dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu suhtes

Sotsiaalministeerium · 14. aprill 2021
Viit
1.4-1.1/862-5
Registreeritud
14. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2021
Vastutaja
Agni Aav (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎1.4-1.1862-5 14.04.2021 Väljaminev kiri.asice3191 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 22. aprill 2021. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu suhtes 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu suhtes: 1.1. Peame oluliseks tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sealhulgas palgalõhe vähendamise meetmeid. 1.2. Toetame Euroopa Liidu tasandil sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks vajalikes miinimummeetmetes kokku leppimist, lähtudes sealjuures proportsionaalsuse põhimõttest. Peame asjakohaseks, et sellised miinimummeetmed aitavad kaasa palkade läbipaistvuse suurendamisele. Peame oluliseks, et läbipaistvuse ja õiguskaitsemeetmete kujundamisel jäetaks liikmesriikidele piisavalt otsustusvabadust. 1.3. Peame vajalikuks tagada, et organisatsioonidele seatavad palkade läbipaistvusega seonduvad kohustused oleksid võimalikult lihtsad, selged ja üheselt arusaadavad. Palkade läbipaistvuse suurendamisele kaasa aitavate kohustuslike miinimummeetmete seadmisel tuleb arvesse võtta erinevas suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi ja võimekust. Peame oluliseks, et eriti mikro- ja väikestele organisatsioonidele kehtestatavad kohustused ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad. Meetmete proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada meetmega kaasneva koormuse ja kulu ning saadava, sealhulgas õiguste tõhusamast kaitsest tuleneva ja laiema ühiskondliku kasu tasakaalu. 1.4. Peame asjakohaseks, et EL tasandi miinimummeetmed toetaksid palkade läbipaistvust tööle kandideerijate jaoks. 1.5. Toetame palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste alustele sooneutraalsuse ja läbipaistvuse nõude kehtestamist. Leiame, et mikrosuuruses organisatsioonidele oleks kohustuslik palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste poliitika kehtestamise nõue ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka sellistes organisatsioonides peavad palga arvutamise alused olema objektiivsed, läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle esitatavad ning nende kujundamisel ei või lähtuda sooga seotud asjaoludest. 1.6. Peame asjakohaseks töötajale ligipääsu võimaldamist teabele, mille põhjal saab otsustada tema suhtes võrdse palga põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja võrdväärset tööd tegevate töötajatega võrreldes. 1.7. Toetame 250 ja enama töötajaga organisatsioonidele organisatsioonisisest soolist palgalõhet iseloomustavate ja hinnata võimaldavate näitajate regulaarse avaldamise, sooliste palgaerinevuste põhjuste analüüsimise ja tuvastatud, kuid objektiivsete ning sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste kaotamise nõude kehtestamist. Peame oluliseks, et selline kohustus ei oleks ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord kahe aasta jooksul ning et riik pakuks kohustuse täitmiseks organisatsioonidele vajalikku tuge. 1.8. Oleme seisukohal, et EL tasandil kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning riigisiseselt teha organisatsioonidele kättesaadavaks meetmete elluviimist lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade väljatöötamist, soodustada heade praktikate vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist. 1.9. Oleme seisukohal, et EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks paindlikkus kujundada õiguste kaitse tõhustamise meetmed riigisiseseid menetlussüsteeme ja - reegleid arvestavalt. Toetame töötajate esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate kohtuväliste ja kohtumenetluste raames vaidluste lahendamisel töötaja esindajana, eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja olemas esindatava nõusolek. Toetame jagatud tõendamiskohustuse rakendamist meeste ja naiste võrdse palga põhimõtte rikkumist puudutavates vaidlustes. 1.10. Nõustume, et võrdse palga põhimõtte järgimise paremaks tagamiseks, sh palkade läbipaistvust toetavate meetmete rakendamise tõhustamiseks, on riigisiseselt vajalik tugi- ja seiremehhanismide loomine. Samas peame oluliseks, et riikidele jääks vabadus otsustada konkreetsete ülesannete ja pädevuste jaotus asjakohaste asutuste vahel. 1.11. Arvestades, et direktiivi ülevõtmine eeldab lisaks õiguslikele muudatustele elluviimist toetavaid ettevalmistusi nii riigilt kui tööandjatelt, eelistame direktiivi ülevõtmistähtaja pikendamist vähemalt kolmele aastale. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu juurde SISSEJUHATUS Eelnõuga kujundatakse Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 4. märtsil 2021. a. avaldatud palkade1 läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta (edaspidi direktiivi eelnõu)2. Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu (edaspidi EL) põhiväärtus, mis on sätestatud EL aluslepingutes ning kinnitatud EL õiguses. Liikmesriikide kohustus tagada naistele ja meestele võrdse ning võrdväärse töö eest võrdne tasu on sätestatud nii EL toimimise lepingus (art. 157) kui EL direktiivis 2006/54/EÜ3. Komisjon on 2014. a. avaldanud ka soovituse meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta palkade läbipaistvuse suurendamise kaudu4. Komisjoni uues strateegiadokumendis „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“5 on üheks eesmärgiks seatud soolise palga- ja pensionilõhe kaotamine. Lisaks on naiste ja meeste õigus saada võrdväärse töö eest võrdset tasu üks Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest.6 Samas on tõhus naistele ja meestele võrdse ning võrdväärse töö eest võrdse tasu tagamise põhimõtte rakendamine Euroopa Liidus jätkuvalt probleemiks. ELis oli 2019 seisuga keskmine meeste ja naiste palgalõhe ligikaudu 14%, varieerudes Luxembourgi vähem kui 2% Eesti peaaegu 22% palgalõheni7. Direktiivi eelnõu eesmärk on tõhustada liikmesriikides naistele ja meestele sama, võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise nõude täitmist, luues nii töötajaid kui tööandjate tegevust toetavad palkade läbipaistvuse miinimumnõuded ja tugevdades asjakohaseid õiguskaitsemehhanisme. Eelnõu ettepanek tugineb 2020. aastal komisjoni avaldatud hinnangul naistele ja meestele võrdse ning võrdväärse töö eest võrdse tasu tagamise EL õigusliku raamistiku kohta8 ja mitmel teisel selleteemalisel aruandel9. Eesti kehtiv õigus sisaldab üksikuid palkade läbipaistvust toetavaid elemente. Näiteks on töötajal õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise 1 Vabariigi Valitsuse seisukohtades ja seisukohtade seletuskirjas on kasutatud mõisteid „palk“, „tasu“ ja „töötasu“ samatähenduslikena. 2 COM (2021) 93 final. 3 Direktiiv 2006/54/EÜ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:32006L0054. 4 Komisjoni soovitus 2014/124/EL on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014H0124&from=EN. 5 6. märtsil 2020 avaldatud Euroopa Komisjoni „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2020%3A152%3AFIN. 6 Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõte nr 2(b). Euroopa sotsiaalõiguste sammas on leitav: https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/social-summit-european-pillar-social-rights- booklet_et.pdf. 7 Eurostati 2019. a. palgalõhe andmed on leitavad: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_05_20/default/table?lang=en. 8 SWD (2020) 51 final. 9 Direktiivi 2006/54/EÜ rakendamise aruanne (SWD (2013) 521 final); komisjoni palkade läbipaistvuse soovituse mõjuanalüüs (SWD (2014) 59 final); komisjoni palkade läbipaistvuse soovituse rakendamise aruanne (COM (2017) 671 final). 1 kohustuse rikkumise üle. Samuti on tööandja kohustus anda regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis10 ning võrdõiguslikkuse edendamiseks rakendatud meetmetest. Tööandjal on seadusega ka keelatud kehtestada ühest soost töötaja(te)le ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegeva(te)le teisest soost töötaja(te)le. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 üheks prioriteediks on tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil soolise palgalõhe vähendamise meetmeid11. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2021-2023 on soolise palgalõhe vähendamise eesmärgil ette nähtud nii äsja avaldatud direktiivile Eesti seisukohtade kujundamine kui antud sotsiaalkaitseministrile ülesanne esitada 2022. a. veebruariks Vabariigi Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse seaduse asjakohased muudatusettepanekud. Eestis avaldab palkade läbipaistvuse direktiiv peamiselt mõju töötajatele ja tööandjatele. Palkade läbipaistvusmeetmete rakendamisel väheneb Eestis palgastruktuuride sooline kallutatus, väheneb soolise palgalõhe selgitamata osa ning ühtlustuvad meeste ja naiste töised sissetulekud, mis omakorda mõjutab naiste ja meeste vaesusriski erinevust ja pensionilõhe ulatust. Palkade läbipaistvuse meetmed võivad esialgu suurendada seni täiesti läbipaistmatu palgasüsteemiga tööandjate halduskoormust, kuid edaspidiste regulaarselt elluviidavate tegevustega seonduv halduskoormus on meetmetest saadava kasuga proportsioonis. Selleks, et kohustatud organisatsioonid palkade läbipaistvuse meetmeid õigusaktides ettenähtud ulatuses ja soovitud kvaliteediga ellu viiksid ning et seaduses ette nähtud töötajate õiguste kaitse senisest paremini toimiks, on siseriiklikult vaja tagada institutsionaalne tugi, sh nõustamis- ja muud toetusmehhanismid (nt digilahenduste näol). Direktiivi eelnõu õiguslik alus on EL toimimise lepingu (ELTL)12 artikkel 157 lõige 3, mille järgi saavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sh võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. Soolise võrdõiguslikkuse teemadel tööhõive ja elukutse küsimustes on EL-il ja liikmesriikidel jagatud pädevus. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis alustati eelnõu menetlemist 2020. a. märtsis. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 5. mai 2021. a13. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Käthlin Sander (626 9252, [email protected]), töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk (626 9179, [email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Agni Aav (626 9281, [email protected]) ning sotsiaalvaldkonna nõunik Brüsselis Kati Keel ([email protected]). Direktiivi eelnõu vastuvõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid on 10 Vabariigi Valitsuse seisukohtades ja seisukohtade seletuskirjas katab „organisatsiooni“ mõiste nii avaliku- kui ka erasektori organisatsioone ja ettevõtteid. 11 Leitav: https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/elpol_-_tegevuskava.pdf, lk. 11. 12 Leitab: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT. 13 Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismist lähemalt: https://ec.europa.eu/info/law/law- making-process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments/subsidiarity-control-mechanism_et. 2 hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Age Viira (626 9141, [email protected]) ja Liina Kaldmäe (626 9726, [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse (626 9210, [email protected]). DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Eelnõu artiklid 1-3 Reguleerimisesemena kehtestatakse direktiiviga miinimumnõuded, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte ning soolise diskrimineerimise keelu kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja tõhustatud õiguskaitsemehhanismide kaudu. Direktiivi eelnõu kohaldamisala hõlmab kõiki tööandjaid avalikus ja erasektoris. Direktiivi eelnõu kohaldatakse kõigi töötajate suhtes, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse, kollektiivlepingu ja/või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Direktiivi eelnõu artiklis 3 on sõnastatud nii olemasolevad direktiivi 2006/54/EÜ14 kontekstis asjakohased määratlused (töötasu, otsene diskrimineerimine, kaudne diskrimineerimine), kui ka uued mõisted, mida varem pole EL õigusaktidega sisustatud, nagu palgatase, palgalõhe, mediaanpalk, mediaanpalga lõhe, palgakvartiil ja töötajate kategooriad. Direktiivi eelnõu kohaselt hõlmab mõiste „töötasu ehk palk“ palka ja muid tasumooduseid kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab („täiendavad või muutuvtasud“). Selle hulka kuuluvad kõik lisahüved, nagu boonused, ületunnitöö hüvitamine, reisivõimalused (sealhulgas ametiautod ja sõidukaardid), eluasemetoetus, koolitushüvitis, töölt vabastamise korral makstavad hüvitised, seadusjärgne haigushüvitis, seadusega ettenähtud hüvitis ja tööandjapensionid. See peaks hõlmama kõiki nii seadusega kui ka kollektiivlepinguga ette nähtud tasuelemente. Direktiivi eelnõu mõistes hõlmab palgadiskrimineerimine ka diskrimineerimist, mis põhineb soolise diskrimineerimise kombinatsioonil ükskõik millise muu diskrimineerimise alusega. Sooline palgadiskrimineerimine võib hõlmata erinevatel tunnustel põhineva diskrimineerimise põimumist: ühelt poolt soolist diskrimineerimist ja teisalt diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel (mille eest kaitsevad direktiivid 2000/43/EÜ15 ja 2000/78/EÜ16). Uue määratluse eesmärk on selgitada, et soolise palgadiskrimineerimise kontekstis tuleks sellist kombinatsiooni arvesse võtta. Sellega tagatakse, et kohtud või muud pädevad asutused võtavad eelkõige sisulistel ja menetluslikel põhjustel nõuetekohaselt arvesse mis tahes ebasoodsat olukorda, mis tuleneb läbipõimunud diskrimineerimisest, sealhulgas selleks, et tuvastada diskrimineerimine, 14 Direktiiv 2006/54/EÜ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:32006L0054. 15 Direktiiv 2000/43/EÜ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32000L0043. 16 Direktiiv 2000/78/EÜ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0078&from=ET. 3 otsustada asjakohase võrdlusisiku üle, hinnata proportsionaalsust ning vajaduse korral määrata hüvitise või karistuste suurus. Eestis kohaldatakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) § 2 kohaselt seda seadust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Erandiks on lõike 2 kohaselt registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamine ja viljelemine või vaimulikuna töötamine ning perekonna- või eraelu suhted. SoVS § 3 lg 2 kohaselt loetakse SoVS tähenduses töötajaks töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik. Töötajana käsitatakse ka tööle või teenistusse soovijat. SoVS §-s 3 on defineeritud mõned direktiivi eelnõus loetletud mõisted - otsene sooline diskrimineerimine, kaudne sooline diskrimineerimine. § 3 lg 1 punkti 3 kohaselt leiab otsene sooline diskrimineerimine aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega, samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine. SoVS § 3 lg 1 punkti 4 kohaselt leiab kaudne sooline diskrimineerimine aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil, taval või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Otsese diskrimineerimise mõiste SoVS-is täidab ka direktiivi eelnõus sätestatud nõuet, et diskrimineerimise mõiste peab hõlmama ahistamist ja seksuaalset ahistamist direktiivi 2006/54/EÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses, samuti ebasoodsamat kohtlemist, mille põhjustab see, et isik tõrjub sellist käitumist või alistub sellele, kui selline ahistamine või kohtlemine on seotud käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamisega või tuleneb sellest. Otsese diskrimineerimise mõiste kaudu on sarnaselt direktiivi eelnõus ettenähtule hõlmatud ka naise halvem kohtlemine seoses rasedus- ja sünnituspuhkusega. Lisaks sätestab SoVS § 6 lg 2 punkt 1, et tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta erinevaid tööalaseid otsuseid tehes (sh töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimusi kehtestades) jätab isiku kõrvale või kohtleb teda muul moel halvemini raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või mõne muu soolise kuuluvusega seotud asjaolu tõttu. Direktiivi eelnõus viidatud võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevaks asutuseks on Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (SoVS § 15, VõrdKS 4. peatükk), samuti oma pädevuse raames õiguskantsler (ÕKS § 3516 - võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine, § 19 ja §§-d 355 - 3515 – lepitusmenetlus). Sarnaselt direktiivi eelnõus ettenähtule keelab SoVS § 5 lg 1 sõnaselgelt nii otsese kui kaudse diskrimineerimise, kui nendeks korralduse andmise. Eesti õiguses (SoVS ja VõrdKS) puudub otseselt regulatsioon, mis võimaldaks diskrimineerimise tuvastamisel, võrdlusisikute üle otsustamisel, proportsionaalsuse hindamisel või hüvitise või karistuse määramisel erinevate diskrimineerimise tunnuste põimumist arvestada. Direktiivi ülevõtmisel tuleks seetõttu vastav võimalus luua. 4 Eestis on töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ja avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keeld. See tähendab, et kogu töösuhte vältel peab tööandja või ametiasutus hoiduma ebavõrdsest kohtlemisest ja kaitsma töötajat diskrimineerimise eest. Kaitse soo tunnusega seonduva diskrimineerimise eest on kehtestatud TLS § 3, mis viitab nii soolise võrdõiguslikkuse, kui ka võrdse kohtlemise seadusele. ATS § 13 kehtestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. Direktiivi eelnõus on defineeritud „töötasu ehk palk“, mille all peetakse silmas harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt (täiendavate või muutuvtasudena) saab. TLS-is on defineeritud, et töötasu (§ 5 lõige 1, punkt 5) on töö eest makstav tasu. Termin “palk” on kasutusel ATS-is (§ 34), mille kohaselt on ametnikul õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Ülejäänud direktiivi artiklis 3 defineeritud mõisteid pole tööõigust käsitlevates seadustes käsitletud. Kuna aga TLS § 3 sätestab tööandjale kohustuse järgida SoVS ja VõrdKS põhimõtteid, on mitmed eelnevalt kirjeldatud mõisted kehtivad ka Eesti tööandjatele. Võrdne töö ja võrdväärne töö Eelnõu artikkel 4 Direktiiv kohustab riike rakendama meetmeid, et tööandjatel oleksid palgastruktuurid, mis tagavad naistele ja meestele sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga. Selleks tuleb riikidel kehtestada töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks vahendid või meetodid kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega, mis hõlmavad haridus-, kutse- ja koolitusnõudeid, oskusi, jõupingutusi ja vastutust, tehtud tööd ja asjaomaste ülesannete laadi. See annab aluse hinnata, kas töötajaid peetakse võrreldavas olukorras olevateks ja võrdväärset tööd tegevateks, ning aitab tööandjatel objektiivseid ja sooneutraalseid kriteeriumeid kasutades töökohti paremini liigitada ja tasustada. Selgete kriteeriumide olemasolu riiklikul tasandil aitab töötajatel kindlaks teha sobiva võrdlusisiku ja hinnata, kas neid koheldakse vähem soodsalt kui võrdset või võrdväärset tööd tegevat võrdlusisikut. See säte sisaldab lisaks kahte selgitust, mis on sätestatud Euroopa Kohtu kohtupraktikas. Esiteks on Euroopa Kohus selgitanud,17 et otsustamaks, kas töötajad on võrreldavas olukorras, ei pea võrdlus tingimata piirduma olukordadega, kus mehed ja naised töötavad sama tööandja juures. Töötajad võivad olla võrreldavas olukorras ka siis, kui nad ei tööta sama tööandja juures, aga palgatingimuste taga on üks ja sama allikas, mis kehtestab need tingimused (näiteks tulenevalt õigusnormidest, kollektiivlepingutest seoses töötasuga, mida kohaldatakse mitme ettevõtte suhtes, või kui töötingimused on kehtestatud keskselt rohkem kui ühe organisatsiooni või ettevõtte jaoks valdusettevõttes või konglomeraadis). Lisaks selgitas kohus, et võrdlus ei 17 Kohtuasi C-320/00: Lawrence, ECLI:EU:C:2002:498. 5 piirdu nõude esitajaga samal ajal töötavate töötajatega18. Nende selgituste lisamine parandab võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamist praktikas. Direktiivi eelnõu kohaselt tuleks olukorras, kus puudub reaalne võrdlusisik, lubada kasutada ka võrdlust hüpoteetilise võrdlusisikuga või muid tõendeid (statistikat või muud saadaolevat teavet), mis võimaldavad eeldada väidetavat diskrimineerimist. Võimalus kasutada hüpoteetilist võrdlusisikut võimaldab töötajal näidata, et teda ei ole koheldud samal viisil, kui oleks koheldud hüpoteetilist vastassoost võrdlusisikut. Lisaks on direktiivi eelnõus rõhutatud, et kui töötasu määramiseks kasutatakse töökohtade hindamis- ja klassifitseerimissüsteemi, peab see põhinema nii meeste kui ka naiste puhul samadel kriteeriumidel ning see tuleb koostada nii, et igasugune sooline diskrimineerimine on välistatud. See tähendab, et töö- või ametikoha väärtuse hindamise kriteeriumide kirjeldus ja määratlus peavad olema esitatud viisil, mis kehtib nii meeste kui ka naiste töökohtade puhul ning mis on objektiivne ja neutraalne. Eestis loetakse SoVS § 6 lg 2 punkti 3 kohaselt tööandjate tegevust diskrimineerivaks (ja seeläbi SoVS § 5 lg 1 kohaselt keelatuks) ka siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele. ATS § 13 sätestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. 1.04.2013 jõustunud ATSi puhul seati eesmärgiks suurendada avaliku teenistuse palgakorralduse läbipaistvust ja selgust, mistõttu ATS reguleerib väga täpselt palgakorraldust nähes ette palgakomponendid ja keelu maksta lisatasusid või ette näha muid hüvesid, mida seaduses ei ole ette nähtud. Põhipalkade määramisel arvestatakse ametniku teenistusülesandeid, sh vastutust, tema teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti töökoormust. ATS § 10 lg 1 p 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord,19 millega liigitatakse ametikohad tööväärtuspunktide alusel, arvestades objektiivseid kriteeriume, sooneutraalselt. Klassifikaator vaadatakse üle kord aastas ja täiendatakse või muudetakse vastavalt vajadusele. Ametikohtade klassifikaator on abiks palkade võrdlemisel ja õiglase palga määramisel ja seda mitte ainult ametiasutuse sees vaid ka ametiasutuste vahel. Väljaspool avalikku teenistust puuduvad Eestis praegusel hetkel riigi poolt kehtestatud meetodid või ette nähtud vahendid, millega hinnata ja võrrelda töö väärtust (nt sooneutraalsed töökohtade hindamis- ja klassifitseerimissüsteemid). Kaudselt seonduvaks võib pidada riiklikus statistikas ja maksunduses kasutatavat ametite rahvusvahelist klassifikaatorit (ISCO-0820), millest tööandjad peavad lähtuma näiteks töötajate ametinimetuse märkimisel neid töötamise 18 Kohtuasi 129/79: Macarthys, ECLI:EU:C:1980:103. 19 Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/116022021004?dbNotReadOnly=true. 20 Ametite klassifikaator 2008ap Statistikaameti kodulehel: http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=4456531&selectedRow=0&siteLanguage=ee. 6 registrisse kandes (Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 53 lg 2 punkt 1221). ISCO klassifikaator ei paku küll tuge töökohtade hindamisel, sh võrdväärse töö väljaselgitamiseks. SoVS § lg 2 punkt 3 seostab nõuded otseselt tööandjaga, kes SoVS § 3 lg 2 punkti 2 kohaselt on füüsiline või juriidiline isik, kes võimaldab tööd töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. Seega ei näe SoVS praegune regulatsioon otsesõnu ette võimalust laiendada palgaerinevuste üle otsustamisel hindamist sama tööandja juures töötavatelt naistelt ja meestelt muule nö ühele allikale, kes määrab kindlaks tasustamistingimused. Samas võimaldaks selle nö ühe allikani jõuda SoVS üldsätete kasutamine. SoVS ei reguleeri sõnaselgelt ka võrdlusisikute valikut, kuid Eesti õiguses puudub ka piirang, mis keelaks hüpoteetiliste võrdlusisikute või muude tõendite kasutamise. Tasustamise läbipaistvus enne töölevõtmist Eelnõu artikkel 5 Direktiivi eelnõu näeb ette, et tööandjatel tuleb määrata esialgne palgatase või palgavahemik, mis ulatuses tulevasele töötajale vastaval töökohal töötamise või vastava töö eest makstakse. Tööandja peab võimaldama selle info töölekandideerijatele enne tööintervjuud ilma, et kandideerijad seda ise küsima peaks. Näiteks võib see info olla lisatud töökuulutusele või muud moodi avaldatud. Lisaks keelatakse tööandjal küsida võimalikult tulevaselt töötajalt tema varsemate töösuhete jooksul saadud töötasu kohta. Sätte eesmärk on tagada, et tööle kandideerijatel oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse. Eesti õiguses puudub selgesõnaline nõue anda tööle kandideerijale konkursiteate kaudu või muul moel teavet asjaomasel ametikohal makstava töötasu algse taseme või vahemiku kohta. Samuti puudub selgesõnaline keeld tööle kandideerijat suuliselt või kirjalikult, isiklikult või esindaja kaudu küsida teavet tema varasemate töösuhete ajal saadud töötasu kohta. Küll aga on TLS § 11 lõike 1 kohaselt tööandjal keelatud lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Lõike 2 kohaselt eeldatakse tööandja õigustatud huvi puudumist eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Varasemate töösuhete ajal saadud töötasu võib seega pidada küsimuseks, mida tööandjal on TLS-i kohaselt keelatud küsida. Avalikus teenistuses ei ole tulenevalt ATS-st kohustust vaba või vabaneva ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi kuulutuses välja tuua ametikoha põhipalk. Sageli seda siiski tehakse. Isikul, kes kandideerib ametikohale, on võimalik tutvuda ametikoha palgaga avaliku teenistuse veebis22, kus tulenevalt ATS §-st 65 avalikustatakse ametnike põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga hiljemalt 1. mail. Ametnike põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse samuti avaliku 21 VV määrus „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lg 2 p 12: (2) Maksukorralduse seaduse § 202 lõikes 2 ning § 251 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikute kohta kantakse töötamise registrisse: 12) tööd tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle puudumisel vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO- 08), klassifikaatorites sobiva klassifikatsiooni puudumisel lähim ametikoht, lähtudes tööülesannete sisust; 22 Kättesaadav veebis https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika. 7 teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Lisaks ametnike palkadele avalikustatakse avaliku teenistuse veebilehel ka ametiasutuses poliitilise nõuniku ametikohal töölepinguga töötavate isikute töötasu ning tööülesannetest tulenev muu tulu. Samuti on kandidaadil võimalik tutvuda ametiasutuse palgajuhendiga, milles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, samuti seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord. Seega on teenistusse tulijal võimalik tutvuda ametiasutuse veebileheküljel ametikoha palga kujunemise tingimustega, avaliku teenistuse veebileheküljel sama või sarnast ametikohta täitnud või täitvate ametnike palkadega, samuti küsida teenistusse asumise eelselt ametikoha palga kujunemise kohta infot ametiasutuselt. Lähtudes eelnevast, võib asuda seisukohale, et Eesti avalikus teenistuses juba lähtutakse sellest, et tasustamine on läbipaistev enne teenistusse võtmist. Direktiivi eelnõu artikkel 5 punkti 2 kohaselt ei tohi tööandja küsida kandidaadilt teavet tema varasemate töösuhete ajal saadud töötasu kohta. Kui tööle kandideerija tuleb avalikust teenistusest, on tema varasem palk avalik ja nähtav ka uuele tööandjale. Neid andmeid tihti ka uue palga kujundamisel kasutatakse, seega sellise piirangu kehtestamisel avalikus teenistuses ei oleks eesmärki. Palgakorralduse ja karjäärivõimaluste poliitika läbipaistvus Eelnõu artikkel 6 Sooneutraalse palgakorralduse ja sooneutraalsete karjäärieeskirjade tagamiseks paneb direktiiv tööandjatele kohustuse teha töötajatele kättesaadavaks sooneutraalsete kriteeriumite kirjeldused, mille alusel töötajate palkasid ja edutamistingimusi määratakse. Selleks, et vältida ebamõistlikku koormust mikro- ja väikeettevõtetele, võib vastavatele tööandjatele võimaldada paindlikkust, mis selle nõudega kooskõlas on, võttes arvesse ettevõtte suurust töötajate arvu järgi. Eestis üldiselt puudub tööandjatel kohustus teha töötajatele nende palgatasemete ja karjäärivõimaluste aluseks olevate kriteeriumide kirjeldus lihtsasti kättesaadavaks. Avalikus teenistuses on lisaks avalikustatud palgaandmetele, ATS § 65 lõikest 3 avalikud ka ametiasutuste palgajuhendid. ATS § 63 lõike 1 kohaselt on palgajuhend palga määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude ATS-s sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis. Karjäärivõimaluste poliitika läbipaistvuse osas – ATS § 16 lg 1 kohaselt täidetakse vaba ametikoht avaliku konkursi korras. Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama ametiasutuse sees. (ATS § 16 lg 2). Ametikohtade ametijuhendid, milles on kirjeldatud ka nõuded ametikoha ülesannete täitmiseks, on avalikustatud ametiasutuse veebileheküljel. Edutamist kui sellist ATS ei sisalda. Seega palgakujunduse poliitika on läbipaistev ja kõigile sättesaadav ning karjäärivõimalused on tagatud avalike konkursside (põhjendatud juhtudel ka sisekonkursside) näol. 8 Õigus saada teavet Eelnõu artikkel 7 Direktiivi eelnõu järgi tuleb töötajale pakkuda teavet hindamaks, kas talle makstakse palka mittediskrimineerival viisil võrreldes teiste sama organisatsiooni töötajatega. Töötajatele antakse õigus vastavat infot oma tööandjalt soovi korral küsida. Tööandjatele pannakse kohustus igal aastal oma töötajaid informeerida nende õigusest soovi korral palgateavet küsida ning pakkuda küsitud palgateavet mõistliku ajaperioodi jooksul. Palgateave peab olema ligipääsetavas formaadis, kui teabenõude on teinud puudega töötaja. Töötajatel võimaldatakse taotleda teavet ka oma esindajate või võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutuse kaudu. Tööandjad võivad nõuda, et teabe saanud töötaja ei kasutaks seda teavet muul eesmärgil kui oma võrdse tasustamise õiguse kaitseks ning ei levitaks seda teavet muul viisil. Eestis sätestab SoVS § 7 töötajate õiguse saada tööandjalt infot. § 7 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud taotluse esitamisest 15 tööpäeva jooksul andma kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on SoVS § 6 lõikes 2 nimetatud alusel diskrimineeritud. § 7 lõike 3 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada SoVS § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle. Töötaja(te) esindajale sarnast sõnaselget info saamise õigust SoVS-is sätestatud ei ole. Samas näeb VõrdKS § 17 lõige 4 ette, et arvamuse andmiseks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni, ja nõuda kirjalikke seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude kohta, samuti dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul. Eraldi on ette nähtud, et taoline teabe saamise õigus hõlmab ka andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva tasu, tasustamise tingimuste ning muude hüvede kohta. Eesti õiguses puudub sõnaselge säte, mille alusel tööandjal oleks õigus takistada töötajaid avaldamast oma töötasu meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte järgimiseks või muul põhjusel, kuid puudub ka regulatsioon, mis tööandjal sõnaselgelt sellist takistamist keelaks. Vastavalt Töölepingu seaduse käsiraamatule23 saab tööandja määrata ärisaladuseks teabe, mis saab töötajale teatavaks seoses tööülesannete täitmisega ning mille konfidentsiaalsena hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Seetõttu peab teabe määratlemine saladusena olema põhjendatav tööandja huvide kaitsega. Kogu töösuhtega seotud teabele saladuse hoidmise kohustuse kehtestamine ei ole põhjendatud. Samuti ei saa olla põhjendatud ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtestamine töötajaga seotud teabele, siinhulgas ka töötaja töötasu andmetele. Saladuse hoidmise kohustuse määramine ei piira poolte õigust teisiti kokku leppida. Kuigi SoVS ega VõrdKS sõnaselgelt ei sätesta tööandjatele kohustust esitada puudega inimestele teavet neile ligipääsetaval viisil, näeb VõrdKS § 11 lg 2 ette, et tööandja rakendab asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada, kui sellised meetmed ei põhjusta talle 23 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M., Koks, M., Saar, U. (2021) Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Tallinn. Leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf. 9 ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Lõike 3 kohaselt arvestatakse ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tuvastamisel ka tööandja rahalisi ja muid kulusid, asutuse või ettevõtte suurust ning nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust. SoVS § 11 lg 1 punkti 5 kohaselt hõlmavad tööandjate kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena ka kohustust teavitada töötajat SoVS-is garanteeritud õigustest. SoVS § 11 lõige 1 punkt 6 sätestab, et tööandja peab edendama soolist võrdõiguslikkust ning andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest. Selle normi põhieesmärk on tagada, et tööandjad edendaksid soolist võrdõiguslikkust töökohal plaanipäraselt ja süstemaatiliselt, andes korrapäraste ajavahemike järel töötajatele ja/ või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis. Säte lähtub ühenduse õigusest, mille kohaselt lasub tööandjatel kohustus edendamise süstemaatilisus tagada konkreetsete meetmete kavandamisega.24 Asjakohane teave peab sisaldama hinnangut soolise võrdõiguslikkuse olukorrale töökohal, sh andmeid eri ametikohtadel töötavate meeste ja naiste arvu kohta, ning ülevaadet naiste ja meeste poolt tehtavate tööde astmestikest, nende tööde eest makstavast palgast ja palgaerinevustest; ülevaadet meetmetest, mida on rakendatud naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide järgimiseks, soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdõiguslikkuse edendamiseks, nende meetmete tulemustest.25 TLS § 28 lõike 2 punkti 12 alusel on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötajal on õigus küsida andmeid keskmise töötasu arvutamise ja igakuise töötasu kohta sõltumata sellest, kas makstakse ajaühiku (kuutöötasu) või töösoorituse eest (tükitöö), samuti on õigus küsida infot lisatasude, preemiate jms kohta. Sama paragrahvi ja lõike punkt 13 järgi ei tohi aga tööandja avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Andmete avaldamine on lubatud töötaja nõusolekul või seadusest tuleneval alusel. Näiteks võib Statistikaamet riikliku statistika seaduse alusel küsida tööandjalt andmeid töötasu kohta statistiliste andmete saamiseks. Seega eeldaks artikkel 7 põhimõtete ülevõtmine täpsustusi seaduses, kuna tuleb arvestada, et palgatasemete avalikustamine väiksema töötajaskonnaga ettevõtetes, kus pigem on vertikaalsem ametite jaotus, ei pruugi võimaldada anonümiseeritult palgatasemete avalikustamist. ATS §-st 13 tuleneb, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. Avaliku teenistuse seaduse § 65 kohaselt avalikustatakse ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel. ATS § 65 lõikest 4 tuleneb, et palga avalikustamise regulatsiooni kohaldatakse ka ametiasutuses töölepinguga 24 lbi, K., Laidvee, J., Papp, Ü.-M., Sepper, M.-L.. (2010) Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010. 25 Albi, K., Laidvee, J., Papp, Ü.-M., Sepper, M.-L.. (2010) Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010. 10 töötavatele poliitilistele nõunikele (ATS § 7 lõikes 6 nimetatud isikud26), kelle töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamisel. Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette väga selge ja läbipaistva palgakorralduse ning palgad on ametnike ja poliitiliste nõunike puhul avalikud, on võimalik juba praegu saada teavet palkade ja lisatasude osas. Ametiasutuses töötavate töötajate töötasude osas on võimalik küsida infot teabenõude korras. Seega puudub ametnike puhul vajadus küsida palgainfot esindajate või võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutuse kaudu. Aruandlus nais- ja meestöötajate palgalõhe kohta Eelnõu artikkel 8 Direktiiviga pannakse 250+ töötajaga tööandjatele kohustus avaldada oma organisatsiooni kohta järgmisi andmeid: a) Kõigi nais- ja meestöötajate palgalõhe; b) Kõigi nais- ja meestöötajate palgalõhe täiendavate või muutuvate palgakomponentide vaates; c) Kõigi nais- ja meestöötajate mediaanpalgalõhe d) Kõigi nais- ja meestöötajate mediaanpalgalõhe täiendavate või muutuvate palgakomponentide vaates; e) Nais- ja meestöötajate osakaalud, kes saavad täiendavaid või muutuvaid palgakomponente; f) Töötajate sooline jaotus palgataseme kvartiilides; g) Palgalõhe sama või võrdväärset tööd tegevate nais- ja meestöötajate kategooriates, eraldi peab olema välja toodud põhipalk ning täiendavad või muutuvad palgakomponendid. Punktides a) kuni f) nõutud info põhineb teabel, mis on organisatsioonis kergesti kättesaadav ning annab üldise pildi soolistest erinevustest töötajate palkades, näiteks töötajate soopõhine jaotus palgatasemete kvartiilides annab teavet naiste osakaalu kohta enimtasustatud ja kõige vähem tasustatud töökohtadel. Selle info avaldamine võimaldab tööandjatel hinnata ja jälgida oma palga struktuure ja -poliitikat ning mingil määral oma organisatsiooni palgalõhe andmeid teiste tööandjate poolt avaldatud andmetega võrrelda. See innustab tööandjaid rohkem tegelema nii palgalõhet ennetavate kui ka seda vähendavate meetmetega. Lisaks aitab palgalõhe info avaldamine tekitada suuremat tähelepanu ja teadlikkust soolisest palgalõhest mitte ainult töötajate, vaid ka teiste sidusrühmade seas. Tööandjatel tuleb see info igal aastal kasutajasõbralikul viisil oma veebilehel avaldada või muud moodi avalikult kättesaadavaks teha. Lisaks peab tööandja jagama infot oma töötajate soolise palgalõhe kohta ka palkade läbipaistvuse meetmete üle seiret tegeva organisatsiooniga. Alternatiivina jätab direktiiv riikidele võimaluse ise tööandjate eest punktides a) kuni f) nõutud info kokku koguda, näiteks läbi maksu- või sotsiaalkindlustusandmete, ning avalikustada. 26 ATS § 7 lg 6: Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel. 11 Punktis g) nõutud andmed palgalõhe kohta sama või võrdväärset tööd tegevate nais- ja meestöötajate kategooriates on tööandja-spetsiifilised ning tundlikumad üldistest palgalõhe näitajatest. Tööandjad kasutavad sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriseerimisel erineva kombinatsiooni ja kaaluga kriteeriume, arvestades oma organistasiooni eripäradega. Seetõttu ei ole kategooriates palkade erinevused võrreldavad erinevate tööandjate vahel, mistõttu ei pea seda infot avalikustama. Tööandjad peaksid seda infot andma kõigile oma töötajatele ja nende esindajatele, samuti peaks seda infot võimaldama tööinspektsioonile ja võrdõiguslikkusega tegevale asutusele, kui nad seda teavet küsivad. Soolise palgalõhe andmed töötajate kategooriate järgi aitab tööandjatel olukorda ise reguleerida ning võimaldab töötajatel ja nende esindajatel nõuda võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriate põhine soolise palgalõhe info on ka palkade ühishindamise aluseks. Tööandjatel tuleb vastava taotluse korral anda töötajate soolise palgalõhe infot (punktides a) kuni g)) eelneva nelja aasta kohta, kui see on võimalik. Tööandjate avaldatud andmed punktide a) kuni f) kohta kogub kokku riigisisene seireasutus, kes tagab, et need andmed oleksid avalikud ning võimaldaksid kasutajasõbralikult võrrelda erinevate tööandjate, sektorite ja piirkondade andmeid selles riigis. Töötajatel, nende esindajatel, tööinspektsioonil ja võrdõiguslikkuse organisatsioonidel on õigus küsida tööandjalt täiendavat selgitust ja täpsustusi avaldatud info kohta, sh selgitusi võimalike sooliste palgaerinevuste kohta. Tööandja peab sellisele päringule esitama põhjendatud vastuse mõistliku aja jooksul. Kui soolised palgaerinevused ei ole objektiivselt ja sooneutraalsete asjaoludega põhjendatud, peab tööandja olukorda parandama tihedas koostöös töötajate esindajatega, tööinspektsiooni ja/või võrdõiguslikkuse organiga. Eestis kohustab SoVS § 11 lg 1 punkt 6 tööandjat soolist võrdõiguslikkust edendades andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest. Oluline on märkida, et see kohustus laieneb kõigile tööandjatele, sõltumata tema juures töötavate inimeste arvust. SoVS ei kohusta aga teavet kodulehel või muul moel avalikustama, samuti puudub detailsem regulatsioon selle kohta, millistes kategooriates andmeid asjakohane teave sisaldama peab, s.t. selle üle otsustamine on seni jäetud tööandja pädevusse. Samas, võttes arvesse, et tasu on üks olulisematest töötamisega seonduvatest aspektidest, saades ka SoVS-is korduvalt eraldi tähelepanu, on selge, et vähemalt mingit teavet naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta töötasu küsimustest see sisaldama peab. SoVS 11 lõike 2 kohaselt peab tööandja koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Ettenähtud andmete kogumise korda ja andmete loetelu Vabariigi Valitsus oma määrusega seni kehtestanud ei ole. Poliitikauuringute keskus Praxis viis 2015. aastal läbi uuringu soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise kohta tööandjate poolt27. Uuringus küsiti tööandjatelt, kas ja millisel kujul nad erinevaid personaliandmeid koguvad, kas neid andmeid on kasutatud ka igapäevatöös ning milline on andmete kogumiseks tehnoloogiline valmisolek. Vastustest selgub, et statistiliste andmete kogumine personali kohta ei ole kuigi levinud. Kõige enam ehk 46% tööandjatest 27 Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 12 väitis, et koguvad andmeid tööaja arvestuse kohta, vähemal määral ka töötasu (38%), ületundide (36%) ja põhipuhkuse kasutamise (36%) kohta. Andmeid, mis võimaldaksid võrrelda naisi ja mehi, kogub veel väiksem osa tööandjatest ning soopõhiselt kogutakse jällegi enam töötasu (20% tööandjatest), tööaja arvestust (18%) ja põhipuhkuse kasutamist (18%) puudutavaid andmeid. Statistikaameti 2020. aasta andmete kohaselt oli vähemalt 250 töötajaga ettevõtteid 172, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest (ca 138 tuhat) ca 0,1%. Kõige suurema osa ehk 94% moodustavad mikroettevõtted ehk alla 10 töötajaga ettevõtted ning 4,7% väikeettevõtted (ehk ettevõtted, kus on 10-49 töötajat). Kuigi suurettevõtted moodustavad vaid 0,1% Eesti ettevõtetest, on Eestis Maksu- ja Tolliameti 2020. aasta IV kvartali andmete kohaselt sellistes ettevõtetes töötavate töötajate osakaal 23%. Arvestades, et direktiiv toob kaasa suuremaid lisakohustusi eelkõige suurettevõtetele ning Eestis on sellise suurusega tööandjaid vaid 0,1%, on mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele pigem väike. Kuigi direktiiv ei näe ette, et organisatsiooni palgatasemed tuleks teha avalikuks, tuleb ettevõtetel avalikustada palgalõhe ja palkade erinevus. Eesti tööturgu iseloomustab Euroopa Liidu mõistes suurim sooline segregatsioon, mistõttu sageli ei leidu samal positsioonil tööd tegevaid naisi ja mehi. Kuivõrd artikkel 8 kohaselt tuleb organisatsioonidel avaldada soolise palgalõhe andmed oma töötajaskonna lõikes, võib Eesti mõistes olla näiteks võrdväärset tööd tegevate töötajate kategoorias keeruline hinnata soolist palgalõhet. ATS § 9 kohaselt juhib Rahandusministeerium avaliku teenistuse arendamist. ATS § 66 lõikest 1 tuleneb, et valdkonna eest vastutav minister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate (ATAR) avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Aruandes tuuakse mh välja ka riigi ametiasutuste sooline palgalõhe jms andmed.28 Seni on ATAR toonud välja palgalõhe tööväärtuspunktide lõikes, kuid mitte ametiasutuste kaupa, vaid kogu avalikus teenistuses. Valitsemisaladele koostab Rahandusministeerium raporteid „Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste personali- ja palgaülevaade“, kus on toodud ka iga ametiasutuse üldine palgalõhe, osaliselt ka tööperede lõikes, aga need on seni olnud mõeldud vaid personalijuhtidele ja asutusesiseseks kasutamiseks. Töötajatele neid raporteid reeglina ei tutvustata. Andmed „Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste personali- ja palgaülevaate“ raportite jaoks saab Rahandusministeerium riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust või andmekorjega. KOV-idelt praegu nii detailseid palkade andmeid ei koguta, et saaks palgalõhet arvutada. Direktiivi eelnõu artikkel 8 p 3 kohaselt tuleks palgateave avalikustada oma veebisaidil. ATS § 65 näeb ette, et palgainfo avalikustatakse avaliku teenistuse veebilehel ehk ühest kohast on võimalik koondina saada kogu ametnike palgainfo aasta kaupa. Samas ei kata kehtiva ATS-i alusel avaldatav info kogu punktides a-f nõutavat teavet. Vajadus esitada avalikus teenistuses olevate ametnike palgainfo seireasutusele või võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevale asutusele puudub, kuna palgainfo on avalik. Samuti ei puuduta 250 töötaja piir ametiasutusi, sest kõikide ametnike palgad on avalikud. Samuti on avalikud Rahandusministeeriumi poolt koostatud avaliku teenistuse ülevaated aastate lõikes. 28 Avaliku teenistuse aastaraamatud on leitavad: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi- personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika. 13 Direktiivi eelnõu artikkel 8 p 4 kohaselt võivad liikmesriigid teha mõnele olemasolevale asutusele ülesandeks koguda nõutud teavet selliste haldusandmete alusel nagu tööandjatelt maksu- või sotsiaalkindlustusasutustele esitatavad andmed ning teha see teave tööandjate asemel kättesaadavaks. Eestis Maksu- ja Tolliamet eelnõu artiklis 8 nõutud viisil andmeid hetkel ei kogu, kuna neid pole vaja maksukohustuse määramiseks. Samuti ei ole Maksu- ja Tolliametil pädevust palgalõhe analüüsi tegemiseks. Töötasu ühine hindamine Eelnõu artikkel 9 Juhul kui vähemalt 250 töötajaga organisatsioonis esineb vähemalt 5% keskmise palgataseme erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa selgitada objektiivsete ja sooneutraalsete asjaoludega, tuleb direktiivi eelnõu kohaselt organisatsioonis läbi viia ühised töötasu hindamised. Ühiste hindamiste käigus peab tööandja objektiivsete ja sooneutraalsete asjaoludega põhjendama palkade erinevust kõigis töötajate kategooriates, kus on sooline palkade erinevus, sh nendes töötajate kategooriates, kus palgatasemete erinevus on alla 5%, ning olukorda parandama koostöös töötajate esindajate, tööinspektsiooni ja/või võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutusega. Töötasusid peaksid ühiselt hindama tööandjad koostöös töötajate esindajatega. Kui organisatsioonis puuduvad ametlikud töötajate esindajad, peaks tööandja sel otstarbel määrama ühe või mitu töötajat. Töötasu ühise hindamise nõude eesmärk on ajendada tööandjaid võtma kohustuslikke meetmeid, et uurida oma palgakujundustavasid ja käsitleda palgastruktuuride võimalikku soolist kallutatust, mis rikub võrdse tasustamise põhimõtet. Tööandjate ja töötajate esindajate koostöö tagab sellisele lähenemisviisile toetuse ja viib ühiste meetmeteni. Erinevused nais- ja meestöötajate keskmises töötasus igas töötajate kategoorias võrdse või võrdväärse töö tegemise eest peavad olema objektiivselt põhjendatud ning selles peavad töötajate esindajad ja tööandja ühiselt järeldusele jõudma. Kui erinevusi ei saa põhjendada objektiivsete teguritega, peab tööandja võtma parandusmeetmeid; kui hindamisi on tehtud ka varem, peab tööandja lisama aruande selliste hindamiste tulemusel võetud meetmete tõhususe kohta. Meetmed tuleks võtta tihedas koostöös töötajate esindajate, tööinspektsiooni ja/või võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutusega ning need peaksid hõlmama sooneutraalse tööde hindamis- ja klassifitseerimissüsteemi kehtestamist, et välistada igasugune otsene või kaudne sooline palgadiskrimineerimine. Eestis puudub SoVS-is direktiivi eelnõule vastav töötasu ühise hindamise regulatsioon. TLS §29 ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle ka nende sisu. Eesti tööõiguse kohaselt on töölepingulises suhtes pooled vabad otsustamaks töötasu üle ja selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. Töötasu võib koosneda eri osadest, mille suurused või arvestamise viisid nähakse ette töölepingus. TLS tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. 14 Kui töötasu kokkulepe puudub, loetakse tavaliselt töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu (TLS § 29 lg 2). Vaidluse korral, kui töötaja ja tööandja vahel puudub töötasu kokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, saavad nad pöörduda töövaidlusorgani poole, kellel tuleb konkreetseid asjaolusid hinnates välja selgitada, milline on sellisel tööl tavaliselt makstav tasu. Tavaliselt makstava tasu suurusjärgu teadasaamiseks võib näiteks kasutada sarnast tööd tegevate töötajate töötasu samas ettevõttes, samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete töötasu statistikat jm asjaolusid. Lisaks sätestab TLS § 29 lg 2, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud tasu. Kui sotsiaalpartnerite üleriigiline laiendatud töötasu alammäära kollektiivleping välja arvata, on kollektiivlepingutega kaetus Eestis 18,6%. Kollektiivsete läbirääkimiste raamistik on Eestis kehtestatud kollektiivlepingu seadusega (edaspidi KLS)29. Kollektiivleping sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel. Vastavalt KLS § 6-le, võib kollektiivlepinguga kindlaks määrata palgatingimused. Pigem sõlmivad kollektiivlepinguid keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Statistika järgi on valdavalt töötajate esindaja kollektiivlepingu sõlmimisel ametiühing või ametiühingute liit. Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette palgakomponendid ja selle, et keelatud on maksta seaduses sätestamata lisatasusid või ette näha muid hüvesid, on avalikus teenistuses palgaga seonduv väga hästi reguleeritud. Eestis on võimalik avalikus teenistuses sõlmida kollektiivlepinguid, kuid tulenevalt sellest, et palga osas seab piirid riigieelarve ja seadus on palga küsimuses väga detailne, on kokkuleppe ruumi väga vähe. Ametiühinguid kaasatakse seeläbi, et TLS § 29 lõikest 5 tuleneb, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Eelnevalt on praktikas siinkohal lähtutud ametiühingute ja tööandjate esindajate vahelisest kokkuleppest. Töötasu alammäär on mh aluseks ka ATS-st tulenevate hüvede maksmisel (nt abikaasatasu, ressursimahukas koolitus). Töötasu ühiseid hindamisi Eesti avalikus teenistuses ei toimu. Andmekaitse Eelnõu artikkel 10 Direktiivi nõuete täitmiseks nais- ja meestöötajate palkade andmete töötlemisel ja avaldamisel tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/67930. Isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt, millest tulenevad põhimõtted ja muud isikuandmete töötlemise nõuded on järgimiseks kohustuslikud nii era- kui avalikule sektorile. Iskuandmete kaitse üldmääruse kohaselt ei tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada muul eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte rakendamiseks. Täiendava kaitsemeetmena võivad liikmesriigid otustada, et juhul kui palgaandmete avalikustamine viiks olukorrani, kus otseselt või kaudselt oleks võimalik kaastöötajat identifitseerida, saavad sellele infole ligipääsu ainult töötajate esindajad või võrdõiguslikkuse organ. Töötajate esindajad või võrdõiguslikkuse organ nõustavad töötajaid võimaliku palgalõhe andmete nõude tegemise osas, ilma et 29 Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv. 30 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vabaliikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L119, 04.05.2016. 15 avaldataks sama ja võrdväärset tööde tegevate töötajate tegelikke individuaalseid palgatasemeid. Seireasutusel on palgalõhe infole piiranguteta ligipääs. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted. Nendest asjakohasemateks käesoleval juhul on: 1) eesmärgi piirangu põhimõte – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ning 2) nn minimaalsuse põhimõte – isikuandmed peavad olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Sellest tuleneb, et Eestis ei tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada muul eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte rakendamiseks. SoVS-is direktiivi eelnõule vastav andmekaitse regulatsioon puudub. TLS § 41 näeb ette, et töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega. Tööandja on alati isikuandmete töötleja, sest juba ainuüksi töötaja nimi ja isikukood on isikuga seostatud, s.o isikuandmed. Tööandja on isikuandmete töötleja töölepingueelsetel läbirääkimistel, töösuhete kestel, aga ka pärast töölepingu lõppemist. Töötaja peab olema teadlik, kes, mis eesmärgil ning milliseid tema isikuandmeid kogub ja töötleb. Töötajal on alati õigus küsida, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil tööandja tema kohta töötleb ning kellele neid on edastatud. Töötajal on õigus kogutud andmetega ka tutvuda. Tööandja peab isikuandmete töötlemisel järgima seaduslikkuse, õigluse, eesmärgikohasuse, minimaalsuse, kvaliteedi, õigsuse, säilitamise piirangu ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid.31 Eesti seadustele vastavalt on töötajate esindusvormidena sätestatud usaldusisikud (töötajate usaldusisiku seadus - TUIS) ja ametiühingud (ametiühingute seadus). Nimetatud seadustes on sätestatud töötajate esindamise õigused ja kohustused muuhulgas ka võrdse kohtlemise asjus. Usaldusisikul on kohustus töötaja taotlusel esindada töötajat töövaidluses enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist (TUIS §10 lg 4), tal on õigus tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega ja saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga (TUIS §9 lg 1 ja 2). Eestis pole töötajate usaldusisik ja ametiühingud töötajate esindusvormidena laialdaselt levinud, mistõttu on nende kasutamine tööandjale kaebuste esitamise eesmärgil suhteliselt harvaesinev. 2015. aasta Tööelu uuringu andmetel tegutses vaid 18% ettevõtetest töötajate usaldusisik ning 5,8% ettevõtetest tegutses ametiühing (Statistikaameti interneti andmebaas). 31 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M., Koks, M., Saar, U. (2021) Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Tallinn. Leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf. 16 Sotsiaaldialoog Eelnõu artikkel 11 Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õiguse ja praktikaga tagama, et direktiivis sätestatud õigusi ja kohustusi arutatakse sotsiaalpartneritega, ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite sõltumatust. Eesti on toetanud sotsiaaldialoogi nii sisuliselt kui ka finantsiliselt. Alates 2018. a. toimuvad valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel regulaarsed kolmepoolsed kohtumised. Kolmepoolsete kohtumiste eesmärk on ühiselt arutada tööturu väljakutseid, otsida kompromisse ja aidata muuta riigi panust maksimaalselt efektiivseks. Lisaks valitsuse kolmepoolsetele kohtumistele, kohtub ja suhtleb sotsiaalminister ja Tööinspektsiooni peadirektor sotsiaalpartneritega regulaarselt. Samuti on Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kaasatud neid puudutavate poliitikate kujundamisse vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale32 nii väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamisel kui kooskõlastamisel. Sotsiaaldialoogi on viimastel aastatel riigi poolt rahaliselt toetatud struktuurivahenditest eraldatud toetusega läbi Riigikantselei meetme (470 000 euro väärtuses). Samuti toetatakse sotsiaaldialoogi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna rahalistest vahenditest. Sotsiaalse dialoogi rahastamist jätkatakse struktuurivahendite 2021-2027 perioodi tehnilisest abist. Läbirääkimised konkreetsete summade osas käivad ja need lepitakse kokku 2021-2027 perioodi struktuurivahendite rakenduskava koostamise käigus. Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette palgakomponendid ja selle, et keelatud on maksta seaduses sätestamata lisatasusid või ette näha muid hüvesid, on avalikus teenistuses palgaga seonduv väga hästi ja läbipaistvalt reguleeritud. Eestis on võimalik avalikus teenistuses sõlmida kollektiivlepinguid, kuid tulenevalt sellest, et palga osas seab piirid riigieelarve ja seadus on palga küsimuses väga detailne, on kokkuleppe ruumi väga vähe. Ametiühinguid kaasatakse seeläbi, et TLS § 29 lõikest 5 tuleneb, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Eelnevalt on praktikas siinkohal lähtutud ametiühingute ja tööandjate esindajate vahelisest kokkuleppest. Töötasu alammäär on mh aluseks ka ATS-st tulenevate hüvede maksmisel (nt abikaasatasu, ressursimahukas koolitus). Tulenevalt eelnevast oleme seisukohal, et eelnõus ette nähtud sotsiaaldialoogi ei peaks eelnõuga avalikus teenistuses kohustusena ette nägema. Õiguste kaitse Eelnõu artikkel 12 Artikliga 12 nähakse ette, et liikmesriigid tagavad, et pärast võimalikku lepitusmenetlust on kohtumenetlused meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguste ja kohustuste täitmise tagamiseks kättesaadavad kõigile töötajatele, 32 Saadaval: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 17 kes leiavad, et neid on võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu õigusvastaselt koheldud. Sellised menetlused peavad olema töötajatele ja nende nimel tegutsevatele isikutele kergesti kättesaadavad isegi pärast seda, kui töösuhe, milles väidetav diskrimineerimine aset leidis, on lõppenud. Eestis lahendab SoVS § 12 kohaselt soolise diskrimineerimise vaidlusi kohus või töövaidluskomisjon. Vaidluste lahendamine ei ole piiratud töösuhte kestusega, st on võimalik ka siis, kui töösuhe, milles väidetav diskrimineerimine aset leidis, on lõppenud. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Kohtusse või töövaidluskomisjoni pöördumine ei eelda eelnevat lepitusmenetluse läbimist ning õiguskantsleri diskrimineerimisvaidlustes läbiviidavat lepitusmenetlust on seni kasutatud väga üksikutel juhtudel. Direktiiv kohaldub artikkel 2 lõike 1 alusel nii avaliku kui ka erasektori tööandjate suhtes, st hõlmatud on ka ametnikud. Ametnike jaoks on avatud halduskohtutee. Direktiivi põhjendustes on märgitud, et kohtusse pöördumisele ei tohi eelneda kohustuslik haldusmenetluslik vaidluse lahendamise etapp. Eestis ei kehti üldist vaidemenetluse läbimise kohustust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 ütleb, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ei ATS-ist ega SoVS-ist tulene ametnikele vaidemenetluse läbimise kohustust. Direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad riigisisesed kohtuväliste ja kohtumenetluste süsteemid ümber kujundada. Menetlused töötajate nimel või toetuseks Eelnõu artikkel 13 Artikli 13 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et ühingud, organisatsioonid, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad asutused ja töötajate esindajad või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks, võivad osaleda kohtu- või haldusmenetluses, mis on ette nähtud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguste või kohustuste järgimise tagamiseks. Asjaomase töötaja nõusolekul võivad nad tegutseda sellise töötaja nimel või toetuseks, kelle puhul on rikutud õigust või kohustust, mis on seotud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega. Artikkel 13 lõige 2 ütleb, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel ja töötajate esindajatel on asjaomaste töötajate nõusolekul õigus tegutseda ka mitme töötaja nimel või nende toetuseks. Eestis võib töövaidluskomisjoni pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi TvLS) § 17 lõike 2 kohaselt kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 117 lõike 18 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TvLS § 17 lõige 21 ei luba töövaidluskomisjonis esindajaks määrata piiratud teovõimega isikut. Seega ei sätesta TvLS nimekirja isikutest, kes võivad töötaja esindajana töövaidluskomisjoni pöörduda ning töötaja nõusolekul võib teda esindada nt ametiühingu esindaja. TvLS § 26 lõige 5 võimaldab mitmel avaldajal esitada ühisavalduse sama vastaspoole vastu või mitme vastaspoole vastu, kui: a) vaidluse esemeks on mitme isiku ühine õigus; b) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest; c) vaidluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused. Direktiivi eelnõu sätte põhjendustes on märgitud, et kõigis liikmesriikides ei ole praegu eelkõige võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel nõude esitamise õigust kohtusse. Kaebuse esitamine kellegi teise nimel on esindusõiguse küsimus. Eestis on halduskohtumenetluses esindamine reguleeritud HKMS §-s 32. HKMS § 32 lg 1 kohaselt võib halduskohtumenetluses volitatud esindajaks olla: - advokaat; - õigusteadusliku kõrgharidusega isik; - majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades; - prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; - menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; - kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; - esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; - muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest. HKMS-i praeguse regulatsiooniga ei ole vastuolus see, kui isikut esindab mõne võrdõiguslikkuse ühenduse töötaja, kellel on õigusteaduslik kõrgharidus (HKMS § 32 lg 1 p 2). Probleemne on HKMS vaatepunktist see, et õigusteadusliku kõrgharidusega isik ei või olla isiku esindajaks Riigikohtus (vt HKMS § 32 lg 2). Direktiivi lähtekoht on see, et isiku nimel peab saama tegutseda kõigis kohtuinstantsides, st direktiiv ei kitsenda töötaja nimel tegutsemist üksnes esimeses astmes nõude esitamisele. Direktiivi eelnõu näeb ette, et töötaja nimel peab saama tegutseda ühing, organisatsioon, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev asutus ja töötajate esindaja või muu juriidiline isik, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi tegeleda võrdõiguslikkusega. Direktiivi ettepanek soovib seega esindusvõimalust mingi ühingu või asutuse kaudu. Eesti seisukoht peaks olema siin, et sõltumatult sellest, kes töötajat kohtumenetluses esindab, peab ta suutma pakkuda kvaliteetset juriidilist nõu, sh orienteeruma ka menetlusõiguses. Direktiivi artikkel 13 näeb praeguses sõnastuses ette, et liikmesriik saab luua kriteeriumid selleks, millal mingil ühendusel või asutusel on õiguslik huvi, kuid direktiivist ei tulene selgelt ja üheselt, et ühendus või asutus peab võimaldama töötaja kvaliteetset esindamist. Liikmesriigile peaks säilima õigus kehtestada töötajat võrdõiguslikkuse ühenduse/asutuse nimel esindava isiku pädevusnõuded (nt õigusteaduslik kõrgharidus). 19 Võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatest asutustest tuleb Eestis kõne alla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. VõrdKS § 16 punkti 2 kohaselt volinik nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Samas ei ole kehtiv seadus andnud otsesõnu voliniku pädevusse isikute esindamist diskrimineerimisvaidluste menetlustes kohtus või töövaidluskomisjonides. Direktiivi artikkel 13 nõuab siin töötaja nimel kohtusse nõude esitamise õigust. VõrdKS § 16 vajaks direktiivi artikkel 13 valguses täiendamist. Töötaja nimel kohtusse pöördumine tähendab Eesti õiguse kohaselt, et kohtusse pöördub töötaja, keda esindab teine isik (füüsiline või juriidiline). Esindamiseks on igal juhul vajalik esindatava nõusolek. Tuleb jälgida, et see põhimõte säiliks ka direktiivi menetluse jooksul. Lepingulisele esindajale kehtivad kvalifikatsiooninõuded (esindajal peab olema magistrikraad õigusteaduses), mille eesmärk on esindatava huvide kaitse, sest võimalikud negatiivsed tagajärjed (näiteks vajadus tasuda vastaspoole menetluskulud) saabuvad esindatavale. Need nõuded kehtivad ka tööõiguslike vaidluste puhul ja pole põhjust nendes järeleandmisi teha. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, v.a seisukohtade esitamine teise menetlusosalise kaebusele. Ka selle põhimõtte osas ei ole põhjust teha järeleandmisi. Ebaselgem on küsimus, mida tähendab „menetlus töötajate toetuseks“. Eesti kehtiv tsiviilvaidluste lahendamise süsteem ei näe ette võimalust pöörduda kohtusse kellegi teise õiguste kaitseks. Kuigi eelmisel aastal vastu võetud EL direktiiv33 näeb ette kohustuse luua selline võimalus tarbijate õiguste kaitseks, ei ole tegemist võrreldavate olukordadega. Töölepinguline suhe on tunduvalt isiklikum kui tarbijasuhe ja töötajal peab olema võimalus otsustada selle üle, kas selle menetlusega ühineda, sh ka juhul, kui talle ei kaasne selle otsusega rahalist riski. Õigus hüvitisele Eelnõu artikkel 14 Artikkel 14 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et töötajal, kes on kannatanud kahju meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu, on õigus nõuda ja saada selle kahju eest liikmesriigi määratud täielikku hüvitist või kahjutasu. Hüvitis või kahjutasu peab tagama tekitatud kahju tegeliku ja tõhusa hüvitamise viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. Hüvitis peab asetama kahju kannatanud töötaja olukorda, milles ta oleks olnud, kui teda ei oleks diskrimineeritud soo alusel või kui ei oleks rikutud õigusi või kohustusi, mis on seotud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmisega. See hõlmab saamata jäänud palga ja seotud boonuste või loonustasude täies ulatuses sissenõudmist ning hüvitist kaotatud võimaluste ja moraalse kahju eest. Samuti hõlmab see õigust viivisele. Hüvitist või kahjutasu ei tohi eelnevalt piirata ülemmäära kehtestamisega. 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, 25. november 2020, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ. Direktiiv peab olema üle võetud hiljemalt 25.06.2023. Hoolimata direktiivis kasutatud terminist „esindushagi“ on see hagi, mis esitatakse tarbijate asemel, st nende kasuks, mitte nende nimel ehk neid esindades (art 3 p 5). 20 Eestis võib SoVS § 13 lõike 1 kohaselt isik, kui tema õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist. Lõike 2 kohaselt võib kannatanu lisaks nõuda, et talle makstaks rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Lõige 3 näeb ette, et hüvitise suurust kindlaks määrates arvestab kohus või töövaidluskomisjon muu hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Hüvitis ei hõlma sõnaselgelt õigust viivisele, hüvitisele ei ole sätestatud ülemmäära. SoVS § 14 kohaselt aegub kahju hüvitamise nõue ühe aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Direktiivi eelnõu põhjendustes on märgitud, et rangem hüvitise maksmise nõue motiveerib soolise palgadiskrimineerimise ohvreid taotlema õiglust ja kaitsma oma õigust võrdsele tasustamisele. Selle sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdse tasustamise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu kahju kannatanud töötajal oleks õigus nõuda ja saada tekitatud kahju eest täielikku hüvitist viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. Direktiivi 2006/54/EÜ artiklile 18 tuginedes nõuab see säte kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, et diskrimineeritud töötaja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui diskrimineerimist ei oleks toimunud. See hõlmab saamata jäänud palga ja seotud boonuste või loonustasude täies ulatuses sissenõudmist ning hüvitist kaotatud võimaluste ja moraalse kahju eest. Samuti nähakse selle sättega ette, et hüvitist või kahjutasu ei tohi piirata eelneva ülempiiri kehtestamisega. Probleemne on tingimus, et kahjuhüvitis peab olema „hoiatav“. See viitab nn karistusliku kahjuhüvitise kontseptsioonile, mis Eesti õiguses ei ole küll täiesti tundmatu (VÕS § 134 lg 6 võimaldab seda isikuõiguste rikkumise puhul), kuid üldiselt lähtub Eesti tsiviilõigus põhimõttest, et hüvitada tuleb isikule tekkinud kahju. Karistuslikud meetmed peaksid jääma riigi sunnivahenditeks. Muud õiguskaitsevahendid Eelnõu artikkel 15 Artiklis 15 sätestatakse, et liikmesriigid tagavad, et kohtumenetluses, mille eesmärk on tagada meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmine, võib kohus või muu pädev asutus nõude esitaja taotlusel ja vastaspoole kulul teha: 1. ettekirjutust sisaldava määruse, millega tuvastatakse meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumine ja lõpetatakse selline rikkumine; 2. ettekirjutust sisaldava määruse, millega kohustatakse kostjat võtma struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks või sellega seotud rikkumise lõpetamiseks. Direktiivi artikli 15 lg-s 2 sätestatakse, et kohtu määruse täitmata jätmise korral tuleb vajadusel maksta korduvat rahatrahvi, et tagada määruse täitmine. 21 Eestis võib SoVS § 13 lõike 1 kohaselt isik, kui tema õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist. TvLS ei võimalda töövaidluskomisjonil teha ettekirjutusi. Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui töövaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TvLS § 54 lõige 1). Töövaidluskomisjoni menetlusreeglistiku loomisel on lähtutud põhimõttest, et töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis oleks töösuhte poolte jaoks kiire ja lihtne. Ettekirjutuste tegemine menetluse käigus enne lõpilikku otsust venitaks menetlust pikemaks ning muudaks selle sarnaseks kohtumenetlusele. Sellisel juhul aga ei täida töövaidluskomisjon oma eesmärki. Halduskohtumenetluses, nii nagu ka tsiviilkohtumenetluses, on võimalus taotleda esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse raames ei tuvastata lõplikult seda, kas võrdse palga maksmise põhimõtet on rikutud või mitte, kuid kohus saab vastustajat kohustada tegevusest hoiduma kuni kohtuasja lahendamiseni (vt HKMS § 249). Kuna direktiiv räägib tuvastamisest ja kohustamisest, mis eeldab seda, et kohus on rikkumise võrdse tasu maksmise põhimõtte vastu tõendatult tuvastanud, räägib direktiiv sisuliselt kohtu lõpplahendist. HKMS-is tuleb rikkumise lõpetamiseks kõne alla keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kui võimalik on üksnes tuvastamine ja täidetud on HKMS-is sätestatud tingimused (vt HKMS § 45 lg 2), siis tuleb kõne alla tuvastamiskaebus. Strukturaalsete ja organisatsiooniliste meetmete ettekirjutus võib vajada erinormi. Artikkel 15 lg-s 2 nõutud trahv on HKMS-is sätestatud §-s 248. HKMS § 248 lg 1 ütleb, et kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täitmast ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. HKMS näeb seega ette ettekirjutuse mittetäitmise puhuks rahatrahvi ja seda saab määrata korduvalt. Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ei sobi kokku selline võimalus, et kohus hakkab lisaks konkreetse tsiviilvaidluse lahendamisele tegema ka ettekirjutusi kostja töökorralduse ümberkorraldamiseks. See ülesanne peab jääma vastava pädevusega haldusorganile. Seda kinnitab artkkel 15 lg 2, mis näeb ette „vajadusel korduva rahatrahvi maksmise ettekirjutust sisaldava määruse täitmata jätmise korral“. Sellised meetmed on omased haldusõigusele, mitte hagimenetlusele. Tsiviilkohtumenetluses saab kohus menetlusosalisi trahvida menetluse tagamiseks, st enne otsuse tegemist. Pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist ei saa kohus enam omal algatusel määrata trahvi otsuse täitmata jätmise eest. Kohtulahendite täitmine toimub täitemenetluses, kus kohtutäituril on küll võimalik määrata sunniraha ja teha seda ka korduvalt, kuid kohtutäitur lähtub otsuse resolutsioonis määratud tingimustest. Kohtutäituril ei ole võimalik hakata hindama, kas kostja on „võtnud struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks“. 22 Seetõttu on sobimatu selliste ülesannete panemine kohtutele, mis lahendavad tsiviilvaidlusi. Tõendamiskohustuse üleminek Eelnõu artikkel 16 Direktiivi eelnõu artikkel 16 reguleerib tõendamiskohustuse üleminekut. Artikkel 16 nõuab, et liikmesriigid võtavad kooskõlas oma siseriikliku kohtusüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, peab isik, kelle vastu nõue esitati, tõendama, et otsest ega kaudset palgadiskrimineerimist ei ole toimunud. Liikmesriigid tagavad, et kui tööandja ei täida mõnd käesoleva direktiivi artiklites 5–9 sätestatud tasustamise läbipaistvusega seotud õigust või kohustust, peab tööandja otsese või kaudse diskrimineerimisega seotud kohtu- või haldusmenetluses tõendama, et sellist diskrimineerimist ei ole toimunud. Kahtluse korral tuleb otsus teha nõude esitaja kasuks. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike kehtestamast menetlustes, mis on algatatud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmisega seotud õiguste või kohustuste täitmise tagamiseks, nõude esitajale soodsamaid tõendamisnorme. Liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne. Käesolevat artiklit ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes, kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti. Hetkel reguleerib Eestis SoVS §-s 4, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline diskrimineerimine. Isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. Kuigi SoVS ei sätesta direktiivi eelnõuga sarnaselt sõnaselgelt, et kahtluse korral tuleb otsus teha nõude esitaja kasuks, näeb ka kehtivas seaduses sätestatud jagatud tõendamiskohustuse regulatsioon ette sisuliselt sama tulemuse. SoVS § 4 lg 3 ütleb, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses. SoVS § 4 vastav erand tuleb sellest, et „[d]irektiivides on sätestatud, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes ja menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne.“ Ka kõnesolev võrdse palga direktiiv ütleb, et liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne. Halduskohtumenetluse puhul on SoVS puhul lähtutud sellest, et halduskohus tegutseb lähtudes uurimisprintsiibist. Praktikas ei ole uurimisprintsiibi rakendamine aga absoluutne. Ka halduskohtutes tuleb ette tõendamiskoormise jaotamist ja kaebajale üleminekut. Selguse mõttes peaks kaaluma jagatud tõendamiskohustuse laiendamist ka halduskohtumenetluses lahendatavatele kahjunõude asjadele. Samas ei peaks direktiiv ühegi menetlusliigi puhul otsesõnu ette kirjutama, milline otsus tuleb teha – see oleks lubamatu sekkumine liikmesriigi kohtumenetluse autonoomiasse. Juurdepääs tõenditele Eelnõu artikkel 17 23 Artikkel 17 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et võrdse või võrdväärse töö eest meeste ja naiste võrdse tasustamisega seotud nõude menetlemisel saavad liikmesriikide kohtud või pädevad asutused kohustada isikut, kelle vastu nõue esitati, avaldama kõik tema käsutuses olevad asjakohased tõendid. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldavate tõendite avaldamist, kui nad peavad seda nõude jaoks oluliseks. Liikmesriigid tagavad, et sellise teabe avaldamise nõudmisel on liikmesriikide kohtutel kasutada tulemuslikud meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks. Käesolev artikkel ei takista liikmesriike säilitamast või võtmast kasutusele nõude esitajale soodsamaid norme. Eestis näeb VõrdKS § 17 lõige 4 ette, et arvamuse andmiseks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni, ja nõuda kirjalikke seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude kohta, samuti dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul. Eraldi on ette nähtud, et taoline teabe saamise õigus hõlmab ka andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva tasu, tasustamise tingimuste ning muude hüvede kohta. Vastavalt töövaidluse lahendamise seadusele (edaspidi TvLS) (§ 26 lg 1 ja 2) võtab töövaidluskomisjon töövaidluse menetlusse kirjaliku avalduse alusel. Avaldusse tuleb märkida muuhulgas tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TvLS 5. jagu sätestab tõendite tingimused. Vastavalt § 44 lõikele 1 on tõendiks igasugune teave, mille alusel teeb töövaidluskomisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud töövaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TvLS § 45 lõige 5 sätestab, et poolel on õigus esitada töövaidluskomisjonile taotlus, et töövaidluskomisjoni juhataja nõuaks määrusega teiselt poolelt tema käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist. Kui pool taotleb, et töövaidluskomisjon nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes. HKMS § 58 sätestab tõendite kogumise osas mh, et kohus võib menetlusosaliselt (vt HKMS § 15), samuti menetlusväliselt haldusorganilt, menetlusosalise tööandjalt, kindlustusseltsilt või krediidiasutuselt nõuda asja või taotluse lahendamiseks vajalikku teavet, kui sellise teabe olemasolu haldusorganil või isikul saab eeldada ning seadus ei sätesta teisiti. Menetlusosaline, haldusorgan või muu isik on kohustatud teavet andma kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohustuse rikkujat võib kohus trahvida. Aegumistähtajad Eelnõu artikkel 18 Üheks tõkkeks, mis takistab palgadiskrimineerimise ohvreid kaitsmast oma õigust võrdsele töötasule, on lühikesed aegumistähtajad ja nendega seotud menetluslikud takistused. Seepärast näeb direktiivi eelnõu ette ühtsed normid soolise palgadiskrimineerimisega seotud nõuete aegumistähtaegade kohta. Direktiivi eelnõu kohaselt peab aegumistähtaeg olema vähemalt kolm aastat ja see ei tohiks alata enne, kui võrdse tasustamise põhimõtte rikkumine või sellest direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste rikkumine on lõppenud ja nõude esitaja on rikkumisest teadlik. Lisaks peatatakse või katkestatakse aegumistähtaeg kohe, kui nõude esitaja võtab meetmeid, esitades 24 nõude või teavitades nõudest tööandjat, töötajate esindajaid, tööinspektsiooni või võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevat asutust. Eestis aegub SoVS § 14 kohaselt nõue SoVS-is sätestatud õiguste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamiseks ühe aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. TLS § 31 kohaselt on tähtaeg töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Erandina sätestab TLS § 29 lõige 9 töötasu nõude esitamise tähtajaks kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Nii SoVS-is kui TLS-is sätestatud aegumistähtajad algavad rikkumisest või kahju tekkimisest teada saamisega ning aegumistähtaja algus ei ole seotud rikkumise lõppemisega. Töötasu nõude puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema töötasu sissenõutavaks muutumisest. Aegumise peatumist ja katkemist reguleerib TsÜS 10. peatüki 5. jagu. Õigusabi- ja kohtukulud Eelnõu artikkel 19 Olukorras, kus palgadiskrimineerimist puudutav nõue lahendatakse nõude esitaja kasuks, annab direktiivi eelnõu nõude esitajale õiguse nõuda vastaspoolelt sisse õigusabikulud ja eksperditasud ja -kulud. Selle eesmärk on tagada parem juurdepääs õiguskaitsele ja motiveerida töötajaid oma õigust kasutama. Teisalt, kui palgadiskrimineerimist puudutav nõue lahendatakse isiku kasuks, kelle vastu nõue esitati, ei ole direktiivi eelnõu kohaselt viimasel õigust nõuda nõude esitaja(te)lt sisse õigusabikulusid ega eksperditasusid ja -kulusid, välja arvatud juhul, kui nõue esitati pahauskselt, oli põhjendamatu või kui tagasinõudmata jätmist peetakse juhtumi konkreetsetel asjaoludel ebamõistlikuks (näiteks nõrga finantsseisundiga mikroettevõtjate puhul). Eestis kannab TvLS § 16 lõike 1 kohaselt töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kumbki pool oma menetluskulud ise. Töövaidluskomisjoni eesmärgiks on võimaldada lihtsamat ja kiiremat vaidluse lahendamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Töövaidluskomisjoni pädevuseks on töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamine, mitte protsessuaalsete kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse üle õiguse mõistmine. See ei välista töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist hilisemas kohtumenetluses. Arusaamatu on tingimus, et kulusid ei või hagejalt välja mõista, välja arvatud juhul, kui „nõue oli põhjendamatu“. Nõue jäetaksegi rahuldamata siis, kui see on põhjendamatu. Selline säte võib tekitada petliku illusiooni, et nõude esitajat teise poole menetluskulude kandmise kohustus ei ohusta. Menetluskulude jaotus peab jääma riigisisese õiguse reguleerimise esemeks. 25 Karistused Eelnõu artikkel 20 Selle sättega muudetakse rangemaks kehtivad karistuste miinimumnõuded, mida kohaldatakse meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmisega seotud õiguste ja kohustuste rikkumise korral, tugevdades hoiatavat mõju seadusevastaselt käitunud tööandjale. Samal ajal on sisulistel karistustel tõkestav mõju, mis loob tööandjatele stiimulid täita oma kohustusi ennetavalt. Liikmesriikides kehtestatud karistused peaksid hõlmama trahve, mille summa määramisel tuleb arvesse võtta mitut raskendavat asjaolu, nagu rikkumise raskusaste ja kestus ning tööandja tahtlus või raske hooletus. Artikliga nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid konkreetsed karistused, mida kohaldatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguste ja kohustuste korduva rikkumise korral. Sellised karistused võivad hõlmata näiteks avalike hüvede tühistamist või teatava ajavahemiku jooksul rahaliste või krediidistiimulite andmise välistamist. Eestis karistatakse karistusseadustiku § 152 (võrdõiguslikkuse rikkumine) lõike 1 kohaselt inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Kui sellise teo on toime pannud juriidiline isik, on lõike 3 kohaselt karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 2000 eurot. Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, karistatakse lõike 2 kohaselt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kui korduva või olulise kahju tekitanud teo on toime pannud juriidiline isik, näeb lõige 4 ette rahalise karistuse. Sanktsioonisüsteemide osas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus ning väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud alust ei tohiks õigusaktid teha ettekirjutusi sanktsiooni tüübi ega liigi, samuti sanktsiooni, kohta ning peaks jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), st iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Võrdse palga küsimused riigihankelepingutes ja kontsessioonides Eelnõu artikkel 21 Direktiivi eelnõu näeb ette, et liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et riigihankelepingute ja kontsessioonide täitmisel järgivad ettevõtjad (sh allhankeahelas) meeste 26 ja naiste võrdse tasustamisega seotud kohustusi vastavalt direktiividele 2014/23/EL34, 2014/24/EL35 ja 2014/25/EL36. See tähendab, et liikmesriigid peaksid ennekõike tagama, et ettevõtjate palgakujundusmehhanismid ei põhjusta üheski võrdset või võrdväärset tööd tegevas töötajate kategoorias nais- ja meestöötajate vahel palgalõhet, mida ei saa põhjendada sooneutraalsete teguritega. Lisaks peaksid liikmesriigid nende kohustuste rakendamise raames kaaluma võimalust, et avaliku sektori hankijad lisavad lepingusse vajalikud karistused ja lõpetamistingimused, nagu on asjakohane, et tagada riigihankelepingutes ja kontsessioonides võrdse tasustamise põhimõtte järgimine. Sättega selgitatakse veel seda, et võrdse tasustamise põhimõtet rikkunud ettevõtja kõrvale jätmiseks saab kasutada direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid. Selle sättega ette nähtud kohustused kuuluvad sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste alla, mis on sätestatud direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta) artikli 18 lõikes 2 ja artikli 71 lõikes 1, direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) artikli 36 lõikes 2 ja artikli 88 lõikes 1 ning direktiivi 2014/23/EL (kontsessioonilepingute sõlmimise kohta) artikli 30 lõikes 3 ja artikli 42 lõikes 1. Eespool osutatud sätteid selgitatakse ja neile osutatakse otsesõnu, et toetada ja tugevdada nende rakendamist seoses võrdse tasustamise õigusega. Nimetatud sätete kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et riigihankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või direktiivide vastavates lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega. Eesti õiguses on sellised meetmed sätestatud riigihangete seaduses37 järgmiselt: 1) §-i 77 lg 4 p 4 kohaselt tuleb hankijal riigihanke alusdokumentides määrata kindlaks kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi (direktiivi 2014/24/EL artikkel 70 ja direktiivi 2014/25/EL artikkel 87). Seega võib hankija direktiivi eelnõu valguses hankelepingus muuhulgas sätestada näiteks, et hankija võib hankelepingu üles öelda või sellest taganeda juhul, kui ettevõtja on palkade läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi rikkunud. Sarnaseid sätteid võib hankija ette näha ka alltöövõtjate kohta. 2) §-i 95 lg 4 p 2 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi (vastavalt direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p a, direktiivi 2014/25/EL art 80 ja direktiivi 2014/23/EL art 38 lg 7 p a). Seda kõrvaldamise alust võib hankija kohaldada, kui ta saab rikkumist tõendada mis tahes viisil (RHS § 96 lg 4). Seega 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk. 1). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L94, 28.03.2014, lk. 65). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ka postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk.243). 37 Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017001?leiaKehtiv. 27 on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankija kõrvaldab hankemenetusest ettevõtja, kes on direktiivi eelnõus sätestatud palkade läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi rikkunud. Kõnealust kõrvaldamise alust võib hankija kohaldada ka alltöövõtjate kohta, kui ta on vastava võimaluse ja kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides sätestanud (RHS § 122 lg-d 4 ja 11). Kui hankija tuvastab, et alltöövõtjal esineb mõni RHS § 95 lg-s 4, sh punktis 2 sätestatud kõrvaldamise alus, võib ta nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. 3) §-i 115 kohaselt võib hankija lükata hankemenetluses tagasi pakkumuse, mille maksumus on tema hinnangul põhjendamatult madal. Selleks nõuab hankija pakkujalt selgitusi ja tõendeid ning hindab neid. Kui hindamise tulemusena on hankija jätkuvalt seisukohal, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, lükkab ta selle pakkumuse tagasi. Kui aga hankija tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest, peab hankija RHS § 115 lg 9 kohaselt selle pakkumuse tagasi lükkama, st sellisel juhul hankijal kaalutlusõigus puudub (direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 3 ja direktiivi 2014/25/EL art 84 lg 3). Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kuivõrd selle maksumus on põhjendamatult madal põhjusel, et pakkuja on rikkunud palga läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi. 4) §-i 117 lg 4 kohaselt võib hankija otsustada mitte sõlmida hankelepingut eduka pakkujaga, kui ta tuvastab, et pakkuja ei ole arvestanud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega (direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 1 ja direktiivi 2014/25/EL art 76 lg 6). Sellisel juhul lükkab hankija edukaks pakkumuseks tunnistatud pakkumuse tagasi, hindab ülejäänud pakkumusi uuesti ja valib välja uue eduka pakkuja. Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankelepingut ei sõlmita isegi siis, kui pakkujal vastavat kõrvaldamise alust ei esine ega ole pakkumuse maksumus ka põhjendamatult madal, ent hankijal on võimalik mis tahes viisil näidata, et pakkumuse koostamisel ei ole arvestatud palga läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusega. Ohvristamine ja kaitse ebasoodsama kohtlemise eest Eelnõu artikkel 22 Direktiivi eelnõu kohaselt ei tohi töötajaid ja nende esindajaid kohelda ebasoodsamalt pärast seda, kui nad on kasutanud oma õigust võrdsele tasustamisele või mõnda muud käesolevas direktiivis sätestatud õigust. Liikmesriigid peaksid kehtestama riiklikul tasandil meetmed, et kaitsta töötajaid – sealhulgas töötajate esindajaid – vallandamise või muu pahatahtliku kohtlemise eest tööandjate poolt pärast kaebust või kohtumenetlust, mille eesmärk on tagada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse töötasu maksmisega seotud mis tahes õiguse või kohustuse täitmine. Eestis peab tööandja vastavalt TLS § 3 tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. SoVS § 5 lõike 11 kohaselt loetakse diskrimineerimiseks ka isiku pahatahtlikku kohtlemist, samuti tema jaoks negatiivsete tagajärgede põhjustamist seetõttu, et isik on toetunud käesolevas seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele või toetanud teist isikut tema käesolevas seaduses 28 sätestatud õiguste kaitsel. Lõike 1 kohaselt on aga otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, keelatud. Seos direktiiviga 2006/54/EÜ Eelnõu artikkel 23 See säte selgitab seost direktiiviga 2006/54/EÜ seoses täitmise tagamise meetmetega. Menetluste suhtes, mis käsitlevad õigusi või kohustusi seoses direktiivi 2006/54/EÜ artiklis 4 sätestatud põhimõttega maksta meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu, kohaldatakse palkade läbipaistvuse direktiiviga ette nähtud täitmise tagamise meetmeid (III peatükk), mitte direktiivi 2006/54/EÜ artikleid 17, 18, 19, 24 ja 25. Kaitsetase Eelnõu artikkel 24 Tegemist on standardsättega, mis võimaldab liikmesriikidel pakkuda kõrgemat kaitsetaset, kui direktiiviga on ette nähtud. Sellega välistatakse ka liikmesriikide võimalused meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise küsimustes kaitse taset vähendada. Võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad asutused Eelnõu artikkel 25 Direktiiviga 2006/54/EÜ on juba ette nähtud, et liikmesriigid peaksid määrama organi või organid, kelle ülesanne on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada kõigi isikute võrdset, soolise diskrimineerimiseta kohtlemist, sealhulgas seoses töötasuga. Selle direktiivi eelnõu sättega nähakse ette, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad riiklikud asutused peaksid olema pädevad ka palkade läbipaistvuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Lisaks nõutakse selles, et liikmesriigid võtaksid aktiivseid meetmeid, et tagada võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate riiklike asutuste ja tööinspektsioonide tihe koostöö ja nende tegevuse omavaheline koordineerimine ning teha kindlaks, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel oleksid piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks seoses võrdse tasustamise õiguse kohaldamisega. Seejuures peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust eraldada artikli 20 alusel sisse nõutud trahvisummad selleks otstarbeks võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele asutustele. Eestis sätestab VõrdKS § 16 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevuse. Selle kohaselt volinik muuhulgas jälgib SoVS-i nõuete täitmist, nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel, analüüsib seaduste mõju meeste ja naiste seisundile ühiskonnas, nõustab ja teavitab valitsusasutusi ning kohaliku omavalitsuse üksuste asutusi SoVS-i rakendamist käsitlevates küsimustes, avaldab aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta, teeb koostööd teiste isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. 29 Seire ja teadlikkuse suurendamine Eelnõu artikkel 26 Direktiivi eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid looma spetsiaalse seireasutuse, et tagada asjakohane seire võrdse või võrdväärse töö eest meeste ja naiste võrdse tasustamise õiguse rakendamise üle. Sellel asutusel, mis võib olla osa mõnest olemasolevast sarnaste eesmärkidega asutusest, peaksid olema konkreetsed ülesanded seoses palkade läbipaistvuse direktiivis ette nähtud tasustamise läbipaistvuse meetmete rakendamisega ning ta peaks koguma teatavaid andmeid, et jälgida tasustamisega seotud ebavõrdsust ja tasustamise läbipaistvuse meetmete mõju. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed sellise asutuse nõuetekohaseks toimimiseks. Seireasutuse peamine ülesanne peaks olema palkade läbipaistvuse direktiivis ette nähtud tasustamise läbipaistvuse meetmete kohaselt koostatud andmete ja aruannete koondamine ning vajaduse korral nende kasutajasõbralikul viisil avaldamise tagamine. Samuti peaks see asutus tegelema nais- ja meestöötajate palgalõhe põhjustega ning pakkuma vahendeid palgaerinevuse analüüsimiseks ja hindamiseks. Lisaks peaks see asutus vastutama komisjonile iga-aastaste andmete esitamise eest kohtusse jõudnud palgadiskrimineerimise juhtumite arvu ja liigi kohta ning pädevatele ametiasutustele, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele asutustele esitatud kaebuste kohta. Sellise asutuse ülesanne peaks olema ka suurendada avalik- õiguslike ja eraõiguslike ettevõtjate ja organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja üldsuse teadlikkust, et edendada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet ja palkade läbipaistvust. Direktiivi eestikeelses tõlkes on ingliskeelne „monitoring body“ ebatäpselt tõlgitud järelevalveasutuseks – täpsem oleks seireasutus ja „monitoring“ vastena seire või jälgimine. Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik VõrdKS § 16 kohaselt muuhulgas SoVS-i nõuete täitmist, nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel, analüüsib seaduste mõju meeste ja naiste seisundile ühiskonnas, nõustab ja teavitab valitsusasutusi ning kohaliku omavalitsuse üksuste asutusi SoVS-i rakendamist käsitlevates küsimustes, avaldab aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta, teeb koostööd teiste isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja kantselei põhimääruse § 7 kohaselt volinik SoVS nõuete täitmise jälgimisel muuhulgas kogub tööandjatelt teavet SoVS § 11 täitmise kohta ning analüüsib seda, kogub ja analüüsib andmeid naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise ja nende lahendamise juhtumite kohta ning kogub muud õigusalast ja sotsiaalset teavet, mis on seotud naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte ellurakendamisega. Põhimääruse § 10 kohaselt soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks volinik muuhulgas koostab ja annab välja oma tegevust ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet tutvustavaid materjale, teavitab avalikkust naiste ja meeste võrdse kohtlemisega seotud küsimustest, samuti käivitab projekte ning osaleb projektides ja programmides, mille eesmärgiks on õigusalase teadlikkuse tõstmine naiste ja meeste võrdse kohtlemise valdkondades. Põhimääruse § 12 paneb volinikule ka kohustuse avaldada hiljemalt järgmise 30 aasta 31. maiks oma veebilehel ülevaate enda ja kantselei eelmise aasta tegevusest ning avaldada oma ülesannete täitmise käigus saadud teabel põhinevaid aruandeid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamise kohta. Kollektiivläbirääkimised ja kollektiivne tegutsemine Eelnõu artikkel 27 Direktiivis tunnustatakse ELi tööturumudelite mitmekesisust, sealhulgas eri liikmesriikide sotsiaalpartnerite rolli direktiivi reguleerimisesemega seotud küsimustes. Seetõttu kinnitatakse selle direktiivi eelnõu sättega veel kord, et direktiiv ei mõjuta mingil viisil sotsiaalpartnerite õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ning tegutseda kollektiivselt. Eesti õiguses on võimalik kollektiivlepinguga reguleerida erinevaid töösuhteid puudutavaid küsimusi. Kollektiivlepingud sisaldavad sageli töötasu kokkuleppeid, mis tagavad kõigile töötajatele võrdse töö eest võrdse töötasu. Samuti on kollektiivlepingus võimalik kokku leppida näiteks võrdse kohtlemise põhimõtetes. Direktiiviga ei kaasne muudatusi sotsiaalpartnerite õigustes seoses kollektiivlepingute sõlmimisega. Statistika Eelnõu artikkel 28 Nõukogu määrusega (EÜ) nr 530/1999 nõutakse liikmesriikidelt iga nelja aasta järel töötasude mikrotasandi struktuurilise statistika koostamist, et saada ühtlustatud andmeid soolise palgalõhe arvutamiseks. Vahepealse nelja aasta jooksul esitavad liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel igal aastal andmed soolise palgalõhe kohta soo, majandussektori, tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), majandusliku kontrolli (riigi omand / eraomand) ja vanuse kaupa. Kuigi palgadiskrimineerimine on vaid üks soolise palgalõhe komponent, on sagedasem olemasolevate andmete kogumine iga-aastase seire tegemiseks vajalik. Seetõttu muudetakse selle direktiivi eelnõu sättega kohustuslikuks iga-aastaste soolise palgalõhe kohta andmete kogumine, et tagada igal aastal täielik andmekogum. Eestis edastab Statistikaamet iga nelja aasta tagant Eurostatile direktiivi eelnõu artiklis 28 viidatud andmeid töötasu struktuuri uuringu raames (SES, EU Structure of Earnings Survey). Vahepealsetel aastatel kogub ja esitab Statistikaamet meeste ja naiste palgaandmeid vaid tegevusalade lõikes. Teabe levitamine Eelnõu artikkel 29 Direktiivi eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel võtta aktiivseid meetmeid, et suurendada teadlikkust palkade läbipaistvuse direktiiviga antud õigustest, samuti muudest samas valdkonnas juba kehtivatest õigustest. 31 Eestis nõustab sotsiaalministeerium SoVS § 22 kohaselt muuhulgas naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega seotud küsimustes ning annab juhiseid SoVS-i rakendamiseks. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja kantselei põhimääruse § 10 kohaselt soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks volinik muuhulgas koostab ja annab välja naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet tutvustavaid materjale, teavitab avalikkust naiste ja meeste võrdse kohtlemisega seotud küsimustest, samuti käivitab projekte ning osaleb projektides ja programmides, mille eesmärgiks on õigusalase teadlikkuse tõstmine naiste ja meeste võrdse kohtlemise valdkondades. Rakendamine Eelnõu artikkel 30 Direktiivi eelnõu artikkel 30 kohaselt võivad liikmesriigid, võttes arvesse ELi tööturumudelite mitmekesisust ja sotsiaalpartnerite kaasatuse taset mõnes liikmesriigis seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimusi käsitlevate normide kehtestamisega, usaldada palkade läbipaistvuse direktiivi asjakohaste sätete rakendamise sotsiaalpartneritele, tingimusel et käesoleva direktiiviga eesmärgiks seatud tulemused on alati saavutatud. Ülevõtmine Eelnõu artikkel 31 Selle artikliga kehtestatakse pikim ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid peavad direktiivi riiklikku õigusesse üle võtma ja asjaomased tekstid komisjonile edastama. Kõnealuse ajavahemiku pikkuseks on direktiivi eelnõus kehtestatud kaks aastat alates direktiivi jõustumisest. Aruandlus ja läbivaatamine Eelnõu artikkel 32 Selle sättega pannakse liikmesriikidele kohustus edastada komisjonile kogu teave direktiivi kohaldamise kohta kõige hiljem kaheksa aasta möödumisel direktiivi jõustumisest, et komisjon saaks direktiivi kohaldamise läbi vaadata. Jõustumine Eelnõu artikkel 33 See on standardsäte, mille kohaselt direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 32 Adressaadid Eelnõu artikkel 34 See on standardsäte, mille kohaselt on direktiiv adresseeritud liikmesriikidele. DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA Pädevus Palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 157 lõikel 3. Kui vastavalt ELTL artikli 157 lõikele 1 tuleb riikidel tagada meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine, siis sama artikli lõike 3 kohaselt peab EL võtma meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sh võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. ELTL artikkel 157 lõige 3 on õiguslik alus ka direktiivile 2006/54/EÜ, milles on samuti sätestatud võrdse tasustamise tagamise nõue. Samal ELTL sättel põhineb ka komisjoni 2014. a. palkade läbipaistvuse teemaline soovitus. Direktiivi eelnõu näeb ette siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed, mis toetavad direktiivis 2006/54/EÜ sätestatud võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist ja selle tõhusama täitmise tagamist vastavalt ELTL artiklile 157. Seega on palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu üldiselt EL aluslepingute eesmärkidega kooskõlas. Soolise võrdõiguslikkuse teemadel tööhõive ja elukutse küsimustes on Euroopa Liidul ja liikmesriikidel jagatud pädevus. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Komisjon avaldas 2014. a. soovituse, mille eesmärk on toetada liikmesriike võrdse palga põhimõtte rakendamisel. Soovitus sisaldab meetmeid palkade läbipaistvuse suurendamiseks, sh on kutsutud riike tagama töötajate õigus palgatasemete kohta infot saada, panema tööandjatele kohustus anda infot palkade kohta töötajatele, nende esindajatele ning sotsiaalpartneritele, samuti viima läbi palga audititeid, tagama võrdse palga teemal kollektiiviläbirääkimised, parandama andmete kättesaadavust ja andmekaitset, täpsustama oma õiguses „võrdväärse töö“ kontseptsiooni tähendust ning edendama töökohtade hindamise ja kassifitseerimise süsteemide kasutamist. Soovitus sisaldab ka üleskutset, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatele asutustele antud mandaat kataks palgadiskrimineerimisega seotud teemasid ning võimaldaks töötajaid kohtus esindada, samuti võrdse palga põhimõtte rakendamise üle seire tegemist ning sel teemal teadlikkuse suurendamist. 33 2017. a. hinnang komisjoni 2014. a. palkade läbipaistvuse soovituse kohta38 ning 2020. a. hinnang direktiivis 2006/54/EÜ sätestatud võrdse ning võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte rakendamise kohta39 tõid välja, et riikidel on endiselt probleeme selle põhimõtte rakendamisega. Täpsemalt toodi 2020. a. tehtud hinnangus probleemkohtadena välja, et riikides ei ole ühest arusaama „palga“ ning „võrdväärse töö“ mõistete tähendusest; ettevõtetes ei ole palkade osas piisavalt läbipaistvust; töötajate toetamiseks oma õiguste kaitsel oleks vaja jagatud tõendamiskohustust; vaja on julgustada ohvreid oma õiguste eest seisma ning neid selles toetada; kahjuhüvitised ei ole piisavad, et tööandjatele hoiatavalt mõjuda; on vajadus sooneutraalsete töökohtade hindamise ja klassifitseerimise süsteemide järele; vähene teadlikkus võrdse palga õigusest ning õigusest mitte olla ohvristatud kaebuse esitamise korral tähendab, et ebaõiglus suure tõenäosusega jätkub. 2017. a. ja 2020. a. tehtud hinnangutes liikmesriikides võrdse palga põhimõtte rakendamise kohta jõudis komisjon järeldusele, et liikmesriikide reageerimine vabatahtlike meetmete võtmisele, mida ka 2014. a. EL palkade läbipaistvuse soovituses soovitatud, on olnud suhteliselt vähene ning liikmesriikides võetud palkade läbipaistvuse meetmete puhul on suur varieeruvus nende tõhususe ja ambitsioonikuse osas. 27 liikmesriigist 10 riiki (CY, DE, ES, FI, IE, LV, PT, NL, RO, SE) on seadusega sätestanud töötajate õigus küsida palgainfot, 11 riiki (AT, BE, DE, DK, ES, FR, IT, LT, LU, NL, PT) on kehtestanud palgaandmete raporteerimise kohustuse ning 8 riiki (BE, DK, DE, ES, FI, FR, PT, SE) on kehtesteanud palgaandmete ühishindamised või palga auditid.40 Samas ei ole paljudes liikmeriikides soovituse avaldamise järgselt üldse palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid võetud. Komisjoni hinnangul võib viimasel olla mitu põhjust, mille hulka võib kuuluda ka riikide vastumeelsus tööandjatele kulude kehtestamise osas, mis neid välismaa tööandjatega võrreldes, kes selliseid norme (veel) ei rakenda, ebasoodsasse konkurentsiolukorda võivad panna. 2017. a. ja 2020. a. hindamiste tulemusena on jõutud järeldusele, et võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise, sh palkade läbipaistvuse suurendamisel progressi saavutamiseks ning killustatud lähenemisest edasi liikumiseks on vaja võtta meetmeid EL tasandil. Palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõuga tahetakse luua harmoniseeritud miinimumnõuded, millega tugevdatakse aluslepingus sätestatud võrdse palga põhimõtte kohaldamist, eelkõige läbi palkade läbipaistvuse meetmete ning tõhustatud õiguskaitsemehhanismide. Algatusega tugevdatakse töötajate kaitset kõigis EL liikmesriikides, samuti loob see võrdsed turutingimused siseturul tegutsevatele ettevõtetele ennetades seega ebaausat konkurentsi. Palkade läbipaistvuse meetmete erinevused liikmesriikides tekitavad ebavajalikku keerukust ja ebakindlust ning takistavad piiriüleselt mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete ja töötajate tegevust. EL tasandil palkade läbipaistvuse nõuete ja nende jõustamise mehhanismide loomine aitaks tagada, et töötajad kogevad samaväärset võrdse palga õiguse kaitse taset terves Euroopa Liidus ning et tööandjad saaksid tegutseda piiriüleselt mitmes liikmesriigis madalamate riskidega. See aitaks ellu viia põhi- ja sotsiaalõigust võrdsele palgale ennetades ühtlasi ettevõtete vahelist võistlust ebavõrdsetes tingimustes ning seega parandades siseturu toimimist ja konkurentsivõimet. Kuna direktiivi eelnõu eesmärk on saavutada ühtsed palkade läbipaistvuse miinimumnõuded kõigis EL riikides, ei piisa selle eesmärgi saavutamiseks üksikute liikmesriikide vahelisest 38 COM(2017) 671 final. 39 SWD(2020) 50 final. 40 SWD(2021) 41 final, lk. 147. 34 koostööst. Komisjoni hinnangul piiraks EL tasandi tegevuse puudumine ELTL artikkel 157 lõikes 1 sätestatud võrdse palga põhimõtte jõustamise progressi ning ühe aluslepingu põhieesmärgi, milleks on sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine, rakendamist. Õigusliku algatuse asemel mittesiduva algatusega oleks võimalik avaldada mõju riikides olemasolevatele õiguslikele sätetele, kuid on ebatõenäoline, et see motiveeriks mahajäänud riike komisjoni 2014. a. soovituse üleskutsete kohaselt palkade läbipaistvuse suurendamiseks uusi õigusraamistikke looma. Samuti ei oleks alternatiivsete vabatahtlike vahenditega tagatud kõigis EL liikmesriikides ühtsete palkade läbipaistvuse miinimumnõuete eesmärgi saavutamine. Direktiivi eelnõu ettepanekule eelnevalt korraldas komisjon 2020. a. avaliku-, liikmesriikidele suunatud-, sotsiaalpartneritele suunatud- ja tööandjatele suunatud konsultatsiooni. Konsultatsioonile vastanud üldiselt toetasid, et palkade läbipaistvuse meetmed aitaksid jõustada võrdse palga saamise õigust ning oli ka neid, kes eelistaksid pakutust veel ambitsioonikamat lähenemist. Arvati, et palkade läbipaistvus aitaks jõustada võrdse palga õiguse tagamist ja vähendada palgadiskrimineerimist ning suurendada teadlikkust võrdse palga teemal. Murekohtadena toodi välja palkade läbipaistvuse meetmetega kaasnevad kulud, sh eriti VKEdele, samuti raskused seoses „võrdväärse töö“ määratlemisega ning andmekaitse mured. Direktiiviga kaasnevad kulud puudutavad peamiselt tööandjaid, kuid need on põhjendatud, pidades silmas kogunevaid ja pikemaajalisi hüvesid, millest peamine on ELi põhiväärtuse täielik kaitse. Tööandjate halduskoormus on püütud teadlikult hoida võimalikult madalana, seetõttu on nt palkade läbipaistvuse meetmete võtmise kohustuste määramisel arvestatud organisatsioonide suurustega (ulatuslikumad kohustused vähemalt 250 töötajaga tööandjatele). Direktiivi eelnõu puhul tekib küsimus, kui palju näeb ELTL artikkel 157 lõige 3 ette võimalust sekkuda liikmesriikide vaidluste lahendamise ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetesse. Mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel tuleks arvestada, et need peavad sobima liikmesriigi olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga ja konkreetse valdkonna direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad süsteemid ümber kujundada. Siiski sisaldab direktiivi eelnõu III peatükk, mis käsitleb õiguskaitsevahendeid ja õiguse kohaldamist, sätteid, mis sekkuvad liigselt liikmesriigi tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise protsessinormidesse ja kohtumenetluse autonoomiasse. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Taust Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, ulatudes 2019. aastal Eurostati andmetel 21,7%-ni. Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Seni on Eesti teadlastel õnnestunud selgitada meeste ja naiste palgalõhest erinevate mõõdetavate tunnustega (nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg jne) 40%, st 60% 35 palgalõhest on selgitamata41. Kuigi selgitamata osa võib teatud määral tuleneda andmete piiratuse tõttu välja jäänud muutujatest, mis avaldavad palkadele erinevat mõju, on üks selgitamata soolise palgalõhe põhjus ka naiste diskrimineerimine tööturul42. Eesti ühiskonnas on vaesusest rohkem ohustatud naised, kelle töised sissetulekud ja hilisem pension ei taga piisavat toimetulekut. Statistikaameti andmetel elas Eesti naistest 2019. aastal suhtelises vaesuses 22,3%, samas kui meeste suhtelise vaesuse määr oli 18,9%. 65-aastaste ja vanemate naiste ja meeste toimetuleku lõhe oli veelgi suurem: selles vanuse naistest elas suhtelises vaesuses 47,2%, samas kui meestest 30,5%. 2016. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitas, et enamik (64%) Eesti elanikke hindab palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks, mis seab ootuse ka riigipoolsetele sammudele palgalõhe vähendamiseks43. Palkade läbipaistvuse suurendamise meetmed (direktiivi eelnõu artiklid 4-11 ja artikkel 26) Sihtrühm 1: töötajad Palkade läbipaistvuse suurendamine tähendab seda, et tööandjad peavad teada andma tulevasele töötajale konkreetse töö eest makstava töötasu algse taseme või selle vahemiku (direktiivi eelnõu artikkel 5), peavad töötajatele kättesaadavaks tegema nende töötasu määramise ja karjäärivõimaluste aluseks olevate sooneutraalsete kriteeriumite kirjelduse (direktiivi eelnõu artikkel 6) ning on kohustatud igal aastal teavitama töötajaid nende õigustest saada vajalikku teavet, et töötajad saaksid hinnata, kas nende tööd tasustatakse mittediskrimineerival viisil (direktiivi eelnõu artikkel 7). Vähemalt 250 töötajaga tööandjate juures töötavatel palgatöötajatel on õigus avalikule teabele, mis käsitleb naiste ja meeste palgalõhet nende organisatsioonis, sealhulgas seoses põhipalgale lisanduvate täiendavate või muutuvtasudega (direktiivi eelnõu artikkel 8). Maksu- ja Tolliameti 2020. aasta IV kvartali andmete kohaselt moodustasid vähemalt 250 töötajaga ettevõtete töötajad kõigist töötajatest Eestis 23%. Tasustamise läbipaistvusmeetmete rakendamisel väheneb palgastruktuuride sooline kallutatus, mis võrdsustab töötavate naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Koondmeetmete tulemusena väheneb soolise palgalõhe selgitamata osa ning ühtlustuvad meeste ja naiste sissetulekud, mis 41 Täht, K. (Toim.) (2019). Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine – tehniline ülevaade. RASI toimetised nr 10. Tallinn: Tallinna Ülikool. Leitav: https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2019_RASI%20toimetised%20nr %2010_soolise%20palgal%C3%B5he%20kirjeldamine%20ja%20seletamine.pdf 42 Anspal, S., Kallaste, E., Karu, M., Kraut, L., Biin, H. (2009). Sooline palgalõhe Eestis: teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Uuringuraport. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium. Leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/1_raport.pdf 43 https://enut.ee/files/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf 36 omakorda mõjutab naiste ja meeste vaesusriski erinevust ja pensionilõhe ulatust. Majandusliku ebavõrdsuse vähenemine aitab kaasa ka lähisuhte vägivalla riski vähenemisele. Euroopa Komisjon on teinud hüpoteetilise riikide keskmise hinnangu, mille järgi võib koondmeetmete mõjul palgalõhe selgitamata osa väheneda 3 protsendipunkti võrra. Arvestades, et Eestis on EL-i keskmisest suurem palgalõhe (Eurostati 2019. aasta esialgsetel andmetel Eestis 21,7% ja EL-i riikides keskmiselt 14,1%) ning Eestis on teiste riikidega võrreldes eriti suur nn läbirääkimiste efekti panus palgalõhesse44, siis võib eeldada, et läbipaistvusmeetmetel on Eestis palgalõhe vähendamisel suurem roll kui EL-is keskmiselt. 2017. a. Eurobaromeetri uuringu andmetel toetas 57% Eesti töötajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade liikide lõikes. Selle vastu oleks 22% ning 6% töötajatest ütles, et seda juba tehakse nende organisatsioonis.45 Palgatöötajate tasu ühtlustamine võib kaasa tuua languse meeste palkades. Risk on siiski pigem väike, sest suurema tõenäosusega tõstetakse ebavõrdsuse tuvastamisel siiski naiste palka. Sihtrühm 2: tööandjad Tasustamise läbipaistvuse tagamine panustab paremasse ärikeskkonda. Võrdne palk tõstab potentsiaalsete töötajate jaoks töötamise stiimuleid ning suurendab töötajate usaldust tööandja vastu, mistõttu võib väheneda tööjõuvoolavus. Samas võivad meetmed tekitada tööandjatele ka lisakoormust ja -kulu. Lisanduv koormus sõltub tööandjate senistest tasustamise praktikatest ning töötajate arvust. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu järgi ei olnud 2015. a. seisuga Eestis enam kui kolmveerandis organisatsioonidest (77%) tehtud ametikohtade hindamist. Alates 50 töötajaga organisatsioonidest oli hindamise teinud umbes kolmandik (38%), enam riigiasutused kui kohaliku omavalitsuse haldusala organisatsioonid ja eraettevõtted.46 Koormus võib osutuda ebamõistlikult suureks mikro- ja väikese suurusega organisatsioonide jaoks, kus väikese töötajate arvu tõttu on iga töökoht unikaalne ning seetõttu puudub majanduslikult mõistlik põhjus palgakorralduseeskirjade või karjäärieeskirjade koostamiseks. Kohustus avaldada töötajate töötasude kohta rohkem infot võib väikese- ja keskmise suurusega organisatsioonide seas suurendada ka motivatsiooni osaliselt oma töötajatele ümbrikupalka maksta. Samas maandavad seda riski Maksu- ja Tolliameti deklareeritama töö ja ümbrikupalga ennetamise meetmed. Vähemalt 250 töötajaga tööandjad peavad tegema avalikkusele kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks teabe, mis käsitleb naiste ja meeste palgalõhet nende organisatsioonis, sealhulgas seoses põhipalgale lisanduvate täiendavate või muutuvtasudega (direktiivi eelnõu 44 Masso, J. Meriküll, J ja Vahter, P., 2020. "The Role Of Firms In The Gender Wage Gap," Leitav: https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/12/Ettevotluse-komponentide-palgalohe-uuring.pdf 45 Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677. 46 Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf. 37 artikkel 8). Selle teabe avaldamine võimaldab tööandjate teatavat võrdlemist, mis loob tööandjatele stiimulid vältida võimalikke palgalõhesid. Statistikaameti 2020. aasta andmete kohaselt oli vähemalt 250 töötajaga ettevõtteid 172, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest ca 0,1%. 250 ja enama töötajaga organisatsioonidel on Euroopa Komisjon oma mõjuhinnangus palgaerinevuste raporteerimise kuluks hinnanud 379­890 eurot aastas ettevõtja kohta (eeldatavalt summa väheneb järgnevatel aastatel), samas see jääks (suures osas) ettevõtjatel olemata, kui kasutatakse võimalust, kus riik koostab antud hinnangu, tuginedes administratiivsetele andmetele. Eestis oleks riigil selle võimekuse loomiseks vaja täiendavaid arendusi. Palkade ebavõrduse ilmnemisel koostatava raporti hinnanguline kulu on 1180-2266 eurot. Eesti puhul võivad kulud pigem olla alumises ääres (väiksemad organisatsioonid, madalam tööjõukulu). Eelnõuga ei teki tõenäoliselt täiendavaid kulusid riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustest tööandjatele, kuna ametnikke puudutav regulatsioon on juba läbipaistev ja võrdset soolist kohtlemist toetav, mistõttu puudub vajadus seoses eelnõuga ATSi muuta või teha kulutusi muudeks tegevusteks. Sihtrühm 3: riigiasutused (Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Tööinspektsioon) Sotsiaalministeeriumile tekib läbipaistvusmeetmetega mitmeid kohustusi. Direktiivi eelnõu artikkel 4 näeb ette naistele ja meestele võrdse töö eest võrdse tasu hindamiskriteeriumite olemasolu riiklikul tasandil. Töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks tuleb luua metoodika ja tööriistad, mis peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nt haridus, oskused, pingutus ja vastutus). Direktiivi eelnõu artikkel 11 näeb ette, et liikmesriigid tagaksid, et direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi arutatakse sotsiaalpartneritega. Seda on võimalik saavutada eri poliitikameetmete abil, mille eesmärk on arendada aktiivset sotsiaalset partnerlust. Direktiivi eelnõu artikkel 26 kohaselt peavad liikmesriigid looma võrdse või võrdväärse töö eest meeste ja naiste võrdse tasustamise seireasutuse, mille ülesandeks saab olema ka andmete ja aruannete koondamine ning avaldamine. Seega kaasnevad direktiivi ülevõtmisega Sotsiaalministeeriumi jaoks nii (eelkõige ühekordsed) lisaülesanded kui ka lisakulud (eelkõige seoses tugimeetmete välja töötamisega), mille maht sõltub sellest, milliseid meetmeid nõuete täitmiseks kasutusele võetakse. Läbipaistvusmeetmete suurendamise tulemusel võib kasvada töötajate arv, kes pöörduvad Tööinspektsiooni poole kahtlusega, et neile ei pakuta või maksta teiste samasuguste oskuste ja teadmistega töötajatega võrdset palka. Meetmete rakendamise tulemusel ei kasva eelduslikult siiski oluliselt töövaidluste arv, sest ka täna on võimalik näiteks tööle kandideerijal saada üldistatud võrdlusandmed palgatasemete kohta Statistikaameti kodulehelt, kuid nende andmete pinnalt või neid tõendina kasutades ei ole vaidlusse asutud. Meetmete rakendamisega võib Tööinspektsiooni jaoks kaasneda täiendavaid tegevusi, näiteks tööandjate jaoks uute kohustuste täitmist hõlbustavate tööriistade arendamine või järelevalve läbiviimiseks täiendavate ametikohtade loomine. Lisaressursi vajadus sõltub direktiivis kokkulepitavatest meetmetest ja sellest, kuidas ülesanded otsustatakse riigisiseselt jagada. Samuti mõjutavad direktiivi ülevõtmisega seonduvaid ressursivajadusi siseriiklikult ülevõtmisele eelnevalt ellu viidavad tegevused (sh võimalike digitööriistade väljatöötamine ja VVTP 2021-2023 raames planeeritud palgalõhe vähendamisele suunatud SoVS muudatused). 38 Läbipaistvusmeetmetel peaks olema väike positiivne mõju riigieelarvele tingituna suuremast maksutulust ja vähenenud kulust toetustele/hüvitistele. Euroopa Komisjon on hinnanud, et riigi tulud otsestest maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest tõuseksid umbes 7,5%, samal ajal kui sotsiaalsiirded (rahalised hüvitised) väheneksid umbes 0,4%. Õiguskaitsemehhanismide meetmete kasutuselevõtt ja õiguse kohaldamine (III peatükk) Sihtrühm 1: töötajad Õiguskaitsemeetmete tõhustamine parandab üksikisikute võimet kaitsta ennast diskrimineerimise eest. Õiguskaitsemeetmetega on tagatud tõhusam kaitse töötajate võrdse või võrdväärse töö eest võrdse palga saamise õigusele. Kuigi võimalik sihtrühm on kõik palgatöötajaid, siis otseselt kasutab õiguskaitsemeetmeid eeldatavasti väike osa neist (alla 5%). Direktiivi rakendamisel võib kaasneda kohtusse pöörduva töötaja jaoks ka ebasoovitavaid mõjusid. Direktiivi eelnõu artikkel 19 järgi ei või kulusid hagejalt välja mõista, välja arvatud juhul, kui „nõue oli põhjendamatu“. Kehtivas õigussüsteemis jäetaksegi nõue rahuldamata siis, kui see on põhjendamatu. Selline säte võib tekitada petliku illusiooni, et nõude esitajat teise poole menetluskulude kandmise kohustus ei ohusta. See võib tingida liiga kergekäelise pöördumise kohtusse ka oludes, kus diskrimineerimist ei ole aset leidnud, ning taolistel juhtudel tuleb kohtusse pöördujal kanda kulusid, millega ta pole arvestanud. Sihtrühm 2: tööandjad Õiguskaitsemeetmete tõhustamine suurendab tööandjate teadlikkust ja vastutust töötajate võrdse või võrdväärse töö eest võrdse palga saamisest. Õiguskaitsemeetmetel, sh karistustel, on tõkestav mõju, mis loob tööandjatele stiimulid täita oma kohustusi. Kui paranevad töötajate õigused ja nende teadlikkus oma õigustest, siis õiguskaitsemeetmeid kasutavate töötajate hulk suureneb. Tööandjatel, kellel pole loodud võrdse tasustamise aluseid ja süsteeme, on risk suurem, et mõni ta töötaja pöördub õiguskaitseorgani poole ning tööandjal tekib täiendav koormus. Riski realiseerumine tööandjate jaoks sõltub sellest, kuivõrd on neil palgakorraldus ettevõttes läbi mõeldud ja kriteeriumite süsteemid organisatsioonis loodud. Kui süsteemid on loodud, siis on tõenäosus väiksem, et toimub tahtmatut diskrimineerimist. Sihtrühm 3: riigiasutused (Justiitsministeerium ja kohtud, Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjonid) Osad direktiivi eelnõu menetlusõigust käsitlevad sätted eeldaksid ülevõtmisel muudatusi, mida on Eesti kehtivat õigusraamistikku olulisel määral muutmata keeruline sellega ühildada. Selliste muudatuste võimalik mõju vajab veel detailsemat analüüsi, kuid esmahinnangul võib sellisel määral liikmesriigi õigusesse sekkuvate meetmetega kaasneda lisaks soovitule ka negatiivne mõju, eelkõige kehtiva süsteemi ebavajaliku ümberkorraldamise vajadusega seoses. Otseselt on muudatustest puudutatud Justiitsministeerium ja kohtud. Näiteks peavad direktiivi kohaselt liikmesriigid tagama, et võrdse tasustamise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu kahju kannatanud töötajal oleks õigus nõuda ja 39 saada tekitatud kahju eest täielikku hüvitist viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne (direktiivi eelnõu artikkel 14). Termin „hoiatav“ viitab nn karistusliku kahjuhüvitise kontseptsioonile, kuid üldiselt lähtub Eesti tsiviilõigus põhimõttest, et hüvitada tuleb isikule tekkinud kahju. Direktiivis on ette nähtud ka võimalus, et kohus hakkab lisaks konkreetse tsiviilvaidluse lahendamisele tegema ka ettekirjutusi kostja töökorralduse ümberkorraldamiseks (direktiivi eelnõu artikkel 15). See ei sobi kokku Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ning võib tekitada täiendavaid ülesandeid kohtutele, mille täitmine on raskendatud (nt ei ole kohtutäituril võimalik hakata hindama, kas kostja on „võtnud struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks“). Mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel peab direktiiv jätma piisava paindlikkuse sobitada need liikmesriigi olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga. Konkreetse valdkonna direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad süsteemid olulisel määral ümber kujundada. Direktiivi ülevõtmisel tuleb täpsustada töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise protsessi, sh kuidas toimuks komisjoni või juhataja poolt asjaolude hindamine tööandja/organistatsiooni juures (mida praegu ei praktiseerita, kuid mis nii mahukate dokumentide puhul võib olla möödapääsmatu protsessi osa). Lisaks tuleb kaaluda menetluse peatamise võimalusi Tööinspektsiooni järelevalvemenetluse ajaks või ka võimalust kasutada palga läbipaistvuse osas läbi viidud menetluse tulemuste kasutamist töövaidluskomisjonis komisjoni enda initsiatiivil. See eeldab uue lähenemise sissetoomist töövaidluse lahendamise protsessi. Töövaidluskomisjonide töökoormus võib mõningal määral suureneda. Töövaidluskomisjonidesse jõuab hetkel ebavõrdse kohtemise vaidlusi väga vähe - 2020. aastal oli töövaidluskomisjonides 3300 töövaidlust, millest 17 sisaldas ebavõrdse kohtlemise teemat. Eelduslikult ei toimu muudatuste järel ka olulist töövaidluste arvu kasvu. Statistika kogumine (IV peatükk, art 28) Sihtrühm: Statistikaamet Direktiivi eelnõu artiklil 28 on oluline mõju Statistikaametile, kuna selle kohaselt tuleb liikmesriikidel hakata iga-aastaselt Euroopa komisjonile esitama soolise palgalõhe kohta andmeid, mida seni on esitatud iga nelja aasta tagant. See eeldab märkimisväärset muutust senises Statistikaameti palgainfo kogumise viisis ning eeldab Statistikaametilt sihiteadlikku kohanemist (täiendavat rahastuse vajadust ja tööressurssi). Statistikaameti hinnangul on täiendav rahastuse vajadus iga-aastaselt ligikaudu 200 000 eurot (sh küsitluse läbi viimiseks ning tööjõu- ja majanduskuludeks). Viidatud kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 1. Peame oluliseks tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sealhulgas palgalõhe vähendamise meetmeid. 40 Põhjendus: Seisukoht lähtub asjaolust, et Eestis on sooline palgalõhe teiste EL liikmesriikidega võrreldes jätkuvalt suurim – 2018. aastal oli nais- ja meestöötajate keskmiste tunnipalkade erinevus Eurostati andmetel 21,8% (EL keskmine 15,3%). 2019. a. esialgsetel andmetel oli ka Eesti sooline palgalõhe vähenenud, kuid ületas ikkagi 20%. Soolise palgalõhe vähendamine on ELi majanduspoliitika koordinatsiooniprotsessis (nn Euroopa pooolaasta) olnud Eestile antud riigipõhine soovitus aastast 2015. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 prioriteetide kohaselt peab Eesti oluliseks „tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil soolise palgalõhe vähendamise meetmeid“. Tegemist on ka siseriiklikult tunnustatud olulise väljakutsega, millega tegelemise vajadus leiab äramärkimist kehtivas koalitsioonilepingus, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2020-2021, strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas ning millega tegelemiseks viiakse tegevusi ellu „Heaolu arengukava 2016-2023“ soolise võrdõiguslikkuse programmide raames. Joonis 1. Sooline palgalõhe Euroopa Liidu liikmesriikides, Eurostat 2018 2. Toetame Euroopa Liidu tasandil sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks vajalikes miinimummeetmetes kokku leppimist, lähtudes sealjuures proportsionaalsuse põhimõttest. Peame asjakohaseks, et sellised miinimummeetmed aitavad kaasa palkade läbipaistvuse suurendamisele. Peame oluliseks, et läbipaistvuse ja õiguskaitsemeetmete kujundamisel jäetaks liikmesriikidele piisavalt otsustusvabadust. Põhjendus: Palkade läbipaistvuse meetmed aitavad tõsta nii tööandjate kui töötajate teadlikkust võrdse palga põhimõtte täitmisest organisatsioonis, suurendavad teadmispõhisust nii palgaläbirääkimistel kui avalikus diskussioonis ja parandavad seeläbi arutelude kvaliteeti. Sellised meetmed lihtsustavad ja toetavad ka võrdse palga põhimõtte täitmise kontrolli nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, töövaidluskomisjonide ja kohtute poolt. Euroopa Liidu tasandi ühtsed, senisest detailsemad miinimummeetmed sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks aitavad võrdsustada konkurentsitingimusi kogu Euroopa Liidus, vähendades olukordi, kus võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu pakkuda oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga. Samuti toetaks ühtsete miinimummeetmete kehtestamine isikute vaba liikumist EL-s ühtlasema õiguskaitse tagatuse 41 kaudu. Samas on oluline, et EL tasandi kokkulepped ei oleks ülemäära detailsed, vaid jätaksid liikmesriikidele võimaluse arvestada siseriiklike meetmete kujundamisel mõistlikul määral ning niivõrd, kuivõrd need ei ole otseselt diskrimineerimisele ja ebavõrdsuse levikule kaasaaitavad, ka siseriiklikke tavasid ja õiguslikke ning riigihalduslikke struktuure. Ühtsetes miinimummeetmetes kokkuleppimine siiski raamistaks ja toetaks asjakohaseid diskussioone ja tegutsemisviise ka siseriiklikult. Eestis on palgasuhe ajalooliselt eelkõige kahe osapoole vaheline kokkulepe, millesse kolmas osapool riigi näol peaks sekkuma võimalikult vähesel määral ja ainult selgelt põhjendatud juhtudel. Riigi kohustus tagada sama ja võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste õiguse võrdsele palgale rakendumine on samaväärselt näiteks ümbrikupalkade maksmise ja alla miinimummäära töötasu maksmise keeluga kahtlemata selliseks põhjendatud juhuks. Kui avalikus sektoris on Eestis juba ka kasutusel mitmed praktikad, mis aitavad palkade läbipaistvusele kaasa47, siis erasektoris on endiselt levinud meie suure soolise palgalõhe säilimist toetavad praktikad, sealhulgas individuaalsed palgaläbirääkimised, ametikohtade ja nende raames tehtava töö väärtuse vähene tööandjapoolne läbimõeldus ning palga määramise aluste puudumine paljudes organisatsioonides. Näiteks, 2015. aastal ei olnud Eestis enam kui kolmveerandis organisatsioonidest (77%) tehtud ametikohtade hindamist. Alates 50 töötajaga organisatsioonidest oli hindamise teinud umbes kolmandik (38%), enam riigiasutused kui kohaliku omavalitsuse haldusala organisatsioonid ja eraettevõtted.48 Samas, toetavad töötajad palkade läbipaistvust suurendavaid meetmeid. Näiteks, 2017. a. Eurobaromeetri uuringu49 kohaselt toetas 57% Eesti töötajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade liikide (job type) lõikes. Selle vastu oleks 22% ning 6% töötajatest ütles, et seda juba tehakse nende organisatsioonis. Sellega ei erinenud me väga palju EL28 keskmisest, kus vastavad näitajad olid 64%, 23% ja 3%. Mitmed menetlusõigust käsitlevad sätted on eelnõus liigselt detailsed, sekkudes seetõttu ülemääraselt liikmesriigi õiguskaitsesüsteemi. Mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel peab direktiiv jätma piisava paindlikkuse sobitada need liikmesriigi olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga. Konkreetse valdkonna direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad süsteemid olulisel määral ümber kujundada. 2019. a. riigipõhises soovituses, mis jäi vaatluse alla ka 2020. a. riigipõhiste soovituste protsessis, rõhutati vajadust viia Eestis soolise palgalõhe vähendamiseks ellu just palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid. 3. Peame vajalikuks tagada, et organisatsioonidele seatavad palkade läbipaistvusega seonduvad kohustused oleksid võimalikult lihtsad, selged ja üheselt arusaadavad. Palkade läbipaistvuse suurendamisele kaasa aitavate kohustuslike 47 Meetmete positiivset mõju võib ilmestada ka nt asjaolu, et riigi ametiasutustes oli naiste keskmine bruto kuukogupalk vaid 6,3% väiksem meeste keskmisest bruto kuukogupalgast. Vt „Avaliku teenistuse 2019. a. aruanne“ lk 35. Rahandusministeerium, Tallinn 2020, leitav: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/atar_2019.pdf?download=1 48 Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf. 49 Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677. 42 miinimummeetmete seadmisel tuleb arvesse võtta erinevas suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi ja võimekust. Peame oluliseks, et eriti mikro- ja väikestele organisatsioonidele kehtestatavad kohustused ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad. Meetmete proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada meetmega kaasneva koormuse ja kulu ning saadava, sealhulgas õiguste tõhusamast kaitsest tuleneva ja laiema ühiskondliku kasu tasakaalu. Põhjendus: Euroopa Komisjoni avaldatud direktiivi eelnõus esineb ühest küljest kohati liigset detailsust, teisest küljest jäävad mõned seal sisalduvad kontseptsioonid, nõuded ja nende põhjused vähemalt esmapilgul ebaselgeks. Seetõttu peame vajalikuks, et Eesti töötaks läbirääkimiste käigus selle nimel, et kokkulepitavad miinimummeetmed saaksid piisaval määral üheselt arusaadavad, lihtsad ja selged. See hõlbustaks direktiivi ülevõtmist ja tagaks ühesuguse rakendamise kõigis liikmesriikides. Palkade läbipaistvuse meetmed võivad küll esialgu suurendada seni täiesti läbipaistmatu palgasüsteemiga tööandjate halduskoormust, kuid edaspidiste regulaarselt elluviidavate tegevustega seonduv halduskoormus on meetmetest saadava kasuga proportsioonis. Halduskoormust aitavad kontrolli all hoida ka erinevate meetmete kohustuslikuks tegemine erineva suurusega organisatsioonides, samuti riigipoolsed toetavad meetmed, sh ülesannete täitmist lihtsustavad digitööriistad. 2020. aasta IV kvartalis olid Maksu- ja Tolliameti andmetel Eesti ettevõtetest 93% mikroettevõtted, neis töötas 27% palgatöötajatest. Ülejäänud palgatöötajad töötasid kas väike- (25%) või keskmise- (25%) suurusega ettevõtetes ning ligikaudu 23% töötas enam kui 250 töötajaga ettevõttes või asutuses.50 EL tasandil ühtsete miinimummeetmete väljatöötamisel peame oluliseks, et erinevate meetmete väljatöötamisel oleks arvesse võetud organisatsioonide suurus. Oluline on silmas pidada, et väiksematele organisatsioonidele suurematega samasuguse kohustuse panemine võib nende jaoks olla ebaproportsionaalselt koormav või muul põhjusel ebamõistlik. Näiteks, arvestades, et mikroettevõtetes ei pruugi leiduda sama või võrdväärset tööd tegevaid töötajaid või on nende hulk minimaalne, võiks töötajate palgatasemete avalikustamine olla keeruline, kuna ei oleks võimalik säilitada kõikide töötajate anonüümsust. Samas on ka selliseid palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, mida on võimalik ja vajalik rakendada igas suuruses organisatsioonides, näiteks töökuulutustes palkade või palgavahemike avaldamine. Meetmepõhiselt tuleb hinnata selle elluviimisega organisatsioonidele kaasneva koormuse ja kulu ning saadava kasu tasakaalu. Kasu hindamisel on asjakohane arvestada lisaks läbipaistva ning objektiivse palgasüsteemi rakendamisega saavutatavale kokkuhoiule näiteks ka meetmete positiivset mõju töötajate rahulolule ja sellega kaasnevat personali voolavuse vähenemist ning motivatsiooni ja tootlikkuse tõusu, samuti organisatsiooni maine paranemist jms. 2017. a. Eurobaromeetri uuringu51 andmetel nõustus 69% Eesti vastajatest täielikult või osaliselt 50 2020. aasta IV kvartalis olid Maksu- ja Tolliameti andmetel Eesti ettevõtetest 93% mikroettevõtted, neis töötas 27% palgatöötajatest. Ülejäänud palgatöötajad töötasid kas väike- (25%) või keskmise- (25%) suurusega ettevõtetes ning ligikaudu 23% töötas enam kui 250 töötajaga ettevõttes või asutuses. 51 Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677. 43 väitega, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kasulik ettevõtetele ja majandusele ning 80%, et see on oluline õiglase ja demokraatliku ühiskonna tagamiseks. 4. Peame asjakohaseks, et EL tasandi miinimummeetmed toetaksid palkade läbipaistvust tööle kandideerijate jaoks. Põhjendus: Kuna palk võib olulisel määral mõjutada inimese soovi konkreetsel töö- või ametikohal töötada ja seega sellele ka kandideerida, samuti toimuvad esimesed palgaläbirääkimised juba enne töö- või teenistussuhte algust, on oluline, et ka tööle ja teenistusse kandideerijatel oleks kättesaadav teave vähemalt töö- või ametikoha põhipalga või sellele kohaldatava palgavahemiku kohta. Palkade suurem läbipaistvus kandideerijate jaoks aitaks leevendada ka Eestis kohati esinevat naiste madalamate palgaootuste probleemi, mis eriti individuaalsete palgaläbirääkimiste korral ja olukorras, kus tööandja poolt on paika panemata objektiivse ja läbimõeldud töö väärtuse ning palga määramise alused, viib pahatihti küsitud madalama palga määramiseni naistöötajale. Palgavahemike avalikustamine tööle kandideerimisel annaks nii nais- kui ka meessoost kandidaatidele ühtsema aluse läbirääkimisteks. 5. Toetame palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste alustele sooneutraalsuse ja läbipaistvuse nõude kehtestamist. Leiame, et mikrosuuruses organisatsioonidele oleks kohustuslik palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste poliitika kehtestamise nõue ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka sellistes organisatsioonides peavad palga arvutamise alused olema objektiivsed, läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle esitatavad ning nende kujundamisel ei või lähtuda sooga seotud asjaoludest. Põhjendus: Direktiivi eelnõu artikkel 6 näeb ette, et palgakujunduse ja karjäärivõimaluste poliitika läbipaistvuse suurendamiseks teeb tööandja töötajatele lihtsasti kättesaadavaks nende palgatasemete ja karjäärivõimaluste aluseks olevate kriteeriumide kirjelduse. Need kriteeriumid peavad olema sooneutraalsed. Läbimõeldum ja läbipaistvam palgapoliitika vähendab tööandjapoolset tahtmatu diskrimineerimise ohtu. Töötajate parem informeeritus annab neile julgust ja vajalikku informatsiooni oma õiguste paremaks teostamiseks. SoVS § 6 lg 2 punkti 3 kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks (ja seeläbi SoVS § 5 lg 1 kohaselt keelatuks) ka siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele. SoVS § 7 lõike 3 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada SoVS § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle. Selline regulatsioon eeldab, et kõigil tööandjatele, olenemata organisatsiooni suurusest, on olemas vähemalt läbimõeldud ja objektiivsed, sh sooliselt mittediskrimineerivad palga arvutamise alused. Karjäärivõimaluste poliitika kujundamisel peavad tööandjad kehtiva õiguse kohaselt lähtuma nii edutamist puudutavast diskrimineerimiskeelust (SoVS § 6 lg 1) kui pöörama tähelepanu asjakohastele nõuetele soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse raames. Nii näevad SoVS § 11 lg 1 punktid 1 ja 2 ette, et tööandja peab naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades tegutsema selliselt, et tema tegevus toetaks nii meeste kui ka naiste kandideerimist vabadele 44 töökohtadele ning neile võetakse tööle mõlemast soost isikuid ning võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise. 6. Peame asjakohaseks töötajale ligipääsu võimaldamist teabele, mille põhjal saab otsustada tema suhtes võrdse palga põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja võrdväärset tööd tegevate töötajatega võrreldes. Põhjendus: Ka Eesti kehtiv õigus annab töötajale võimaluse saada tööandjalt teavet, mille põhjal saab otsustada tema suhtes võrdse palga põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja võrdväärset tööd tegevate töötajatega võrreldes. Selline õigus on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduses (SoVS) ning on töötajale vajalik oma õiguste paremaks kaitseks. SoVS § 7 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud taotluse esitamisest 15 tööpäeva jooksul andma kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on SoVS § 6 lõikes 2 nimetatud alusel diskrimineeritud. § 7 lõike 3 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada SoVS § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle. 7. Toetame 250 ja enama töötajaga organisatsioonidele organisatsioonisisest soolist palgalõhet iseloomustavate ja hinnata võimaldavate näitajate regulaarse avaldamise, sooliste palgaerinevuste põhjuste analüüsimise ja tuvastatud, kuid objektiivsete ning sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste kaotamise nõude kehtestamist. Peame oluliseks, et selline kohustus ei oleks ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord kahe aasta jooksul ning et riik pakuks kohustuse täitmiseks organisatsioonidele vajalikku tuge. Põhjendus: 2017. a. Eurobaromeetri uuringu52 kohaselt toetab 57% Eesti töötajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade liikide (job type) lõikes. Selle vastu oleks 22% ning 6% töötajatest ütles, et seda juba tehakse nende organisatsioonis. Sellega ei erinenud me väga palju EL28 keskmisest, kus vastavad näitajad olid 64%, 23% ja 3%. Sama, võrdse või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmises oma organisatsioonis peab olema veendunud ennekõike tööandja ise ning seda faktipõhiselt ja olenemata riikliku kontrolli olemasolust või puudumisest. Faktipõhise teadmise olemasoluks on suuremates organisatsioonides vajalik, et läbi oleks viidud tööde/ametikohtade hindamine ja võrdlemine53 ning et korrapäraselt analüüsitaks palgatasemete ja soolise palgalõhe infot sama, võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajarühmade kaupa ning tuvastatud erinevuste põhjuseid. Tuvastatud objektiivsete ning sooneutraalsete põhjendusteta 52 Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677. 53 Sooneutraalne tööde hindamise ja klassifitseerimise süsteem aitab tuvastada ja vältida tavaliselt naiste tehtud tööde alahindamisest tulenevat kaudset diskrimineerimist palga alusel. Tööde hindamisel ja klassifitseerimisel ning võrdlemisel võetakse arvesse nt töö tegemiseks vajalikku pingutust, vajalikke oskuseid, sellega kaasnevat vastutust ja töötingimusi. Lisainfo on soovi korral leitav Euroopa Komisjoni 2013. a. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)) kohaldamise kohta lisast 1 “Sooneutraalsed tööde hindamise ja klassifitseerimise süsteemid”: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013SC0512. 45 palgaerinevuste kaotamiseks meetmete planeerimisel on oluline teha tihedat koostööd töötajate esindajatega. Palkade läbipaistvuse meetmetel on eeldatavalt positiivne mõju töötajate motivatsioonile, tootlikkusele ja töökliimale. Sellist positiivset mõju võib algusjärgus mõneti pärssida asjaolu, kui töökohtade hindamine ja võrdlus ning analüüsid toovad esile märkimisväärse soolise ebavõrdsuse, kuid tööandjapoolne pühendumus ebavõrdsuse vähendamisele aitab positiivset mõju suurendada. Läbipaistvad palgasüsteemid vähendavad teatud määral tööandja subjektiivset diskretsiooniõigust, kuid ei takista töötajate võrdsetel ja objektiivsetel alustel tunnustamist. Võttes arvesse, et ka läbipaistvad palgasüsteemid võimaldavad kõrgemalt tasustada suuremat pingutust, siis ei pärsi palkade läbipaistvus kindlasti ka tööandja võimalusi tunnustada paremaid tulemusi saavutavaid töötajaid. Riikidest, kus tööandjatel juba on palgalõhede raporteerimise kohustus, on ka tõendeid selle kohustuse positiivsest mõjust. Näiteks Rootsis korrigeeriti põhjendamatute palgalõhede tuvastamisel kahe aasta jooksul umbes 6000 töötaja palka. Taanis tõi kohustuslik raporteerimine kaasa palgalõhe vähenemise 7% võrra54. Eurofoundi poolt 2018. a. avaldatud analüüs palgaraportite ja –auditite meetmete rakendamisest neljas liikmesriigis näitas ka, et tööandjad astuvad palgaraportite tulemuste pinnalt suurema tõenäosusega edasisi samme, kui need sammud on kohustuslikud55. Võimalike meetmete proportsionaalsust, nendega kaasnevat kulu ja tulu ning meetmete eripärasid tuleks läbirääkimiste käigus arvestada ka meetmete regulaarsuse üle otsustamisel. Kuna näiteks palgaanalüüsidest selgunud ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja aega uute meetmete elluviimiseks, siis ei ole mõistlik organisatsioonidele panna iga-aastast avaldamis- ning seire- või järelevalveorganile esitatava aruandluse kohustust. Riigi poolt organisatsioonidele kohustuste täitmiseks pakutav tugi võib hõlmata nõustamist ja konsultatsioone, koolitamist, juhendmaterjale, (digi)tööriistade kättesaadavaks tegemist jms. 8. Oleme seisukohal, et EL tasandil kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning riigisiseselt teha organisatsioonidele kättesaadavaks meetmete elluviimist lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade väljatöötamist, soodustada heade praktikate vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist. Põhjendus: Hoidmaks tööandjate halduskoormust madalamana ja toetamaks palkade läbipaistvuse meetmete, sh lõhede analüüsi ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja töötada 54 Euroopa Parlament (2020) Equal Pay for Equal Work Binding pay-transparency measures. Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies Directorate-General for Internal Policies, Luxembourg, lk 17-18, leitav: https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/642379/IPOL_STU(2020)642379_EN.pdf. 55 Viidatud samas lk 17 46 võimaluste piires tööandjate poolt juba riigile antud andmeid kasutavad, s.t. registriandmetel põhinevad digitööriistad. Sotsiaalministeeriumis on kavandamisel lähiaastatel taoliste digitööriistade väljatöötamine, mis toetaks tööandjaid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kehtivate nõuete ja kohustuslikest miinimumnõuetest edumeelsemate56 vabatahtlike meetmete rakendamisel nii soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks organisatsioonides laiemalt kui konkreetsemalt võrdse palga põhimõtte täitmiseks. Kui Euroopa Liidus lepitakse kokku palkade läbipaistvust toetavad miinimummeetmed, on asjakohane, et komisjon toetaks selliste meetmete siseriiklikku rakendamist muuhulgas heade praktikate vahetamist soodustades, samuti võimaldades siseriiklike meetmete tarbeks, sh digitööriistade arendamiseks, EL vahendite kasutamist. Tulevase direktiivi eesmärkide täitmisele aitaks kaasa ka Euroopa Komisjoni poolt tööde sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav (näidis)juhis, mille liikmesriigid saaksid eeskujuks võtta siseriiklike juhendite, infomaterjalide ja tööriistade väljatöötamisel. 9. Oleme seisukohal, et EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks paindlikkus kujundada õiguste kaitse tõhustamise meetmed riigisiseseid menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt. Toetame töötajate esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate kohtuväliste ja kohtumenetluste raames vaidluste lahendamisel töötaja esindajana, eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja olemas esindatava nõusolek. Toetame jagatud tõendamiskohustuse rakendamist meeste ja naiste võrdse palga põhimõtte rikkumist puudutavates vaidlustes. Põhjendus: Direktiivi eelnõu õiguslikuks aluseks on ELTL art 157 lg 3, mille kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. See säte ei näe ette võimalust sekkuda liikmesriikide vaidluste lahendamise ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetesse. Seega tuleb mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel arvestada, et need peavad sobima liikmesriigi olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga ja konkreetse valdkonna direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad süsteemid ümber kujundada. Võrdse palga küsimustes on Eestis töövaidluskomisjonide poole ja kohtusse pöördumisi väga vähe. Võib eeldada, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku taolise, spetsiifiliste ekspertteadmistega riikliku institutsiooni poolt esindajana toetatud pöördumine töötaja õiguste kaitseks võiks muuhulgas aidata kaasa selge ja kvaliteetse õiguspraktika tekkimisele võrdse palga küsimustes. Liikmesriigile peaks siiski säilima õigus kehtestada töötajat esindava isiku pädevusnõuded (nt õigusteaduslik kõrgharidus) ka juhul, kui esindajaks on töötajate esindaja või võrdõiguslikkuse edendamisega tegeleva asutuse töötaja. Töötaja nimel tema esindajana menetluses osalemise eelduseks peab võima jääda ka esindatava otsene nõusolek. 56 Näiteks, kui kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seadus kohustab tööandjaid üldsõnaliselt „andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest.“, siis on selle kohustuse esimest poolt võimalik täita nii minimaalset pingutust nõudva statistikatabeliga kui viies läbi ja tehes töötajatele kättesaadavaks organisatsiooni põhjaliku soolise võrdõiguslikkuse auditi. 47 Eestis kehtiva jagatud tõendamiskohustuse regulatsiooni kohaselt (SoVS § 4) peab kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline diskrimineerimine. Isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. Selliselt jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtumenetluses ja kriminaalmenetluses. Kuigi ka SoVSi jagatud tõendamiskohustuse regualtsiooni rakendamine võib tuua kaasa sama tulemuse, ei kirjuta SoVS, erinevalt direktiivi eelnõust, ette, millise otsuse kohus peaks kahtluse korral tegema. Leiame, et direktiiv ei peaks ühegi menetlusliigi puhul otsesõnu ette kirjutama, milline otsus tuleks kahtluse korral teha – see oleks lubamatu sekkumine liikmesriigi kohtumenetluse autonoomiasse. 10. Nõustume, et võrdse palga põhimõtte järgimise paremaks tagamiseks, sh palkade läbipaistvust toetavate meetmete rakendamise tõhustamiseks, on riigisiseselt vajalik tugi- ja seiremehhanismide loomine. Samas peame oluliseks, et riikidele jääks vabadus otsustada konkreetsete ülesannete ja pädevuste jaotus asjakohaste asutuste vahel. Põhjendus: Tööandjatele pandud avaldamis- ja analüüsikohustuste tõhusus võib jääda loodetust väiksemaks, kui tööandjad tajuvad neid kohustusi eelkõige enda jaoks ebavajaliku lisakoormusena ning puuduvad riigi toetavad meetmed, mis kohustuse täitmise vajadust ja sellest saadavat kasu selgitavad ning täitmist lihtsustavad (nt digitööriistad) ja toetavad. Seetõttu on selleks, et kohustatud organisatsioonid palkade läbipaistvuse meetmeid õigusaktides ettenähtud ulatuses ja soovitud kvaliteediga ellu viiksid ning et seaduses ette nähtud töötajate õiguste kaitse senisest paremini toimiks, siseriiklikult vaja tagada institutsionaalne tugi. Eestis oleks selleks nende institutsionaalseid eripärasid ja praegusi pädevusi ning ülesandeid arvestavalt ilmselt vajalik täiendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning tööinspektsiooni ülesandeid ja õiguseid. Igal juhul on oluline, et tulevane EL tasandi regulatsioon jätaks riikidele vabaduse määrata vastavad seire- või järelevalveasutused lähtuvalt riigisisesele tööjaotusele ja erinevate asutuste mandaadile. 11. Arvestades, et direktiivi ülevõtmine eeldab lisaks õiguslikele muudatustele elluviimist toetavaid ettevalmistusi nii riigilt kui tööandjatelt, eelistame direktiivi ülevõtmistähtaja pikendamist vähemalt kolmele aastale. Põhjendus: Kuna Euroopa Komisjoni avaldatud direktiivi eelnõu põhjal võib eeldada, et direktiivi ülevõtmiseks on lisaks õiguslikele muudatustele vajalikud nii riigipoolsed institutsionaalsed muudatused, toetusmeetmete väljaarendamine ja teavitustegevused kui eelkõige suurte tööandjate ettevalmistused, mis võivad eeldada IT-arendusi, muudatusi personalipoliitika regulatsioonides jms, siis leiame, et ülevõtmiseks antav periood ei või olla lühem kui kolm aastat. Komisjon on direktiivi eelnõus pakkunud ülevõtmise ajavahemikuks kaks aastat alates direktiivi jõustumisest. 48 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Tööinspektsioonile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ENUT, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonile, Eesti Naiste Koostööketile, MTÜle Oma Tuba, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidule, Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Inimõiguste Instituudile, Kodanikualgatusele Võrdsed, MTÜle Naiste Laine ning Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE. Oma arvamuse esitasid Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tööinspektsioon, Statistikaamet, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Personalijuhtimise Ühing PARE, MTÜ Oma Tuba, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Linnade ja Valdade Liit. Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale. Seisukohad on kooskõlastatud Justiitsiministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Rahandusministeeriumiga. 49 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele 1.1. Tasustamise läbipaistvuse suurendamise meetmed (artikkel 4-artikkel 11 ja artikkel 26) Kavandatav muudatus või meede 1.2. 1.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 1.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 1.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele SOTSIAALNE MÕJU Eelnõul on mõju sugudevahelistele suhtele ja soolisele võrdõiguslikkusele Sihtrühm: palgatöötajad (mehed ja naised) Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline Keskmine Keskmine Suur Väike Oluline palgalõhe. Statistikaameti andemetel oli naiste Meetmed võivad Mõju avaldumise Meetmetel on Palgatöötajate tasu brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui kaasa tuua küll sagedus on potentsiaalselt mõju ühtlustamine võib kaasa meestel. Aastal 2071 võib praegune palkade muutuse palgatööd keskmine, sest kõigile tuua languse meeste erinevus tähendada pensionide 10% tegevate naiste ja sissetulekute palgatöötajatele. palkades. Risk on siiski erinevust1. Seni on Eesti teadlastel meeste käitumises, võrdsuse Statistikaameti pigem väike, sest suurema õnnestunud selgitada meeste ja naiste kuid ei nõua suurenemise andmetel oli 2019. tõenäosusega tõstetakse palgalõhest erinevate mõõdetavate tunnustega sihiteadlikku tagajärgedega aastal palgatöötajaid naiste palka, kui (nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg kohanemist. 2016. puutuvad naised ja kokku 598 300. Naisi tuvastatakse ebavõrdsus. jne) 40%2, st 60% palgalõhest on selgitamata. aasta soolise mehed kokku oli nende seas Kuigi selgitamata osa võib teatud määral võrdõiguslikkuse regulaarselt. 302 700, tuleneda andmete piiratuse tõttu välja jäänud monitooring näitas, et moodustades kõigist muutujatest, mis avaldavad palkadele erinevat enamik (64%) Eesti palgatöötajatest mõju, on üks selgitamata soolise palgalõhe elanikke hindab 50,6%. põhjus ka naiste diskrimineerimine tööturul3. palgalõhet pigem suureks või väga 1 Teadusprojekti InWeGe koostatud palga- ja pensioniprognoos. Leitav: http://inwege.cloud.ut.ee/pensioniprognoos. 2 Täht, K. (Toim.) (2019). Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine – tehniline ülevaade. RASI toimetised nr 10. Tallinn: Tallinna Ülikool. Leitav: https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2019_RASI%20toimetised%20nr%2010_soolise%20palgal%C3%B5he%20kirjeldamine%20ja%20seleta mine.pdf. 3 Anspal, S., Kallaste, E., Karu, M., Kraut, L., Biin, H. (2009). Sooline palgalõhe Eestis: teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Uuringuraport. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium. Leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/1_raport.pdf. 1 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Tasustamise läbipaistvusmeetmete suureks probleemiks5, rakendamisel väheneb palgastruktuuride mis seab ootuse ka sooline kallutatus, mis võrdsustab töötavate riigipoolsetele naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. sammudele palgalõhe Koondmeetmete tulemusena väheneb soolise vähendamiseks. palgalõhe selgitamata osa ning ühtlustuvad meeste ja naiste sissetulekud, mis omakorda mõjutab naiste ja meeste vaesusriski erinevust ja pensionilõhe ulatust. Majandusliku ebavõrdsuse vähenemine aitab kaasa ka lähisuhtevägivalla riski vähenemisele. Euroopa Komisjon on teinud hüpoteetilise riikide keskmise hinnangu, mille järgi võib koondmeetmete mõjul palgalõhe selgitamata osa väheneda 3 protsendipunkti võrra. Arvestades, et Eestis on EL-i keskmisest suurem palgalõhe (Eurostati 2019. aasta esialgsetel andmetel Eestis 21,7% ja EL-i riikides keskmiselt 14,1%) ning Eestis on teiste riikidega võrreldes eriti suur nn läbirääkimiste efekti panus palgalõhesse4, siis võib eeldada, et läbipaistvusmeetmetel on Eestis palgalõhe vähendamisel suurem roll kui EL-is keskmiselt. Eelnõul on mõju tööturule Sihtrühm: palgatöötajad Palgatöötajate jaoks paraneb tasustamise Keskmine Väike Suur Väike Oluline läbipaistvus enne töölevõtmist (artikkel 5), Palgatöötajate Tasustamise Potentsiaalselt on Palgatöötajate seas võib muutuvad kättesaadavaks nende töötasu käitumises võivad läbipaistvuse mõju kõigile tekkida rahulolematus, kui aluseks olevate kriteeriumite kirjeldused kaasneda meetmetega palgatöötajatele. saadakse teadlikuks meeste (artikkel 6) ning paranevad teabe kättesaamise muudatused, kuid puutuvad töötajad 2019. aastal oli ja naiste palgaerinevustest. võimalused (artikkel 7). Paraneb usaldus nendega ei kaasne kokku pigem palgatöötajaid kokku Samas meetmetega aja tööandja vastu. eeldatavalt ebaregulaarselt ja Statistikaameti jooksul harjutakse ning 4 Masso, J. Meriküll, J ja Vahter, P., 2020. "The Role Of Firms In The Gender Wage Gap," Leitav: https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/12/Ettevotluse-komponentide- palgalohe-uuring.pdf. 5 https://enut.ee/files/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf. 2 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele kohanemisraskusi, ühekordsete andmetel 598 300. kaovad meeste ja naiste nii sest üldine hoiak sündmustena: nt Naisi oli nende seas suured palgaerinevused, enamiku Eesti enne töölevõtmist 302 700, mistõttu võib seda töötajate seas on või otsides infot moodustades kõigist ebasoovitavat mõju palgalõhe oma töötasu aluseks palgatöötajatest hinnata pigem väikeseks. läbipaistvuse olevate palga 50,6%. meetmeid toetav. kriteeriumite kohta. 2017. a. Eurobaromeetri uuringu6 andmetel toetas 57% Eesti töötajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade liikide lõikes. Selle vastu oleks 22% ning 6% töötajatest ütles, et seda juba tehakse nende organisatsioonis. Sihtrühm: Palgatöötajad, kes töötavad vähemalt 250 töötajaga ettevõtetes Vähemalt 250 töötajaga tööandjate juures Keskmine Väike Keskmine Väike Oluline töötavatel palgatöötajatel on õigus avalikule Palgatöötajate Avaliku teabe Maksu- ja tolliameti Ebasoovitavate mõjude teabele, mis käsitleb naiste ja meeste käitumises võivad õiguse kasutamine 2020. aasta IV riski ei tuvastatud. palgalõhet nende organisatsioonis, sealhulgas kaasneda on palgatöötajate kvartali andmete seoses põhipalgale lisanduvate täiendavate või muudatused, kuid jaoks eeldatavasti kohaselt moodustasid muutuvtasudega (artikkel 8). nendega ei kaasne pigem harv. vähemalt 250 eeldatavalt töötajaga ettevõtete kohanemisraskusi. töötajad kõigist töötajatest 23%. 6 Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677. 3 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Sihtrühm: kõik tööandjad Tasustamise läbipaistvus enne töölevõtmist Suur Väike Suur Keskmine Oluline tähendab seda, et tööandjad peavad teada Palkade läbipaistvuse Tasustamise Mõjutab kõiki Eesti Tööandjatele võivad need andma tulevasele töötajale konkreetse töö eest tagamise meetmete läbipaistvuse tööandjaid. Maksu- ja meetmed tekitada makstava töötasu algse taseme või selle rakendamine nii enne meetmeteid peavad tolliameti 2020. aasta lisakoormust. Samas vahemiku (artikkel 5). tööle võtmist, info tööandjad tagama IV kv andmete sõltub koormuse suurus Tööandjad peavad töötajatele kättesaadavaks kättesaadavaks pigem kohaselt oli vähemalt töötajate arvust ning tegema nende töötasu määramise ja tegemisel kui ebaregulaarselt ja ühe töötajaga tööandjate senistest karjäärivõimaluste aluseks olevate teavitamiskohustus ühekordsete tööandjaid ca 96 tasustamise praktikatest. sooneutraalsete kriteeriumite kirjelduse täitmisel eeldab sündmustena: nt tuhat, mis moodustab Koormus võib osutuda (artikkel 6) tööandjatelt enne töölevõtmist ja kõikidest Eesti ebamõistlikult suureks Tööandja on kohustatud igal aastal teavitama sihiteadlikku siis, kui töötaja ettevõtetest (ca 148 väikeettevõtete jaoks, kus töötajaid nende õigustest saada vajalikku kohanemist. 2015. a. küsib infot tuhat) enamiku. väikse töötajate arvu tõttu teavet, et töötajad saaksid hinnata, kas nende seisuga ei olnud kriteeriumite kohta. on iga töökoht unikaalne tööd tasustatakse mittediskrimineerival viisil Eestis enam kui Teavituskohustus ning seetõttu puudub (artikkel 7). kolmveerandis on kord aastase majanduslikult mõistlik organisatsioonidest sagedusega. põhjus (77%) tehtud Seetõttu on mõju palgakorralduseeskirjade ametikohtade sagedust hinnatud või karjäärieeskirjade hindamist. Alates 50 väikeseks. koostamiseks. töötajaga Kohustus avaldada organisatsioonidest töötajate töötasude kohta oli hindamise teinud senisest rohkem infot võib umbes kolmandik väike- ja keskmiste (38%), enam ettevõtete seas suurendada riigiasutused kui motivatsiooni osaliselt kohaliku oma töötajatele omavalitsuse ümbrikupalka maksta. haldusala Samas maandavad seda organisatsioonid ja riski Maksu- ja Tolliameti eraettevõtted. 7 deklareeritama töö ja ümbrikupalga ennetamise meetmed. 7 Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf. 4 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Sihtrühm: Vähemalt 250 töötajaga tööandjad Lisaks kõiki tööandjaid puudutavatele keskmine keskmine väike väike Oluline meedetele (artikkel 5-7), peavad vähemalt 250 Mõju ulatus sõltub Teabe esitamine ja Statistikaameti 2020. Palgaaruandlusest võib töötajaga tööandjad tegema avalikkusele sellest, kas ettevõtted avaldamine on aasta andmete vähemalt 250 töötajaga kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks teabe, peavad ise hakkama regulaarne kuid kohaselt oli vähemalt ettevõtetele tuleneda mis käsitleb naiste ja meeste palgalõhet nende andmeid koondama, mitte igapäevane 250 töötajaga suurem koormus, kuid organisatsioonis, sealhulgas seoses või saab Eestis mõni või iganädalane ettevõtteid 172, kuna palgaaruandlus on põhipalgale lisanduvate täiendavate või olemasolev asutus sündmus. mis moodustab periooditi esinev sündmus muutuvtasudega (artikkel 8). Selle teabe ülesandeks koguda kõikidest Eesti (nt kord aastas), siis on avaldamine võimaldab tööandjate teatavat nõutud teavet näiteks ettevõtetest ca 0,1%. ebasoovitavate mõjude risk võrdlemist, mis loob tööandjatele stiimulid läbi maksu- või Seega on mõjutatud väike. Ebasoovitavad vältida võimalikke palgalõhesid, soodustab sotsiaalkindlustusand sihtrühma suurus mõjud puuduvad, kui diskussiooni töötasu võrdsuse teemal ja mete, ning väike. teavet kogub ja avaldab ajendab meetmeid. avalikustada. mõni Eesti keskne asutus registriandmete põhjal. MAJANDUSLIK MÕJU Eelnõul on mõju leibkondade toimetulekule Sihtrühm: Eesti leibkonnad, kus on palgatööd teinud naisi Eelnõu mõjutab naiste tarbimiskäitumist ja keskmine keskmine keskmine väike Oluline laiemalt ühiskondlikku ebavõrdsust. Eesti Muudatus võib Sissetuleku Kui paljude naiste Kuna keskmise brutopalga ühiskonnas on vaesusest rohkem ohustatud mõjutada naiste suurenemisest sissetulekuid eelnõu tõus võib kaudselt tõsta ka naised, kelle töised sissetulekud ja hilisem toimetulekut tingitud mõju mõjutab, on raske hindasid, võib see pension ei taga piisavat toimetulekut. märkimisväärselt, toimetulekule on hinnata. Eeldatavasti omakorda negatiivselt Statistikaameti andmetel elas Eesti naistest kuid ei tekita regulaarne. on sihtrühma suurus mõjutada madalapalgalise 2019. aastal suhtelises vaesuses 22,3%, samas kohanemisraskusi. võrreldes kõikide töötajaga leibkondade kui meeste suhtelise vaesuse määr oli 18,9%. Eesti naistega toimetulekut. Palgatõus 65-aastaste ja vanemate naiste ja meeste keskmine, jäädes 5– võib kiirendada ka toimetuleku lõhe oli veelgi suurem: selles 50% piiridesse. töötajate asendamist vanuse naistest elas suhtelises vaesuses masinate ja seadmetega – 47,2%, samas kui meestest 30,5%. asendamise risk on suurem Kui muudatused palkade läbipaistvuses lihtsamatel ja madalama toovad kaasa naiste palkade tõusu, suureneb palgaga ametikohtadel. Eeldatavasti on siiski tegu 5 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele ka tarbimine perekondades, kus naised ebasoovitava mõjuga, töötavad. millel on väike ulatus. Suurem võrdsus töötasus võib suurendada brutotöötasu riigi tasandil ja vähendada tulu jaotumise ebavõrdsust. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt väheneb suhtelise vaesuse määr EL-is keskmiselt 1,7 protsendipunkti võrra, kusjuures vaesusrisk väheneb peamiselt üksikvanemaga leibkondade puhul (kus Eestis viimase rahvaloenduse kohaselt oli naiste osakaal 92 %). Eelnõul on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Sihtrühm: Tööandjad Tasustamise läbipaistvuse tagamine panustab keskmine väike/keskmine suur väike oluline paremasse ärikeskkonda. Võrdne palk tõstab Ettevõtete tulud ja 250 ja enama Palgainfo päring Võib kiireneda potentsiaalsete töötajate jaoks töötamise kulud ei muutu töötajaga puudutab enamikku madalapalgaliste stiimuleid ning suurendab töötajate usaldust selliselt, et plaanitav ettevõtetes toimuks ettevõtjaid, kellel on töökohade asendamine tööandja vastu, mis võib vähendada seadusandlus nõuaks raporteerimine kord palgatöötajaid. 250 ja masinate ja seadmetega. tööjõuvoolavust. kohanemisraskusi. aastas (mõju enama töötajaga Teisalt tekivad ettevõtetel keskmine), kuid ettevõtjaid, kellele läbipaistvusmeetmete tagamisel täiendavad sellest saaks rakenduvad suuremad kulud. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on loobuda nõudmised, on alla töötaja palgapäringu töötlemise kulu administratiivsete 200. suurusjärgus 20 eurot (päringu kohta), taoliste andmete töötlemise päringute võimalikku hulka ei suudetud abil (mõju väike). hinnata. Saksamaal kasutas seda võimalust 4% Teised täiendavad töötajatest, kellel selleks oli õigus (üle 500 tegevused töötajaga ettevõtetes). Ebavõrdse kohtlemise (infopäringutele korral tekivad kahju hüvitamisega seotud vastamine, kahjude kulud. hüvitamine, 250 ja enama töötajaga ettevõtjatel on täiendava raporti hinnatud palgaerinevuste raporteerimise koostamine) on kuluks 379­890 eurot aastas ettevõtja kohta ebaregulaarsed. (eeldatavalt summa väheneb järgnevatel 6 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele aastatel), samas see jääks (suures osas) ettevõtjatel olemata, kui kasutatakse võimalust, kus riik koostab antud hinnangu tuginedes administratiivsetele andmetele. Eestis oleks riigil selle võimekuse loomiseks vaja täiendavaid arendusi. Palkade ebavõrduse ilmnemisel koostatava raporti hinnanguline kulu on 1180-2266 eurot. Eesti puhul võivad kulud pigem olla alumises ääres (väiksemad ettevõtted, madalam tööjõukulu). MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeeriumile tekib keskmine keskmine väike väike Oluline läbipaistvusmeetmetega mitmeid kohustusi. Mõju ulatus sõltub Kirjeldatud Kuna mõjutatud on Ebasoovitavate mõjude Eelnõu (artikkel 4) näeb ette naistele ja sellest, milliseid kohustuste täitmine vaid üks riigiasutus, riski ei tuvastatud. meestele võrdse töö eest võrdse tasu tegevusi ette on pigem on sihtrühm väike. hindamiskriteeriumite olemasolu riiklikul võetakse, et ühekordne tegevus tasandil. Töö väärtuse hindamiseks ja kirjeldatud kohustusi (hindamiskriteeriu võrdlemiseks tuleb luua metoodika ja täita. mite koostamine, tööriistad, mis peavad lähtuma objektiivsetest Kuna eelnõu eeldab seireasutuse kriteeriumitest (nt haridus, oskused, pingutus Sotsiaalministeeriumi loomine). ja vastutus). lt senisest suuremat Sotsiaalpartnerite Eelnõu (artikkel 11) näeb ette, et liikmesriigid panustamist, võib kaasamine on tagaksid, et direktiivist tulenevaid õigusi ja muudatusega järjepidev, kuid kohustusi arutatakse sotsiaalpartneritega. Seda kaasneda mõningaid seda tehakse ka on võimalik saavutada eri poliitikameetmete kohanemisraskusi, juba praegu. abil, mille eesmärk on arendada aktiivset mistõttu on mõju sotsiaalset partnerlust. ulatus keskmine. Eelnõu (artikkel 26) kohaselt peavad liikmesriigid looma võrdse või võrdväärse töö eest meeste ja naiste võrdse tasustamise seireasutuse, mille ülesandeks saab olema ka 7 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele andmete ja aruannete koondamine ning avaldamine. Sellega võib kaasneda täiendavaid kohustusi Sotsiaalministeeriumi jaoks. Sotsiaalministeeriumi jaoks kaasneb sellega nii muutusi töökorralduses (uute ülesannete lisandumine) kui ka kulusid sõltuvalt sellest, milliseid meetmeid nõuete täitmiseks kasutusele võetakse. Sihtrühm: riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused, kus töötavad ametnikud Direktiivi eelnõuga püstitatud eesmärgid on väike väike keskmine väike väheolulin suuresti avaliku teenistuse seaduses Eelnõuga ei teki Andmete Sihtrühmas on kõik Kuna direktiivi nõuded on e lahendatud. Avalikus teenistuses ei ole tõenäoliselt riigi- ja avaldamine on juba riigi- ja kohaliku juba olemasolevas täiendavalt vaja suurendada palkade kohaliku toimuv regulaarne omavalitsuse õiguskorras juurutatud siis läbipaistvust kuivõrd palgad ning protsess ning ametiasutused, kus puuduvad võimalikud omavalitsuse muudatused töötavad ametnikud. riskid. palgajuhendid on juba avalikud ja ametiasutustele avaldavad mõju palgakorraldus läbipaistev. täiendavaid kulusid harva. Avalikus teenistuses ametnike puhul ei ole ega tulusid, kuna vaja suurendada läbipaistvust enne teenistusse ametnikke puudutav võtmist, kuna palgad on avalikustatud avaliku regulatsioon on juba teenistuse veebis ja on kõikidele läbipaistev ja võrdset kättesaadavad. Samuti ei ole vajadust rõhutada soolist kohtlemist teenistujate õigust saada palkade kohta infot toetav, mistõttu või näha ette kohustus esitada aruandlust puudub vajadus palgalõhe osas, sest palgainfo on isikustatud seoses eelnõuga ATSi kujul avaliku teenistuse veebis olemas ja on muuta või teha võimalik näha nii nais- kui ka meesametnike kulutusi muudeks palkasid ja ka poliitiliste nõunike töötasusid tegevusteks. üle kogu avaliku teenistuse. Ka teenistusse asujatel on võimalik näha palkasid veebist ja küsida ametikoha palganumbrit. Kohustust ametipalga suurust konkursikuulutuses avaldada ei ole, kuid sageli seda siiski tehakse. 8 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Täiendavat kohustust ametiasutustele avalikustada palgalõhe kohta andmeid ei saa pidada vajalikuks, kuna Rahandusministeerium teeb iga-aastaselt ülevaateid. Rahandusministeeriumi avaliku teenistuse 2020 avaldatud ülevaatest (2019 a kohta) tuleneb, et sooline palgalõhe avalikus teenistuses on u 6,3%. Seega sooline palgalõhe on võrreldes erasektoriga avalikus teenistuses palju väiksem. Sihtrühm: Rahandusministeerium Läbipaistvusmeetmetel peaks olema väike väike keskmine väike väike Väheolulin positiivne mõju riigieelarvele, tingituna Riigieelarve Maksude laekumine Kuna mõjutatud on Ebasoovitavate mõjude e suuremast maksutulust ja vähenenud kulust seisukohast on ja toetuste ja vaid üks riigiasutus, riski ei tuvastatud. toetustele/hüvitistele. muutused väikesed, hüvitiste maksmine on sihtrühm väike. Euroopa Komisjon on hinnanud, et riigi tulud sest puudub tarvidus on regulaarne otsestest maksudest ja muutustega tegevus. sotsiaalkindlustusmaksetest tõuseksid umbes kohanemisele 7,5%, samal ajal kui sotsiaalsiirded (rahalised suunatud tegevusteks. hüvitised) väheneksid umbes 0,4%. Sihtrühm: Tööinspektsioon Läbipaistvusmeetmete suurendamise keskmine keskmine väike väike oluline tulemusel võib kasvada töötajate arv, kes Tööinspektsiooni Kuna läbipaistvuse Mõjutatud on üks Ebasoovitavate mõjude pöörduvad Tööinspektsiooni poole kahtlusega, jaoks võib kaasneda meetmete riigiasutus. riski ei tuvastatud. et neile ei pakuta või maksta teiste täiendavaid tegevusi, suurendamise tõttu samasuguste oskuste ja teadmistega kuid need ei tekita võivad töötavad töötajatega võrdset töötasu/palka. kohanemisraskusi. varasemast enam Meetmete rakendamise tulemusel ei kasva pöörduda eelduslikult siiski oluliselt töövaidluste arv, tööinspektsiooni sest ka täna on võimalik näiteks tööle poole, on mõju kandideerijal saada üldistatud võrdlusandmed sagedus pigem palgatasemete kohta Statistikaameti regulaarne. kodulehelt, kuid nende andmete pinnalt või neid tõendina kasutades ei ole vaidlusse asutud. 9 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Meetmete rakendamisega võib Tööinspektsiooni jaoks kaasneda täiendavaid tegevusi ja kulusid, näiteks tööandjate jaoks uute kohustuste täitmist hõlbustavate tööriistade arendamine või järelevalve läbiviimiseks täiendavate ametikohtade loominet. 2.1. Õiguskaitsemehhanismide meetmete kasutuselevõtt ja õiguse kohaldamine (III peatükk) Kavandatav muudatus või meede 3.1. 3.2. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 3.3. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele SOTSIAALSED MÕJUD Eelnõul on mõju võrdsele kohtlemisele tööturul Sihtrühm: palgatöötajad Õiguskaitsemeetmete tõhustamine parandab keskmine väike väike väike vähe üksikisikute võimet kaitsta ennast Muutused võivad Õiguskaitsemeetmete Kuigi võimalik Direktiivi rakendamisel oluline diskrimineerimise eest. muuta küll kasutamine on pigem sihtrühm on kõik võib kaasneda kohtusse Õiguskaitsemeetmetega on tagatud tõhusam palgatöötajate harv, kuigi palgatöötajaid, pöörduva töötaja jaoks ka kaitse töötajate võrdse või võrdväärse töö eest käitumist, kuid ei too diskrimineerimise siis otseselt võrdse palga saamise õigusele. ebasoovitavaid mõjusid. kaasa ulatus võib olla oluliselt kasutab kohanemisraskusi, suurem. õiguskaitsemeet Direktiiviga kavandatakse sest soolise meid eeldatavasti võrdõiguslikkuse väike osa neist kehtestada tingimus, et seadusega on ka (alla 5%). kulusid ei või hagejalt praegu kehtestatud välja mõista, välja arvatud diskrimineerimise juhul, kui „nõue oli keeld ja kirjas põhjendamatu“ (artikkel töötajate õigused. 19). Kehtivas õigussüsteemis jäetaksegi 10 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele nõue rahuldamata siis, kui see on põhjendamatu. Selline säte võib tekitada petliku illusiooni, et nõude esitajat teise poole menetluskulude kandmise kohustus ei ohusta. See võib tingida liiga kergekäelise pöördumise kohtusse ka oludes, kus diskrimineerimist ei ole aset leidnud, ning taolistel juhtudel tuleb kohtusse pöördujal kanda kulusid, millega ta pole arvestanud. Sihtrühm: tööandjad Õiguskaitsemeetmete tõhustamine suurendab keskmine väike väike väike Vähe tööandjate teadlikkust ja vastutust töötajate Ulatus sõltub sellest, Sagedus on väike, sest Potentsiaalselt Kui paranevad inimeste oluline võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu kuivõrd ettevõtted kokkupuude mõjutab kõiki õigused ja inimeste saamisest. peavad kohanema õiguskaitsemeetmetega tööandjaid, kuid teadlikkus oma õigustest, Õiguskaitsemeetmetel, sh karistustel, on õiguskaitsemeetmete on harv ja otseselt puutub siis õiguskaitsemeetmeid tõkestav mõju, mis loob tööandjatele stiimulid ga, mis sõltub sellest, ebaregulaarne. õiguskaitse kasutavate töötajate hulk täita oma kohustusi. kuivõrd on neil situatsioonidega suureneb. Tööandjatel, palgakorraldus kokku väike kellel pole loodud võrdse ettevõttes läbi osakaal (alla 5%) tasustamise aluseid ja mõeldud ja tööandjatest. süsteeme, on risk suurem, kriteeriumite et mõni ta töötaja pöördub süsteemid mõne õiguskaitse organi organisatsioonis poole ning tööandjal tekib loodud. Kui täiendav koormus. süsteemid on loodud, siis on tõenäosus väiksem, et toimub tahtmatut diskrimineerimist. 11 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Justiitsministeerium suur keskmine väike suur oluline 12 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Direktiiviga võivad kaasneda negatiivsed Direktiiviga Õiguskaitsevahendi Otseselt on Kuna osa kavandatavatest mõjud Eesti õigussüsteemile, kuna mitmed kavandatakse tuua te rakendamine on muudatustest muudatustest on vastuolus kavandatavad muudatused on vastuolus Eestis Eesti õigussüsteemi sihtrühma jaoks puudutatud Eestis kehtiva mitu põhimõttelist regulaarselt esinev Justiitsministeerium kehtiva õiguskorraga. õiguskorraga ning nende muudatust, mis ei sündmus. ja kohtud. sobi olemasoleva rakendamine halvendaks Näiteks peavad direktiivi kohaselt Eesti õiguskorda, kaasneks süsteemiga ning mille liikmesriigid tagama, et võrdse tasustamise tõttu võib kaasneda eelnõus ette nähtud õiguse põhimõttega seotud õiguse või kohustuse vajadus muuta kohaldamisega oluline rikkumise tõttu kahju kannatanud töötajal õigussüsteemi negatiivne mõju. oleks õigus nõuda ja saada tekitatud kahju eest tervikuna. Seega on täielikku hüvitist viisil, mis on hoiatav ja taoliste muudatuste kantud kahjuga proportsionaalne. Probleemne mõju negatiivne ja ulatus suur. on tingimus, et kahjuhüvitis peab olema „hoiatav“ (artikkel 14). See viitab nn karistusliku kahjuhüvitise kontseptsioonile, kuid üldiselt lähtub Eesti tsiviilõigus põhimõttest, et hüvitada tuleb isikule tekkinud kahju. Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ei sobi kokku ka direktiivis ette nähtud võimalus, et kohus hakkab lisaks konkreetse tsiviilvaidluse lahendamisele tegema ka ettekirjutusi kostja töökorralduse ümberkorraldamiseks (artikkel 15). Taolised ülesanded on delegeeritud vastava pädevusega haldusorganitele. Lisaks, kohtutäituril ei ole võimalik hakata hindama, kas kostja on „võtnud struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks“. Eesti õigussüsteemis on sobimatu 13 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele selliste ülesannete panemine kohtutele, mis lahendavad tsiviilvaidlusi. 14 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Sihtrühm: Tööinspektsioon, töövaidluskomisjonid Direktiivi ülevõtmisel tuleb täpsustada Keskmine Väike Väike Keskmine Oluline töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise Töövaidluskomisjoni Töövaidluskomisjo Töövaidluskomisjoni Kuna osa kavandatavatest protsessi, sh kuidas toimuks komisjoni või de töökoormus võib nidesse jõuab hetkel d moodustavad muudatustest on vastuolus juhataja poolt asjaolude hindamine mõningal määral ebavõrdse avalikust sektorist tööandja/ettevõtte juures (mida praegu ei Eestis kehtiva suureneda. kohtemise vaidlusi väikse osa. praktiseerita, kuid mis nii mahukate õiguskorraga, võib sellest väga vähe - 2020. dokumentide puhul võib olla möödapääsmatu aastal oli tulenev negatiivne mõju protsessi osa). Lisaks tuleb kaaluda menetluse töövaidluskomisjon Eesti õigussüsteemile tuua peatamise võimalusi Tööinspektsiooni ides 3300 kaasa ka negatiivseid järelevalvemenetluse ajaks või ka võimalust töövaidlust, millest mõjusid töövaidluste kasutada palga läbipaistvuse osas läbi viidud 17 sisaldas lahendamise protsessile. menetluse tulemuste kasutamist ebavõrdse töövaidluskomisjonis komisjoni enda kohtlemise teemat. initsiatiivil. See eeldab uue lähenemise Eelduslikult ei sissetoomist töövaidluse lahendamise toimu muudatuste protsessi. järel ka olulist töövaidluste arvu kasvu. 3.1. Statistika kogumine (artikkel 28) Kavandatav muudatus või meede 3.2. 3.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 3.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust Sihtrühm: Statistikaamet suur Keskmine või suur väike väike oluline 15 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Eelnõus nõutakse riikidelt iga-aastast Mõju ulatus on suur, Andmekogumine Kuna mõjutatud on Ebasoovitavate mõjude kvaliteetset palgastatistika avaldamist selleks, kui Statistikaameti on regulaarne (iga- vaid üks riigiasutus, riski ei tuvastatud et analüüsida ja jälgida soolise palgalõhe senine palgainfo aastane), samas on on sihtrühm väike. dünaamikat Euroopa tasandil. Liikmesriikidelt kogumise viis registripõhistele nõutakse küll juba praegu iga nelja aasta järel muutub andmetele mikrotasandil töötasude struktuurilise märkimisväärselt ülemineku protsess statistika koostamist, kuid eelnõu näeb ette võrreldes varasemaga regulaarne tegevus. sellise detailsusega andmeid iga-aastaselt. ning eeldab Statistikaamet on küll planeerinud juba enne Statistikaametilt direktiivi üle võtmist palgalõhe iga-aastaseks sihiteadlikku detailsemaks hindamiseks registripõhistele kohanemist andmetele üle minekut, aga Statistikaameti (täiendavat rahastuse alarahastuse tõttu on selle arenduse vajadust, sh küsitluse õnnestumine soovitud ajaraamis väga läbi viimiseks ning ebatõenäoline. Lisaks on lahendamata veel tööjõu- ja tunnipalga info puudumine registriandmetes, majanduskuludeks). millele otsitakse koostöös Tallinna Ülikooliga lahendust matemaatilisi mudeleid kasutusele võttes, et saaks ilma täiendava info kogumiseta tööandjatelt tulevikus vajalik statistika koostada. Kui palgalõhet saaks arvutada kuupalga baasil, siis tehes vajalikud arendused registripõhistele andmetele üleminekuks, ei oleks probleemi juba täna teha statistikat Euroopa poolt soovitud detailsusega. Suureks miinuseks Eesti jaoks on see, et palgalõhe arvutamise aluseks on tunnipalk, mida Statistikaameti registriandmetes ei ole. Kui Statistikaamet peab hakkama esitama iga- aastaselt andmeid, mida seni on esitatud iga nelja aasta tagant, eeldab see Statistikaameti hinnangul nende eelarve tõusu püsivalt ligikaudu 200 000 euro võrra aastas. 16 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele MÕJU MAJANDUSELE Eelnõu mõjutab ettevõtete halduskoormust Sihtrühm: Ettevõtted Ettevõtted esitavad Statistikaametile iga nelja keskmine keskmine/väike suur väike oluline aasta tagant andmeid Töötasu struktuuri Ettevõtete andmete Iga nelja aasta järel Mõjutatud on kõik Ebasoovitavate mõjude uuringu raames (SES, EU Structure of esitamise sageduses andmete esitamine Eesti ettevõtted. riski ei tuvastatud Earnings Survey), kuid eelnõu näeb ette tekib küll muutus, asendub iga aastase sellise detailsusega andmete kogumist iga- kuid see ei too regulaarsusega aastaselt. Seega on mõjutatud ka ettevõtete ettevõtetele kaasa andmete esitamisega. tegevus, sest andmete esitamine iga-aastaselt eeldatavasti Iga-aastast andmete tähendab ettevõttete täiendavat kohanemisraskusi. esitamise sagedust halduskoormust. Kui Statistikaamet saab saab hinnata tulevikus palgainfo kogumisel üle minna keskmiseks. registriandmetele, siis saab vajaliku statistika Tulevikuperspektiivis, koostada ilma täiendava info kogumiseta kui minnakse üle tööandjatelt ning ettevõtete halduskoormus registriandmetele, pigem praegusega võrreldes väheneb. sagedus hoopis väheneb. 4.1. Riigihankelepingute ja kontsessioonide kohaldamine (artikkel 21) Kavandatav muudatus või meede 4.2. 5.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 4.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 4.4. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele Artiklil ei tuvastatud mõju Eesti jaoks, sest palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõust ei tulene riigihangete seaduse muutmise vajadust, vaid nõuded on kaetud olemasolevate sätetega. 17 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele 18 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Vastaja Kommentaar Arvestatud/ Mittearvestatud Justiitsministeerium Justiitsministeeriumil on järgmised märkused ja tähelepanekud direktiivi eelnõu Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. osas: 1) Artikkel 4 Artikliga 4 nähakse ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tööandjad on kehtestanud palgastruktuurid, millega tagatakse meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdne tasu. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 13 sätestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. 1.04.2013 jõustunud ATSi puhul seati eesmärgiks suurendada avaliku teenistuse palgakorralduse läbipaistvust ja selgust, mistõttu ATS reguleerib väga täpselt palgakorraldust nähes ette palgakomponendid ja keelu maksta lisatasusid või ette näha muid hüvesid, mida seaduses ei ole ette nähtud. Põhipalkade määramisel arvestatakse ametniku teenistusülesandeid, sh vastutust, tema teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti isiklikku panust. ATS § 10 lg 1 p 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord, 1 mida vaadatakse üle igal aastal ja tehakse vastavad muudatused. 2) Artikkel 5 Arvestatud.Teave lisatud seletuskirja. Artikliga 5 rõhutatakse tasustamise läbipaistvust enne töölevõtmist. 1 Kättesaadav veebis https://www.riigiteataja.ee/akt/116022021004?dbNotReadOnly=true 1 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Avalikus teenistuses ei ole tulenevalt ATS-st kohustust vaba või vabaneva ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi kuulutuses välja tuua ametikoha põhipalk. Sageli seda siiski tehakse. Isikul, kes kandideerib ametikohale, on võimalik tutvuda ametikoha palgaga avaliku teenistuse veebis2, kus tulenevalt ATS §-st 65 avalikustatakse ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga hiljemalt 1. mail. Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse samuti avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Lisaks ametnike palkadele, avalikustatakse avaliku teenistuse veebilehel ka ametiasutuses poliitilise nõuniku ametikohal töölepinguga töötavate isikute töötasu ning tööülesannetest tulenev muu tulu. Samuti on kandidaadil võimalik tutvuda ametiasutuse palgajuhendiga, milles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, samuti seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord. Seega on teenistusse tulijal võimalik tutvuda ametikoha palgaga veebis, samuti küsida teenistusse asumise eelselt ametikoha põhipalka ametiasutuselt. Lähtudes eelnevast, võib asuda seisukohale, et Eesti avalikus teenistuses juba lähtutakse sellest, et tasustamine on läbipaistev enne teenistusse võtmist. Direktiivi eelnõu artikli 5 punkti 2 kohaselt ei tohi tööandja küsida kandidaadilt teavet tema varasemate töösuhete ajal saadud töötasu kohta. Kui kandidaat tuleb avalikust teenistusest, on tema varasem palk avalik ja nähtav ka uuele tööandjale. Seega sellise piirangu kehtestamisel avalikus teenistuses ei oleks eesmärki. 3) Artikkel 6 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. 2 Kättesaadav veebis https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika 2 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Artikli 6 kohaselt peab tööandja töötajatele lihtsasti kättesaadavaks tegema nende palgatasemete ja karjäärivõimaluste aluseks olevate kriteeriumide kirjelduse. Avalikus teenistuses on lisaks avalikustatud palgaandmetele tulenevalt ATS § 65 lõikest 3 avalikud ka ametiasutuste palgajuhendid. ATS § 63 lõike 1 kohaselt on palgajuhend palga määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude ATS-s sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis. Karjäärivõimaluste poliitika läbipaistvuse osas – ATS § 16 lg 1 kohaselt täidetakse vaba ametikoht avaliku konkursi korras. Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama ametiasutuse sees. (ATS § 16 lg 2). Seega palgakujunduse poliitika on läbipaistev ja kõigile sättesaadav ning karjäärivõimalused on tagatud avalike (põhjendatud juhtudel ka sisekonkursside) näol. 4) Artikkel 7 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Artikkel 7 näeb ette töötajate õiguse saada teavet. Avaliku teenistuse seaduse § 65 kohaselt ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel. ATS § 65 lõikest 4 tuleneb, et palga avalikustamise regulatsiooni kohaldatakse ka ametiasutuses töölepinguga töötavatele poliitilistele nõunikele (ATS § 7 3 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel lõikes 6 nimetatud isikud3), kelle töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamisel. Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette väga selge ja läbipaistva palgakorralduse ning kuna palgad on ametnike ja poliitiliste nõunike puhul avalikud, on võimalik juba praegu saada teavet palkade ja lisatasude osas. Ametiasutuses töötavate töötajate töötasude osas on võimalik küsida infot teabenõude korras. Seega puudub ametnike puhul vajadus küsida palgainfot esindajate või võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutuse kaudu. 5) Artiklid 8-9 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Artikkel 8 näeb tööandjatele ette kohustuse esitada nais- ja meestöötajate palgalõhe koha aruandlust ja avalikustada oma veebilehel või teha see info muul viisil kättesaadavaks. Avaliku teenistuse seaduse § 9 kohaselt juhib Rahandusministeerium avaliku teenistuse arendamist. ATS § 66 lõikest 1 tuleneb, et valdkonna eest vastutav minister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Rahandusministeerium avalikustas viimati 2020. aastal avaliku teenistuse 2019. a aruande, kus on mh välja toodud riigi ametiasutuste sooline palgalõhe jms andmed. Lisaks avalikustatakse palk tulenevalt ATS § 65. Artikkel 8 p 3 kohaselt tuleks palgateave avalikustada oma veebisaidil. ATS näeb ette, et palgainfo avalikustatakse avaliku teenistuse veebilehel ehk ühest kohast on võimalik koondina saada kogu ametnike palgainfo aasta kaupa. 3 ATS § 7 lg 6: Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel. 4 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Vajadus esitada avalikus teenistuses olevate ametnike palgainfo järelevalveasutusele või võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevale asutusele puudub kuna palgainfo on avalik. Samuti ei puuduta 250 töötaja piir ametiasutusi, sest kõikide ametnike palgad on avalikud. Samuti on avalikud Rahandusministeeriumi poolt koostatud avaliku teenistuse ülevaated aastate lõikes. Avalikus teenistuses palkade ühist hindamist ei toimu. 6) Artikkel 10 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Direktiivi nõuete täitmiseks nais- ja meestöötajate palkade andmete töötlemisel ja avaldamisel tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/679 4. Isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt, millest tulenevad põhimõtted ja muud isikuandmete töötlemise nõuded on järgimiseks kohustuslikud nii era- kui avalikule sektorile. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted. Nendest asjakohasemateks käesoleval juhul on: 1) eesmärgi piirangu põhimõte – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ning 2) nn minimaalsuse põhimõte – isikuandmed peavad olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Sellest tuleneb, et tööandjad ei tohi kogutud isikuandmeid kasutada muul eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte rakendamiseks. 4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vabaliikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L119, 04.05.2016. 5 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 7) Artikkel 11 Arvestatud osaliselt. Teave lisatud seletuskirja. Artiklis 11 Artikkel 11 näeb ette, et direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi arutatakse sätestatud kohustuse osas juhime tähelepanu sotsiaalpartneritega. põhjenduspunktile 31: (31) On oluline, et sotsiaalpartnerid arutaksid Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette palgakomponendid ja selle, et keelatud on kollektiivläbirääkimistel võrdse tasustamise maksta seaduses sätestamata lisatasusid või ette näha muid hüvesid, on avalikus küsimusi ja pööraksid nendele erilist teenistuses palgaga seonduv väga hästi ja läbipaistvalt reguleeritud. tähelepanu. Austada tuleks riiklike sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste Eestis on võimalik avalikus teenistuses sõlmida kollektiivlepinguid, kuid süsteemide eripärasid kogu ELis ning tulenevalt sellest, et palga osas seab piirid riigieelarve ja seadus on palga sotsiaalpartnerite autonoomiat, küsimuses väga detailne, on kokkuleppe ruumi väga vähe. Ametiühinguid lepinguvabadust ja nende pädevust töötajate ja kaasatakse seeläbi, et TLS § 29 lõikest 5 tuleneb, et Vabariigi Valitsus kehtestab tööandjate esindajatena. Seepärast peaksid määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Eelnevalt on liikmesriigid võtma kooskõlas siseriikliku praktikas siinkohal lähtutud ametiühingute ja tööandjate esindajate vahelisest süsteemi ja tavadega asjakohaseid meetmeid, kokkuleppest. Töötasu alammäär on mh aluseks ka ATS-st tulenevate hüvede nagu sotsiaalpartnerite toetamise programmid, maksmisel (nt abikaasatasu, ressursimahukas koolitus). praktilised suunised ning valitsuse aktiivne osalemine sotsiaaldialoogis riiklikul tasandil. Tulenevalt eelnevast oleme seisukohal, et eelnõus ette nähtud sotsiaaldialoogi Sellised meetmed peaksid julgustama ei peaks eelnõuga avalikus teenistuses kohustusena ette nägema. sotsiaalpartnereid pöörama piisavat tähelepanu võrdse tasustamise küsimustele, sealhulgas aruteludele kollektiivläbirääkimiste asjakohasel tasandil ning töökohtade sooneutraalsete hindamis- ja klassifitseerimissüsteemide väljatöötamisele. Leiame, et selliselt sisustatud kohustus ei oleks vastuoluline ka avaliku teenistuse kontekstis toimuva sotsiaaldialoogi raames. 8) Artikkel 12 Arvestatud. Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et Artikliga 12 nähakse ette, et liikmesriigid tagavad, et pärast võimalikku EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel lepitusmenetlust on kohtumenetlused meestele ja naistele võrdse või võrdväärse ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguste ja kohustuste täitmise kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh tagamiseks kättesaadavad kõigile töötajatele, kes leiavad, et neid on võrdse või menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. 6 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks õigusvastaselt koheldud. Sellised menetlused peavad olema töötajatele ja nende paindlikkus kujundada õiguste kaitse nimel tegutsevatele isikutele kergesti kättesaadavad isegi pärast seda, kui tõhustamise meetmed riigisiseseid töösuhe, milles väidetav diskrimineerimine aset leidis, on lõppenud. menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt. Direktiiv kohaldub art 2 lg 1 alusel nii avaliku kui ka erasektori tööandjate suhtes, s.t hõlmatud on ka ametnikud. Ametnike jaoks on avatud halduskohtutee. Direktiivi põhjendustes on märgitud, et kohtusse pöördumisele ei tohi eelneda kohustuslikku haldusmenetluslik vaidluse lahendamise etapp. Eestis ei kehti üldist vaidemenetluse läbimise kohustust. HKMS § 47 ütleb, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ei ATS-ist ega SoVS-ist tulene ametnikele vaidemenetluse läbimise kohustust. Direktiivi eelnõu õiguslikuks aluseks on ELTL art 157 lg 3, mille kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. See säte ei näe ette võimalust sekkuda liikmesriikide vaidluste lahendamise ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetesse. Seega tuleb mistahes õiguskaitsevahendite kujundamisel arvestada, et need peavad sobima liikmesriigi olemasoleva vaidluste lahendamise süsteemiga ja konkreetse valdkonna direktiivist ei peaks tulenema kohustust olemasolevad süsteemid ümber kujundada. 9) Artikkel 13 Arvestatud. Vastavalt seisukohale 9 toetab Eesti töötajate Artikli 13 lg 1 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et ühingud, organisatsioonid, esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad asutused ja töötajate esindajad või tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist 7 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate kriteeriumidega õigustatud huvi meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks, kohtuväliste ja kohtumenetluste raames võivad osaleda kohtu- või haldusmenetluses, mis on ette nähtud meestele ja vaidluste lahendamisel töötaja esindajana, naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt seotud õiguste või kohustuste järgimise tagamiseks. Asjaomase töötaja kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja olemas nõusolekul võivad nad tegutseda sellise töötaja nimel või toetuseks, kelle puhul esindatava nõusolek. on rikutud õigust või kohustust, mis on seotud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega. Artikkel 13 lg 2 ütleb, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel ja töötajate esindajatel on asjaomaste töötajate nõusolekul õigus tegutseda ka mitme töötaja nimel või nende toetuseks. Sätte põhjendustes on märgitud, et kõigis liikmesriikides ei ole praegu eelkõige võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel nõude esitamise õigust kohtusse. Kaebuse esitamine kellegi teise nimel on esindusõiguse küsimus. Esindamine on HKMS-is reguleeritud §-s 32. HKMS § 32 lg 1 kohaselt võib halduskohtumenetluses volitatud esindajaks olla: 1) advokaat; 2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest. HKMS-i praeguse regulatsiooniga ei ole vastuolus see, kui isikut esindab mõne võrdõiguslikkuse ühenduse töötaja, kellel on õigusteaduslik kõrgharidus (HKMS § 32 lg 1 p 2). Probleemne on HKMS vaatepunktist see, et õigusteadusliku kõrgharidusega isik ei või olla isiku esindajaks Riigikohtus (vt 8 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel HKMS § 32 lg 2). Direktiivi lähtekoht on see, et isiku nimel peab saama tegutseda kõigis kohtuinstantsides, s.t direktiiv ei kitsenda töötaja nimel tegutsemist üksnes esimeses astmes nõude esitamisele. Direktiivi eelnõu näeb ette, et töötaja nimel peab saama tegutseda ühing, organisatsioon, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad asutus ja töötajate esindaja või muu juriidiline isik, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi tegeleda võrdõiguslikkusega. Direktiivi ettepanek soovib seega esindusvõimalust mingi ühingu või asutuse kaudu. Eesti seisukoht peaks olema siin, et sõltumatult sellest, kes töötajat kohtumenetluses esindab, peab ta suutma pakkuda kvaliteetset juriidilist nõu, sh orienteeruma ka menetlusõiguses. Direktiivi artikkel 13 näeb praeguses sõnastuses ette, et liikmesriik saab luua kriteeriumid selleks, millal mingil ühendusel või asutusel on õiguslik huvi, kuid direktiivist ei tulene selgelt ja üheselt, et ühendus või asutus peab võimaldama töötaja kvaliteetset esindamist. Liikmesriigile peaks säilima õigus kehtestada töötajat võrdõiguslikkuse ühenduse/asutuse nimel esindava isiku pädevusnõuded (nt õigusteaduslik kõrgharidus). Võrdõiguslikkusega tegelevatest ametikohtadest tuleb Eestis kõne alla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Praeguse regulatsiooni kohaselt on volinikul õigus isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel nõustada ja abistada. Direktiivi artikkel 13 nõuab siin töötaja nimel kohtusse nõude esitamise õigust. VõrdKS § 16 vajaks direktiivi artikkel 13 valguses täiendamist. Töötaja nimel kohtusse pöördumine tähendab Eesti õiguse kohaselt, et kohtusse pöördub töötaja, keda esindab teine isik (füüsiline või juriidiline). Esindamiseks on igal juhul vajalik esindatava nõusolek. Tuleb jälgida, et see põhimõte säiliks ka direktiivi menetluse jooksul. Lepingulisele esindajale kehtivad kvalifikatsiooninõuded (esindajal peab olema magistrikraad õigusteaduses), mille eesmärk on esindatava huvide kaitse, sest võimalikud negatiivsed tagajärjed (näiteks vajadus tasuda vastaspoole 9 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel menetluskulud) saabuvad esindatavale. Need nõuded kehtivad ka tööõiguslike vaidluste puhul ja pole põhjust nendes järeleandmisi teha. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, v.a seisukohtade esitamine teise menetlusosalise kaebusele. Ka selle põhimõtte osas ei ole põhjust teha järeleandmisi. Ebaselgem on küsimus, mida tähendab „menetlus töötajate toetuseks“. Eesti kehtiv tsiviilvaidluste lahendamise süsteem ei näe ette võimalust pöörduda kohtusse kellegi teise õiguste kaitseks. Kuigi eelmisel aastal vastu võetud EL direktiiv5 näeb ette kohustuse luua selline võimalus tarbijate õiguste kaitseks, ei ole tegemist võrreldavate olukordadega. Töölepinguline suhe on tunduvalt isiklikum kui tarbijasuhe ja töötajal peab olema võimalus otsustada selle üle, kas selle menetlusega ühineda., sh ka juhul, kui talle ei kaasne selle otsusega rahalist riski. 10) Artikkel 14 Arvestatud. Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et Artikkel 14 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et töötajal, kes on kannatanud EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel kahju meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu, on õigus nõuda ja kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh saada selle kahju eest liikmesriigi määratud täielikku hüvitist või kahjutasu. menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. Hüvitis või kahjutasu peab tagama tekitatud kahju tegeliku ja tõhusa hüvitamise Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. Hüvitis peab asetama paindlikkus kujundada õiguste kaitse kahju kannatanud töötaja olukorda, milles ta oleks olnud, kui teda ei oleks tõhustamise meetmed riigisiseseid diskrimineeritud soo alusel või kui ei oleks rikutud õigusi või kohustusi, mis on menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt. seotud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmisega. See hõlmab saamata jäänud palga ja seotud boonuste või 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, 25. november 2020, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ. Direktiiv peab olema üle võetud hiljemalt 25.06.2023. Hoolimata direktiivis kasutatud terminist „esindushagi“ on see hagi, mis esitatakse tarbijate asemel, st nende kasuks, mitte nende nimel ehk neid esindades (art 3 p 5). 10 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel loonustasude täies ulatuses sissenõudmist ning hüvitist kaotatud võimaluste ja moraalse kahju eest. Samuti hõlmab see õigust viivisele. Hüvitist või kahjutasu ei tohi eelnevalt piirata ülemmäära kehtestamisega. Põhjendustes on märgitud, et rangem hüvitise maksmise nõue motiveerib soolise palgadiskrimineerimise ohvreid taotlema õiglust ja kaitsma oma õigust võrdsele tasustamisele. Selle sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdse tasustamise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumise tõttu kahju kannatanud töötajal oleks õigus nõuda ja saada tekitatud kahju eest täielikku hüvitist viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. Uuesti sõnastatud direktiivi artiklile 18 tuginedes nõuab see säte kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, et diskrimineeritud töötaja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui diskrimineerimist ei oleks toimunud. See hõlmab saamata jäänud palga ja seotud boonuste või loonustasude täies ulatuses sissenõudmist ning hüvitist kaotatud võimaluste ja moraalse kahju eest. Samuti nähakse selle sättega ette, et hüvitist või kahjutasu ei tohi piirata eelneva ülempiiri kehtestamisega. Eestis on soolise diskrimineerimise kahju hüvitamise sätted kehtestatud SoVS- is. SoVS § 3 lg 2 kohaselt on töötaja töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu ATS §-s 2 nimetatud isik. Tööandjaks SoVS tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes võimaldab tööd töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. SoVS näeb §-s 5 ette üldise soolise diskrimineerimise keelu. Keelatud on nii otsene kui ka kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine. SoVS § 6 lg 2 p 3 ütleb, et tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele. SoVS § 7 täiendab SoVS-i keeldu selgituse andmise nõudega. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste 11 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle. SoVS § 13 lg 1 sätestab, et kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist. Lõige 2 lisab, et kannatanu võib nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule makstaks talle rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Lõike 3 alusel arvestab kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust kindlaks määrates mh diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Probleemne on tingimus, et kahjuhüvitis peab olema „hoiatav“. See viitab nn karistusliku kahjuhüvitise kontseptsioonile, mis Eesti õiguses ei ole küll täiesti tundmatu (VÕS § 134 lg 6 võimaldab seda isikuõiguste rikkumise puhul), kuid üldiselt lähtub Eesti tsiviilõigus põhimõttest, et hüvitada tuleb isikule tekkinud kahju. Karistuslikud meetmed peaksid jääma riigi sunnivahenditeks. 11) Artikkel 15 Arvestatud. Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et Artiklis 15 sätestatakse, et liikmesriigid tagavad, et kohtumenetluses, mille EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel eesmärk on tagada meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmine, võib kohus kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh või muu pädev asutus nõude esitaja taotlusel ja vastaspoole kulul teha: menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. - ettekirjutust sisaldava määruse, millega tuvastatakse meestele ja Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise paindlikkus kujundada õiguste kaitse põhimõttega seotud õiguse või kohustuse rikkumine ja lõpetatakse tõhustamise meetmed riigisiseseid selline rikkumine; menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt. - ettekirjutust sisaldava määruse, millega kohustatakse kostjat võtma struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks või sellega seotud rikkumise lõpetamiseks. 12 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Direktiivi artikli 15 lg-s 2 sätestatakse, et kohtu määruse täitmata jätmise korral tuleb vajadusel maksta korduvat rahatrahvi, et tagada määruse täitmine. Esiteks tuleb märkida, et halduskohtumenetluses, nii nagu ka tsiviilkohtumenetluses, on võimalus taotleda esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse raames ei tuvastata lõplikult seda, kas võrdse tasu maksmise põhimõtet on rikutud või mitte, kuid kohus saab vastustajat kohustada tegevusest hoiduma kuni kohtuasja lahendamiseni (vt HKMS § 249). Kuna direktiiv räägib tuvastamisest ja kohustamisest, mis eeldab seda, et kohus on rikkumise võrdse tasu maksmise põhimõtte vastu tõendatult tuvastanud, räägib direktiiv sisuliselt kohtu lõpplahendist. HKMS-is tuleb rikkumise lõpetamiseks kõne alla keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kui võimalik on üksnes tuvastamine ja täidetud on HKMS-is sätestatud tingimused (vt HKMS § 45 lg 2), siis tuleb kõne alla tuvastamiskaebus. Strukturaalsete ja organisatsiooniliste meetmete ettekirjutus võib vajada erinormi. Art 15 lg-s 2 nõutud trahvis on HKMS-is sätestatud §-s 248. HKMS § 248 lg 1 ütleb, et kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. HKMS näeb seega ette ettekirjutuse mittetäitmise puhuks rahatrahvi ja seda saab määrata korduvalt. Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ei sobi kokku selline võimalus, et kohus hakkab lisaks konkreetse tsiviilvaidluse lahendamisele tegema ka ettekirjutusi kostja töökorralduse ümberkorraldamiseks. See ülesanne peab jääma vastava pädevusega haldusorganile. 13 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Seda kinnitab art 15 lg 2, mis näeb ette „vajadusel korduva rahatrahvi maksmise ettekirjutust sisaldava määruse täitmata jätmise korral“. Sellised meetmed on omased haldusõigusele, mitte hagimenetlusele. Tsiviilkohtumenetluses saab kohus menetlusosalisi trahvida menetluse tagamiseks, st enne otsuse tegemist. Pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist ei saa kohus enam omal algatusel määrata trahvi otsuse täitmata jätmise eest. Kohtulahendite täitmine toimub täitemenetluses, kus kohtutäituril on küll võimalik määrata sunniraha ja teha seda ka korduvalt, kuid kohtutäitur lähtub otsuse resolutsioonis määratud tingimustest. Kohtutäituril ei ole võimalik hakata hindama, kas kostja on „võtnud struktuurilisi või organisatsioonilisi meetmeid meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õiguse või kohustuse täitmiseks“. Seetõttu on sobimatu selliste ülesannete panemine kohtutele, mis lahendavad tsiviilvaidlusi. 12) Artikkel 16 Arvestatud. Vastavalt seisukohale 9 toetame jagatud Artikkel 16 reguleerib tõendamiskohustuse üleminekut. Artikkel 16 nõuab, et tõendamiskohustuse, rakendamist meeste ja liikmesriigid võtavad kooskõlas oma siseriikliku kohtusüsteemiga vajalikud naiste võrdse palga põhimõtte rikkumist meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte puudutavates vaidlustes. Jagatud kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale tõendamiskohustuse all peame silmas asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne tõendamiskohustuse kohaldamist SoVS-is diskrimineerimine, peab isik, kelle vastu nõue esitati, tõendama, et otsest ega sätestatud kujul. Eestis kehtiva jagatud kaudset palgadiskrimineerimist ei ole toimunud. Liikmesriigid tagavad, et kui tõendamiskohustuse regulatsiooni kohaselt tööandja ei täida mõnd käesoleva direktiivi artiklites 5–9 sätestatud tasustamise (SoVS § 4) peab kohtu, töövaidluskomisjoni läbipaistvusega seotud õigust või kohustust, peab tööandja otsese või kaudse või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse diskrimineerimisega seotud kohtu- või haldusmenetluses tõendama, et sellist kohtlemise voliniku poole pöörduv isik diskrimineerimist ei ole toimunud. Kahtluse korral tuleb otsus teha nõude esitaja avalduses esitama faktilised asjaolud, mille kasuks. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike kehtestamast menetlustes, mis alusel võib eeldada, et toimunud on sooline on algatatud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu diskrimineerimine. Isik, kelle vastu on avaldus maksmisega seotud õiguste või kohustuste täitmise tagamiseks, nõude esitajale esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole 14 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel soodsamaid tõendamisnorme. Liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse asutuse ülesanne. Käesolevat artiklit ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes, keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti. Selliselt jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtumenetluses ja Hetkel reguleerib Eestis SoVS §-s 4, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise kriminaalmenetluses. võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline diskrimineerimine. Isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. SoVS § 4 lg 3 ütleb, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses. SoVS § 4 vastav erand tuleb sellest, et „[d]irektiivides on sätestatud, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes ja menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne.“ Ka kõneolev võrdse palga direktiiv ütleb, et liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne. Halduskohtumenetluse puhul on SoVS puhul lähtutud sellest, et halduskohtus tegutseb lähtudes uurimisprintsiibist. Praktikas ei ole uurimisprintsiibi rakendamine aga absoluutne. Ka halduskohtutes tuleb ette tõendamiskoormise jaotamist ja kaebajale üleminekut. Selguse mõttes peaks kaaluma jagatud tõendamiskohustuse laiendamist ka halduskohtumenetluses lahendatavatele kahjunõude asjadele. Tõendamiskohustuse ümberpööramine on iseenesest võimalik ka tsiviilkohtumenetluses, kuid direktiiv ei peaks kirjutama sellisel viisil kohtule ette, milline otsus tuleb teha (art 16 lg 3: Kahtluse korral tuleb otsus teha nõude esitaja kasuks). See on lubamatu sekkumine liikmesriigi kohtumenetluse autonoomiasse. 15 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 13) Artikkel 17 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Artikkel 17 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et võrdse või võrdväärse töö eest meeste ja naiste võrdse tasustamisega seotud nõude menetlemisel saavad liikmesriikide kohtud või pädevad asutused kohustada isikut, kelle vastu nõue esitati, avaldama kõik tema käsutuses olevad asjakohased tõendid. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldavate tõendite avaldamist, kui nad peavad seda nõude jaoks oluliseks. Liikmesriigid tagavad, et sellise teabe avaldamise nõudmisel on liikmesriikide kohtutel kasutada tulemuslikud meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks. Käesolev artikkel ei takista liikmesriike säilitamast või võtmast kasutusele nõude esitajale soodsamaid norme. HKMS § 58 sätestab tõendite kogumise osas mh, et kohus võib menetlusosaliselt (vt HKMS § 15), samuti menetlusväliselt haldusorganilt, menetlusosalise tööandjalt, kindlustusseltsilt või krediidiasutuselt nõuda asja või taotluse lahendamiseks vajalikku teavet, kui sellise teabe olemasolu haldusorganil või isikul saab eeldada ning seadus ei sätesta teisiti. Menetlusosaline, haldusorgan või muu isik on kohustatud teavet andma kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohustuse rikkujat võib kohus trahvida. 14) Artikkel 19 Arvestatud. Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et Arusaamatu on tingimus, et kulusid ei või hagejalt välja mõista, välja arvatud EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel juhul, kui „nõue oli põhjendamatu“. Nõue jäetaksegi rahuldamata siis, kui see ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide on põhjendamatu. Selline säte võib tekitada petliku illusiooni, et nõude esitajat kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh teise poole menetluskulude kandmise kohustus ei ohusta. Menetluskulude jaotus menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. peab jääma riigisisese õiguse reguleerimise esemeks. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks paindlikkus kujundada õiguste kaitse tõhustamise meetmed riigisiseseid menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt. 15) Artikkel 20 Arvestatud. 16 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Sanktsioonisüsteemide osas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus ning Vastavalt seisukohale 9 on Eesti seisukohal, et väljaspool ELTL art-s 83 sätestatud alust ei tohiks õigusaktid teha ettekirjutusi EL tasandi miinimummeetmete kehtestamisel sanktsiooni tüübi ega liigi, samuti sanktsiooni, kohta ning jätma liikmesriikidele ei tohi liigselt sekkuda liikmesriikide piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. kohtuväliste menetluste ja kohtumenetluste, sh Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), st iga rikkumine ei pea olema Peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks kohustuslikus korras karistatav. paindlikkus kujundada õiguste kaitse tõhustamise meetmed riigisiseseid menetlussüsteeme ja -reegleid arvestavalt. Rahandusministeerium RIHATO sisend: Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Art 4 Avalikus teenistuses kehtestatud seadusega palgastruktuurid, mis arvestavad ametniku teenistusülesandeid, tema teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti töökoormust. Määrusega on kehtestatud teenistuskohtade klassifikaator, millega liigitatakse ametikohad tööväärtuspunktide alusel, arvestades objektiivseid kriteeriume, sooneutraalselt. Klassifikaator vaadatakse üle kord aastas ja täiendatakse või muudetakse vastavalt vajadusele. Ametikohtade klassifikaator on abiks palkade võrdlemisel ja õiglase palga määramisel ja seda mitte ainult ametiasutuse sees vaid ka ametiasutuste vahel. Art 5 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Avalikus teenistuses ei ole tulenevalt ATS-st kohustust vaba või vabaneva ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi kuulutuses välja tuua ametikoha põhipalk. Sageli seda siiski tehakse. kandidaadil on aga võimalik tutvuda ametikoha palgaga avaliku teenistuse veebis[1], kus tulenevalt ATS §-st 65 avalikustatakse ametnike põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga hiljemalt 1. mail. Ametnike põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse samuti avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Lisaks ametnikele, avalikustatakse avaliku teenistuse veebilehel ka ametiasutuses poliitilise nõuniku ametikohal töölepinguga töötavate isikute töötasu ning tööülesannetest tulenev muu tulu. [1] Kättesaadav veebis https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika 17 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Samuti on kandidaadil võimalik tutvuda ametiasutuse palgajuhendiga, milles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, samuti seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord. Seega on teenistusse tulijal võimalik tutvuda ametiasutuse veebileheküljel ametikoha palga kujunemise tingimustega, avaliku teenistuse veebileheküljel sama või sarnast ametikohta täitnud või täitvate ametnike palkadega, samuti küsida teenistusse asumise eelselt ametikoha palga kujunemise kohta infot ametiasutuselt. Lähtudes eelnevast, võib asuda seisukohale, et Eesti avalikus teenistuses juba lähtutakse sellest, et tasustamine on läbipaistev enne teenistusse võtmist. Direktiivi eelnõu Art 5 punkti 2 kohaselt ei tohi tööandja küsida kandidaadilt teavet tema varasemate töösuhete ajal saadud töötasu kohta. Kui kandidaat tuleb avalikust teenistusest, on tema varasem palk avalik ja nähtav ka uuele tööandjale. Neid andmeid tihti ka uue palga kujundamisel aktiivselt kasutatakse. Art 6 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Avalikus teenistuses on lisaks avalikustatud palgaandmetele, ATS § 65 lõikest 3 avalikud ka ametiasutuste palgajuhendid. ATS § 63 lõike 1 kohaselt on palgajuhend palga määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude ATS-s sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis. Karjäärivõimaluste aluseks olevad kriteeriumide kirjelduste kättesaadavusest: ATS alusel täidetakse vaba ametikoht reeglina avaliku konkursi korras. Ametikohtade ametijuhendid, milles on kirjeldatu ka nõuded ametikoha ülesannete täitmiseks, on avalikustatud ametiasutuse veebileheküljel. Edutamist kui sellist ATS ei tunne. Art 7 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. ATS §-st 13 tuleneb, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. 18 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Avaliku teenistuse seaduse § 65 kohaselt ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel. ATS § 65 lõikest 4 tuleneb, et palga avalikustamise regulatsiooni kohaldatakse ka ametiasutuses töölepinguga töötavatele poliitilistele nõunikele. Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette väga selge ja läbipaistva palgakorralduse ning palgad on ametnike ja poliitiliste nõunike puhul avalikud, on võimalik juba praegu saada teavet palkade ja lisatasude osas. Ametiasutuses töötavate töötajate töötasude osas on võimalik küsida infot teabenõude korras. Art 8 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Avaliku teenistuse seaduse § 9 kohaselt juhib Rahandusministeerium avaliku teenistuse arendamist. ATS § 66 lõikest 1 tuleneb, et valdkonna eest vastutav minister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate (ATAR) avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Aruandes tuuakse mh välja ka riigi ametiasutuste sooline palgalõhe jms andmed. Kuid seni on ATAR toonud välja palgalõhe tööväärtuspunktide lõikes, kuid mitte ametiasutuste, kaupa vaid kogu avalikus teenistuses. Valitsemisaladele koostab Rahandusministeerium raporteid „Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste personali- ja palgaülevaade“, kus on toodud ka iga ametiasutuse üldine palgalõhe, osaliselt ka tööperede lõikes, aga need on seni mõeldud vaid personalijuhtidele ja hetkel AK märgisega. Töötajatele neid reeglina ei tutvustata. Andmed saab Rahandusministeerium riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust või andmekorjega. KOV-idelt palkade andmeid nii detailselt ei kogu, et saaks palgalõhet arvutada. Art 9 Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Tulenevalt sellest, et ATS näeb ette palgakomponendid ja selle, et keelatud on maksta seaduses sätestamata lisatasusid või ette näha muid hüvesid, on avalikus 19 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel teenistuses palgaga seonduv väga hästi reguleeritud. Eestis on võimalik avalikus teenistuses sõlmida kollektiivlepinguid, kuid tulenevalt sellest, et palga osas seab piirid riigieelarve ja seadus on palga küsimuses väga detailne, on kokkuleppe ruumi väga vähe. Ametiühinguid kaasatakse seeläbi, et TLS § 29 lõikest 5 tuleneb, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Eelnevalt on praktikas siinkohal lähtutud ametiühingute ja tööandjate esindajate vahelisest kokkuleppest. Töötasu alammäär on mh aluseks ka ATS-st tulenevate hüvede maksmisel (nt abikaasatasu, ressursimahukas koolitus). Töötasu ühiseid hindamisi Eesti avalikus teenistuses ei toimu. RRO sisend: Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. Meie hinnangul art 21 eraldi ülevõtmist ei vaja, kuivõrd vastavad sätted riigihangete direktiividest on meil riigihangete seadusega üle võetud ning võimaldavad ka uue direktiiviga sätestatavate kohustuste rikkumisi arvestada. Sisend eelnõu artikkel 21 kohta: Nimetatud sätete kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et riigihankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või direktiivide vastavates lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega. Sellised meetmed on riigihangete seaduses järgmised: 1) Paragrahvi 77 lg 4 p 4 kohaselt tuleb hankijal riigihanke alusdokumentides määrata kindlaks kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi (direktiivi 2014/24/EL art 70 ja direktiivi 2014/25/EL art 87). Seega võib hankija direktiivi eelnõu valguses hankelepingus muuhulgas sätestada näiteks, et hankija võib hankelepingu üles öelda või sellest taganeda juhul, kui ettevõtja on palkade läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi rikkunud. Sarnaseid sätteid võib hankija ette näha ka alltöövõtjate kohta. 20 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 2) Paragrahvi 95 lg 4 p 2 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi (vastavalt direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p a, direktiivi 2014/25/EL art 80 ja direktiivi 2014/23/EL art 38 lg 7 p a). Seda kõrvaldamise alust võib hankija kohaldada, kui ta saab rikkumist tõendada mis tahes viisil (RHS § 96 lg 4). Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankija kõrvaldab hankemenetusest ettevõtja, kes on direktiivi eelnõus sätestatud palkade läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi rikkunud. Kõnealust kõrvaldamise alust võib hankija kohaldada ka alltöövõtjate kohta, kui ta on vastava võimaluse ja kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides sätestanud (RHS § 122 lg-d 4 ja 11). Kui hankija tuvastab, et alltöövõtjal esineb mõni RHS § 95 lg-s 4, sh punktis 2 sätestatud kõrvaldamise alus, võib ta nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. 3) Paragrahvi 115 kohaselt võib hankija lükata hankemenetluses tagasi pakkumuse, mille maksumus on tema hinnangul põhjendamatult madal. Selleks nõuab hankija pakkujalt selgitusi ja tõendeid ning hindab neid. Kui hindamise tulemusena on hankija jätkuvalt seisukohal, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, lükkab ta selle pakkumuse tagasi. Kui aga hankija tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest, peab hankija RHS § 115 lg 9 kohaselt selle pakkumuse tagasi lükkama, st sellisel juhul hankijal kaalutlusõigus puudub (direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 3 ja direktiivi 2014/25/EL art 84 lg 3). Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kuivõrd selle maksumus on põhjendamatult madal põhjusel, et pakkuja on rikkunud palga läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusi. 4) Paragrahvi 117 lg 4 kohaselt võib hankija otsustada mitte sõlmida hankelepingut eduka pakkujaga, kui ta tuvastab, et pakkuja ei ole arvestanud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega (direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 1 ja direktiivi 2014/25/EL art 76 lg 6). Sellisel juhul lükkab hankija edukaks pakkumuseks 21 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel tunnistatud pakkumuse tagasi, hindab ülejäänud pakkumusi uuesti ja valib välja uue eduka pakkuja. Seega on direktiivi eelnõu valguses võimalik, et hankelepingut ei sõlmita isegi siis, kui pakkujal vastavat kõrvaldamise alust ei esine ega ole pakkumuse maksumus ka põhjendamatult madal, ent hankijal on võimalik mis tahes viisil näidata, et pakkumuse koostamisel ei ole arvestatud palga läbipaistvuse kohta sätestatud kohustusega. MPO sisend (artikkel 8 punkt 4 kohta, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha Arvestatud. Teave lisatud seletuskirja. mõnele olemasolevale asutusele ülesandeks koguda nõutud teavet selliste Vastavalt seisukohale 10 nõustume, et võrdse haldusandmete alusel nagu tööandjatelt maksu- või sotsiaalkindlustusasutustele palga põhimõtte järgimise paremaks esitatavad andmed ning teha see teave tööandjate asemel kättesaadavaks): tagamiseks, sh palkade läbipaistvust toetavate MPO konsulteeris artikkel 8 osas MTA-ga, kes ei pea võimalikuks sellise meetmete rakendamise tõhustamiseks, on kohustuse võtmist. Artiklis 8 toodud andmeid nõutud viisil MTA ei kogu kuna riigisiseselt vajalik tugi- ja seiremehhanismide neid pole vaja maksukohustuste määramiseks. Samuti pole MTA-l pädevust loomine. Samas peame oluliseks, et riikidele sarnase analüüsi tegemiseks. jääks vabadus otsustada konkreetsete ülesannete ja pädevuste jaotus asjakohaste asutuste vahel. Majandus- ja Mõistame algatuse eesmärki kehtestada läbipaistvust palkade kujundamise Osaliselt arvestatud. Kommunikatsiooniminis puhul ning tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise teerium põhimõtte. Oleme siiski mures ettevõtjate halduskoormuse kasvu osas antud Oleme seisukohtades välja toonud, et EL direktiivi rakendamisel, sh täiendavatele aruandlus-, raporteerimis- ja tasandil sama, võrdse ja võrdväärse töö eest analüüsikohustustele. Oleme siiani pidanud ettevõtja halduskoormuse naistele ja meestele võrdse palga maksmise vähendamist üheks oluliseks prioriteediks uute algatuste puhul ning nõude täitmise tõhustamiseks olemasolevate üle vaatamisel. Seetõttu leiame, et erinevad juhendmaterjalid, miinimummeetmete kokkuleppimisel tuleb hindamismetoodikad jm tööriistad ning nende loomine ja arendamine on lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ning tervitatav, ent nende rakendamine liikmesriigi ja ettevõtja tasandil peab jääma nende seadmisel tuleb arvesse võtta erinevas vabatahtlikuks. Leiame, et erinevad „pehmed“ lähenemised nagu heade näidete suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi jagamine, juhendid, soovitused jne, on otstarbekamad kui regulatiivne ja võimekust, sealjuures ei peaks eriti mikro- ja sekkumine. Samuti leiame, et töösuhe on kahe osapoole vaheline kokkulepe, väikestele organisatsioonidele kehtestatavad mida ei ole mõistlik liigselt reguleerida ning täiendavate kohustuste ja piirangute kohustused olema neile ebaproportsionaalselt seadmine praegu kehtiva olukorraga võrreldes ei ole põhjendatud. Eelnevast koormavad. tulenevalt leiame, et täiendava järelevalveorgani loomine ning karistuste sisse seadmine võrrelduna kehtiva olukorraga ei ole piisavalt põhjendatud, samuti on Arvestades, et Eestis on teiste EL see täiendav koormus ja ressursikulu ka avalikule sektorile. liikmesriikidega võrreldes suurim sooline 22 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel palgalõhe ning tegemist on siseriiklikult olulise väljakutsega, näeme, et „pehmetest“ ja vabatahtlikest meetmetest palgalõhe vähendamiseks ei piisa. Ühtsed EL tasandi palkade läbipaistvuse miinimummeetmed aitavad tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust, suurendada teadmispõhisust palgaläbirääkimistel ja avalikus diskussioonis ning samuti vähendada ELis olukordi, kus võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga pakkuda. Eestis on palgasuhe ajalooliselt tõepoolest kahe osapoole vaheline kokkulepe, millesse kolmas osapool riigi näol peaks sekkuma võimalikult vähesel määral ja ainult selgelt põhjendatud juhtudel. Näeme, et riigi kohustus tagada sama ja võrdväärset tööd tegevatele naistele ja meestele õigus võrdsele palgale on kahtlemata selliseks põhjendatud juhuks, võrdväärselt nt ümbrikupalkade maksmise ja alla miinimummäära töötasu maksmise keeluga. Mõned kommentaarid ka artiklite kaupa: Arvestatud. Art 4.2. Riigid peaksid looma metoodikad/tööriistad võrdse töö hindamiseks. Vastavalt seisukohale 8 oleme seisukohal, et Kuna tegemist on siiski universaalsete põhimõtetega, siis peaks nö selle põhi EL tasandil kokku lepitud miinimummeetmete tulema ikkagi EL tasandilt, mida riigid võivad vastavalt oma soovidele, elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja riiklikele omapäradele ja vajadustele kohendada. kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning riigisiseselt teha organisatsioonidele kättesaadavaks meetmete elluviimist lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa 23 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade väljatöötamist, soodustada heade praktikate vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist. Art 8. Suurettevõtjate andmete esitamise kohustus peaks vähemalt Eesti vaates Arvestatud osaliselt. toimuma riigi kaudu (par 4) tuginedes juba riigile esitatavatele andmetele. Vastavalt seisukohale 7 toetab Eesti 250 ja Muuhulgas näeme, et nimekirjas on ka näitajaid, mida riik tõenäoliselt ei kogu enama töötajaga organisatsioonidele (lisatasud, muutuvkomponent). Sellise info täiendav kogumine on küsitav, eriti organisatsioonisisest soolist palgalõhet kui vaadatakse infot töötajate kategooriate (nt ametiala) kaupa. Ettevõtja käest iseloomustavate ja hinnata võimaldavate lisaandmete küsimine peaks olema põhjendatav vaid juhul, kui on põhjendatud näitajate regulaarse avaldamise, sooliste kahtlus diskrimineerimisele. Tsentraalse analüüsi kasutamine on põhjendatud ka palgaerinevuste põhjuste analüüsimise ja seetõttu, et direktiivis nähakse ette võrdlusi ettevõtete vahel (monitoorimist), tuvastatud, kuid objektiivsete ning hüpoteetiliste juhtumite hindamist (kus ettevõttes ei pruugi sobivat võrdlusjuhtu sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste leiduda), statistika tootmist jmt. kaotamise nõude kehtestamist. Peame oluliseks, et selline kohustus ei oleks ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord kahe aasta jooksul ning et riik pakuks kohustuse täitmiseks organisatsioonidele vajalikku tuge. Art 10 räägib andmekaitsest ja sellest, et konkreetsed isikud konkreetse palgaga Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda ei tohiks olla tuvastatavad. Siin võib tekkida otsene vastuolu art 7-ga, kus tuleks küsimust ega ettepanekut. jagada töötajaid gruppidesse – eelkõige puudutab väikesi ettevõtteid, kus sarnast tööd teebki vaid mõni töötaja. Siis tuleks direktiivi järgi kasutada (info) vahendajaid. Tööinspektsioon Tööinspektsiooni arvamus Eesti seisukohtade kujundamiseks EL palkade Teadmiseks võetud. läbipaistvuse direktiivi kohta Saatsite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks ja sisendi saamiseks Euroopa Komisjon avaldatud EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepaneku. Tutvudes kavandatava direktiivi eesmärgi ja sisuga ning lähtudes Eestis kehtivad õigusregulatisoonist ja võimalustest soovime välja tuua järgneva: 24 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 1. Vaatamata sellele, et ka käesoleval ajal tuleb juba töölepingu seadusest, avaliku teenistuse seadusest, võrdse kohtlemise seadusest, soolise võrdõiguslikkuse seadusest ning töötajate usaldusisiku seadusest ja ametiühingute seadusest nii töötajate võrdse kohtlemise nõue kui ka teatavas ulatuses töötasude või palkade avaldamise nõue, siis tööinspektsiooni infotelefonile laekub siiski nii tööle kandideerijate kui ka juba töö- või teenistussuhtes olevate inimeste kaebusi, et neil on kahtlus, et neile ei pakuta või maksta teiste samasuguste oskuste ja teadmistega töötajatega võrdset töötasu/palka. Tööinspektsioon selgitab selliste pöördumiste korral kehtitavat seadust, tööandja kohustusi, inimese võimalusi andmete saamiseks, võrdse kohtlemise voliniku hinnangu küsimiseks ja vaidlusse asumiseks. Samas töövaidluskomisjoni menetlusse jõuab selliseid juhtumeid siiski väga vähe. Viimaste aastate töövaidlusasjade statistika (aluseks on võetud töövaidluse lahendamise seaduse kehtivuse aeg ehk ajavahemik alates 1.01.2018.a) pinnalt saame välja tuua, et  2020. aasta 3300 töövaidlusest vaid 17 kätkes endas ebavõrdse kohtlemise teemat, kuid seejuures mitte ükski nendest juhtumitest ei olnud seotud otseselt või kaudselt töötasu/palgaga seotud diskrimineerimise tuvastamise nõuet. Ülevaade vaidlustest leitav https://www.ti.ee/et/statistika/toovaidlused -> https://ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika /Toeoevaidlused/tvk_ebavordne_kohtlemine_2020.pdf  2019. aastal oli menetluses 22 diskrimineerimisega seotud töövaidlust ja nendest 4 sisaldasid otsest või kaudset diskrimineerimist töötasu/palga maksmisel, vt töövaidlusasjad nr 4-1/1586/19, 4-1/2338/19, 4-1/2909/19 ja 4-1/294/19. Ülevaade leitav https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_sta 25 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel tistika/Toeoevaidlused/toovaidluskomisjoni_menetluses_olnud _ebavordse_kohtlemisega_seotud_toovaidlusasjad_01012019_ kuni_30062020.pdf  2018. aastal oli töövaidluskomisjoni menetluses kokku 19 diskrimineerimisega seotud töövaidlusasja, kuid selgi aastal ei olnud menetluses töötasu maksmise pinnalt diskrimineerimise vaidlusi. Ülevaade leitav https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_sta tistika/Toeoevaidlused/TVK_menetluses_olnud_diskrimineeri misvaidlused_2018.pdf 2. Tööinspektsioon on varasemates aruteludes ja arvamustes palgalõhe Teadmiseks võetud. vähendamise meetmete teemal välja toonud, et palga avalikkus on kindlasti üks võimalikest meetmetest tagada võrdse palga põhimõtte täitmine. Samas näitavad inspektsiooni järelevalve tulemused (TLS § 5 lg 1 andmete esitamise ja TLS § 29 töötasu maksmise tingimuste üle), et direktiivi kavandatud vähemalt 250 töötajaga ettevõtetes on töötasu kujunemise ja maksmise tingimused sageli läbipaistvamad, arusaadavad ning ka vähemalt töötajate gruppide lõikes avalikud. Samuti avaldatakse nende ettevõtete töökuulutustes julgemalt pakutava töötasu summat. Probleem paistab välja pigem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes, kus on juba töölepingus töötajaga kokku lepitud, et tema töötasu ja selle kujunemise põhimõtted loetakse ärisaladuseks, mille avaldamisel kolmandatele isikutele (või isegi sama organisatsiooni teistele töötajatele) tuleb töötajal tööandjale tasuda leppetrahv. Just keskmise või väikse ettevõtte juhid on ka välja toonud, et kui töötasud peaksid olema kõigile nähtavad, siis kaaluksid nad osaliselt ümbrikupalga maksmist. Samas on see risk maandatav Maksu- ja Tolliameti deklareerimata töö ja ümbrikupalga ennetamise meetmetega. 26 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 3. Olemasoleva praktika pinnalt ehk lähtudes eeltoodust saame öelda, et Arvestatud. Teave lisatud mõjuhinnangusse. kavandatava direktiivi põhimõtete rakendumisel Eesti siseriiklikus õiguses, ei saa eeldada olulist töövaidluste kasvu, sest ka täna on võimalik näiteks tööle kandideerijal saada üldistatud võrdlusandmed Statistikaameti kodulehelt https://www.stat.ee/et/uudised/2020/04/27/palgarakendusteeb- kattesaadavaks-andmed-millele-seni-ligipaas-puudus, kuid nende andmete pinnalt või neid tõendina kasutades ei ole vaidlusse asutud. 4. Kuid Tööinspektsioonile järelevalveõiguse lisandumisel, seoses uue Teadmiseks võetud. direktiivi rakendamisega, tuleb siiski arvestada täiendava ressursikuluga, mis kätkeks endas nii tööandja tegevusi toetavate ja kohustuste täitmist hõlbustavate tööriistade (krattide) arendamist/ väljatöötamist kui ka kaebusepõhise järelevalve läbiiviimiseks täiendavate ametikohtade loomist. Oleme varasemalt andnud arvamuse soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (683 SE), millest jõudis seaduse eelnõu seletuskirja ka meie soov, et „Tööinspektsiooni võrdse palga kompetentsikeskuse arendamise kulu on 2020. aastal 256 000 eurot ja perioodil 2021–2022 hinnanguliselt 193 000 eurot aastas. Andmekogu arenduseks tarvilikud kulud on hinnanguliselt 200 000 eurot. IT arendusteks esitatakse taotlus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avatud taotlusvooru („Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetsete suuna „Haldusvõimekus” meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine" tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)” taotlusvoor). Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kiida heaks esitatavat taotlust, kaetakse IT arenduste kulud SOM eelarvest muude planeeritud tegevuste ära jätmise arvelt (prioriteedid jaotatakse ümber). Andmekogu halduskulu TEHIKule on aastas hinnanguliselt 30 000 27 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel eurot. Teavitustegevusteks ning muudeks toetavateks tegevusteks ette nähtud kulud on ligikaudu 165 000 eurot aastal 2020. Andmekogu halduskulude, teavitustegevuste ja Tööinspektsiooni võrdse palga kompetentsikeskuse tarbeks vajalikud summad on saadud RES 2019- 2022 lisataotlustega ja lähevad SOM-i eelarvest“. Käesolevaks ajaks on eeldatavad kaasnevad kulud kindlasti kasvanud ehk oleme küll valmis sellise järelevalve suuna lisandumiseks tulevikus ja näeme siin selget seost Tööinspektsiooni tänaste tegevustega, kuid see eeldab lisavahendite saamist asutusele. 5. Märgime, et kindlasti on suur roll uute põhimõtete ellurakendamisel Teadmiseks võetud. sotsiaalpartneritel ehk tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidel, sh omavahelisel kokkuleppel sündival heal taval (näiteks kokkulepe, et tööpakkumises on palk/töötasu alati märgitud). Ka käesoleval ajal on ametiühingule ja töötajate usaldusisikutele seadusega antud õigus ja võimalus töötasude andmete saamiseks tööandjalt, sh nende andmete võrdlemiseks ja probleemkohtade väljatoomiseks, kuid praktikas kasutatakse neid võimalusi vähe ehk direktiivi kavandatavad meetmed on vähemalt osaliselt Eesti õiguses juba olemas ning vaja on vaid ühiskonna soovi nende täitmiseks. Teadmiseks võetud. 6. Lõpetuseks toome ka välja, et palga/töötasu läbipaistvuse/avalikkuse teema ei puuduta pelgalt tööandjate soovi/soovimatust andmeid avaldada, mis on sageli tingitud hirmust, et kui töötasu on avalik, siis ostavad konkurendid töötajad üle. Kuid nõustamisel kuuldu pinnalt saame välja tuua, et ka töötajad ise ei ole Eestis veel valmis töötasu avalikustamisega, sest tuntakse piinlikkust, kardetakse, et naaber saab rohkem vms. 28 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Kuid teiste riikide (eelkõige Soome, Norra) praktika töötasude avalikustamisel näitab, et see loob hoopis võimaluse muude tööandja poolt pakutavate hüvedega tegelemiseks ehk töötajate motiveerimiseks just nende abil. Ühtlasi vähendab see võrset tööd tegevate ja võrdsete eeldustega töötajate ebavõrdset kohtlemist töötasu maksmisel. Seega kindlasti looks uus lähenemine tööellu ka palju uusi võimalusi ja lähenemisi. Statistikaamet Täname, et kaasasite meid Eesti seisukohtade kujundamisse EL palkade Arvestatud. Teave lisatud mõjuhinnangusse. läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta. See võimaldab meil paremini statistikatöid kavandada ning saada õigeaegset infot nende poliitikamuudatuste kohta, milles meie panus on kas õigusaktist tulenevalt kohustuslik või statistika koostamise seisukohalt oluline. Saaksime panustada ka õigusakti mõjude hindamisse, aitaksime riikliku statistikat tõlgendada aga hetkel jõudsime tegeleda ainult otseselt meie tegevust puudutava punktiga. Oleme eelnõu artiklis 28 viidatud andmeid edastanud Eurostatile iga nelja aasta tagant töötasu struktuuri uuringu raames (SES, EU Structure of Earnings Survey). Vahepealsetel aastatel oleme kogunud ja esitanud meeste ja naiste palgaandmeid vaid tegevusalade lõikes, kuna praegu kogume andmeid küsimustikuga ja täiendava info kogumine tooks ettevõtetele kaasa lisakoormuse. Täpsem mõju analüüs on esitatud lisatud failis punkti 3.1 all aga koondhinnang meie hinnangul on olulise mõjuga nii Statistikaametile kui ka ettevõtete halduskoormusele, millega tuleb siis arvestada, kui soovitakse sellisel kujul seda eelnõud toetada. Eesti Ametiühingute Ametiühingud peavad oluliseks, et naistele ja meestele makstakse samaväärse Teadmiseks võetud. Keskliit töö eest võrdset töötasu. Loodame et direktiivi vastuvõtmisel tekivad efektiivsed töövahendid Eestis palgalõhe vähenemiseks. Esitame mõned tähelepanekud. 1. Direktiiv peaks tagama, et ametiühingud saaksid esindada töötajaid palgalõhe teemadel ja palga läbipaistvuse küsimusi arutada, muuhulgas 29 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kollektiivsetel läbirääkimistel. Seetõttu on oluline, et direktiiv näeks ette tööandjatele kohustuse leppida ametiühingutega kokku kriteeriumid, mille alusel tehtavaid töid hinnatakse. Kui ametiühingud ei osale töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks loodavate metoodikate ja tööriistade väljatöötamisel ning ettevõttes töötasusüsteemide kokkuleppimisel, ei ole võimalik tagada direktiivile pandud eesmärki – tagada võrdse töö eest võrdne tasu ning vähendada/kaotada palgalõhet. Võrdse töö eest võrdse tasu eest võrdlusi peaks saama teha ka sektorite lõikes, sest oluline on tagada tasu võrdsus samaväärse töö eest nii ettevõtte siseselt kui ka tööturul laiemalt (artikkel 4 Võrdne ja võrdse väärtusega töö). 2. Selleks, et ametiühingud saaksid töötajaid töötasu läbipaistvuse Teadmiseks võetud. küsimustes esindada peaks ametiühingutele olema garanteeritud teabe saamine, kuidas erinevate töötajate kategooriate töötasu kujuneb (artikkel 7 Õigus teabele), kuidas palgalõhe kindlaks määratakse (artikkel 8 Aruandlus nais- ja meestöötajate palgalõhe kohta) ja kuidas lepitakse kokku palgalõhe kaotamise plaan (artikkel 12 Õiguste kaitse, artikkel 27, Kollektiivläbirääkimised ja tegevus). 3. Eestis ja kogu Euroopas on väga palju väikeettevõtteid ja juhul, kui Osaliselt arvestatud. palgalõhe küsimustega hakatakse tegelema ainult üle 250 töötajaga ettevõtetes, siis päris kindlasti Eestis palgalõhe ei vähene. Seetõttu Oleme seisukohtades välja toonud, et peame leiame, et kõik ettevõtted, sõltumata nende suurusest, peaksid tegelema oluliseks, et EL tasandil ühtsete palkade läbipaistvuse küsimustega. Artiklis 8 nõutakse, et tööandjad miinimummeetmete väljatöötamisel oleks esitaksid aruande organisatsiooni erinevate palgalõhede kohta. arvesse võetud organisatsioonide suurus. Direktiivi tuleks muuta tagamaks, et tööandja peab esitama teavet Oluline on silmas pidada, et mikro- ja tegelike palgatasemete kohta, jaotatuna soo järgi, iga töötajate väikestele organisatsioonidele suurematega kategooria ja kogu organisatsiooni kohta. Oluline on, et tööandja samasuguse kohustuse panemine võib nende esitaks õiget teavet kõigi organisatsiooni töötajate kohta näidates ära jaoks olla ebaproportsionaalselt koormav või töötaja soo ja ametikoha ning kindlate ajavahemike järel, näiteks üle muul põhjusel ebamõistlik. Näiteks, 250 töötajaga ettevõtetes igal aastal ja VKE-des pikema ajavahemiku arvestades, et mikroettevõtetes ei pruugi kohta (3 aastat). leiduda sama või võrdväärset tööd tegevaid töötajaid või on nende hulk minimaalne, võiks 30 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel töötajate palgatasemete avalikustamine olla keeruline, kuna ei oleks võimalik säilitada kõikide töötajate anonüümsust. Samas on ka selliseid palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, mida on võimalik ja vajalik rakendada igas suuruses organisatsioonides. Näiteks seisukohas 5 märgitakse, et kuigi mikrosuuruses organisatsioonidele oleks kohustuslik palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste poliitika kehtestamise nõue ebaproportsionaalselt koormav, peaksid ka sellistes organisatsioonides palga arvutamise alused olema objektiivsed, läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle esitatavad ning nende kujundamisel ei või lähtuda sooga seotud asjaoludest. Seisukoha 7 kohaselt toetab Eesti 250 ja enama töötajaga organisatsioonidele organisatsioonisisest soolist palgalõhet iseloomustavate ja hinnata võimaldavate näitajate regulaarse avaldamise, sooliste palgaerinevuste põhjuste analüüsimise ja tuvastatud, kuid objektiivsete ning sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste kaotamise nõude kehtestamist. Samas peame oluliseks, et selline kohustus ei oleks ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord kahe aasta jooksul ning et riik pakuks kohustuse täitmiseks organisatsioonidele vajalikku tuge. 31 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 4. Kindlasti tuleb tagada, et töötajad saaksid avaldada oma töötasu Teadmiseks võetud. kolleegidele (artikkel 7 Õigus teabele) ja ametiühingutele. Andmekaitse (GDPR-i) reeglid ei tohi olla takistuseks tasustamise läbipaistvusele ega võrdse palga nõudele (artikkel 10 Andmekaitse). 5. Palgalõhe küsimustega tegelevad asutused ja järelevalveorgan peaksid Teadmiseks võetud. kaasama sotsiaalpartnereid (artikkel 26 Järelevalve ja teadlikkuse tõstmine). Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et EL palkade läbipaistvuse direktiivi Osaliselt arvestatud. eesmärk on küll positiivne, kuid pakutud regulatsioon ei oleks selleks sobiv. Ettepanek sisaldab paljusid aspekte, mis on tööandjatele keerulised ja Oleme seisukohtades välja toonud, et koormavad, muutes tõenäoliselt ka personalijuhtimise keerukamaks ja organisatsioonidele seatavad palkade kulukamaks. läbipaistvusega seonduvad kohustused peavad Samuti soodustab see kohtuvaidlusi ja asetab tõendamiskoormise tööandjatele, olema võimalikult lihtsad, selged ja üheselt et näidata, et diskrimineerimist ei ole toimunud. arusaadavad. Samuti tuleb EL tasandil sama, Eesti Tööandjate Keskliit ei poolda ka direktiivi ettepaneku õiguskaitsel ja võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja sanktsioonidel põhinevat lähenemisviisi. meestele võrdse palga maksmise nõude Leiame, et direktiivi eesmärgi saavutamiseks tuleks kasutada pigem täitmise tõhustamiseks miinimummeetmete "pehmemaid" meetmeid, eelkõige heade praktikate vahendamist ja julgustavat kokkuleppimisel lähtuda proportsionaalsuse kommunikatsiooni naissoost töölekandideerijatele ja töötajatele. põhimõttest ning nende seadmisel tuleb arvesse võtta erinevas suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi ja võimekust, sealjuures ei peaks eriti mikro- ja väikestele organisatsioonidele kehtestatavad kohustused olema neile ebaproportsionaalselt koormavad. Ebaproportsionaalse koormuse ennetamise eesmärki on silmas peetud ka mitmete teiste seisukohtade puhul. Õiguskaitset puudutavad seisukohad toetavad liikmesriikidele suurema otsustusõiguse jätmist menetlusreeglite kehtestamisel. 32 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Arvestades, et Eestis on teiste EL liikmesriikidega võrreldes suurim sooline palgalõhe ning tegemist on siseriiklikult olulise väljakutsega, näeme, et „pehmetest“ ja vabatahtlikest meetmetest palgalõhe vähendamiseks ei piisa. Ühtsed EL tasandi palkade läbipaistvuse miinimummeetmed aitavad tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust, suurendada teadmispõhisust palgaläbirääkimistel ja avalikus diskussioonis ning samuti vähendada ELis olukordi, kus võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga pakkuda. Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) tänab Teadmiseks võetud. Tööstuskoda Sotsiaalministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni avaldatud EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepaneku (edaspidi ettepanek) kohta. Ettepaneku kohaselt lisanduvad tööandjatele mitmed kohustused, näiteks tuleb teavitada tööle kandideerijaid palgatasemest ning suurtele ettevõtetele lisandub uus aruandluskohustus. Tutvustasime ettepanekuga plaanitavat ka oma liikmetele ning saadud tagasiside põhjal toome järgnevalt välja oma seisukohad. 1. Ettepanekus toodud sätted ei täida eesmärki Mittearvestatud. Kaubanduskoda toetab täielikult ettepaneku eesmärki tagada, et EL-is Nõustume, et palgalõhe probleemi makstakse naistele ja meestele võrdse töö eest võrdset tasu, kuid meie hinnangul lahendamiseks tuleb tegeleda selle erinevate ei teeni ettepanekus toodud kohustused ja õigused nimetatud eesmärgi põhjustajatega (sh ühiskondlikud hoiakud, saavutamist. Sellisel kujul nende rakendamine suurendaks üksnes ettevõtjate naiste ja meeste karjäärivalikud jms), kuid halduskoormust, tekitaks eeldatavalt teema osas vastumeelust ja tõrksust ning näeme, et palkade läbipaistvusmeetmed sisuline muutus jääks olemata. aitaksid oluliselt kaasa olemasolevate ebavõrdsuste tuvastamisele ning nende 33 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Kaubanduskoja hinnangul ei põhjusta palgaerinevusi peamiselt mitte palkade kõrvaldamisele. Sellised meetmed on eriti läbipaistmatus, vaid ennekõike muud tegurid. See algab juba konkreetse vajalikud, kuna tööandja poolne hoiakutest ühiskonna kultuurist, hoiakutest, naiste ja meeste hariduse ja karjäärivalikutest, tulenev diskrimineerimine võib olla tahtmatu. perega seotud kohandustest jms. Läbimõeldum ja läbipaistvam palgapoliitika vähendab tööandjapoolset tahtmatu Ka kehtiva õiguse kohaselt on palga maksmine diskrimineerival viisil keelatud diskrimineerimise ohtu. ning töötaja, keda tööandja on diskrimineerinud, saab oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kaubanduskoja hinnangul ei aita palkade läbipaistvuse Palkade läbipaistvuse meetmed aitavad tõsta sätted paranda ühiskonna hoiakuid või naiste tööolude tingimusi üleüldiselt. nii tööandjate kui töötajate teadlikkust võrdse Palgalõhe probleemi efektiivseks lahendamiseks tuleks tegeleda probleemi palga põhimõtte täitmisest organisatsioonis, peamiste põhjustajatega. suurendavad teadmispõhisust nii palgaläbirääkimistel kui avalikus diskussioonis ja parandavad seeläbi arutelude kvaliteeti. Samuti aitavad EL tasandi ühtsed palkade läbipaistvuse suurendamise miinimummeetmed võrdsustada konkurentsitingimusi kogu Euroopa Liidus, vähendades olukordi, kus võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu pakkuda oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga. 2. Ettevõtjatele kaasneb asjatu halduskoormus, meetmed ei ole Osaliselt arvestatud. proportsionaalsed Oleme seisukohtades välja toonud, et peame Kuivõrd ettepanek ei täida sellele seatud eesmärki või ei ole kuigi efektiivne oluliseks, et EL tasandil ühtsete meede eesmärgi saavutamiseks, on tegemist vaid asjatult lisanduva miinimummeetmete väljatöötamisel tuleb halduskoormusega. Õiguslikult siduvad palga läbipaistvuse meetmed lisavad lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ning ettevõtetele bürokraatiat ilma, et see tegelikku probleemi lahendaks. arvesse võtta erineva suurusega organisatsioonide võimalusi ja võimekust. Läbipaistvuse meetmed võivad ilmselt anda mingit tulemust ettevõtete puhul, kus tõepoolest toimub diskrimineerimine, kuid kohustused lisanduvad ja Kui avalikus sektoris on Eestis juba ka märkimisväärselt suur halduskoormus rakendub siiski kõigile – nii kasutusel mitmed praktikad, mis aitavad 34 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel diskrimineerivatele kui mittediskrimineerivatele tööandjatele, mistõttu tõusetub palkade läbipaistvusele kaasa, siis erasektoris küsimus meetmete proportsionaalsusest. Seejuures oleme veendunud, et valdav on endiselt levinud meie suure soolise enamus ettevõtjaid ei käitu diskrimineerivalt. palgalõhe säilimist toetavad praktikad, sealhulgas individuaalsed palgaläbirääkimised, ametikohtade ja nende raames tehtava töö väärtuse vähene tööandjapoolne läbimõeldus ning palga määramise aluste puudumine paljudes organisatsioonides. Näiteks, 2015. aastal ei olnud Eestis enam kui kolmveerandis organisatsioonidest (77%) tehtud ametikohtade hindamist. Alates 50 töötajaga organisatsioonidest oli hindamise teinud umbes kolmandik (38%), enam riigiasutused kui kohaliku omavalitsuse haldusala organisatsioonid ja eraettevõtted.6 Samas, toetavad töötajad palkade läbipaistvust suurendavaid meetmeid. Näiteks, 2017. a. Eurobaromeetri uuringu7 kohaselt toetas 57% Eesti töötajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade liikide (job type) lõikes. Selle vastu oleks 22% ning 6% töötajatest ütles, et seda juba tehakse nende organisatsioonis. 3. Mõisted Osaliselt arvestatud. Vastavalt seisukohtadele peab Eesti vajalikuks tagada, et organisatsioonidele seatavad palkade läbipaistvusega seonduvad kohustused oleksid 6 Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf. 7 Special Eurobarometer 465 „Gender Equality 2017“, leitav: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677. 35 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Kuigi ettepaneku mõte oli mh ka täpsustada erinevaid mõisted, nt võrdväärne võimalikult lihtsad, selged ja üheselt töö, on meie hinnangul jäänud paljud mõisted siiski pigem segaseks ja võivad arusaadavad. seeläbi praktikas palju asjatuid vaidlusi tekitada. 4. Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet Mittearvestatud. Ettepaneku artikkel 5 näeb ette, et tööandjal tuleb avaldada töökuulutusel või Kuna palk võib olulisel määral mõjutada kandidaadile muul moel enne tööintervjuud ilma, et kandidaat peaks seda ise inimese soovi konkreetsel töö- või ametikohal küsima, palgatase või palgavahemik. töötada ja seega sellele ka kandideerida, samuti toimuvad esimesed palgaläbirääkimised juba Ettevõtjate tagasisidest nähtub, et praktikas võib selle nõude täitmine enne töö- või teenistussuhte algust, on oluline, problemaatiline olla. Töö tegemise vormid on järjest mitmekesistumas ning et ka tööle ja teenistusse kandideerijatel oleks koos sellega muutub ka palga kujunemine järjest mitmetahulisemaks kättesaadav teave vähemalt töö- või ametikoha protsessiks, mille tulemusena on kas äärmiselt keeruline või lausa võimatu põhipalga või sellele kohaldatava konkreetset palgasummat või vahemikku määratleda. Mõne konkursi korral palgavahemiku kohta. Palkade suurem võib õige palganumber areneda hoopis konkursi enda jooksul. Seetõttu võib läbipaistvus kandideerijate jaoks aitaks töökuulutusele lisatav palganumber osutuda eksitavaks ning raskendada leevendada ka Eestis kohati esinevat naiste konkursi läbiviimist aitamata kaasa läbipaistvusele. Samuti võib see kaasa tuua madalamate palgaootuste probleemi, mis eriti asjatuid vaidlusi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole imperatiivse kohustuse individuaalsete palgaläbirääkimiste korral ja kehtestamine asjakohane ning palgavahemiku avaldamine enne töövestlust olukorras, kus tööandja poolt on paika peaks jääma vabatahtlikuks. panemata objektiivse ja läbimõeldud töö väärtuse ning palga määramise alused, viib pahatihti küsitud madalama palga määramiseni naistöötajale. Palgavahemike avalikustamine tööle kandideerimisel annaks nii nais- kui ka meessoost kandidaatidele ühtsema aluse läbirääkimisteks. Seetõttu peame asjakohaseks, et EL tasandi miinimummeetmed toetaksid palkade läbipaistvust tööle kandideerija jaoks. 5. Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus Arvestatud. 36 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Ettepaneku artikli 6 järgi tuleb tööandjal hakata tegema oma töötajatele lihtsasti Vastavalt seisukohale 5 leiame, et kättesaadavaks info, milliste kriteeriumite alusel määrab tööandja mikrosuuruses organisatsioonidele oleks palgatasemeid ja karjääri edendamist. kohustuslik palgastruktuuride ja Selline kohustus hakkaks kehtima kõikidele, sh väiksematele tööandjatele. palgakujunduse ning karjäärivõimaluste Kaubanduskoda juhib tähelepanu sellele, et valdav osa Eesti ettevõtetest on alla poliitika kehtestamise nõue 10 töötajaga ettevõtted, kus tõenäoliselt ei töötata kunagi välja eraldi ebaproportsionaalselt koormav. Samas ka palgakorraldust ja karjäärieeskirju. Nende väljatöötamiseks ei ole ka kohustust. sellistes organisatsioonides peavad palga Kaubanduskoja hinnangul oleks väiksematele ettevõtetele liialt koormav (ning arvutamise alused olema objektiivsed, ilmselt tihtipeale ka ebavajalik) hakata töötajatele erinevaid ametinimetusi välja läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle mõtlema, töötajaid erinevatesse gruppidesse rühmitama, karjäärisüsteeme esitatavad ning nende kujundamisel ei või kujundama jne. See ei ole seal lihtsalt vajalik. Pole välistatud, et väiksemates lähtuda sooga seotud asjaoludest. ettevõtetes võivad ühe töötaja tööülesanded olla niivõrd erinevad või jooksvalt muutuvad, et isegi mingi konkreetse ametinimetuse andmine võib osutuda keeruliseks või võimatuks, rääkimata töötajate rühmitamisest. 6. Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal Osaliselt arvestatud. Ettepaneku artikkel 7 sätestab, et töötajal on õigus küsida infot oma palgataseme Ka Eesti kehtiv õigus annab töötajale kohta ja teiste sama tööd või tema tööga võrdväärset tööd tegevate nais- ja võimaluse saada tööandjalt teavet, mille põhjal meestöötajate keskmiste palgatasemete kohta, mille puhul on arvestatud ka saab otsustada tema suhtes võrdse palga kõiki hüvesid, lisatasusid ja boonuseid. Lisaks peab tööandja igal aastal põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja töötajatele selle õiguse olemasolu ka meelde tuletama. võrdväärset tööd tegevate töötajatega võrreldes. Selline õigus on sätestatud soolise Kaubanduskojale antud tagasisidest nähtub, et ettevõtjad peavad palkade võrdõiguslikkuse seaduses ning on töötajale läbipaistvust oluliseks, kuid peetakse ilmseks, et praktikas saab probleemiks vajalik oma õiguste paremaks kaitseks. võrdväärse töö väljaselgitamine, kuivõrd tööandja ja töötaja võivad võrdväärset tööd määratleda erinevalt. Kokkuvõttes tähendab see ettevõtete jaoks jällegi Oleme seisukohtades välja toonud, et EL täiendavat tööd. tasandil kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja Samuti näevad ettevõtjad murekohti keskmise palgataseme väljatoomises kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on meeste ja naiste lõikes. Muudatuse rakendamisel ei kohelda kõiki töötajaid asjakohane EL tasandil töötada välja tööde võrdselt. Näiteks kui ühte töötajarühma kuulub üksteist töötajat, kelle hulgas on sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav üks naine ja kümme meest, siis on naise töötasu organisatsiooni siseselt kõigile juhis. Samuti, hoidmaks tööandjate teada, kuid meestöötajate kohta on avaldatud vaid kümne töötaja keskmine palk. halduskoormust madalamana ja toetamaks 37 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Kindlasti leidub ka näiteid, kus on avalik vaid ühe meestöötaja töötasu. Lisaks palkade läbipaistvuse meetmete, sh lõhede on Eestis palju organisatsioone, kus ühel ametikohal töötab vaid üks või kaks analüüsi ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja inimest. Nii võib muudatuse tulemusena suure hulga töötajate töötasu muutuda töötada võimaluste piires tööandjate poolt juba organisatsiooni sees avalikuks. riigile antud andmeid kasutavad, s.t. registriandmetel põhinevad digitööriistad. Ühtlasi, kui sama või võrdväärset tööd teevad valdavalt samast soost töötajad, Sotsiaalministeeriumis on kavandamisel siis ei pruugi olla andmete avaldamisest kasu, kuivõrd meeste ja naiste töötasu lähiaastatel taoliste digitööriistade ei ole lihtsalt võimalik siis võrrelda. Sel juhul tekitaksid avaldatavad andmed väljatöötamine, mis toetaks tööandjaid soolise lihtsalt segadust ega annaks mingit lisandväärtust. Segadust võib tekitada ka see, võrdõiguslikkuse seaduse kehtivate nõuete ja kui töötaja ei oska ennast õigesse kohta paigutada, st, kui ei ole selge, kas töötaja kohustuslikest miinimumnõuetest on üldse teiste töötajatega võrreldavas olukorras või mitte. edumeelsemate vabatahtlike meetmete rakendamisel nii soolise võrdõiguslikkuse Lisaks ei pruugi artiklis 7 sätestatud kohustuse täitmine anda tegelikult töötajale edendamiseks organisatsioonides laiemalt kui selget ülevaadet, kas teda diskrimineeritakse või mitte, sest keskmised näitajad konkreetsemalt võrdse palga põhimõtte võivad varjutada mõnd konkreetset töötasu, mis võiks olla tegelikult täitmiseks. diskrimineeriv. Kokkuvõtlikult, ei täida artikliga 7 lisanduv kohustus peamist eesmärki ehk ei aita kaasa naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise nõude rakendumisele. Küll aga kaasneb selle kohustusega palju segadust ja kõikidele ettevõtjatele oluline töö- ja halduskoormuse tõus. Kuigi ettevõtjatel on vajalikud andmed juba olemas, kaasneb täiendav ajakulu ja ressurss nende andmete süstematiseerimise ja koondamisega. Ettevõtjad ei poolda ka meelde tuletamise kohustuse kehtestamist. Sellise kohustuse kehtestamine eeldab, et tööandja suudab vajadusel ka tõendada, et on vastava kohustuse täitnud. Järelikult lisandub tööandjale taas bürokraatiat juurde (tuleb fikseerida ja säilitada tõendid selle kohta, et teave on töötajatele esitatud, millal see esitatud on jne). Kaubanduskoda on seisukohal, et tööandjale ei peaks sellist kohustust panema. Lisaks on suuremates ettevõtetes kommunikatsioon juba tõenäoliselt selliselt organiseeritud, et vastav info on töötajatel ühel või teisel moel niikuinii olemas. 38 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 7. 250+ töötajaga organisatsiooni kohustus palkade aruandluseks ja Teadmiseks võetud. täiendavaks hindamiseks Sama, võrdse või võrdväärse töö eest naistele 7.1. Aruandlus ja meestele võrdse palga maksmise nõude Ettepaneku artikkel 8 näeb ette, et vähemalt 250 töötajaga tööandjad peavad täitmises oma organisatsioonis peab olema avalikustama (nt kodulehel) teabe nais- ja meestöötajate palgaerinevuse kohta veendunud ennekõike tööandja ise ning seda oma organisatsioonis. Sisekasutuseks peaksid nad andma teavet ka nais- ja faktipõhiselt. Selleks on suuremates meestöötajate palgalõhe kohta võrdset või võrdväärset tööd tegevate organisatsioonides vajalik, et läbi oleks viidud töötajaterühmade kaupa. tööde/ametikohtade hindamine ja võrdlemine ning et korrapäraselt analüüsitaks Säte ei arvesta, et isikute sooline koosseis võib organisatsioonides (aga ka palgatasemete ja soolise palgalõhe infot sama, töötajaterühmades) väga erinev olla. Paljudes organisatsioonides võivad sama võrdset või võrdväärset tööd tegevate või võrdväärset tööd teha valdavalt samast soost töötajad. Sel juhul ei pruugi töötajarühmade kaupa ning tuvastatud olla andmete avaldamisest kasu, kuivõrd meeste ja naiste töötasu ei ole lihtsalt erinevuste põhjuseid. võimalik siis võrrelda. Sel juhul tekitaksid avaldatavad andmed lihtsalt segadust Oleme seisukohtades välja toonud, et 250 ja ega annaks mingit lisandväärtust. enama töötajaga organisatsioonidele pandav kohustus palgalõhe andmeid avaldada ja Seega ei täida muudatus oma peamist eesmärki ehk ei aita kaasa naistele ja analüüsida ei tohiks olla ebamõistlikult meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise nõude koormav, sh et avaldamis- ja rakendumisele, kuid tõstab oluliselt tööandjate halduskoormust. Näiteks peavad analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord tööandjad hakkama eraldi välja tooma palga ja boonuste mediaanerinevused kahe aasta jooksul ning et riik pakuks kõikide mees- ja naistöötajate vahel. Kuivõrd palk on ettepanekus defineeritud organisatsioonidele selle kohustuse täitmiseks mitte ainult põhi- või miinimumtasuga vaid haarab kõikvõimalikke boonuseid vajalikku tuge. ja hüvesid, mida töötaja otseselt või kaudselt tööandjalt töösuhtes saab, siis on kaheldav, kuidas on võimalik mõistlikult välja arvutada nais- ja meestöötajate Riikidest, kus tööandjatel juba on palgalõhede mediaanpalga taset, mediaanpalkade soolist lõhet, palgakvartiili jne. raporteerimise kohustus, on ka tõendeid selle kohustuse positiivsest mõjust (nt Rootsi, Taani). 7.2. Täiendav hindamine Selgitame. Ettepaneku artikkel 9 näeb ette, et 250+ töötajaga ettevõtted peavad hakkama läbi viima palgalõhe hindamist, kui tuvastatakse 5protsendiline palgaerinevus. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt on valitud Ettepaneku järgi tuleb sellist hindamist teha siis, kui selgub, et mingis töötajate 5% kriteerium, kuna statistiliselt näitab 5% kategoorias on naiste ja meeste palgataseme erinevus vähemalt 5% ja sellele tase, kas olukord väärib tähelepanu, kuna on 39 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel puudub objektiivne õigustus. Hindamine tuleb teha koos töötajate esindajatega tõenäoline, et tegemist on korduva olukorraga, ja tulemused raporteerida ka töötajatele ja järelevalve asutusele. mitte lihtsalt juhusliku kokkusattumusega. Enamikus teadusuuringute valdkondades on Jääb arusaamatuks, miks on valitud just 5%. Lisaks on ebamäärane, milliseid kordumise tõenäosuse näitaja seatud 5% palga suuruse määramise kriteeriume võib lugeda objektiivseteks. tasemele. Tööde hindamisel ja klassifitseerimisel ning võrdlemisel võetakse arvesse nt töö tegemiseks vajalikku pingutust, vajalikke oskuseid, sellega kaasnevat vastutust ja töötingimusi. Lisainfo on soovi korral leitav Euroopa Komisjoni 2013. a. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)) kohaldamise kohta lisast 1 “Sooneutraalsed tööde hindamise ja klassifitseerimise süsteemid”: https://eur- lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013SC0512. 8. Õiguskaitsevahendid ja jõustamine Ettepaneku järgi, isegi siis, kui tööandja võidab palgadiskrimineerimise Oleme seisukohtades välja toonud, et EL vaidluse, ei saa ta töötajalt menetluskulude hüvitamist nõuda, v.a juhul, töötaja tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei esitas kohtule nõude pahatahtlikult vms. Arvestades sellega, kui palju võib tohi liigselt sekkuda liikmesriikide kohtuväliste ettepanku jõustumisega kaasneda erinevaid arusaamatusi ja täiendavaid menetluste ja kohtumenetluste, sh vaidlusi, siis ei ole sellise põhimõtte kehtestamine kuidagi mõistlik. Esiteks on menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. suhteline, millal on tegemist pahatahtliku nõudega ja millal mitte. Lisaks ei Leiame, et menetluskulude jaotus peab jääma pruugi töötaja esitatud nõue olla tegelikult pahatahtlik, vaid tegemist võib olla riigisisese õiguse reguleerimise esemeks. lihtsalt segaste asjaoludega (tulenevalt nt töövormide erinevusest vms), mida võib üsna sageli ette tulla. Samas ei ole aga õiglane, kui iga sellise vaidluse 40 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel korral katab kõik kulud tööandja, sõltumata sellest, kas ta tegelikult mingeid Võrdse palga küsimustes on Eestis kohustusi rikkus või mitte. töövaidluskomisjonide poole ja kohtusse pöördumisi väga vähe. Võib eeldada, et soolise Küsitav on ka artikli 13 kohane õiguste andmine organisatsioonidele või võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku muudele institutsioonidele tegutseda erinevates menetlustes mõne teise isiku taolise, spetsiifiliste ekspertteadmistega õiguste kaitseks, et rakendada meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest riikliku institutsiooni poolt esindajana toetatud võrdse tasu maksmise põhimõttega seotud õigusi. Jääb arusaamatuks, kas muu pöördumine töötaja õiguste kaitseks võiks organisatsioon saab algatada menetlust ka omal algatusel ilma, et asjasse puutuv muuhulgas aidata kaasa selge ja kvaliteetse isik oleks probleemile viidanud ja näiteks kohtusse pöördumise soovi õiguspraktika tekkimisele võrdse palga avaldanud. küsimustes. Seega toetame töötajate esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate kohtuväliste ja kohtumenetluste raames vaidluste lahendamisel töötaja esindajana, eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt kehtestatud kvalifikatsiooninõuded (nt õigusteaduslik kõrgharidus) ja olemas esindatava nõusolek. Kokkuvõtteks Kaubanduskoda ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekus Osaliselt arvestatud. toodud palkade läbipaistvuse direktiivi kehtestamist, sest see ei aita kuidagi kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele, kuid seejuures suurendab oluliselt Oleme seisukohtades välja toonud, et Eesti ettevõtete halduskoormust. Toetame igati põhimõtet, et sama või organisatsioonidele seatavad palkade võrdväärse töö eest tuleb meestele ja naistele maksta võrdset töötasu, kuid läbipaistvusega seonduvad kohustused peavad meie hinnangul ei ole sooline palgalõhe tingitud peamiselt soolisest olema võimalikult lihtsad, selged ja üheselt diskrimineerimisest organisatsioonides, vaid põhjused peituvad mujal. arusaadavad. Samuti tuleb EL tasandil sama, Soolise palgalõhe peamise põhjusena näeme ühiskonnas väljakujunenud võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja hoiakuid ja soorolle, mis omakorda tekitavad näiteks soolist segregatsiooni meestele võrdse palga maksmise nõude tööturul, mõjutavad haridusvalikuid ja takistavad töö- ja pereelu täitmise tõhustamiseks miinimummeetmete ühildamist. Kaubanduskoja hinnangul peaks rohkem tähelepanu pöörama kokkuleppimisel lähtuda proportsionaalsuse just eelnevalt väljatoodud probleemidele ning mitte liigselt keskenduma ja põhimõttest ning nende seadmisel tuleb arvesse lootma vaid regulatiivsetele lahendustele. Oluline on mõista ka seda, et tööd võtta erinevas suuruses organisatsioonide ja tööülesanded muutuvad digitaliseerimise kaudu järjest erinevaid võimalusi ja võimekust, sealjuures ei 41 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel mitmekesisemaks, mistõttu on oht, et ettepanekus toodud palkade peaks eriti mikro- ja väikestele läbipaistvuse meetmed ei ole tulevikus väga paljude organisatsioonide organisatsioonidele kehtestatavad kohustused puhul lihtsalt rakendatavad. olema neile ebaproportsionaalselt koormavad. Nõustume, et palgalõhe probleemi Loodame, et peate Eesti seisukohtade kujundamisel võimalikuks lahendamiseks tuleb tegeleda selle erinevate Kaubanduskoja sisendit arvesse võtta. põhjustajatega, kuid näeme, et palkade läbipaistvusmeetmed aitaksid oluliselt kaasa olemasolevate ebavõrdsuste tuvastamisele ning nende kõrvaldamisele. Sellised meetmed on eriti vajalikud, kuna tööandja poolne hoiakutest tulenev diskrimineerimine võib olla tahtmatu. Läbimõeldum ja läbipaistvam palgapoliitika vähendab tööandjapoolset tahtmatu diskrimineerimise ohtu. Palkade läbipaistvuse meetmed aitavad tõsta nii tööandjate kui töötajate teadlikkust võrdse palga põhimõtte täitmisest organisatsioonis, suurendavad teadmispõhisust nii palgaläbirääkimistel kui avalikus diskussioonis ja parandavad seeläbi arutelude kvaliteeti. Arvestades, et Eestis on teiste EL liikmesriikidega võrreldes suurim sooline palgalõhe ning tegemist on siseriiklikult olulise väljakutsega, näeme, et vabatahtlikest meetmetest palgalõhe vähendamiseks ei piisa. Ühtsed EL tasandi palkade läbipaistvuse miinimummeetmed ka aitavad vähendada ELis olukordi, kus võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga pakkuda. 42 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Eesti Väike- ja EVEA seisukohad (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) Osaliselt arvestatud. Keskmiste Ettevõtjate EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanekule Assotsiatsioon Oleme seisukohtades välja toonud, et peame Kahjuks peame oma vastust taaskord alustama tõdemusega, et seisukohtade oluliseks, et EL tasandil ühtsete kujundamiseks antud lühike aeg ei võimalda teha mõjuhinnangut ega uurida miinimummeetmete väljatöötamisel oleks EVEA liikmete seisukohti. Seega saame oma seisukohtades tugineda senisele arvesse võetud organisatsioonide suurus. taustainfole ja Eesti ettevõtlusstruktuurile. Oleme rõhutanud, et mikro- ja väikestele organisatsioonidele suurematega samasuguse EVEA seisukoht on, et Euroopa Komisjoni poolt avaldatud EL palkade kohustuse panemine võib nende jaoks olla läbipaistvuse direktiivi ettepanek esitatud kujul ei ole Eestile sobilik kuna ebaproportsionaalselt koormav või muul ei arvesta meie ettevõtlusstruktuuriga - mikro- ja väikeettevõtete osakaal põhjusel ebamõistlik. 98,96% ettevõtete koguarvust ning neist omakorda mikroettevõtteid 93,73% ning kahjustab oluliselt ettevõtete jätkusuutlikust. Direktiiv Samas on ka selliseid palkade läbipaistvuse esitatud kujul võiks olla kõigis punktides rakendatav ja õiglane olla suurendamise meetmeid, mida on võimalik ja ettevõtetes kus on 250 ja rohkem töötajat. vajalik rakendada igas suuruses organisatsioonides. Näiteks leiame, et Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja mikrosuuruses organisatsioonidele oleks keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust ning jätab arvestamata, et kohustuslik palgastruktuuride ja eelnimetatud ettevõtetes puuduvad sageli palgaastmestikud ning palgakujunduse ning karjäärivõimaluste kindlaksmääratud palgavahemikud. poliitika kehtestamise nõue Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka ettevõtete koondumisele suunatud maailmas on paindlikus. sellistes organisatsioonides peavad palga Loomulikult peab paindlikus olema õiguslikult mõistlikult piiratud kuid meie arvutamise alused olema objektiivsed, nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete ning keskmiste läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle ettevõtete sisuliste vajadustega. esitatavad ning nende kujundamisel ei või lähtuda sooga seotud asjaoludest. A. Võrdse palgaga seotud kontseptsioonid nagu nt „võrdne ja võrdväärne Osaliselt arvestatud. töö“: Direktiivi ettepanekus plaanitakse liikmesriikidele panna ülesandeks, määrata Oleme seisukohtades välja toonud, et mikro- ja metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Metoodikad väikestele organisatsioonidele kehtestatavad 43 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nagu nt haridus, oskused, kohustused ei tohiks olla neile ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom) mis lubavad ebaproportsionaalselt koormavad. hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada. Meie hinnangul on sääraste kriteeriumite kehtestamine õigustatud alates 250 töötajast (suured ettevõtted). Väikestele ja keskmistele ettevõtetele selliste metoodikate rakendamisega kaasnev halduskoormus ebamõistlik ning põhjendamatult ajakulukas. B. Direktiivi ettepanekus pakutud palkade läbipaistvuse meetmed: Osaliselt arvestatud. 1. Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet – eesmärk on tagada, et tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda Arvestades, et palk võib olulisel määral palgaläbirääkimistesse – tegu on lihtsalt ülereguleerimisega. mõjutada inimese soovi konkreetsel töö- või 2. Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus – eesmärk on tagada ametikohal töötada ja seega sellele ka organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus – kandideerida, samuti toimuvad esimesed tuleb mõista, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on iga ametikoht sageli palgaläbirääkimised juba enne töö- või unikaalne ning tänases koroonakaoses sageli pidevas muutumises (sõltuvalt teenistussuhte algust, on oluline, et ka tööle ja koroonaepideemia tasemest ja ettevõtete võimalusest üldse ellujäämiseks oma teenistusse kandideerijatel oleks kättesaadav igapäevase majandustegevusega tegeleda). Väikestel ja keskmistel ettevõtetel teave vähemalt töö- või ametikoha põhipalga puudub sageli sisuline vajadus ja majanduslikult mõistlik põhjus või sellele kohaldatava palgavahemiku kohta. palgakorralduseeskirjade või karjäärieeskirjade koostamiseks. Palkade suurem läbipaistvus kandideerijate 3. Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal – arvestades, et väikestes ja jaoks aitaks leevendada ka Eestis kohati keskmistes ettevõtetes on töökohad sageli unikaalsed, puudub mõistlik esinevat naiste madalamate palgaootuste põhjendus töötasuandmete ettevõttesiseseks avaldamiseks. probleemi, mis eriti individuaalsete palgaläbirääkimiste korral ja olukorras, kus tööandja poolt on paika panemata objektiivse ja läbimõeldud töö väärtuse ning palga määramise alused, viib pahatihti küsitud madalama palga määramiseni naistöötajale. Palgavahemike avalikustamine tööle kandideerimisel annaks nii nais- kui ka meessoost kandidaatidele ühtsema aluse läbirääkimisteks. Seetõttu peame asjakohaseks, 44 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel et EL tasandi miinimummeetmed toetaksid palkade läbipaistvust tööle kandideerijate jaoks. Läbimõeldum ja läbipaistvam palgapoliitika vähendab tööandjapoolset tahtmatu diskrimineerimise ohtu. Seetõttu oleme seisukohtades välja toonud, et toetame palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste aluste sooneutraalsuse ja läbipaistvuse nõude kehtestamist. Leiame, et mikrosuuruses organisatsioonidele oleks kohustuslik palgastruktuuride ja palgakujunduse ning karjäärivõimaluste poliitika kehtestamise nõue ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka sellistes organisatsioonides peavad palga arvutamise alused olema objektiivsed, läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle esitatavad ning nende kujundamisel ei või lähtuda sooga seotud asjaoludest. Seoses palgateabe avalikustamisega töösuhte ajal - ka Eesti kehtiv õigus annab töötajale võimaluse saada tööandjalt teavet, mille põhjal saab otsustada tema suhtes võrdse palga põhimõtte rakendamise üle sama, võrdset ja võrdväärset tööd tegevate töötajatega võrreldes. Selline õigus on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduses (§7). C. Õiguskaitsevahendid ja jõustamine Osaliselt arvestatud. 45 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 1. Juba täna on kehtivas õiguses piisavad regulatsioonid kahjustatud Oleme seisukohtades välja toonud, et EL töötajate õiguste kaitseks ning tõendamiskoormuse kallutamine ettevõtete tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei kahjuks/töötaja kasuks. tohi liigselt sekkuda liikmesriikide kohtuväliste Sageli näeme, et väikeettevõtjad on õigusvaidlustes kõige kaitsetum ja nõrgem menetluste ja kohtumenetluste, sh osapool ning halduskoormuse, ettekirjutusõiguslike järelevalveasutuste, menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. tõendamiskoormuse ja õigusabikulude lisandumine kahjustab ettevõtjaid väga Leiame, et menetluskulude jaotus peab jääma oluliselt ning lõpptulemusena vähendab ettevõtlusega tegelemise atraktiivsust riigisisese õiguse reguleerimise esemeks. oluliselt. See aga avaldab negatiivset mõju kogu tööturule. Täpsustame, et direktiivi eestikeelses tõlkes on 2. Oleme täna (olukorras, kus koroonakriisis on just mikro- ja ingliskeelne „monitoring body“ ebatäpselt väikeettevõtjad jäänud suuresti kaitseta ja abita) kategooriliselt vastu, et tõlgitud järelevalveasutuseks – täpsem oleks väikeettevõtetele, kelle eluvõimelisust on täna lisaks suurkorporatsioonide jõule seireasutus ja „monitoring“ vastena seire. tugevalt kahjustanud koroonapiirangud, pannakse veel täiendavat halduskoormust ning selle tagamiseks üle jõu käivad trahvid. Igasuguste Näeme, et võrdse palga põhimõtte järgimise täiendavate järelevalvemenetluste ja järelevalveorganite tekitamine tänases paremaks toimimiseks on riigisiseselt vaja majandussituatsioonis on lubamatu. tagada institutsionaalne tugi. Samuti leiame, et hoidmaks tööandjate halduskoormust Lõpetuseks lisame, et kõiki eelnimetatud mõjusid võimaldaks hinnata ning madalamana ja toetamaks palkade ebasoovitavaid tagajärgi ära hoida VKE-test (mõjuhindamise metoodika läbipaistvuse meetmete, sh lõhede analüüsi millega paljud Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad õigusaktide ja reeglite ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja töötada mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Oleme VKE testi valitusele ja võimaluste piires tööandjate poolt juba riigile ministeeriumidele korduvalt tutvustanud ja soovitanud. antud andmeid kasutavad, s.t. registriandmetel põhinevad digitööriistad. Personalijuhtimise PARE toetab suunda muuta ametikohtade palgavahemikud avalikuks. Näeme, Arvestatud. Ühing PARE et mitmed organisatsioonid ja personalijuhid seda täna juba värbamisprotsessi Näiteks toetame 250 ja enama töötajaga kavandamisel kaaluvad. organisatsioonidele organisatsioonisisest Muudatuse mõjuna näeme halduskoormuse kasvu organisatsiooni palgapoliitika soolist palgalõhet iseloomustavate ja hinnata ja -struktuuri eest vastutavatele töötajatele (peamiselt personalitöötajad ja võimaldavate näitajate regulaarse avaldamise, raamatupidajad). Iga administratiivne lisakoormus suurendab väikese sooliste palgaerinevuste põhjuste analüüsimise organisatsiooni halduskulusid, kuid ei pruugi töötajate ega tööandjate ja tuvastatud, kuid objektiivsete ning toimetulekut paremaks muuta. Peame oluliseks vabalt kättesaadavate tööriistade sooneutraalsete põhjendusteta palgaerinevuste 46 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel (metoodika, mis arvestaks ka haridustaset ja töö tulemuslikkust) loomist, et kaotamise nõude kehtestamist. Samas peame organisatsioonid saaksid palga läbipaistvuse olukorrast tegeliku pildi ette ilma oluliseks, et selline kohustus ei oleks väliseid konsultante palkamata. On tõenäoline, et muudatus kasvatab ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja töövaidlusi, kus tööandjatel lasub tõendamise koormus. analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord kahe aasta jooksul ning et riik pakuks kohustuse täitmiseks organisatsioonidele vajalikku tuge. Samuti rõhutame seisukohtades, et EL tasandil kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning riigisiseselt teha organisatsioonidele kättesaadavaks meetmete elluviimist lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade väljatöötamist, soodustada heade praktikate vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist. Nõustume seisukohtades ka vajadusega luua võrdse palga põhimõtte järgimise paremaks tagamiseks, sh palkade läbipaistvust toetavate meetmete rakendamise tõhustamiseks, riigisiseselt tugi- ja seiremehhanismid. MTÜ Oma Tuba MTÜ Oma Tuba tervitab kindlasti direktiivi. Kõige olulisemad on meie Osaliselt arvestatud. hinnangul meetmed palkade läbipaistvuseks nagu palgataseme või vahemiku avaldamine enne töösuhet ja palgateabe avalikustamine töösuhte ajal, samuti Sama, võrdse või võrdväärse töö eest naistele tagamine, et riigihangetel saaksid osaleda ainult direktiivi kohustusi täitvad ja meestele võrdse palga maksmise nõude ettevõtjad. Arvame, et viimane motiveerib ettevõtteid olulisel määral tähelepanu täitmises oma organisatsioonis peab olema pöörama sellele, et nad ei diskriminineeriks töötajaid ja tööotsijaid ning et nende veendunud ennekõike tööandja ise ning seda palgainfo oleks arusaadav ja läbipaistev. Kui direktiiv Eesti konteksti asetada, faktipõhiselt. Selleks on suuremates võiks suurematele organisatsioonidele tekkiv kohustus raporteerida ja organisatsioonides vajalik, et läbi oleks viidud 47 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel analüüsida palkasid olla tehtud riigi poolt, samuti võiks langetada töötajate arvu, tööde/ametikohtade hindamine ja võrdlemine kuna meil on suuri tööandjaid võrdlemisi vähe. ning et korrapäraselt analüüsitaks palgatasemete ja soolise palgalõhe infot sama, võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajarühmade kaupa ning tuvastatud erinevuste põhjuseid. Oleme seisukohtades välja toonud, et 250 ja enama töötajaga organisatsioonidele pandav kohustus palgalõhe andmeid avaldada ja analüüsida ei tohiks olla ebamõistlikult koormav, sh et avaldamis- ja analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord kahe aasta jooksul ning et riik pakuks organisatsioonidele selle kohustuse täitmiseks vajalikku tuge. Hoidmaks tööandjate halduskoormust madalamana ja toetamaks palkade läbipaistvuse meetmete, sh lõhede analüüsi ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja töötada võimaluste piires tööandjate poolt juba riigile antud andmeid kasutavad, s.t. registriandmetel põhinevad digitööriistad. Oluline on silmas pidada, et väiksematele organisatsioonidele suurematega samasuguse kohustuse panemine võib nende jaoks olla ebaproportsionaalselt koormav või muul põhjusel ebamõistlik. Näiteks, arvestades, et mikroettevõtetes ei pruugi leiduda sama või võrdväärset tööd tegevaid töötajaid või on nende hulk minimaalne, võiks töötajate palgatasemete avalikustamine olla keeruline, kuna ei oleks võimalik säilitada kõikide töötajate anonüümsust. 48 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Eesti Naisuurimus- ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT, www.enut.ee) on seisukohal, et EL Teabekeskus ENUT palkade läbipaistvuse direktiivi väljatöötamine ja rakendamine on väga oluline samm, et koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandilt soolise palgalõhe vähendamise meetmeid. Eestis on sooline palgalõhe teiste EL riikidega võrreldes väga suur, väheneb pikkamööda ja seetõttu on palkade läbipaistvuse direktiivist kindlasti tuge. Oleme tutvunud COM(2021) 93 final dokumendiga (DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL to strengthen the application of the principle of equal pay for equal work or work of equal value between men and women through pay transparency and enforcement mechanisms), mõjuanalüüsi (SWD(2021) 41 final COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT) jt. lisatud materjalidega. ENUT leiab, et antud direktiivi eelnõus toodud definitsioonid on olulised Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisaldanud valdkonna mõistetesse selguse toomiseks ja üheseks arusaamaks. Samuti on konkreetset küsimust või ettepanekut. oluline, et tööandjad jõuaksid palgastruktuuride väljatöötamiseni, mis tagaksid naistele ja meestele sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga. On mõistlik, et see, kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riikide endi otsustada, sest tööandjate juhtimiskultuurid on erinevalt välja kujunenud ja meetmed võivad olla riigiti erinevad. ENUT on aastate jooksul toetanud ja peab väga tähtsaks ka palgataseme või Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisaldanud palgavahemiku avaldamist enne töösuhet eesmärgiga tagada tööle konkreetset küsimust või ettepanekut . kandideerijale vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse. See on oluline kõigile tööle kandideerijatele. Nõustume sellega, et palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvuse üks eesmärke on tagada organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus. Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal üheks eesmärgiks on pakkuda töötajale Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisaldanud teavet hindamaks, kas talle makstakse palka mittediskrimineerival viisil, konkreetset küsimust või ettepanekut . võrreldes teiste sama organisatsiooni töötajatega. Töötajale antakse õigus infot oma tööandjalt soovi korral küsida. Palgateabe avalikustamine organisatsioonis 49 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel on tööandjale oluline organisatsiooni parema sisekliima ja paremate töötulemuste saavutamiseks. Selgelt on välja toodud ka see, et ametiühingutel on kollektiivlepingute sõlmimisega usaldatud oma iseseisev roll antud valdkonnas. 250+ töötajaga organisatsioonidele on ette nähtud kohustus raporteerida ja Osaliselt arvestatud. analüüsida palkasid, mille üks eesmärke on tõsta tööandjate teadlikkust võrdsest tasustamisest organisatsioonis. Nii saavad tööandjad hinnata ja jälgida oma Oleme seisukohtades välja toonud, et 250 ja palgastruktuure ja -poliitikat. Teisalt peaks info avalikustamine tekitama enama töötajaga organisatsioonidele pandav suuremat tähelepanu ja teadlikkust soolisest palgalõhest mitte ainult töötajate, kohustus palgalõhe andmeid avaldada ja vaid ka teiste sidusrühmade seas. analüüsida ei tohiks olla ebamõistlikult Halduskoormust arvestades võiks alustada 250+ töötajaga organisatsioonidest, koormav, sh et avaldamis- ja aga liikuda siis edasi ka väiksemate organisatsioonide juurde. Neid ei tohiks analüüsimiskohustus ei oleks tihedam kui kord palkade läbipaistvuse suurendamise protsessist välja jätta. Liikmesriikides, kus kahe aasta jooksul ning et riik pakuks väga suur enamus organisatsioone on alla 250 töötajaga (nagu näiteks Eesti), organisatsioonidele selle kohustuse täitmiseks aga võib-olla ka kõigis liikmesriikides, peame otstarbekaks rakendada samu või vajalikku tuge. Hoidmaks tööandjate samalaadseid meetmeid esmarakendunud organisatsioonide järel teatud halduskoormust madalamana ja toetamaks ajavahemike möödudes ka väiksema töötajate arvuga organisatsioonides palkade läbipaistvuse meetmete, sh lõhede (näiteks 4 aastat hiljem 100+ töötajaga ja 7 aastat hiljem 50+ töötajaga analüüsi ühtlast kvaliteeti, on mõistlik välja organisatsioonides). töötada võimaluste piires tööandjate poolt juba Oleme nõus ka selle võimalusega, et riikidele on jäetud alternatiiv, et riik võib riigile antud andmeid kasutavad, s.t. tööandjate eest ise nõutud info kokku koguda, nt läbi maksu- või registriandmetel põhinevad digitööriistad. sotsiaalkindlustusandmete (andmed tuleb ka sel juhul avalikustada). Samas võib see tähendada, et organisatsioonid ei pruugi ennast tunda palkade läbipaistvuse Oluline on silmas pidada, et väiksematele protsessi kaasatuna ja see omakorda nõuab ikkagi tööandjate koolitamist. organisatsioonidele suurematega samasuguse kohustuse panemine võib nende jaoks olla ebaproportsionaalselt koormav või muul põhjusel ebamõistlik. Näiteks, arvestades, et mikroettevõtetes ei pruugi leiduda sama või võrdväärset tööd tegevaid töötajaid või on nende hulk minimaalne, võiks töötajate palgatasemete avalikustamine olla keeruline, kuna ei oleks võimalik säilitada kõikide töötajate anonüümsust. 50 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Juhul kui organisatsioonis on avastatud vähemalt 5% keskmise palgataseme Teadmiseks võetud. erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa selgitada läbi objektiivsete kriteeriumite, tuleb organisatsioonis läbi viia töötajate esindajatega ühishindamised – näeme, et see aitaks parandada nii organisatsioonide sisekliimat kui ka töökultuuri. Peatükk III õiguskaitse osas, kus reguleeritakse põhjalikult õiguskaitse Osaliselt arvestatud. kättesaadavust, lubatakse töötaja toetuseks või töötaja nimel osaleda haldus- või tsiviilmenetluses, pannakse paika kahjutasud töötaja õiguste rikkumisel, Oleme seisukohtades välja toonud, et EL kohtutel või teistel pädevatel asutustel lubatakse väljastada erinevaid tasandi miinimummeetmete kehtestamisel ei ettekirjutusmäärusi, sätestatakse hagi aegumise tähtajad, pannakse paika tohi liigselt sekkuda liikmesriikide kohtuväliste õigusabikulude tasumine jne, tooksime olulisena esile seda, et tugevdatakse menetluste ja kohtumenetluste, sh senisest enam jagatud tõendamiskohustust. menetluskulusid puudutavatesse reeglitesse. Lisaks tuleb riikidel määrata trahvid, kui direktiivist tulenevaid õigusi ja Selles osas tuleks jätta liikmesriikidele kohustusi rikutakse – toetame seda, et kogutud trahvid tuleb võimalusel jaotada paindlikkus kujundada õiguste kaitse võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele. Veel tuleb riikidel tagada, et tõhustamise meetmed riigisiseseid riigihangetel osalevad ettevõtjad täidaksid direktiivist tulenevaid kohustusi. menetlussüsteeme ja – reegleid arvestavalt. Selleks, et tagada nõuetekohane järelevalve meeste ja naiste võrdsel Tõendamiskohustuse osas peame piisavaks ja tasustamisel, peaksid liikmesriigid paika panema spetsiaalse järelevalveorgani toetame ka EL tasandil Eesti kehtivas õiguses – selle kohustuse võib ilmselt vajadusel delegeerida ka juba mõnele sätestatud jagatud tõendamisekohustuse olemasolevale järelvalve organile. regulatsiooni. Nõustume seisukohtades ka, et võrdse palga põhimõtte järgimise paremaks tagamiseks, sh palkade läbipaistvust toetavate meetmete rakendamise tõhustamiseks, on riigisiseselt vajalik tugi- ja seiremehhanismide loomine. Samas peame oluliseks, et riikidele jääks vabadus otsustada konkreetsete ülesannete ja pädevuste jaotus asjakohaste asutuste vahel. 51 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Ette on nähtud küllaltki pikk periood direktiivi rakendamisest liikmesriikides Teadmiseks võetud. kuni esimese aruandluseni 8 aasta pärast. See peaks olema piisav periood edusammude saavutamiseks antud valdkonnas. Oleme varasemas arvamuse avaldamises, eelmisel aastal, toetanud ettepanekut,Arvestatud. et EL tasandi meetmete elluviimise ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasnevaOleme seisukohal (seisukoht 8), et EL tasandil halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane teha organisatsioonidele kokku lepitud miinimummeetmete elluviimise kättesaadavaks meetmete elluviimist lihtsustavad digitööriistad. Oleme endiselt ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva arvamusel, et Euroopa Komisjoni toetus selliste digitööriistade väljatöötamiseks halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane oleks kindlasti suureks abiks siseriiklikule arengule meetmete rakendamisel ja EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset kiirendaks meetmete rakendamist, soodustades heade praktikate vahetamist hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning liikmesriikide vahel ja võimaldades asjakohaste EL finantsvahendite riigisiseselt teha organisatsioonidele kasutamist. kättesaadavaks meetmete elluviimist lihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade väljatöötamist, soodustada heade praktikate vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist. Eesti Naisteühenduste Täname võimaluse eest esitada oma seisukohad teemadel, mille kohta oleme Osaliselt arvestatud. Ümarlaud varasemalt juba korduvalt oma arvamusi ja ettepanekuid saatnud. Nõustume, et palgalõhe probleemi Leiame, et kuigi soolise palgalõhe vähendamine, töökohal asetleidva lahendamiseks tuleb tegeleda selle erinevate diskrimineerimise kaotamine ning võrdse palga põhimõtte edendamine on põhjustajatega ning kinnitame, et seda ka äärmiselt olulised, tuleb meeles pidada, et naiste ja meeste palgalõhe on tehakse. Kuid näeme, et palkade tekkinud mitmete koostoimivate faktorite tulemusena ning seda pole võimalik läbipaistvusmeetmed aitaksid oluliselt kaasa kaotada palga läbipaistvuse meetme ülalt survestatud jõustamisega. organisatsiooni tasandil ebavõrdsuse tuvastamisele ning kõrvaldamisele. Sellised Palga läbipaistvus kui palgalõhe kaotamise meede on selgelt üle meetmed on eriti vajalikud, kuna tööandja tähtsustatud, see on lihtsustatud lähenemine äärmiselt keerulisele ja poolne hoiakutest tulenev diskrimineerimine mitmetahulisele probleemile. Lahendusena tuleks pigem näha tegelemist võib olla tahtmatu. Läbimõeldum ja palgalõhe algpõhjustega ning mitte loota palga läbipaistvuse kui läbipaistvam palgapoliitika vähendab aeganõudva, ressursimahuka ning ebaselgete tulemustega meetme tööandjapoolset tahtmatu diskrimineerimise rakendamisele. ohtu. 52 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Oma organisatsiooni või ettevõtte keskmiste sooliste palgaerinevuste teadmine Oleme seisukohtades välja toonud, et ei ole piisav selleks, et ükski töötaja saaks võrrelda enda töötasustamise organisatsioonidele seatavad palkade tingimusi vastassoost töötajaga selleks, et üldse kahtlustada soo alusel läbipaistvusega seonduvad kohustused peavad ebasoodsamat kohtlemist. olema võimalikult lihtsad, selged ja üheselt arusaadavad. Samuti tuleb EL tasandil sama, Oleme seisukohal, et direktiivi eelnõu ei loo töötaja jaoks üheselt mõistetavat ja võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja selgelt arusaadavat õigusraamistikku oma võrdsele palgale omatava õiguse meestele võrdse palga maksmise nõude kaitsmiseks. Kavandatud normid ei avarda iga töötaja võimalusi saada täitmise tõhustamiseks miinimummeetmete informatsiooni võrreldava isiku töötasutingimuste kohta juhul, kui ta kahtlustab kokkuleppimisel lähtuda proportsionaalsuse soolist diskrimineerimist palgatingimuste määramisel. St. eelnõu sätted ei põhimõttest ning nende seadmisel tuleb arvesse muuda tegelikkuses töötasude määramise aluseid läbipaistvamaks. võtta erinevas suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi ja võimekust, sealjuures ei Eelnõus ette nähtud meetmed pole suunatud organisatsiooni tasandi sooliste peaks eriti mikro- ja väikestele palgalõhede põhjuste vähendamisele, selle asemel toovad kaasa suure organisatsioonidele kehtestatavad kohustused halduskoormuse tööandjatele arvandmete esitamiseks ning uut tüüpi olema neile ebaproportsionaalselt koormavad. ametikohtade klassifitseerimissüsteemide loomiseks. Samuti suurendavad kavandatud meetmed riigi kulutusi järelevalvega tegelevatele ametkondadele. Arvestades, et Eestis on teiste EL liikmesriikidega võrreldes suurim sooline Palga läbipaistvuse meetme juurutamise ja palgasüsteemide väljatöötamise palgalõhe ning tegemist on siseriiklikult olulise nõude kehestamine toob eriti keskmisetle, väike- ja mikroettevõtetele kaasa väljakutsega, näeme, et „pehmetest“ ja ülejõu käiva halduskoormuse, kusjuues saadavat kasutegurit pole võimalik vabatahtlikest meetmetest palgalõhe konkreetselt ära näidata. Kavatsus seada nõuete täitmine riigihangetes osalemise vähendamiseks ei piisa. Ühtsed EL tasandi tingimuseks võib halvendada naisettevõtjate olukorda, kes kuuluvad enamasti palkade läbipaistvuse miinimummeetmed just väike- ja mikroettevõtete hulka. aitavad tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust, suurendada teadmispõhisust Seejuures ei arvestata direktiivi eelnõus ka äärmiselt kiiresti muutuvaid palgaläbirääkimistel ja avalikus diskussioonis töötegemise viise ja regulatsioone, majanduskeskkonda ja tööturgu. ning samuti vähendada ELis olukordi, kus Hetkeolukorda arvestades ka COVID-19 tohutut mõju nii tööhõivele, võrdse palga põhimõtet rikkuvad ettevõtjad töökohtadele kui majanduse struktuurile tervikuna. saavad ebaseadusliku konkurentsieelise tõttu oma tooteid või teenuseid madalama hinnaga Soolise palgalõhe vähendamiseks tuleks tegelda eelkõige soolise palgalõhe pakkuda. algpõhjustega ühiskonna tasandil soostereotüüpide, tööturu horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni, naiste ja meeste erinevate haridus- ja kutsevalikutega, kultuuriliste normide, karjäärikatkestuste, taskukohaste 53 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel lapsehoiuteenuste kättesaadavuse jm teguritega, mis on soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise põhipõhjused. Selleks tuleks kaasata haridussüsteemi alamatest astmetest alates. On ilmselge, et siin on tegemata tohutu hulk tööd. Väljapakutav palga läbipaistvuse meede tähendab olemuslikult tegelemist tagajärgedega. Väljapakutud direktiiviga pannakse tööandja õlule vastutus ühiskonna tasandil esineva struktuurse soolise ebavõrdsuse vähendamise eest, mis tegelikult eeldaks äärmiselt kompleksseid ühiskonna kõiki tasandeid hõlmavaid meetmeid. Tööandja seisukohast ka kindlat veendumust rakendatud meetmete otstarbekohasuses ja tõhususes. Juba praegu EL tasandil rakendatavad õigusaktid on piisavad isikute õiguste kaitsmiseks võrdse palga nõuete puhul, kuivõrd selline põhimõte sisaldub nii ELi kui riikide endi siseriiklikus õiguses. Jõupingutused peaksid olema suunatud eelkõige olemasolevate õigussätete efektiivsemale rakendamisele koos sotsiaalpartneritega ning sotsiaalset dialoogi edendades. Uute bürokraatlike meetmete ressursikuluka juurutamise asemel oleks vaja olemasolevaid meetmeid tõhusamalt rakendada, teavitades tööandjaid ning pakkudes neile igakülgset tuge, teavet ja koolitusi. Kõike eeltoodut arvestades Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei näe vajadust uue EL direktiivi vastuvõtmiseks palkade läbipaistvuse tagamiseks. Järgnevalt esitame ENÜ ekspertide tähelepanekud teemade kaupa. Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda 1. Kooskõla seniste EK soovitustega ja kehtiva EL õigusega. küsimust ega ettepanekut. Senistes EK soovitustes on sooline palgalõhe ning sooline diskrimineerimine palgas kui eri tähendussisuga mõisted hoitud lahus, sest vajavad erinevaid meetmeid. Senised euroopalikus õigusruumis soovitatavad meetmedki on olnud samuti erinevad. Palgalõhe on struktuurse ebavõrdsuse probleem nii 54 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel ühiskonnas kui ka organisatsioonide/ettevõtete tasandil. Õigus mitte olla soo alusel diskrimineeritud on inimese põhiõiguste kaitstuse küsimus. Direktiivi eelnõus on püütud need ühendada, arvestamata sellega kaasnevaid õiguslikke ja majanduslikke probleeme. Soo tõttu diskrimineerimine on selgelt piiritletud õiguslik kontseptsioon, millele toetudes on ainult kohtul või muul päeval organil õigus otsustada, kas diskrimineerimine on aset leidnud või mitte. Sama, sarnase või võrdväärse töö eest vastassoost töötajaga võrdse tasu saamise õigus on inimese põhiõiguste küsimus. Õigust mitte olla diskrimineeritud soo tõttu saab kaitsta isik ise, direktiivi eelnõu üheks eesmärgiks on püstitatud tagada parem juurdepääs palgaandmetele, mis võimaldaks diskrimineerimist kahtlustaval isikul pöörduda pädevate institutsioonide poole. Soolise diskrimineerimise keeld on Euroopa Liidu õiguses kaetud direktiivis 2006/54/EÜ sätestatuga. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks, kui ta kehtestab ühest soost töötaja(te)le ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegeva(te)le teisest soost töötaja(te)le. Seega ei piirdu soolise diskrimineerimise küsimus ainult väljamakstavate töötasude suuruse võrdlemisega e palgalõhe tuvastamisega ettevõttes või organisatsioonis. Suur palgalõhe ei tähenda, et tööandja kedagi töö tasustamise tingimuste kehtestamisel soo alusel ebasoodsamalt kohtleb, nagu ka statistiliselt olematu erinevus nais- ja meestöötajate keskmistes tunnipalkades võib varjata üksikute naiste või meeste ebasoodsamat kohtlemist tasustamistingimuste kehtestamisel. 2. Eelnõu eesmärgid on ebaselged ja laialivalguvad. Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda küsimust ega ettepanekut. 55 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Direktiivi eelnõus räägitakse paljudest erinevatest eesmärkidest ning potentsiaalsetest kasuteguritest, mis puudutavad täiesti eri tasandeid alates ühiskonnast kui tervikust kuni ettevõtte ja töötaja tasandini välja, ning mis eeldavad erinevat lähenemist. Direktiivi eelnõu sätestab eesmärgina tegelda võrdsele palgale omatava põhiõiguse ebapiisava jõustamisega, palga läbipaistvuse standardite kehtestamisega ning töötajate võimestamisega võrdse palga õiguse rakendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse organisatsioonides palga läbipaistvus; aidatakse kaasa võrdse palgaga seotud mõistete, sh ’palk’, ’võrdväärne töö’ kasutamisele; ning tugevdatakse jõustamismehhanisme. Eesmärgi saavutamise vahendina nähakse siit tulenevalt ette juba aastakümneid kasutusel olnud mõistete kasutamist!! Lisaks mainitakse sissejuhatavas osas eesmärkide all muu hulgas, et palga läbipaistvus võimaldab avastada võimalikku soopõhist diskrimineerimist, välja tuua soolist kallutatust palgasüsteemides ja ametikohtade liigitamisel, võimaldab tööandjal kindlaks teha diskrimineerivad soopõhiseid palgaerinevusi, võimaldab hajutada kahtlusi naiste ja meeste võrdse palga osas (milliseid kahtlusi?), aidata kaasa muutuste esilekutsumisele suhtumisel naiste palkadesse (mis on naiste palgad?) tõstes teadlikkust ning stimuleerides arutelusid struktuursete sooliste palgaerinevuste üle (mis iseenesest on aastaid toimunud ja mistõttu palga läbipaistvuse direktiivi eelnõu ellu kutsuti); lisaks võib see aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse poliitika kriitilisele läbivaatamisele ettevõtte tasandil (eeldusena nähakse sellise poliitika olemasolu, mida praktika tihtipeale ei kinnita). Lisaks mainitakse et palga läbipaistvuseta valitseb oht, et ettevõtetel puuduvad võrdsed tegutsemistingimused, mis takistab siseturu toimimist. Tööandjale pandud palga läbipaistvuse lisakohustused ning nende jõustamisest saadav kasu pole omavahel selges korrelatsioonis. Lk 6 mainitakse, et palga läbipaistvuse kasuteguriteks võivad olla (st ei pruugi olla) kindlam töö, töötajate soov töökohal jätkata, efektiivsemalt töötavad töötajad ja ettevõtted. Seetõttu on palga läbipaistvusel positiivne mõju ettevõtte töö 56 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel efektiivsusele ning siseturu toimimisele. Mõjude analüüsi osas mainitakse, et direktiivi elluviimise kulud on õigustatud peamise pikaajalise kasuga, milleks on EL ühe põhiväärtuse täielik kaitse. 57 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 3. Terminoloogia ja definitsioonid (Art 3) Teadmiseks võetud. Mõistete defineerimise osas juhime tähelepanu, Korduvad määratlused et direktiivi artiklis 3 defineeritakse konkreetselt selles direktiivis kasutatavad ENÜ ei pea vajalikuks korrata direktiivi eelnõus juba liikmesriikide poolt mõisted, selgitades nende tähendust just antud ühtlustatud määratlusi otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise kohta (art 3, direktiivi kontekstis. See on tavapärane lg 1, p. h, i, lg 2 p a,b,c) . Käesolevas eelnõus toodud määratlus ei kaitse töötajaid lähenemine EL õiguses ning aitab kaasa muude sooga seotud asjaolude (nt lapsevanemaks olemise jms) tõttu ebavõrdse õigusselgusele. Nõustume, et vajalik võib olla kohtlemise eest. lisaka olemasolevatele ka muude, sh ENÜ viidatud terminite selgitamine direktiivis. Samuti on kehtivas õiguses sätestatud ümberpööratud tõendamiskohustus Samuti jagame ENÜ arusaamist, et direktiivi diskrimineerimiskaasuste puhul (eelnõu art 16). EL õiguses on juba sätestatud osade nõuete elluviimine eeldab tööandjalt meetmed selleks, et aidata töötajat võrdse palga taotlemisel, kehtestades nn tööde analüüsimist ja hindamist. See on vajalik ümberpööratud tõendamiskohustuse juhul, kui töötaja suudab tuua välja faktid, eriti võrdväärse töö puhul võrdse palga mis näitavad, et saab madalamat tasu võrreldes teisest soost töötajaga, kes teeb põhimõtte rakendamiseks. võrdset või võrdse väärtusega tööd samas asutuses või ettevõttes. Samuti on Samuti nõustume, et kohustuste kehtestamisel loodud kehtivad nn. võrdsusorganid (equality body – art 3.1.j). on oluline arvestada erineva suurusega organisatsioonide olukorda ja võimalusi. Kuna direktiivi eelnõu artiklis 23 on seoseviide direktiivile 2006/54/EÜ, on Läbirääkimiste tarbeks näevad Eesti ülalnimetatud määratlused antud eelnõus ebavajalikud. seisukohad ette, et palkade läbipaistvuse Sotsiaal- ja majandusteaduslikud terminid suurendamisele kaasa aitavate kohustuslike miinimummeetmete seadmisel tuleb arvesse Kaheldav on majandusteaduslikele ja palgastatistilistele terminitele juriidilise võtta erinevas suuruses organisatsioonide sisu omistamine (palgatase, mediaanpalga tase, mediaanpalkade sooline lõhe, erinevaid võimalusi ja võimekust. Samuti palgakvartiil), sest palgasüsteemide analüüsimiseks kasutatakse ka muid rõhutatakse seisukohtades vajadust tagada, et näitajaid. Soolise palgalõhe arvutamise aluseks on hoopis nais- ja meestöötajate eriti mikro- ja väikestele organisatsioonidele keskmised tunnipalgad. On ekslik määratleda igasugune palgalõhe (‘pay gap’ kehtestatavad kohustused ei oleks neile art.3, 1.c) kohe sooliseks. Palgalõhet võib mõõta ka muude sotsiaalsete gruppide ebaproportsionaalselt koormavad. vahel. Ebaselgeks jääb soovitus, et direktiivis peaks välja tooma erandid, mille puhul erineva Toodud määratlused ei puuduta ainult sooaspekti. Arvestades organisatsioonide töötasu maksmist ei loeta diskrimineerimiseks personali mitmekesistumisega võib mediaan- ja muid palgaerinevusi vaja ühe või teise tunnuse alusel. arvutada ka nt eri rahvusgruppide võrdluseks või erivajadustega ning erivajadusteta isikute olukorra võrdlemiseks. 58 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Eelnõus nimetatud viisil ei saaks „palgalõhet“ õigusterminina sätestada, sest naiste ja meeste keskmiste palkade erinevusi võrreldakse juba aastaid ka eri tausttunnuste (haridus, rahvus, elukoht, ametiala, tööaja vormi, juhtimiskohustuste olemasolu, tööandja liigi, ettevõtte või asutuse suuruse jms järgi). Samuti võib põhimõtteliselt iga tööandja ise otsustada, mil viisil ta naiste ja meeste töötasusid võrdleb, kas keskmiste tunnipalkade, kuu või aasta töötasude alusel. Puuduvad mõistete selgitused/määratlused Puuduvad paljude terminite, mida eelnõus ja selle seletuskirjas on kasutatud, määratlused, näiteks „pay discrimination“, „ direct or indirect pay discrimination“ (art 9, lg4, , art 19), „gender-based pay discrimination, lk. 7, „non-gender biased“ (…basis for pay setting , lk 25), gender-neutral ( lk 25) jms. Õiguslikult sisustamata on palgaläbipaistvuse nõue (pay transparency obligation). See on vajalik selleks, et vabastada tööandjad, kelle töötajate palgad on avalikud, muudest eelnõus ettenähtud kohustustest. Eestis on näiteks valitsussektoris 88% töötajate palgad nimeliselt teada. Selliste organisatsioonide tööandjatelt pole ju mõtet nõuda kõike direktiivis ettenähtut. Töötajate kategooria mõiste EK soovituses on lähtutud olemasolevatest töötajate kategooriate klassifitseerimise ja ametiastmete süsteemist (Recommendation C(2014) 1405 final). Need on tavaliselt seotud rahvusvaheliste ametite klassifitseerimise süsteemidega, mida rakendavad nii Eurostat kui riiklikud statistikasüsteemid ning millega viiakse vastavusse tööandjate poolt kasutatavad töötajate rühmitamised konkreetsetes ettevõtetes/organisatsioonides. Erinevalt eelnevast on direktiivi eelnõus määratletud töötaja kategoriseerimise ja töötajate kategooriate süsteem hoopis erinevalt. Direktiivi eelnõus on töötajate kategoriseerimine ette nähtud uuel alusel. 59 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Töötajad kategoriseeritakse selle alusel, kuivõrd sarnased on nõuded töötajate haridusele, ametialasele koolitusele, võimetele, töötajate pingutus ja vastutus ning tehtud töö ja sellega seotud ülesannete laad, nimetades siis selliselt rühmitatud töötajaid mingiteks kategooriateks. Ülalkirjeldatud kategoriseerimine ei luba mingit muud alust, mida näiteks tavapäraselt kasutatakse (nt ametialade klassifikaatori alusel, turupalkade alusel jms) ning toodud kriteeriumid on liiga abstraktsed mingi palgasüsteemi loomiseks. Isegi sama tööd tegevate töötajate puhul võib lisanduda muid kikriteeriume, nt töötingimused, töötamise koht jms. Art 3, lg 1, g: ‘category of workers’ means workers performing the same work or work of equal value grouped by the workers’ employer based on criteria as laid down in Article 4 of this Directive and specified by the employer concerned. ENÜ ei nõustu töötajate kategooria mõistele uue tähenduse andmisega. Võrdse ja võrdväärse määratlusega hinnatakse töid, mitte töötajaid. Nii võrdse kui võrdväärse töö määratlustes on rõhutatud ametikohale mingil alusel väärtuste omistamist. Selline ametikohtade hindamine ei ole seotud töötajatega. Tööde ja ametikohtade kategoriseerimisel kasutatakse tavaliselt tööandja ettevõttele või organisatsioonile omaseid ametikohtade nimetusi ning hierarhiat. Selline sõnastus, mille kohaselt peaks töötajaid jagama gruppidesse selle alusel, kas nad teevad võrdseid ja/või võrdväärseid töid, tähendab sisuliselt seda, et tööandjad peavad hakkama tegelema tööde analüüsimisega ja hindamisega. Olenemata ametinimetustest ja kehtivast klassifikatsioonist on tööde hindamise eesmärgiks välja selgitada töid, mida lugeda samadeks, mida võrdväärseteks. See tähendab kõigi tööde väärtuse hindamise läbiviimist, et teha võrreldavaks sisuliselt erinevad ja eri hierarhiatasanditel tehtavad tööd. Seda isegi siis, kui piisaval hulgal võrreldavaid nais- ja meestöötajaid pole. 60 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Ühtegi erandit, mis lubaks arvestada organisatsiooni soolist struktuuri, eelnõus pole. Eesti tööturule iseloomulik väga kõrge sooline segregatsioon teeb isegi riigi tasemel võrreldavate naiste ja meeste gruppide leidmise keeruliseks, seda raskem on võrreldavaid eri soost töötajaid leida organisatsiooni tasemel (näiteks lasteaedades või eel- ja põhikoolides). Kõik muud töötajad, kes teevad näiteks individuaalselt täiesti erinevaid ja erinevalt väärtustatud töid, jäävad sellisest kategoriseerimisest välja. Sisuliselt on tegemist palgasüsteemi või -struktuuri väljatöötamisega, kuigi erasektoris ettevõtjatel sellist kohustust seni pole. Tööandjatelt nõutakse eelkõige võrdsete ja võrdväärsete tööde väljaselgitamist, seejärel selliselt kategoriseeritud töid tegevate nais- ja meessoost töötajate keskmiste töötasude võrdlemist. Nimetatud keskmised töötasud peavad seejuures sisaldama kõiki töötasu komponente, sh. mitterahalisi boonuseid ja hüvesid. (Vt palga mõiste art 3, p.1, a). Töökohtade hindamine on äärmiselt töö- ja ressursimahukas ja on praeguse eelnõu kohaselt ette nähtud ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on art 7 vastavalt kohustatud sellist teavet töötajatele vahendama. Eelnõu koostajatel on läbi mõtlemata, kuidas sellist töökohtade ja tööde kategoriseerimist saab kokku viia kehtivate töötajate ametikohtade kategooriate süsteemiga. Ametinimetused ja koht organisatsiooni hierarhias selleks ei sobi, sest ühe ametinimetusega ja erinevatel hierarhiatasanditel tehtavad tööd võivad olla nii samad kui võrdsed, nii võrdväärsed kui ka erinevalt väärtustatud. Seega võimaldab selline kategoriseerimine küll analüüsida töötajaskonna soolist jagunemist võrdsete ja/või võrdväärsete tööde vahel, aga ei anna mingit täiendavat informatsiooni isikule, kes kahtlustab soo alusel diskrimineerimist töö tasustamise tingimustes, sest klassifitseerimisalused ei võimalda määrata ei enda ega võrreldava isiku töötasu. 61 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Loomulikult ei võimalda mitte mingisugused keskmised palgatasemete andmed diskrimineerimiskahtlustuse tekkimist ega ka kaebuse esitamist. Keskmised näitajad varjavad väga hästi selle vastassoost isiku, keda võetakse võrdluseks, töötasu suurust. Vaatamata sellele, kuidas on kategoriseeritud sama, võrdne või võrdväärne töö tööandjate poolt, on igal töötajal siiski õigus pöörduda diskrimineerimises kahtlustamise korral oma õiguste kaitsmiseks pädevate institutsioonide poole, tuues võrdlusisiku hoopis mingis muust kategooriarühmast. Lõppkokkuvõttes on ainult kohus see, kellel on võimalik otsustada, kas olukorrad on võrreldavad ja kas diskrimineerimine on aset leidnud või mitte. Töötaja kategooria mõiste erinev sisustamine toob välja direktiivi eelnõus vastuolu art 8 ja 9 sätestatu vahel. Art 8 – palgaaruandluse puhul viidatakse administratiivsetele palgaandmetele, mida kogutakse tavaliselt ametite klassifikaatorite lõikes, aga art 9 – s viidatakse sama ja võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriates ilmneva erinevuse piirmäärale (5 %), mille põhjendamata jätmise korral on tööandjal kohustus viia läbi nn sooneutraalne ametikohtade hindamine e uue palgasüsteemi loomine koos töötajate esindajatega. Eelnõu koostajatel on eelarvamus, et läbiviidud ametikohtade hindamine võrdsete ja võrdse väärtusega tööde väljaselgitamiseks pole olnud korrektne juhul, kui nais- ja meestöötajate keskmine palgataseme (aasta- või tunnipalkade, art. 3) erinevus mõnes samade või võrdväärsete tööde grupis on suurem kui 5 %, nõudes seejärel nn sooneutraalset tööde hindamise läbiviimist. Seletuskirjas puudub viide allikale/uuringule, miks on lubatud ainult 5 protsendiline erinevus töö tulemustes või töötaja efektiivsuses. Mitmene diskrimineerimine ja hüpoteetiline võrdlusisik 62 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel ENÜ ei saa nõustuda, et eelnõuga luuakse nn mitmese diskrimineerimise määratlus nii, et selles pole nimetatud, kes võiksid olla võrreldavateks isikuteks. Eelnõust puudub otsese ja kaudse mitmese diskrimineerimise määratlus, mille alusel peaks olema siseriiklikes kohtutes ühtviisi kaitstud isikute põhiõigused. Ükski kohus ega muu pädev institutsioon ei saa mitmese diskrimineerimise juhtumeid palgatingimuste kehtestamisel lahendada direktiivi eelnõus toodud otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise määratluse põhjal (art.3,lg1, p.h,i). Nii mõnelgi puhul ei pruugi soolisus üldse määravaks tunnuseks olla. Pole ühtegi rahvusvahelist õigusnormi, mis kehtestaks nn võrdse palga nõude kaitstud diskrimineerimisaluste tunnuste lõikes võrreldavatele isikutele. Pole selge, milliste tunnustega isiku peaks valima võrdlusisikuks, kui kahtlustatakse diskrimineerimist palgatingimustes rahvuse või rassi tõttu, ning kellega võrrelda siis, kui võimaliku diskrimineerimise aluseks võib olla vanus, erivajadus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus. Delikaatsete isikuandmete puhul ei saa kohtud ega pädevad organid konstrueerida ka kujutletavat võrdlusisikut, kelle töötasuga diskrimineerimist kahtlustava isiku saadavat/saadud tasu võrrelda. Sellise sätte lisamine on lubamatu, arvestades, et EL tasemel puudub seni intersektsionaalse diskrimineerimise alane õiguspraktika. Pole selge, millisele normile tugineks antud juhul võrdse palga põhimõte ning milliseid isikuid on vaja omavahel võrrelda, et diskrimineerimist tuvastada. Puuduvad ka õiguslikud standardid selle kohta, et nimetatud gruppidesse kuuluvate isikute puhul peab kehtima võrdse töö eest võrdse palga nõue. Oleks vaja välja tuua ka erandid, mille puhul erineva töötasu maksmist ei loeta diskrimineerimiseks ühe või teise tunnuse alusel. 63 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel 4. Võrdne töö ja võrdväärne töö (art.4) Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda küsimust ega ettepanekut. Eelnõus ja selle seletuskirjas kasutatakse peaaegu sünonüümidena sama töö, võrdse töö ja võrdväärse töö mõisteid. Õiguslikult on nende sisu jäänud kahjuks avamata. Töö võrdväärsuse määratlus on aga eelkõige oluline diskrimineerimiskaasuste lahendamiseks, mittetööandjate palgasüsteemide loomiseks. Direktiivi eelnõus kasutatakse sünonüümidena nii sama kui ka võrdset tööd, püüdes ühtlasi defineerida ka võrdväärse töö mõistet. (Same work or work of equal value - educational, professional and training requirements, skills, effort and responsibility, work undertaken and the nature of the tasks involved.) Sama, võrdse ja võrdväärse töö määratlusi pole võimalik tuua ühes definitsioonis. Eelnõus toodud määratluse alusel pole võimalik võrrelda olemuselt täiesti erilaadsete tööde väärtuse võrdsust. Töö võrdväärsuse hindamisel ei tohiks määravaks olla üldse tööde või ülesannete sarnasus nagu eelnõust võib välja lugeda. Nagu näitab kohtupraktika, on sama töö (like work) puhul tegemist sama või väga sarnaste töödega. EL õiguses on sama töö alla kuuluvaks loetud ka nn sarnased tööd, mis kuuluvad eri ametinimetuste alla, aga nõuavad sama kvalifikatsiooni, on sarnase raskusega, keerukusega, vastutusega. Samuti võib sama tööd ja samu tööülesandeid täita erinevate ametkohtade nimetuste all. Võrdseks tööks (equivalent work) tunnistatakse tööd, mille sisu on erinev, aga mida on hinnatud samaväärseks, st ametikoha hindamisel on kasutatud samu hindamiskriteeriume ja saadud punktisummad on võrdsed. Võrdväärseteks töödeks (work of equal value) on sellised tööd, mille sisu on erinev, kuid nõudmised töö tegijale pingutuse, oskuste, otsustusõiguse ja töötingimuste osas on võrdsed. Kõigil kolmel juhul on lähenemine erinev. 64 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Väljend võrdväärse töö eest võrdne tasu, mis tuleneb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist 100, on kasutusele võetud just seetõttu, et saaks võrrelda traditsiooniliselt valdavalt meeste poolt ja naiste poolt tehtavaid töid, kuigi tööd pole samad ega sarnased. Eelnõus toodud tööde võrdväärsuse määratluse kriteeriumid on tööandjatele piiravad, sest iga organisatsioon võib valida endale sobiva ametikohtade/tööde väärtuse hindamise meetodid, nii analüütilised kui ka mitteanalüütilised (nt tööde järjestamine, paaride võrdlev järjestamine, tööde klassifitseerimine e tööde astmete määramine, aga ka turupalkadest lähtuvad meetodid). Direktiivi eelnõus nimetatud kriteeriume on seni kasutatud diskrimineerimiskaebuste lahendamise kohtutes, et määrata ära see, kas kaebaja ja võrdlusisik on üldse võrreldavas olukorras. Diskirmineerimise tuvastamisel käsitletakse tunduvalt rohkem tegureid (nt tööülesannete jaotamine, töötulemuste hindamine, töötingimuste kehtestamine jms). 5. Juurdepääs palgainfole Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda küsimust ega ettepanekut. Kehtiv EL õigus kaitseb üksikisiku õigust saada võrdse või võrdväärse töö eest võrdset palka. Seega peab seda õigust kaitsma töötaja, kes kahtlustab enda diskrimineerimist palgatingimuste kehtestamisel. Sellise võrdlusaluse leidmiseks on vaja, et diskrimineerimist kahtlustaval töötajal on juurdepääs võrreldavale kolleegile makstava tasu suurusele ja teabele tööde võrreldavuse kohta. Direktiivi eelnõus on ilmselt selle tingimuse täitmiseks artikkel 7. Eelnõu artiklis 7 on sätestatud õigus informatsioonile, enda isikliku palgataseme kohta (!) ja teiste sama tööd või tema tööga võrdväärset tööd tegevate nais- ja meestöötajate keskmiste tasude kohta, mille puhul on arvestatud ka kõiki hüvesid, lisatasusid ja boonuseid, (art 3, lg. 1,p.a). Eelnõu kohaselt on ette nähtud, et tööde võrdväärsust on hinnatud ainult eelnõu artiklis 4 lg 3 toodud nn objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes (hariduse-, kutse- ja koolitusnõuded, oskused, pingutus, vastutus, tehtud töö ja sellega 65 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel seotud ülesannete laad). Võib jääda mulje, nagu ei võiks organisatsioonis võrdväärsed tööd olla sisult ja ülesannetelt erinevad. Seejuures peavad töötajad ühtlasi teada saama, kas nad on „keskmiste töötajatega“ võrreldavas olukorras. (whether workers are in a comparable situation). Võrdse töö määratlus on loetelust välja jäetud. Keskmiste töötasude avaldamine soo lõikes samade, võrdsete ja võrdväärsete tööde kategooriate kaupa loob moonutatud ettekujutuse tegelikust palgakorraldusest. Samuti ei anna see täiendavat informatsiooni töötajale, kes võib kahtlustada enda diskrimineerimist palgatingimuste kehtestamisel, sest keskmised näitajad võivad varjutada konkreetse isiku, kellega kaebuse esitaja end võrrelda saaks. Ükskõik mis alusel rühmitatud töötajagruppide keskmiste töötasude andmed seda ei võimalda, sest iga võimaliku võrdlusisiku andmed jäävad diskrimineerimist kahtlustava isiku jaoks varjatuks. Töötajatel võib olla ka keeruline oletada, millises grupis ta ise on, sest rühmitamisel kasutatakse ilmselgelt organisatsioonis kehtivaid ametinimetusi. Üks ja sama ametinimetus võib aga kuuluda nii samade tööde, võrdsete tööde kui ka võrdse väärtusega töödeks hinnatud tööde kategooriatesse. 6. Puuduvad erandid ja eeltingimused kohustuste rakendamiseks Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda küsimust ega ettepanekut. Mingi normi täitmist saab nõuda eeldusel, et igas töötajate kategoorias või igal ametikohal töötavate naiste ja meeste osakaal oleks piisav sellise võrdluse tegemiseks, mis ei võimalda isikute individuaalseid tasusid tuvastada. Tugevasti segregeeritud tööturul ei pruugi sarnaseid ülesandeid täitvaid eri soost töötajaid ettevõttes olla, keda omavahel oleks kohane võrrelda. 7. Tööle kandideerijate teavitamine algsest palgatasemest või selle Mittearvestatud. vahemikust. 66 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Kuna palk võib olulisel määral mõjutada Tööle kandideerijate teavitamine algsest palgatasemest või selle inimese soovi konkreetsel töö- või ametikohal vahemikust ei peaks olema kohustuslik, kuna järjest mitmekesistuvad töö töötada ja seega sellele ka kandideerida, samuti tegemise vormid (platvormitöö, projektipõhised tööd jms) on muutnud toimuvad esimesed palgaläbirääkimised juba palga kujunemise nii mitmetahuliseks protsessiks, et konkreetset summat enne töö- või teenistussuhte algust, on oluline, või vahemikku esitada pole tihti lihtsalt võimalik et ka tööle ja teenistusse kandideerijatel oleks kättesaadav teave vähemalt töö- või ametikoha põhipalga või sellele kohaldatava palgavahemiku kohta. Palkade suurem läbipaistvus kandideerijate jaoks aitaks leevendada ka Eestis kohati esinevat naiste madalamate palgaootuste probleemi, mis eriti individuaalsete palgaläbirääkimiste korral ja olukorras, kus tööandja poolt on paika panemata objektiivse ja läbimõeldud töö väärtuse ning palga määramise alused, viib pahatihti küsitud madalama palga määramiseni naistöötajale. Palgavahemike avalikustamine tööle kandideerimisel annaks nii nais- kui ka meessoost kandidaatidele ühtsema aluse läbirääkimisteks. Seetõttu peame asjakohaseks, et EL tasandi miinimummeetmed toetaksid palkade läbipaistvust tööle kandideerija jaoks. 8. Töötasu määramise ja karjääri edendamise poliitikate läbipaistvust ei Osaliselt arvestatud. saa nõuda mikroja väikeettevõtetelt. Oleme seisukohtades välja toonud, et Direktiivi eelnõu artiklis 6 toodud säte palgatasemete määramise mikrosuuruses organisatsioonidele oleks kriteeriumide ja karjääris edenemise kohta on vastuolus praegu kehtiva kohustuslik palgastruktuuride ja õigusega. Tööandjatel pole kohustust kehtestada palgatasemeid, aga palgakujunduse ning karjäärivõimaluste direktiivi eelnõus on ette nähtud kohustus kirjeldada oma töötajatele poliitika kehtestamise nõue kriteeriume, mille alusel palgatasemed on määratud. ebaproportsionaalselt koormav, kuid ka 67 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel sellistes organisatsioonides peavad palga Eestis on valdav osa ettevõtteid sellised, kus töötab alla 10 töötaja ning arvutamise alused olema objektiivsed, ametigruppidesse rühmitamine või ametikohtadele määramine puudub. Kiirelt läbimõeldud, töötaja taotluse alusel talle muutuva töö sisu tõttu lepitakse palgad kokku ilma ametigruppe või isegi esitatavad ning nende kujundamisel ei või konkreetseid ametikohti määramata ja grupeerimata, mikroettevõtetes lähtuda sooga seotud asjaoludest. puuduvad ka karjäärisüsteemid. Väikeettevõtetele ei saa sellist normi kehtestada. Ühtlasi pole selge, kas töötajal on võimalus seda õigust kaitsta. 9. Nais- ja meestöötajate palgalõhe aruandlus Teadmiseks võetud. Direktiivi eelnõu artikkel 10 kohaselt, kui Direktiivi eelnõus puudub igasugune viide sellele, kuidas kaitsta direktiivi artiklite 7, 8 ja 9 kohaste andmete isikuandmeid ja isikute tuvastamist juhul, kui võrreldavate gruppide raames esitatud teave hõlmab isikuandmete suurus seda ei võimalda. Arvestades tugevasti segregeerunud tööjõuturgu, töötlemist, tuleb direktiivi nõuete täitmiseks iseloomustab selline olukord enamikke ettevõtteid ja organisatsioone nii nais- ja meestöötajate palkade andmete era- kui ka avalikus sektoris. töötlemisel ja avaldamisel järgida isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/679. Juhul kui direktiiviga soovitakse kehtestada seaduslik alus palkade Direktiivi eelnõu artikkel 10 lg 2 kohaselt ei avalikustamiseks, olenemata ettevõttes või organisatsioonis töötavate isikute tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada soolisest koosseisust, tuleks palgaandmete avalikustamise tingimuseks määrata muul eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest minimaalne nais- ja meessoost isikute arv, kelle keskmisi tasusid võrreldakse, võrdse palga põhimõtte rakendamiseks. et vältida isikute tuvastamise võimalust. Liikmesriigid võivad otsustada, et kui teabe avalikustamine artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt tooks ENÜ on seisukohal, et andmeid organisatsiooni palgalõhede kohta ei pea otseselt või kaudselt kaasa tuvastatava avalikustama, sest Eesti kultuurikeskkonnas võidakse seda tõlgendada kaastöötaja töötasu avalikustamise, saavad vääralt – justkui oleksid tööandjad üht või teist soogruppi töötasude selle teabega tutvuda üksnes töötajate esindajad maksmisel ebasoodsamalt kohelnud. või võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev asutus. Töötajate esindajad või Pole selge, milliseid objektiivseid tegureid saab nimetada sooneutraalseks, kui võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev asutus sooline palgalõhe peegeldab ühelt poolt tugevalt segregeerunud haridus- ja nõustavad töötajat seoses käesoleva direktiivi tööturgu, teisalt tööjõuturul kujunenud töötasusid, kusjuures kumbki pole kohase võimaliku nõudega, ilma et sooneutraalne. avalikustataks võrdset või võrdväärset tööd 68 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Palgaaruanded saavad olla aluseks põhjalikumale analüüsile, mil minnakse tegevate individuaalsete töötajate tegelikku märksa kaugemale statistiliste näitajate esitamisest, määratakse kindlaks soolise palgataset. võrdõiguslikkuse alased eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks ning Avalikustatud andmete vääralt tõlgendamist vaadatakse kompleksselt üle kogu ettevõtte või organisatsiooni tegevus aitab nii Eestis kui teistes riikides ennetada personali juhtimisel, värbamisel jms. avalikkuse teadlikkuse tõstmine andmete avaldamise eesmärgist ja avaldatud andmetes ENÜ ei poolda palgasüsteemide loomiseks ametikohtade hindamist, mille kajastuvate sooliste erinevuste võimalikest käigus läbi subjektiivsete hinnangute taastoodetakse ühiskonnas kehtivaid põhjustest. väärtusi ning kultuuriliselt kehtivat erinevate tööde erinevat väärtustamist. Kogu Tööde hindamisel ja klassifitseerimisel ning soolise palgalõhe põhjuseks on naiste ja meeste poolt tehtavate tööde erinev võrdlemisel võetakse sooneutraalsete väärtustamine ühiskonnas. On naiivne arvata, et väljatöötatavad palgasüsteemid teguritena arvesse nt töö tegemiseks vajalikku ei peegelda kultuurilisi norme. Ilmselgelt väärtustatakse juhtivat tööd enam kui pingutust, vajalikke oskuseid, sellega abitöötajaid ning teenuste osutamist madalamalt kui tootvat tööd. kaasnevat vastutust ja töötingimusi. Lisainfo on soovi korral leitav Euroopa Komisjoni 2013. a. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)) kohaldamise kohta lisast 1 “Sooneutraalsed tööde hindamise ja klassifitseerimise süsteemid”: https://eur- lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013SC0512. 10. Suur halduskoormus tööandjatele Teadmiseks võetud. Eesti seisukohad läbirääkimisteks hõlmavad ka Kuigi direktiivi eelnõus mainitakse, et tööandja koormus märkimisväärselt seisukohta (8.), mille kohaselt oleme ei kasva, langeb neile direktiivi heakskiitmisel äärmiselt suur seisukohal, et EL tasandil kokku lepitud halduskoormus olemasolevatest tööde klassifitseerimis- ja miinimummeetmete elluviimise ühtlase palgasüsteemidest erinevate, nn samade ja võrdväärsete tööde kvaliteedi tagamiseks ja kaasneva väljaselgitamise alusel nn sooneutraalsete süsteemide loomisega. Direktiivi halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane eelnõu kohaselt ei saa tööandjad piirduda nais- ja meestöötajate keskmiste EL tasandil töötada välja tööde sooneutraalset töötasude võrdlemisega organisatsioonis kasutatavate töötajate rühmitamise, hindamist ja võrdlemist toetav juhis ning 69 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel klassifitseerimise alusel, vaid peavad arvutama nais- ja meestöötajate keskmised riigisiseselt teha organisatsioonidele tunnipalgad samade ja võrdväärsete tööde lõikes. Eelnõuga sätestatud kättesaadavaks meetmete elluviimist kohustuste täitmine on kavas seostada riigihangetel osalemise tingimustega, mislihtsustavad digitööriistad. Leiame, et Euroopa võib osutuda ülejõu käivaks eelkõige väike- ja keskmistele ettevõtetele. Komisjon võiks toetada selliste digitööriistade väljatöötamist, soodustada heade praktikate Kui seni pole kehtinud tööandjatele kohustust tööde klassifitseerimissüsteeme vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada kasutada (vt direktiivis 2006/54/EÜ, art 4 on need vaid tingimuslikud: „Tööde asjakohaste EL finantsvahendite kasutamist. klassifitseerimissüsteemi kasutamise puhul…“), siis uue direktiivi eelnõus on töötajate klassifitseerimise nõue kehtestatud kõigile tööandjatele (art 6, 7). ENÜ on seisukohal, et selle tuvastamine, kas kahe võrreldava soorühma töölised on võrreldavas olukorras, arvestades tehtava töö olemust, väljaõpet ja töötingimusi ning et tööliste arv rühmades on piisavalt suur, mis võimaldaks järeldada, et erinevused ei ole juhuslikud ja lühiajalised ega tingitud tööliste isiklike töötulemuste erinevustest, peab jääma siseriiklike kohtute otsustada. 11. Menetlused töötajate nimel või toetusel (Art 13) Teadmiseks võetud. Seisukohtade kohaselt toetab Eesti töötajate ENÜ ei poolda eelnõu art 13 kohast seadusega õiguste andmist esindajatele ja võrdõiguslikkuse küsimustega organisatsioonidele või institutsioonidele kaasuste algatamiseks ja kohtu- tegelevate asutuste esindajatele õiguse andmist või muus menetluses osalemiseks mõne teise isiku õiguste kaitseks, et osaleda võrdse palga küsimusi puudutavate rakendada meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu kohtuväliste ja kohtumenetluste raames maksmise põhimõttega seotud õigusi. vaidluste lahendamisel töötaja esindajana, eeldusel et on täidetud esindajatele riigisiseselt See poleks proportsionaalne, sest muude diskrimineerimisjuhtude puhul (nt kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja olemas tööle saamine, edutamine, jms) puhul pole see võimalik. Soolise esindatava nõusolek. diskrimineerimise puhul on tegemist isiku põhiõiguste rikkumisega, mida Võrdse palga küsimustes on Eestis tajub ja tunnetab isik, kes on vaba otsustama oma kohtusse pöördumise töövaidluskomisjonide poole ja kohtusse üle. pöördumisi väga vähe. Võib eeldada, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ENÜ on seisukohal, et tööandjaid ja ettevõtteid tuleb kaitsta võimalike taolise, spetsiifiliste ekspertteadmistega kergemeelsete kohtuasjade kultuuri väljaarenemise eest. riikliku institutsiooni poolt esindajana toetatud pöördumine töötaja õiguste kaitseks võiks muuhulgas aidata kaasa selge ja kvaliteetse 70 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel õiguspraktika tekkimisele võrdse palga küsimustes. On ebatõenäoline, et sellisel moel toetatud pöördumised looksid aluse kergemeelsete kohtuasjade kultuuri arenguks. 12. Riiklikud juhendid tööde väärtuse võrdlemiseks (Art 4) Teadmiseks võetud. Direktiiv ei näe ette töödele üleriigiliste Direktiivis nõutakse liikmesriikidelt selliste vahendite ja metodoloogiate väärtuste kehtestamist, riigi välja töötatud väljatöötamist, mis võimaldaksid töö väärtuse hindamist vastavuses juhendid ja metodoloogiad saavad toetada ülalnimetatud kriteeriumidega. (Art. 4, lg 2) tööandjaid kohustuste täitmisel nende erinevusi arvestavalt. Tööde hindamine on iga konkreetse ettevõtte ja organisatsiooni sisene tööde väärtusi võrdlev protsess, mille tulemusena grupeeritakse või järjestatakse ühe organisatsiooni piires erinevad tööd/ametikohad vastavalt sellele, millist väärtust üks või teine ametikoht organisatsioonile annab. Tulemusi ei ole võimalik kasutada võrdlemiseks teiste organisatsioonide/ettevõtetega. Ainult konkreetne tööandja oskab hinnata oma organisatsioonis tehtavate tööde väärtust vastavalt organisatsiooni struktuurile, eesmärkidele, tegevuse iseloomule jne. Seejuures tuleb arvestada, et väga erineva iseloomuga tööd võivad olla samaväärsed (nt füüsiline vs administratiivne töö, akadeemiline vs mitteakadeemiline töö). Mõiste põhisisuks on töö, mitte töötaja hindamine. Selline nõue võib tugevasti piirata ettevõtlusvabadust. Seoses kiiresti muutuva tööturu ja töö iseloomuga, on aina enam populaarsust kogunud ametikohtade hindamine nende turuväärtuse järgi. Eesti tööandjad on liikunud selliste turupõhiste meetodite poole, mis tagavad tasustamisel konkurentsivõime. Tööandjatele peab jääma vabadus valida, kas ja milliseid palgastruktuure välja töötada. Nõuet on võimatu riiklikul tasandil täita, sest igas organisatsioonis, ettevõttes on hindamise tulemuseks ametikoha suhteline, mitte absoluutne väärtus, st omistatud väärtus on oluline ainult organisatsioonisiseselt. Ehk üks ja sama töö 71 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel või tööülesanne võib olla erinevates organisatsioonides erineva tähtsuse ja väärtusega. Sotsialistlikus plaanimajanduses oli selline normeerimine võimalik, nüüd enam õnneks mitte. 13. Võrdse ja võrdväärse töö mediaanpalgad Teadmiseks võetud, kommentaar ei sisalda küsimust või ettepanekut. Ettepanekust ei selgu, milleks on vaja tööandjatel tuua välja võrdset ja võrdväärset tööd tegevate nais- ja meestöötajate mediaanpalkade lõhe. Kuna palk on eelnõus defineeritud mitte ainult põhi- või miinimumtasuga, vaid haarab kõikvõimalikke boonuseid ja hüvesid, mida töötaja otseselt või kaudselt tööandjalt töösuhtes saab, siis pole võimalik sellise määratluse korral välja arvutada mediaanpalkade lõhet. EL õiguse kohaselt kuuluvad palga mõiste alla kõik tööga seonduvad hüvitised ja hüved. On äärmiselt suur halduskoormus, kui tööandjale tehakse kohustuseks välja arvutada nais- ja meestöötajatele antud hüvitiste keskmine rahaline väärtus. Vastav näitaja oleks küll oluline palgasüsteemide läbipaistvuse suurendamiseks juhul, kui seda arvutataks olemasolevate ametikohtade ning -astmete lõikes, aga ei aita kuidagi kaasa isikutele, kes kahtlustavad enda diskrimineerimist palgatingimuste määramisel. Võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte ei tähenda, et kõigile sama kategooria töötajatele tuleb alati maksta võrdset palka. Erinevat palka õigustavad mitmed tegurid, nagu näiteks kvalifikatsioon, töökogemus, töö tulemus ja staaž. Sellised on ENÜ ekspertide tähelepanekud eelnõu kohta. 72 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Loodame, et meie sisendist on kasu Eesti seisukohtade kujundamisel Mittearvestatud. direktiivi eelnõu kohta. Samuti loodame väga, et Eesti valitsus ei toeta Kuigi näeme, et direktiivi eelnõu algversioonis Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud direktiivi vastuvõtmist. on mitmeid muutmist ja parendamist vajavaid aspekte, toetab Eesti vastavalt seisukohtadele Euroopa Liidu tasandil sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks vajalikes miinimummeetmetes kokku leppimist. Peame asjakohaseks, et sellised miinimummeetmed aitavad kaasa palkade läbipaistvuse suurendamisele. 73 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Eesti Linnade ja Valdade Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kaasamise eest. Tutvudes eelnõuga, esitame Selgitame. Liit järgmised ettepanekud. Direktiivi eesmärk on meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte parem ja tõhusam Direktiivi eelnõu artikkel 10 kohaselt tuleb rakendamine (direktiivi preambula p 50). Eelnõu seletuskirjas (lk 9) on direktiivi nõuete täitmiseks nais- ja kajastatud eelnõu kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 23 meestöötajate palkade andmete töötlemisel ja (võrdne kohtlemine) ning 31 (õigus töötingimustele, mis on tema tervise, avaldamisel järgida isikuandmete kaitse ohutuse ja väärikuse kohased). Hinnatud ei ole aga direktiivis kehtestatud üldmäärust (EL) 2016/679. Isikuandmete meetmete mõju eraelu puutumatusele. kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt, millest tulenevad põhimõtted ja muud Praegusel juhul põrkuvad kaks vastandlikku põhiõigust: õigus olla võrdselt isikuandmete töötlemise nõuded on koheldud (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23) ja õigus eraelu järgimiseks kohustuslikud nii era- kui avalikule puutumatusele (Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikkel sektorile. Direktiivi artikkel 10 lg 2 kohaselt ei 8 lg 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7). Riigikohus on leidnud, et tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada eraelu puutumatus hõlmab ka ärilise ja erialalise tegevuse kohta selliste andmete muul eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest kogumist, säilitamist ja avaldamist, mis võimaldavad saada ülevaate isiku varast võrdse palga põhimõtte rakendamiseks. ja majanduslikest huvidest. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on jõudnud samale Täiendava kaitsemeetmena võivad seisukohale. liikmesriigid otustada, et juhul kui palgaandmete avalikustamine viiks olukorrani, Direktiivi eelnõu artikli 8 kohaselt peavad vähemalt 250 töötajaga tööandjad kus otseselt või kaudselt oleks võimalik tegema avalikkusele kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks teatava teabe, mis kaastöötajat identifitseerida, saavad sellele käsitleb naiste ja meeste palgalõhet nende organisatsioonis, sealhulgas seoses infole ligipääsu ainult töötajate esindajad või põhipalgale lisanduvate täiendavate või muutuvtasudega. Järelikult peavad võrdõiguslikkuse organ. Töötajate esindajad tööandjad avalikustama oma töötajate palgaandmed, et hoida ära võimalik või võrdõiguslikkuse organ nõustavad töötajaid palgadiskrimineerimine. Palgaandmete kogumine võimaldab saada ülevaate võimaliku palgalõhe andmete nõude tegemise isiku varast ja majanduslikest huvidest ning riivab seega töötaja eraelu osas, ilma et avaldataks sama ja võrdväärset puutumatust. tööde tegevate töötajate tegelikke individuaalseid palgatasemeid. Seireasutusel Meeste ja naiste võrdse tasu maksmise võrdsustamist on võimalik saavutada on palgalõhe infole piiranguteta ligipääs. eraelu vähem riivavate meetmetega. Liikmesriikide otsustada võiks jääda, milliste meetmetega palgalõhe vähendatakse. Pannes tööandjale kohustuse Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 koguda ja hinnata palgaandmeid, suurenevad ka tööandja kulud nii tööjõukulude sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted. kui konsultatsioonitasude osas (ametikohtade hindamine muutub senisest veelgi Nendest asjakohasemateks käesoleval juhul on: olulisemaks), samuti suureneb kindlasti personalitöötajate koormus (päringutele 1) eesmärgi piirangu põhimõte – vastamise, analüüside ja raporteerimise tõttu). isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt 74 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kindlaksmääratud ning õiguspärastel Ettepanek on hinnata, kuidas direktiivis kehtestatud meetmed riivavad töötaja eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, eraelu puutumatust ning kaaluda vähem riivavate meetmete kehtestamist. mis on nende eesmärkidega vastuolus ning Lisaks, kohati on eelnõu tõlge konarlik, mistõttu jääb ebaselgeks, mida täpselt 2) nn minimaalsuse põhimõte – mõeldakse. Näiteks artikli 10 puhul ei ole võimalik üheselt aru saada, kas isikuandmed peavad olema asjakohased, viidatud artiklite 7, 8 ja 9 mõeldakse käesoleva direktiivi artikleid või määruse olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik (EL) 2016/679 artikleid. Ettepanek on täiendada artikli 10 sõnastust nii, et oleks nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. üheselt mõistetav millise õigusakti artiklitele viidatakse. Sellest tuleneb, et Eestis ei tohi tööandjad kogutud isikuandmeid kasutada muul eesmärgil kui sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte rakendamiseks. Direktiivi eelnõu artiklis 10 viidatakse selle sama eelnõu artiklitele 7, 8 ja 9. 75 Riigikantselei Teie 10.03.2021 nr 18.2/21-0463/-1T Meie 14.04.2021 nr 1.4-1.1/862-5 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu suhtes Esitame Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a. istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. VV seisukohtade protokollilise otsuse eelnõu 2. VV seisukohtade seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1_Mõjuhinnang 4. Seletuskirja lisa 2_Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Agni Aav 6269 281 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel