MINISTRI MÄÄRUS
14.04.2021 nr 12
Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse
nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad
ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul
makstakse puudega lapse toetust“ muutmine
Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lõike 6 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul
makstakse puudega lapse toetust“ § 131 täiendatakse punktidega 5–10 järgmises sõnastuses:
„5) homotsüstinuuria;
6) lüsinuuriline valgutalumatus;
7) glükoosi transporteri defekt;
8) fruktoseemia;
9) glutaaratsiduuria (tüüp 1 ja 2);
10) tsüstiline fibroos.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille
puhul makstakse puudega lapse toetust“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määrust nr 49 „Puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu,
mille puhul makstakse puudega lapse toetust“, täiendades seda uute harvikhaiguste
diagnoosidega.
Määruse muutmiseks ja sihtrühma laiendamiseks on teinud ettepaneku erialaeksperdid Tartu
Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskusest ja Tallinna geneetikakeskusest. Uute diagnooside
lisamise vajadust on kinnitanud lapsevanemate esindusorganisatsioonid.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 6 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse PISTS § 6
lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust. Sellest tulenevalt loetletakse määruses vastavad
harvikhaigused.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna nõunik Marge
Hindriks (tel 626 9216, e-post
[email protected]), Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja
sotsiaaltoetuste talituse ekspertarst Aune Tamm (tel 744 7401, e-post
[email protected]), ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse ekspertarst Meris
Tammik (tel 612 1360, e-post
[email protected]) ja ekspertiisi ja
sotsiaaltoetuste talituse juhataja Leila Lahtvee (tel 5551 2915, e-post
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel 626 9271, e-post
[email protected]).
Määruse mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik
Mari Sarv (tel 626 9363, e-post
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega
RT I, 08.05.2020, 11.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse §-ga 1 täiendatakse määruse § 131 uute punktidega 5–10, milles loetletakse need
harvikhaigused, mille puhul makstakse PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.
Lisanduvad harvikhaigused on järgmised (edaspidi harvikhaiguste loetelu):
1) homotsüstinuuria;
2) lüsinuuriline valgutalumatus;
3) glükoosi transporteri defekt;
4) fruktoseemia;
5) glutaaratsiduuria (tüüp 1 ja 2);
6) tsüstiline fibroos.
Sotsiaaltoetuse määramine ja maksmine ilma puude raskusastme tuvastamiseta on võimalik
järgmiste tingimuste samaaegsel täitmisel: 1) lapsel peab olema diagnoositud määruses loetletud
harvikhaigus; 2) lapsel puude raskusastet ei tuvastatud; 3) sotsiaaltoetust makstakse haigusest
tingitud tõendatud lisakulude katmiseks, kuna lisakulud on puude kujunemise ennetamiseks
vältimatud; 4) lisakulu ei finantseerita ravikindlustuse ega riigieelarve muudest vahenditest.
Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapse normaalse arengu tagamiseks ja
puude kujunemise ennetamiseks lapsele vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende
peresid rahaliselt toetada. Sotsiaaltoetus, mis on raske puudega lapse toetuse suuruses (2021. a
161 eurot), katab harvikhaiguste loetelus olevate harvikhaigustega laste puhul osaliselt kallima
eritoidu soetamisel tekkiva lisakulu.
PISTS § 6 lõike 7 kohaselt täiendatakse harvikhaiguste loetelu arstliku eksperdikomisjoni
ettepanekul ning peale konsulteerimist huvigruppidega. Harvikhaiguste lisamise ettepaneku kuue
eeltoodud diagnoosi puhul on esitanud Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskuse
professori dr Katrin Õunapi juhitud eksperdikomisjon, kuhu kuulusid pediaater Kai Muru, dr Karit
Reinson ja toitumisterapeut Siret Saarsalu. Harvikhaiguste määruse loetellu lisamisele eelnesid
mitmed arutelud, kus osalesid Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ekspertarstid ja erialaarstid,
kaasati ka harvikhaigusi esindavad esindusorganisatsioonid. Pärast eksperdikomisjoni poolt
esitatud ettepanekut ning arutelu leidis kinnitust, et kuue eeltoodud harvikhaiguse puhul esinevad
kõik seaduses sätestatud eeldused sotsiaaltoetuse määramiseks ja maksmiseks harvikhaigusega
lapse pere toetamisel lapse puude kujunemise vältimise eesmärgil, mistõttu on nende haiguste
lisamine määruse loetellu põhjendatud.
Lisatavad harvikhaigused on kõik pärilikud monogeensed haigused (valdavalt
ainevahetushaigused), mille olulisim/peamine ravi osa on dieetravi. Enamiku harvikhaiguste
loetelus mainitud diagnooside korral ei ole dieetravi tavakaubandusest kättesaadavate toodetega
võimalik, mistõttu tellivad pered/patsiendid vajalikke tooteid välisriikidest ning väljaminekud on
oluliselt suuremad. Samas põhjustab ravita jätmine olulist vaimse arengu mahajäämust ja/või
eluea lühenemist.
Üksikute diagnooside kaupa on keeruline täpset patsientide arvu välja tuua, kuna harvikhaiguste
loetelus on ka diagnoose, mis on üliharuldased ja mille täpne esinemissagedus on teadmata ja/või
on see < 1:1 000 000 elussünni kohta ning Eestis ei ole praegu ühtki patsienti selle diagnoosiga.
Samas on oluline hoida neid diagnoose toetust vajavate haiguste nimekirjas, kuna need on Eestis
vastsündinueas sõeltestitavad haigused. Spetsialistid tuginevad 28 aasta andmete kokkuvõttele,
mis näitab, et igal aastal lisandub toetust vajavate pärilike ainevahetushaigustega patsiente
keskmiselt 3–4 (71,3% neist on fenüülketonuuria diagnoosiga) ning tsüstilise fibroosiga patsiente
keskmiselt kaks. Perioodil 1990–2017 diagnoositi varem mainitud päriliku ainevahetushaigusega
uusi juhte 101 ja neist 72 olid fenüülketonuuriaga.
Tsüstilise fibroosiga patsiendid vajavad riigipoolset tuge, et hoida võimalikult pikalt maksimaalset
elukvaliteeti. Kuigi see ei ole klassikaline ainevahetushaigus, on tegemist progresseeruva päriliku
haigusega, mille puhul spetsiaalne ravidieet pikendab sümptomitevaba ja kvaliteetset elu.
Tsüstilise fibroosi esinemissagedus Eestis on 1:7750, seega sünnib igal aastal selle diagnoosiga
keskmiselt kaks last.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. mail 2021. a.
3
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatusel on sihtrühmale (harvikhaigustega lastele ja nende peredele)
sotsiaalne mõju ning tulenevalt sihtrühma väiksusest vähene mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta
regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu
ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
4.1. Uute harvikhaiguste lisandumise ja toetuse maksmisega seotud mõju
Teatud harvikhaiguse diagnooside lisamine toetuse maksmise alusena omab olulist mõju
nimetatud harvikhaigustega lastele ja nende peredele. Võib eeldada, et toetuse maksmine aitab
peresid lapse haigusest tulenevate lisakulude katmisel ja seeläbi ennetab ka lapsel haiguse
raskemat kulgu ja puude tekkimist, mis omakorda vähendab selles ulatuses tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemi kulusid, mis raskema haiguskulu või sügava puudega kaasneksid. Kuigi sihtrühm
on väike (u 3–4 last aastas), on mõju nende laste ja perede elukvaliteedile oluline.
Kulu riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele on väike. Toetus määratakse
ilma puude raskusastet määramata üksnes nendele lastele, kellel vähemalt keskmisele puude
raskusastmele vastavaid piiranguid liikumise, suhtlemise, hügieenitoimingute, söömise ja
järelevalve osas ei ole. Kokku on käesoleva loetelu alusel harvikhaiguse diagnoosiga lapsi Eestis
umbes 60 (0–15-aastased nimetatud diagnoosidega, arvestatud esinemissageduse järgi),
sealjuures on 33 harvikhaigusega lapsele juba puue määratud (viimase kolme aasta andmetel
puude määramisega kaasneva diagnoosi järgi) ning vähemalt kuuel lapsel on puue ka välja
kujunenud. Viimasel kolmel aastal on jäetud puue määramata näiteks kahele homotsüstinuuria
diagnoosiga lapsele ja ühele tsüstilise fibroosi diagnoosiga lapsele ning võib arvata, et ka mitmel
lapsel, kellel ei ole puude raskusastme uuendamise (korduvekspertiisi taotlemise) ajaks puuet välja
kujunenud, jäetakse puude raskusaste määramata. Võttes arvesse need lapsed, kes 1) on
esmataotlejad, 2) kelle puhul on puude raskusaste jäetud määramata, ning lapsed, kellel 3) on
puude raskusaste küll määratud, kuid korduvekspertiisi tegemise ajal selgub, et lapsel siiski puuet
ei ole ning puue jäetakse määramata, kuulub määrusega laiendatavasse sihtrühma kuni 27 last (ja
edaspidi võib igal aastal lisanduda 3–4 last).
Tulenevalt sihtrühma suurusest, mis võib olla kuni 27 last, on toetuse maksmisega seotud eeldatav
kulu riigieelarvele ühes kuus alla 5000 euro (27 x 161 = 4347 eurot) ning ühes aastas ligi 52 tuhat
eurot (27 x 161 x 12 = 52 164 eurot). Tegemist on kuluga, mis ei oma eelarvele suurt mõju.
4.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang
PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud toetuse määramiseks ja maksmiseks toimub täiendav
andmetöötlus, kus sellise lapse puhul, kellel ei ole puue välja kujunenud, kuid kellel on
harvikhaiguse diagnoos, otsustab toetuse maksmise üle SKA. Puude raskusastme tuvastamise
menetluse käigus kontrollib SKA ekspertarst puude tuvastamise aluseks olevaid lapse
terviseandmeid, sealjuures on terviseandmetes nähtav ka lapsel diagnoositud harvikhaigus.
Puude raskusastme tuvastamiseks ja toetuse määramiseks esitab toetusele õigustatud isik SKA-
le avalduse. Lapsel vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamata jätmise korral lõpetatakse
menetlus eitava otsusega, kuid kui lapsel esineb PISTS § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses
nimetatud diagnoos, samuti kui esinevad muud toetuse saamise tingimused, teeb SKA otsuse
sotsiaaltoetuse määramiseks. Täiendavaid andmeid isikult juurde ei küsita. Selliselt on välditud
olukorda, kus isik peaks pärast puude raskusastme tuvastamise eitavat otsust esitama uue
taotluse ning kogu protsessi uuesti alustama. Eesmärk on tagada lapsele ja tema perele toetuse
4
saamine võimalikult kiiresti ja ilma täiendava bürokraatiata ning ilma täiendava menetlusliku
halduskoormuseta.
SKA jaoks eriliigiliste isikuandmete töötlemises muudatusi ei toimu – diagnoosi kontrollib SKA ka
kehtiva õiguse alusel puude raskusastme tuvastamise menetluses. Täiendavalt töötleb SKA
isikuandmeid üksnes toetuse määramiseks puude raskusastme tuvastamata jätmise korral. Olles
enamiku riiklike sotsiaaltoetuste menetleja, järgib SKA ka käesoleva toetuse määramisel kõiki
andmekaitse põhimõtteid ja turvanõudeid ning eraldiseisvat kohanemisaega asutus ei vaja.
Kokkuvõttes võib andmekaitselist mõju pidada väheseks.
4.3. Muudatuste koondmõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja kodanike
halduskoormusele
Muudatustel ei ole olulist mõju riigiasutuste töökoormusele ega ettevõtete ja kodanike
halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuse jõustumise ja rakendamisega puudega lapse sotsiaaltoetuse maksmisel
harvikhaiguse diagnoosiga lapsele kaasneb kulu toetusele ca 72 tuhat eurot aastas, mis kaetakse
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste eelarvest.
Tulenevalt sihtrühma suurusest, mis võib olla kuni 27 last, on toetuse maksmisega seotud eeldatav
kulu riigieelarvele ühes kuus alla 5000 euro (27 x 161 = 4347 eurot) ning ühes aastas ligi 52 tuhat
eurot (27 x 161 x 12 = 52 164 eurot). Tegemist on kuluga, mis ei oma eelarvele suurt mõju.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2021. a, selleks et toetuse maksmisega saaks alustada kuu algusest.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile, MTÜ-le Eesti Harvikaiguste Ühendus, MTÜ-le Janno Puusepa Fond,
SA-le Agrenska ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Määruse eelnõu kooskõlastati täiendavate
märkusteta.