dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 9. aprill 2021
Viit
4.1-1/900-2
Registreeritud
9. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2021
Vastutaja
Anna Karolin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎4.1-1900-2 09.04.2021 Väljaminev kiri.asice360 KB

Sisu (failidest)

Mait Laidmets Haridus- ja Teadusministeerium Teie 12.03.2021 nr 9.3-1/21/1258/ Meie 09.04.2021 nr 4.1-1/900-2 Vastus: ettepanekud halduslepingutesse Lugupeetud Mart Laidmets Aitäh Sotsiaalministeeriumi kaasamise eest. Leiame, et OSKA valdkondlikud ja üldised ülevaated on hea alus, millest ka edaspidi lähtuda õppekavade arendamisel, õppekavade avamisel ning õppe läbiviimisel, kuna kajastavad tööjõuvajadust keskpikas ajavaates ning hõlmavad tööandjate ja valdkondade spetsiifilist tagasisidet. Sellegipoolest toome välja mõned ettepanekud, mida palume täiendavalt kaaluda: 1. Pidades silmas Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärke ja asjaolu, et täiskasvanud õppijad moodustavad üha suurema osa õppijaskonnast ja noortest ei piisa paljudes valdkondades tööjõuvajaduse katmiseks1, soovitame taseme- ja täiendhariduse korraldamisel arvestada senisest rohkem täiskasvanud õppijate vajaduste ja takistustega õppetöös osalemisel ja sisenemisel. Õppekorraldus peaks edaspidi võimaldada senisest enam modulaarset õpet ja hõlmama viise töö- ja pereelu ühildamiseks ning tuge õppes püsimise toetamiseks. Need kaalutlused peaksid olema kajastatud ka halduslepingutes. 2. Lisada halduslepingutesse säte erivajadustega inimestele (nt tõsiste terviseprobleemide või töövõimekaoga inimestele) taseme- ja täiendharidusse parema ligipääsu tagamise kohta. Soovitame sel teemal konsulteerida täiendavalt Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Selgitus: Eesti Tööjõu-uuringu andmed näitavad, et töövõimekaoga inimeste haridustase on võrreldes tööealise elanikkonnaga tunduvalt madalam, 42% töövõimekaoga inimestest ei oma erialast haridust (võrdluseks 33% tööealise elanikkonna hulgas) ning probleem puudutab enim inimesi vanuses 25-49. Erialase haridustaseme puudumine seostub aga kõrge töötusriskiga. Kõrgharidusasutused saavad ligipääsu ja takistusi adresseerivate meetmetega probleemi osaliselt leevendada. Näiteks tuleks koostöös sotsiaalvaldkonnaga kaaluda, kuidas uuendada erivajadusega õppija stipendiumi ja pikemalt õppekava läbimise võimaluse kriteeriumeid. Samuti vajavad tähelepanu haridusasutuste füüsiline ja keeleline ligipääsetavus (viipekeel) ning õppematerjalide kättesaadavus erivajadusega õppijale. 1 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5%C3%B5uprognoosi- l%C3%BChiaruanne_veeb.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 3. Lisada halduslepingutesse järgnev: „edendada haridus- ja teadustegevuses ning tööandjana tegutsedes võrdset kohtlemist, sh rakendada vajalikke meetmeid, mis kaitsevad töötajaid diskrimineerimise eest.“ Selgitus: Võrdse kohtlemise seaduse § 12 sätestab tööandja kohustused võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja võrdse kohtlemise edendamisel. Tööandja peab võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest ning teavitama töötajat sobival viisil võrdse kohtlemise seaduses sätestatud õigustest ja kohustustest. Sama seaduse § 13 sätestab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine ja edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas ning haridus- ja teadusasutused, koolitust korraldavad muud asutused ja isikud peavad arvestama õppesisu määramisel ja õppetöö korralduses vajadust edendada võrdse kohtlemise põhimõtet. 4. Lisada halduslepingutesse „Ülikooli eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused“ punkti alapunkt järgnevas sõnastuses: „edendab haridus- ja teadustegevuses ning tööandjana tegutsedes soolist võrdõiguslikkust, sh koostab soolise võrdõiguslikkuse kava ja kehtestab regulatsiooni soolise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja tõkestamiseks“. Selgitus: Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 10 sätestab spetsiifilised kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks hariduse ja koolituse valdkonnas. Selle kohaselt peavad haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Tööandjana tegutsedes peavad ülikoolid arvestama SoVS-is tööandjatele sätestatud mittediskrimineerimise (eelkõige SoVS § 6, aga ka nt §§-d 5, 7 ja 8) ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustusi (SoVS § 11). Kuna praktikas on selliste kohustuste täitmisel ilmnenud puudujääke (sh nt uuringutes/teadustöös soolise aspekti arvestamisel, rääkimata nende kaudu aktiivselt soolise ebavõrdsuse kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele kaasaaitamisest, samuti nt tööandjana tegutsemisel töötaja soolise ja seksuaalse ahistamise eest kaitsmise kohustuse täitmisel), leiame, et halduslepingud peaksid selgemalt ka neile kohustustele tähelepanu juhtima ja lepingu täitmise aruanded sisaldama teavet nende kohustuste täitmise kohta. Samuti on oluline anda ülikoolidele sõnum, et riigilt saadav tegevustoetus on kasutatav ka nende kohustuste täitmiseks. Juhime tähelepanu ka sellele, et rahastamisperioodil 2021-2027 on teadusrahastuprogrammist Horizon Europe rahastuse saamise eelduseks kõrgharidus- ja teadusasutustele pandud kohustus omada organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse (edendamise) plaani. Plaan peab olema ametlik, kõrgema juhtkonna poolt kinnitatud ning asutuse kodulehel avalikustatud. Plaaniga kaasneb kohustus soopõhise statistika kogumiseks ning iga-aastaseks aruandluseks, samuti peavad olema ette nähtud vajalikud ressursid (sh nii finants kui ekspertiis) plaani elluviimiseks. Samuti märgime, et Vabariigi Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes nõuandev kogu - soolise võrdõiguslikkuse nõukogu – otsustas 2020. a. sügisel moodustada töörühma, mille eesmärgiks on analüüsida soolise ja seksuaalse ahistamise juhtumitega tegelemise ja ahistamise ennetamise praktikaid Eesti kõrgkoolides ning toetada kõigis 3 kõrgkoolides ühtse, läbipaistva ning tõhusa standardi loomist. Töörühma kuuluvad mh ka Eesti Rektorite Nõukogu, Kõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Arvestades Horizon Europe nõuet soolise võrdõiguslikkuse kava kehtestamiseks ning liikumist ühtlustatud soolise ja seksuaalse ahistamise ennetamise ja juhtumite lahendamise regulatsiooni poole peame vajalikuks halduslepingutes nende dokumentide ja regulatsioonide kehtestamise vajadusele tähelepanu juhtida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Anna Karolin 6269 288 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel