Saatja: Kadri Nõmm <
[email protected]>
Saadetud: 12.04.2021 14:46
Adressaat: <
[email protected]>; JM info Shared MB <
[email protected]>;
Info <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: Arvamuste edastamine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-21-2
12.04.2021
Kiri nr 5-21-2/9
PSJV nr 5-21-2
Arvamuste edastamine
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär
Esimees Villu Kõve Teie 10.03.2021 nr 5-21-2/2
Riigikohus
[email protected] Meie 07.04.2021 nr 9-2/210645/2102418
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-21-2
Austatud Riigikohtu esimees
Palusite õiguskantsleri arvamust, kas Eesti Vabariigi põhiseadusega on kooskõlas
lastekaitseseaduse § 20 lõige 1¹ osas, milles vastav säte viitega kriminaalkoodeksi §-le 202 ei
võimalda anda treeneri kutset inimesele, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest.
Leian, et lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 lõige 1¹ ei saa olla treenerile kutse andmisest
keeldumise ega treeneri kutse kehtetuks tunnistamise alus. Järelikult ei ole LasteKS § 20 lõige 1¹
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 mõttes asjassepuutuv
norm, mille põhiseadusele vastavust saaks praeguses kohtuasjas kontrollida.
Kui Riigikohtu hinnangul on LasteKS § 20 lõige 1¹ antud kohtuasjas siiski asjassepuutuv, siis
leian, et LasteKS § 20 lõige 1¹ on osas, milles vastav säte viitega kriminaalkoodeksi §-le 202 ei
võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest, vastuolus PS § 29 lõikega 1 ja §-ga 11 nende
koostoimes. Eluaegset lastega töötamise keeldu ei ole proportsionaalne kohaldada kaebajale, kes
25 aastat tagasi 20-aastasena koos 17-aastase kaasosalisega pani toime kuriteo, mis praeguste
normide kohaselt sellist piirangut kaasa ei tooks.
I. Asjaolude lühikirjeldus
1. Kaebajal on treeneri kutse alates 22.12.2008 ja ta töötab treenerina. Eesti Olümpiakomitee
(EOK) andis 02.02.2020 kaebajale treeneri kutse (tase 5), mis võimaldab tal treenida nii lapsi kui
ka täiskasvanuid. EOK otsustas 11.09.2020 tunnistada kaebaja treeneri kutse kehtetuks, sest ta on
karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 202 alusel, mis välistab lastega töötamise (LasteKS, § 20
lg 1¹).
2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EOK otsuse tühistamiseks. Tühistamisnõude
ühe alusena esitas kaebaja taotluse tunnistada LasteKS § 20 lõige 1¹ põhiseadusega vastuolus
olevaks ja jätta see säte kohaldamata osas, mis ei võimalda kaebajal lastega töötada, arvestades
kuriteo asjaolusid ja määratud karistust KrK § 202 alusel.
2
3. Tallinna Halduskohus tunnistas 05.03.2021 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-20-2055
põhiseadusega vastuolus olevaks lastekaitseseaduse § 20 lõike 1¹ osas, milles vastav säte viitega
kriminaalkoodeksi §-le 202 ei võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise
kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest.
II. Õiguskantsleri seisukoht
Asjassepuutuvus
4. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille
põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui põhiseadusele
vastavuse korral.
5. LasteKS § 20 lõige 1¹ ei saa olla treeneri kutsetunnistuse andmisest keeldumise ega treeneri
kutse kehtetuks tunnistamise alus. Seetõttu ei oleks EOK tohtinud kõnealust sätet kaebaja suhtes
kohaldada ja tema kutsetunnistust selle sätte alusel kehtetuks tunnistada. Kaebaja kutsetunnistuse
kehtetuks tunnistamise otsustamisel ei oma LasteKS § 20 lõike 1¹ põhiseaduspärasus tähtsust.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses ei saa kontrollida kaebuse esitaja suhtes
põhjendamatult kohaldatud normi põhiseadusele vastavust (RKPJKo 18.05.2015, 3-4-1-14-15,
punkt 34). Järelikult pole tegemist sättega, mille põhiseadusele vastavust saaks praeguses asjas
kontrollida (RKPJKo 4.02.2020, 5-19-44, p 18 ja RKPJKo 12.12.2017, 5-17-10/10, punktid 52
ja 54).
Kutse andmine
6. Kutseseaduse (KutS) § 2 lõike 2 järgi on kutsesüsteem osa õpitulemuste tunnustamise
kvalifikatsioonisüsteemist. Kvalifikatsioon on ametlikult tunnustatud kompetentsus ehk pädevus
(KutS § 3 p 5) ning kompetentsus on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste,
kogemuste ja hoiakute kogum (KutS § 3 p 1). Kvalifikatsiooni võib jaotada formaalhariduslikuks
kvalifikatsiooniks (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus) ning mingil erialal omandatud
kvalifikatsiooniks (kutse). Kui näiteks üldhariduse õpiväljundid (mida õpilane peab oskama)
tulenevad riiklikest õppekavadest, siis treeneri kutse kompetentsusnõuded on kirjeldatud
kutsestandardites (vt treeneri (tase 5) kutsestandard).
7. Kutse andmine tähendab kutset taotleva inimese kompetentsuse (teadmised, oskused,
kogemused, hoiakud) kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamist (KutS § 15 lg 1).
LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud lastega töötamise keeld pole seotud inimese kutsealase
pädevusega, vaid sellega, et varem kantud karistuse tõttu võib inimene olla lastele potentsiaalselt
ohtlik. Kutseseaduses ei ole sätet, mis näeks ette, et kutse andmisel tuleb kontrollida, kas kutse
taotleja suhtes kehtib lastega töötamise piirang.
8. KutS § 10 lõike 5 järgi lähtub kutse andja kutse andmisel kutseseadusest, kutsestandarditest ja
kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. Kutseseaduses ja treeneri kutsestandardis ei ole
sätet, milles välistataks kutse andmist inimesele, kelle kohta kehtib LasteKS § 20 lõikes 11
sätestatud lastega töötamise keeld. Kutse andmise korras reguleeritakse kutse andmise korraldust
(KutsS § 16 lg 1), sellest ei saa tuleneda mingeid lisapiiranguid treeneri kutsetegevusele.
9. Kultuuri Kutsenõukogu 11.11.2020 otsusega nr 21 kinnitatud treeneri kutsete andmise korra
(edaspidi kord) punktis 3.4.5 on EOK treenerite kutsekomisjonile antud ülesanne kontrollida, kas
lastega töötavate treenerite kohta kehtib piiranguid. Korra punkti 5.2 alapunkti 8 alusel tuleb kutse
3
taotlemisel sisestada elektroonilisse keskkonda karistusregistri väljavõte nii kehtivate karistuste
kui ka arhiveeritud karistuste puudumise kohta (lastekaitseseadus § 20 lg 1−2) lastega töötamisel.
Karistusregistri väljavõte tuleb elektroonilisse keskkonda sisestada ka siis, kui inimene taotleb
treeneri kutset korduvalt (korra punkt 5.4 alapunkti 7). Ehkki treeneri kutse andmise korra järgi
peab EOK treenerite kutsekomisjon kontrollima, kas kutse taotlejal on keelatud lastega töötada, ei
saa EOK korrale tuginedes kutse andmisest keelduda. Sellist võimalust kord ette ei näe ega saagi
näha, sest treeneri kutse andmise korraga ei saa kehtestada põhiõiguste piiranguid.
10. Põhiseaduse § 3 lause 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseadus (PS) ei keela Riigikogu pädevuses olevaid küsimusi
delegeerida täitevvõimule, kui seaduses on piisavalt määratud täitevvõimu tegutsemise alused ja
tingimused, et välistada omavoli. Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab
langetama Riigikogu, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja
piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-
3-1-41-06, punktid 21 ja 22).
11. Seega, põhiseaduse § 29 lõikest 1 tuleneva kutsevabaduse piirang peaks olema sätestatud
seadusega või piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.
Kutsevabaduse piirangu kehtestamine Kultuuri Kutsenõukogu otsusega kinnitatud treeneri kutse
andmise korraga oleks vastuolus põhiseaduse § 3 lõike 1 lausega 1.
12. Nagu eespool märgitud, ei ole üheski seaduses ega seaduse alusel antud määrustes keelatud
anda treeneri kutset inimesele, kelle kohta kehtib lastega töötamise keeld lastekaitseseaduse alusel.
Ka kaebajale andis EOK 02.02.2020 treeneri kutse, ehkki LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud keeld
kehtis ka kutse andmise ajal.
Kutse kehtetuks tunnistamine
13. Samuti ei näe kutseseadus ette, et kutse andjal oleks õigus LasteKS § 20 lõike 1 1 alusel
kutsetunnistus kehtetuks tunnistada. KutS § 22 lõikes 1 on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise
alused toodud ammendavalt, kinnise loeteluna. LasteKS § 20 lõiget 11 ei saa käsitleda lisaalusena,
mis annaks kutse andjale õiguse kutsetunnistus kehtetuks tunnistada, sest LasteKS § 20 reguleerib
lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamist, mitte kutse andmist. LasteKS § 20
lõikele 11 tuginedes kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus kutseseaduses
sätestatud kutse andja (EOK) ülesannete, kutse mõiste ja kutsesüsteemi eesmärgiga.
14. Treeneri kutset (kvalifikatsiooni) tuleb eristada treeneri ametikohal töötamisest. KutS § 15
lõike 2 kohaselt ei ole kutsetunnistuse omamine töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui
õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks sätestatud kutsetunnistuse olemasolu nõue.
Spordiseaduse § 6 lõike 2 järgi on treenerina töötamise eeldus treeneri kutse olemasolu. EOK kui
kutse andja pädevuses on tõendada, et üks treenerina tööle asumise eeltingimus on täidetud. Kutse
olemasolu ei tähenda, et inimesel on õigus töötada konkreetsel treeneri ametikohal. Treeneri kutse
olemasolu ei tähenda, et inimene on automaatselt lastega töötav isik LasteKS § 20 mõttes. Muud
treenerina töötamise tingimused võivad olla sätestatud ka teistes seadustes, nt lastekaisteseaduses.
Samuti ei tähenda treeneri kutse olemasolu, et inimene asub tööle just laste treenerina. Treeneri
kutset omav inimene võib töötada ka üksnes täiskasvanutega.
15. Treeneri kutsega inimesest saab LasteKS § 18 lõike 2 mõttes lastega töötav isik siis, kui ta
asub tööle laste treeneri ametikohal. LasteKS eelnõu algataja seletuskirja järgi käsitatakse lastega
töötavate inimestena lasteasutuses töötavaid või teistel sättes nimetatud juhtudel lasteasutuses
4
tegutsevaid inimesi, kes lastega vahetult kokku puutuvad (nt õpetaja, noorsootöötaja, noortelaagri
töötaja). Need on ka inimesed, kellel ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega vahetult
kokku puutuda teistes, mitte ainult lastele mõeldud asutustes (näiteks haigla sotsiaaltöötaja,
noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja). Seletuskirja kohaselt on lastega töötav inimene
näiteks ka politseiametnik, kelle ametijuhendis loetletud ülesanded eeldavad tööd lastega
(noorsoopolitsei).
16. Eelnevast järeldub, et tööandja, kes soovib tööle võtta laste treeneri, peab kontrollima, kas
konkreetne inimene täidab sellel ametikohal töötamise eeltingimused: kas tal on olemas
kutsetunnistus, kas tema suhtes on kontrollitud karistusregistri andmeid, lähtuvalt LasteKS § 20
lõikest 1, 11 või 2, jm asjakohased tingimused. Lisaks sellele on LasteKS eelnõu algataja viidanud
seletuskirjas LaKS §-s 20 sätestatud keelu sarnasusele Soomes kasutusel oleva süsteemiga. Ka
Soomes kontrollib keelu olemasolu tööandja. Ka siis, kui treener tegutseb äriühingu kaudu, mille
ainus osanik ja juhatuse liige on ta ise või kui treener tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, tuleb
LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatut arvestada.
17. Ka näiteks üldhariduskoolis õpetajana töötamise eeldus on (õpetaja)kutse olemasolu (määruse
§ 3 lg 1). Kutse saadakse mh ülikoolist pärast õpetajakoolituse magistritaseme õppekava läbimist.
Sellega kinnitab ülikool, et inimene on omandanud teadmised ja oskused õpetajana tegutsemiseks.
Ometi ei tähenda diplom (koos õpetajakutsega) seda, et värskelt õpetaja kutse saanu muutub
automaatselt lastega töötavaks isikuks LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses.
18. Samuti ei tähenda LasteKS § 20 lõikes 11 nimetatud alusel määratud karistus, et inimene ei
võiks ülikoolis õppida õpetajakoolituse magistriõppekaval ja lõpetada ülikooli vastava
tasemehariduse diplomiga. LasteKS § 20 lõikes 11 nimetatud karistuse olemasolu pole asjaolu,
mida õpetajakoolituse magistrikraadi omistamisel kontrollitakse või mis annaks ülikoolile õiguse
keelduda diplomi väljastamisest või annaks ülikoolile õiguse see kehtetuks tunnistada. Õpetaja
sobivust oma ametisse, sealhulgas LasteKS §-s 20 sätestatud keelu kehtivust konkreetse inimese
suhtes, kontrollib direktor enne õpetaja tööle võtmist.
19. Tagamaks, et tööandja kontrollib LasteKS § 20 sätestatud piirangutest kinnipidamist, on
karistusseadustiku §-s 1791 ette nähtud karistus lastega töötamise ebaseadusliku võimaldamise
eest. Karistatav on see, kui inimene võetakse lapsega töötava isikuna tööle või teenistusse või
võimaldatakse tal muul viisil lastega tegutseda, hoolimata sellest, et talle on lastega töötamine
seadusega keelatud. Samuti on karistatav, kui õigustatud isik annab lastega töötamiseks
tegevusloa, kuigi see on seadusega keelatud.
20. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise õigust ei saa tuletada ka lastekaitseseaduse üldistest
sätetest: näiteks LasteKS § 1 lõikest 1 ja § 6 lõikest 1, mis kohustavad kõiki isikuid, mh
haldusorganeid, tagama laste õigusi ja heaolu (sh ennetavalt). Inimesele antud kutsetunnistuse
kehtetuks tunnistamiseks peab PS § 3 lõiget 1 arvestades olema selge alus, mis kutse andjale sellise
õiguse annab. Sellist selget alust ei ole kutseseaduses, lastekaitseseaduses ega üheski teises
seaduses.
5
Kutse ei ole tegevusluba
21. Halduskohtu otsuses on sellise alusena toodud LasteKS § 20 lõige 3. Selles sättes on öeldud,
et kui lastega töötamiseks LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses on vajalik tegevusluba, on selle
andmiseks õigustatud isik kohustatud jälgima käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
piirangutest kinnipidamist.
22. Esiteks tuleb tähele panna, et LasteKS § 20 lõige 3 ei näe ette tegevusloa andmisel LasteKS
§ 20 lg 11 piirangu kontrollimist, vaid üksnes lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute kontrollimist.
Pole teada, mis põhjusel ei lisanud Riigikogu tegevusloa andmisel kontrollitavate tingimuste
loetellu LasteKS § 20 lõikes 11 nimetatud piirangutest kinnipidamist, kui lastekaitseseaduse §-i 20
täiendati lõikega 11 (§ 20 lg 11 lisati lastekaitseseadusele 15.11.2017 vastu võetud
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega,
mis jõustus 01.01.2018). Tõenäoliselt ei olnud siiski Riigikogu soov jätta tegevusloa andja
kohustuste hulgast välja LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud piirangu kontrollimist. Sellel küsimusel
ei ole vaja siin pikemalt peatuda, kuna kutse andmine ei ole tegevusloa andmine, mistõttu ei saanud
EOK tunnistada kaebaja kutsetunnistust kehtetuks LasteKS § 20 lõike 3 alusel.
23. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 16 lõike 3 punkti 1 järgi ei ole
haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks, tegevusluba. Seaduse
seletuskirjas on põhjendatud: „Kuigi kutsetunnistuse tähendus füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks
võib vahel olla analoogne tegevusloaga (tekib õigus asjaomast kutsetegevust teostada, sh nii
töölepingu alusel kui iseseisva majandustegevusena), ei saa nende tunnistuste väljastamist siiski
allutada MSÜS-le. Kutsetunnistuse eesmärk on tõendada isiku vastavust teatud kutsetegevuse
nõuetele sõltumata sellest, kas see toimub iseseisva majandustegevusena või näiteks töölepingu
alusel. Seetõttu hinnatakse kutsetunnistuse väljastamisel üldjuhul teistsuguseid asjaolusid kui
tegevusloa väljastamisel – kui esimesel juhul on olulised isiku oskused teatud töö tegemisel, siis
teisel juhul hoopis isiku võime tagada iseseisva majandusüksuse (ettevõtja) tegevuse vastavus
majandustegevuse nõuetele. Sellest tulenevalt on kutsetegevuse lubade ja majandustegevuse
lubade väljastamisel ka kehtivas õiguses erinev loogika ja menetlusreeglid.“
24. Seaduse seletuskirjas on täpsustatud, et ehkki mõningate kutsetegevuse lubade puhul on piir
tegevusloa ja kutsetunnistuse kontrolliesemes olevate asjaolude vahel hägune või isegi puudub, ei
ole mõeldav, et üht ja sama luba väljastataks erinevate menetlusreeglite alusel sõltuvalt sellest, kas
isiku subjektiivseks eesmärgiks loa taotlemisel on ettevõtluse alustamine või oma tööjõu
müümine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kutsetegevuse load MSÜS regulatsiooni alt välistada. Tõsi,
seletuskirjas on tõdetud, et on ka tegevusloa või litsentsi nime kandvaid lube, mis on oma
olemuselt kutsetegevuse load, kuna neid lube väljastatakse üksnes füüsilistele isikutele ning ilma
nendeta on keelatud mitte üksnes asjaomane ettevõtlus, vaid ka asjaomane kutsetegevus (nt
veterinaararsti tegevusluba). Treeneri tegevus siia alla siiski ei kuulu.
25. Pole ühtegi viidet, et LasteKS § 20 lõikes 3 mõistetakse tegevusluba teisiti kui MSÜS-s.
LasteKS § 20 lõige 3 võeti LasteKS eelnõu algataja seletuskirja kohaselt muutmata kujul üle varem
kehtinud Eesti Vabariigi lastekaitse seadusest (§ 511 lg 3), kuhu kõnealune säte lisati
karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (565 SE)
eelnõuga (seadus võeti vastu 21.11.2013). MSÜS oli sel ajal küll vastu võetud, kuid mitte veel
jõustunud. Seaduseelnõu 565 SE muudatusettepanekutest ja eelnõu teiseks lugemiseks koostatud
seletuskirjast nähtub, et eelnõuga plaaniti muuta ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadust
(lisada mh erakoolide ja sotsiaalteenuste osutamise tegevuslubadega seonduv regulatsioon
6
MSÜS-i). Niisiis kujunes § 511 lõike 3 (kehtiva LasteKS § 20 lg 3) sõnastus menetluses, kus
arvestati MSÜS-ga kehtestatud regulatsiooni.
26. LasteKS § 20 lõike 3 rakendamise näiteks võib tuua sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 151
nimetatud teenustest lapsehoiuteenuse. Tegevusloa lapsehoiuteenuse osutamiseks annab
Sotsiaalkindlustusamet (SHS § 152 lg 1). Lapsehoiuteenuse tegevusloa kontrolliese on mh
LasteKS §-s 20 sätestatud keeld (SHS § 153 p 5). Sotsiaalkindlustusameti kohustus on kontrollida
tegevusloa andmisel LasteKS §-s 20 sätestatud keelu järgimist ka siis, kui lapsehoiuteenust osutab
lapsehoidja, kellel on lapsehoidja kutse KuTS alusel (SHS § 454 lg 2 p 1).
27. Eelnev ei tähenda, et kui EOK sai teada, et lastega töötab treener, kellel on keelatud sellel
ametikohal töötada (LasteKS § 20 lõike 11), ei saaks või ei peaks midagi ette võtma. EOK oleks
saanud anda sellest teada kaebajale, kaebaja tööandjale ja vajaduse korral
Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb riiklikku järelevalvet LasteKS §-s 20 sätestatud nõuete täitmise
üle, ning politseile/prokuratuurile.
LasteKS § 20 lõike 11 põhiseaduspärasus
28. Kui Riigikohtu hinnangul on LasteKS § 20 lõige 11 praegusel juhul siiski asjassepuutuv, siis
leian, et LasteKS § 20 lõige 1¹ on osas, milles vastav säte viitega kriminaalkoodeksi §-le 202 ei
võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest, vastuolus PS § 29 lõikega 1 ja §-ga 11
koostoimes. Piirangul on legitiimne eesmärk, see on sobiv ja vajalik laste kaitse eesmärgi
saavutamiseks, kuid piirangut ei saa pidada mõõdukaks.
29. Isiku karistusandmetega (sh arhiveeritud karistusandmetega) seotud keeld asuda ametikohale,
mis eeldab kokkupuuteid lastega, riivab PS § 29 lõike 1 esimese lausega tagatud õigust valida
vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 29 näeb ette, et seadus võib sätestada tegevusala,
elukutse ja töökoha valimise õiguse kasutamise tingimused ja korra. Põhiseadus jätab Riigikogule
ametikohtade määratlemisel otsustusruumi, kuid õigusi ja vabadusi tohib PS § 11 kohaselt piirata
ainult kooskõlas põhiseadusega. Sellised piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas
vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Demokraatlikus
ühiskonnas saab pidada vajalikuks piiranguid, millel on legitiimne eesmärk ja mis on nendega
taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed ehk sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
30. Lastega töötamise keelu legitiimne eesmärk on eelkõige laste kehalise ja vaimse tervise
kaitsmine. PS § 27 lõikes 4 on pandud riigile kohustus kehtestada laste kaitsmiseks vajalik
menetlus ja korraldus. Tuginedes lapse õiguste konventsiooni artiklile 19, peab riik rakendama
seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last
igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või
julma kohtlemise või ekspluateerimise eest, kui laps viibib vanemate, seadusliku hooldaja või
mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. Lastega töötamise keeluga piiratakse teatud
kuritegude eest karistatud inimeste võimalust asuda ametikohale, kus nad lastega vahetult kokku
puutuvad. Piirang on sobiv, kuna see aitab ennetada laste kuriteo ohvriks langemist ja seeläbi
kaitsta laste kehalist ja vaimset tervist ning lapse arengut.
31. Lastega töötamise keeldu võib pidada ka vajalikuks abinõuks, kuna sama eesmärki ei ole
võimalik sama efektiivselt saavutada leebemate vahenditega. Töö tõttu lastega vahetult kokku
puutuvad inimesed viibivad tihti lastega üksi, ilma et lapsevanem või muu täisealine inimene
juures oleks. Muude abinõudega ei ole võimalik tagada, et kord juba ohtliku kuriteo toime pannud
7
inimesed edaspidi lastele ohtlikuks ei saa. Seega on põhjendatud keelata teatud kuritegude eest
karistatud inimestel kas ajutiselt või alaliselt töötamine ametikohal, kus nad puutuvad vahetult
kokku lastega. Võrdväärselt tõhusaid alternatiive piirangule ei ole. Piirangu tasakaalustamiseks on
Riigikogu määranud konkreetsed kuriteokoosseisud, mille eest karistatud inimestele kohaldatakse
lastega töötamise keeldu.
32. Karistusega kaasnevad piirangud peavad olema proportsioonis toime pandud teoga.
Karistamise fakt tohib isikut saata kogu elu ainult siis, kui see on ette nähtud eriseaduses, kui isik,
kes otsustab akti andmise, on karistusregistri seaduse järgi õigustatud saama andmeid
karistusregistri arhiivist, ja kui isikut kogu elu saatvate karistusregistri andmete kasutamine on
proportsionaalne taotletava eesmärgiga (RKÜKo 11.10.2001, 3-4-1-7-01, p 20−24; RKÜKo
16.10.2006, 3-3-1-53-06, p 18).
33. Lastevastases seksuaalse iseloomuga kuriteos, alaealise prostitutsiooniga või lapspornoga
seotud kuriteos süüdi mõistetud inimestel keelati 2007. aastal jõustunud seadusemuudatustega
asuda tööle ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega. Muudatused olid seotud
Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Hiljem täiendati regulatsiooni selliselt, et keelati lastega
töötamine ka nendel inimestel, kes olid toime pannud eluvastase kuriteo, raske vägivallakuriteo
või kuriteo, millega kallutati last alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisele. Seega ei hõlma
lastega töötamise piirang laste kaitset üksnes võimalike seksuaalkuritegude toimepanemise eest,
vaid see kaitse on laiem. Seejuures on Riigikogu lastekaitseseaduses täpselt määranud, millise
kuriteo puhul kaasneb eluaegne piirang lastega töötamiseks ja millise kuriteo puhul kehtib lastega
töötamise keeld üksnes karistatuse ajal (kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist).
Alaline ehk eluaegne piirang lastega töötamiseks kaasneb seksuaalse enesemääramise vastaste
kuritegude, inimkaubanduse või eluvastase kuriteo (tapmine, mõrv, lapse tapmine)
toimepanemisega.
34. Konkreetsel juhul karistati inimest kriminaalkoodeksi (KrK) § 195 lõike 2 alusel kuritahtliku
huligaansuse eest ja KrK § 202 alusel alaealise kuriteo toimepanemisele kaasatõmbamise eest
(kaebaja kaasas kuritahtliku huligaansuse toimepanemisele oma alaealise venna). Kehtiva õiguse
alusel vastaks KrK § 195 lõige 2 ilmselt avaliku korra raskele rikkumisele vägivallaga
(karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1), mis ei kuulu nende kuritegude hulka, mille
toimepanemise eest järgneks lastega töötamise keeld. Kui asuda seisukohale, et konkreetne tegu
võis olla kvalifitseeritav ka kehalise väärkohtlemisena (KarS § 121 alusel), siis tuleb arvestada, et
kehaline väärkohtlemine kuulub küll nende kuritegude hulka, mille toimepanemisel järgneb
lastega töötamise keeld, kuid see keeld kehtib üksnes karistuse kehtivuse ajal (st kuni
karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni).
35. KrK § 202 nägi ette karistuse alaealise kuritegevusele või prostitutsioonile kaasatõmbamise
eest, samuti alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks. Konkreetsel juhul karistati inimest
alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest, mis üldjoontes vastas KarS §-le 181 (alaealise
kaasatõmbamine kuriteo kaasatõmbamisele). KarS § 181 tunnistati 2012. aastal kehtetuks. Osa
selle sätte alusel karistatavatest tegudest on karistatavad KarS § 175 (inimkaubandus alaealise
suhtes) alusel, kuid kaebaja toime pandud tegu sinna alla ei kuulu. Seega ei järgneks praegu sellise
teo toimepanemisel lastega töötamise eluaegset keeldu.
36. Arvestades kaebaja toime pandud kuritegu ning kuriteo toimepanemisest möödunud aega
(kuriteo karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi), ei saa
konkreetsel juhul pidada eluaegset lastega töötamise keeldu mõõdukaks abinõuks. Seetõttu on
LasteKS § 20 lõige 1¹ on osas, milles vastav säte viitega kriminaalkoodeksi §-le 202 ei võimalda
8
treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele sellistel asjaoludel nagu kaebaja puhul, vastuolus PS § 29 lõikega 1 ja §-ga 11
nende koostoimes.
37. KrK § 202 hõlmab mitut erinevat teoalternatiivi − lisaks alaealise kuriteole kaasatõmbamisele
ka alaealise prostitutsioonile kaasatõmbamist ja alaealise kasutamist prostitutsiooniks. Eluaegne
lastega töötamise piirang on proportsionaalne nende inimeste suhtes, keda on karistatud alaealise
prostitutsioonile kaasatõmbamise eest või alaealise prostitutsiooniks kasutamise eest. Samuti on
ka edaspidi põhjendatud, et lastega ei tohi töötada need inimesed, kelle alaealise kuriteole
kaasatõmbamise kuritegu on hõlmatud kehtiva KarS § 175 koosseisuga (inimkaubandus alaealise
suhtes).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Andres Aru 693 8433
[email protected]
Aigi Kivioja 693 8428
[email protected]
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]
Angelika Sarapuu 693 8411
Angelika
[email protected]
Teie 10.03.2021 nr 5-21-2/2
Riigikohus
Meie 07.04.2021 nr 10-3/1680
[email protected]
Justiitsministri arvamus põhiseaduslikkuse
järelevalve asjas nr 5-21-2
Lugupeetud Riigikohtu esimees
Käesolevaga edastan arvamuse põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 5-21-2 kohta. Olen seisukohal,
et lastekaitseseaduse1 (LasteKS) § 20 lg 11 ei ole asjassepuutuv norm ja konkreetne normikontroll ei
ole seega lubatav. Põhjendan oma arvamust alljärgnevalt.
I. Asjaolud
1. Kaebaja mõisteti 19. juuni 1995. a kohtuotsusega süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 195 lg 2 ja §
202 alusel. Otsuses on märgitud, et kaebaja kui täisealine, eesmärgiga toime panna kuritahtlik
huligaansus (KrK § 195 lg 2), kaasas kuriteo toimepanemisse enda alaealise venna (KrK § 202). 2
2. Kaebajal on treeneri kutse alates 22. detsembrist 2008. a ning ta töötab tennisetreenerina.
3. 2. veebruaril 2020. a andis Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) kaebajale treeneri 5. taseme kutse.3
Kutse tõendab, et kaebaja omab vastavaid treenerioskusi nii laste kui ka täiskasvanute
treenimiseks.
4. 11. septembril 2020. a tunnistas EOK kaebaja treeneri kutse kehtetuks. Kutse kehtetuks
tunnistamist põhjendati sellega, et kaebajat on karistatud KrK § 202 alusel ning LasteKS § 20 lg
11 keelab KrK § 202 alusel karistatu lastega töötamise.
5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EOK kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise
otsuse tühistamiseks. Lisaks esitas kaebaja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse 21. septembri
2020. a otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, millest ta 2. märtsil 2021. a loobus.
6. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse 5. märtsi 2021. a otsusega haldusasjas nr 3-20-2055 ja
tunnistas ühtlasi põhiseadusega vastuolus olevaks ning jättis kohaldamata LasteKS § 20 lg 11
osas, milles vastav säte viitega KrK §-le 202 ei võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on
karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, sõltumata kuriteo
asjaoludest.
7. Riigikohus pöördus 10.03.2021. a justiitsministri poole, paludes esitada Riigikohtule arvamus
halduskohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta.
1 RT I, 06.12.2014, 1; RT I, 12.12.2018, 49.
2 Teo asjaolusid on kirjeldatud järgmiselt: „huligaansetel ajenditel tegutsedes äärmisel jultunult, alaealise isiku
juuresolekul, peksid kannatanu läbi, teostades lööke rusikatega näkku, peale tema kukumist põrandale jalgadega
näkku ja keha piirkonda, tekitades kerged kehavigastused, mis tõid endaga kaasa lühiajalise terviserikke,
kestvusega rohkem kui 6.päeva /peaaju põrutus, näo parema õlavarre ja parema põlve verevalumid ja
marrastused. Huligaansete tegevuste tagajärjel oli rikutud naabrite rahu kolmanda korruse trepimademel,
läbilõigatud telefonikaabel.“ Vt Tallinna Halduskohtu otsus 05.03.2021, 3-20-2055, p 41.
3
Kutse andmise ajal kehtis treeneri kutsestandard, tase 5, versioon 16 (kehtiv 19.11.2019-10.11.2020).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
II. Asjassepuutuv norm
1. Normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi
asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 ls 2, PSJKS §§ 9, 14 lg 2 ls 1). Asjassepuutuv on norm, mida tuleb
kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama
teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral.4
2. Tallinna Halduskohus leiab, et asjassepuutuv säte on LasteKS § 20 lg 1¹ osas, milles see keelab
isikule anda treeneri kutset, kui teda on karistatud KrK § 202 alusel sõltumata kuriteo asjaoludest.
Halduskohtus põhjendab, et kaebaja on isik, keda on karistatud KrK § 202 alusel. Seega on
LasteKS § 20 lg 1¹ alusel välistatud, et kaebaja saaks treeneri kutset omada ning EOK kui kutse
andjal oli õiguslik kohustus tunnistada kaebaja kutsetunnistus kehtetuks.5
3. LasteKS § 20 lg 11 kõlab järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut
kohaldatakse ka isikutele, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis
on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–102, § 115 lõike 2 punkti 3, § 115 lõike 3, §
1151 lõike 2, §-de 116 ja 117, § 118 lõike 2, §-de 200, 2003 ja 202 ning § 2026 lõike 3 punkti 2
järgi, samuti isikutele, keda on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete kuritegude eest.“
LasteKS § 20 lg 11 viitab LasteKS § 20 lg-le 1, mis ütleb: „Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava
isikuna ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi
karistusseadustiku §-des 113, 114, 116, 133–1333, 141–1451, 175, 1751 või 178–179 sätestatud
kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt
kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri
arhiivi.“
A. LasteKS § 20 lg 3 koosmõjus LasteKS § 20 lg-ga 11 kui õiguslik alus
4. Tallinna Halduskohus märgib, et EOK-l oli LasteKS § 20 lg-st 3 nimetatud volitusnormist tulenevalt
õigus rakendada LasteKS § 20 lg-s 1¹ sätestatud keeldu6 ja kutsetunnistus kehtetuks tunnistada.
LasteKS § 20 lg 3 ütleb, et kui lastega töötamiseks käesoleva seaduse § 18 lõike 2 tähenduses 7
on vajalik tegevusluba, on selle andmiseks õigustatud isik kohustatud jälgima käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest kinnipidamist.8
5. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on koormav haldusakt. Koormav haldusakt peab
tuginema seadusandja9 volitusele.10 See tuleneb üldisest seadusereservatsiooni põhimõttest (PS
§ 3 lg 1). Mida intensiivsem on haldusaktist tulenev riive, seda üksikasjalikum peab olema
haldusakti andmise õiguslik alus. Riivevolitus peab nimetama õiguslikud eeldused ja õigusliku
järelmi (kaalutlusotsus või seotud otsus).
6. LasteKS § 20 lg 3 räägib tegevuslubadest. LasteKS § 20 lg 3 sisu on see, et kui eriseaduses on
kehtestatud tegevusloa kohustus (nt SHS §§ 151 p-d 1-3, 153 p 5), siis peab tegevusloa andja
kontrollima, kas loa taotleja on lapsega töötav isik LasteKS § 18 lg 2 tähenduses, kellele kohaldub
LasteKS §-st 20 tulenev tegevuskeeld. LasteKS § 20 lg 3 kohustuse rikkumine on KarS §-s 1791
sätestatud korras karistatav. KarS § 1791 räägib samuti tegevusloa andmisest.
7. LasteKS § 20 lg 3 ei käsitle kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamist. Kutse andmine KutS § 15 lg
1 tähenduses on kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele
vastavuse hindamine. Kutsetunnistus ei ole tegevusluba. See tuleneb otseselt MSÜS § 16 lg 3 p-
st 1, mis ütleb, et tegevusluba ei ole muu hulgas haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse
kutsetegevuseks. Kutsetunnistus võib olla mingis tegevusvaldkonnas tegutsemise eeldus, kuid ta
ei sisalda luba tegutseda loakohustuslikus valdkonnas. Seda ilmestab sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatu. SHS § 454 lg 2 p 1 näeb ette, et lapsehoidjateenust vahetult osutav isik peab
omama kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset või muud vastavat kvalifikatsiooni. SHS §
453 lg 6 kohaselt peab lapsehoiuteenuse osutamisel SHS § 45 1 lg-s 2 nimetatud teenuseosutajal
4 RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 10; 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15; RKÜKm 02.04.2013, 3-2-1-140-12, p 18.
5 Tallinna Halduskohtu otsus 05.03.2021, 3-20-2055, p 30.
6 Tallinna Halduskohtu otsus 05.03.2021, 3-20-2055, p 22.
7 LasteKS § 18 lg 2 ütleb, et lapsega töötav isik on töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv isik,
samuti vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenides, tööturuteenustel osaledes või praktikandina
lapsega vahetult kokku puutuv isik.
8 LasteKS § 20 lg-s 3 puudub sõnaselge viide LasteKS § 20 lg-le 11.
9 Erand nt RKHKm 30.05.1997, 3-3-1-14-97, p 1.
10
RKHKo 20.06.2001, 3-3-1-31-01, p 3; RKTKo 26.02.2014, 3-2-1-153-13, p 17.
olema tegevusluba vastavalt SHS § 151 punktile 1. Sotsiaalhoolekande seaduse § 153 punkti 5
kohaselt antakse sotsiaalteenuse osutamiseks luba, kui SHS § 151 punktides 1–3 nimetatud
teenuse puhul on täidetud LasteKS §-s 20 sätestatud nõuded.
8. LasteKS § 20 lg 3 koosmõjus LasteKS § 20 lg-ga 11 ei ole piisav õiguslik alus kutsetunnistuse
kehtetuks tunnistamiseks.
B. KutS § 22 lg 1 koosmõjus LasteKS § 20 lg-ga 11 kui õiguslik alus
9. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise õigusliku alusena tuleb kõne alla KutS § 22 lg 1.
10. KutS § 22 lg 1 on erinorm HMS § 66 suhtes (KutS § 1 lg 3). KutS § 22 lg 1 sätestab, et kutse
andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui (p
1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel, (p 2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või
valeandmeid sisaldava dokumendi alusel või kui (p 3) kutset omava isiku tegevus ei vasta
kutsestandardiga sätestatud normidele. Käesoleval juhul on asjakohane kutsetunnistuse
kehtetuks tunnistamisel alus üksnes KutS § 22 lg 1 p 3.
11. KutS § 22 lg 1 p 3 räägib kutsestandardiga sätestatud normidest. Kutsestandard on KutS § 5 lg 1
kohaselt dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded.
Kompetentsus on KutS § 3 p 1 kohaselt edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste,
kogemuste ja hoiakute kogum. KutS § 22 lg 1 p 3 väljendit „kutsestandardiga sätestatud normid“
peab tõlgendama nii, et see hõlmab endas seadusandja ja seadusandja volitusel määrusandja
poolt kehtestatud nõudeid, mis puudutavad isiku kompetentsuse hindamist (sh haridus- ja
oskusnõuded).
12. Küsitav on, kas LasteKS § 20 lg 11 on säte, mis sisaldab kompetentsusnõudeid KutS § 22 lg 1 p
3, § 5 lg 1, § 3 p 1 tähenduses.
13. Nagu ülal näidatud, tuleneb LasteKS § 20 lg-st 11 koosmõjus lg-ga 1 keeld tegutseda
lastekaitsetöötajana või lapsega töötava isikuna, kui isik on süüdi mõistetud sättes nimetatud
alustel.
14. See LasteKS § 20 lg-s 11 koosmõjus lg-ga 1 sätestatud keeld on esiteks suunatud isikutele
LasteKS § 18 tähenduses. Teiseks on keeld suunatud isikule, kes võtab tööle või teenistusse
LasteKS §-s 18 nimetatud isiku või kes võimaldab LasteKS §-s 18 nimetatud isikul muul viisil
lastega tegutsemise. Et LasteKS § 20 lg-l 11 koosmõjus lg-ga 1 kohustab mh tööandjaid, tuleneb
LasteKS § 1 lg-st 1.11 Kolmandaks on LasteKS § 20 lg 11 koosmõjus lg-ga 1 keeld suunatud
tegevusloa andjale. Tegevuskeelu täitmist tagab KarS § 1791.
15. LasteKS § 20 lg-s 11 koosmõjus lg-ga 1 sätestatud keeld puudutab isiku karistatust KrK alusel.
Karistatuse tõttu piiratakse isiku tegutsemisvõimalusi. Nõustuda tuleb Tallinna Halduskohtu
seisukohaga,12 et LasteKS § 20 lg 11 ei ole seotud isiku kutsealaste kompetentsidega ega puuduta
kutse andmist kui sellist. Mõeldav on, et treeneri kutsetunnistusega isik tegutseb üksnes
täiskasvanutega, koostab erialast kirjandust või viib läbi täiskasvanute koolitusi. Isikul võib olla
huvi omada kutseoskusi tõendavat kutsetunnistust ka muudel PS § 29 lg-ga 1 kaitstud juhtudel
kui üksnes lastega töötamisel.
16. Seadusandja eesmärk LasteKS § 20 lg-s 11 koosmõjus lg-ga 1 sätestatud keelu kehtestamisel on
olnud takistada teatud alustel karistatud isikute faktilist võimalust töötada lastega. Seda, kas
isikule kohaldub LasteKS § 20 lg-s 11 koosmõjus lg-ga 1 sätestatud keeld, peab kontrollima
konkreetne tööandja või teenistusse võtja ning loakohustuse korral tegevusloa andja. Kui praktikas
on välja kujunenud olukord, kus paljud tööandjad vastavat kontrolli läbi ei vii, tuleb selles osas
tööandjaid rohkem teavitada ning tõhustada kontrolli. Nagu ülal öeldud, tagab keelu täitmist mh
KarS § 1791. Seda öelnud, tuleb rõhutada, et seadusandja eesmärk LasteKS § 20
tegevuskeeldude kehtestamisel ei olnud reguleerida kutsete andmist või nende kehtetuks
tunnistamist.13
17. Eelnevast tulenevalt ei saa LasteKS § 20 lg-le 11 tuginedes KutS § 22 lg 1 p 3 alusel
kutsetunnistust kehtetuks tunnistada.
11 2014. a seletuskiri lastekaitseseaduse eelnõu (677 SE) juurde, lk 91, milles märgitakse, et „[k]a tööandjatele,
kelle juures töötavad lastekaitsetöötajad või lapsega töötavad isikud peavad saama mõistliku aja selleks, et
kontrollida juba töötavate isikute tausta käesoleva seaduse § 20 sätestatud piirangutega seoses.“
12 Tallinna Halduskohtu otsus 05.03.2021, 3-20-2055, p 23.
13
2014. a seletuskiri lastekaitseseaduse eelnõu (677 SE) juurde, lk 48.
18. Kutsetunnistust ei saanud kehtetuks tunnistada ei LasteKS § 20 lg 3 koosmõjus LasteKS § 20 lg-
ga 11 alusel ega ka KutS § 22 lg 1 punkti 3 koosmõjus LasteKS § 20 lg-ga 11 alusel. Asja
lahendamisel LasteKS § 20 lg 11 seega ei kohaldunud, mistõttu ei saanud jätta seda ka
kohaldamata. LasteKS § 20 lg 11 põhiseadusvastasus ei mõjutaks kuidagi konkreetse haldusasja
lahendamist.
Eelnevast tulenevalt olen seisukohal, et LasteKS § 20 lg 11 ei ole asjassepuutuv norm ja
konkreetne normikontroll ei ole seega lubatav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Andra Laurand 620 8142
[email protected]
Riigikohus
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
07.04.2021
Arvamus
PSJVnr 5-21-2
I Asjaolud
Tallinna Halduskohus tunnistas 05.03.2021 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-20-2055
põhiseadusega vastuolus olevaks lastekaitseseaduse § 20 lg 1¹ osas, milles vastav säte viitega
kriminaalkoodeksi §-le 202 ei võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud alaealise
kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võimaldas esitada arvamuse hiljemalt 07.04.2021.a.
halduskohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta.
II Arvamus
Lastekaitse seaduse (LasteKS) § 20 lg 1 kohaselt lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei tohi
tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-des 113, 114, 116,
133–1333, 141–1451, 175, 1751 või 178–179 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist
kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
Lastekaitse seaduse (LasteKS) § 20 lg 1¹ käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut kohaldatakse
ka isikutele, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud
kriminaalkoodeksi §-de 100–102, § 115 lõike 2 punkti 3, § 115 lõike 3, § 115¹ lõike 2, §-de 116 ja 117, §
118 lõike 2, §-de 200, 200³ ja 202 ning § 202 ülamärkega 6 lõike 3 punkti 2 järgi, samuti isikutele, keda on
karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete kuritegude eest.
LasteKS § 20 lg 1¹ on põhiseadusega vastuolus, kuna säte ei võimalda keelu kehtestajal analüüsida
konkreetse kuriteo asjaolusid.
Lastekaitse seaduse (LasteKS) § 20 lg 3 kui lastega töötamiseks käesoleva seaduse § 18 lõike 2 tähenduses
on vajalik tegevusluba, on selle andmiseks õigustatud isik kohustatud jälgima käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
sätestatud piirangutest kinnipidamist.
Antud juhul isikut on karistatud 19.06.1995 kohtuotsusega kohtuasjas Kriminaalkoodeksi § 195 lg
2 ja § 202 järgi, mis 19.06.1995 kehtinud Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288) (lühidalt KrK) §
195 lg 2 sätestas kuritahtliku huligaansuse, s.o. sama tegevuse eest, mis oma sisult on eriti küüniline või eriti
jõhker või on seotud vastu hakkamisega võimuesindajale või ühiskondlikku korda kaitsvale üldsuse esindajale või
teisele kodanikule, kes tõkestab huligaanset tegevust, samuti huligaansuse eest, mille pani toime isik, kellel on
karistatus huligaansuse eest, – karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.
19.06.1995 kehtinud Kriminaalkoodeksi § 202 sätestas alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo
toimepanemisele või prostitutsioonile, samuti alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks omakasu eesmärgil –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.
Karistatus KrK § 202 järgi seondus oma alaealise venna (17 aastane) kaasatõmbamisega kuriteo
toimepanemisele, milline kvalifitseerus KrK § 195 lg 2 järgi, mille asjaolud nähtuvad 19.06.1995
kohtuotsusest.
Karistatus KrK § 202 järgi ning selle tõttu treeneri kutsetunnistuse kehtetuks
tunnistamine ei ole isiku suhtes proportsionaalne ega õigustatud meede, arvestades
antud kuriteo asjaolusid ning rikub seetõttu isiku põhiõiguseid (õigust vabale
eneseteostusele PS § 19 järgi ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta
PS § 29). Lisaks Lastekaitseseaduse § 20 lg 1¹ ei võimalda KrK § 202 seotud asjaolusid
keelu kehtestajal analüüsida.
Kriminaalkoodeksi § 202 käsitles endas karistust mitme teo eest, karistust alaealise
kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, alaealise kaasatõmbamist prostitutsioonile, samuti
alaealise kasutamise prostitutsioonis omakasu eesmärgil, millest lastekaitse tähenduses on
olulised alaealise kaasatõmbamine prostitutsioonile ning alaealise kallutamine
prostitutsioonile.
Lastekaitse seadus jõustus 01.01.2016 aastal. Lastekaitse seadust menetleti Riigikogus
seaduseelnõuna nr 677SE (eelnõu menetlusest
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f3beec87-7eaf-4aad-afa0-
aacbdde93a4c/Lastekaitseseadus ).
Lastekaitse seaduse eelnõu algteksti seletuskirjas on § 20 kohaldamise kohta alljärgnev selgitus:
Eelnõu § 20 lõikes 1 sätestatakse lapsega töötava isikuna ja lastekaitsetöötajana töötamise piirangud, mis viidi
LaKS-i sisse KaRS-i muutmise seadusega, mistõttu on tegemist kehtivast õigusest ülevõetava normiga (kehtivast
õigusest ülevõetav norm tuleneb Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus,
RT I, 13.12.2013, 5; https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013005). Sellise normi sätestamisega
tagatakse, et lastega kokkupuutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama isikud, keda on karistatud või kes on
sundravile määratud inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja
lastepornoga seotud kuritegude eest (täpsustavalt on viidatud Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale http://eelnoud.valitsus.ee/main#gRCeUPQ9 ).
Õiguskantsleri Kantselei ettepanekul ja kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga, lisatati
seaduseelnõuna nr 677SE menetlemisel LasteKS § 20 lg 1 kuritegude loendisse KaRS-i §-d 113 (tapmine),
114 (mõrv) ja 116 (lapse tapmine). Varasemas eelnõu versioonis olid nimetatud kuritoed sätestatud
käesoleva paragrahvi lõikes 2.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud
21.11.2013, RT I, 13.12.2013, 5) § 2 alusel Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses tehakse järgmised
muudatused: ... 2) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:
„§ 511. Lastega töötamise piirang
(1) Lastega töötava isikuna, sealhulgas lastekaitsetöötajana, ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele
on kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 133–133³, 141–145¹, 175, 175¹ või 178–179 sätestatud
kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
(2) Lastega töötav isik on töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv isik, samuti vabatahtlikus
tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku
puutuv isik.
(3) Kui lastega töötamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on vajalik tegevusluba, on tegevusloa
andmiseks õigustatud isik kohustatud jälgima käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangust
kinnipidamist.”;
3) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse
kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu
raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14), parandus (ELT L 18, 21.01.2012,
lk 7).”.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud
21.11.2013, RT I, 13.12.2013, 5) menetleti esmalt Riigikogus seaduseelnõuna nr 469 SE (eelnõu
menetlusest https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8261a8f-3708-45bf-bafc-
2234bbbf3aa2/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20se
aduste%20muutmise%20seadus)
Seaduseelnõue algteksti seletuskirja kohaselt:
Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse Eesti Vabariigi lastekaitse seadust §-ga 511. Lapse õiguste kaitse ja heaolu
tagamine on seotud mitme valdkonnaga (haridus-, tervishoiu, hoolekande- ning õigus- ja korrakaitse valdkond).
Alates 20.07.2007 kehtib Eestis ka lastega töötamise piirang, mis tagab, et lastega kokkupuutuvatele
kutsealadele ei pääseks töötama isikud, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse,
seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuritegude eest. Tegu on
alalise keeluga. Praegu on kehtivas õiguses lastega töötamise õiguse piiramine sätestatud mitmes seaduses. See on
loonud olukorra, kus lastega töötavatele isikutele seatud piirangud on sõnastatud õigusaktide lõikes erinevalt ning
puudub üheselt arusaadav lähenemine. Samuti ei ole olemasolev loend ametikohtadest või teenustest, millele
piirangud on kehtestatud, piisav. Erinevate valdkondade ekspertide arvates on mõistlik need piirangud selguse
huvides koondada ühte seadusesse, selleks pakuti välja lastekaitseseadus. Lastekaitseseaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse järgi on uus lastekaitseseadus raamseadus, mis aitab kaasa lapse üldise heaolu tagamise,
lastekaitse valdkondadeülese lähenemise ja praegu kehtiva lastekaitse seadusega seotud probleemide terviklikule
lahendamisele. Eelnõuga sätestatakse ühtselt lastega töötavate isikute piirangud, laiendades isikute ringi, kellele
piirangud kehtivad (lisades vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või
praktikal viibimise ajal lapsega vahetult kokku puutuvad isikud) ning samuti täpsustatakse kuritegude loendit,
mida piirangute kehtestamisel arvestatakse. Ühtlasi lisatakse täpsustus, et kui lastega töötamiseks on vajalik
tegevusluba, on tegevusloa andmiseks õigustatud isik samuti kohustatud jälgima lastega töötamise piirangutest
kinnipidamist. Selge loendi saamiseks sätestatakse eelnõu mõisteaparaadis lastega töötava isiku termin, mis muu
hulgas hõlmab ka lastekaitsetöötajaid. Lisatava termini kohaselt on lastega töötav isik töös või kutsetegevuses
lapsega vahetult kokku puutuv isik, samuti vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste
osutamisel, praktikandi või töövarjuna lapsega vahetult kokku puutuv isik. Uue lastekaitseseaduse jõustumise
eeldatav tähtaeg on 2015. a jaanuaris. Selleks, et tagada laste seksuaalse väärkohtlemise vastase direktiivi
õigeaegne ülevõtmine, tuleb lastega töötavate isikute töötamise piirangud kehtestada varasema tähtajaga ning seda
tehakse kõnesoleva eelnõuga. Seoses sellega, et lastega töötavate isikute töötamise piirangud tuuakse ühtse sättena
lastekaitseseadusesse, tunnistatakse eriseadustes vastav säte kehtetuks. Sellesisuline säte tunnistatakse kehtetuks
järgmistes eriseadustes: erakooliseadus, huvikooli seadus, koolieelse lasteasutuse seadus, noorsootöö seadus,
põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, sotsiaalhoolekande seadus. Nimetatud eriseaduste sätete kehtetuks
tunnistamine toob omakorda kaasa vajaduse muuta 01.01.2014 jõustuvat majandustegevuse seadustiku üldosa
seadust (käesoleva eelnõu § 7 p 1-3) (edaspidi MsüS), sest MsüS-ga muudetavad erakooliseaduse, noorsootöö
seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse sätted viitavad käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatavatele sätetele.
Viited muudetakse ning asendatakse viitega Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-le 51¹. Laste seksuaalse
väärkohtlemise vastases direktiivis sätestatakse lastega töötavate isikute töötamise piirangud artiklis 10.
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/92/EL, 13. detsember 2011,
mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja
mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK, artikkel 10 kohaselt: süüdimõistvast kohtuotsusest
tulenev õiguste äravõtmine 1. Selleks et hoida ära süüteo kordumise oht, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed
tagamaks, et mis tahes artiklites 3–7 osutatud süüteos süüdi mõistetud füüsilise isiku puhul võib ajutiselt või
alaliselt tõkestada vähemalt tema kutsetegevust, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega. 2.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui tööandja värbab isiku selliseks kutsetegevuseks või
korraldatud vabatahtlikuks tegevuseks, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, on tal õigus nõuda
teavet kooskõlas siseriikliku õigusega ja mis tahes sobival viisil, nagu otsene juurdepääs teabele kas taotluse
esitamise või asjaomase isiku kaudu, artiklites 3–7 osutatud süütegude eest süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu
kohta, mis on kantud karistusregistrisse, või süüdimõistmisest tuleneva õiguste äravõtmise kohta seoses tegevusega,
mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et
käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks edastatakse teave, mis käsitleb artiklites 3–7 osutatud süütegude
eest süüdimõistvat kohtuotsust ja sellisest süüdimõistmisest tulenevat õiguste äravõtmist seoses tegevusega, mis
eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, kooskõlas nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsuses
2009/315/JSK (mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete
sisu) (2) sätestatud korraga, kui seda taotletakse nimetatud raamotsuse artikli 6 raames asjaomase isiku
nõusolekul.
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/92/EL, 13. detsember 2011,
artiklid 3-7 on järgnevad:
Artikkel 3 sätestab - Seksuaalse kuritarvitamisega seotud süüteod
Artikkel 4 sätestab - Seksuaalse ärakasutamisega seotud süüteod
Artikkel 5 sätestab - Lastepornoga seotud süüteod
Artikkel 6 sätestab - Lapse ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil
Artikkel 7 sätestab - Kihutamine ja kaasaaitamine ning katse
Artikkel 7 puntide 1 ja 2 kohaselt 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–6
osutatud süütegudele kihutamine ja kaasaaitamine on karistatav. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et
tagada artikli 3 lõigetes 4, 5 ja 6, artikli 4 lõigetes 2, 3, 5, 6 ja 7 ning artikli 5 lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud
süütegude toimepanemise katse karistatavus.
Lastekaitseseaduse § 20 täiendatakse lõikega 11 [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] järgmises
sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirang kohaldub ka isikutele, keda on karistatud enne
karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–102, § 115
lõike 2 punkti 3 ja § 115 lõike 3, § 115¹ lõike 2, §-de 116 ja 117, § 118 lõike 2, §-de 200, 200³ ja 202
ning § 202 ülamärkega 6 lõike 3 punkti 2 järgi, samuti isikutele, keda on karistatud välisriigis toime pandud
samaväärsete kuritegude eest.“.
Vastav muudatus, mis jõustus Lastekaitseseaduses alates 01.01.2018, tehti seaduseelnõu
menetlemisel, milleks oli Sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud
15.11.2017, RT I, 28.11.2017, 2) § 7 järgi Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut kohaldatakse ka isikutele, keda on karistatud enne
karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–102, § 115
lõike 2 punkti 3, § 115 lõike 3, § 115¹ lõike 2, §-de 116 ja 117, § 118 lõike 2, §-de 200, 200³ ja 202 ning
§ 202 ülamärkega 6 lõike 3 punkti 2 järgi, samuti isikutele, keda on karistatud välisriigis toime pandud
samaväärsete kuritegude eest.”;
8) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tööle asunud lastekaitsetöötaja ja lapsega töötava isiku suhtes peavad
käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–3 sätestatud nõuded olema täidetud 2017. aasta 1. jaanuariks, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.”;
9) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Enne käesoleva lõike jõustumist tööle asunud lastekaitsetöötaja ja lapsega töötava isiku suhtes, keda on
karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–
102 järgi, peavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 11 sätestatud nõuded olema täidetud 2019. aasta
1. jaanuariks.”.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus menetleti
seaduseelnõuna nr 489SE. Vastav muudatusettepanek Lastekaitseseaduse § 20 lg 11 tehti vastava
seaduseelnõu I lugemisel - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-
4791-a2cc-
69e3dc8ba598/Sotsiaalhoolekande%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%2
0teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
Seaduseelnõu II lugemisel, muudatusettepanekutes on märgitud järgnevat:
Teha eelnõus järgmised muudatused:
10.1 Täiendada eelnõu uue paragrahviga 2, muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„§ 2. Karistusregistri seaduse § 36 kehtetuks tunnistamine
Karistusregistri seaduse § 36 tunnistatakse kehtetuks.“.
10.2 Täiendada eelnõu § 6 (uus § 7) uue punktiga 5, muutes järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirang kohaldub ka isikutele, keda on karistatud enne
karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–102, § 115
lõike 2 punkti 3 ja § 115 lõike 3, § 115¹ lõike 2, §-de 116 ja 117, § 118 lõike 2, §-de 200, 200³ ja 202
ning § 202 ülamärkega 6 lõike 3 punkti 2 järgi, samuti isikutele, keda on karistatud välisriigis toime pandud
samaväärsete kuritegude eest.“.
Vastava muudatusettepaneku menetlemise seletuskirja kohaselt:
Muudatusettepanekus nr 10 tehtavad 3 muudatust on omavahel sisuliselt seotud. Ettepaneku esitamise tingis
vajadus võimalikult kiirelt ja efektiivselt täita seaduselünk, mis võimaldab töötada lastega enne 2002. aastat
kriminaalkoodeksi §-de 100-102 alusel süüdimõistetud isikutel.
Ettepanekuga nr 10.1 tehakse ettepanek täiendada eelnõu uue paragrahviga, millega tunnistatakse kehtetuks
karistusregistri seaduse § 36. Nimetatud säte ei ole enam vajalik, kuna seda asendab ettepanekuga 10.2 lisatav
lastekaitseseaduse § 20 lõige 11. Muudatusega täiendatakse lastekaitseseaduses sätestatud lastekaitsetöötajana ja
lapsega töötava isikuna töötamise piiranguid ka enne karistusseadustiku jõustumist kehtinud kriminaalkoodeksi
asjakohaste paragrahvide alusel karistatusega. Hõlmates lastekaitseseaduse loetelusse ka praegu karistusregistri
seaduse rakendussättes ehk §-s 36 olevad kriminaalkoodeksi paragrahvid, lahendatakse seaduses võimalik
vastuolu, mis võib tekkida asjaolust, et materiaalne keeld lastega töötamiseks on sätestatud konkreetsete
kuriteokoosseisudena lastekaitseseaduses ning päringu tegemisel väljastavate karistuste loetelu karistusregistri
seaduses. Muudatusettepanekuga pakutava sõnastuse puhul on selge, et lastega töötamise eluaegne keeld rakendub
ka nendele isikutele, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist või välisriigis kuritegude eest, mis
vastavad oma olemuselt lastekaitseseaduse § 20 lõikes 1 loetletud karistusseadustikus sätestatud kuritegudele.
Samuti täiendatakse muudatusettepanekuga vastavate kriminaalkoodeksi sätete loetelu ka §-dega 100-102
(tahtlik tapmine, tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel ning ema poolt oma vastsündinud lapse tapmine),
mida seni karistusregistri seaduse §-s 36 loetletud ei olnud, sest need vastavad karistusseadustiku koosseisud lisati
eluaegse lastega töötamise keelu kaasatoovate kuritegude loetellu alles 01.01.16 ning karistusregistri seaduse §-s
36 sel ajal vastavat muudatust ei tehtud.
Muudatusettepanek 10.3 tuleneb Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt saadud arvamusest, milles
toodud põhjendusega sotsiaalkomisjoni liikmed nõustusid. Seega oleks õiguslik mehhanism
lastekaitseseaduse § 20 lõike 1¹ lisamise ning karistusregistri seaduse § 36 kehtetuks tunnistamise
näol õiguslikust aspektist vaadeldes ebapiisav ning põhiseaduslikult problemaatiline, kuna:
karistusregistri seaduse § 36 ei keela kriminaalkoodeksi §-de 100-102 alusel enne 2002. aastat süüdimõistetud
isikute töötamist lastega;
tunnistades karistusregistri seaduse § 36 kehtetuks ja tuues sealse regulatsiooni üle lastekaitseseaduse § 20
lõikesse 1¹, lisatakse absoluutse töökeelu alla käivate isikute kategooriasse ka enne 2002.aastat
kriminaalkoodeksi § 100-102 alusel süüdimõistetud isikud. Varem ei ole seadus välistanud nende töötamist
lastega ka peale nende karistuse kustumist. Seega on tegemist täiesti uue isikute kategooriaga, kelle suhtes
olemasolevat absoluutset keeldu soovitakse hakata rakendama.
Seetõttu nõustusid sotsiaalkomisjoni liikmed ja ka Sotsiaalministeeriumi esindajad, et vaja on rakendussätte
olemasolu piisava vacatio legis´e kehtestamiseks, mis oleks analoogne lastekaitseseaduse § 20 suhtes kehtestatuga
ja käsitleks ainult kriminaalkoodeksi §-de 100-102 alusel süüdimõistetud isikuid.
Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuse 3-1-1-65-16 12.oktoobrist 2016 p-le 14 on
vacatio legis „…ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele ning on seotud õiguskindluse
põhimõttega. Õiguskindluse põhimõte nõuab mh, et vacatio legis´e jooksul jõuavad adressaadid uute normidega
tutvuda ja oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei tohi uusi norme kehtestada n-ö üleöö“.
Lastekaitseseaduse § 20 suhtes oli seaduse jõustumisel (01.01.2016) vacatio legis´e pikkuseks 1
aasta, vt. lastekaitseseaduse § 41.
Lisaks eeltoodule on rakendussätted vajalikud ka normi-tehnilise probleemi vältimiseks. Ilma
nendeta tekiks lastekaitseseaduse 41 lõike 2 tõttu olukord, mille kohaselt oleks pidanud uues
lõikes 11 sisalduvad nõuded olema täidetud 2017.aasta 1.jaanuariks. See oleks aga Põhiseaduse §
10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega vastuolus. Ei saa kehtestada absoluutset lastega töötamise
keeldu isikutele, kellel seda keeldu varem ei olnud, tagasiulatuvalt. Lastekaitseseaduse § 41 lisatava
lõikes 3 sisalduv vacatio legis’e tähtaja määratlemisel lähtus sotsiaalkomisjon sama paragrahvi
lõikes 2 toodud tähtajast, mis andis kõigile lastekaitseseaduse § 20 lõikes 1 ja karistusregistri
seaduse §-s 36 loetletud tegusid toimepannud isikutega seotud küsimuste lahendamiseks 1 aastase
¹tähtaja. Kuna kriminaalkoodeksi §-s 100-102 toimepannud isikute näol on tegemist täiesti uue
absoluutse lastega töötamise keelu alla langevate isikute kategooriaga, kelle suhtes varem mingit
keeldu kehtestatud ei olnud, peaks ka nende suhtes rakendama samaväärset tähtaega, mis oli
lastekaitseseaduse jõustumisel kehtestatud teiste absoluutse keelu alla langevate isikute suhtes.
Tuginedes õigus- ja analüüsiosakonnalt saadud arvamusele asus sotsiaalkomisjon seisukohale, et
lastekaitseseaduse § 20 lõikes 1¹ loetletud isikutele, keda puudutav regulatsioon oli enne sätestatud
karistusregistri seaduse §-s 36, ei tohiks tagasiulatuva mõju rakendamine mingeid negatiivset
õiguslikke tagajärgi kaasa tuua. Selliste isikute küsimus peab olema lahendatud 2017. aasta 1.
jaanuariks.
Karistusregistri seaduse § 36 [Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] sätestas
Karistusregistri teatise väljastamise korral alaealise isiku seaduslikule esindajale või tööandjale või
alaealistele teenuse osutamiseks tegevusluba andma õigustatud isikule on karistusseadustiku alusel
kvalifitseeritud tegudega võrdsustatud enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud teod, mis
on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 115 lõike 2 punktis 3 ja § 115 lõikes 3, § 1151 lõikes 2, §-
des 116 ja 117, § 118 lõikes 2, §-des 200, 200³ ja 202 ning § 202 6 lõike 3 punktis 2, ning välisriigis
toimepandud samaväärsed kuriteod.
Karistusregistri seadust, milles sätestati Karistusregistri seaduse § 36 toodu, menetleti Riigikogus
seaduseelnõuna nr 762 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ffa1f1d-8dea-
9b9b-53f1-ddf8f342a164/Karistusregistri%20seadus
762 SE Eelnõu kohaselt:
Eelnõu §-d 36–42 sisaldavad eelnõu rakendus- ja lõppsätteid.
Eelnõu § 36 kohaselt ei kohaldata uut karistusandmete kustutamise tähtaja arvestamise režiimi
tagasiulatuvalt isikute suhtes, kelle karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine on katkenud
enne käesoleva seaduse jõustumist ning kellel on seetõttu registris kehtiv karistus. Säte kehtib
karistusandmete kohta, mis on kantud karistusregistrisse ning mis ei ole kustunud ja arhiivi
kantud.
Isikute suhtes, kes on toime pannud kuriteo, mille üheks koosseisuliseks tunnuseks on korduvus,
ei kohaldata PS § 23 lõikest 2 ja KarS § 5 lõikest 2 tulenevalt karistusseaduse tagasiulatuvat jõudu.
Korduvuse eest karistamine tähendab seda, et isik on oma käitumisega selgelt näidanud, et ta ei
olnud valmis arvestama PS § 19 teisest lausest tulenevat kohustust austada ja arvestada teiste
inimeste õigusi ja vabadusi. Hoolimata üks kord kuriteo toimepanemisest ja selle eest karistuse
saamisest on isik jätkanud samasugust tegevust. Konkreetseid rikkumisi toime pannes ei ole isikul
olnud mingit alust eeldada, et seadusandja muudab teatud aja möödudes karistusregistri
regulatsiooni karistuse kehtivaks lugemise osa. Seega on ka põhjendatud ja proportsionaalne
eelnõu §-s 36 sätestatud põhiseaduse riive, mille kohaselt selliste isikute karistusandmeid
karistusregistris ei muudeta.
Karistusregistri seaduse (Vastu võetud 17.02.2011 RT I, 21.03.2011, 3 jõustumine 01.01.2012) §-
ga 40 Karistusregistri seadus (RT I, 23.02.2011, 24) tunnistatakse kehtetuks.
Karistusregistri seadus (RT I, 23.02.2011, 24) § 33 lg 1 järgi Käesolev seadus jõustub 1998. aasta
1. jaanuaril, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhud.
Karistusregistri seadus (Vastu võetud 19.11.1997, RT I 1997, 87, 1467, jõustumine 01.01.1998) §
25 lg 1 p 3 järgi Karistusandmed kustutatakse karistusregistrist ja kantakse üle arhiivi, kui
vabadusekaotuse tingimusliku kohaldamata jätmise korral määratud katseajast on möödunud
kolm aastat.
Karistusregistri seadus (Vastu võetud 19.11.1997, RT I 1997, 87, 1467, jõustumine 01.01.1998) §
34 lg 1 järgi Kuni 1999. aasta 1. jaanuarini alanud karistatuse kustumise tähtajad lõpevad enne
selle seaduse jõustumist kehtinud muu seadusega ettenähtud ajal.
Karistatuse kustumise tähtaegasid reguleeris Kriminaalkoodeks (avaldatud RT 1992, 20, 288) § 58
sätestatu ja § 58 lg 1 p 1 kohaselt Karistatus kustub isikutel, kelle suhtes karistust tingimisi ei
kohaldatud – katseaja möödumisel, kui ta katseaja kestel ei pannud toime uut kuritegu. Kui
süüdimõistetu saadeti enne katseaja möödumist karistust kandma, kustub karistatus selle karistuse
kandmiselt vabanemise päevast üldises korras arvutatava karistatuse kustumise tähtaja
möödumisel.
Kokkuvõtvalt eeltoodu põhjal LasteKS § 20 mõtteks on kaitsta last inimkaubanduse,
seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude ning prostitutsiooni-ja lastepornoga
seotud kuritegude eest, samuti kaitsta last isiku eest, kes on pannud toime tapmise või
mõrva.
Olukorras, kus isikut ei ole karistatud ühegi sellesarnase teo eest, mis on sätestatud
LasteKS § 20 lg-s 1 eesmärgist tulenevalt, siis on tema suhtes kohaldatu - treeneri
kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine/treeneri kutse äravõtmine/keeld lastega
töötamiseks - olnud äärmiselt ebaõiglane ning ebaproportsionaalne ning riivab tema
põhiõiguseid, mis on talle sätestatud PS § 19 ja 29, sest tema karistatus järgi KrK § 202
järgi kehtestab isikule eluaegse keelu töötada tennisetreenerina, nii laste kui
täiskasvanute tennisetreenerina.
Riivatavate põhiõiguste PS § 19 ja 29 proportsionaalsus
Antud juhul oli KutseS kohaselt treeneri kutse andjaks EOK (Eesti Olümpia Komitee) kui
eraõiguslik juriidiline isik, kes kutse andjana LasteKS regulatsioonist tulenevalt rakendas lastega
töötamise keeldu LasteKS § 20 lg 1¹ alusel.
Kohus asus haldusasja menetlemisel seisukohal, et kutsetunnistuse andmise keeldu, mis väljendub
antud juhul kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamises, saab rakendada üksnes seaduses sätestatud
juhtudel ja tingimustel, mis peavad olema PS-ga kooskõlas (RKPJKo 26.04.2011 otsus asjas nr 3-
4-1-2-11, p 43). Kohus leidis, et proportsionaalsuse põhimõtte järgimine on siduv kogu
riigivõimule, see tähendab ka Riigikogule (RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 13, 05.03.2001, 3-4-
1-2-01, p 16, 03.05.2001, 3-4-1-6-01, p 17).
PS § 19 lg 1 ja 29 lg 1 sätestatud õigused ei ole absoluutsed õigused. Tegemist on lihtsa
seadusereservatsiooniga põhiõigustega. Seega võib Riigikogu põhjendatud juhtudel piirata neid
põhiõigusi teiste isikute õiguste ning vabaduste kaitseks.
Kohus on asja menetledes järeldanud, et põhiõiguste rikkumisega ei ole tegemist, kui LasteKS §
20 lg 1¹ on põhiseaduspärane ehk formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas.
Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama
pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele
(RKPJKo 14.12.2010 otsus asjas nr 3-4-1-10-10, p 47). Kohus leiab, et LasteKS § 20 lg 1¹ vastab
formaalse põhiseaduspärasuse nõuetele. Materiaalne kooskõla PS-ga tähendab, et põhiõigust
riivav õigusnorm on kehtestatud põhiseadusega lubatud eesmärgi saavutamiseks ja õigunormist
tulenev riive peab olema proportsionaalne, st kaaluma üles riive ebasoodsa mõju õigusrnormi
adressaadile.
Kohus jõudis asja menetlemisel järeldusele, et tutvudes KarS §-d 133-133³, 141-145¹, 175, 175¹
või 178 ja 179 koosseisudega ning KrK § 100–102, § 115 lg 2 p 3, § 115 lg 3, § 1151 lg 2, §-de 116
ja 117, § 118 lg 2, §-de 200, 2003 ja 202, § 2026 lg 3 p 2 ning lisaks direktiivi artiklites 3-6
nimetatud keeldudega: inimkaubandus, seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod,
prostitutsiooni ja lastepornoga seotud kuriteod, on määratletud ära koosseisud, mille puhul keeldu
kohaldada. KarRegS § § 20 lg 1 p 9 muudatusega anti tegevusloa andmiseks õigustatud isikule
õigus taotleda karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 51¹
rakendamiseks.
Kohus väljendas veendumust, et Riigikogu lähtus lisaks direktiivile riigi kriminaalpoliitikast ja
kriminoloogilisest seisust. Rasked kuriteod, nagu laste seksuaalne ärakasutamine ja lasteporno,
nõuavad terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab teo toimepanijate suhtes kriminaalmenetluse
läbiviimist, lapsohvrite kaitset ja kõnealuste kuritegude tõkestamist. Nimetatud süütegude vastase
võitlusega seotud meetmete rakendamisel tuleb esikohale seada lapse huvid, nagu see on
sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis (SE 469
seletuskiri lk 2, www.riigikogu.ee).
Kohus jõudis eelpoolnimetatut arvestades seisukohale, et kohtul ei ole kahtlust, et Riigikogul oli
mõistlik ja asjakohane põhjus keeld kehtestada. Samal seisukohal on ka käesoleva arvamuse andja.
Samuti nagu kohus, leiab arvamuse andja, et eraldi küsimus on selles, kui läbimõeldult keeld
kehtestati hinnates keelust tulenevat mõju keelu rakendusalasse jäävatele isikutele.
Keelu proportsionaalsus
Kohus asus seisukohale, et kuigi Riigikogu kehtestas keelu tervikuna legitiimset eesmärki silmas
pidades, saab põhiõiguse riivet pidada materiaalselt õiguspäraseks vaid siis, kui on järgitud PS §-
st 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet (RKPJKo 14.12.2010 otsus asjas nr 3-4-1-10-10, p
50). Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tähendab seda, et riive on eesmärgi saavutamiseks
sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse
seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi
saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut
vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse
üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning
teiselt poolt eesmärgi tähtsust (RKPJKo 14.12.2010 otsus asjas nr 3-4-1-10-10, p 51). Arvamuse
andja nõustub kohtu sellekohase seisukohaga.
Arvamuse andja on seisukohal, et antud isiku suhtes rakendatud keeld ei ole
proportsionaalne.
Kohus on asunud seisukohale, et keeld ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust
rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav (vt nt RKPJK 17.03.1999 otsus asjas
nr 3-4-1-1-99, p 13). Mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb ühelt poolt kaaluda kaebaja
põhiseaduslike õiguste piiramise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärki kaitsta laste
kehalist ja vaimset tervist. Arvamuse andja nõustub selle seisukohaga.
Haldusasjas kaebaja kuritegu kvalifitseeriti KrK § 195 lg 2 ja KrK § 202 alusel, milles kaebaja kui
täisealine, eesmärgiga toime panna kuritahtlik huligaansus (KrK § 195 lg 2), kaasas kuriteo
toimepanemisse enda alaealise venna (KrK § 202) ja kaks tuvastamata isikut. Kaebaja ja tema
venna tegevus kvalifitseeriti kuritahtlikuks huligaansuseks (KrK § 195 lg 2) järgmistel põhjustel:
huligaansetel ajenditel tegutsedes äärmisel jultunult, alaealise isiku juuresolekul, peksid kannatanu
läbi, teostades lööke rusikatega näkku, peale tema kukumist põrandale jalgadega näkku ja keha
piirkonda, tekitades kerged kehavigastused, mis tõid endaga kaasa lühiajalise terviserikke,
kestvusega rohkem kui 6 päeva /peaaju põrutus, näo parema õlavarre ja parema põlve
verevalumid ja marrastused/. Huligaansete tegevuste tagajärjel oli rikutud naabrite rahu kolmanda
korruse trepimademel, läbilõigatud telefonikaabel (kohtuotsus ja selle tõlge, kaebuse lisad 9, 10).
Kohus leidis asja lahendamisel, et antud juhul ei ole oluline täpselt hinnata, millisele koosseisule
antud tegu vastaks, vaid määravaks on, kas kuritegu on oma olemuselt selline, mis vastab
Riigikogu eesmärgile keeld kehtestada. Kohus leidis, et oma olemuselt on sama sisuga avalikus
kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga ning seega kahjustas
isiku poolt toime pandud kuritegu avalikku korda kui õigushüvet ning kannatanu tervist kui
õigushüvet ning selle kuriteo toimepanemises osales tema alaealine vend.
Kohus jõudis kohtuotsuses järeldusele, et Riigikogu LasteKS § 20 lg 1¹ loetelu kehtestades oleks
pidanud teadma, et KrK § 202 alternatiiv alaealise kaasatõmbamine kuriteo toimepanemisele ei
ole enam karistatav, kuid on jätnud selle tähelepanuta. Arvamuse andja nõustub kohtu sellekohase
seisukohaga.
Kohus jõudis järeldusele, et kuna Riigikogu ei arvestanud KrK § 202 koosseisu tervikuna LasteKS
§ 20 lg 1¹ teksti lisades muutunud õiguslikku situatsiooni ega kaalunud, kas kõik KrK § 202 alusel
karistatavad teod on oma olemuselt sellised, et nad vastavad keelu eesmärgile ja LasteKS § 20
loogika seisneb selles, et konkreetne koosseis, mille eest isikut on karistatud, väljendab endas
konkreetsest isikust lähtuvat ohtu. Kohus jõudis järeldusele, et antud juhul kaebaja ei kuulu nende
isikute hulka, kelle puhul on põhjendatud keeld kutsetegevuse kaudu lastega kokku puutuda.
Arvamuse andja on kohtuga samal seisukohal.
Lisaks on kohus arvestanud, et keelu mõõdukuse hindamisel arvestab kohus samuti keelu
intensiivsust: arhiveeritud karistusandmeid säilitatakse 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast
arvates (KarRegS § 25 lg 6 teise lause). Tegemist on kaebaja põhiõiguste äärmiselt pikaajalise
piiranguga. Kõige eelpooltoodu kohaselt on kohtu hinnangul LasteKS § 20 lg 1¹ osas, milles
vastav säte viitega KrK §-le 202 ei võimalda treeneri kutset anda isikule, keda on karistatud
alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest,
põhiseadusega vastuolus.
Arvamuse andja on samal seisukohal kohtuga, et LasteK § 20 lg 1¹ osas, milles vastav säte
viitega KrK §-le 202 ei võimalda treeneri kutset anda isikule (kutse andjal on õigus ka
kutsetunnistus kehtetuks tunnistada), keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest
kuriteo toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest, on põhiseadusega vastuolus.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
vandeadvokaadi abi Kai Villman
Kadri Nõmm
Riigikohus Teie 10.03.2021 nr 5-21-2/
[email protected] Meie 07.04.2021 nr 1.2-5/853-2
Lossi 17
50093, Tartu
Arvamus lastekaitseseaduse § 20 lg 11
põhiseaduspärasuse kohta asjas nr 5-21-2
Austatud Riigikohus
Olete palunud Sotsiaalministeeriumil esitada arvamus Tallinna Halduskohtu poolt 05.03.2021
otsusega haldusasjas nr 3-20-2055 põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi
põhiseaduspärasuse kohta. Halduskohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks
ja jätnud kohtuasjas kohaldamata lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 lõike 1¹ osas, milles
vastav säte viitega kriminaalkoodeksi (KrK) §-le 202 ei võimalda treeneri kutset anda isikule,
keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, sõltumata
kuriteo asjaoludest. Halduskohus on jõudnud järeldusele, et Eesti Olümpiakomitee (edaspidi
EOK) poolt kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine LasteKS § 20 lõike 11 alusel, mis
ei võimalda kaebajal tegutseda treenerina, piirab ebaproportsionaalselt kaebaja Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 sätestatud põhiõigusi (õigust vabale
eneseteostusele, õigust valida tegevusala ja elukutse).
Vaadeldava normi ja halduskohtu lahendi analüüsi valguses avaldab Sotsiaalministeerium
järgmist.
Lastega töötamise piirangu rakendamine EOK kui kutse andja poolt
Enne LasteKS § 20 lõike 11 põhiseaduspärasuse käsitlemist on meie hinnangul oluline
alustada sellest, kuidas kõnealust sätet on antud juhul kohaldatud.
Halduskohtu otsusest nähtuvalt on EOK tuginenud LasteKS § 20 lõikele 11 haldusakti
õigusliku alusena, millega tunnistati kehtetuks kaebajale väljastatud treeneri kutsetunnistus.
Halduskohus on asunud seisukohale, et EOK-l treeneri kutse andjana oli seadusest tulenev
õigus rakendada LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud lastega töötamise keeldu ja sel alusel tuli
kaebaja kutsetunnistus kehtetuks tunnistada.
Nõustume halduskohtu seisukohaga, et EOK-l kutse andjana on põhimõtteliselt õigus
rakendada LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud lastega töötamise keeldu. Samas on EOK
antud juhul ületanud LasteKS § 20 lõikes 3 ette nähtud pädevust, võttes kaebajalt õiguse
töötada ka täiskasvanute treenerina.
LasteKS § 20 lõigete 1 ja 11 eesmärk on tagada, et lastega kokkupuutuvatele kutsealadele ei
pääseks töötama isikud, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse,
seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud
kuritegude eest, aga ka tapmise, mõrva ja lapse tapmise eest. LasteKS §-s 20 sätestatud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
piirangud kehtivad lastekaitsetöötajate ja teiste lastega töötavate isikute suhtes, kes on
täpsemalt määratletud LasteKS §-s 18. LasteKS § 18 lõige 2 kohaselt loetakse lapsega
töötavaks isikuks töös või kutsetegevuses, vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses
teenides, tööturuteenustel osaledes või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuvat isikut.
Need on isikud, kellel oma ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega otse ja vahetult
kokku puutuda.1
LasteKS § 20 lõigetes 1 ja 11 kehtestatud piirangud toimivad ühelt poolt selle kaudu, et
tööandjatel on keelatud loetletud süütegude eest karistatud isikut võtta tööle või teenistusse
või võimaldada tal muul viisil lastega tegutseda (nt vabatahtlikus töös, praktikandina). Teisalt
võib lastega töötamine olla isiku (iseseisev) majandus- või kutsetegevus ning sel juhul ei ole
alati tööandjat, kes piirangute järgimist kontrolliks. Juba 2013. aastal lisati EV lastekaitse
seadusesse2 säte, mis kohustas ka tegevusloa andmiseks õigustatud asutust jälgima
piirangutest kinnipidamist tegevusloa andmisel.3 See säte võeti sisuliselt samal kujul üle
praegu kehtivasse LasteKS §-i 20, mille lõige 3 näeb ette, et kui lastega töötamiseks
LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses on vajalik tegevusluba, on selle andmiseks õigustatud isik
kohustatud jälgima § 20 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest kinnipidamist. Sätte eesmärk
on tagada, et kui avalik võim annab isikule loa teatud tegevusalal tegutsemiseks, oleks
kontrollitud ka isiku vastavus LasteKS § 20 nõuetele ning mittevastavuse korral isikule
tegevusluba ei antaks. Lastega töötamise ebaseaduslik võimaldamine, sh nii isikul lastega
tegutsemise võimaldamine kui ka tegevusloa andmine LasteKS § 20 nõudeid eirates, on
karistatav väärteona KarS § 1791 alusel.
Nõustume halduskohtu seisukohaga, et treeneri kutsetunnistus on käsitletav tegevusloana
LasteKS § 20 lõige 3 mõistes. Lastega töötamine LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses hõlmab
mh kutsetegevuses lastega vahetut kokkupuutumist. Kutsetegevus on ka sporditreenerina
tegutsemine. Spordiseaduse (SpS) § 6 lõike 2 kohaselt treener on sportlasi ja teisi spordis
osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon
kutseseaduse tähenduses. Seega treenerite puhul on kutsetunnistuse omamine füüsilise
isiku jaoks vastaval tegevusalal töötamise eeltingimus.
Kuigi majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-s 16 on tegevusluba
defineeritud kitsalt kui ettevõtja majandustegevuseks vajalik luba ning MSÜS § 16 lõike 3
kohaselt tegevusluba ei ole haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks,
tuleb LasteKS § 20 lõikes 3 nimetatud tegevusluba mõista laiemalt ning see hõlmab ka
kutsetegevuse lubasid (sh treeneri kutsetunnistus). Nagu ka MSÜS-i seletuskirjas4 on
selgitatud (lk 43-44), võib kutsetunnistuse tähendus füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks vahel
olla analoogne tegevusloaga (tekib õigus asjaomast kutsetegevust teostada, sh nii
töölepingu alusel kui iseseisva majandustegevusena). Seadusandja on siiski soovinud
välistada nende tunnistuste väljastamise MSÜS-i regulatsiooni alt, arvestades ka, et
kutsetunnistuse väljastamisel hinnatakse üldjuhul teistsuguseid asjaolusid kui tegevusloa
väljastamisel ning sellest tulenevalt on kutsetegevuse lubade ja majandustegevuse lubade
väljastamisel erinev loogika ja menetlusreeglid (vt seletuskiri lk 44). See erinevus ei mängi
aga rolli LasteKS § 20 lõike 3 tõlgendamisel, mille eesmärk on tagada, et lastega seotud
ametitesse ja kutsealadele ei pääseks töötama lastele potentsiaalselt ohtu kujutavad isikud.
LasteKS § 20 lõikest 3 tuleneb mh, et kui isik oma kutsetegevuses puutub vahetult kokku
lastega ja selleks tegevuseks on vajalik tegevusluba, peab tegevusloa andja jälgima
1 Lastekaitseseaduse seletuskiri (677 SE), lk 44. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f3beec87-7eaf-4aad-afa0-aacbdde93a4c/Lastekaitseseadus
2 Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (RT I, 13.12.2013, 12). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013012
3 23.12.2013. a jõustus EV lastekaitse seaduse § 51.1 (Lastega töötamise piirang), mille lõige 3 nägi ette: „Kui
lastega töötamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on vajalik tegevusluba, on tegevusloa andmiseks
õigustatud isik kohustatud jälgima käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangust kinnipidamist.“
4 Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (803 SE) seletuskiri. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-
b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus
3
piirangutest kinnipidamist. Järelikult on see kohustus ka kutse andjatel neil kutsealadel, kus
tegutsemine hõlmab LasteKS § 18 lõike 2 mõistes lastega töötamist.
Eelnevat arvestades peab kutse andmine olema korraldatud selliselt, et kutse andjal oleks
võimalik vastavalt LasteKS § 20 lõikele 3 jälgida lastega töötamise piirangutest kinnipidamist.
Kutseseaduse (KutS) § 15 lõike 1 kohaselt kutse andmine on kutset taotleva isiku (taotleja)
kompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena
kantakse taotlejale antud kutse kutseregistrisse. Kompetentsusnõuded määratakse
kutsestandardis (KutS § 5), nende hindamise kord ja vormid kutse andmise korras (KutS §
15 lg 3). Mitmed kutse andjad lastega seotud kutsealadel ongi seadnud LasteKS §-st 20
tulenevate piirangute puudumise kutse taotlemise eeltingimuseks, nt Haridus- ja Noorteamet
noorsootöö kutseala kutsete andmise korras (p 2.1)5, samuti Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
lapsehoidja kutsete andmise korras (p 2.1)6.
Treeneri kutsetegevuse puhul ei eristata õigusaktides laste ja täiskasvanute treeneri mõistet;
treeneri kutsetegevus võib hõlmata igas vanuses isikute juhendamist. Samas alla 18-
aastaseid lapsi juhendav treener on kahtlemata LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses lastega
töötav isik ja talle kohalduvad LasteKS §-s 20 sätestatud piirangud. Nende järgimiseks tuleks
kutse andmisel eristada üksnes või ka lastega töötavaid treenereid täiskasvanutega
tegelevatest treeneritest. Sotsiaalministeeriumi hinnangul kehtivad seadused seda ei takista.
Eelneva kokkuvõtteks leiab Sotsiaalministeerium, et antud juhul on EOK küll õigustatult
tegutsenud LasteKS § 20 alusel, kuid selle tulemusena on tunnistatud kehtetuks kaebaja
treenerikutse, mis on võtnud kaebajalt õiguse ja võimaluse töötada ka täiskasvanute
treenerina. Sellega on piiratud kaebaja õigusi rohkem, kui näeb ette LasteKS § 20 ja kui on
vajalik lastega töötamise piirangu eesmärgi täitmiseks. See on oluline asjaolu ka LasteKS §
20 lõike 11 põhiseadusele vastavuse hindamisel.
Lastekaitseseaduse § 20 lõike 11 põhiseadusele vastavus
Järgnevalt esitame seisukoha LasteKS § 20 lõike 11 põhiseadusele vastavuse osas,
arvestades ka halduskohtu otsuse põhjendusi.
Halduskohus on leidnud, et kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ei võimalda
kaebajal tegutseda treenerina, mis piirab kaebaja PS § 19 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 sätestatud
põhiõigusi (õigus vabale eneseteostusele, õigus valida tegevusala ja elukutse). Halduskohus
on piirangu proportsionaalsust analüüsides jõudnud järeldusele, et tegemist on eesmärgi
saavutamiseks sobiva ja vajaliku, kuid mitte mõõduka abinõuga.
Esmalt märgime, et halduskohus on keelu põhiseaduspärasust analüüsides lähtunud sellest,
et LasteKS § 20 lõige 11 on olnud alus kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisele,
mis ei võimalda kaebajal tegutseda treenerina (otsuse p 31). Kohtuotsusest ei ole päris
selge, kas abinõu, mille põhiseaduspärasust halduskohus on hinnanud, on treenerina
tegutsemise keeld või lastega töötamise keeld. Samas on halduskohus otsuse p-s 43
leidnud, et arvestades kaebaja toime pandud kuritegu ei kuulu kaebaja nende isikute hulka,
kelle puhul on põhjendatud keeld kutsetegevuse kaudu lastega kokku puutuda. Sellest võib
järeldada, et halduskohus on hinnanud lastega töötamise keelu põhiseaduspärasust.
Nõustume halduskohtuga, et LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud keelul on legitiimne eesmärk
ning keeld on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik abinõu. Viitame siinkohal meie
18.12.2020 halduskohtule esitatud seisukohale, milles mh selgitasime, et LasteKS § 20
5 Haridus- ja Noorteameti kutse andmise kord noorsootöö kutseala kutsetele, kinnitatud Hariduse Kutsenõukogu
18.11.2020 otsusega nr 25. Kättesaadav: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KAO_Fail/downloadFile/10468388
6 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni kutse andmise kord lapsehoidja kutsetele, kinnitatud Sotsiaalhoolekande
Kutsenõukogu 25.03.2020 otsusega nr 16. Kättesaadav: https://www.eswa.ee/wp-content/uploads/2020/03/KA-
kord-lapsehoidja-kutsetele_25.03.2020_kodulehele.pdf
4
lõige 1¹ jõustus 2018. aastal, kuid enne seda sisaldus sarnane regulatsioon karistusregistri
seaduse (KarRS) §-s 36, mis sätestas, et karistusregistri teatise väljastamise korral alaealise
isiku seaduslikule esindajale või tööandjale või alaealistele teenuse osutamiseks tegevusluba
andma õigustatud isikule on karistusseadustiku (KarS) alusel kvalifitseeritud tegudega
võrdsustatud enne KarS-i jõustumist toimepandud teod, mis on kvalifitseeritud KrK § 115
lõike 2 punktis 3 ja § 115 lõikes 3, § 1151 lõikes 2, §-des 116 ja 117, § 118 lõikes 2, §-
des 200, 2003 ja 202 ning § 2026 lõike 3 punktis 2, ning välisriigis toimepandud samaväärsed
kuriteod. KarRS § 36 sisu toomisega LasteKS-i sooviti lahendada võimalik vastuolu, mis võis
tekkida asjaolust, et materiaalne keeld lastega töötamiseks oli sätestatud konkreetsete
kuriteokoosseisudena LasteKS-is ning päringu tegemisel väljastavate karistuste loetelu
KarRS-is. Ühtlasi sooviti, et LasteKS-is oleks selgelt sätestatud, et lastega töötamise
eluaegne keeld rakendub ka nendele isikutele, keda on karistatud enne KarS-i jõustumist või
välisriigis toime pandud kuritegude eest, mis vastavad oma olemuselt LasteKS § 20 lõikes 1
loetletud KarS-is sätestatud kuritegudele.7
LasteKS §-s 20 kehtestatud lastega töötamise piirangu üldine eesmärk on kaitsta laste
isikupuutumatust (PS § 20) ning tagada nende turvaline ja vägivallavaba areng. Kitsamalt on
LasteKS § 20 lõigete 1 ja 11 eesmärk tagada, et lastega kokkupuutuvatele kutsealadele ei
pääseks töötama isikud, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse,
seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud
kuritegude eest, aga ka tapmise, mõrva ja lapse tapmise eest. Leitakse, et laste kui
haavatava sihtrühma kaitseks on põhjendatud keelata teatud süütegusid, eriti laste vastu
suunatud süütegusid, toime pannud isikute tööalast kokkupuutumist lastega. Ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja
ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust8, kohustab liikmesriike võtma vajalikke
meetmeid tagamaks, et direktiivis nimetatud lastevastases seksuaalsüüteos süüdi mõistetud
füüsilise isiku puhul võib ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt tema kutsetegevust, mis
eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega (artikkel 10 lg 1). Seetõttu on LasteKS §
20 lõikes 1 ja ka lõikes 11 sätestatud lastega töötamise piirang üldiselt kohane ehk sobilik
vahend ülaltoodud eesmärgi saavutamiseks.
Tegemist on ka eesmärgi saavutamiseks vajaliku vahendiga. Laste turvalisuse tagamiseks
on vajalik tõkestada LasteKS § 20 lõigetes 1 ja 11 loetletud raskeid kuritegusid toime pannud
isikute tööalaseid kokkupuuteid lastega ning vastaval piirangul ei ole mõistlikku alternatiivi.
LasteKS § 20 regulatsioon lähtub isiku süüdimõistmisest teatud kuriteos ega võimalda
üksikjuhtumil arvesse võtta isiku teo toimepanemise asjaolusid. Sellist subjektiivse hindamise
võimalust ei ole ette nähtud, et tagada keelu eesmärgi täitmine ja tõhusus laste õiguste
kaitsmisel, arvestades muuhulgas, et piirangute olemasolu peavad saama kiiresti kontrollida
ja sellest tulenevaid otsuseid teha palju erinevaid isikuid, asutusi ja organisatsioone
(tööandjad, tegevuslubade andjad jne). Piirangu olemasolu kontrollitakse karistusregistri
päringuga, millest nähtub mh KarS-i või muu seaduse säte, milles sätestatud süüteo
toimepanemises isik süüdi mõisteti (KarRS § 12 lg 4).
Halduskohus on aga leidnud, et LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud piirang ei ole kaebaja
suhtes mõõdukas. Kohus on viidanud kaebaja suhtes tehtud kohtuotsusele, mille kohaselt
kaebaja pani toime kuritahtliku huligaansuse (KrK § 195 lg 2), millesse kaasas oma alaealise
venna (KrK § 202) ja kaks tuvastamata isikut. Halduskohus leidis, et Riigikogu on jätnud
7 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri (489 SE) teise lugemise juurde, lk 10. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-4791-a2cc-
69e3dc8ba598/Sotsiaalhoolekande%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20se
aduste%20muutmise%20seadus
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsember 2011 direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse
kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse
2004/68/JSK. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32011L0093&from=ET
5
vaidlusaluse sätte kehtestamisel tähelepanuta asjaolu, et KrK §-s 202 sisalduv teokoosseis
alaealise kaasatõmbamine kuriteo toimepanemisele on 2012. aastal dekriminaliseeritud
seoses KarS § 181 kehtetuks tunnistamisega samaaegselt KarS § 175 kehtestamisega.
Kuna kaebaja poolt toime pandud tegu oma olemuselt ei vasta lastega töötamise keelu
eesmärgile, siis halduskohtu hinnangul ei tulene kaebajast sellist ohtu, mille vältimiseks oleks
põhjendatud keelata kaebajal kutsetegevuses lastega kokku puutuda.
Me ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et KrK § 202 koosseisu alternatiiv alaealise
kaasatõmbamine kuriteo toimepanemisele on 2012. aastal dekriminaliseeritud ja
seadusandja oleks pidanud sellega arvestama KarS § 20 lõike 11 kehtestamisel. Nagu
halduskohus on ka märkinud, on nimetatud teoalternatiiv üldsõnaline ja hõlmab kõiki
kuritegusid, v.a teised koosseisus konkreetselt nimetatud alternatiivid. Kuigi 2012. aastal
tunnistati kehtetuks KarS § 181 (Alaealise kaasatõmbamine kuriteo toimepanemisele), siis
meie hinnangul ei tähendanud see vastava teokoosseisu dekriminaliseerimist, vaid
nimetatud sätte alusel karistatud teod loeti hõlmatuks uues sõnastuses kehtestatud KarS §-
ga 175 (Inimkaubandus alaealise ärakasutamise eesmärgil). Vastava eelnõu seletuskirjas9
on selgitatud: „Eelnõu § 175 koondab kokku kõik kuriteod, mille sisuks on alaealise
kallutamine mingile ühiskonnas taunitud ja alaealise arengule kahjulikult mõjuda võivale
tegevusele, samuti sellisele tegevusele kaasaaitamine. Üldjuhul pannakse vastavaid
kuritegusid toime selleks, et alaealise tegevuse pealt teenida. /…/ Kuigi erinevalt sõnastatud,
on enamik eelnõu § 175 poolt hõlmatud tegudest karistatavad ka praegu (vt §-d 175-1771 ja
181).“
Nagu selgitasime ka halduskohtule 18.12.2020 esitatud seisukohas, hõlmas KrK § 202
koosseis ka tänases mõistes inimkaubandusena käsitletavaid kuritegusid nagu alaealise
kaasamine prostitutsioonile või kuritegevusele. Seega võis KrK §-s 202 kirjeldatud alaealise
kaasatõmbamine kuriteole kujutada endast tõsist kuritegu, mille eest karistatust peetakse
lastele ohuks. KrK § 202 sätte sõnastus on ajas muutunud, näiteks 1980. aastal oli sätte
pealkiri „Alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele“ ja säte ise oli sõnastatud järgmiselt:
„Alaealise kaasatõmbamise eest kuritegevusele, kerjamisele, prostitutsioonile,
hasartmängude mängimisele või tema kallutamise eest tugevatoimelise aine tarvitamisele,
samuti alaealise kasutamise eest parasiitliku äraelamise eesmärgil […]“.10 Seevastu näiteks
vahetult enne KrK kehtetuks tunnistamist 2002. aastal, oli sätte pealkiri „Alaealise
kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile“ ning säte ise oli sõnastatud järgmiselt:
„Alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele või prostitutsioonile, samuti
alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks […]“.11 Nagu eelnevalt selgitatud, siis viitas 1980.
aastal kõnealune KrK säte ka alaealise kasutamisele parasiitliku äraelamise eesmärgil, mille
all mõeldi alaealise kasutamist vahendina elatusvahendite hankimisel. Tavaliselt kaasnes
sellega alaealise sundimine tegelema kerjamisega, prostitutsiooniga või muu taolise
tegevusega.12 Seega on säte ajalooliselt hõlmanud erinevaid raskeid kuritegusid, mis on oma
olemuselt võrdsustatavad LasteKS § 20 lõikes 1 nimetatud KarS-i alusel kvalifitseeritud
tegudega ning mille osas on seadusandja selge tahe olnud välistada nende isikute suhtes
võimalus lastega töötamiseks. Seega oleme seisukohal, et LasteKS § 20 lõike 11
kehtestamisel oli vajalik selles nimetada ka KrK § 202, vastasel juhul oleksid võinud raskeid
kuritegusid toime pannud isikud piirangute mõjualast välja jääda. Võttes arvesse eeltoodud
selgitusi, ei saa LasteKS § 20 lõiget 11 pidada põhiseadusega vastuolus olevaks.
Nagu nähtub haldusasja asjaoludest, siis võidi KrK § 202 alusel kvalifitseerida ka mõni
selline tegu, mis ei vasta olemuslikult ühelegi LasteKS § 20 lõikes 1 nimetatud teole (sh KarS
§-le 175), mille eest seadusandja on pidanud vajalikuks ette näha alalise lastega töötamise
9 Karistusseadustiku muutmise seadus 140 SE, seletuskiri eelnõu teise lugemise juurde, lk 6. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9cf009fa-d9f2-82ea-269f-
4eb4e0e26134/Karistusseadustiku%20muutmise%20seadus
10 I. Rebane (koost). Eesti NSV Kriminaalkoodeks. Kommenteeritud Väljaanne. Tallinn, 1980, lk 578.
11 Kriminaalkoodeks. 7. mai 1992. - RT 1992, 20, 288; RT I 2002, 64, 390.
12 I. Rebane (koost). Eesti NSV Kriminaalkoodeks. Kommenteeritud Väljaanne. Tallinn, 1980, lk 580.
6
keelu. Siinkohal rõhutame, et lapsi eriliselt ohustavate kuritegude loetelu on toodud LasteKS
§ 20 lõikes 1 ning lõikes 11 ei ole tahetud anda erinevat või täiendavat loetelu, vaid selle
eesmärk on olnud laiendada lastega töötamise eluaegset keeldu ka nendele isikutele, keda
on karistatud enne KarS-i jõustumist või välisriigis toime pandud kuritegude eest, mis
vastavad oma olemuselt LasteKS § 20 lõikes 1 loetletud KarS-is sätestatud kuritegudele13
(„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut kohaldatakse ka isikutele, keda on
karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud
kriminaalkoodeksi …“). Antud juhul on halduskohus otsuse p-s 43 jõudnud seisukohale, et
kaebaja toime pandud KrK § 202 alusel kvalifitseeritud tegu on olemuselt selline, mis ei vasta
LasteKS § 20 lõike 1 koosseisudele ega seetõttu eluaegse lastega töötamise keelu
eesmärgile.
Eelnevat arvestades oli kohtul võimalik tõlgendada LasteKS § 20 lõiget 11
põhiseaduspäraselt, võttes mh arvesse LasteKS § 20 lõike 11 sõnastust ja eesmärki, ning
otsustada, et LasteKS § 20 lõikest 11 tulenev piirang kaebaja suhtes ei kohaldu ning tema
kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ei olnud seetõttu õiguspärane. Riigikohus on mitmel
juhul väljendanud seisukohta, et normi erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada
põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega
kooskõlas ei ole. Samuti tuleks eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate
põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (RKÜKo asjas nr 3-2-1-73-04, p 36). Samuti
on kohtupraktikas kinnitatud, et Riigikohtul puudub alus normi põhiseadusevastasuse motiivil
kehtetuks tunnistada, kui normi on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt (PSJVKo asjas
nr 5-17-42, p 28).
Kokkuvõtvalt leiab Sotsiaalministeerium, et LasteKS § 20 lg 11 ei ole põhiseadusega
vastuolus, sest tegemist on sobiva, vajaliku ja mõõduka abinõuga laste isikupuutumatuse ja
turvalisuse kaitseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Maarja Kärson 6269 283
[email protected]
Merilin Oldekop 6269 165
[email protected]
13 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri (489 SE) teise lugemise juurde, lk 10. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-4791-a2cc-
69e3dc8ba598/Sotsiaalhoolekande%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20se
aduste%20muutmise%20seadus
Riigikogu Kantselei 12.04.2021 nr 5-21-2/9
Õiguskantsleri Kantselei PSJV nr 5-21-2
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium
Eesti Olümpiakomitee
lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu
Vladimir Jefimov
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villman
Arvamuste edastamine
Saadan põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-21-2 Riigikohtule saabunud arvamused.
Arvamused on kättesaadavad ka: https://www.riigikohus.ee/et/menetlus-
riigikohtus/pohiseaduslikkuse-jarelevalve. Vastavalt Riigikogu taotlusele on Riigikogu
sotsiaalkomisjoni arvamuse esitamise tähtaega pikendatud kuni 22. aprill 2021.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab asja läbi koosseisus Villu Kõve, Hannes
Kiris, Heiki Loot, Kaupo Paal ja Ivo Pilving kirjalikus menetluses põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lg 1 alusel.
Taotluste ja seisukohtade esitamise viimane tähtpäev on 26. aprill 2021.
Lahend tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu ja avaldatakse Riigikohtu kodulehel
www.riigikohus.ee. Lahendi edastab Riigikohus menetlusosalistele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär
Lisa: arvamused
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
5-21-2
10.03.2021
Dokumendi esitaja:
muu: Eesti Olümpiakomitee (registrikood 80059467)
Lepinguline esindaja: MARGUS MUGU (isikukood 36612232738)
e-post:
[email protected]
Muu: 6651888
Tööaadress: Pärnu mnt 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond,
Advokaadibüroo Cobalt
VASTUS KOHTUNÕUDELE
Sisu
Lastekaitseseaduse ja selle üksikute sätete põhiseadusele vastavuse asjus Olümpiakomiteel arvamus puudub.
EOK täidab seadust sellisena, nagu see parajasti kehtib.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
MARGUS MUGU
Lepinguline esindaja
1/1