Mait Laidmets
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 12.03.2021 nr 9.3-1/21/1258/
Meie 09.04.2021 nr 4.1-1/900-2
Vastus: ettepanekud halduslepingutesse
Lugupeetud Mart Laidmets
Aitäh Sotsiaalministeeriumi kaasamise eest. Leiame, et OSKA valdkondlikud ja üldised
ülevaated on hea alus, millest ka edaspidi lähtuda õppekavade arendamisel, õppekavade
avamisel ning õppe läbiviimisel, kuna kajastavad tööjõuvajadust keskpikas ajavaates ning
hõlmavad tööandjate ja valdkondade spetsiifilist tagasisidet. Sellegipoolest toome välja
mõned ettepanekud, mida palume täiendavalt kaaluda:
1. Pidades silmas Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärke ja asjaolu, et
täiskasvanud õppijad moodustavad üha suurema osa õppijaskonnast ja noortest ei piisa
paljudes valdkondades tööjõuvajaduse katmiseks1, soovitame taseme- ja täiendhariduse
korraldamisel arvestada senisest rohkem täiskasvanud õppijate vajaduste ja takistustega
õppetöös osalemisel ja sisenemisel. Õppekorraldus peaks edaspidi võimaldada senisest
enam modulaarset õpet ja hõlmama viise töö- ja pereelu ühildamiseks ning tuge õppes
püsimise toetamiseks. Need kaalutlused peaksid olema kajastatud ka halduslepingutes.
2. Lisada halduslepingutesse säte erivajadustega inimestele (nt tõsiste terviseprobleemide
või töövõimekaoga inimestele) taseme- ja täiendharidusse parema ligipääsu tagamise
kohta. Soovitame sel teemal konsulteerida täiendavalt Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.
Selgitus: Eesti Tööjõu-uuringu andmed näitavad, et töövõimekaoga inimeste haridustase
on võrreldes tööealise elanikkonnaga tunduvalt madalam, 42% töövõimekaoga
inimestest ei oma erialast haridust (võrdluseks 33% tööealise elanikkonna hulgas) ning
probleem puudutab enim inimesi vanuses 25-49. Erialase haridustaseme puudumine
seostub aga kõrge töötusriskiga. Kõrgharidusasutused saavad ligipääsu ja takistusi
adresseerivate meetmetega probleemi osaliselt leevendada. Näiteks tuleks koostöös
sotsiaalvaldkonnaga kaaluda, kuidas uuendada erivajadusega õppija stipendiumi ja
pikemalt õppekava läbimise võimaluse kriteeriumeid. Samuti vajavad tähelepanu
haridusasutuste füüsiline ja keeleline ligipääsetavus (viipekeel) ning õppematerjalide
kättesaadavus erivajadusega õppijale.
1 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5%C3%B5uprognoosi-
l%C3%BChiaruanne_veeb.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
3. Lisada halduslepingutesse järgnev: „edendada haridus- ja teadustegevuses ning
tööandjana tegutsedes võrdset kohtlemist, sh rakendada vajalikke meetmeid, mis
kaitsevad töötajaid diskrimineerimise eest.“
Selgitus: Võrdse kohtlemise seaduse § 12 sätestab tööandja kohustused võrdse
kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja võrdse kohtlemise edendamisel. Tööandja peab
võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta
töötajat diskrimineerimise eest ning teavitama töötajat sobival viisil võrdse kohtlemise
seaduses sätestatud õigustest ja kohustustest. Sama seaduse § 13 sätestab võrdse
kohtlemise põhimõtte rakendamine ja edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas ning
haridus- ja teadusasutused, koolitust korraldavad muud asutused ja isikud peavad
arvestama õppesisu määramisel ja õppetöö korralduses vajadust edendada võrdse
kohtlemise põhimõtet.
4. Lisada halduslepingutesse „Ülikooli eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud
tegevused“ punkti alapunkt järgnevas sõnastuses: „edendab haridus- ja
teadustegevuses ning tööandjana tegutsedes soolist võrdõiguslikkust, sh koostab soolise
võrdõiguslikkuse kava ja kehtestab regulatsiooni soolise ja seksuaalse ahistamise
ennetamiseks ja tõkestamiseks“.
Selgitus: Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 10 sätestab spetsiifilised
kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks hariduse ja koolituse valdkonnas.
Selle kohaselt peavad haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega
tegelevad institutsioonid tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel,
hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad,
kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste
ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Tööandjana tegutsedes
peavad ülikoolid arvestama SoVS-is tööandjatele sätestatud mittediskrimineerimise
(eelkõige SoVS § 6, aga ka nt §§-d 5, 7 ja 8) ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise
kohustusi (SoVS § 11).
Kuna praktikas on selliste kohustuste täitmisel ilmnenud puudujääke (sh nt
uuringutes/teadustöös soolise aspekti arvestamisel, rääkimata nende kaudu aktiivselt
soolise ebavõrdsuse kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele
kaasaaitamisest, samuti nt tööandjana tegutsemisel töötaja soolise ja seksuaalse
ahistamise eest kaitsmise kohustuse täitmisel), leiame, et halduslepingud peaksid
selgemalt ka neile kohustustele tähelepanu juhtima ja lepingu täitmise aruanded
sisaldama teavet nende kohustuste täitmise kohta. Samuti on oluline anda ülikoolidele
sõnum, et riigilt saadav tegevustoetus on kasutatav ka nende kohustuste täitmiseks.
Juhime tähelepanu ka sellele, et rahastamisperioodil 2021-2027 on
teadusrahastuprogrammist Horizon Europe rahastuse saamise eelduseks kõrgharidus- ja
teadusasutustele pandud kohustus omada organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse
(edendamise) plaani. Plaan peab olema ametlik, kõrgema juhtkonna poolt kinnitatud ning
asutuse kodulehel avalikustatud. Plaaniga kaasneb kohustus soopõhise statistika
kogumiseks ning iga-aastaseks aruandluseks, samuti peavad olema ette nähtud
vajalikud ressursid (sh nii finants kui ekspertiis) plaani elluviimiseks.
Samuti märgime, et Vabariigi Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes nõuandev
kogu - soolise võrdõiguslikkuse nõukogu – otsustas 2020. a. sügisel moodustada
töörühma, mille eesmärgiks on analüüsida soolise ja seksuaalse ahistamise juhtumitega
tegelemise ja ahistamise ennetamise praktikaid Eesti kõrgkoolides ning toetada kõigis
3
kõrgkoolides ühtse, läbipaistva ning tõhusa standardi loomist. Töörühma kuuluvad mh ka
Eesti Rektorite Nõukogu, Kõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu
ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.
Arvestades Horizon Europe nõuet soolise võrdõiguslikkuse kava kehtestamiseks ning
liikumist ühtlustatud soolise ja seksuaalse ahistamise ennetamise ja juhtumite
lahendamise regulatsiooni poole peame vajalikuks halduslepingutes nende dokumentide
ja regulatsioonide kehtestamise vajadusele tähelepanu juhtida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Anna Karolin 6269 288
[email protected]