dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 13. aprill 2021
Viit
1.5-1.1/561-2
Registreeritud
13. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Vaikuse lapsed
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Ulvi Tüllinen (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.1561-2 13.04.2021 Väljaminev kiri.asice355 KB

Sisu (failidest)

Triinu Tints MTÜ Vaikuse lapsed Teie 10.02.2021 / [email protected] Meie 13.04.2021 nr 1.5-1.1/561-2 Vastus pöördumisele leinas perede võrdse kohtlemise osas Lugupeetud Triinu Tints Tänan teid pöördumise ning paljude perede jaoks valusa teema tõstatamise ja sisukate ettepanekute eest. Sotsiaalministeerium on teie poolt toodud murekohtadega kursis ja otsime aktiivselt lahendusi. Paraku on tegemist aeganõudvate protsessidega ning reaalsete muudatusteni on võimalik jõuda ehk järgneva kahe aasta jooksul, sest mitmed vajalikud lahendused on seotud mahukate õiguslike muudatuste ja registrite arendustega. Positiivse poole pealt saame välja tuua, et peatselt lahenevad vanemapuhkuste- ja hüvitistega seotud probleemkohad ning paralleelselt tegeleme, kus võimalik, haiglate praktika parendamisega. Alljärgnevalt anname selgitusi teie kirjas tõstatatud küsimustele. Lapsele nime panemine surnultsünni korral. Hetkel ei teki enne 22. rasedusnädalat surmatõendile automaatselt nime, kuna surnul pole isikukoodi, kehtivate seaduste kohaselt ei kanta surnult sündinud last rahvastikuregistrisse. Nime panemise võimalus surnult sündinud lastele on siiski hetkel olemas. Lapse eesnime saab tervishoiuteenuse osutaja lisada juhendi alusel haiglas vabakäeliselt perinataalsurma põhjuse teatisesse. Seda võimalust tuleks aga vanematele tervishoiuteenuse osutaja poolt pakkuda enne surmateatise täitmist, sest automaatselt nimi teatisele ei teki. Hetkel toimiva praktika kohaselt lisatakse nimi perinataalsurma põhjuse teatisele selle vormistamise hetkel, hiljem seda enamasti lisada ei saa. Haiglatega suheldes on aga selgunud, et alati ei ole vanemad kohe valmis surnult sündinud lapsele nime panema ja vajavad mõtlemisaega. Tegeleme sellega, et selgitada välja, kas ja kuidas oleks võimalik lisada perinataalsurma põhjuse teatisele lapse eesnimi ka hiljem. Perinataalsurma teatisele lisatud nimi peaks läbi tervise infosüsteemi jõudma surma põhjuste registrisse, kuid alati need sinna ei jõua. Oleme surma põhjuse registrist välja selgitanud, et taolisi nn vabale väljale lisatud nimega surma teatisi ning perinataalsurma põhjuse teatisi on surma põhjuse registrisse jõudnud siiski erinevatest haiglatest, mis viitab, et tegemist ei ole keskse IT-süsteemi puudusega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Nime surma põhjuste registrisse mitte jõudmise üheks põhjuseks võib olla see, et konkreetse haigla poolt andmeid sisestav isik ei ole vanemaid nime panemise võimalusest informeerinud või ei ole vanemad kohapeal haiglas olles otsustanud nime lapsele panna ja seda teatisele lisada. Teisalt võib olla põhjuseks ka haigla IT-lahenduse toimimine. Hetkel püüame välja selgitada, kas on veel mingeid tehnilisi põhjuseid, mis takistavad nime edasiliikumist surma põhjuste registrisse, juhul kui nimi on surmateatise andmeväljale lisatud. Tehniliste tõrgete leidmisel püüame leida kiire lahenduse nende põhjuste kiireks kõrvaldamiseks. Juhime aga tähelepanu ka sellele, et Sotsiaalministeerium ei kontrolli tervishoiuteenuse osutajate endi infosüsteeme (nt nende süsteemides loodud teatise välja printimise võimalikkust). Kindlasti rõhutame omalt poolt tervishoiuteenuse osutajatele, et vanematele tuleks pakkuda võimalust surnult sündinud lapsele nimi panna ja see andmeväljale lisada. Tulevikuperspektiivis kavandame sünnisündmuse digitaliseerimist, mille raames tuleb analüüsida, milliseid andmeid see teenus võiks koondada (nt ka varasemad, sh surnult sünnid). Sellega seoses analüüsitakse, kas surnultsünnid enne 22. rasedusnädalat vajavad tervishoiusüsteemi sees registreerimist (tervise infosüsteemis ning surma põhjuste registris) ning kas sünnisündmuse digitaliseerimise projekti raames võiks leida lahendusi ka surnultsünni registreerimiseks. Sünnisündmuse digitaliseerimise plaanid on aga veel algusjärgus, mistõttu kiireid lahendusi see ei anna. Keha väljastamine ja matmine enne 22. rasedusnädalat või alla 500 grammise kaaluga surnultsünni osas. Raseduse katkemisel enne 22. rasedusnädalat või alla 500 grammise kaaluga surnultsünni puhul puudub keha väljastamiseks hetkel regulatsioon. Mõistame, et tegemist on vanematele väga olulise ja emotsionaalse küsimusega ning näeme vajadust vanematele see võimalus luua. Nagu te ka ise märgite, siis hetkel tervishoiuteenuse osutajad seda võimalust ise aktiivselt välja ei paku, kuid vanemate soovi korral on lahendused leitud. Siin tuleb kaaluda, kas on tarvis muuta regulatsiooni või pigem suunata tugevamalt haiglate praktikat selliselt, et leitaks inimlik ja vanematele sobiv lahendus, ilma et tervishoiuteenuse osutaja tunneks muret, et rikub ise surnukeha väljastamisega regulatsioone. Samas tuleb regulatsiooni luues lahendada küsimus, milline on loote kaalu või rasedusnädala miinimumpiir keha väljastamiseks, sest olukord ei peaks kaasa tooma kõikide loodete väljastamispraktikat. Ootame siinkohal teie ettepanekuid. Kindlasti oleks tegemist vanemate initsiatiivil toimuva väljastamisega, mitte üldise nõudega taoliseks väljastuseks. Tegeleme omalt poolt lahenduse otsimisega, kuidas saaks korraldada matmistoiminguid takistusteta. Hetkel puudub kalmistuseaduse tähenduses matmiseks vajalik alusdokument ehk enne 22. nädalat ilmale tulnud loote osas tehtud surmateatis või perinataalsurma põhjuse teatis. Kalmistuseaduse § 9 lg 2 ütleb, et surnu maetakse surmatõendi alusel, ent surnult sündinu ja tuvastamata surnu maetakse surmateatise alusel. Kaalume olukorra lahendamiseks ja matmistoimingute võimaldamiseks kahte võimalust: a) täiendada kalmistuseadust selliselt, et alla 22. rasedusnädalase loote osas on matmise aluseks ka muu meditsiiniline dokument (nt ema haiguslugu), või b) võimaldada vanema taotluse alusel erandkorras surma põhjuse tuvastamise seaduse uue redaktsiooniga tervishoiuteenuse osutaja poolt käsitsi koostatud surma põhjuse olemasolu kinnitus (nn matmisluba) enne 22. rasedusnädala vanuste või alla 500 grammise kaaluga loodete osas. Samas on ka siin vaja läbi arutada loote alamkaalu või rasedusnädala miinimumpiiri küsimus, st millistel juhtudel oleks matmistoimingute võimalikkus vajalik. Ka siin ootaksime teie seisukohta. 3 Surnultsünni registreerimine rahvastikuregistris. Analüüsime praegu kahte erinevat lahendust, millest üks puudutab rahvastikuregistrit, teine digitaalset rasedakaarti. Selleks on kokku kutsutud töörühm, kuhu on kaasatud Sotsiaal- ja Siseministeeriumi ning IT valdkonna inimesed, et leida mõistlikud lahendused, kuidas ja kuhu talletada lapse nimi ning toetuste ja hüvitiste väljamaksmiseks vajalik andmekogu (lapse ema ja isa andmed, surma aeg jms). Kuna mõlemad lahendused eeldavad seadusemuudatusi ja mahukaid IT-arendusi, siis kiireid muutusi paraku oodata ei saa. Küll aga oleme loonud ajutise lahenduse andmete edastamiseks, et hetkel Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse muudatuste vastuvõtmisel tekiks ka surnult sündinud laste vanematel võimalus saada sünnitoetust ja teatud ulatuses vanemahüvitist. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt proaktiivne toetuste pakkumine ei ole surnult sündinud laste puhul lähiajal veel võimalik, kuna surnultsünde ei kanta rahvastikuregistrisse ning SKA-l puudub automaatne infovahetus surnultsündide osas ka tervise infosüsteemiga. Sotsiaalkaitse infosüsteemi ja tervishoiu infosüsteemi andmevahetuse arendamise käigus plaanime aga tulevikus tagada proaktiivse toetuse pakkumise kõigile vanematele. Erisus selles, kui surnultsünd toimus enne 28. rasedusnädalat vs pärast 28. nädalast raseduskestust. See murekoht peaks peatselt lahenema, kuna hetkel on riigikogu menetluses perehüvitiste seaduse eelnõu muudatusettepanekud, mis puudutavad sünnitoetuse ja vanemahüvitise maksmist lapsevanemale, kelle laps on sündinud surnult (vähemalt 500-grammise sünnikaaluga, pärast 22. rasedusnädalat). Muudatuse jõustudes hakatakse maksma ka neile vanematele sünnitoetust ja laiendatakse vanemahüvitise maksmise võimalusi, tagades 30 kalendripäeva pikkuse vanemahüvitise saamise õiguse nii isadele kui emadele, kellel puudub õigus sünnituslehele ja sünnitushüvitisele. Alates 2022. aprillist rakenduvad ka juba varem vastu võetud seadusemuudatused, mille kohaselt hakkab SKA senise sünnihüvitise asemel maksma ema vanemahüvitist alates lapse sünnist, samuti tekivad teatud lisahüved ka enneaegse sünni korral. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanna Vseviov osakonnajuhataja Ulvi Tüllinen 626 9814 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel