Saatja: EVEA <
[email protected]>
Saadetud: 05.04.2021 23:43
Adressaat: <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus <Keit.Pentus-
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; Tanel Kiik
<
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; Andres Sutt
<
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: OLULINE - Palume arvestada tööandjate ja töötajate seisukohtadega
karantiinihüvitiste osas.
Tähtsus: Kõrgeim
Lugupeetud peaminister pr. Kaja Kallas ja ministrid pr. Keit
Pentus-Rosimannus, hr. Tanel Kiik, hr. Andres Sutt ja hr. Taavi Aas.
Edastame teile kiireloomulise pöördumise, mille oleme saatnud Riigikogu
fraktsioonidele ja rahanduskomisjonile.
Pöördumine puudutab kahte eelnõu: 347SE (NETS jt seaduste muutmise
seadus) ja 357 (Riigi 2021.a. lisaeelarve). Lisaks oleme esitanud
ka detailsed seisukohad otse Riigikogu sotsiaal ja
rahanduskomisjonidele. Juhime tähelepanu, et neid seisukohti jagavad nii
tööandjad (EVEA esindab väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kelle
osakaal erasektori tööhõives on ca. 90%), kui töötajad (Ametiühingute
Keskliit). Aruteludes sotsiaalkomisjonis toetas seda seisukohta ka
suurettevõtjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit.
Riik ei tohi ignoreerida nii suure enamuse arvamust.
Mõistame, et eelnõud valmivad ministeeriumides ning olulise eelarvemõjuga
eelnõud otsustatakse koalitsiooninõukogus. Sestap pöördume Teie poole
üleskutsega, arvestada tööandjate ja töötajate ühiste
seisukohtadega ning toetada koalitsiooni poolt seisukohta, et
karantiinihüvitised kompenseeritakse töötajatele ajutise kriisimeetmena
alates 1. päevast 70% ulatuses riigi lisaeelarvest. Palume teha või
toetada vastavad muudatused nimetatud eelnõudele.
Manuses on nii eelnimetatud EVEA pöördumine Riigikogu
fraktsioonidele ja rahanduskomisjonile, kui ka EVEA ja EAKL
ühispöördumine samal teemal.
Lugupidamisega,
Heiki Rits
EVEA president
Mob. + 372 56 355 424
Riigikogu sotsiaalkomisjon Riigikogu rahanduskomisjon Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium 29 .03.2021 PÖÖRDUMINE 347SE muutmine, karantiini määratud inimeste le haigushüvitiste maksmine Eesti on täna laialt leviva koroonaviiruse tõttu hädaolukorras , mis paneb ühiskonna keeruliste valikute ette ning on paratamatu, et epideemia mahasurumiseks tuleb kehtestada piiranguid. Piirangud, sealhulgas osade majandusharude osaline või täielik sulgemine ning haigete või haiguskahtl usega i nimeste kiire töölt kõrvaldamine , on selleks vältimatud ja efektiivsed vahendid. Teisalt panevad need abinõud väga raskesse olukorda nii tööandjad kui töötajad , kuna ettevõtted võivad pankrotistu da ning töötajad töö kaota da. T äna on haigestumiste kõrval suur hulk haiguslehti väljastatud nakkuskaht lusega i nimeste isoleerimiseks – n ö karantiinilehed. Karantiinipäevade hüvitamine tööandjate poolt võrdselt haiguspäevade h ü vitamisega toob tööandjatele kaasa prognoosimatud ning paljudele üle jõu käivad kulud , mis võib viia massiliste pankrottideni . Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esialgse analüüsi kohaselt tooks karantiinilehtede hüvitamine 2. päevast 2021. aasta lõpuni lisakulu 11,4 m iljonit eurot. Kui karantiinilehed hüvitada 1. päevast, on kulu veelgi suurem . Kõige kiiremini suudame epideemia seljatada siis, kui ettevõtjad, töötajad ja riik tegutsevad ühiselt. Seetõttu paluvad allakirjutanud, et ettevõtete püsimajäämise ja töökohtade säilimise soodustamiseks leiaks riik võimaluse kriisimeetmena katta lisaeelarvest karantiinilehtede hüvitamise kulu 1 . päevast ning et vastav seadusemuudatus jõustuks niipea kui võimalik . /Allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits Peep Peterson EVEA president EAKL esimees
Riigikogu fraktsioonid Riigikogu rahanduskomisjon 04.04. 2021 EVEA pöördumine Riigikogu fraktsioonide poole seoses riigi lisaeelarve ja eelnõu 347SE m enetlusega: k arantiini (eneseisolatsiooni) määratud inimestele haigushüvitiste maksmine peab toimuma lisaeelarve vahenditest. Austatud Riigikogu liikmed , Eesti on täna laialt leviva koroonaviiruse tõttu tervisehädaolukorras. Hädaolukord paneb ühiskonna keeruliste valikute ette ning on paratamatu, et epideemia mahasurumiseks tuleb kehtestada piiranguid. Piirangud, sealhulgas osade majandusharude osaline või täielik sulgemine ning haigete või haiguskahtlaste isikute kiire töölt kõrvaldamine on vältimatud ja loodetavasti efektiivsed abinõud . Samas on kõigile selge, et need abinõud panevad raskesse või lausa väljakannatamatusse olukorda nii tööandjad kui töötajad – on oht, et ettevõtted pankrotistuvad ning töötajad kaotavad töö. Suuresti just piirangutest tingitud tagajärgede leevendamiseks on Riigikogu arutamas eelnõu 347SE (NETS ja teiste seaduste muutmise seadus) ning lisaeelarve eelnõu. Eelnõu 347SE sisaldab muuhulgas eneseisolatsiooni ehk karantiini määratud töötajatele haigushüvitiste maksmist. Vaatamata EVEA korduvatele pöördumistele Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ei ole riik tänaseni tõsiselt kaalunud karantiini-haiguslehtede hüvitamist 2. päevast (või 1. päevast) kriisiabimeetmena lisaeelarvest. Kuna täna levib koroonaviirus peamiselt just töötava te inimeste hulgas, on kõigi huvides kiirete ja tõhusate abinõude rakendamine. EVEA ja EAKL on 30. märtsil esitanud ühis e pöördumise ning sama seisukohta on Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi toetanud ka ETKL – seega tööandjad ja töötajad on ühte meelt - karantiini-haiguslehtede ühetaoline ja õiglane hüvitami ne on koroonaviiruse peatamise üks võtmetegureid ning need kulud saab ja peab kandma riik . Rõhutame veelkord, et erinevalt tavalisest haigushüvitisest on karantiini haigusleht selgelt ja üheselt seotud koroonakriisiga (enne koroonakriisi kasutati karantiini-haiguslehti vaid üksikjuhtumitel) ning on oluline mõista, et vaid siis, kui seda hüvitist masktakse riigieelarvest, on võimalik tõhus, üldine, kõiki töötajaid / tööandjad ühetaoliselt ja võrdselt kohtlev ning ühtlasi tervisekriisi leevendav abinõu mis on ühtlasi ka kriisi-toetusmeede , mitte kestev kulu riigieelarvele. Põhjendused: Karantiin kehtivas õiguses on selgelt avalikes huvides kehtestatud isiku põhiõiguste piiramine (NETS §27 - karantiin on eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav: viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses; isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang või teenuste osutamise piirang). Sellise piirangu vajadust, saabumist, kestust ega rakendamata jätmist ei saa tööandja kuidagi mõjutada. Seega on siin asjakohatu viidata tööandjate ja töötajate motivatsioonile ning töökeskkonna parandamise abinõudele. Karantiinipäevade hüvitamine tööandjate poolt võrdselt haiguspäevade huvitamisega toob tööandjatele kaasa prognoosimatud ning tõenäoliselt üle jõu käivad kulud (sõltumata tööandja pingutustest ohutu töökeskkonna loomisel võib pädev haldusorgan üheaegselt karantiini määrata suure hulga või lausa kõik ettevõtte töötajad). Karantiini määratud töötaja haigestumisel või uuesti karantiini määramisel karantiini ajal või vahetult selle järel võib tekkida olukord, kus tööandjal tekib korduv kohustus maksta samale isikule haigushüvitist 2.-5. päevani (kui isikule väljastatakse uus esmane haigusleht). See võib ka tekitada ettevõtetes olukorra, kus tööandja maksab rohkem töölt puudumise eest, kui töötamise eest. Täna on riik jõuliselt ja mitteõiguspäraselt võtnud positsiooni, et tervisekriisi lahendamiseks kasutatavate, tugeva põhiõiguste riivega meetmete rakendamine, sealhulgas ettevõtete sulgemine, haigus- ja karantiinihüvitised peab täielikult või suures ulatuses kandma ettevõtja. Ning siis riik otsustab (sageli ilma mõjuanalüüsita), kellele ja kas üldse sotsiaaltoetusi anda. Selline lähenemine on olemuslikult vale ning oluliseks sammuks selle ebaõigluse kõrvaldamisel ning ühtlasi nakkuse leviku pidurdamisel on iga nakkuskahtlase isiku võimalikult varane kojujäämine. Seda saab aga kõige tõhusamalt tagada, kui karantiinihaiguslehed hüvitatakse võimalikult varasest ajast ning seda teeb riik. Seega, kordame EVEA ja EAKL ühis es pöördumises esitatud seisukohta – palume kiiresti kehtestada karantiini-haiguslehtede hüvitamise reeglid mille kohaselt karantiini jäänud töötajale maksab karantiini-haiguslehe eest 2. päevast (või võimalusel 1. päevast) hüvitist Haigekassa ning vahendid selleks eraldatakse Haigekassale riigieelarve lisaeelarvest . Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esialgse analüüsi kohaselt tooks karantiinilehtede hüvitamine 2. päevast 2021. aasta lõpuni lisakulu 11,4 miljonit eurot. Kui karantiinilehed hüvitada 1. päevast, on kulu veidi suurem – see arvutus vajab täpsustamist. See on kaduvväike osa plaanitava lisaeelarve kogumahust, kuid see vähendaks oluliselt nakkuse levikut ning aitaks ära hoida riigi palju suurema id tuleviku kulu si d, mis võivad tekkida seoses töökohtade ulatusliku kadumisega ning seoses tervise kriis i levimisega ka majanduse neisse sektoritesse, mis seni olid selles puutumata . Peame vajalikuks ka lisada, et eelnõuga 347SE kavandatud karantiini-haiguslehtede hüvitamise korra osas ei ole tehtud mingit mõjuanalüüsi sellega ettevõtjatele kaasneva kulu ning muude majanduslike mõjude osas , mis kaugelt ki ei piirdu töötajatele väljamakstud hüvitistega. Kahetsusväärselt viitas eelnõu väljatöötaja (Sotsiaalministeerium) 2020. aasta sügisel peetud aruteludele kuid reaalne olukord nii tervisehädaolukorda kui ettevõtjate majandusliku olukorda silmas pidades on kardinaalselt muutunud. Pöördume Riigikogu liikmete poole üleskutsega hoidma ära eelnõu ga 347SE kavandatud tööandjate ebaõiglast ja ohtlikku lisakoormamist ning kompenseerima riigi poolt kehtestatud karantiini piirangu tega kaasneva haigushüvitise täies ulatuses ajutise kriisimeetmena riigi lisaeelarvest. Soovime oma seisukohti selgitada Riigikogu rahanduskomisjoni istungil. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits , EVEA president Ille Nakurt-Murumaa , EVEA asepresident,
[email protected] , tel. +372 57809806 Marina kaas, EVEA asepresident,
[email protected] , tel. +372 5021484