analüüsi tegemiseks. jääks vabadus otsustada konkreetsete
ülesannete ja pädevuste jaotus asjakohaste
asutuste vahel.
Majandus- ja Mõistame algatuse eesmärki kehtestada läbipaistvust palkade kujundamise Osaliselt arvestatud.
Kommunikatsiooniminis puhul ning tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise
teerium põhimõtte. Oleme siiski mures ettevõtjate halduskoormuse kasvu osas antud Oleme seisukohtades välja toonud, et EL
direktiivi rakendamisel, sh täiendavatele aruandlus-, raporteerimis- ja tasandil sama, võrdse ja võrdväärse töö eest
analüüsikohustustele. Oleme siiani pidanud ettevõtja halduskoormuse naistele ja meestele võrdse palga maksmise
vähendamist üheks oluliseks prioriteediks uute algatuste puhul ning nõude täitmise tõhustamiseks
olemasolevate üle vaatamisel. Seetõttu leiame, et erinevad juhendmaterjalid, miinimummeetmete kokkuleppimisel tuleb
hindamismetoodikad jm tööriistad ning nende loomine ja arendamine on lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ning
tervitatav, ent nende rakendamine liikmesriigi ja ettevõtja tasandil peab jääma nende seadmisel tuleb arvesse võtta erinevas
vabatahtlikuks. Leiame, et erinevad „pehmed“ lähenemised nagu heade näidete suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi
jagamine, juhendid, soovitused jne, on otstarbekamad kui regulatiivne ja võimekust, sealjuures ei peaks eriti mikro- ja
sekkumine. Samuti leiame, et töösuhe on kahe osapoole vaheline kokkulepe, väikestele organisatsioonidele kehtestatavad
mida ei ole mõistlik liigselt reguleerida ning täiendavate kohustuste ja piirangute kohustused olema neile ebaproportsionaalselt
seadmine praegu kehtiva olukorraga võrreldes ei ole põhjendatud. Eelnevast koormavad.
tulenevalt leiame, et täiendava järelevalveorgani loomine ning karistuste sisse
seadmine võrrelduna kehtiva olukorraga ei ole piisavalt põhjendatud, samuti on Arvestades, et Eestis on teiste EL
see täiendav koormus ja ressursikulu ka avalikule sektorile. liikmesriikidega võrreldes suurim sooline
22
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
palgalõhe ning tegemist on siseriiklikult olulise
väljakutsega, näeme, et „pehmetest“ ja
vabatahtlikest meetmetest palgalõhe
vähendamiseks ei piisa. Ühtsed EL tasandi
palkade läbipaistvuse miinimummeetmed
aitavad tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust,
suurendada teadmispõhisust
palgaläbirääkimistel ja avalikus diskussioonis
ning samuti vähendada ELis olukordi, kus
võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad
saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu
oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga
pakkuda.
Eestis on palgasuhe ajalooliselt tõepoolest kahe
osapoole vaheline kokkulepe, millesse kolmas
osapool riigi näol peaks sekkuma võimalikult
vähesel määral ja ainult selgelt põhjendatud
juhtudel. Näeme, et riigi kohustus tagada sama
ja võrdväärset tööd tegevatele naistele ja
meestele õigus võrdsele palgale on kahtlemata
selliseks põhjendatud juhuks, võrdväärselt nt
ümbrikupalkade maksmise ja alla
miinimummäära töötasu maksmise keeluga.
Mõned kommentaarid ka artiklite kaupa: Arvestatud.
Art 4.2. Riigid peaksid looma metoodikad/tööriistad võrdse töö hindamiseks. Vastavalt seisukohale 8 oleme seisukohal, et
Kuna tegemist on siiski universaalsete põhimõtetega, siis peaks nö selle põhi EL tasandil kokku lepitud miinimummeetmete
tulema ikkagi EL tasandilt, mida riigid võivad vastavalt oma soovidele, elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja
riiklikele omapäradele ja vajadustele kohendada. kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on
asjakohane EL tasandil töötada välja tööde
sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav
juhis ning riigisiseselt teha organisatsioonidele
kättesaadavaks meetmete elluviimist
lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa
23
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade
väljatöötamist, soodustada heade praktikate
vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada
asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist.
Art 8. Suurettevõtjate andmete esitamise kohustus peaks vähemalt Eesti vaates Arvestatud osaliselt.
toimuma riigi kaudu (par 4) tuginedes juba riigile esitatavatele andmetele. Vastavalt seisukohale 7 toetab Eesti 250 ja
Muuhulgas näeme, et nimekirjas on ka näitajaid, mida riik tõenäoliselt ei kogu enama töötajaga organisatsioonidele
(lisatasud, muutuvkomponent). Sellise info täiendav kogumine on küsitav, eriti organisatsioonisisest soolist palgalõhet
kui vaadatakse infot töötajate kategooriate (nt ametiala) kaupa. Ettevõtja käest iseloomustavate ja hinnata võimaldavate
lisaandmete küsimine peaks olema põhjendatav vaid juhul, kui on põhjendatud näitajate regulaarse avaldamise, sooliste
kahtlus diskrimineerimisele. Tsentraalse analüüsi kasutamine on põhjendatud ka palgaerinevuste põhjuste analüüsimise ja
seetõttu, et direktiivis nähakse ette võrdlusi ettevõtete vahel (monitoorimist), tuvastatud, kuid objektiivsete ning
hüpoteetiliste juhtumite hindamist (kus ettevõttes ei pruugi sobivat võrdlusjuhtu sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste
leiduda), statistika tootmist jmt. kaotamise nõude kehtestamist. Peame
oluliseks, et selline kohustus ei oleks
ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja
analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord
kahe aasta jooksul ning et riik pakuks
kohustuse täitmiseks organisatsioonidele
vajalikku tuge.
Art 10 räägib andmekaitsest ja sellest, et konkreetsed isikud konkreetse palgaga Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda
ei tohiks olla tuvastatavad. Siin võib tekkida otsene vastuolu art 7-ga, kus tuleks küsimust ega ettepanekut.
jagada töötajaid gruppidesse – eelkõige puudutab väikesi ettevõtteid, kus sarnast
tööd teebki vaid mõni töötaja. Siis tuleks direktiivi järgi kasutada (info)
vahendajaid.
Tööinspektsioon Tööinspektsiooni arvamus Eesti seisukohtade kujundamiseks EL palkade Teadmiseks võetud.
läbipaistvuse direktiivi kohta
Saatsite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks ja sisendi saamiseks
Euroopa Komisjon avaldatud EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepaneku.
Tutvudes kavandatava direktiivi eesmärgi ja sisuga ning lähtudes Eestis
kehtivad õigusregulatisoonist ja võimalustest soovime välja tuua järgneva:
24
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
1. Vaatamata sellele, et ka käesoleval ajal tuleb juba töölepingu
seadusest, avaliku teenistuse seadusest, võrdse kohtlemise seadusest,
soolise võrdõiguslikkuse seadusest ning töötajate usaldusisiku
seadusest ja ametiühingute seadusest nii töötajate võrdse kohtlemise
nõue kui ka teatavas ulatuses töötasude või palkade avaldamise nõue,
siis tööinspektsiooni infotelefonile laekub siiski nii tööle kandideerijate
kui ka juba töö- või teenistussuhtes olevate inimeste kaebusi, et neil on
kahtlus, et neile ei pakuta või maksta teiste samasuguste oskuste ja
teadmistega töötajatega võrdset töötasu/palka.
Tööinspektsioon selgitab selliste pöördumiste korral kehtitavat seadust,
tööandja kohustusi, inimese võimalusi andmete saamiseks, võrdse
kohtlemise voliniku hinnangu küsimiseks ja vaidlusse asumiseks.
Samas töövaidluskomisjoni menetlusse jõuab selliseid juhtumeid siiski
väga vähe.
Viimaste aastate töövaidlusasjade statistika (aluseks on võetud
töövaidluse lahendamise seaduse kehtivuse aeg ehk ajavahemik alates
1.01.2018.a) pinnalt saame välja tuua, et
2020. aasta 3300 töövaidlusest vaid 17 kätkes endas ebavõrdse
kohtlemise teemat, kuid seejuures mitte ükski nendest
juhtumitest ei olnud seotud otseselt või kaudselt
töötasu/palgaga seotud diskrimineerimise tuvastamise nõuet.
Ülevaade vaidlustest leitav
https://www.ti.ee/et/statistika/toovaidlused ->
https://ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika
/Toeoevaidlused/tvk_ebavordne_kohtlemine_2020.pdf
2019. aastal oli menetluses 22 diskrimineerimisega seotud
töövaidlust ja nendest 4 sisaldasid otsest või kaudset
diskrimineerimist töötasu/palga maksmisel, vt töövaidlusasjad
nr 4-1/1586/19, 4-1/2338/19, 4-1/2909/19 ja 4-1/294/19.
Ülevaade leitav
https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_sta
25
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
tistika/Toeoevaidlused/toovaidluskomisjoni_menetluses_olnud
_ebavordse_kohtlemisega_seotud_toovaidlusasjad_01012019_
kuni_30062020.pdf
2018. aastal oli töövaidluskomisjoni menetluses kokku 19
diskrimineerimisega seotud töövaidlusasja, kuid selgi aastal ei
olnud menetluses töötasu maksmise pinnalt diskrimineerimise
vaidlusi.
Ülevaade leitav
https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_sta
tistika/Toeoevaidlused/TVK_menetluses_olnud_diskrimineeri
misvaidlused_2018.pdf
2. Tööinspektsioon on varasemates aruteludes ja arvamustes palgalõhe Teadmiseks võetud.
vähendamise meetmete teemal välja toonud, et palga avalikkus on
kindlasti üks võimalikest meetmetest tagada võrdse palga põhimõtte
täitmine.
Samas näitavad inspektsiooni järelevalve tulemused (TLS § 5 lg 1
andmete esitamise ja TLS § 29 töötasu maksmise tingimuste üle), et
direktiivi kavandatud vähemalt 250 töötajaga ettevõtetes on töötasu
kujunemise ja maksmise tingimused sageli läbipaistvamad, arusaadavad
ning ka vähemalt töötajate gruppide lõikes avalikud. Samuti avaldatakse
nende ettevõtete töökuulutustes julgemalt pakutava töötasu summat.
Probleem paistab välja pigem väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtetes, kus on juba töölepingus töötajaga kokku lepitud, et tema
töötasu ja selle kujunemise põhimõtted loetakse ärisaladuseks, mille
avaldamisel kolmandatele isikutele (või isegi sama organisatsiooni
teistele töötajatele) tuleb töötajal tööandjale tasuda leppetrahv.
Just keskmise või väikse ettevõtte juhid on ka välja toonud, et kui
töötasud peaksid olema kõigile nähtavad, siis kaaluksid nad osaliselt
ümbrikupalga maksmist. Samas on see risk maandatav Maksu- ja
Tolliameti deklareerimata töö ja ümbrikupalga ennetamise meetmetega.
26
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
3. Olemasoleva praktika pinnalt ehk lähtudes eeltoodust saame öelda, et Arvestatud. Teave lisatud mõjuhinnangusse.
kavandatava direktiivi põhimõtete rakendumisel Eesti siseriiklikus
õiguses, ei saa eeldada olulist töövaidluste kasvu, sest ka täna on
võimalik näiteks tööle kandideerijal saada üldistatud võrdlusandmed
Statistikaameti kodulehelt
https://www.stat.ee/et/uudised/2020/04/27/palgarakendusteeb-
kattesaadavaks-andmed-millele-seni-ligipaas-puudus, kuid nende
andmete pinnalt või neid tõendina kasutades ei ole vaidlusse asutud.
4. Kuid Tööinspektsioonile järelevalveõiguse lisandumisel, seoses uue Teadmiseks võetud.
direktiivi rakendamisega, tuleb siiski arvestada täiendava
ressursikuluga, mis kätkeks endas nii tööandja tegevusi toetavate ja
kohustuste täitmist hõlbustavate tööriistade (krattide) arendamist/
väljatöötamist kui ka kaebusepõhise järelevalve läbiiviimiseks
täiendavate ametikohtade loomist.
Oleme varasemalt andnud arvamuse soolise võrdõiguslikkuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõule (683 SE), millest jõudis seaduse eelnõu seletuskirja ka meie
soov, et „Tööinspektsiooni võrdse palga kompetentsikeskuse
arendamise kulu on 2020. aastal 256 000 eurot ja perioodil 2021–2022
hinnanguliselt 193 000 eurot aastas. Andmekogu arenduseks tarvilikud
kulud on hinnanguliselt 200 000 eurot. IT arendusteks esitatakse taotlus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avatud taotlusvooru
(„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
prioriteetsete suuna „Haldusvõimekus” meetme „Avalike teenuste
pakkumise arendamine" tegevuse „Olemasolevate ja uute
infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)” taotlusvoor). Kui
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kiida heaks esitatavat
taotlust, kaetakse IT arenduste kulud SOM eelarvest muude planeeritud
tegevuste ära jätmise arvelt (prioriteedid jaotatakse ümber).
Andmekogu halduskulu TEHIKule on aastas hinnanguliselt 30 000
27
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
eurot. Teavitustegevusteks ning muudeks toetavateks tegevusteks ette
nähtud kulud on ligikaudu 165 000 eurot aastal 2020. Andmekogu
halduskulude, teavitustegevuste ja Tööinspektsiooni võrdse palga
kompetentsikeskuse tarbeks vajalikud summad on saadud RES 2019-
2022 lisataotlustega ja lähevad SOM-i eelarvest“.
Käesolevaks ajaks on eeldatavad kaasnevad kulud kindlasti kasvanud
ehk oleme küll valmis sellise järelevalve suuna lisandumiseks tulevikus
ja näeme siin selget seost Tööinspektsiooni tänaste tegevustega, kuid see
eeldab lisavahendite saamist asutusele.
5. Märgime, et kindlasti on suur roll uute põhimõtete ellurakendamisel Teadmiseks võetud.
sotsiaalpartneritel ehk tööandjate ja töötajate
esindusorganisatsioonidel, sh omavahelisel kokkuleppel sündival heal
taval (näiteks kokkulepe, et tööpakkumises on palk/töötasu alati
märgitud).
Ka käesoleval ajal on ametiühingule ja töötajate usaldusisikutele seadusega
antud õigus ja võimalus töötasude andmete saamiseks tööandjalt, sh nende
andmete võrdlemiseks ja probleemkohtade väljatoomiseks, kuid praktikas
kasutatakse neid võimalusi vähe ehk direktiivi kavandatavad meetmed on
vähemalt osaliselt Eesti õiguses juba olemas ning vaja on vaid ühiskonna soovi
nende täitmiseks.
Teadmiseks võetud.
6. Lõpetuseks toome ka välja, et palga/töötasu läbipaistvuse/avalikkuse
teema ei puuduta pelgalt tööandjate soovi/soovimatust andmeid
avaldada, mis on sageli tingitud hirmust, et kui töötasu on avalik, siis
ostavad konkurendid töötajad üle. Kuid nõustamisel kuuldu pinnalt
saame välja tuua, et ka töötajad ise ei ole Eestis veel valmis töötasu
avalikustamisega, sest tuntakse piinlikkust, kardetakse, et naaber saab
rohkem vms.
28
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Kuid teiste riikide (eelkõige Soome, Norra) praktika töötasude avalikustamisel
näitab, et see loob hoopis võimaluse muude tööandja poolt pakutavate hüvedega
tegelemiseks ehk töötajate motiveerimiseks just nende abil. Ühtlasi vähendab
see võrset tööd tegevate ja võrdsete eeldustega töötajate ebavõrdset kohtlemist
töötasu maksmisel. Seega kindlasti looks uus lähenemine tööellu ka palju uusi
võimalusi ja lähenemisi.
Statistikaamet Täname, et kaasasite meid Eesti seisukohtade kujundamisse EL palkade Arvestatud. Teave lisatud mõjuhinnangusse.
läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta. See võimaldab meil paremini statistikatöid
kavandada ning saada õigeaegset infot nende poliitikamuudatuste kohta, milles
meie panus on kas õigusaktist tulenevalt kohustuslik või statistika koostamise
seisukohalt oluline. Saaksime panustada ka õigusakti mõjude hindamisse,
aitaksime riikliku statistikat tõlgendada aga hetkel jõudsime tegeleda ainult
otseselt meie tegevust puudutava punktiga.
Oleme eelnõu artiklis 28 viidatud andmeid edastanud Eurostatile iga nelja aasta
tagant töötasu struktuuri uuringu raames (SES, EU Structure of Earnings
Survey). Vahepealsetel aastatel oleme kogunud ja esitanud meeste ja naiste
palgaandmeid vaid tegevusalade lõikes, kuna praegu kogume andmeid
küsimustikuga ja täiendava info kogumine tooks ettevõtetele kaasa
lisakoormuse. Täpsem mõju analüüs on esitatud lisatud failis punkti 3.1 all aga
koondhinnang meie hinnangul on olulise mõjuga nii Statistikaametile kui ka
ettevõtete halduskoormusele, millega tuleb siis arvestada, kui soovitakse sellisel
kujul seda eelnõud toetada.
Eesti Ametiühingute Ametiühingud peavad oluliseks, et naistele ja meestele makstakse samaväärse Teadmiseks võetud.
Keskliit töö eest võrdset töötasu.
Loodame et direktiivi vastuvõtmisel tekivad efektiivsed töövahendid Eestis
palgalõhe vähenemiseks.
Esitame mõned tähelepanekud.
1. Direktiiv peaks tagama, et ametiühingud saaksid esindada töötajaid
palgalõhe teemadel ja palga läbipaistvuse küsimusi arutada, muuhulgas
29
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
kollektiivsetel läbirääkimistel. Seetõttu on oluline, et direktiiv näeks
ette tööandjatele kohustuse leppida ametiühingutega kokku
kriteeriumid, mille alusel tehtavaid töid hinnatakse. Kui ametiühingud
ei osale töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks loodavate
metoodikate ja tööriistade väljatöötamisel ning ettevõttes
töötasusüsteemide kokkuleppimisel, ei ole võimalik tagada direktiivile
pandud eesmärki – tagada võrdse töö eest võrdne tasu ning
vähendada/kaotada palgalõhet. Võrdse töö eest võrdse tasu eest
võrdlusi peaks saama teha ka sektorite lõikes, sest oluline on tagada
tasu võrdsus samaväärse töö eest nii ettevõtte siseselt kui ka tööturul
laiemalt (artikkel 4 Võrdne ja võrdse väärtusega töö).
2. Selleks, et ametiühingud saaksid töötajaid töötasu läbipaistvuse Teadmiseks võetud.
küsimustes esindada peaks ametiühingutele olema garanteeritud teabe
saamine, kuidas erinevate töötajate kategooriate töötasu kujuneb
(artikkel 7 Õigus teabele), kuidas palgalõhe kindlaks määratakse
(artikkel 8 Aruandlus nais- ja meestöötajate palgalõhe kohta) ja kuidas
lepitakse kokku palgalõhe kaotamise plaan (artikkel 12 Õiguste kaitse,
artikkel 27, Kollektiivläbirääkimised ja tegevus).
3. Eestis ja kogu Euroopas on väga palju väikeettevõtteid ja juhul, kui Osaliselt arvestatud.
palgalõhe küsimustega hakatakse tegelema ainult üle 250 töötajaga
ettevõtetes, siis päris kindlasti Eestis palgalõhe ei vähene. Seetõttu Oleme seisukohtades välja toonud, et peame
leiame, et kõik ettevõtted, sõltumata nende suurusest, peaksid tegelema oluliseks, et EL tasandil ühtsete
palkade läbipaistvuse küsimustega. Artiklis 8 nõutakse, et tööandjad miinimummeetmete väljatöötamisel oleks
esitaksid aruande organisatsiooni erinevate palgalõhede kohta. arvesse võetud organisatsioonide suurus.
Direktiivi tuleks muuta tagamaks, et tööandja peab esitama teavet Oluline on silmas pidada, et mikro- ja
tegelike palgatasemete kohta, jaotatuna soo järgi, iga töötajate väikestele organisatsioonidele suurematega
kategooria ja kogu organisatsiooni kohta. Oluline on, et tööandja samasuguse kohustuse panemine võib nende
esitaks õiget teavet kõigi organisatsiooni töötajate kohta näidates ära jaoks olla ebaproportsionaalselt koormav või
töötaja soo ja ametikoha ning kindlate ajavahemike järel, näiteks üle muul põhjusel ebamõistlik. Näiteks,
250 töötajaga ettevõtetes igal aastal ja VKE-des pikema ajavahemiku arvestades, et mikroettevõtetes ei pruugi
kohta (3 aastat). leiduda sama või võrdväärset tööd tegevaid
töötajaid või on nende hulk minimaalne, võiks
30
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
töötajate palgatasemete avalikustamine olla
keeruline, kuna ei oleks võimalik säilitada
kõikide töötajate anonüümsust.
Samas on ka selliseid palkade läbipaistvuse
suurendamise meetmeid, mida on võimalik ja
vajalik rakendada igas suuruses
organisatsioonides. Näiteks seisukohas 5
märgitakse, et kuigi mikrosuuruses
organisatsioonidele oleks kohustuslik
palgastruktuuride ja palgakujunduse ning
karjäärivõimaluste poliitika kehtestamise nõue
ebaproportsionaalselt koormav, peaksid ka
sellistes organisatsioonides palga arvutamise
alused olema objektiivsed, läbimõeldud,
töötaja taotluse alusel talle esitatavad ning
nende kujundamisel ei või lähtuda sooga
seotud asjaoludest.
Seisukoha 7 kohaselt toetab Eesti 250 ja enama
töötajaga organisatsioonidele
organisatsioonisisest soolist palgalõhet
iseloomustavate ja hinnata võimaldavate
näitajate regulaarse avaldamise, sooliste
palgaerinevuste põhjuste analüüsimise ja
tuvastatud, kuid objektiivsete ning
sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste
kaotamise nõude kehtestamist. Samas peame
oluliseks, et selline kohustus ei oleks
ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja
analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord
kahe aasta jooksul ning et riik pakuks
kohustuse täitmiseks organisatsioonidele
vajalikku tuge.
31
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
4. Kindlasti tuleb tagada, et töötajad saaksid avaldada oma töötasu Teadmiseks võetud.
kolleegidele (artikkel 7 Õigus teabele) ja ametiühingutele.
Andmekaitse (GDPR-i) reeglid ei tohi olla takistuseks tasustamise
läbipaistvusele ega võrdse palga nõudele (artikkel 10 Andmekaitse).
5. Palgalõhe küsimustega tegelevad asutused ja järelevalveorgan peaksid Teadmiseks võetud.
kaasama sotsiaalpartnereid (artikkel 26 Järelevalve ja teadlikkuse
tõstmine).
Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et EL palkade läbipaistvuse direktiivi Osaliselt arvestatud.
eesmärk on küll positiivne, kuid pakutud regulatsioon ei oleks selleks sobiv.
Ettepanek sisaldab paljusid aspekte, mis on tööandjatele keerulised ja Oleme seisukohtades välja toonud, et
koormavad, muutes tõenäoliselt ka personalijuhtimise keerukamaks ja organisatsioonidele seatavad palkade
kulukamaks. läbipaistvusega seonduvad kohustused peavad
Samuti soodustab see kohtuvaidlusi ja asetab tõendamiskoormise tööandjatele, olema võimalikult lihtsad, selged ja üheselt
et näidata, et diskrimineerimist ei ole toimunud. arusaadavad. Samuti tuleb EL tasandil sama,
Eesti Tööandjate Keskliit ei poolda ka direktiivi ettepaneku õiguskaitsel ja võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja
sanktsioonidel põhinevat lähenemisviisi. meestele võrdse palga maksmise nõude
Leiame, et direktiivi eesmärgi saavutamiseks tuleks kasutada pigem täitmise tõhustamiseks miinimummeetmete
"pehmemaid" meetmeid, eelkõige heade praktikate vahendamist ja julgustavat kokkuleppimisel lähtuda proportsionaalsuse
kommunikatsiooni naissoost töölekandideerijatele ja töötajatele. põhimõttest ning nende seadmisel tuleb arvesse
võtta erinevas suuruses organisatsioonide
erinevaid võimalusi ja võimekust, sealjuures ei
peaks eriti mikro- ja väikestele
organisatsioonidele kehtestatavad kohustused
olema neile ebaproportsionaalselt koormavad.
Ebaproportsionaalse koormuse ennetamise
eesmärki on silmas peetud ka mitmete teiste
seisukohtade puhul. Õiguskaitset puudutavad
seisukohad toetavad liikmesriikidele suurema
otsustusõiguse jätmist menetlusreeglite
kehtestamisel.
32
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Arvestades, et Eestis on teiste EL
liikmesriikidega võrreldes suurim sooline
palgalõhe ning tegemist on siseriiklikult olulise
väljakutsega, näeme, et „pehmetest“ ja
vabatahtlikest meetmetest palgalõhe
vähendamiseks ei piisa. Ühtsed EL tasandi
palkade läbipaistvuse miinimummeetmed
aitavad tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust,
suurendada teadmispõhisust
palgaläbirääkimistel ja avalikus diskussioonis
ning samuti vähendada ELis olukordi, kus
võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad
saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu
oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga
pakkuda.
Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) tänab Teadmiseks võetud.
Tööstuskoda Sotsiaalministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni
avaldatud EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepaneku (edaspidi ettepanek)
kohta. Ettepaneku kohaselt lisanduvad tööandjatele mitmed kohustused, näiteks
tuleb teavitada tööle kandideerijaid palgatasemest ning suurtele ettevõtetele
lisandub uus aruandluskohustus. Tutvustasime ettepanekuga plaanitavat ka oma
liikmetele ning saadud tagasiside põhjal toome järgnevalt välja oma seisukohad.
1. Ettepanekus toodud sätted ei täida eesmärki Mittearvestatud.
Kaubanduskoda toetab täielikult ettepaneku eesmärki tagada, et EL-is Nõustume, et palgalõhe probleemi
makstakse naistele ja meestele võrdse töö eest võrdset tasu, kuid meie hinnangul lahendamiseks tuleb tegeleda selle erinevate
ei teeni ettepanekus toodud kohustused ja õigused nimetatud eesmärgi põhjustajatega (sh ühiskondlikud hoiakud,
saavutamist. Sellisel kujul nende rakendamine suurendaks üksnes ettevõtjate naiste ja meeste karjäärivalikud jms), kuid
halduskoormust, tekitaks eeldatavalt teema osas vastumeelust ja tõrksust ning näeme, et palkade läbipaistvusmeetmed
sisuline muutus jääks olemata. aitaksid oluliselt kaasa olemasolevate
ebavõrdsuste tuvastamisele ning nende
33
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Kaubanduskoja hinnangul ei põhjusta palgaerinevusi peamiselt mitte palkade kõrvaldamisele. Sellised meetmed on eriti
läbipaistmatus, vaid ennekõike muud tegurid. See algab juba konkreetse vajalikud, kuna tööandja poolne hoiakutest
ühiskonna kultuurist, hoiakutest, naiste ja meeste hariduse ja karjäärivalikutest,
tulenev diskrimineerimine võib olla tahtmatu.
perega seotud kohandustest jms. Läbimõeldum ja läbipaistvam palgapoliitika
vähendab tööandjapoolset tahtmatu
Ka kehtiva õiguse kohaselt on palga maksmine diskrimineerival viisil keelatud diskrimineerimise ohtu.
ning töötaja, keda tööandja on diskrimineerinud, saab oma õiguste kaitseks
pöörduda kohtusse. Kaubanduskoja hinnangul ei aita palkade läbipaistvuse Palkade läbipaistvuse meetmed aitavad tõsta
sätted paranda ühiskonna hoiakuid või naiste tööolude tingimusi üleüldiselt. nii tööandjate kui töötajate teadlikkust võrdse
Palgalõhe probleemi efektiivseks lahendamiseks tuleks tegeleda probleemi palga põhimõtte täitmisest organisatsioonis,
peamiste põhjustajatega. suurendavad teadmispõhisust nii
palgaläbirääkimistel kui avalikus diskussioonis
ja parandavad seeläbi arutelude kvaliteeti.
Samuti aitavad EL tasandi ühtsed palkade
läbipaistvuse suurendamise
miinimummeetmed võrdsustada
konkurentsitingimusi kogu Euroopa Liidus,
vähendades olukordi, kus võrdse palga
põhimõtet rikkuvad ettevõtjad saavad
ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu pakkuda
oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga.
2. Ettevõtjatele kaasneb asjatu halduskoormus, meetmed ei ole Osaliselt arvestatud.
proportsionaalsed
Oleme seisukohtades välja toonud, et peame
Kuivõrd ettepanek ei täida sellele seatud eesmärki või ei ole kuigi efektiivne oluliseks, et EL tasandil ühtsete
meede eesmärgi saavutamiseks, on tegemist vaid asjatult lisanduva miinimummeetmete väljatöötamisel tuleb
halduskoormusega. Õiguslikult siduvad palga läbipaistvuse meetmed lisavad lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ning
ettevõtetele bürokraatiat ilma, et see tegelikku probleemi lahendaks. arvesse võtta erineva suurusega
organisatsioonide võimalusi ja võimekust.
Läbipaistvuse meetmed võivad ilmselt anda mingit tulemust ettevõtete puhul,
kus tõepoolest toimub diskrimineerimine, kuid kohustused lisanduvad ja Kui avalikus sektoris on Eestis juba ka
märkimisväärselt suur halduskoormus rakendub siiski kõigile – nii kasutusel mitmed praktikad, mis aitavad
34
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
diskrimineerivatele kui mittediskrimineerivatele tööandjatele, mistõttu tõusetub palkade läbipaistvusele kaasa, siis erasektoris
küsimus meetmete proportsionaalsusest. Seejuures oleme veendunud, et valdav on endiselt levinud meie suure soolise
enamus ettevõtjaid ei käitu diskrimineerivalt. palgalõhe säilimist toetavad praktikad,
sealhulgas individuaalsed palgaläbirääkimised,
ametikohtade ja nende raames tehtava töö
väärtuse vähene tööandjapoolne läbimõeldus
ning palga määramise aluste puudumine
paljudes organisatsioonides. Näiteks, 2015.
aastal ei olnud Eestis enam kui kolmveerandis
organisatsioonidest (77%) tehtud ametikohtade
hindamist. Alates 50 töötajaga
organisatsioonidest oli hindamise teinud umbes
kolmandik (38%), enam riigiasutused kui
kohaliku omavalitsuse haldusala
organisatsioonid ja eraettevõtted.6 Samas,
toetavad töötajad palkade läbipaistvust
suurendavaid meetmeid. Näiteks, 2017. a.
Eurobaromeetri uuringu7 kohaselt toetas 57%
Eesti töötajatest oma organisatsioonis
keskmiste palkade soopõhist avaldamist
ametikohtade liikide (job type) lõikes. Selle
vastu oleks 22% ning 6% töötajatest ütles, et
seda juba tehakse nende organisatsioonis.
3. Mõisted Osaliselt arvestatud.
Vastavalt seisukohtadele peab Eesti vajalikuks
tagada, et organisatsioonidele seatavad palkade
läbipaistvusega seonduvad kohustused oleksid
6
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite
väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf.
7
Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav:
https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.
35
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Kuigi ettepaneku mõte oli mh ka täpsustada erinevaid mõisted, nt võrdväärne võimalikult lihtsad, selged ja üheselt
töö, on meie hinnangul jäänud paljud mõisted siiski pigem segaseks ja võivad arusaadavad.
seeläbi praktikas palju asjatuid vaidlusi tekitada.
4. Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet Mittearvestatud.
Ettepaneku artikkel 5 näeb ette, et tööandjal tuleb avaldada töökuulutusel või Kuna palk võib olulisel määral mõjutada
kandidaadile muul moel enne tööintervjuud ilma, et kandidaat peaks seda ise inimese soovi konkreetsel töö- või ametikohal
küsima, palgatase või palgavahemik. töötada ja seega sellele ka kandideerida, samuti
toimuvad esimesed palgaläbirääkimised juba
Ettevõtjate tagasisidest nähtub, et praktikas võib selle nõude täitmine enne töö- või teenistussuhte algust, on oluline,
problemaatiline olla. Töö tegemise vormid on järjest mitmekesistumas ning et ka tööle ja teenistusse kandideerijatel oleks
koos sellega muutub ka palga kujunemine järjest mitmetahulisemaks kättesaadav teave vähemalt töö- või ametikoha
protsessiks, mille tulemusena on kas äärmiselt keeruline või lausa võimatu põhipalga või sellele kohaldatava
konkreetset palgasummat või vahemikku määratleda. Mõne konkursi korral palgavahemiku kohta. Palkade suurem
võib õige palganumber areneda hoopis konkursi enda jooksul. Seetõttu võib läbipaistvus kandideerijate jaoks aitaks
töökuulutusele lisatav palganumber osutuda eksitavaks ning raskendada leevendada ka Eestis kohati esinevat naiste
konkursi läbiviimist aitamata kaasa läbipaistvusele. Samuti võib see kaasa tuua madalamate palgaootuste probleemi, mis eriti
asjatuid vaidlusi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole imperatiivse kohustuse individuaalsete palgaläbirääkimiste korral ja
kehtestamine asjakohane ning palgavahemiku avaldamine enne töövestlust olukorras, kus tööandja poolt on paika
peaks jääma vabatahtlikuks. panemata objektiivse ja läbimõeldud töö
väärtuse ning palga määramise alused, viib
pahatihti küsitud madalama palga määramiseni
naistöötajale. Palgavahemike avalikustamine
tööle kandideerimisel annaks nii nais- kui ka
meessoost kandidaatidele ühtsema aluse
läbirääkimisteks.
Seetõttu peame asjakohaseks, et EL tasandi
miinimummeetmed toetaksid palkade
läbipaistvust tööle kandideerija jaoks.
5. Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus Arvestatud.
36
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Ettepaneku artikli 6 järgi tuleb tööandjal hakata tegema oma töötajatele lihtsasti Vastavalt seisukohale 5 leiame, et
kättesaadavaks info, milliste kriteeriumite alusel määrab tööandja mikrosuuruses organisatsioonidele oleks
palgatasemeid ja karjääri edendamist. kohustuslik palgastruktuuride ja
Selline kohustus hakkaks kehtima kõikidele, sh väiksematele tööandjatele. palgakujunduse ning karjäärivõimaluste
Kaubanduskoda juhib tähelepanu sellele, et valdav osa Eesti ettevõtetest on alla poliitika kehtestamise nõue
10 töötajaga ettevõtted, kus tõenäoliselt ei töötata kunagi välja eraldi ebaproportsionaalselt koormav. Samas ka
palgakorraldust ja karjäärieeskirju. Nende väljatöötamiseks ei ole ka kohustust. sellistes organisatsioonides peavad palga
Kaubanduskoja hinnangul oleks väiksematele ettevõtetele liialt koormav (ning arvutamise alused olema objektiivsed,
ilmselt tihtipeale ka ebavajalik) hakata töötajatele erinevaid ametinimetusi välja läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle
mõtlema, töötajaid erinevatesse gruppidesse rühmitama, karjäärisüsteeme esitatavad ning nende kujundamisel ei või
kujundama jne. See ei ole seal lihtsalt vajalik. Pole välistatud, et väiksemates lähtuda sooga seotud asjaoludest.
ettevõtetes võivad ühe töötaja tööülesanded olla niivõrd erinevad või jooksvalt
muutuvad, et isegi mingi konkreetse ametinimetuse andmine võib osutuda
keeruliseks või võimatuks, rääkimata töötajate rühmitamisest.
6. Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal Osaliselt arvestatud.
Ettepaneku artikkel 7 sätestab, et töötajal on õigus küsida infot oma palgataseme Ka Eesti kehtiv õigus annab töötajale
kohta ja teiste sama tööd või tema tööga võrdväärset tööd tegevate nais- ja võimaluse saada tööandjalt teavet, mille põhjal
meestöötajate keskmiste palgatasemete kohta, mille puhul on arvestatud ka saab otsustada tema suhtes võrdse palga
kõiki hüvesid, lisatasusid ja boonuseid. Lisaks peab tööandja igal aastal põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja
töötajatele selle õiguse olemasolu ka meelde tuletama. võrdväärset tööd tegevate töötajatega
võrreldes. Selline õigus on sätestatud soolise
Kaubanduskojale antud tagasisidest nähtub, et ettevõtjad peavad palkade võrdõiguslikkuse seaduses ning on töötajale
läbipaistvust oluliseks, kuid peetakse ilmseks, et praktikas saab probleemiks vajalik oma õiguste paremaks kaitseks.
võrdväärse töö väljaselgitamine, kuivõrd tööandja ja töötaja võivad võrdväärset
tööd määratleda erinevalt. Kokkuvõttes tähendab see ettevõtete jaoks jällegi Oleme seisukohtades välja toonud, et EL
täiendavat tööd. tasandil kokku lepitud miinimummeetmete
elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja
Samuti näevad ettevõtjad murekohti keskmise palgataseme väljatoomises kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on
meeste ja naiste lõikes. Muudatuse rakendamisel ei kohelda kõiki töötajaid asjakohane EL tasandil töötada välja tööde
võrdselt. Näiteks kui ühte töötajarühma kuulub üksteist töötajat, kelle hulgas on sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav
üks naine ja kümme meest, siis on naise töötasu organisatsiooni siseselt kõigile juhis. Samuti, hoidmaks tööandjate
teada, kuid meestöötajate kohta on avaldatud vaid kümne töötaja keskmine palk. halduskoormust madalamana ja toetamaks
37
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Kindlasti leidub ka näiteid, kus on avalik vaid ühe meestöötaja töötasu. Lisaks palkade läbipaistvuse meetmete, sh lõhede
on Eestis palju organisatsioone, kus ühel ametikohal töötab vaid üks või kaks analüüsi ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja
inimest. Nii võib muudatuse tulemusena suure hulga töötajate töötasu muutuda töötada võimaluste piires tööandjate poolt juba
organisatsiooni sees avalikuks. riigile antud andmeid kasutavad, s.t.
registriandmetel põhinevad digitööriistad.
Ühtlasi, kui sama või võrdväärset tööd teevad valdavalt samast soost töötajad, Sotsiaalministeeriumis on kavandamisel
siis ei pruugi olla andmete avaldamisest kasu, kuivõrd meeste ja naiste töötasu lähiaastatel taoliste digitööriistade
ei ole lihtsalt võimalik siis võrrelda. Sel juhul tekitaksid avaldatavad andmed väljatöötamine, mis toetaks tööandjaid soolise
lihtsalt segadust ega annaks mingit lisandväärtust. Segadust võib tekitada ka see, võrdõiguslikkuse seaduse kehtivate nõuete ja
kui töötaja ei oska ennast õigesse kohta paigutada, st, kui ei ole selge, kas töötaja kohustuslikest miinimumnõuetest
on üldse teiste töötajatega võrreldavas olukorras või mitte. edumeelsemate vabatahtlike meetmete
rakendamisel nii soolise võrdõiguslikkuse
Lisaks ei pruugi artiklis 7 sätestatud kohustuse täitmine anda tegelikult töötajale edendamiseks organisatsioonides laiemalt kui
selget ülevaadet, kas teda diskrimineeritakse või mitte, sest keskmised näitajad konkreetsemalt võrdse palga põhimõtte
võivad varjutada mõnd konkreetset töötasu, mis võiks olla tegelikult täitmiseks.
diskrimineeriv.
Kokkuvõtlikult, ei täida artikliga 7 lisanduv kohustus peamist eesmärki ehk ei
aita kaasa naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse palga
maksmise nõude rakendumisele. Küll aga kaasneb selle kohustusega palju
segadust ja kõikidele ettevõtjatele oluline töö- ja halduskoormuse tõus. Kuigi
ettevõtjatel on vajalikud andmed juba olemas, kaasneb täiendav ajakulu ja
ressurss nende andmete süstematiseerimise ja koondamisega.
Ettevõtjad ei poolda ka meelde tuletamise kohustuse kehtestamist. Sellise
kohustuse kehtestamine eeldab, et tööandja suudab vajadusel ka tõendada, et on
vastava kohustuse täitnud. Järelikult lisandub tööandjale taas bürokraatiat
juurde (tuleb fikseerida ja säilitada tõendid selle kohta, et teave on töötajatele
esitatud, millal see esitatud on jne). Kaubanduskoda on seisukohal, et tööandjale
ei peaks sellist kohustust panema. Lisaks on suuremates ettevõtetes
kommunikatsioon juba tõenäoliselt selliselt organiseeritud, et vastav info on
töötajatel ühel või teisel moel niikuinii olemas.
38
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
7. 250+ töötajaga organisatsiooni kohustus palkade aruandluseks ja Teadmiseks võetud.
täiendavaks hindamiseks
Sama, võrdse või võrdväärse töö eest naistele
7.1. Aruandlus ja meestele võrdse palga maksmise nõude
Ettepaneku artikkel 8 näeb ette, et vähemalt 250 töötajaga tööandjad peavad täitmises oma organisatsioonis peab olema
avalikustama (nt kodulehel) teabe nais- ja meestöötajate palgaerinevuse kohta veendunud ennekõike tööandja ise ning seda
oma organisatsioonis. Sisekasutuseks peaksid nad andma teavet ka nais- ja faktipõhiselt. Selleks on suuremates
meestöötajate palgalõhe kohta võrdset või võrdväärset tööd tegevate organisatsioonides vajalik, et läbi oleks viidud
töötajaterühmade kaupa. tööde/ametikohtade hindamine ja võrdlemine
ning et korrapäraselt analüüsitaks
Säte ei arvesta, et isikute sooline koosseis võib organisatsioonides (aga ka palgatasemete ja soolise palgalõhe infot sama,
töötajaterühmades) väga erinev olla. Paljudes organisatsioonides võivad sama võrdset või võrdväärset tööd tegevate
või võrdväärset tööd teha valdavalt samast soost töötajad. Sel juhul ei pruugi töötajarühmade kaupa ning tuvastatud
olla andmete avaldamisest kasu, kuivõrd meeste ja naiste töötasu ei ole lihtsalt erinevuste põhjuseid.
võimalik siis võrrelda. Sel juhul tekitaksid avaldatavad andmed lihtsalt segadust Oleme seisukohtades välja toonud, et 250 ja
ega annaks mingit lisandväärtust. enama töötajaga organisatsioonidele pandav
kohustus palgalõhe andmeid avaldada ja
Seega ei täida muudatus oma peamist eesmärki ehk ei aita kaasa naistele ja analüüsida ei tohiks olla ebamõistlikult
meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise nõude koormav, sh et avaldamis- ja
rakendumisele, kuid tõstab oluliselt tööandjate halduskoormust. Näiteks peavad analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord
tööandjad hakkama eraldi välja tooma palga ja boonuste mediaanerinevused kahe aasta jooksul ning et riik pakuks
kõikide mees- ja naistöötajate vahel. Kuivõrd palk on ettepanekus defineeritud organisatsioonidele selle kohustuse täitmiseks
mitte ainult põhi- või miinimumtasuga vaid haarab kõikvõimalikke boonuseid vajalikku tuge.
ja hüvesid, mida töötaja otseselt või kaudselt tööandjalt töösuhtes saab, siis on
kaheldav, kuidas on võimalik mõistlikult välja arvutada nais- ja meestöötajate Riikidest, kus tööandjatel juba on palgalõhede
mediaanpalga taset, mediaanpalkade soolist lõhet, palgakvartiili jne. raporteerimise kohustus, on ka tõendeid selle
kohustuse positiivsest mõjust (nt Rootsi,
Taani).
7.2. Täiendav hindamine Selgitame.
Ettepaneku artikkel 9 näeb ette, et 250+ töötajaga ettevõtted peavad hakkama
läbi viima palgalõhe hindamist, kui tuvastatakse 5protsendiline palgaerinevus. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt on valitud
Ettepaneku järgi tuleb sellist hindamist teha siis, kui selgub, et mingis töötajate 5% kriteerium, kuna statistiliselt näitab 5%
kategoorias on naiste ja meeste palgataseme erinevus vähemalt 5% ja sellele tase, kas olukord väärib tähelepanu, kuna on
39
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
puudub objektiivne õigustus. Hindamine tuleb teha koos töötajate esindajatega tõenäoline, et tegemist on korduva olukorraga,
ja tulemused raporteerida ka töötajatele ja järelevalve asutusele. mitte lihtsalt juhusliku kokkusattumusega.
Enamikus teadusuuringute valdkondades on
Jääb arusaamatuks, miks on valitud just 5%. Lisaks on ebamäärane, milliseid kordumise tõenäosuse näitaja seatud 5%
palga suuruse määramise kriteeriume võib lugeda objektiivseteks. tasemele.
Tööde hindamisel ja klassifitseerimisel ning
võrdlemisel võetakse arvesse nt töö tegemiseks
vajalikku pingutust, vajalikke oskuseid, sellega
kaasnevat vastutust ja töötingimusi. Lisainfo
on soovi korral leitav Euroopa Komisjoni 2013.
a. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud
aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5.
juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste
ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse
kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta
tööhõive ja elukutse küsimustes
(uuestisõnastamine)) kohaldamise kohta lisast
1 “Sooneutraalsed tööde hindamise ja
klassifitseerimise süsteemid”: https://eur-
lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013SC0512.
8. Õiguskaitsevahendid ja jõustamine
Ettepaneku järgi, isegi siis, kui tööandja võidab palgadiskrimineerimise Oleme seisukohtades välja toonud, et EL
vaidluse, ei saa ta töötajalt menetluskulude hüvitamist nõuda, v.a juhul, töötaja tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei
esitas kohtule nõude pahatahtlikult vms. Arvestades sellega, kui palju võib tohi liigselt sekkuda liikmesriikide kohtuväliste
ettepanku jõustumisega kaasneda erinevaid arusaamatusi ja täiendavaid menetluste ja kohtumenetluste, sh
vaidlusi, siis ei ole sellise põhimõtte kehtestamine kuidagi mõistlik. Esiteks on menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse.
suhteline, millal on tegemist pahatahtliku nõudega ja millal mitte. Lisaks ei Leiame, et menetluskulude jaotus peab jääma
pruugi töötaja esitatud nõue olla tegelikult pahatahtlik, vaid tegemist võib olla riigisisese õiguse reguleerimise esemeks.
lihtsalt segaste asjaoludega (tulenevalt nt töövormide erinevusest vms), mida
võib üsna sageli ette tulla. Samas ei ole aga õiglane, kui iga sellise vaidluse
40
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
korral katab kõik kulud tööandja, sõltumata sellest, kas ta tegelikult mingeid Võrdse palga küsimustes on Eestis
kohustusi rikkus või mitte. töövaidluskomisjonide poole ja kohtusse
pöördumisi väga vähe. Võib eeldada, et soolise
Küsitav on ka artikli 13 kohane õiguste andmine organisatsioonidele või võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
muudele institutsioonidele tegutseda erinevates menetlustes mõne teise isiku taolise, spetsiifiliste ekspertteadmistega
õiguste kaitseks, et rakendada meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest riikliku institutsiooni poolt esindajana toetatud
võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õigusi. Jääb arusaamatuks, kas muu pöördumine töötaja õiguste kaitseks võiks
organisatsioon saab algatada menetlust ka omal algatusel ilma, et asjasse puutuv muuhulgas aidata kaasa selge ja kvaliteetse
isik oleks probleemile viidanud ja näiteks kohtusse pöördumise soovi õiguspraktika tekkimisele võrdse palga
avaldanud. küsimustes. Seega toetame töötajate
esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega
tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist
osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate
kohtuväliste ja kohtumenetluste raames
vaidluste lahendamisel töötaja esindajana,
eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt
kehtestatud kvalifikatsiooninõuded (nt
õigusteaduslik kõrgharidus) ja olemas
esindatava nõusolek.
Kokkuvõtteks Kaubanduskoda ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekus Osaliselt arvestatud.
toodud palkade läbipaistvuse direktiivi kehtestamist, sest see ei aita kuidagi
kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele, kuid seejuures suurendab oluliselt Oleme seisukohtades välja toonud, et
Eesti ettevõtete halduskoormust. Toetame igati põhimõtet, et sama või organisatsioonidele seatavad palkade
võrdväärse töö eest tuleb meestele ja naistele maksta võrdset töötasu, kuid läbipaistvusega seonduvad kohustused peavad
meie hinnangul ei ole sooline palgalõhe tingitud peamiselt soolisest olema võimalikult lihtsad, selged ja üheselt
diskrimineerimisest organisatsioonides, vaid põhjused peituvad mujal. arusaadavad. Samuti tuleb EL tasandil sama,
Soolise palgalõhe peamise põhjusena näeme ühiskonnas väljakujunenud võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja
hoiakuid ja soorolle, mis omakorda tekitavad näiteks soolist segregatsiooni meestele võrdse palga maksmise nõude
tööturul, mõjutavad haridusvalikuid ja takistavad töö- ja pereelu täitmise tõhustamiseks miinimummeetmete
ühildamist. Kaubanduskoja hinnangul peaks rohkem tähelepanu pöörama kokkuleppimisel lähtuda proportsionaalsuse
just eelnevalt väljatoodud probleemidele ning mitte liigselt keskenduma ja põhimõttest ning nende seadmisel tuleb arvesse
lootma vaid regulatiivsetele lahendustele. Oluline on mõista ka seda, et tööd võtta erinevas suuruses organisatsioonide
ja tööülesanded muutuvad digitaliseerimise kaudu järjest erinevaid võimalusi ja võimekust, sealjuures ei
41
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
mitmekesisemaks, mistõttu on oht, et ettepanekus toodud palkade peaks eriti mikro- ja väikestele
läbipaistvuse meetmed ei ole tulevikus väga paljude organisatsioonide organisatsioonidele kehtestatavad kohustused
puhul lihtsalt rakendatavad. olema neile ebaproportsionaalselt koormavad.
Nõustume, et palgalõhe probleemi
Loodame, et peate Eesti seisukohtade kujundamisel võimalikuks lahendamiseks tuleb tegeleda selle erinevate
Kaubanduskoja sisendit arvesse võtta. põhjustajatega, kuid näeme, et palkade
läbipaistvusmeetmed aitaksid oluliselt kaasa
olemasolevate ebavõrdsuste tuvastamisele ning
nende kõrvaldamisele. Sellised meetmed on
eriti vajalikud, kuna tööandja poolne
hoiakutest tulenev diskrimineerimine võib olla
tahtmatu. Läbimõeldum ja läbipaistvam
palgapoliitika vähendab tööandjapoolset
tahtmatu diskrimineerimise ohtu.
Palkade läbipaistvuse meetmed aitavad tõsta
nii tööandjate kui töötajate teadlikkust võrdse
palga põhimõtte täitmisest organisatsioonis,
suurendavad teadmispõhisust nii
palgaläbirääkimistel kui avalikus diskussioonis
ja parandavad seeläbi arutelude kvaliteeti.
Arvestades, et Eestis on teiste EL
liikmesriikidega võrreldes suurim sooline
palgalõhe ning tegemist on siseriiklikult olulise
väljakutsega, näeme, et vabatahtlikest
meetmetest palgalõhe vähendamiseks ei piisa.
Ühtsed EL tasandi palkade läbipaistvuse
miinimummeetmed ka aitavad vähendada ELis
olukordi, kus võrdse palga põhimõtet rikkuvad
ettevõtjad saavad ebaseadusliku
konkurentsieelise tõttu oma tooteid või
teenuseid madalama hinnaga pakkuda.
42
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Eesti Väike- ja EVEA seisukohad (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) Osaliselt arvestatud.
Keskmiste Ettevõtjate EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanekule
Assotsiatsioon Oleme seisukohtades välja toonud, et peame
Kahjuks peame oma vastust taaskord alustama tõdemusega, et seisukohtade oluliseks, et EL tasandil ühtsete
kujundamiseks antud lühike aeg ei võimalda teha mõjuhinnangut ega uurida miinimummeetmete väljatöötamisel oleks
EVEA liikmete seisukohti. Seega saame oma seisukohtades tugineda senisele arvesse võetud organisatsioonide suurus.
taustainfole ja Eesti ettevõtlusstruktuurile. Oleme rõhutanud, et mikro- ja väikestele
organisatsioonidele suurematega samasuguse
EVEA seisukoht on, et Euroopa Komisjoni poolt avaldatud EL palkade kohustuse panemine võib nende jaoks olla
läbipaistvuse direktiivi ettepanek esitatud kujul ei ole Eestile sobilik kuna ebaproportsionaalselt koormav või muul
ei arvesta meie ettevõtlusstruktuuriga - mikro- ja väikeettevõtete osakaal põhjusel ebamõistlik.
98,96% ettevõtete koguarvust ning neist omakorda mikroettevõtteid
93,73% ning kahjustab oluliselt ettevõtete jätkusuutlikust. Direktiiv Samas on ka selliseid palkade läbipaistvuse
esitatud kujul võiks olla kõigis punktides rakendatav ja õiglane olla suurendamise meetmeid, mida on võimalik ja
ettevõtetes kus on 250 ja rohkem töötajat. vajalik rakendada igas suuruses
organisatsioonides. Näiteks leiame, et
Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja mikrosuuruses organisatsioonidele oleks
keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust ning jätab arvestamata, et kohustuslik palgastruktuuride ja
eelnimetatud ettevõtetes puuduvad sageli palgaastmestikud ning palgakujunduse ning karjäärivõimaluste
kindlaksmääratud palgavahemikud. poliitika kehtestamise nõue
Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka
ettevõtete koondumisele suunatud maailmas on paindlikus. sellistes organisatsioonides peavad palga
Loomulikult peab paindlikus olema õiguslikult mõistlikult piiratud kuid meie arvutamise alused olema objektiivsed,
nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete ning keskmiste läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle
ettevõtete sisuliste vajadustega. esitatavad ning nende kujundamisel ei või
lähtuda sooga seotud asjaoludest.
A. Võrdse palgaga seotud kontseptsioonid nagu nt „võrdne ja võrdväärne Osaliselt arvestatud.
töö“:
Direktiivi ettepanekus plaanitakse liikmesriikidele panna ülesandeks, määrata Oleme seisukohtades välja toonud, et mikro- ja
metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Metoodikad väikestele organisatsioonidele kehtestatavad
43
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nagu nt haridus, oskused, kohustused ei tohiks olla neile
ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom) mis lubavad ebaproportsionaalselt koormavad.
hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas metoodikad ja
hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada.
Meie hinnangul on sääraste kriteeriumite kehtestamine õigustatud alates 250
töötajast (suured ettevõtted). Väikestele ja keskmistele ettevõtetele selliste
metoodikate rakendamisega kaasnev halduskoormus ebamõistlik ning
põhjendamatult ajakulukas.
B. Direktiivi ettepanekus pakutud palkade läbipaistvuse meetmed: Osaliselt arvestatud.
1. Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet – eesmärk
on tagada, et tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda Arvestades, et palk võib olulisel määral
palgaläbirääkimistesse – tegu on lihtsalt ülereguleerimisega. mõjutada inimese soovi konkreetsel töö- või
2. Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus – eesmärk on tagada ametikohal töötada ja seega sellele ka
organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus – kandideerida, samuti toimuvad esimesed
tuleb mõista, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on iga ametikoht sageli palgaläbirääkimised juba enne töö- või
unikaalne ning tänases koroonakaoses sageli pidevas muutumises (sõltuvalt teenistussuhte algust, on oluline, et ka tööle ja
koroonaepideemia tasemest ja ettevõtete võimalusest üldse ellujäämiseks oma teenistusse kandideerijatel oleks kättesaadav
igapäevase majandustegevusega tegeleda). Väikestel ja keskmistel ettevõtetel teave vähemalt töö- või ametikoha põhipalga
puudub sageli sisuline vajadus ja majanduslikult mõistlik põhjus või sellele kohaldatava palgavahemiku kohta.
palgakorralduseeskirjade või karjäärieeskirjade koostamiseks. Palkade suurem läbipaistvus kandideerijate
3. Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal – arvestades, et väikestes ja jaoks aitaks leevendada ka Eestis kohati
keskmistes ettevõtetes on töökohad sageli unikaalsed, puudub mõistlik esinevat naiste madalamate palgaootuste
põhjendus töötasuandmete ettevõttesiseseks avaldamiseks. probleemi, mis eriti individuaalsete
palgaläbirääkimiste korral ja olukorras, kus
tööandja poolt on paika panemata objektiivse ja
läbimõeldud töö väärtuse ning palga
määramise alused, viib pahatihti küsitud
madalama palga määramiseni naistöötajale.
Palgavahemike avalikustamine tööle
kandideerimisel annaks nii nais- kui ka
meessoost kandidaatidele ühtsema aluse
läbirääkimisteks. Seetõttu peame asjakohaseks,
44
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
et EL tasandi miinimummeetmed toetaksid
palkade läbipaistvust tööle kandideerijate
jaoks.
Läbimõeldum ja läbipaistvam palgapoliitika
vähendab tööandjapoolset tahtmatu
diskrimineerimise ohtu. Seetõttu oleme
seisukohtades välja toonud, et toetame
palgastruktuuride ja palgakujunduse ning
karjäärivõimaluste aluste sooneutraalsuse ja
läbipaistvuse nõude kehtestamist. Leiame, et
mikrosuuruses organisatsioonidele oleks
kohustuslik palgastruktuuride ja
palgakujunduse ning karjäärivõimaluste
poliitika kehtestamise nõue
ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka
sellistes organisatsioonides peavad palga
arvutamise alused olema objektiivsed,
läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle
esitatavad ning nende kujundamisel ei või
lähtuda sooga seotud asjaoludest.
Seoses palgateabe avalikustamisega töösuhte
ajal - ka Eesti kehtiv õigus annab töötajale
võimaluse saada tööandjalt teavet, mille põhjal
saab otsustada tema suhtes võrdse palga
põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja
võrdväärset tööd tegevate töötajatega
võrreldes. Selline õigus on sätestatud soolise
võrdõiguslikkuse seaduses (§7).
C. Õiguskaitsevahendid ja jõustamine Osaliselt arvestatud.
45
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
1. Juba täna on kehtivas õiguses piisavad regulatsioonid kahjustatud Oleme seisukohtades välja toonud, et EL
töötajate õiguste kaitseks ning tõendamiskoormuse kallutamine ettevõtete tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei
kahjuks/töötaja kasuks. tohi liigselt sekkuda liikmesriikide kohtuväliste
Sageli näeme, et väikeettevõtjad on õigusvaidlustes kõige kaitsetum ja nõrgem menetluste ja kohtumenetluste, sh
osapool ning halduskoormuse, ettekirjutusõiguslike järelevalveasutuste, menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse.
tõendamiskoormuse ja õigusabikulude lisandumine kahjustab ettevõtjaid väga Leiame, et menetluskulude jaotus peab jääma
oluliselt ning lõpptulemusena vähendab ettevõtlusega tegelemise atraktiivsust riigisisese õiguse reguleerimise esemeks.
oluliselt. See aga avaldab negatiivset mõju kogu tööturule.
Täpsustame, et direktiivi eestikeelses tõlkes on
2. Oleme täna (olukorras, kus koroonakriisis on just mikro- ja ingliskeelne „monitoring body“ ebatäpselt
väikeettevõtjad jäänud suuresti kaitseta ja abita) kategooriliselt vastu, et tõlgitud järelevalveasutuseks – täpsem oleks
väikeettevõtetele, kelle eluvõimelisust on täna lisaks suurkorporatsioonide jõule seireasutus ja „monitoring“ vastena seire.
tugevalt kahjustanud koroonapiirangud, pannakse veel täiendavat
halduskoormust ning selle tagamiseks üle jõu käivad trahvid. Igasuguste Näeme, et võrdse palga põhimõtte järgimise
täiendavate järelevalvemenetluste ja järelevalveorganite tekitamine tänases paremaks toimimiseks on riigisiseselt vaja
majandussituatsioonis on lubamatu. tagada institutsionaalne tugi. Samuti leiame, et
hoidmaks tööandjate halduskoormust
Lõpetuseks lisame, et kõiki eelnimetatud mõjusid võimaldaks hinnata ning madalamana ja toetamaks palkade
ebasoovitavaid tagajärgi ära hoida VKE-test (mõjuhindamise metoodika läbipaistvuse meetmete, sh lõhede analüüsi
millega paljud Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad õigusaktide ja reeglite ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja töötada
mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Oleme VKE testi valitusele ja võimaluste piires tööandjate poolt juba riigile
ministeeriumidele korduvalt tutvustanud ja soovitanud. antud andmeid kasutavad, s.t. registriandmetel
põhinevad digitööriistad.
Personalijuhtimise PARE toetab suunda muuta ametikohtade palgavahemikud avalikuks. Näeme, Arvestatud.
Ühing PARE et mitmed organisatsioonid ja personalijuhid seda täna juba värbamisprotsessi Näiteks toetame 250 ja enama töötajaga
kavandamisel kaaluvad. organisatsioonidele organisatsioonisisest
Muudatuse mõjuna näeme halduskoormuse kasvu organisatsiooni palgapoliitika soolist palgalõhet iseloomustavate ja hinnata
ja -struktuuri eest vastutavatele töötajatele (peamiselt personalitöötajad ja võimaldavate näitajate regulaarse avaldamise,
raamatupidajad). Iga administratiivne lisakoormus suurendab väikese sooliste palgaerinevuste põhjuste analüüsimise
organisatsiooni halduskulusid, kuid ei pruugi töötajate ega tööandjate ja tuvastatud, kuid objektiivsete ning
toimetulekut paremaks muuta. Peame oluliseks vabalt kättesaadavate tööriistade sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste
46
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
(metoodika, mis arvestaks ka haridustaset ja töö tulemuslikkust) loomist, et kaotamise nõude kehtestamist. Samas peame
organisatsioonid saaksid palga läbipaistvuse olukorrast tegeliku pildi ette ilma oluliseks, et selline kohustus ei oleks
väliseid konsultante palkamata. On tõenäoline, et muudatus kasvatab ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja
töövaidlusi, kus tööandjatel lasub tõendamise koormus. analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord
kahe aasta jooksul ning et riik pakuks
kohustuse täitmiseks organisatsioonidele
vajalikku tuge.
Samuti rõhutame seisukohtades, et EL tasandil
kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise
ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva
halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane
EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset
hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning
riigisiseselt teha organisatsioonidele
kättesaadavaks meetmete elluviimist
lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa
Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade
väljatöötamist, soodustada heade praktikate
vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada
asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist.
Nõustume seisukohtades ka vajadusega luua
võrdse palga põhimõtte järgimise paremaks
tagamiseks, sh palkade läbipaistvust toetavate
meetmete rakendamise tõhustamiseks,
riigisiseselt tugi- ja seiremehhanismid.
MTÜ Oma Tuba MTÜ Oma Tuba tervitab kindlasti direktiivi. Kõige olulisemad on meie Osaliselt arvestatud.
hinnangul meetmed palkade läbipaistvuseks nagu palgataseme või vahemiku
avaldamine enne töösuhet ja palgateabe avalikustamine töösuhte ajal, samuti Sama, võrdse või võrdväärse töö eest naistele
tagamine, et riigihangetel saaksid osaleda ainult direktiivi kohustusi täitvad ja meestele võrdse palga maksmise nõude
ettevõtjad. Arvame, et viimane motiveerib ettevõtteid olulisel määral tähelepanu täitmises oma organisatsioonis peab olema
pöörama sellele, et nad ei diskriminineeriks töötajaid ja tööotsijaid ning et nende veendunud ennekõike tööandja ise ning seda
palgainfo oleks arusaadav ja läbipaistev. Kui direktiiv Eesti konteksti asetada, faktipõhiselt. Selleks on suuremates
võiks suurematele organisatsioonidele tekkiv kohustus raporteerida ja organisatsioonides vajalik, et läbi oleks viidud
47
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
analüüsida palkasid olla tehtud riigi poolt, samuti võiks langetada töötajate arvu, tööde/ametikohtade hindamine ja võrdlemine
kuna meil on suuri tööandjaid võrdlemisi vähe. ning et korrapäraselt analüüsitaks
palgatasemete ja soolise palgalõhe infot sama,
võrdset või võrdväärset tööd tegevate
töötajarühmade kaupa ning tuvastatud
erinevuste põhjuseid.
Oleme seisukohtades välja toonud, et 250 ja
enama töötajaga organisatsioonidele pandav
kohustus palgalõhe andmeid avaldada ja
analüüsida ei tohiks olla ebamõistlikult
koormav, sh et avaldamis- ja
analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord
kahe aasta jooksul ning et riik pakuks
organisatsioonidele selle kohustuse täitmiseks
vajalikku tuge. Hoidmaks tööandjate
halduskoormust madalamana ja toetamaks
palkade läbipaistvuse meetmete, sh lõhede
analüüsi ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja
töötada võimaluste piires tööandjate poolt juba
riigile antud andmeid kasutavad, s.t.
registriandmetel põhinevad digitööriistad.
Oluline on silmas pidada, et väiksematele
organisatsioonidele suurematega samasuguse
kohustuse panemine võib nende jaoks olla
ebaproportsionaalselt koormav või muul
põhjusel ebamõistlik. Näiteks, arvestades, et
mikroettevõtetes ei pruugi leiduda sama või
võrdväärset tööd tegevaid töötajaid või on
nende hulk minimaalne, võiks töötajate
palgatasemete avalikustamine olla keeruline,
kuna ei oleks võimalik säilitada kõikide
töötajate anonüümsust.
48
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Eesti Naisuurimus- ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT, www.enut.ee) on seisukohal, et EL
Teabekeskus ENUT palkade läbipaistvuse direktiivi väljatöötamine ja rakendamine on väga oluline
samm, et koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandilt soolise palgalõhe
vähendamise meetmeid. Eestis on sooline palgalõhe teiste EL riikidega
võrreldes väga suur, väheneb pikkamööda ja seetõttu on palkade läbipaistvuse
direktiivist kindlasti tuge. Oleme tutvunud COM(2021) 93 final dokumendiga
(DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL to strengthen the application of the principle of equal pay for equal
work or work of equal value between men and women through pay transparency
and enforcement mechanisms), mõjuanalüüsi (SWD(2021) 41 final
COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT)
jt. lisatud materjalidega.
ENUT leiab, et antud direktiivi eelnõus toodud definitsioonid on olulised Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisaldanud
valdkonna mõistetesse selguse toomiseks ja üheseks arusaamaks. Samuti on konkreetset küsimust või ettepanekut.
oluline, et tööandjad jõuaksid palgastruktuuride väljatöötamiseni, mis tagaksid
naistele ja meestele sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga. On mõistlik, et
see, kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riikide endi
otsustada, sest tööandjate juhtimiskultuurid on erinevalt välja kujunenud ja
meetmed võivad olla riigiti erinevad.
ENUT on aastate jooksul toetanud ja peab väga tähtsaks ka palgataseme või Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisaldanud
palgavahemiku avaldamist enne töösuhet eesmärgiga tagada tööle konkreetset küsimust või ettepanekut .
kandideerijale vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse. See on
oluline kõigile tööle kandideerijatele. Nõustume sellega, et palgakorralduse ja
karjäärieeskirjade läbipaistvuse üks eesmärke on tagada organisatsioonides
palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus.
Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal üheks eesmärgiks on pakkuda töötajale Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisaldanud
teavet hindamaks, kas talle makstakse palka mittediskrimineerival viisil, konkreetset küsimust või ettepanekut .
võrreldes teiste sama organisatsiooni töötajatega. Töötajale antakse õigus infot
oma tööandjalt soovi korral küsida. Palgateabe avalikustamine organisatsioonis
49
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
on tööandjale oluline organisatsiooni parema sisekliima ja paremate
töötulemuste saavutamiseks. Selgelt on välja toodud ka see, et ametiühingutel
on kollektiivlepingute sõlmimisega usaldatud oma iseseisev roll antud
valdkonnas.
250+ töötajaga organisatsioonidele on ette nähtud kohustus raporteerida ja Osaliselt arvestatud.
analüüsida palkasid, mille üks eesmärke on tõsta tööandjate teadlikkust võrdsest
tasustamisest organisatsioonis. Nii saavad tööandjad hinnata ja jälgida oma Oleme seisukohtades välja toonud, et 250 ja
palgastruktuure ja -poliitikat. Teisalt peaks info avalikustamine tekitama enama töötajaga organisatsioonidele pandav
suuremat tähelepanu ja teadlikkust soolisest palgalõhest mitte ainult töötajate, kohustus palgalõhe andmeid avaldada ja
vaid ka teiste sidusrühmade seas. analüüsida ei tohiks olla ebamõistlikult
Halduskoormust arvestades võiks alustada 250+ töötajaga organisatsioonidest, koormav, sh et avaldamis- ja
aga liikuda siis edasi ka väiksemate organisatsioonide juurde. Neid ei tohiks analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord
palkade läbipaistvuse suurendamise protsessist välja jätta. Liikmesriikides, kus kahe aasta jooksul ning et riik pakuks
väga suur enamus organisatsioone on alla 250 töötajaga (nagu näiteks Eesti), organisatsioonidele selle kohustuse täitmiseks
aga võib-olla ka kõigis liikmesriikides, peame otstarbekaks rakendada samu või vajalikku tuge. Hoidmaks tööandjate
samalaadseid meetmeid esmarakendunud organisatsioonide järel teatud halduskoormust madalamana ja toetamaks
ajavahemike möödudes ka väiksema töötajate arvuga organisatsioonides palkade läbipaistvuse meetmete, sh lõhede
(näiteks 4 aastat hiljem 100+ töötajaga ja 7 aastat hiljem 50+ töötajaga analüüsi ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja
organisatsioonides). töötada võimaluste piires tööandjate poolt juba
Oleme nõus ka selle võimalusega, et riikidele on jäetud alternatiiv, et riik võib riigile antud andmeid kasutavad, s.t.
tööandjate eest ise nõutud info kokku koguda, nt läbi maksu- või registriandmetel põhinevad digitööriistad.
sotsiaalkindlustusandmete (andmed tuleb ka sel juhul avalikustada). Samas võib
see tähendada, et organisatsioonid ei pruugi ennast tunda palkade läbipaistvuse Oluline on silmas pidada, et väiksematele
protsessi kaasatuna ja see omakorda nõuab ikkagi tööandjate koolitamist. organisatsioonidele suurematega samasuguse
kohustuse panemine võib nende jaoks olla
ebaproportsionaalselt koormav või muul
põhjusel ebamõistlik. Näiteks, arvestades, et
mikroettevõtetes ei pruugi leiduda sama või
võrdväärset tööd tegevaid töötajaid või on
nende hulk minimaalne, võiks töötajate
palgatasemete avalikustamine olla keeruline,
kuna ei oleks võimalik säilitada kõikide
töötajate anonüümsust.
50
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Juhul kui organisatsioonis on avastatud vähemalt 5% keskmise palgataseme Teadmiseks võetud.
erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa selgitada läbi objektiivsete
kriteeriumite, tuleb organisatsioonis läbi viia töötajate esindajatega
ühishindamised – näeme, et see aitaks parandada nii organisatsioonide
sisekliimat kui ka töökultuuri.
Peatükk III õiguskaitse osas, kus reguleeritakse põhjalikult õiguskaitse Osaliselt arvestatud.
kättesaadavust, lubatakse töötaja toetuseks või töötaja nimel osaleda haldus- või
tsiviilmenetluses, pannakse paika kahjutasud töötaja õiguste rikkumisel, Oleme seisukohtades välja toonud, et EL
kohtutel või teistel pädevatel asutustel lubatakse väljastada erinevaid tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei
ettekirjutusmäärusi, sätestatakse hagi aegumise tähtajad, pannakse paika tohi liigselt sekkuda liikmesriikide kohtuväliste
õigusabikulude tasumine jne, tooksime olulisena esile seda, et tugevdatakse menetluste ja kohtumenetluste, sh
senisest enam jagatud tõendamiskohustust. menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse.
Lisaks tuleb riikidel määrata trahvid, kui direktiivist tulenevaid õigusi ja Selles osas tuleks jätta liikmesriikidele
kohustusi rikutakse – toetame seda, et kogutud trahvid tuleb võimalusel jaotada paindlikkus kujundada õiguste kaitse
võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele. Veel tuleb riikidel tagada, et tõhustamise meetmed riigisiseseid
riigihangetel osalevad ettevõtjad täidaksid direktiivist tulenevaid kohustusi. menetlussüsteeme ja – reegleid arvestavalt.
Selleks, et tagada nõuetekohane järelevalve meeste ja naiste võrdsel Tõendamiskohustuse osas peame piisavaks ja
tasustamisel, peaksid liikmesriigid paika panema spetsiaalse järelevalveorgani toetame ka EL tasandil Eesti kehtivas õiguses
– selle kohustuse võib ilmselt vajadusel delegeerida ka juba mõnele sätestatud jagatud tõendamisekohustuse
olemasolevale järelvalve organile. regulatsiooni.
Nõustume seisukohtades ka, et võrdse palga
põhimõtte järgimise paremaks tagamiseks, sh
palkade läbipaistvust toetavate meetmete
rakendamise tõhustamiseks, on riigisiseselt
vajalik tugi- ja seiremehhanismide loomine.
Samas peame oluliseks, et riikidele jääks
vabadus otsustada konkreetsete ülesannete ja
pädevuste jaotus asjakohaste asutuste vahel.
51
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Ette on nähtud küllaltki pikk periood direktiivi rakendamisest liikmesriikides Teadmiseks võetud.
kuni esimese aruandluseni 8 aasta pärast. See peaks olema piisav periood
edusammude saavutamiseks antud valdkonnas.
Oleme varasemas arvamuse avaldamises, eelmisel aastal, toetanud ettepanekut,Arvestatud.
et EL tasandi meetmete elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasnevaOleme seisukohal (seisukoht 8), et EL tasandil
halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane teha organisatsioonidele kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise
kättesaadavaks meetmete elluviimist lihtsustavad digitööriistad. Oleme endiselt
ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva
arvamusel, et Euroopa Komisjoni toetus selliste digitööriistade väljatöötamiseks
halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane
oleks kindlasti suureks abiks siseriiklikule arengule meetmete rakendamisel ja
EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset
kiirendaks meetmete rakendamist, soodustades heade praktikate vahetamist hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning
liikmesriikide vahel ja võimaldades asjakohaste EL finantsvahendite riigisiseselt teha organisatsioonidele
kasutamist. kättesaadavaks meetmete elluviimist
lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa
Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade
väljatöötamist, soodustada heade praktikate
vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada
asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist.
Eesti Naisteühenduste Täname võimaluse eest esitada oma seisukohad teemadel, mille kohta oleme Osaliselt arvestatud.
Ümarlaud varasemalt juba korduvalt oma arvamusi ja ettepanekuid saatnud.
Nõustume, et palgalõhe probleemi
Leiame, et kuigi soolise palgalõhe vähendamine, töökohal asetleidva lahendamiseks tuleb tegeleda selle erinevate
diskrimineerimise kaotamine ning võrdse palga põhimõtte edendamine on põhjustajatega ning kinnitame, et seda ka
äärmiselt olulised, tuleb meeles pidada, et naiste ja meeste palgalõhe on tehakse. Kuid näeme, et palkade
tekkinud mitmete koostoimivate faktorite tulemusena ning seda pole võimalik läbipaistvusmeetmed aitaksid oluliselt kaasa
kaotada palga läbipaistvuse meetme ülalt survestatud jõustamisega. organisatsiooni tasandil ebavõrdsuse
tuvastamisele ning kõrvaldamisele. Sellised
Palga läbipaistvus kui palgalõhe kaotamise meede on selgelt üle meetmed on eriti vajalikud, kuna tööandja
tähtsustatud, see on lihtsustatud lähenemine äärmiselt keerulisele ja poolne hoiakutest tulenev diskrimineerimine
mitmetahulisele probleemile. Lahendusena tuleks pigem näha tegelemist võib olla tahtmatu. Läbimõeldum ja
palgalõhe algpõhjustega ning mitte loota palga läbipaistvuse kui läbipaistvam palgapoliitika vähendab
aeganõudva, ressursimahuka ning ebaselgete tulemustega meetme tööandjapoolset tahtmatu diskrimineerimise
rakendamisele. ohtu.
52
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Oma organisatsiooni või ettevõtte keskmiste sooliste palgaerinevuste teadmine Oleme seisukohtades välja toonud, et
ei ole piisav selleks, et ükski töötaja saaks võrrelda enda töötasustamise organisatsioonidele seatavad palkade
tingimusi vastassoost töötajaga selleks, et üldse kahtlustada soo alusel läbipaistvusega seonduvad kohustused peavad
ebasoodsamat kohtlemist. olema võimalikult lihtsad, selged ja üheselt
arusaadavad. Samuti tuleb EL tasandil sama,
Oleme seisukohal, et direktiivi eelnõu ei loo töötaja jaoks üheselt mõistetavat ja võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja
selgelt arusaadavat õigusraamistikku oma võrdsele palgale omatava õiguse meestele võrdse palga maksmise nõude
kaitsmiseks. Kavandatud normid ei avarda iga töötaja võimalusi saada täitmise tõhustamiseks miinimummeetmete
informatsiooni võrreldava isiku töötasutingimuste kohta juhul, kui ta kahtlustab kokkuleppimisel lähtuda proportsionaalsuse
soolist diskrimineerimist palgatingimuste määramisel. St. eelnõu sätted ei põhimõttest ning nende seadmisel tuleb arvesse
muuda tegelikkuses töötasude määramise aluseid läbipaistvamaks. võtta erinevas suuruses organisatsioonide
erinevaid võimalusi ja võimekust, sealjuures ei
Eelnõus ette nähtud meetmed pole suunatud organisatsiooni tasandi sooliste peaks eriti mikro- ja väikestele
palgalõhede põhjuste vähendamisele, selle asemel toovad kaasa suure organisatsioonidele kehtestatavad kohustused
halduskoormuse tööandjatele arvandmete esitamiseks ning uut tüüpi olema neile ebaproportsionaalselt koormavad.
ametikohtade klassifitseerimissüsteemide loomiseks. Samuti suurendavad
kavandatud meetmed riigi kulutusi järelevalvega tegelevatele ametkondadele. Arvestades, et Eestis on teiste EL
liikmesriikidega võrreldes suurim sooline
Palga läbipaistvuse meetme juurutamise ja palgasüsteemide väljatöötamise palgalõhe ning tegemist on siseriiklikult olulise
nõude kehestamine toob eriti keskmisetle, väike- ja mikroettevõtetele kaasa väljakutsega, näeme, et „pehmetest“ ja
ülejõu käiva halduskoormuse, kusjuues saadavat kasutegurit pole võimalik vabatahtlikest meetmetest palgalõhe
konkreetselt ära näidata. Kavatsus seada nõuete täitmine riigihangetes osalemise vähendamiseks ei piisa. Ühtsed EL tasandi
tingimuseks võib halvendada naisettevõtjate olukorda, kes kuuluvad enamasti palkade läbipaistvuse miinimummeetmed
just väike- ja mikroettevõtete hulka. aitavad tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust,
suurendada teadmispõhisust
Seejuures ei arvestata direktiivi eelnõus ka äärmiselt kiiresti muutuvaid palgaläbirääkimistel ja avalikus diskussioonis
töötegemise viise ja regulatsioone, majanduskeskkonda ja tööturgu. ning samuti vähendada ELis olukordi, kus
Hetkeolukorda arvestades ka COVID-19 tohutut mõju nii tööhõivele, võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad
töökohtadele kui majanduse struktuurile tervikuna. saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu
oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga
Soolise palgalõhe vähendamiseks tuleks tegelda eelkõige soolise palgalõhe pakkuda.
algpõhjustega ühiskonna tasandil soostereotüüpide, tööturu horisontaalse ja
vertikaalse segregatsiooni, naiste ja meeste erinevate haridus- ja
kutsevalikutega, kultuuriliste normide, karjäärikatkestuste, taskukohaste
53
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
lapsehoiuteenuste kättesaadavuse jm teguritega, mis on soolise ebavõrdsuse ja
diskrimineerimise põhipõhjused. Selleks tuleks kaasata haridussüsteemi
alamatest astmetest alates. On ilmselge, et siin on tegemata tohutu hulk tööd.
Väljapakutav palga läbipaistvuse meede tähendab olemuslikult tegelemist
tagajärgedega. Väljapakutud direktiiviga pannakse tööandja õlule vastutus
ühiskonna tasandil esineva struktuurse soolise ebavõrdsuse vähendamise
eest, mis tegelikult eeldaks äärmiselt kompleksseid ühiskonna kõiki
tasandeid hõlmavaid meetmeid. Tööandja seisukohast ka kindlat veendumust
rakendatud meetmete otstarbekohasuses ja tõhususes.
Juba praegu EL tasandil rakendatavad õigusaktid on piisavad isikute õiguste
kaitsmiseks võrdse palga nõuete puhul, kuivõrd selline põhimõte sisaldub nii
ELi kui riikide endi siseriiklikus õiguses. Jõupingutused peaksid olema
suunatud eelkõige olemasolevate õigussätete efektiivsemale rakendamisele
koos sotsiaalpartneritega ning sotsiaalset dialoogi edendades. Uute
bürokraatlike meetmete ressursikuluka juurutamise asemel oleks vaja
olemasolevaid meetmeid tõhusamalt rakendada, teavitades tööandjaid ning
pakkudes neile igakülgset tuge, teavet ja koolitusi.
Kõike eeltoodut arvestades Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei näe
vajadust uue EL direktiivi vastuvõtmiseks palkade läbipaistvuse
tagamiseks.
Järgnevalt esitame ENÜ ekspertide tähelepanekud teemade kaupa.
Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda
1. Kooskõla seniste EK soovitustega ja kehtiva EL õigusega. küsimust ega ettepanekut.
Senistes EK soovitustes on sooline palgalõhe ning sooline diskrimineerimine
palgas kui eri tähendussisuga mõisted hoitud lahus, sest vajavad erinevaid
meetmeid. Senised euroopalikus õigusruumis soovitatavad meetmedki on
olnud samuti erinevad. Palgalõhe on struktuurse ebavõrdsuse probleem nii
54
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
ühiskonnas kui ka organisatsioonide/ettevõtete tasandil. Õigus mitte olla soo
alusel diskrimineeritud on inimese põhiõiguste kaitstuse küsimus.
Direktiivi eelnõus on püütud need ühendada, arvestamata sellega
kaasnevaid õiguslikke ja majanduslikke probleeme.
Soo tõttu diskrimineerimine on selgelt piiritletud õiguslik kontseptsioon, millele
toetudes on ainult kohtul või muul päeval organil õigus otsustada, kas
diskrimineerimine on aset leidnud või mitte.
Sama, sarnase või võrdväärse töö eest vastassoost töötajaga võrdse tasu saamise
õigus on inimese põhiõiguste küsimus. Õigust mitte olla diskrimineeritud soo
tõttu saab kaitsta isik ise, direktiivi eelnõu üheks eesmärgiks on püstitatud
tagada parem juurdepääs palgaandmetele, mis võimaldaks diskrimineerimist
kahtlustaval isikul pöörduda pädevate institutsioonide poole.
Soolise diskrimineerimise keeld on Euroopa Liidu õiguses kaetud direktiivis
2006/54/EÜ sätestatuga.
Kehtiva õiguse kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks, kui ta
kehtestab ühest soost töötaja(te)le ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega
seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset
tööd tegeva(te)le teisest soost töötaja(te)le.
Seega ei piirdu soolise diskrimineerimise küsimus ainult väljamakstavate
töötasude suuruse võrdlemisega e palgalõhe tuvastamisega ettevõttes või
organisatsioonis. Suur palgalõhe ei tähenda, et tööandja kedagi töö
tasustamise tingimuste kehtestamisel soo alusel ebasoodsamalt kohtleb,
nagu ka statistiliselt olematu erinevus nais- ja meestöötajate keskmistes
tunnipalkades võib varjata üksikute naiste või meeste ebasoodsamat
kohtlemist tasustamistingimuste kehtestamisel.
2. Eelnõu eesmärgid on ebaselged ja laialivalguvad. Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda
küsimust ega ettepanekut.
55
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Direktiivi eelnõus räägitakse paljudest erinevatest eesmärkidest ning
potentsiaalsetest kasuteguritest, mis puudutavad täiesti eri tasandeid alates
ühiskonnast kui tervikust kuni ettevõtte ja töötaja tasandini välja, ning mis
eeldavad erinevat lähenemist.
Direktiivi eelnõu sätestab eesmärgina tegelda võrdsele palgale omatava
põhiõiguse ebapiisava jõustamisega, palga läbipaistvuse standardite
kehtestamisega ning töötajate võimestamisega võrdse palga õiguse
rakendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse organisatsioonides palga
läbipaistvus; aidatakse kaasa võrdse palgaga seotud mõistete, sh ’palk’,
’võrdväärne töö’ kasutamisele; ning tugevdatakse jõustamismehhanisme.
Eesmärgi saavutamise vahendina nähakse siit tulenevalt ette juba aastakümneid
kasutusel olnud mõistete kasutamist!!
Lisaks mainitakse sissejuhatavas osas eesmärkide all muu hulgas, et palga
läbipaistvus võimaldab avastada võimalikku soopõhist diskrimineerimist, välja
tuua soolist kallutatust palgasüsteemides ja ametikohtade liigitamisel,
võimaldab tööandjal kindlaks teha diskrimineerivad soopõhiseid
palgaerinevusi, võimaldab hajutada kahtlusi naiste ja meeste võrdse palga osas
(milliseid kahtlusi?), aidata kaasa muutuste esilekutsumisele suhtumisel naiste
palkadesse (mis on naiste palgad?) tõstes teadlikkust ning stimuleerides
arutelusid struktuursete sooliste palgaerinevuste üle (mis iseenesest on aastaid
toimunud ja mistõttu palga läbipaistvuse direktiivi eelnõu ellu kutsuti); lisaks
võib see aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse poliitika kriitilisele
läbivaatamisele ettevõtte tasandil (eeldusena nähakse sellise poliitika
olemasolu, mida praktika tihtipeale ei kinnita). Lisaks mainitakse et palga
läbipaistvuseta valitseb oht, et ettevõtetel puuduvad võrdsed
tegutsemistingimused, mis takistab siseturu toimimist.
Tööandjale pandud palga läbipaistvuse lisakohustused ning nende
jõustamisest saadav kasu pole omavahel selges korrelatsioonis. Lk 6
mainitakse, et palga läbipaistvuse kasuteguriteks võivad olla (st ei pruugi olla)
kindlam töö, töötajate soov töökohal jätkata, efektiivsemalt töötavad töötajad ja
ettevõtted. Seetõttu on palga läbipaistvusel positiivne mõju ettevõtte töö
56
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
efektiivsusele ning siseturu toimimisele. Mõjude analüüsi osas mainitakse, et
direktiivi elluviimise kulud on õigustatud peamise pikaajalise kasuga, milleks
on EL ühe põhiväärtuse täielik kaitse.
57
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
3. Terminoloogia ja definitsioonid (Art 3) Teadmiseks võetud.
Mõistete defineerimise osas juhime tähelepanu,
Korduvad määratlused et direktiivi artiklis 3 defineeritakse
konkreetselt selles direktiivis kasutatavad
ENÜ ei pea vajalikuks korrata direktiivi eelnõus juba liikmesriikide poolt mõisted, selgitades nende tähendust just antud
ühtlustatud määratlusi otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise kohta (art 3, direktiivi kontekstis. See on tavapärane
lg 1, p. h, i, lg 2 p a,b,c) . Käesolevas eelnõus toodud määratlus ei kaitse töötajaid lähenemine EL õiguses ning aitab kaasa
muude sooga seotud asjaolude (nt lapsevanemaks olemise jms) tõttu ebavõrdse õigusselgusele. Nõustume, et vajalik võib olla
kohtlemise eest. lisaka olemasolevatele ka muude, sh ENÜ
viidatud terminite selgitamine direktiivis.
Samuti on kehtivas õiguses sätestatud ümberpööratud tõendamiskohustus Samuti jagame ENÜ arusaamist, et direktiivi
diskrimineerimiskaasuste puhul (eelnõu art 16). EL õiguses on juba sätestatud osade nõuete elluviimine eeldab tööandjalt
meetmed selleks, et aidata töötajat võrdse palga taotlemisel, kehtestades nn tööde analüüsimist ja hindamist. See on vajalik
ümberpööratud tõendamiskohustuse juhul, kui töötaja suudab tuua välja faktid, eriti võrdväärse töö puhul võrdse palga
mis näitavad, et saab madalamat tasu võrreldes teisest soost töötajaga, kes teeb põhimõtte rakendamiseks.
võrdset või võrdse väärtusega tööd samas asutuses või ettevõttes. Samuti on Samuti nõustume, et kohustuste kehtestamisel
loodud kehtivad nn. võrdsusorganid (equality body – art 3.1.j). on oluline arvestada erineva suurusega
organisatsioonide olukorda ja võimalusi.
Kuna direktiivi eelnõu artiklis 23 on seoseviide direktiivile 2006/54/EÜ, on Läbirääkimiste tarbeks näevad Eesti
ülalnimetatud määratlused antud eelnõus ebavajalikud. seisukohad ette, et palkade läbipaistvuse
Sotsiaal- ja majandusteaduslikud terminid suurendamisele kaasa aitavate kohustuslike
miinimummeetmete seadmisel tuleb arvesse
Kaheldav on majandusteaduslikele ja palgastatistilistele terminitele juriidilise võtta erinevas suuruses organisatsioonide
sisu omistamine (palgatase, mediaanpalga tase, mediaanpalkade sooline lõhe, erinevaid võimalusi ja võimekust. Samuti
palgakvartiil), sest palgasüsteemide analüüsimiseks kasutatakse ka muid rõhutatakse seisukohtades vajadust tagada, et
näitajaid. Soolise palgalõhe arvutamise aluseks on hoopis nais- ja meestöötajate eriti mikro- ja väikestele organisatsioonidele
keskmised tunnipalgad. On ekslik määratleda igasugune palgalõhe (‘pay gap’ kehtestatavad kohustused ei oleks neile
art.3, 1.c) kohe sooliseks. Palgalõhet võib mõõta ka muude sotsiaalsete gruppide ebaproportsionaalselt koormavad.
vahel. Ebaselgeks jääb soovitus, et direktiivis peaks
välja tooma erandid, mille puhul erineva
Toodud määratlused ei puuduta ainult sooaspekti. Arvestades organisatsioonide töötasu maksmist ei loeta diskrimineerimiseks
personali mitmekesistumisega võib mediaan- ja muid palgaerinevusi vaja ühe või teise tunnuse alusel.
arvutada ka nt eri rahvusgruppide võrdluseks või erivajadustega ning
erivajadusteta isikute olukorra võrdlemiseks.
58
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Eelnõus nimetatud viisil ei saaks „palgalõhet“ õigusterminina sätestada, sest
naiste ja meeste keskmiste palkade erinevusi võrreldakse juba aastaid ka eri
tausttunnuste (haridus, rahvus, elukoht, ametiala, tööaja vormi,
juhtimiskohustuste olemasolu, tööandja liigi, ettevõtte või asutuse suuruse jms
järgi). Samuti võib põhimõtteliselt iga tööandja ise otsustada, mil viisil ta naiste
ja meeste töötasusid võrdleb, kas keskmiste tunnipalkade, kuu või aasta
töötasude alusel.
Puuduvad mõistete selgitused/määratlused
Puuduvad paljude terminite, mida eelnõus ja selle seletuskirjas on
kasutatud, määratlused, näiteks „pay discrimination“, „ direct or indirect pay
discrimination“ (art 9, lg4, , art 19), „gender-based pay discrimination, lk. 7,
„non-gender biased“ (…basis for pay setting , lk 25), gender-neutral ( lk 25)
jms.
Õiguslikult sisustamata on palgaläbipaistvuse nõue (pay transparency
obligation). See on vajalik selleks, et vabastada tööandjad, kelle töötajate palgad
on avalikud, muudest eelnõus ettenähtud kohustustest. Eestis on näiteks
valitsussektoris 88% töötajate palgad nimeliselt teada. Selliste
organisatsioonide tööandjatelt pole ju mõtet nõuda kõike direktiivis ettenähtut.
Töötajate kategooria mõiste
EK soovituses on lähtutud olemasolevatest töötajate kategooriate
klassifitseerimise ja ametiastmete süsteemist (Recommendation C(2014)
1405 final). Need on tavaliselt seotud rahvusvaheliste ametite klassifitseerimise
süsteemidega, mida rakendavad nii Eurostat kui riiklikud statistikasüsteemid
ning millega viiakse vastavusse tööandjate poolt kasutatavad töötajate
rühmitamised konkreetsetes ettevõtetes/organisatsioonides.
Erinevalt eelnevast on direktiivi eelnõus määratletud töötaja kategoriseerimise
ja töötajate kategooriate süsteem hoopis erinevalt. Direktiivi eelnõus on
töötajate kategoriseerimine ette nähtud uuel alusel.
59
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Töötajad kategoriseeritakse selle alusel, kuivõrd sarnased on nõuded töötajate
haridusele, ametialasele koolitusele, võimetele, töötajate pingutus ja vastutus
ning tehtud töö ja sellega seotud ülesannete laad, nimetades siis selliselt
rühmitatud töötajaid mingiteks kategooriateks.
Ülalkirjeldatud kategoriseerimine ei luba mingit muud alust, mida näiteks
tavapäraselt kasutatakse (nt ametialade klassifikaatori alusel, turupalkade alusel
jms) ning toodud kriteeriumid on liiga abstraktsed mingi palgasüsteemi
loomiseks. Isegi sama tööd tegevate töötajate puhul võib lisanduda muid
kikriteeriume, nt töötingimused, töötamise koht jms.
Art 3, lg 1, g: ‘category of workers’ means workers performing the same work
or work of equal value grouped by the workers’ employer based on criteria as
laid down in Article 4 of this Directive and specified by the employer concerned.
ENÜ ei nõustu töötajate kategooria mõistele uue tähenduse andmisega.
Võrdse ja võrdväärse määratlusega hinnatakse töid, mitte töötajaid. Nii
võrdse kui võrdväärse töö määratlustes on rõhutatud ametikohale mingil alusel
väärtuste omistamist. Selline ametikohtade hindamine ei ole seotud töötajatega.
Tööde ja ametikohtade kategoriseerimisel kasutatakse tavaliselt tööandja
ettevõttele või organisatsioonile omaseid ametikohtade nimetusi ning hierarhiat.
Selline sõnastus, mille kohaselt peaks töötajaid jagama gruppidesse selle
alusel, kas nad teevad võrdseid ja/või võrdväärseid töid, tähendab sisuliselt
seda, et tööandjad peavad hakkama tegelema tööde analüüsimisega ja
hindamisega.
Olenemata ametinimetustest ja kehtivast klassifikatsioonist on tööde hindamise
eesmärgiks välja selgitada töid, mida lugeda samadeks, mida võrdväärseteks.
See tähendab kõigi tööde väärtuse hindamise läbiviimist, et teha võrreldavaks
sisuliselt erinevad ja eri hierarhiatasanditel tehtavad tööd. Seda isegi siis, kui
piisaval hulgal võrreldavaid nais- ja meestöötajaid pole.
60
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Ühtegi erandit, mis lubaks arvestada organisatsiooni soolist struktuuri,
eelnõus pole. Eesti tööturule iseloomulik väga kõrge sooline segregatsioon
teeb isegi riigi tasemel võrreldavate naiste ja meeste gruppide leidmise
keeruliseks, seda raskem on võrreldavaid eri soost töötajaid leida
organisatsiooni tasemel (näiteks lasteaedades või eel- ja põhikoolides).
Kõik muud töötajad, kes teevad näiteks individuaalselt täiesti erinevaid ja
erinevalt väärtustatud töid, jäävad sellisest kategoriseerimisest välja.
Sisuliselt on tegemist palgasüsteemi või -struktuuri väljatöötamisega, kuigi
erasektoris ettevõtjatel sellist kohustust seni pole.
Tööandjatelt nõutakse eelkõige võrdsete ja võrdväärsete tööde väljaselgitamist,
seejärel selliselt kategoriseeritud töid tegevate nais- ja meessoost töötajate
keskmiste töötasude võrdlemist. Nimetatud keskmised töötasud peavad
seejuures sisaldama kõiki töötasu komponente, sh. mitterahalisi boonuseid ja
hüvesid. (Vt palga mõiste art 3, p.1, a).
Töökohtade hindamine on äärmiselt töö- ja ressursimahukas ja on
praeguse eelnõu kohaselt ette nähtud ka väikestele ja keskmise suurusega
ettevõtetele, kes on art 7 vastavalt kohustatud sellist teavet töötajatele
vahendama.
Eelnõu koostajatel on läbi mõtlemata, kuidas sellist töökohtade ja tööde
kategoriseerimist saab kokku viia kehtivate töötajate ametikohtade kategooriate
süsteemiga. Ametinimetused ja koht organisatsiooni hierarhias selleks ei sobi,
sest ühe ametinimetusega ja erinevatel hierarhiatasanditel tehtavad tööd võivad
olla nii samad kui võrdsed, nii võrdväärsed kui ka erinevalt väärtustatud.
Seega võimaldab selline kategoriseerimine küll analüüsida töötajaskonna soolist
jagunemist võrdsete ja/või võrdväärsete tööde vahel, aga ei anna mingit
täiendavat informatsiooni isikule, kes kahtlustab soo alusel diskrimineerimist
töö tasustamise tingimustes, sest klassifitseerimisalused ei võimalda määrata ei
enda ega võrreldava isiku töötasu.
61
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Loomulikult ei võimalda mitte mingisugused keskmised palgatasemete
andmed diskrimineerimiskahtlustuse tekkimist ega ka kaebuse esitamist.
Keskmised näitajad varjavad väga hästi selle vastassoost isiku, keda võetakse
võrdluseks, töötasu suurust.
Vaatamata sellele, kuidas on kategoriseeritud sama, võrdne või võrdväärne töö
tööandjate poolt, on igal töötajal siiski õigus pöörduda diskrimineerimises
kahtlustamise korral oma õiguste kaitsmiseks pädevate institutsioonide poole,
tuues võrdlusisiku hoopis mingis muust kategooriarühmast. Lõppkokkuvõttes
on ainult kohus see, kellel on võimalik otsustada, kas olukorrad on võrreldavad
ja kas diskrimineerimine on aset leidnud või mitte.
Töötaja kategooria mõiste erinev sisustamine toob välja direktiivi eelnõus
vastuolu art 8 ja 9 sätestatu vahel. Art 8 – palgaaruandluse puhul viidatakse
administratiivsetele palgaandmetele, mida kogutakse tavaliselt ametite
klassifikaatorite lõikes, aga art 9 – s viidatakse sama ja võrdväärset tööd tegevate
töötajate kategooriates ilmneva erinevuse piirmäärale (5 %), mille
põhjendamata jätmise korral on tööandjal kohustus viia läbi nn sooneutraalne
ametikohtade hindamine e uue palgasüsteemi loomine koos töötajate
esindajatega.
Eelnõu koostajatel on eelarvamus, et läbiviidud ametikohtade hindamine
võrdsete ja võrdse väärtusega tööde väljaselgitamiseks pole olnud
korrektne juhul, kui nais- ja meestöötajate keskmine palgataseme (aasta-
või tunnipalkade, art. 3) erinevus mõnes samade või võrdväärsete tööde
grupis on suurem kui 5 %, nõudes seejärel nn sooneutraalset tööde hindamise
läbiviimist. Seletuskirjas puudub viide allikale/uuringule, miks on lubatud
ainult 5 protsendiline erinevus töö tulemustes või töötaja efektiivsuses.
Mitmene diskrimineerimine ja hüpoteetiline võrdlusisik
62
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
ENÜ ei saa nõustuda, et eelnõuga luuakse nn mitmese diskrimineerimise
määratlus nii, et selles pole nimetatud, kes võiksid olla võrreldavateks
isikuteks.
Eelnõust puudub otsese ja kaudse mitmese diskrimineerimise määratlus, mille
alusel peaks olema siseriiklikes kohtutes ühtviisi kaitstud isikute põhiõigused.
Ükski kohus ega muu pädev institutsioon ei saa mitmese diskrimineerimise
juhtumeid palgatingimuste kehtestamisel lahendada direktiivi eelnõus toodud
otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise määratluse põhjal (art.3,lg1, p.h,i).
Nii mõnelgi puhul ei pruugi soolisus üldse määravaks tunnuseks olla.
Pole ühtegi rahvusvahelist õigusnormi, mis kehtestaks nn võrdse palga nõude
kaitstud diskrimineerimisaluste tunnuste lõikes võrreldavatele isikutele.
Pole selge, milliste tunnustega isiku peaks valima võrdlusisikuks, kui
kahtlustatakse diskrimineerimist palgatingimustes rahvuse või rassi tõttu,
ning kellega võrrelda siis, kui võimaliku diskrimineerimise aluseks võib olla
vanus, erivajadus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus.
Delikaatsete isikuandmete puhul ei saa kohtud ega pädevad organid
konstrueerida ka kujutletavat võrdlusisikut, kelle töötasuga diskrimineerimist
kahtlustava isiku saadavat/saadud tasu võrrelda.
Sellise sätte lisamine on lubamatu, arvestades, et EL tasemel puudub seni
intersektsionaalse diskrimineerimise alane õiguspraktika.
Pole selge, millisele normile tugineks antud juhul võrdse palga põhimõte
ning milliseid isikuid on vaja omavahel võrrelda, et diskrimineerimist
tuvastada. Puuduvad ka õiguslikud standardid selle kohta, et nimetatud
gruppidesse kuuluvate isikute puhul peab kehtima võrdse töö eest võrdse palga
nõue.
Oleks vaja välja tuua ka erandid, mille puhul erineva töötasu maksmist ei loeta
diskrimineerimiseks ühe või teise tunnuse alusel.
63
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
4. Võrdne töö ja võrdväärne töö (art.4) Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda
küsimust ega ettepanekut.
Eelnõus ja selle seletuskirjas kasutatakse peaaegu sünonüümidena sama
töö, võrdse töö ja võrdväärse töö mõisteid. Õiguslikult on nende sisu jäänud
kahjuks avamata. Töö võrdväärsuse määratlus on aga eelkõige oluline
diskrimineerimiskaasuste lahendamiseks, mittetööandjate palgasüsteemide
loomiseks.
Direktiivi eelnõus kasutatakse sünonüümidena nii sama kui ka võrdset tööd,
püüdes ühtlasi defineerida ka võrdväärse töö mõistet.
(Same work or work of equal value - educational, professional and training
requirements, skills, effort and responsibility, work undertaken and the nature
of the tasks involved.)
Sama, võrdse ja võrdväärse töö määratlusi pole võimalik tuua ühes
definitsioonis. Eelnõus toodud määratluse alusel pole võimalik võrrelda
olemuselt täiesti erilaadsete tööde väärtuse võrdsust. Töö võrdväärsuse
hindamisel ei tohiks määravaks olla üldse tööde või ülesannete sarnasus nagu
eelnõust võib välja lugeda.
Nagu näitab kohtupraktika, on sama töö (like work) puhul tegemist sama või
väga sarnaste töödega. EL õiguses on sama töö alla kuuluvaks loetud ka nn
sarnased tööd, mis kuuluvad eri ametinimetuste alla, aga nõuavad sama
kvalifikatsiooni, on sarnase raskusega, keerukusega, vastutusega.
Samuti võib sama tööd ja samu tööülesandeid täita erinevate ametkohtade
nimetuste all. Võrdseks tööks (equivalent work) tunnistatakse tööd, mille sisu
on erinev, aga mida on hinnatud samaväärseks, st ametikoha hindamisel on
kasutatud samu hindamiskriteeriume ja saadud punktisummad on võrdsed.
Võrdväärseteks töödeks (work of equal value) on sellised tööd, mille sisu on
erinev, kuid nõudmised töö tegijale pingutuse, oskuste, otsustusõiguse ja
töötingimuste osas on võrdsed. Kõigil kolmel juhul on lähenemine erinev.
64
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Väljend võrdväärse töö eest võrdne tasu, mis tuleneb Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni konventsioonist 100, on kasutusele võetud just seetõttu, et
saaks võrrelda traditsiooniliselt valdavalt meeste poolt ja naiste poolt tehtavaid
töid, kuigi tööd pole samad ega sarnased. Eelnõus toodud tööde võrdväärsuse
määratluse kriteeriumid on tööandjatele piiravad, sest iga organisatsioon võib
valida endale sobiva ametikohtade/tööde väärtuse hindamise meetodid, nii
analüütilised kui ka mitteanalüütilised (nt tööde järjestamine, paaride võrdlev
järjestamine, tööde klassifitseerimine e tööde astmete määramine, aga ka
turupalkadest lähtuvad meetodid). Direktiivi eelnõus nimetatud kriteeriume on
seni kasutatud diskrimineerimiskaebuste lahendamise kohtutes, et määrata ära
see, kas kaebaja ja võrdlusisik on üldse võrreldavas olukorras.
Diskirmineerimise tuvastamisel käsitletakse tunduvalt rohkem tegureid (nt
tööülesannete jaotamine, töötulemuste hindamine, töötingimuste kehtestamine
jms).
5. Juurdepääs palgainfole Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda
küsimust ega ettepanekut.
Kehtiv EL õigus kaitseb üksikisiku õigust saada võrdse või võrdväärse töö eest
võrdset palka. Seega peab seda õigust kaitsma töötaja, kes kahtlustab enda
diskrimineerimist palgatingimuste kehtestamisel. Sellise võrdlusaluse
leidmiseks on vaja, et diskrimineerimist kahtlustaval töötajal on juurdepääs
võrreldavale kolleegile makstava tasu suurusele ja teabele tööde võrreldavuse
kohta.
Direktiivi eelnõus on ilmselt selle tingimuse täitmiseks artikkel 7. Eelnõu
artiklis 7 on sätestatud õigus informatsioonile, enda isikliku palgataseme kohta
(!) ja teiste sama tööd või tema tööga võrdväärset tööd tegevate nais- ja
meestöötajate keskmiste tasude kohta, mille puhul on arvestatud ka kõiki
hüvesid, lisatasusid ja boonuseid, (art 3, lg. 1,p.a).
Eelnõu kohaselt on ette nähtud, et tööde võrdväärsust on hinnatud ainult eelnõu
artiklis 4 lg 3 toodud nn objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes (hariduse-,
kutse- ja koolitusnõuded, oskused, pingutus, vastutus, tehtud töö ja sellega
65
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
seotud ülesannete laad). Võib jääda mulje, nagu ei võiks organisatsioonis
võrdväärsed tööd olla sisult ja ülesannetelt erinevad. Seejuures peavad töötajad
ühtlasi teada saama, kas nad on „keskmiste töötajatega“ võrreldavas olukorras.
(whether workers are in a comparable situation).
Võrdse töö määratlus on loetelust välja jäetud.
Keskmiste töötasude avaldamine soo lõikes samade, võrdsete ja võrdväärsete
tööde kategooriate kaupa loob moonutatud ettekujutuse tegelikust
palgakorraldusest.
Samuti ei anna see täiendavat informatsiooni töötajale, kes võib kahtlustada
enda diskrimineerimist palgatingimuste kehtestamisel, sest keskmised näitajad
võivad varjutada konkreetse isiku, kellega kaebuse esitaja end võrrelda saaks.
Ükskõik mis alusel rühmitatud töötajagruppide keskmiste töötasude andmed
seda ei võimalda, sest iga võimaliku võrdlusisiku andmed jäävad
diskrimineerimist kahtlustava isiku jaoks varjatuks.
Töötajatel võib olla ka keeruline oletada, millises grupis ta ise on, sest
rühmitamisel kasutatakse ilmselgelt organisatsioonis kehtivaid ametinimetusi.
Üks ja sama ametinimetus võib aga kuuluda nii samade tööde, võrdsete tööde
kui ka võrdse väärtusega töödeks hinnatud tööde kategooriatesse.
6. Puuduvad erandid ja eeltingimused kohustuste rakendamiseks Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda
küsimust ega ettepanekut.
Mingi normi täitmist saab nõuda eeldusel, et igas töötajate kategoorias või
igal ametikohal töötavate naiste ja meeste osakaal oleks piisav sellise
võrdluse tegemiseks, mis ei võimalda isikute individuaalseid tasusid
tuvastada. Tugevasti segregeeritud tööturul ei pruugi sarnaseid ülesandeid
täitvaid eri soost töötajaid ettevõttes olla, keda omavahel oleks kohane
võrrelda.
7. Tööle kandideerijate teavitamine algsest palgatasemest või selle Mittearvestatud.
vahemikust.
66
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Kuna palk võib olulisel määral mõjutada
Tööle kandideerijate teavitamine algsest palgatasemest või selle inimese soovi konkreetsel töö- või ametikohal
vahemikust ei peaks olema kohustuslik, kuna järjest mitmekesistuvad töö töötada ja seega sellele ka kandideerida, samuti
tegemise vormid (platvormitöö, projektipõhised tööd jms) on muutnud toimuvad esimesed palgaläbirääkimised juba
palga kujunemise nii mitmetahuliseks protsessiks, et konkreetset summat enne töö- või teenistussuhte algust, on oluline,
või vahemikku esitada pole tihti lihtsalt võimalik et ka tööle ja teenistusse kandideerijatel oleks
kättesaadav teave vähemalt töö- või ametikoha
põhipalga või sellele kohaldatava
palgavahemiku kohta. Palkade suurem
läbipaistvus kandideerijate jaoks aitaks
leevendada ka Eestis kohati esinevat naiste
madalamate palgaootuste probleemi, mis eriti
individuaalsete palgaläbirääkimiste korral ja
olukorras, kus tööandja poolt on paika
panemata objektiivse ja läbimõeldud töö
väärtuse ning palga määramise alused, viib
pahatihti küsitud madalama palga määramiseni
naistöötajale. Palgavahemike avalikustamine
tööle kandideerimisel annaks nii nais- kui ka
meessoost kandidaatidele ühtsema aluse
läbirääkimisteks.
Seetõttu peame asjakohaseks, et EL tasandi
miinimummeetmed toetaksid palkade
läbipaistvust tööle kandideerija jaoks.
8. Töötasu määramise ja karjääri edendamise poliitikate läbipaistvust ei Osaliselt arvestatud.
saa nõuda mikroja väikeettevõtetelt.
Oleme seisukohtades välja toonud, et
Direktiivi eelnõu artiklis 6 toodud säte palgatasemete määramise mikrosuuruses organisatsioonidele oleks
kriteeriumide ja karjääris edenemise kohta on vastuolus praegu kehtiva kohustuslik palgastruktuuride ja
õigusega. Tööandjatel pole kohustust kehtestada palgatasemeid, aga palgakujunduse ning karjäärivõimaluste
direktiivi eelnõus on ette nähtud kohustus kirjeldada oma töötajatele poliitika kehtestamise nõue
kriteeriume, mille alusel palgatasemed on määratud. ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka
67
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
sellistes organisatsioonides peavad palga
Eestis on valdav osa ettevõtteid sellised, kus töötab alla 10 töötaja ning arvutamise alused olema objektiivsed,
ametigruppidesse rühmitamine või ametikohtadele määramine puudub. Kiirelt läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle
muutuva töö sisu tõttu lepitakse palgad kokku ilma ametigruppe või isegi esitatavad ning nende kujundamisel ei või
konkreetseid ametikohti määramata ja grupeerimata, mikroettevõtetes lähtuda sooga seotud asjaoludest.
puuduvad ka karjäärisüsteemid.
Väikeettevõtetele ei saa sellist normi kehtestada. Ühtlasi pole selge, kas
töötajal on võimalus seda õigust kaitsta.
9. Nais- ja meestöötajate palgalõhe aruandlus Teadmiseks võetud.
Direktiivi eelnõu artikkel 10 kohaselt, kui
Direktiivi eelnõus puudub igasugune viide sellele, kuidas kaitsta direktiivi artiklite 7, 8 ja 9 kohaste andmete
isikuandmeid ja isikute tuvastamist juhul, kui võrreldavate gruppide raames esitatud teave hõlmab isikuandmete
suurus seda ei võimalda. Arvestades tugevasti segregeerunud tööjõuturgu, töötlemist, tuleb direktiivi nõuete täitmiseks
iseloomustab selline olukord enamikke ettevõtteid ja organisatsioone nii nais- ja meestöötajate palkade andmete
era- kui ka avalikus sektoris. töötlemisel ja avaldamisel järgida
isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/679.
Juhul kui direktiiviga soovitakse kehtestada seaduslik alus palkade Direktiivi eelnõu artikkel 10 lg 2 kohaselt ei
avalikustamiseks, olenemata ettevõttes või organisatsioonis töötavate isikute tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada
soolisest koosseisust, tuleks palgaandmete avalikustamise tingimuseks määrata muul eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest
minimaalne nais- ja meessoost isikute arv, kelle keskmisi tasusid võrreldakse, võrdse palga põhimõtte rakendamiseks.
et vältida isikute tuvastamise võimalust. Liikmesriigid võivad otsustada, et kui teabe
avalikustamine artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt tooks
ENÜ on seisukohal, et andmeid organisatsiooni palgalõhede kohta ei pea otseselt või kaudselt kaasa tuvastatava
avalikustama, sest Eesti kultuurikeskkonnas võidakse seda tõlgendada kaastöötaja töötasu avalikustamise, saavad
vääralt – justkui oleksid tööandjad üht või teist soogruppi töötasude selle teabega tutvuda üksnes töötajate esindajad
maksmisel ebasoodsamalt kohelnud. või võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev
asutus. Töötajate esindajad või
Pole selge, milliseid objektiivseid tegureid saab nimetada sooneutraalseks, kui võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev asutus
sooline palgalõhe peegeldab ühelt poolt tugevalt segregeerunud haridus- ja nõustavad töötajat seoses käesoleva direktiivi
tööturgu, teisalt tööjõuturul kujunenud töötasusid, kusjuures kumbki pole kohase võimaliku nõudega, ilma et
sooneutraalne. avalikustataks võrdset või võrdväärset tööd
68
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Palgaaruanded saavad olla aluseks põhjalikumale analüüsile, mil minnakse tegevate individuaalsete töötajate tegelikku
märksa kaugemale statistiliste näitajate esitamisest, määratakse kindlaks soolise palgataset.
võrdõiguslikkuse alased eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks ning Avalikustatud andmete vääralt tõlgendamist
vaadatakse kompleksselt üle kogu ettevõtte või organisatsiooni tegevus aitab nii Eestis kui teistes riikides ennetada
personali juhtimisel, värbamisel jms. avalikkuse teadlikkuse tõstmine andmete
avaldamise eesmärgist ja avaldatud andmetes
ENÜ ei poolda palgasüsteemide loomiseks ametikohtade hindamist, mille kajastuvate sooliste erinevuste võimalikest
käigus läbi subjektiivsete hinnangute taastoodetakse ühiskonnas kehtivaid põhjustest.
väärtusi ning kultuuriliselt kehtivat erinevate tööde erinevat väärtustamist. Kogu Tööde hindamisel ja klassifitseerimisel ning
soolise palgalõhe põhjuseks on naiste ja meeste poolt tehtavate tööde erinev võrdlemisel võetakse sooneutraalsete
väärtustamine ühiskonnas. On naiivne arvata, et väljatöötatavad palgasüsteemid teguritena arvesse nt töö tegemiseks vajalikku
ei peegelda kultuurilisi norme. Ilmselgelt väärtustatakse juhtivat tööd enam kui pingutust, vajalikke oskuseid, sellega
abitöötajaid ning teenuste osutamist madalamalt kui tootvat tööd. kaasnevat vastutust ja töötingimusi. Lisainfo
on soovi korral leitav Euroopa Komisjoni 2013.
a. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud
aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5.
juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste
ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse
kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta
tööhõive ja elukutse küsimustes
(uuestisõnastamine)) kohaldamise kohta lisast
1 “Sooneutraalsed tööde hindamise ja
klassifitseerimise süsteemid”: https://eur-
lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013SC0512.
10. Suur halduskoormus tööandjatele Teadmiseks võetud.
Eesti seisukohad läbirääkimisteks hõlmavad ka
Kuigi direktiivi eelnõus mainitakse, et tööandja koormus märkimisväärselt seisukohta (8.), mille kohaselt oleme
ei kasva, langeb neile direktiivi heakskiitmisel äärmiselt suur seisukohal, et EL tasandil kokku lepitud
halduskoormus olemasolevatest tööde klassifitseerimis- ja miinimummeetmete elluviimise ühtlase
palgasüsteemidest erinevate, nn samade ja võrdväärsete tööde kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva
väljaselgitamise alusel nn sooneutraalsete süsteemide loomisega. Direktiivi halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane
eelnõu kohaselt ei saa tööandjad piirduda nais- ja meestöötajate keskmiste EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset
töötasude võrdlemisega organisatsioonis kasutatavate töötajate rühmitamise, hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning
69
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
klassifitseerimise alusel, vaid peavad arvutama nais- ja meestöötajate keskmised
riigisiseselt teha organisatsioonidele
tunnipalgad samade ja võrdväärsete tööde lõikes. Eelnõuga sätestatud kättesaadavaks meetmete elluviimist
kohustuste täitmine on kavas seostada riigihangetel osalemise tingimustega, mislihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa
võib osutuda ülejõu käivaks eelkõige väike- ja keskmistele ettevõtetele. Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade
väljatöötamist, soodustada heade praktikate
Kui seni pole kehtinud tööandjatele kohustust tööde klassifitseerimissüsteeme vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada
kasutada (vt direktiivis 2006/54/EÜ, art 4 on need vaid tingimuslikud: „Tööde asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist.
klassifitseerimissüsteemi kasutamise puhul…“), siis uue direktiivi eelnõus on
töötajate klassifitseerimise nõue kehtestatud kõigile tööandjatele (art 6, 7).
ENÜ on seisukohal, et selle tuvastamine, kas kahe võrreldava soorühma töölised
on võrreldavas olukorras, arvestades tehtava töö olemust, väljaõpet ja
töötingimusi ning et tööliste arv rühmades on piisavalt suur, mis võimaldaks
järeldada, et erinevused ei ole juhuslikud ja lühiajalised ega tingitud tööliste
isiklike töötulemuste erinevustest, peab jääma siseriiklike kohtute otsustada.
11. Menetlused töötajate nimel või toetusel (Art 13) Teadmiseks võetud.
Seisukohtade kohaselt toetab Eesti töötajate
ENÜ ei poolda eelnõu art 13 kohast seadusega õiguste andmist esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega
organisatsioonidele või institutsioonidele kaasuste algatamiseks ja kohtu- tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist
või muus menetluses osalemiseks mõne teise isiku õiguste kaitseks, et osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate
rakendada meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu kohtuväliste ja kohtumenetluste raames
maksmise põhimõttega seotud õigusi. vaidluste lahendamisel töötaja esindajana,
eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt
See poleks proportsionaalne, sest muude diskrimineerimisjuhtude puhul (nt kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja olemas
tööle saamine, edutamine, jms) puhul pole see võimalik. Soolise esindatava nõusolek.
diskrimineerimise puhul on tegemist isiku põhiõiguste rikkumisega, mida Võrdse palga küsimustes on Eestis
tajub ja tunnetab isik, kes on vaba otsustama oma kohtusse pöördumise töövaidluskomisjonide poole ja kohtusse
üle. pöördumisi väga vähe. Võib eeldada, et soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
ENÜ on seisukohal, et tööandjaid ja ettevõtteid tuleb kaitsta võimalike taolise, spetsiifiliste ekspertteadmistega
kergemeelsete kohtuasjade kultuuri väljaarenemise eest. riikliku institutsiooni poolt esindajana toetatud
pöördumine töötaja õiguste kaitseks võiks
muuhulgas aidata kaasa selge ja kvaliteetse
70
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
õiguspraktika tekkimisele võrdse palga
küsimustes. On ebatõenäoline, et sellisel moel
toetatud pöördumised looksid aluse
kergemeelsete kohtuasjade kultuuri arenguks.
12. Riiklikud juhendid tööde väärtuse võrdlemiseks (Art 4) Teadmiseks võetud.
Direktiiv ei näe ette töödele üleriigiliste
Direktiivis nõutakse liikmesriikidelt selliste vahendite ja metodoloogiate väärtuste kehtestamist, riigi välja töötatud
väljatöötamist, mis võimaldaksid töö väärtuse hindamist vastavuses juhendid ja metodoloogiad saavad toetada
ülalnimetatud kriteeriumidega. (Art. 4, lg 2) tööandjaid kohustuste täitmisel nende erinevusi
arvestavalt.
Tööde hindamine on iga konkreetse ettevõtte ja organisatsiooni sisene
tööde väärtusi võrdlev protsess, mille tulemusena grupeeritakse või
järjestatakse ühe organisatsiooni piires erinevad tööd/ametikohad
vastavalt sellele, millist väärtust üks või teine ametikoht organisatsioonile
annab. Tulemusi ei ole võimalik kasutada võrdlemiseks teiste
organisatsioonide/ettevõtetega. Ainult konkreetne tööandja oskab hinnata oma
organisatsioonis tehtavate tööde väärtust vastavalt organisatsiooni struktuurile,
eesmärkidele, tegevuse iseloomule jne. Seejuures tuleb arvestada, et väga
erineva iseloomuga tööd võivad olla samaväärsed (nt füüsiline vs
administratiivne töö, akadeemiline vs mitteakadeemiline töö). Mõiste
põhisisuks on töö, mitte töötaja hindamine.
Selline nõue võib tugevasti piirata ettevõtlusvabadust. Seoses kiiresti
muutuva tööturu ja töö iseloomuga, on aina enam populaarsust kogunud
ametikohtade hindamine nende turuväärtuse järgi.
Eesti tööandjad on liikunud selliste turupõhiste meetodite poole, mis tagavad
tasustamisel konkurentsivõime. Tööandjatele peab jääma vabadus valida,
kas ja milliseid palgastruktuure välja töötada.
Nõuet on võimatu riiklikul tasandil täita, sest igas organisatsioonis, ettevõttes
on hindamise tulemuseks ametikoha suhteline, mitte absoluutne väärtus, st
omistatud väärtus on oluline ainult organisatsioonisiseselt. Ehk üks ja sama töö
71
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
või tööülesanne võib olla erinevates organisatsioonides erineva tähtsuse ja
väärtusega.
Sotsialistlikus plaanimajanduses oli selline normeerimine võimalik, nüüd enam
õnneks mitte.
13. Võrdse ja võrdväärse töö mediaanpalgad Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda
küsimust või ettepanekut.
Ettepanekust ei selgu, milleks on vaja tööandjatel tuua välja võrdset ja
võrdväärset tööd tegevate nais- ja meestöötajate mediaanpalkade lõhe.
Kuna palk on eelnõus defineeritud mitte ainult põhi- või miinimumtasuga, vaid
haarab kõikvõimalikke boonuseid ja hüvesid, mida töötaja otseselt või kaudselt
tööandjalt töösuhtes saab, siis pole võimalik sellise määratluse korral välja
arvutada mediaanpalkade lõhet.
EL õiguse kohaselt kuuluvad palga mõiste alla kõik tööga seonduvad hüvitised
ja hüved. On äärmiselt suur halduskoormus, kui tööandjale tehakse
kohustuseks välja arvutada nais- ja meestöötajatele antud hüvitiste
keskmine rahaline väärtus.
Vastav näitaja oleks küll oluline palgasüsteemide läbipaistvuse suurendamiseks
juhul, kui seda arvutataks olemasolevate ametikohtade ning -astmete lõikes, aga
ei aita kuidagi kaasa isikutele, kes kahtlustavad enda diskrimineerimist
palgatingimuste määramisel.
Võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte ei tähenda,
et kõigile sama kategooria töötajatele tuleb alati maksta võrdset palka.
Erinevat palka õigustavad mitmed tegurid, nagu näiteks kvalifikatsioon,
töökogemus, töö tulemus ja staaž.
Sellised on ENÜ ekspertide tähelepanekud eelnõu kohta.
72
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Loodame, et meie sisendist on kasu Eesti seisukohtade kujundamisel Mittearvestatud.
direktiivi eelnõu kohta. Samuti loodame väga, et Eesti valitsus ei toeta Kuigi näeme, et direktiivi eelnõu algversioonis
Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud direktiivi vastuvõtmist. on mitmeid muutmist ja parendamist vajavaid
aspekte, toetab Eesti vastavalt seisukohtadele
Euroopa Liidu tasandil sama, võrdse ja
võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse
palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks
vajalikes miinimummeetmetes kokku
leppimist. Peame asjakohaseks, et sellised
miinimummeetmed aitavad kaasa palkade
läbipaistvuse suurendamisele.
73
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Eesti Linnade ja Valdade Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kaasamise eest. Tutvudes eelnõuga, esitame Selgitame.
Liit järgmised ettepanekud. Direktiivi eesmärk on meestele ja naistele võrdse või
võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte parem ja tõhusam Direktiivi eelnõu artikkel 10 kohaselt tuleb
rakendamine (direktiivi preambula p 50). Eelnõu seletuskirjas (lk 9) on direktiivi nõuete täitmiseks nais- ja
kajastatud eelnõu kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 23 meestöötajate palkade andmete töötlemisel ja
(võrdne kohtlemine) ning 31 (õigus töötingimustele, mis on tema tervise, avaldamisel järgida isikuandmete kaitse
ohutuse ja väärikuse kohased). Hinnatud ei ole aga direktiivis kehtestatud üldmäärust (EL) 2016/679. Isikuandmete
meetmete mõju eraelu puutumatusele. kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt,
millest tulenevad põhimõtted ja muud
Praegusel juhul põrkuvad kaks vastandlikku põhiõigust: õigus olla võrdselt isikuandmete töötlemise nõuded on
koheldud (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23) ja õigus eraelu järgimiseks kohustuslikud nii era- kui avalikule
puutumatusele (Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikkel sektorile. Direktiivi artikkel 10 lg 2 kohaselt ei
8 lg 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7). Riigikohus on leidnud, et tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada
eraelu puutumatus hõlmab ka ärilise ja erialalise tegevuse kohta selliste andmete muul eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest
kogumist, säilitamist ja avaldamist, mis võimaldavad saada ülevaate isiku varast võrdse palga põhimõtte rakendamiseks.
ja majanduslikest huvidest. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on jõudnud samale Täiendava kaitsemeetmena võivad
seisukohale. liikmesriigid otustada, et juhul kui
palgaandmete avalikustamine viiks olukorrani,
Direktiivi eelnõu artikli 8 kohaselt peavad vähemalt 250 töötajaga tööandjad kus otseselt või kaudselt oleks võimalik
tegema avalikkusele kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks teatava teabe, mis kaastöötajat identifitseerida, saavad sellele
käsitleb naiste ja meeste palgalõhet nende organisatsioonis, sealhulgas seoses infole ligipääsu ainult töötajate esindajad või
põhipalgale lisanduvate täiendavate või muutuvtasudega. Järelikult peavad võrdõiguslikkuse organ. Töötajate esindajad
tööandjad avalikustama oma töötajate palgaandmed, et hoida ära võimalik või võrdõiguslikkuse organ nõustavad töötajaid
palgadiskrimineerimine. Palgaandmete kogumine võimaldab saada ülevaate võimaliku palgalõhe andmete nõude tegemise
isiku varast ja majanduslikest huvidest ning riivab seega töötaja eraelu osas, ilma et avaldataks sama ja võrdväärset
puutumatust. tööde tegevate töötajate tegelikke
individuaalseid palgatasemeid. Seireasutusel
Meeste ja naiste võrdse tasu maksmise võrdsustamist on võimalik saavutada on palgalõhe infole piiranguteta ligipääs.
eraelu vähem riivavate meetmetega. Liikmesriikide otsustada võiks jääda,
milliste meetmetega palgalõhe vähendatakse. Pannes tööandjale kohustuse Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5
koguda ja hinnata palgaandmeid, suurenevad ka tööandja kulud nii tööjõukulude sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted.
kui konsultatsioonitasude osas (ametikohtade hindamine muutub senisest veelgi Nendest asjakohasemateks käesoleval juhul on:
olulisemaks), samuti suureneb kindlasti personalitöötajate koormus (päringutele 1) eesmärgi piirangu põhimõte –
vastamise, analüüside ja raporteerimise tõttu). isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt
74
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
kindlaksmääratud ning õiguspärastel
Ettepanek on hinnata, kuidas direktiivis kehtestatud meetmed riivavad töötaja eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil,
eraelu puutumatust ning kaaluda vähem riivavate meetmete kehtestamist. mis on nende eesmärkidega vastuolus ning
Lisaks, kohati on eelnõu tõlge konarlik, mistõttu jääb ebaselgeks, mida täpselt 2) nn minimaalsuse põhimõte –
mõeldakse. Näiteks artikli 10 puhul ei ole võimalik üheselt aru saada, kas isikuandmed peavad olema asjakohased,
viidatud artiklite 7, 8 ja 9 mõeldakse käesoleva direktiivi artikleid või määruse olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik
(EL) 2016/679 artikleid. Ettepanek on täiendada artikli 10 sõnastust nii, et oleks nende töötlemise eesmärgi seisukohalt.
üheselt mõistetav millise õigusakti artiklitele viidatakse.
Sellest tuleneb, et Eestis ei tohi tööandjad
kogutud isikuandmeid kasutada muul
eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest
võrdse palga põhimõtte rakendamiseks.
Direktiivi eelnõu artiklis 10 viidatakse selle
sama eelnõu artiklitele 7, 8 ja 9.
75
Riigikantselei Teie 10.03.2021 nr 18.2/21-0463/-1T
Meie 14.04.2021 nr 1.4-1.1/862-5
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu
suhtes
Esitame Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a. istungile Eesti seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisa:
1. VV seisukohtade protokollilise otsuse eelnõu
2. VV seisukohtade seletuskiri
3. Seletuskirja lisa 1_Mõjuhinnang
4. Seletuskirja lisa 2_Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Agni Aav 6269 281
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952