Triinu Tints
MTÜ Vaikuse lapsed Teie 10.02.2021 /
[email protected] Meie 13.04.2021 nr 1.5-1.1/561-2
Vastus pöördumisele leinas perede võrdse
kohtlemise osas
Lugupeetud Triinu Tints
Tänan teid pöördumise ning paljude perede jaoks valusa teema tõstatamise ja sisukate
ettepanekute eest.
Sotsiaalministeerium on teie poolt toodud murekohtadega kursis ja otsime aktiivselt
lahendusi. Paraku on tegemist aeganõudvate protsessidega ning reaalsete muudatusteni on
võimalik jõuda ehk järgneva kahe aasta jooksul, sest mitmed vajalikud lahendused on seotud
mahukate õiguslike muudatuste ja registrite arendustega. Positiivse poole pealt saame välja
tuua, et peatselt lahenevad vanemapuhkuste- ja hüvitistega seotud probleemkohad ning
paralleelselt tegeleme, kus võimalik, haiglate praktika parendamisega.
Alljärgnevalt anname selgitusi teie kirjas tõstatatud küsimustele.
Lapsele nime panemine surnultsünni korral.
Hetkel ei teki enne 22. rasedusnädalat surmatõendile automaatselt nime, kuna surnul pole
isikukoodi, kehtivate seaduste kohaselt ei kanta surnult sündinud last rahvastikuregistrisse.
Nime panemise võimalus surnult sündinud lastele on siiski hetkel olemas. Lapse eesnime
saab tervishoiuteenuse osutaja lisada juhendi alusel haiglas vabakäeliselt perinataalsurma
põhjuse teatisesse. Seda võimalust tuleks aga vanematele tervishoiuteenuse osutaja poolt
pakkuda enne surmateatise täitmist, sest automaatselt nimi teatisele ei teki.
Hetkel toimiva praktika kohaselt lisatakse nimi perinataalsurma põhjuse teatisele selle
vormistamise hetkel, hiljem seda enamasti lisada ei saa. Haiglatega suheldes on aga
selgunud, et alati ei ole vanemad kohe valmis surnult sündinud lapsele nime panema ja
vajavad mõtlemisaega. Tegeleme sellega, et selgitada välja, kas ja kuidas oleks võimalik
lisada perinataalsurma põhjuse teatisele lapse eesnimi ka hiljem.
Perinataalsurma teatisele lisatud nimi peaks läbi tervise infosüsteemi jõudma surma põhjuste
registrisse, kuid alati need sinna ei jõua. Oleme surma põhjuse registrist välja selgitanud, et
taolisi nn vabale väljale lisatud nimega surma teatisi ning perinataalsurma põhjuse teatisi on
surma põhjuse registrisse jõudnud siiski erinevatest haiglatest, mis viitab, et tegemist ei ole
keskse IT-süsteemi puudusega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Nime surma põhjuste registrisse mitte jõudmise üheks põhjuseks võib olla see, et konkreetse
haigla poolt andmeid sisestav isik ei ole vanemaid nime panemise võimalusest informeerinud
või ei ole vanemad kohapeal haiglas olles otsustanud nime lapsele panna ja seda teatisele
lisada. Teisalt võib olla põhjuseks ka haigla IT-lahenduse toimimine.
Hetkel püüame välja selgitada, kas on veel mingeid tehnilisi põhjuseid, mis takistavad nime
edasiliikumist surma põhjuste registrisse, juhul kui nimi on surmateatise andmeväljale
lisatud. Tehniliste tõrgete leidmisel püüame leida kiire lahenduse nende põhjuste kiireks
kõrvaldamiseks. Juhime aga tähelepanu ka sellele, et Sotsiaalministeerium ei kontrolli
tervishoiuteenuse osutajate endi infosüsteeme (nt nende süsteemides loodud teatise välja
printimise võimalikkust).
Kindlasti rõhutame omalt poolt tervishoiuteenuse osutajatele, et vanematele tuleks pakkuda
võimalust surnult sündinud lapsele nimi panna ja see andmeväljale lisada.
Tulevikuperspektiivis kavandame sünnisündmuse digitaliseerimist, mille raames tuleb
analüüsida, milliseid andmeid see teenus võiks koondada (nt ka varasemad, sh surnult
sünnid). Sellega seoses analüüsitakse, kas surnultsünnid enne 22. rasedusnädalat vajavad
tervishoiusüsteemi sees registreerimist (tervise infosüsteemis ning surma põhjuste registris)
ning kas sünnisündmuse digitaliseerimise projekti raames võiks leida lahendusi ka
surnultsünni registreerimiseks. Sünnisündmuse digitaliseerimise plaanid on aga veel
algusjärgus, mistõttu kiireid lahendusi see ei anna.
Keha väljastamine ja matmine enne 22. rasedusnädalat või alla 500 grammise kaaluga
surnultsünni osas.
Raseduse katkemisel enne 22. rasedusnädalat või alla 500 grammise kaaluga surnultsünni
puhul puudub keha väljastamiseks hetkel regulatsioon. Mõistame, et tegemist on vanematele
väga olulise ja emotsionaalse küsimusega ning näeme vajadust vanematele see võimalus
luua.
Nagu te ka ise märgite, siis hetkel tervishoiuteenuse osutajad seda võimalust ise aktiivselt
välja ei paku, kuid vanemate soovi korral on lahendused leitud. Siin tuleb kaaluda, kas on
tarvis muuta regulatsiooni või pigem suunata tugevamalt haiglate praktikat selliselt, et leitaks
inimlik ja vanematele sobiv lahendus, ilma et tervishoiuteenuse osutaja tunneks muret, et
rikub ise surnukeha väljastamisega regulatsioone. Samas tuleb regulatsiooni luues
lahendada küsimus, milline on loote kaalu või rasedusnädala miinimumpiir keha
väljastamiseks, sest olukord ei peaks kaasa tooma kõikide loodete väljastamispraktikat.
Ootame siinkohal teie ettepanekuid. Kindlasti oleks tegemist vanemate initsiatiivil toimuva
väljastamisega, mitte üldise nõudega taoliseks väljastuseks.
Tegeleme omalt poolt lahenduse otsimisega, kuidas saaks korraldada matmistoiminguid
takistusteta. Hetkel puudub kalmistuseaduse tähenduses matmiseks vajalik alusdokument
ehk enne 22. nädalat ilmale tulnud loote osas tehtud surmateatis või perinataalsurma
põhjuse teatis.
Kalmistuseaduse § 9 lg 2 ütleb, et surnu maetakse surmatõendi alusel, ent surnult sündinu ja
tuvastamata surnu maetakse surmateatise alusel.
Kaalume olukorra lahendamiseks ja matmistoimingute võimaldamiseks kahte võimalust:
a) täiendada kalmistuseadust selliselt, et alla 22. rasedusnädalase loote osas on matmise
aluseks ka muu meditsiiniline dokument (nt ema haiguslugu), või
b) võimaldada vanema taotluse alusel erandkorras surma põhjuse tuvastamise seaduse uue
redaktsiooniga tervishoiuteenuse osutaja poolt käsitsi koostatud surma põhjuse olemasolu
kinnitus (nn matmisluba) enne 22. rasedusnädala vanuste või alla 500 grammise kaaluga
loodete osas.
Samas on ka siin vaja läbi arutada loote alamkaalu või rasedusnädala miinimumpiiri
küsimus, st millistel juhtudel oleks matmistoimingute võimalikkus vajalik. Ka siin ootaksime
teie seisukohta.
3
Surnultsünni registreerimine rahvastikuregistris.
Analüüsime praegu kahte erinevat lahendust, millest üks puudutab rahvastikuregistrit, teine
digitaalset rasedakaarti. Selleks on kokku kutsutud töörühm, kuhu on kaasatud Sotsiaal- ja
Siseministeeriumi ning IT valdkonna inimesed, et leida mõistlikud lahendused, kuidas ja kuhu
talletada lapse nimi ning toetuste ja hüvitiste väljamaksmiseks vajalik andmekogu (lapse ema
ja isa andmed, surma aeg jms). Kuna mõlemad lahendused eeldavad seadusemuudatusi ja
mahukaid IT-arendusi, siis kiireid muutusi paraku oodata ei saa.
Küll aga oleme loonud ajutise lahenduse andmete edastamiseks, et hetkel Riigikogu
menetluses oleva perehüvitiste seaduse muudatuste vastuvõtmisel tekiks ka surnult
sündinud laste vanematel võimalus saada sünnitoetust ja teatud ulatuses vanemahüvitist.
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt proaktiivne toetuste pakkumine ei ole surnult
sündinud laste puhul lähiajal veel võimalik, kuna surnultsünde ei kanta rahvastikuregistrisse
ning SKA-l puudub automaatne infovahetus surnultsündide osas ka tervise infosüsteemiga.
Sotsiaalkaitse infosüsteemi ja tervishoiu infosüsteemi andmevahetuse arendamise käigus
plaanime aga tulevikus tagada proaktiivse toetuse pakkumise kõigile vanematele.
Erisus selles, kui surnultsünd toimus enne 28. rasedusnädalat vs pärast 28. nädalast
raseduskestust.
See murekoht peaks peatselt lahenema, kuna hetkel on riigikogu menetluses perehüvitiste
seaduse eelnõu muudatusettepanekud, mis puudutavad sünnitoetuse ja vanemahüvitise
maksmist lapsevanemale, kelle laps on sündinud surnult (vähemalt 500-grammise
sünnikaaluga, pärast 22. rasedusnädalat). Muudatuse jõustudes hakatakse maksma ka neile
vanematele sünnitoetust ja laiendatakse vanemahüvitise maksmise võimalusi, tagades 30
kalendripäeva pikkuse vanemahüvitise saamise õiguse nii isadele kui emadele, kellel puudub
õigus sünnituslehele ja sünnitushüvitisele.
Alates 2022. aprillist rakenduvad ka juba varem vastu võetud seadusemuudatused, mille
kohaselt hakkab SKA senise sünnihüvitise asemel maksma ema vanemahüvitist alates lapse
sünnist, samuti tekivad teatud lisahüved ka enneaegse sünni korral.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanna Vseviov
osakonnajuhataja
Ulvi Tüllinen 626 9814
[email protected]