dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 14. aprill 2021
Viit
12
Registreeritud
14. aprill 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Marge Hindriks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎12 14.04.2021 Ministri määrus.asice492 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 14.04.2021 nr 12 Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ muutmine Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lõike 6 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ § 131 täiendatakse punktidega 5–10 järgmises sõnastuses: „5) homotsüstinuuria; 6) lüsinuuriline valgutalumatus; 7) glükoosi transporteri defekt; 8) fruktoseemia; 9) glutaaratsiduuria (tüüp 1 ja 2); 10) tsüstiline fibroos.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määrust nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“, täiendades seda uute harvikhaiguste diagnoosidega. Määruse muutmiseks ja sihtrühma laiendamiseks on teinud ettepaneku erialaeksperdid Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskusest ja Tallinna geneetikakeskusest. Uute diagnooside lisamise vajadust on kinnitanud lapsevanemate esindusorganisatsioonid. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 6 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust. Sellest tulenevalt loetletakse määruses vastavad harvikhaigused. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna nõunik Marge Hindriks (tel 626 9216, e-post [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse ekspertarst Aune Tamm (tel 744 7401, e-post [email protected]), ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse ekspertarst Meris Tammik (tel 612 1360, e-post [email protected]) ja ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhataja Leila Lahtvee (tel 5551 2915, e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, e-post [email protected]). Määruse mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Mari Sarv (tel 626 9363, e-post [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 08.05.2020, 11. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-ga 1 täiendatakse määruse § 131 uute punktidega 5–10, milles loetletakse need harvikhaigused, mille puhul makstakse PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust. Lisanduvad harvikhaigused on järgmised (edaspidi harvikhaiguste loetelu): 1) homotsüstinuuria; 2) lüsinuuriline valgutalumatus; 3) glükoosi transporteri defekt; 4) fruktoseemia; 5) glutaaratsiduuria (tüüp 1 ja 2); 6) tsüstiline fibroos. Sotsiaaltoetuse määramine ja maksmine ilma puude raskusastme tuvastamiseta on võimalik järgmiste tingimuste samaaegsel täitmisel: 1) lapsel peab olema diagnoositud määruses loetletud harvikhaigus; 2) lapsel puude raskusastet ei tuvastatud; 3) sotsiaaltoetust makstakse haigusest tingitud tõendatud lisakulude katmiseks, kuna lisakulud on puude kujunemise ennetamiseks vältimatud; 4) lisakulu ei finantseerita ravikindlustuse ega riigieelarve muudest vahenditest. Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapse normaalse arengu tagamiseks ja puude kujunemise ennetamiseks lapsele vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada. Sotsiaaltoetus, mis on raske puudega lapse toetuse suuruses (2021. a 161 eurot), katab harvikhaiguste loetelus olevate harvikhaigustega laste puhul osaliselt kallima eritoidu soetamisel tekkiva lisakulu. PISTS § 6 lõike 7 kohaselt täiendatakse harvikhaiguste loetelu arstliku eksperdikomisjoni ettepanekul ning peale konsulteerimist huvigruppidega. Harvikhaiguste lisamise ettepaneku kuue eeltoodud diagnoosi puhul on esitanud Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskuse professori dr Katrin Õunapi juhitud eksperdikomisjon, kuhu kuulusid pediaater Kai Muru, dr Karit Reinson ja toitumisterapeut Siret Saarsalu. Harvikhaiguste määruse loetellu lisamisele eelnesid mitmed arutelud, kus osalesid Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ekspertarstid ja erialaarstid, kaasati ka harvikhaigusi esindavad esindusorganisatsioonid. Pärast eksperdikomisjoni poolt esitatud ettepanekut ning arutelu leidis kinnitust, et kuue eeltoodud harvikhaiguse puhul esinevad kõik seaduses sätestatud eeldused sotsiaaltoetuse määramiseks ja maksmiseks harvikhaigusega lapse pere toetamisel lapse puude kujunemise vältimise eesmärgil, mistõttu on nende haiguste lisamine määruse loetellu põhjendatud. Lisatavad harvikhaigused on kõik pärilikud monogeensed haigused (valdavalt ainevahetushaigused), mille olulisim/peamine ravi osa on dieetravi. Enamiku harvikhaiguste loetelus mainitud diagnooside korral ei ole dieetravi tavakaubandusest kättesaadavate toodetega võimalik, mistõttu tellivad pered/patsiendid vajalikke tooteid välisriikidest ning väljaminekud on oluliselt suuremad. Samas põhjustab ravita jätmine olulist vaimse arengu mahajäämust ja/või eluea lühenemist. Üksikute diagnooside kaupa on keeruline täpset patsientide arvu välja tuua, kuna harvikhaiguste loetelus on ka diagnoose, mis on üliharuldased ja mille täpne esinemissagedus on teadmata ja/või on see < 1:1 000 000 elussünni kohta ning Eestis ei ole praegu ühtki patsienti selle diagnoosiga. Samas on oluline hoida neid diagnoose toetust vajavate haiguste nimekirjas, kuna need on Eestis vastsündinueas sõeltestitavad haigused. Spetsialistid tuginevad 28 aasta andmete kokkuvõttele, mis näitab, et igal aastal lisandub toetust vajavate pärilike ainevahetushaigustega patsiente keskmiselt 3–4 (71,3% neist on fenüülketonuuria diagnoosiga) ning tsüstilise fibroosiga patsiente keskmiselt kaks. Perioodil 1990–2017 diagnoositi varem mainitud päriliku ainevahetushaigusega uusi juhte 101 ja neist 72 olid fenüülketonuuriaga. Tsüstilise fibroosiga patsiendid vajavad riigipoolset tuge, et hoida võimalikult pikalt maksimaalset elukvaliteeti. Kuigi see ei ole klassikaline ainevahetushaigus, on tegemist progresseeruva päriliku haigusega, mille puhul spetsiaalne ravidieet pikendab sümptomitevaba ja kvaliteetset elu. Tsüstilise fibroosi esinemissagedus Eestis on 1:7750, seega sünnib igal aastal selle diagnoosiga keskmiselt kaks last. Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. mail 2021. a. 3 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatusel on sihtrühmale (harvikhaigustega lastele ja nende peredele) sotsiaalne mõju ning tulenevalt sihtrühma väiksusest vähene mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Uute harvikhaiguste lisandumise ja toetuse maksmisega seotud mõju Teatud harvikhaiguse diagnooside lisamine toetuse maksmise alusena omab olulist mõju nimetatud harvikhaigustega lastele ja nende peredele. Võib eeldada, et toetuse maksmine aitab peresid lapse haigusest tulenevate lisakulude katmisel ja seeläbi ennetab ka lapsel haiguse raskemat kulgu ja puude tekkimist, mis omakorda vähendab selles ulatuses tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kulusid, mis raskema haiguskulu või sügava puudega kaasneksid. Kuigi sihtrühm on väike (u 3–4 last aastas), on mõju nende laste ja perede elukvaliteedile oluline. Kulu riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele on väike. Toetus määratakse ilma puude raskusastet määramata üksnes nendele lastele, kellel vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavaid piiranguid liikumise, suhtlemise, hügieenitoimingute, söömise ja järelevalve osas ei ole. Kokku on käesoleva loetelu alusel harvikhaiguse diagnoosiga lapsi Eestis umbes 60 (0–15-aastased nimetatud diagnoosidega, arvestatud esinemissageduse järgi), sealjuures on 33 harvikhaigusega lapsele juba puue määratud (viimase kolme aasta andmetel puude määramisega kaasneva diagnoosi järgi) ning vähemalt kuuel lapsel on puue ka välja kujunenud. Viimasel kolmel aastal on jäetud puue määramata näiteks kahele homotsüstinuuria diagnoosiga lapsele ja ühele tsüstilise fibroosi diagnoosiga lapsele ning võib arvata, et ka mitmel lapsel, kellel ei ole puude raskusastme uuendamise (korduvekspertiisi taotlemise) ajaks puuet välja kujunenud, jäetakse puude raskusaste määramata. Võttes arvesse need lapsed, kes 1) on esmataotlejad, 2) kelle puhul on puude raskusaste jäetud määramata, ning lapsed, kellel 3) on puude raskusaste küll määratud, kuid korduvekspertiisi tegemise ajal selgub, et lapsel siiski puuet ei ole ning puue jäetakse määramata, kuulub määrusega laiendatavasse sihtrühma kuni 27 last (ja edaspidi võib igal aastal lisanduda 3–4 last). Tulenevalt sihtrühma suurusest, mis võib olla kuni 27 last, on toetuse maksmisega seotud eeldatav kulu riigieelarvele ühes kuus alla 5000 euro (27 x 161 = 4347 eurot) ning ühes aastas ligi 52 tuhat eurot (27 x 161 x 12 = 52 164 eurot). Tegemist on kuluga, mis ei oma eelarvele suurt mõju. 4.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud toetuse määramiseks ja maksmiseks toimub täiendav andmetöötlus, kus sellise lapse puhul, kellel ei ole puue välja kujunenud, kuid kellel on harvikhaiguse diagnoos, otsustab toetuse maksmise üle SKA. Puude raskusastme tuvastamise menetluse käigus kontrollib SKA ekspertarst puude tuvastamise aluseks olevaid lapse terviseandmeid, sealjuures on terviseandmetes nähtav ka lapsel diagnoositud harvikhaigus. Puude raskusastme tuvastamiseks ja toetuse määramiseks esitab toetusele õigustatud isik SKA- le avalduse. Lapsel vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamata jätmise korral lõpetatakse menetlus eitava otsusega, kuid kui lapsel esineb PISTS § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud diagnoos, samuti kui esinevad muud toetuse saamise tingimused, teeb SKA otsuse sotsiaaltoetuse määramiseks. Täiendavaid andmeid isikult juurde ei küsita. Selliselt on välditud olukorda, kus isik peaks pärast puude raskusastme tuvastamise eitavat otsust esitama uue taotluse ning kogu protsessi uuesti alustama. Eesmärk on tagada lapsele ja tema perele toetuse 4 saamine võimalikult kiiresti ja ilma täiendava bürokraatiata ning ilma täiendava menetlusliku halduskoormuseta. SKA jaoks eriliigiliste isikuandmete töötlemises muudatusi ei toimu – diagnoosi kontrollib SKA ka kehtiva õiguse alusel puude raskusastme tuvastamise menetluses. Täiendavalt töötleb SKA isikuandmeid üksnes toetuse määramiseks puude raskusastme tuvastamata jätmise korral. Olles enamiku riiklike sotsiaaltoetuste menetleja, järgib SKA ka käesoleva toetuse määramisel kõiki andmekaitse põhimõtteid ja turvanõudeid ning eraldiseisvat kohanemisaega asutus ei vaja. Kokkuvõttes võib andmekaitselist mõju pidada väheseks. 4.3. Muudatuste koondmõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Muudatustel ei ole olulist mõju riigiasutuste töökoormusele ega ettevõtete ja kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuse jõustumise ja rakendamisega puudega lapse sotsiaaltoetuse maksmisel harvikhaiguse diagnoosiga lapsele kaasneb kulu toetusele ca 72 tuhat eurot aastas, mis kaetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste eelarvest. Tulenevalt sihtrühma suurusest, mis võib olla kuni 27 last, on toetuse maksmisega seotud eeldatav kulu riigieelarvele ühes kuus alla 5000 euro (27 x 161 = 4347 eurot) ning ühes aastas ligi 52 tuhat eurot (27 x 161 x 12 = 52 164 eurot). Tegemist on kuluga, mis ei oma eelarvele suurt mõju. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2021. a, selleks et toetuse maksmisega saaks alustada kuu algusest. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, MTÜ-le Eesti Harvikaiguste Ühendus, MTÜ-le Janno Puusepa Fond, SA-le Agrenska ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Määruse eelnõu kooskõlastati täiendavate märkusteta.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel