dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 14. aprill 2021
Viit
1.1-8/1318-2
Registreeritud
14. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2021
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2020. aasta majandusaasta aruanne.bdoc748 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎SA_HNRK_noukogu_aruanne_2020.asice39 KB

Sisu (failidest)

SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Reg. Kood 90008123 KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2020 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 Aadress: Sadama 16 90502 Haapsalu Sidevahendid: telefon: +372 4725400 e-post: [email protected] www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne ..................................................................................................................3 Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3 Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5 Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5 Personalitöö ................................................................................................................................ 5 Töötajate rahulolu ja tunnustamine .................................................................................................................. 6 Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7 Ravitöö ....................................................................................................................................... 8 Ravitöö statistilised näitajad ............................................................................................................................. 8 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. ................................................................................... 11 Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused ..................................................................................... 11 Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 12 Majandustegevuse aruanne ............................................................................................... 13 Bilanss .............................................................................................................................................................. 13 KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 14 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 15 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 16 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 18 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................... 18 Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted ................................................................................................................... 23 Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 24 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) ........................................................................................................ 24 Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 25 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) .......................................................................................................... 25 Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 26 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 26 Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) ............................................................................................................... 27 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) ............................................................................................................. 27 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 27 Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) ...................................................................................................................... 28 Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 28 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) ............................................................................................ 28 Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 29 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 30 Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) ........................................................................... 31 Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) ............................................................... 32 Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) ................................................... 33 Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) ......................................... 34 2 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2020. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele kuueteistkümnes sihtasutusena. Viiendat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega, 2018. aastast on konsolideeritud aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Tavapärane töö sai 2020. aastal oluliselt häiritud perioodil 12. märts kuni 18. mai kehtinud riiklikust eriolukorrast ja pärast seda kehtinud tervishoiu hädaolukorrast. Eriolukorra ajal oli peatatud plaanilise ravi osutamise. Lähtusime oma tegevuses nii palju kui võimalik HNRK arengukavalistest eesmärkidest ning peamine energia kulus põhitegevuse ümberorganiseerimisele ja efektiivse nakkustõrjumise tagamisele. Patsienditöö vähenedes keskenduti seal kus võimalik põhitegevust toetavatele arendustegevustele. Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti Haigekassale (EHK), moodustas 2020. aasta laekumisest 83,3% % (2019. aastal – 80,0 %). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2020. aastal haiglas kokku 23 226 voodipäeval. EHK rahastas 2020. aastal 20 974 ehk 90,3% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. Organisatsiooni tegevus HNRK tegevus tugineb suuresti 2018. aasta detsembris haigla nõukogu poolt kinnitatud HNRK arengukavale aastateks 2019-2021 ning strateegilistele suundadele aastani 2035. 2020. aasta oli erakordne, sest maailma, s.h. Eestit tabas koroonaviiruse pandeemia. 12. märtsist kuni 18. maini kehtis Eestis eriolukord, millega peatati plaanilise ravi osutamine. Viimane mõjutas oluliselt HNRK igapäevatööd ning nõudis väga kiiret korralduslikku tegevust, s.h. patsientide ja personali teavitusi, töökorralduslike otsuseid ja tõhusate nakkustõrjemeetmete kujundamist ja rakendamist. Samuti näitas olukord ära süsteemi kitsaskohad, eelkõige patsientide suunamisega seotud probleemid ning infovahetuse toimimise HVA haiglate seas. Pärast 18. maid jätkus tervishoiu eriolukord ning kuna viiruse leviku teine algas augustis ning kestab aruande kirjutamise hetkeni, on muutunud töökorraldust rakendatud läbi terve 2020. aasta ja edasigi. 2020. aastal lähtuti nii palju kui võimalik selleks aastaks koostatud tegevuskavast. 2020. aasta kevadel, mil eriolukorrast tulenevalt oli patsientide hulk oluliselt langenud suunati töötajad vastastikkusel kokkuleppel puhkusele, võeti kasutusele kaugtöö võimalused, s.h. rakendati kaugvastuvõttu patsientidele. Patsientide vaba aeg sisustati HNRK’le oluliste arendustegevustega, millest paljud olid tulemuslikud: valmistati ette HNRK siseterviseraja projekt, mis realiseerus raja üles panemisega 28. ja 29. detsembril, valmistati ette harjutuste videoteegi tarbeks ca 50 harjutust, hinnati kolleegide töökohtade ergonoomilisust, vormistati ja rakendati HNRK eluslabori teenuste pakett jne. 3 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal kehtivusega kaks aastat. 2020. aastal esitati vahearuanne. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest jne. HNRK ajaleht Keskustelu ilmus 2020. aastal planeeritult kaks korda – juunis ja detsembris. HNRK ajaleht edastati paberkandjal olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ning patsientidele. HNRK kommunikatsioonistrateegias kirjeldatud koosolekute süsteem toimib hästi. Toimus haigla üldkoosolek – virtuaalkoosolekuna. Vaatamata uuenduslikule lähenemisele oli osalemise aktiivsus tavapärane. Regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade koosolekud. Toimivad HNRK koduleht ja Facebooki leht, mis toimisid eriolukorra ajal heade info edastamise kanalitena. Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille ülesandeks oli patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja rentimine. HNRK Abivahendikeskuse jätkas töötamist kogu 2020. aasta jooksul, võimaldades inimestele abivahendeid ja hooldusvahendeid ka keerulisematel aegadel. 2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2020. aastal juhti ei palgatud, kuid elluviidud heategevusprojektid olid igati positiivsed. Veebruaris toimus koostöös Elroniga heategevuskampaania presidendi vastuvõtule sõitvates rongides dünaamilise seisulaua Thera Trainer Balo soetamise toetamiseks. Seade soetati 2020. aasta lõpul ning selle ostmisesse panustas ka eraannetajaid ning kaasatud oli HNRK omaosalus. Koostöös Mesikäpa ja heategevusliku Teatejooksuga toimus sügisel kampaania HNRK terviseraja jaoks toetuse kogumiseks. Muuhulgas oli kampaania innovaatiline, sest esmakordselt olid heategevuslikul eesmärgil kasutusel kiirmaksemasinad Tallinna kesklinna bussipeatustes. Terviserada pani üles 2020. aasta lõpus. Samuti jätkus heategevuslik lasteteatrite projekt, epideemiat tulenevalt küll väiksemas mahus (suvisel perioodil). 2019. aastal algatatud sõprade, näiteks Pipi, külaskäigud ja Innoka tehnoloogia õhtupoolikud jäid 2020. aastal lõviosas ära, et tagada paremat nakkustõrje olukorda. HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kaks haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad panustasid mitmetesse arendustegevustesse väljaspool HNRK-d: viidi läbi Funktsionaalse Sõltumatuse Skaala (FIM) virtuaalsed koolitused erinevate Eesti haiglate taastusraviosakondadele (PERH, TÜK, Viljandi haigla, Põlva haigla), osaleti Ida-Viru Keskhaigla insuldiprojekti raames patsientide lähedastele suunatud videode väljatöötamisel ning valmistati ette taastumist toetava hooldamise koolitused TÜKi ja TÜKi partnerhaiglate hoolduspersonalile (esimesed koolitused said ka läbi viidud, kuid enamus lükkusid edasi 2021. aastasse, et vähendada nakkuse levimise riski). 2020. aastal kinnitati sotsiaalministri poolt HNRK funktsionaalse arengukava 1. ja 2. etapp. 2021. aastal planeerime välja kuulutada HNRK juurdeehituse projekteerimise hanke. 2020. aasta suvel pöördus HNRK juhatus ja nõukogu Eesti Haigekassa juhatuse poole tähelepanu juhtimise ja ettepanekuga, et üle vaatamist vajab HNRK rahastamise mudel, sest praegune monoprofiilne teenuspõhine lähenemine ei ole selgelt jätkusuutlik (ristsubsideerimise võimalused puuduvad, patsientide suunamine on täielikult teiste raviasutuste käsutada, taastusravi teenuste hinnad ei ole viimase seitsme aasta jooksul tõusnud vaatamata meditsiinitöötajate palgatõusule, millega peavad kaasas käima ka teiste spetsialistide – mitte tervishoiu töötajate – palgad jne). Ettepaneku üks osa oli mõelda ka alternatiivsetele rahastumudelitele. 2020. aastal ettepanek sisukaid lahendusi ei leidnud. Küll algatati taastusravi hindade uuendamine 2021. aastal, mis on positiivne areng, aga ei lahenda HNRK kui monoprofiilse haigla jätkusuutlikkuse küsimust. 4 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne HNRK oli 2020. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis praktikabaasina 2020. aastal 65 õppurile, kellest eestlasi oli 59 ja välismaalasi 6. Lisaks 11 töövarju. Kokku juhendati tudengeid 2020. aastal 9087 tundi (2019. aastal 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi). HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel. 2021. aasta tuleb koroonaviirusega hakkamasaamise aasta, mistõttu suuri arendustegevusi ei ole planeeritud. Pigem on oluline hoida võimalikult palju stabiilsust. Jätkuvad läbirääkimised HNRK jätkusuutlikuma rahastamise osas. 2021. aasta lõpul seisab ees HNRK uue arengukava koostamine – aastateks 2022 – 2024. Investeeringud ja soetused Haigla investeeris 2020. aastal põhivarasse 258,4 tuhat eurot, tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ 2020. aastal põhivarasse ei investeeritud. 2019. aastal investeeris haigla põhivarasse 359,7 tuhat eurot ja tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ ei investeerinud ka eelmisel aastal põhivarasse. Väikevahendeid soetati 2020. aastal 47,4 tuhande euro eest, 2019. aastal 86,8 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2020. aastal olid positsioneerimisseadmete süsteem, kaks Erigo Pro V4 robootilist seisulauda ja dünaamiline tasakaalulaud Thera Trainer Balo 524. 2021. aastaks suuri investeeringuid ei ole plaanis: uuendamist vajab teatud hulk haiglamööblit (voodid ja palatikapid ning ravimikapid). Energiatarbimine CO2 meetmete müügist rahastatuna 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone energiasäästlikumaks. Kokkuhoid halduskuludelt on projektieelse ajaga võrreldes jätkuvalt suur. Kütte- energiat kulus 2020. aastal 604 MWh, 2019. aastal 504 MWh, 2018. aastal 507 MWh (Joonis 1). Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus kütteenergia tarbimine haiglahoones renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2020. aastal. Personalitöö Personalitöö on jätkuvalt üks olulisimaid ja aasta-aastalt keerukamaid väljakutseid HNRK administreerimistöös. Kõige suuremaks väljakutseks on uute töötajate leidmine. HNRK personalitööd iseloomustab avatud suhtumine: peame oluliseks töötajatelt saadud tagasisidet. Aasta jooksul viidi läbi arenguvestluseid, mille kokkuvõtteid arutati HNRK 2021. aasta tegevuskava koostamisel. 5 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Arenguvestluste läbiviimine oli mõjutatud epidemioloogilisest olukorrast ning toimumine oli mõjutatud vahetute juhtide ettevõtlikkusest. Uusi töötajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle missiooni, visiooni, põhiväärtusi ning üldisi tegutsemisprintsiipe; töötajatega vesteldi katseaja lõpus. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2020 159 töötajat (Tabel 1), kellest neliteist oli lapsehooldus- või sünnituspuhkusel. Viisteist töötajat töötas osalise tööajaga. Aasta lõpu seisuga oli üks käsunduslepinguga töötaja. 2020. aasta suvel abiarste ei kaasatud, kuid oli 1 abiõde ja 1 arst-resident. Personali hulgas oli kaheksa Euroopa Liidu riikidest pärit inimest. Töötajate arv kasvas 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 3,2%. Töötajate keskmine vanus on aastatega kasvanud: 2020. aastal 47,62 aastat, 2019. aastal 46,69 aastat, 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat. Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2020. ja 2019. aastal. 31.12.2020 31.12.2019 Arstid 6 5 Õed 20 20 Hoolduspersonal 34 32 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 12 11 Teised töötajad 45 44 Töötajad kokku 159 154 Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2020. aastal 3,02 milj, eurot, 2019. aastal 2,92 milj. eurot ja 2018. aastal kokku 2,72 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2020. aastal 1284 eurot kuus. 2019. aastal oli vastav näitaja 1225 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2020. aastal kokku 75,7 tuhat eurot ja aastal 2019 oli see 75,6 tuhat eurot. Auto kasutamisega seotud sõidukompensatsiooni juhatusele enamustel 2020. aasta kuudel ei makstud, sest palju tegevusi kandus ümber virtuaalruumi. Nõukogu liikmete tööd tasustati 2020. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 18,8 tuhande euroga, 2019. aastal summa oli 21,1 tuhat eurot. 2021. aastal on oluline leida HNRK meeskonna vähemalt üks taastusarst, üks vaimse tervise õde ning taastusravispetsialiste (vähemalt üks psühholoog, üks logopeed, üks tegevusterapeut). Töötajate rahulolu ja tunnustamine 2020. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 67,61% töötajatest. Väited, mille kohta töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai anda 4 palli skaalal. 2020. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,46, mis on läbi aegade kolmas tulemus (joonis 2). 6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 2. HNRK töötajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2020. Töötajate rahulolu on jätkuvalt valdavalt hea või väga hea. Kõrgeima keskmise hinde said 2020. aastal väited: „tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse“ (3,73); „usun, et HNRK on hästi juhitud“ (3,67); „tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse“ (3,67). Võrreldes 2019. aasta küsitlusega on keskmine hinnang enam tõusnud järgnevate väidete puhul: „olen rahul oma töötingimustega (töökoht, töövahendid)“ (3,36-> 3,51) ja „HNRK-s on hea tööõhkkond“ (3,45-> 3,55). Kõige suurem langus oli väidete „HNRK-s toetatakse töötajate arengut“ (3,66-> 3,46) ja „olen saanud viimase aasta jooksul õppida ja areneda (uued tööülesanded, kogemused, koolitused)“ (3,47-> 3,36) keskmistes hinnangutes. Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud osakondade virtuaalsetel koosolekutel ning juhatuse kabinetis, samuti HNRK nõukoguga. Töötajate rahulolu-uuring on plaanis korraldada ka 2021. aastal. Traditsiooniliselt peeti 2020. aastal oluliseks töötajate tunnustamist ja motiveerimist palgaga mitte seotud tegevuste näol. HNRK töötajate suvepäev peeti Harjumaal Kose vallas asuvas Siidrifarmis (osales 75 inimest), traditsioonilise jõulupeo asemel korraldati laternamatk „Rannarootslaste radadel“ Läänemaal Dirhamis (osalejaid 86). Vastavalt sellele kuidas viiruse levikuga seotud olukord võimaldab, toetab haigla jätkuvalt sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks on HNRK töötajad oodatud kasutama haigla jõusaali. Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist Tallink Maijooksul ning Tallinna Maratonil ja Sügisjooksul, mis olukorda arvestavalt peeti seekord virtuaaljooksudena. Esimesel osales 25, teisel 31 inimest. Koos käidi teatris kahel korral. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, korraldati väikesi üllatusi. Aasta teoks valiti 2020. aastal haigla oskuslik juhtimine keerukal aastal. 2020. aastal tunnustasime seitset aasta töötajat: sekretär Anu Seeman, sotsiaaltöötaja Malle Viibur, massöör Siiri Peetris, perenaine Kaie Helme, teenuste juht Riina Mõim, kvaliteedispetsialist Eve Lemmsalu ja haigla juhataja Kadri Englas. Töötajate tunnustamispõhimõtted toimivad ning on teada kõigile osapooltele. Koolitus- ja teadustegevus 2020. aasta oli väga eripärane koolitusaasta: koolitusel osalemine langes oluliselt, sest kontaktide vähendamine oli peamine eesmärk ning virtuaalkoolituste või -konverentside tekkimine võttis aega. 2020. aastal olid haigla koolituskulud kokku 22,91 tuhat eurot, mis teeb 0,75 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2019. aastal 67,27 tuhat eurot, mis oli 2,30 % aasta tööjõukuludest. 2020. aastal toimus 32 sisekoolitust, millest 8 koolitust viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. Kokku osales neil 121 7 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne erinevat HNRK töötajat. Osaleti 24-l veebikoolitusel – 19 erinevat osalejat. 46 töötajat võttis osa väljaspool HNRK-d toimunud koolitustest, mida oli ühtekokku 30, sh. 2 koolitust välismaal. NVUG - Nordic Vicon Users Group - kohtumisel Oslos käis 3 töötajat ja Hocoma Winter Sessionil Zürichis 1 töötaja. Aasta jooksul esitati kaks poster-ettekannet ja üks suuline ettekanne erinevatel konverentsidel. 2021. aastal on koolituseelarve planeeritud väiksemana kui tavapäraselt, et paremini toime tulla koroonaviirusega seotud ootamatustega. Tõenäoliselt on 2021. aastal harjumuspärasest rohkem virtuaalkoolitusi. Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) projekti periood 2016-2019 lõppes. 2020. aasta alguses toimus kokkuvõtete esitamine. Üheks olulisimaks praktiliseks väljundiks on nõuanded ja check-list, mis toetavad kõrgtehnoloogiliste vahendiste kasutusele võtmisel. TERE KK tegevuste ning uuringute tulemustest publikatsioonide kirjutamine jäi nakkusolukorrast tulenevalt 2021. aastasse. 2020. aasta oktoobris lõppes rahvusvahelises teadusprojekt koostöös BioArctic AB-ga. 2020. aastal alustati uut arendusprojekti patsientide aktiivsusnäitajate analüüsimise võimekuse loomiseks HNRK-s 2021. aasta lõpuks – projekti koostööpartner on tehnoloogia arenduskeskus Eliko. 2020. aastal sõlmis HNRK teadusalase tegevuse koostööleppe TalTechiga, et arendada 3D printimist ortooside vallas ning leida lahendusi kõrgtehnoloogiliste teraapiavahendite tarkvaralisteks uuendusteks, et läbiviidav teraapia oleks veelgi paremini patsiendi igapäevaeluga seotud. Kolm HNRK töötajat õpib välismaises kraadiõppes: kaks magistrantuuris ja üks doktorantuuris. HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. 2020. aastal uuendati lepingut Tartu Ülikooli Kliinikumi Medinfokeskusega, et HNRK töötajad saaksid kasutada andmebaase. 2020. aastal valmistati ette koolitusprogrammi HNRK töötajatele self-management kontseptsiooni õppimiseks ja rakendamiseks. Koolituspartneriks on Suurbritannias Londonis asuv sotsiaalne ettevõte Bridges. Koolitustegevus on planeeritud algama 2021. aasta I poolaastal. Ravitöö 2020. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2365 haigusjuhul ning ambulatoorselt 1677 haigusjuhul. Kokku mahus 3 935 215 eurot, s.h. 271 511€ eriolukorras makstud haigekassa toetus püsikulude katteks olukorras, kus plaaniline töö oli peatatud. Seega, otseselt teenuse osutamisega seotud maht oli 3 663 704 eurot. Ravitöö statistilised näitajad Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2020. aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 83,3% mahus 3 052 165 eurot. 2019. aastal olid vastavad näitajad 80,2% mahus 3 387 902 eurot. Proportsionaalselt moodustab haigekassale osutatud teenuste maht suurima osa – 83,3% - nagu ka eelmistel aastatel. Sealjuures on haigekassa rahastuse osakaal suurenenud. Kindlustusseltside proportsioon jäi 2020. aastal 2019. aastaga võrreldavaks. Kõigi teiste rahastajate osakaalud, s.h. isemaksjate proportsioon, on langenud. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati on esitatud joonisel 3. 8 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 3. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati (€ ja %), 2019. ja 2020. aastal 2020. aasta nakkusolukord mõjutas oluliselt HNRK statsionaarse teenuse osutamist: juhtude hulk kokku oli 1837, millest 1677 oli haigekassa finantseeritud. Ambulatoorse teenuse osutamine oli vaatamata kevadistele takistustele edukam: kokku 1766 ambulatoorset lugu, millest 1131 olid haigekassa finantseeritud. 2020. aastal alustasime ka päevaravi osutamist: kokku tegime päevaravi 22 haigusjuhul (kogu plaani – 50 juhtu – saavutamist segasid nakkustõrjereeglid, mille tõttu planeerisime ambulatoorse ja statsionaarse iseloomuga teenuseid füüsiliselt eraldatult). Haigusjuhtude hulga muutus alates 2013. aastast on toodud tabelis 2. Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2020. aastal. Aasta Voodihõive Keskmine Statsionaarsete Ambulatoorsete Päevaravi (%) ravijuhu kestvus ravijuhtude arv ravijuhtude arv ravijuhtude (päevades) arv 2013 80 11,0 2 565 860 2014 80 11,2 2 570 1 496 2015 79 11,8 2 378 1 440 2016 78 11,8 2 377 1 550 2017 83 12,1 2 448 1 662 2018 84 12,6 2 406 1 635 2019 83 12,3 2 365 1 677 2020 65 12,6 1 837 1 766 22 Tulenevalt HNRK arengukavast on haigla jaoks olulised intensiivsel taastusravil viibivad patsiendid. 2020. aastal nende patsientide osakaal mõnevõrra tõusis, olles 46% kõikidest haigekassale osutatud voodipäevadest (2019. aastal oli vastav osakaal 39%). Laste taastusravi voodipäevade osakaal oli 2020. aastal 21%. Toetava taastusravi ehk kroonilises seisundis inimeste taastusravi voodipäevade osakaal oli 33%. Joonisel 4 on toodud haigekassa voodipäevade jaotus 2019. aastal ja 2020. aastal. 2020. aastal oli aktiivse taastusravi vajadusega lapsi rohkem kui 2019. aastal: insuldijärgne seisund, traumaatilise seljaajukahjustuse järgne seisund jne. Teiste rahastajate poolt finantseeritud voodipäevade jaotus on toodud joonisel 5. 9 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 4: Haigekassa voodipäevade jaotus 2019. ja 2020. aastal. Joonis 5: Erinevate rahastajate voodipäevade hulk 2017-2020. a. Tulenevalt 2020. aasta eripäradest – eelkõige eriolukorraga kehtestatud plaanilise ravi piiramisest ja kehtinud nakkustõrjenõuetest – tulenevalt ei täitnud HNRK 2020. aastal haigekassa lepingut täielikult, vaid 86,96% ulatuses. Sealjuures täitsime ambulatoorse lepingu täies mahus – 101, 9% – ja ennetustegevuse lepingu peaaegu täies mahus – 97,79%. Statsionaarse lepingu täitmine oli 86,1% ning päevaravi lepingu täitmine 68,9%. 2021. aastal on vajalik tõsta intensiivsel taastusravil viibivate patsientide osakaalu ning leida võimalused kindlustusseltside finantseeritavate teenuste osakaalu tõstmiseks. 2021. aasta jätkub koroonaviiruse levikust mõjutatud olukorras, mille tulemused ei ole ennustatavad. Nõudlus HNRK teenustele, iseäranis statsionaarsetele teenustele on endiselt suur. Ravijärjekorras olevate patsientide arv aasta alguse seisuga on toodud Tabelis 3. 10 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate patsientide arv 2017. - 2021. aasta alguse seisuga. Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187 1. jaanuar 2018 1 126 976 150 1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145 1. jaanuar 2020 1 202 951 151 1. jaanuar 2021 970 905 65 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017. aastat alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised osakonnad. 2020. aastal viidi kokku läbi 1179 meeskonnatööd. Võrreldes eelmise kahe aastaga oli meeskonnatöid vähem (joonis 6). Neist 71% osales patsient ning peaaegu 6% ka patsiendi lähedane. Meeskonnatööde üheks eesmärgiks on püstitada patsiendikeskseid eesmärke, mis on sihitatud patisendi igapäevase toimetuleku ning sotsiaalse osalemise parendamiseks. Joonis 6. Meeskonnatööde hulk, patsientide ja patsiendi lähedaste osalemise protsent, 2015-2020. Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine on HNRK teenuste osutamisel lisaväärtuseks ja meie teenuste eripäraks. Nende vahendite kasutamist korraldame ja jälgime igapäevaselt ning nende rakendamine on aasta aastalt tõusnud. 2020. aastal olid tulenevalt patsiendi hulga vähenemisest ka kõnealused vahendid summaarselt vähem kasutuses. 2020. aastal kasutati erinevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid kokku 12 574 korral. Jaotus erinevate vahendite kaupa ning võrdlus eelnevate aastatega on toodud joonisel 7. 2020. aasta alguses võeti kasutusele Tyromotion ülajäsemete treenimise komplekt viie erineva vahendiga ning neid ühendava tarkvaraga. 2020. aasta lõpul soetasime kaks uut robootilist 11 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne seisulauda ErigoPro, millega on integreeritud ka funktsionaalse elektrostimulatsiooni kasutamise võimalus. Nende vahenditega läbi viidud teenused esitatud numbrites veel ei kajastu. Joonis 7. Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine, 2014-2020. Patsientide tagasiside Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2020. aastal oli 1 837 statsionaarset juhtu, neist tagasisidet andis 842 (võrreldes eelmise aastaga -20,6%), mis on 45,83% (võrreldes eelmise aastaga +0,97%) kõigist juhtudest. 2019. aastal oli see 44,86%, 2018. aastal 43,22%, 2017. aastal 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsientide rahulolu haiglas osutatud teenustega oli väga hea (Tabel 4). Tagasisidet arutati parendusgrupi poolt kvartaalselt. Vajalik kiire tagasiside edastati kvaliteedispetsialisti poolt jooksvalt. Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2019. - 2020. aastal. Ei ole üldse rahul vastanute arv (n) Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%) (%) 2020 a. 2019 a. 2020 a. 2019 a. 2020 a. 2019 a. 2020 a. 2019 a. 2020 a. 2019 a. Raviarst 839 1035 64 62 35 36 1 1 0 0 Õde 839 1035 74 71 26 29 0 0 0 0 Hooldaja 732 872 70 70 30 29 0 1 0 0 Füsioterapeut 787 1023 84 83 16 16 0 0 0 0 Tegevusterapeut 565 640 72 68 27 30 2 2 0 0 Logopeed 99 221 60 64 37 32 2 2 1 1 Psühholoog 409 514 57 55 40 40 3 4 0 1 Sotsiaaltöötaja 316 432 67 63 32 37 2 0 0 0 Elamistingimused 842 1039 62 54 36 44 2 2 0 0 Toit 845 1046 66 59 33 40 1 2 0 0 2020. aastal esitati HNRK’le 40 kiitust, 6 ettepanekut ja 5 kaebust. Kõigile kiitustele ja kaebustele on vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale. 12 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Majandustegevuse aruanne 2020. aasta tulud olid kokku 4,53 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenes tulu 0,09 miljonit eurot. 2020. aastal saadi põhitegevusest tulu 4,26 miljonit eurot, 2019. a 4,46 miljonit eurot. Tegevuskulud olid 2020. aastal 4,25 miljonit eurot ja need suurenesid 0,06 miljoni euro võrra võrreldes aastaga 2019. Tööjõukulud suurenesid 2020. aastal 101,2 tuhande euro võrra, moodustades 71,2 % tegevuskuludest. Joonis 8. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu (€) 2009. - 2020. aastal. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2020. aasta 6,0 miljoni euro suuruse bilansimahuga. 2019. aastal oli bilansi maht 5,5 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk maksevõime (raha +laekumata arved jagatud lühiajaliste kohustistega) oli 2020.a. 3,27 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2019. majandusaastal oli vastav näitaja 4,45. Võlakordaja (lühi- ja pikaajalised kohustised jagatud varad kokku) oli 2020.a. 0,145 ja 2019.a. oli see näitaja 0,116. Kui kordaja on alla 0,5, siis finantseeritakse varasid omakapitalist. Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud majandusaasta 2020 lõppes positiivse tulemiga 273 773 eurot. 13 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr. VARAD Käibevara Raha 2 184 645 1 735 089 3 Nõuded ja ettemaksed 281 550 268 271 4 Varud 125 245 116 651 5 KÄIBEVARA KOKKU 2 591 440 2 120 011 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 3 440 237 3 398 617 6 PÕHIVARA KOKKU 3 440 237 3 398 617 AKTIVA (varad) KOKKU 6 031 677 5 518 628 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Laenukohustised 60 634 60 634 7 Võlad tarnijatele 289 918 32 305 Võlad töötajatele 239 410 217 623 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 172 575 152 065 8 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 762 537 462 627 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 126 322 186 956 7 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 126 322 186 956 KOKKU KOHUSTISED 888 859 649 583 Netovara Sihtkapital 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 007 866 2 579 404 Aruandeaasta tulem 273 773 428 462 KOKKU NETOVARA 5 142 818 4 869 045 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 6 031 677 5 518 628 14 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2020 2019 Lisa nr. Tulud Annetused ja toetused 263 833 156 270 15 Tulu ettevõtlusest 4 262 600 4 462 434 KOKKU TULUD 4 526 433 4 618 704 10 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -2 441 -250 otsesed kulud Tööjõukulud -3 023 044 -2 921 808 12 Majandamiskulud -825 365 -870 837 11 Muud kulud -180 520 -199 340 13 Põhivara kulum ja väärtuse langus -216 742 -194 141 6 KOKKU KULUD -4 248 112 -4 186 376 PÕHITEGEVUSE TULEM 278 321 432 328 Muud finantstulud ja -kulud -4 548 -3 866 14 ARUANDEAASTA TULEM 273 773 428 462 15 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2020 2019 Lisa nr. Rahavood põhitegevusest Korrigeerimised Aruandeperioodi tegevustulem 278 321 432 328 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 216 742 194 141 6 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 51 672 61 270 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 -10 000 Korrigeeritud tegevustulem 546 735 677 739 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Muutus viitlaekumistes -16 550 0 Muutus nõuete, ettemaksete muutus 3 271 -35 476 Muutus varudes -8 594 -22 503 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku -21 873 -57 979 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus Muutus kohustistes, ettemaksetes 60 676 15 742 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus kokku 60 676 15 742 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 585 538 635 502 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -70 800 -487 511 Laekunud intressid ja muu finantstulu 2 1 130 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 10 000 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -70 798 -476 381 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 0 187 163 Saadud laenude tagasimaksed -60 634 -56 923 Makstud intressid -4 472 -4 996 14 Makstud muud finantskulud -78 0 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -65 184 125 244 KOKKU RAHAVOOD 449 556 284 365 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 735 089 1 450 724 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 449 556 284 365 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 184 645 1 735 089 3 16 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta 428 462 428 462 tulem 31.12.2018 1 861 179 3 007866 4 869 045 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta 428 462 428 462 tulem 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta 273 773 273 773 tulem 31.12.2020 1 861 179 3 281 639 5 142 818 17 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha- bilitatsioonikeskuse, tema tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfond SA arvnäitajad on esitatud eurodes. Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtetega. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi. Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul. 18 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raha Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki Riigikassa pangakontol. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus. Varud Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel. Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. 19 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes: Maa 0% Hooned ja ehitised 2-5% Masinad ja seadmed 10-20% Inventar 10-50% Arvutustehnika 33-50% Immateriaalne põhivara 5-50% Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: Tarkvara 20 % Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse tulemiaruande real „Finantstulud ja –kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum, allahindlus”. 20 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real ”Finantstulud ja –kulud”. Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad lepingulised tulevikku suunatud tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt) koheselt tuluna summa laekumisel panka. HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid, mis ei ole seotud ravitööga. Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 21 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Kulud Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning väärtuse langus. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju. 22 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõtted: Tütarettevõte Asukohamaa OÜ HNRK Eestimaa Abivahendikeskus 2020 2019 Tulu 199 225 220 947 Kulu -193 837 -208 684 Tulem 5 388 12 263 Netovara 154 955 149 567 SA HNRK Toetusfond 2020 2019 Eestimaa Tulu 25 477 2 557 Kulu -13 517 -1 076 Tulem 11 960 1 481 Netovara 22 291 10 331 HNRK Toetusfond SA registrikoodiga 90014230 loodi emaettevõtte SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse poolt 2018. aasta märtsikuus kolmel peamisel eesmärgil: (1) taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine ning ravitöö toetamine Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna igakülgse arendamise toetamine Eestis eesmärgiga edendada ühiskonna teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga 12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine. 23 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3. Raha (eurodes) 31.12.20 31.12.2019 Sularaha kassas 2 046 581 Raha arvelduskontodel 2 182 599 1 734 508 Kokku raha 2 184 645 1 735 089 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr. Nõuded ostjate vastu 211 091 233 362 Viitlaekumised 16 550 0 Nõuded toetuste ja siirete eest 48 685 23 026 Tulevaste perioodide kulud 3 625 7 925 Muud nõuded 1 599 3 958 Kokku nõuded ettemaksed 281 550 268 271 Lisas esitatud nõuded on lühiajalised. 24 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5. Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Toiduladu 2 284 1 668 Ostetud kaubad müügiks ( meditsiiniline kaup) 122 048 114 983 Ettemaksed varude eest 913 0 Kokku varud 125 245 116 651 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) Hooned, Muu Lõpeta- Kokku Masinad, Maa ehitised, materiaalne mata seadmed rajatised põhivara tööd 31.12.2018 Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534 parendused Amortisatsiooni -24 721 -168 067 -90 052 -53 294 kulu 31.12.2018 Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209 maksumus Akumuleeritud -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081 31.12.2019 Ostud ja 289 776 179 513 -109 611 359 678 parendused Amortisatsiooni -102 015 -54 866 -37 260 -194 141 kulu Soetusmaksu 31 836 3 948 157 718 343 436 551 5 134 887 mus Muu -1 1 -1 -1 Akumuleeritud -986 885 -574 561 -174 823 -1 736 269 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 961 271 143 783 261 727 0 3 398 617 31.12.2020 Ostud ja 258 362 258 362 parendused Amortisatsiooni -104 011 -49 607 -63 124 0 -216 742 kulu Soetusmaksum 31 836 3 948 157 976 705 436 551 0 5 393 248 us Muu 1 Akumuleeritud -1 090 897 -624 168 -237 947 -1 953 012 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 857 260 352 537 198 604 0 3 440 237 31.12.2020 25 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp- määr valuuta tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta Pikaajalised laenud 31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp- jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg SEB Pank 247 590 60 634 186 956 0 Euribor+ EUR 18.01. 2019001609 2,0% 2024 04.02.2019 Pikaajalised laenud 247 590 60 634 186 956 0 kokku Laenukohustised 247 590 60 634 186 956 kokku 31.12.2020 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 intressi alusva Lõpptäh jooksul jooksul aasta määr luuta taeg Pikaajalised laenud 186 956 60 634 126 322 0 kokku Laenukohustised 186 956 60 634 126 322 0 kokku Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus 31.12.2020 31.12.2019 Hoone Sadama 16 2 639 140 2 731 018 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Käibemaksukohustis 1 823 1 569 Sotsiaalmaksu kohustis 102 359 91 050 Üksikisiku tulumaksu kohustis 56 370 49 087 Töötuskindlustuse makse 6 782 5 894 kohustis Kogumispensioni kohustis 5 200 4 465 Ettemaksed toodete, teenuste 41 eest Kokku võlad ja ettemaksed 172 575 152 065 Lisas esitatud võlad on lühiajalised. 26 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Töötasude kohustis 138 841 131 884 Puhkusetasude kohustis 16 496 6 194 Deklareerimata maksud 83 486 79 175 Muud võlad töövõtjatele 587 370 Kokku võlad töövõtjatele 239 410 217 623 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Tulud tervishoiust 3 935 215 4 233 285 Tulud majandustegevusest 156 679 52 029 Muu toodete ja teenuste müük 170 706 177 120 Saadud toetused 263 833 156 270 Kokku tulu ettevõtlusest 4 526 433 4 618 704 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) 2020 2019 Administreerimiskulud -52 810 -59 985 Koolitus-, lähetuskulud -22 908 -67 266 Kinnistute,hoonete,ruumide -183 056 -191 256 majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud -12 122 -18 711 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -84 147 -106 460 Inventari majandamiskulud -47 835 -71 638 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -39 257 -29 003 Toiduained -69 303 -83 127 Meditsiini ja hügieenikulud -208 886 -179 814 Õppevahendid -13 603 -3 724 Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -608 -1 196 Eri- ja vormiriietuse kulud -49 849 -46 419 Mitmesugused majandamiskulud -7 648 -12 238 Uurimus-ja arenduskulud -33 333 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud -825 365 -870 837 27 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -2 257 938 -2 178 195 Sotsiaalmaksud -743185 -718 392 Erisoodustused koos maksudega -21921 -25 221 Kokku tööjõukulud -3 023 044 -2 921 808 Töötajate keskmine arv taandatuna 141,14 139,41 täistööajale Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Käibemaks kuluks -128 120 -137 318 Käibemaks põhivara soetustelt -51 672 -61 270 Maamaks -636 -636 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -65 -102 Tollimaks -27 -14 Kokku muud kulud -180 520 -199 340 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) 2020 2019 Intressikulu laenudelt -4 472 -4 996 Muud finantstulud ja -kulud -78 0 Tulu hoiustelt 2 1 130 Kokku muud finantstulud ja -kulud -4 548 -3 866 28 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 263 833 156 270 Saadud toetused 2020: Tallinna Ülikool 53 977 € BioArctic AB 26 773 € ELIKO 32 532 € Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 20 154 € Orkla Eesti AS 15 402 € HNRK Toetusfond SA 13 432 € Lions Eesti piirkond 89 501 € Eraisikud, asutused jt 12 062 € 29 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused 2020 2019 Nõukogu -arvestatud tasu 14 160 15 840 Juhatuse liikme -arvestatud tasu 56 934 56 823 Juhatuse liikmele on 2020.aastal tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest 2 500 €. Täidetud on igakuiselt sõidupäevikut ning piirmäära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud kogusummas 656 €. 30 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha 2 133 982 1 715 103 Nõuded ja ettemaksed 306 428 284 228 Varud 1 613 1 668 KÄIBEVARA KOKKU 2 442 023 2 000 999 PÕHIVARA Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 177 247 159 899 Pikaajalised nõuded 28 459 50 428 Materiaalne põhivara 3 366 717 3 294 227 PÕHIVARA KOKKU 3 572 423 3 504 554 AKTIVA (VARAD) KOKKU 6 014 446 5 505 553 Kohustised ja netovara Võlad hankijatele 283 473 29 154 Võlad töövõtjatele 234 131 212 683 Muud kohustised, ettemaksed 167 068 147 081 Laenukohustised 60 634 60 634 KOKKU LÜHIAJALISED 745 306 449 552 KOHUSTISED Laenukohustised 126 322 186 956 KOKKU PIKAAJALISED 126 322 186 956 KOHUSTISED Netovara Sihtkapital/Osakapital 1 861 179 1 861 179 nimiväärtuses Eelmiste perioodide akumuleeritud 3 007 866 2 579 404 tulem Aruandeaasta tulem 273 773 428 462 KOKKU NETOVARA 5 142 818 4 869 045 KOKKU KOHUSTISED JA 6 014 446 5 505 553 NETOVARA 31 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Tulud Annetused ja toetused 251 788 153 713 Tulu ettevõtlusest 3 935 216 4 233 285 Muud tulud tervishoiust 156 679 52 029 KOKKU TULUD 4 343 683 4 439 027 Kulud Annetused ja toetused -2 441 -9 250 Mitmesugused tegevuskulud -762 059 -797 790 Tööjõukulud -2 957 091 -2 860 029 Põhivara kulum ja väärtuse langus -185 872 -159 522 Muud kulud -180 405 -199 011 KOKKU KULUD -4 087 868 -4 025 602 PÕHITEGEVUSE TULEM 255 815 413 425 Muud finantstulud ja -kulud 17 958 15 037 ARUANDEAASTA TULEM 273 773 428 462 32 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 255 815 413 425 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 185 872 159 522 Sihtfinantseerimine põhivara 0 -10 000 soetus Põhivara käibemaks 51 672 61 270 Kokku korrigeerimised 237 544 210 792 Põhitegevusega seotud nõuete, -5 650 -35 444 ettemaksete muutus Viitlaekumiste muutus -16 550 0 Varude muutus 55 36 Põhitegevusega seotud kohustiste 56 520 13 587 ja ettemaksete muutus KOKKU RAHAVOOD 527 734 602 396 PÕHITEGEVUSEST Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja -310 034 -410 948 immateriaalse põhivara soetamisel Korrigeerimine muutusega 239 234 -66 563 võlgades hankijatele Antud laenude tagasimaksed 27 129 34 795 Laekunud intressid 0 1 128 KOKKU RAHAVOOD -43 671 -441 588 INVESTEERIMISTEGEVUSEST Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 0 187 163 Saadud laenude tagasimaksed -60 634 -56 923 Makstud intressid -4 472 -4996 Makstud muud finantskulud -78 0 KOKKU RAHAVOOD -65 184 125 244 FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD 418 879 286 052 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 715 103 1 429 051 alguses RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 418 879 286 052 MUUTUS Raha ja raha ekvivalendid perioodi 2 133 982 1 715 103 lõpus 33 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2020 – 31.12.2020 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud nimiväärtuses tulem 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 Aruandeaasta tulem 637 832 637 832 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta tulem 428 462 428 462 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta tulem 273 773 273 773 31.12.2020 1 861 179 3 281 639 5 142 818 34 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 31.03.2021 Saatja: SA Haapsalu NRK <[email protected]> Saadetud: 14.04.2021 10:05 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: HNRK nõukogu aruanne 2020 [HNRK WD: Väljasaadetav dokument] Tere,Edastan SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse nõukogu 2020 aasta aruande.Reg nr: 1-8/92Reg kp: 14.04.2021LugupidamisegaÕie SarapiksekretärSA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus+372 472 5464www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus n õukogu aruanne Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt . 20 20 . aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud kuuel korral. 20 20 . aastal toimunud haigla n õukogu koosoleku te protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile . Nõukogu on kinnitanud haigla eelarve , tegevuskava ning hanke - ja investeeringute plaani, samuti k u i majandus - ja tegevusaruande. N õukogu on regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii klientide/ patsientide kui ka töötajate rahulolu - uuringute tulemustega . Tabel 1. Nõukogu liikmetele maksti 20 20. aastal tasu järgnevalt: Amet Nimi Nõukogu liikme tasu (€) Kokku (€) Nõukogu esimees Jaan Kõrgesaar 360 4320 Nõukogu liige Priit Eelmäe 240 1200 Nõukogu liige Toomas Mihkelson 240 2880 Nõukogu Liige Margus Täht 240 2880 Nõukogu liige Agris Koppel 240 2880 J uhatuse liikmele Kadri Englasele maksti 20 20 . aastal tasu kokku 5 6 934 eurot . Ülevaade sisekontrolli süsteemi toimimise kohta SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Juhatuse tegevuse üle teostab kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja teostab järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui ka koosolekute vahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. HNRK tööprotsesside toimimist ja dokumentatsiooni ajakohasust hindavad sisekontroll i teostavad kvaliteedispetsialistid ja teised volitatud töötajad. Nõukogu teostas 20 20 . aastal sisekontrolli järjepideval t . J ärelevalve temaatikat käsitleti nõukogu koosolekutel . Läbipaistva haigla juhtimise ja protsesside korralduse tagab lähtumine EQUASS kvaliteedistandardist, mi s on HNRK-s olnud kasutusel 2011. aastast. Standardi sertifikaat on hetkel kehtiv. Haigla avalikult veebilehelt on leitavad erinevad dokumendid: haigla tegevusaruanded, juhatuse ja nõukogu palgaandmed, hangete kord , planeeritavad hanked, teenuste hinnakiri, haiglat ja selle tööd tutvustavad materjalid , sh arengukava . A r utelu t oimu b regulaarse tel koosoleku tel, kvaliteedispetsialistid ja teised volitatud töötajad kontrollivad rutiinse l t nii ravi kui ka juht i mis e ja finants protsesside tõhusus t . Regulaarselt kogutakse tagasisidet patsientide lt ja personali lt. Kogutud andmeid tutvustatakse haigla töötajatele ja nõukogule. Personali tagasiside leiab käsitlemist sellele pühendatud osakondade koosolekutel aasta lõpus , patsientide tagasiside – igal neljandal kuul haigla juhtgrupis . Nõukogu ettepanekul leiti haiglale 2014 . majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitor avaliku konkursi kaudu, sama audiitor jätkas ka 20 2 0 . aasta aruandega . Varem on sisekontrolli teemat käsitletud põhjalikumalt 2004 . , 20 13 . , 2014 . ja 2019. aastal . 2004. , 2015 . ja 2019. aastal leiti nõukogu koosoleku - arutelu tulemusel, et väikehaigla s pole ei finantsiliselt ega sisuliselt mõistlik luua siseaudiitori koh t; nõukogu nimeta s välisaudiitor i . Osutatud seisukohta jagab nõukogu ka käesoleval ajal .
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel